Üks silmad lahti, Urmas Vaino. Meil on nüüd lõpuks ometi külla saabunud, mil kell näitab 20 minutit. Üheksa tere hommikust sulle. Tere hommikust. Tere hommikust, Te, olete telemajast, kas Krimm on maas ja sa pead ikkagi võtma sellepärast et ma olen aru saanud, nii et vaata, meeste Krimm on eriti Mahad kuidagi nagu tuleb. Eriti sagedasti käiakse mind tupsutamas, puuderdamas ja selles mõttes, muidu võiks ju veel käia, eks, aga sa ei saa käia niimoodi mööda linna niimoodi oma osa kusagilt ära tulnud ja see oleks lihtsalt ja seetõttu ma tänasel hommikul Urmas Merle Liivak küsis sinu käest siin iluoperatsioonide kohta paar aastat, aga kuidas nüüd? Praegu on selle aegadel jah, praegu sama nadisamagi On ikka seisad, ega ma ei saa siin hõisata millegi üle, tõsi mul oli kõige suurem noh, selliste viimaste aastate šokk, mis puudutab minu enda nagu füüsilist keha ikka, eks ju, ülekaalulisi inimesi on, on On inimesi, kellele see läheb nagu rohkem nagu südamesse ja hinge. Aga see oli väga tore. Naiskolleeg, kes tuli mulle koridoris vastu, ütles, et Urmas tead, tee endale selle permanendiga ripsmed, siis ei ole vaja igal hommikul teha. Ja ma olin nagu ma olen nagu olnud, nagu selles mõttes, see on nagu noh, ütleme selles mõttes ikkagi püüad, eks elu on hästi huvitav ümber ikka vaatad lahtiste silmadega ja no mingi hetke pärast sa ikkagi leiad mingi vastuse ja vot see oli, see oli ettepanek, millele ma ei suutnud leida mitte mingit vastutust, ta ütles mulle majanda sulle kontaktid. Vabandust, aga sina, kes sa oled nüüd televisioonis? Tead muidugi, mis asi on permanentne, Indrek vist jääb ka, kuna teda nii palju krimineeritud. Oled ju selline tuntud muusikaline kloun, vabastades mina ei tea mitte midagi, Need on, ripsmed värvitakse ära nagu niimoodi igavese värvi ta ei ole päris ka igavene, ma arvan, eks ikka pesed kuidagi maha ja ma hakkasin mõtlema, ripsmed kasvavad ka ikkagi uued, eks tulevad ased ära, ausalt kasu tuua välja, täpselt nagu kukuvad välja. Et, et sa, aga siis lihtsalt ütleme, et ei pea näiteks muide kuu aega ei pea värvima. No ongi kogu aeg samamoodi nagu juustu värvimine Lätis, umbes nii. Kas sul värvitakse nüüd ripsmeid ka? Aga sellele küsimusele vastuse on provokatsioon? Ei ja vot. Milleni see Lähen rahulikult raadiuseks võite olla siin loppis, näoga kotis särgiga kotis, vaid sa võid rahulikult endale Rosalie peale ajada, keegi ei pane pahaks. Ei pane pahaks. Kohe tulebki Urmas küsimus, mida sina endale siin enne hommikusaadet kõige peale ajanud oled. Sa mõtled siis kohvi, rosoljet, midagi? See on vaata saates teles, eks sa jood käigu pealt jootkuga kohvi hommikul püüad, kuidagi on selge see ja mingil hetkel, kui sa oled ajanud endale kohti selga ja puhas särk on kapist võetud, millestki lihtsalt on sinna pannud siis, siis ma joon kohvi niimoodi ma kahjuks ei saa nüüd näidata, aga ma joon kohvi niimoodi kahe käega mitte, kui inimene joob, eks ju, käid sa jood lihtsalt. Sest kahe käega on mingi suurem tõenäosus, et sai, vala endale lihtsalt peale, et sa lihtsalt rääkides vehkides kätega kogu aeg, et sa lihtsalt ei ei rulli peale, sest see on mingi selline pool õudusunenägu, ma ei kujutanud ette, kuidas ma ajan endale lihtsalt peale särgi peale ja kohe algab intervjuu, kohe algab, ütleme jah, järgmisel hetkel pead ütlema tere. No Urmas, sa oled raadio kahest teinud, sa oled tegelikult veel väga-väga hiljutigi, eks ole, sina olen selline inimene, kes on siit mingi mingil mingil kaugel ajal ära läinud ja nüüd siis tõepoolest ilmud, kui lummutis välja, sa oled ikkagi põhimõtteliselt raadi kohe praegu isegi pereliige, aga kuna sa oled väga kaua aega raadio kahega seotud olnud, sellepärast oled sa ka üks neid inimesi, kes on täna siia kutsutud. Kas sa mäletad seda esimest päeva, mil seesama vana tudisev lift tõi su siia raadio 20.-le korrusele? Sul muidugi oligi siis seljas, ma kujutan ette, Rosaliaga palistatud loovaks. Ei, ma läksin ärasitrosollega palistatud T-särgiga, sellepärast haudade kaetud seal ikkagi. Vool. Jah, osaliselt see oli väikene, nagu protsendikese moodustasin mina, eks neid inimesi oli siin tohutu palju. Ja, ja ma mäletan, muidugi päike paistis, ilm oli ilus, esimene mai, eks ju, oli see, see oligi siis 1993 kolm jah. Maiust kõige esimene olidki, ühesõnaga esimesest olen eelmisel päeval siin raadio, kohe esimesel päeval. Raadio kahe esimesel päeval, meil oli minu esimene saade oli, kes umbes. Ma ei mäleta, mis päev see oli, selles mõttes, mis päev oli esimene mai, ma seda ei mäleta, minu arust, kas ei olnud Makla järgi? Ei olnud nädalavahetus, muideks sõbrad 93 võib täiesti vabalt selle järgi vaadata. Aitäh sulle kohe, mis päeval, minu esimene saade oli esimesel nädalal neljapäeval. Ja esimene mai 93 oligi tõepoolest, palun väga, nüüd ma räägin, milline veel kaks, kolm, neli, viis, sul oli siis järelikult kuuendal mail ja mul oli järelikult kuuendal mail selles saate sellega oli üldse fotolugu, kuidas, kuidas ma sellel hetkel sattusime, olime hea sõbra ja klassivennaga. Me olime nooretiitšeid. Mängisime, tegime, diskosid, kassetid. Ma jakki, makid olid. Ja estraadikõlarid Fischeri, Macoli Talmile oli talle vastu sugulane, kes tuli välismaalt siia ostis ka selles õudselt mugav kerida. Ja mingil hetkel järsku kusagil oli mingite noorte disainerite konkurss. Seal oli kohal Olavi pihlamägi, kes noppis noori sealt nagu mustikamarju ja korjas need siia raadiosse mingitele koolitustele. Olid, olid koolitused, hetkel pidid sa tegema mingi plaani selle osas, et no mis saateid sa võiksid teha. Ja mul ei olnud mingeid väga nagu sädelevaid ideid, võtsin aga umbes, et noh, olin käinud Artekis, võiks teha, selles saata ja puha. La ühel hetkel ma kuulsin, et sul ongi vaja teha selleks korraks saade ja ma ei saanud siis aru, et see jääb kestma nagu igal neljapäeval. Ma tegin nagu saate ära kutsub ainult korra saate nimi oli ka veel, on selles mõttes nagu vaatega noore ajakirjanikuna, algaja raadioajakirjanikuna, mõtlesin nuputasitega, panin saate pealkirjaks õnnema. Olge nüüd, tegin ära, rääkisime Artekist, seks, Artek õnnema ja siis ma sain aru, ma pean järgmisel nädalal ka õnnemad tegema. Milles see saade räägib, oli suga suur probleem ja siis no kujutate ise ette, 18 aastaseks. Tänasest kaheksateistaastased ajavad juba habet, neil on oma elu? No ei, ma ju põhimõtteliselt hakkasin mõne aja pärast ajama, aga sellel ajal kaheksateistaastased, need olid koolilapsed. Põhimõtteliselt olid hommikul veel jalas lühikesed püksid, eks ja, ja, ja, ja, ja seoti lips ilusasti nöörina nagu kaela. Aga, ja ma hakkasin, ma peaksin tegema intervjuusid Andrus Vaariku, kes ka tuli saatesse, mis oli minu kõige suurem elu õlaga järgi üllatus ja, ja see oli, see oli kohutavalt õpetaja seal kohutavalt õpetlik, sellepärast et tõesti inimesed, kes käisid, olid targad saatejuht, kes oli, olin loll ja, ja vaata situatsioon saatejuhi jaoks, ma ei tea, mis raadiokuulaja mõtles kindlasti ka nende hulgas oli, oli nii saatejuhte kui ka siis külalisi oma vaimset kapatsiteeti, tõepoolest. Aga see oli, see oli, mõtlen heldusega tagasi, seda, see oli tõesti tore. Ühesõnaga, kogu sinu see meediakarjääri ja meediakoolitus ongi olnud läbi sellise katse-eksituse meetodit, see algas põhimõtteliselt täpselt 20 aastat tagasi, põhimõtteliselt esimesel mail 1909 täiesti nii, võib öelda küll. Mis raadio kahe sellisel avapeol, mis oli siin siis tõesti laupäeval 10. aastaga tundub jälle, et mis seal laua peal oli? Ma ei mäleta, mis oli laua peal laua all või ma ei mäleta, mis oli laual, aga ma võin sulle öelda, mis oli vastasmaja katusel vana raadiomaja selle kõrval, vaata, siin on kõrval kollane maja katus, plekk-katus ja seal oli paljas naine. O see on täiesti paljas naine ja loomulikult kogu ülejäänud selgeks, ma mäletan mitu korda, kas roosile binokli ära. Kujutan ette tänasel päeval meil on raadio kahes inimene binokliga olemas igal päeval tööl. No no ja eks ta teab seda lugu lihtsalt, ta teab lihtsalt, et on, mida oodata, lootus on jäänud. Ja see inimene noh nüüd võib-olla ootaks, et võib-olla tuleks selle naise tütar juba eksju katusele, et võib-olla seda naiste enam ei olegi nagu oodata. Ei, no mis ta ikka hakkab tulema. Kõrged trepid ja, aga see oli tõsi, päike paistis, kevadine ilm, eks ju. Loomulikult esimene esimene nagu päike oli vajalik ja ja see tekitas see, no ütleme niimoodi, et oli hetki, kus toimetuses niimoodi stuudio poole peale olidki läinud, naised, meestel oli kõigil vaja olla akna all. Selles noh, kui me räägime sellest sinu esimesest õnnema saatest, mis rääkis Artekist, kui palju sa sellest raha said? Taevane krooni aeg? Ei oma elu, ma tean seda, et, et vaata raha maksta siis, nii et oli konkreetne päev või päevad, äkki oli mitu ja siis sa pidid minema kassasse, kust see kassa siin assa oligi, seal on veel midagi? Ei, seal ei ole järele. See oli teisel korrusel. Kirjutasid mingile paberile ja siis loeti, no kuule, ma arvan, et see on see, kui see äkki oli. Ei Ma ei ütle summat, aga need olid tõesti väiksed summad ja need olid. Kui sa tegid kord nädalas tund või kaks, kaks tundi vist oli õnnema pikk, et siis see ei olnud, ei olnud asi, mida, mida sa tegid raha pärast? Nii aga mis, mis saatega edasi läksin, kui õrnema, kui Artexay ära lahatud. Mul õnnestus, siin mul õnnestus, vaata sellel ajal olid ikkagi ju siin täiesti selles mõttes ka akadeemilises plaanis ajakirjanduskorüfeed juba, eksju. Tiina Kaalep oli kuidagi angaseeritud ja, ja kõik nii edasi. Ja mul õnnestus nagu mõnda aega nagu petta. Et ma tean, mis ma teen, eks ju. Ja siis ühel hetkel see ikkagi päikesepettuse päike hakkas, hakkas kuidagi nagu vaikselt nagu välja hiilima ja, ja sügisest, kui ma nüüd ei eksi, suve otsa käissis õnnemaa sügisest ühel hetkel pakuti, et kas sa võiksid hakata tegema, et ja ärikanaleid, kas oleksid sellest huvitatud ja sellega seoses algas minu elu kõige huvitavam periood, ma arvan, isiksuse lõhe, estonian, see toimus nagu eleda kärinaga, eriti takkajärgi mõeldes, see oli nagu see oli ülihuvitav aega ülihuvitava ärikanal teada, mis tähendab ja mäletan seda, et inimesed ehk siis firmad, ettevõtted said osta teatud raha eest endale intervjuu aja. Ajakirjandus sai puhas reklaam, puhas reklaam ja siis sa läksid neile külla ja tegid selle intervjuu alguses rääkisid natukene läbi, eks ju, et mismoodi me teeme, mis need tingimused on, mis tooted on, eksju? Ma mäletan, et ma sain peaaegu ühe esimesena sõita ühe Ühe auto või ühe teenindusjaama pesulast läbi, me tegime intervjuud meie suunas puhas kohineks, aga sellel päeval oli alles installitud ja tehti reklaamisid, vot seal avatakse automaatpesulat, automaatpesulat ei olnud, see oli puhas ime, eks ja, ja, ja siis oli, siis oli intervjuu, kus kus mees rääkis 10 minutit maksnud selle eest ta rääkis sellest, kui hea sigaretimark. Ma ütlen selle margiga, no võib ikka väga hästi, kongress ei olnud laki Strike. Mina tõmban ka lakistraidki. Kellel on mingi ärikanalil hommikul alanud ja kell on ei Stahli igal päeval ta oli esmaspäevast reedeni, seal ei kuluta veel mingisugune tarbija eri ja see oli kusagil kella üheksa 30 uudised ära algas ärikanal pool 10 kusagil hommikul, inimene keerab laade lahti ja seal räägib talle 10 minutit mees, mida ta suitsetab, mille pärast see suits, ean ja ta ise tõmbab ka seda, kas geniaalne, tõeline kauboikapitalism, täielik absoluutne meelaga külas Urmas Vaino, mees, kes on raadio kahega olnud seotud selle esimesest päevast saadik. Kui aastal 93 peale mõelda, siis mis sul sellega seoses veel meelde tuleb, kui need võib-olla raadio hetkeks isegi kõrvale jättes olid kaheksateistaastane? No ei ma 19, üheksa arvestanud täpselt. 19 no mis ma olin, maalin sama peek kaalus umbes 105 kiloaegki praeguse natukese natukese enama elava kõrval. Ei noh, selles mõttes elu sellele hetkel, noh seal ikka oleme ausad, et ega sa sellel hetkel ei oleks osanud arvata, et näed, räägid mingil hetkedel, Lufthansa lennuk lendab üle sinu praegu, nagu siin hetk tagasi toimus. See elu on ju selles mõttes hoopis teistsugune, kui me räägime mingitest rahalistest asjadest, eks, aga muidu käis samasugune sillale Truljale, ma arvan, kogu aeg, kuidas ma seal on, ma ei oska nagu selles mõttes väga suurt vahet teha selles mõttes küll, mis oli, kindlasti oli see, et raadio oli seal ka ülioluline asi raadio kahes töötajana kusagil ringi kõndides või käies mingite reklaamimüügiprojektide pärast või tühja see Eesti Ekspressi ajakirjanik, tühje, mingit Eesti Päevalehe ajakirjanikud, kraade kahe juttu, et see oli nagu see oli tõesti tõsi, see oli, see oli, pöörame tähelepanu, mis raadio kahele sellel ajal oli, kas sulle kui ärikanali tegijale pakuti ka mingisugust altkäemaksu lakkamatult? Ma kujutan ette hüve juua? Ei või noh, mis hüvesid selles mõttes muidugi, tulge proovige meie toodet ja vaadake, kui ilus asi see on ja nii edasi suitsetada. Meie sigareid suitsetage sigarette, nagu me rääkisime, eks. Ei noh, selles mõttes, et nüüd keegi oleks midagi nagu andnud mulle nagu tõesti ei meenu. Aga, aga, aga raadi oli sellel hetkel nagu väga-väga oluline, eks, eks arusaadav ka, et, et televisioon nagu selles mõttes alles algas, eks ole. Internetist noh, polnud nagu, polnud nagu ju midagi sellel hetkel, et ja, ja, ja raadio kommertsraadiod kui tekkis, nad olid üsna sellised eriilmelised. Et, et see nagu tänase päevaga võrreldes kindlasti on öö ja päev. Sa oled hommikusaadet kõradi kahest teinud küll ja küll kuidasmoodi see alguse sai, kellega sa seda tegid? Ma arvan, et ma ei pane mööda väga aastaga, kui see võis olla 2000 aasta sügisel, kui toonane raadio kahe peatoimetaja Urmas Reinhold mulle helistas, kutsus siia üles, ma olin mõnda aega olnud raadio kahest eemale üles, siis siia 10.-le korrusele mul ei olnud mõnda väga eemal ja siis tegelegu vaikset juttu, et kuule, mis sa arvad ja nii edasi ja, ja siis hakkasin tegema seda Mihkel rauaga koos. Ja noh, oli järjekordne, ütleme, kui sa esimene raadio kahepäev oli ilmselt sellel hetkel võib-olla ei saanudki aru sellest, et seal oli mingi selline selline ristmik ja kurvikoht, aga siis see kindlasti hommikuprogrammi tegema hakkamine oli kindlasti järgmine. Esiteks esiteks noh, nagu te ise teate väga hästi, hommikud on äge teha selles mõttes, et nii kui kevad tuleb. Sa oled varsti, kes ei loe, sa näed, kogu aeg on valge, kõik nii edasi ja, ja plusse taguse mõõdutud vabadus, mis sind, mis sind tabab, oled sa tuled hommikul kell kuus, natuke olete varem natukene isegi ja siis keegi ei kontrolli, mida sa teed, eksvalvurit ma ei tea, veel? Ei ole, ülemusi ei ole, aga on truud kuulajad ja siis sul on nendega nagu selline väike konversatsioon, et see on nagu ülitore mäletame, me, meil juhtus selline lugu, umbes sama koha peal on praegugi laule, kus sul on paberit seal. Ja siis oli suurem hunnik pabereid ja Mihkel mingil hommikul haarab sealt ühe paberi ja ta on just väik. Järgmisel jätkab hopsti nupud peale, räägime siis ära selle, mismoodi streik on, mina veel teisel pool lauda istudes, nagu sina praegu küsisin midagi selle streigi kohta ja nii edasi. Kummalgi ei tekkinud kahtlustest paberit, algab streik ja kus selle peale algas tohutu telefonikellade nagu mäng terves toimetuses ühe kõigepealt helises mingi ametlikum telefon, mida kõik teavad seesama mingi kuus korda. Dmitri, telefonil kuus üks üks neli 200 ja nii edasi ja nii edasi ja see läks üle kogu maja ja siis selgus, et mingil põhjusel y oli sattunud sellesse ajalehe või sellesse lehehunnikusse. Monika Tamme, vaata, kes tuli andisele riis haiglasse, selle paberi oli sattunud siin aasta vanapaber ja saad aru kõik ametiühing, bussipark, inimesel kümnendik inimestest, kes hommikul pidi minema, nad olid kõik kuulanud raadiokatsetuste loomulik, täiesti loomulik asi ja kõigil oli paanika taevani. Me pidime terve ülejäänud saate vabandama ja teatama, et siiski ei tule. Et see oli aasta tagune paber, kui mäletate, siis ju oli ühepäevane streik, nii et see mõju oli sellel hetkel tohutu ja siis ma sain aru sellest, et mitte kõik see, mis ma räägin, ei pruugi inimestel mööda külgi maha voolata, vaid et see, mida sa räägid, et see võib jääda kuhugi ja omada ka mingit mõju. Siit nüüd väike õpetussõnadele, nooremad kolleegid. Et see nii võib olla raadios ja see, no selles mõttes, et vead on ju ikkagi need, mis jäävad igavesti, muidugi absoluutselt. Jääb siis tore ropendada sajatud, kedagi edasi seal on, no muidugi loomulikult vana loomulikult, aga eks sa pärast seda hoolitseda, kolleegid tulevad tööle, keegi ei kuule, loomulikult sa hoolitsed selle eest, et see jääks kuskile arhiivi, eks ju. Ei hakka sellest ise kella väga, aga noh, teinekord oli inimestel tore, keegi teatas, mismoodi sa rääkisid sellest? Oh noh, et see võis olla selline huvitav situatsioon, kus sa ise ei teadnud, et sa rääkisid sellest, aga andmed olid kindlad. Mis sinu varajase üles saamise võti oli. Mul ei olnud mingit probleemi, selles mõttes, mul on hästi lihtne, elasin sellel hetkel Lasnamäel, mul tuli buss 51 maja ees tõi mind peda ette, mis 50 51. Päris viis, 55 12 viis, 12 tuli buss maja eest välja. See oli väga tore, ma sõitsin umbes poolteist aastat või isegi rohkem, kaks aastat. Äkki sõitsin sõit, tulin hommikul liinibussiga tööle, seal esimene buss ja inimesed olid ju needsamad. Ühel hommikul järsku oli väike Duke peale tund keset talve. Vambachadid paarin, seadus, proua proua raputas mu õlga, ütles Vambufediits. Panin, mina tegin silmad lahti, tõusin püsti, astusin bussist välja, see on üks sama seltskond, see oli väga tore. See oli väga meeldiv. Aga mul ei olnud probleemi ärkamisest. Nii, aga kas, kui te mihkliga hakkasite tegema hommikut, kas te tegite esmaspäevast reedeni? Ja me tegelikult juhtus reedel mingi ajahetkel, hakkas olemas, aga üle päeva ja nii edasi, aga siis siis siis tuli Ines, aga ma olen teinud aasta otsesaadet Hiinas, aga ma olen selles mõttes kõige õnnelikum mees ilmselt maamuna peal. Mees, kes on enesega raadiosaadet nii pikalt kindlasti ma arvan, et need teisel veel, aga nii pikalt kindlasti mitte ei ole, seekord on väga toredad. Kas sa mäletad seda, kas teil oli, oli mingi struktuur ka või kuidas, mis teil toimub tulistasite? Ikkagi põhiliselt oli oma algus ja ka oma lõpp ja oli tol ajal. Ja ei, ei meil rikkali mingid struktuur olid, hommikused oli veel, vaat see hetk oli veel see, kus me alustasime, mingil hetkel me alustasime sellel ajal, kus inimeste jaoks oli siiski ülioluline saada ka teada, milline päev tuleb kaladel ja, ja, ja, ja, ja mis need teised tegelased eksi on? Hamburger lasermäger ja On loeti neid asju ette ja kõik nii edasi oli liiklus informatsioone, ma mäletan, struktuur oli, aga, aga ma arvan, et see oli ka täpselt selline, mis nagu sellel hetkel kandle tõmbajal, kelleks enamasti mihkel, mis tal sellel hetkel pähe tuli ja kuidas nagu pähe tuli, et ega ma nagu vist väga nagu kinni selles ei olnud, aga, aga, aga mine võta nüüd kinni, aju mäletab, võib-olla erinevalt ja just mis sinu jaoks teeb heast raadiosaatest hea raadiosaate või raadiosaadet. Saate saade on juba isegi okei, okei, eks ju? Palju paremaks teha. Nojah, vat see on õudsat, ma ei tea, kas sul on olemas mingi retsept või sa oskad öelda, et see on hea laadis on, ma arvan, et seda ei olegi niimoodi, et see on mingi, kui sa hakkad seda tegema, siis oli selline sisetunde küll hea, täpselt mingil hetkel ja täpselt seal siis juba selliseks nagu selliseks formaadi korjuseks, eks ju, on olemas inimesed, kes üldse ei lähe formaati, see formaat ei sobi. Aga tegelikult sa ei saa mõelda nii, vaid sa pead mõtlema mingi sisetunde pealt. Ja, ja ma arvan, et õudselt oluline, et sünkkaks kui sa lubad niimoodi väljendada sünkkaks ja ütleme, ma ei mõtle ainult siis, eks inimene ja, või saatejuhid ja saatejuhid ja muusika sünkab niikuinii. Aga sa pead sünkkama mingite kuulajatega või sa sul peab tekkima keegi, kelle jaoks seda saadet teeb ise õudselt täpselt, et kuna Eesti on nii väike, et siin ma kujutan ette, et usas valgus kusagil nii et sa teed nagu saadet ja, ja sul on ju ilmselt kuulajad, ma ei tea, pool miljonit täiesti, ka praegusel hetkel pool miljonit inimest kuulama, ühtse saada ja see on hoopis teine situatsioon, kui ma arvan, teha saadet Eestis, kus mingil hetkel ja ei ole üldse ilmselt paha, et kui sind kuulab paar 1000 inimest, aga seal on kindlasti see, see on kindlasti oluline vahe, sa pead rääkima inimesega teda huvitavatel teemadel onul, et sul on need inimesed olemas. Akadeemiliselt võiks saada juba selle ajakirjandusosakonda loenguid lugema, toimetaja kirjutab selle diplomi soovituse välja pärast. Urmas, suur aitäh, et sa tulid meile täna hommikul külla. Ma lõpetuseks küsiksin sellise asjaga, et kumb siis ikkagi lahedam, kas raadio raadio absoluutsest raadiost, selles mõttes sa saad teha nii, nagu me siin praegu teeme, kui me tahame, me mõtleme praegu ümber ja räägime rahulikult, 55-ni välja. Asi pähe ei ole, räägime 55-ni välja. Keerame ikkagi ukse kinni. Nojah, okei, võib-olla Sten, siis tekib mingi ärevusega juba hakkab lõhko, aga televisiooni sellesse mitte kunagi võimalik. Mulle meeldib televisiooni puhul see, et seal on mingi 100 inimest, kes võimleb, teeb sedasama asja sinuga kooseks. Aga raadios oled lõpuks kunn ikkagi sina. Selles mõttes on rohkem see aga, aga lõppkokkuvõttes kui ikka omavahel kokku leppida ja see on tegelikult tohutu raadio võlu ja. Nii et ega see, et sa praegu momendil raadio kahes midagi ei tee, ei tähenda seda, et, et saab mingil hetkel siin jällegi tagasi. Mulle väga meeldiks seda teha kindlasti. Urmas, suur tänu, et leidsid täna hommikul aega meie juures siit läbi tulla. Ja kohtumiseni, palju õnne sünnipäevaks. Raadioraadioga.