Raadio kaks hõbedane teile nüüd saksa keelt kõikidele nendele, kes saksa keelt ei oska või ka kes ka oskavad. Need saksa keel nimelt on väga lihtne, kuulake seda tähelepanelikult. Saksa keel on suhteliselt lihtne keel. Inimene, kes oskab ladina keelt ning omab oskust käänata, õpib selle ilma suuremate raskusteta ära. Sedasama kinnitavad kõik saksa keele õpetajad. Esimese tunni ajal alustatakse Terr des, teen TM-i ja nii edasiõppimisega ning öeldakse, et kõik ülejäänu järgneb sellele loogiliselt. Lihtsus ise. Et asja selgemalt esitada, toome ühe näite. Esiteks tuleb osta saksakeelne raamat näiteks suurepärane köites raamat, mis on trükitud tort mundis ning räägib hotendottide saksa keeles, hotendatan tavadest ja kommetest. Raamat kirjeldab, kuidas üks kuidas kängurud saksa keeles poitlejad rattal püütakse kinni ning pannakse puuri saksa keeles kopter, mis on kaetud riidega latengiter kaitseks ilmastiku vastu. Neid puure kutsutakse saksa keeles riidega kaetud puurideks latengi Bergotter ning sellises puuris olevat kängurud kutsutakse latengi järgotter Boydheldatan. Ühel päeval arreteerisid Ottendatid mõrtsuka atendaater, keda süüdistati ühe rumala ning kogeleja Stotter tratel Ottendati ema hotendotter mutter tapmises. See ema on saksa keeles hotendotenstoter tratel mutter ning mõrtsukas hotendotenstotterdavata Helmut äratendaaper. Niisiis, politsei püüdis mõrtsuka kinni ning pani ta känguru puuri. Hoitel rattan latengitercotter, kuid mõrtsukas põgenes. Otsekohe algas jälitusning, peatselt tuli üks valvuritest ja hüüdis. Ma püüdsin mõrtsuka Ain Tatter kinni. Jah, millise. Küsis ülemus latengitega therboitel ratter, atendaatori, vastasvalvur, mida riidega kaetud känguru puuris oleva mõrtsuka küsis, ülemus ei selle Ottendotens totter trotel mutter atentaat inetu ning kogelejast hotendati ema mõrtsuka, selgitas valvur. Ahaa, sa oled. Oleks võinud ju kohe öelda, et püüdsid kinni, hotendotan Stotter tratel, mutter, latengitergotterbointeldajaterand Pentaatori. Nagu siit näha võib, on saksa keel lihtne, keel on vaja ainult pisut huvi asja vastu. Saksa keel tõepoolest on väga lihtne keel ja seda, kui lihtne saksa keel on, selgitasid selles lõigus omal ajal enam-vähem täpselt 14 aastat tagasi, 28. aprillil 1999 Electra ning Marko Reikop, kes on meelega täna nüüd siia külla tulnud. Tere hommikust, Marko, tere hommikust. Kas sul mingisugune Pirley peas põlema ka alguses umbes kolm minutit vaatasid sellise näoga nagu selliseks absoluutselt mitte midagi aru, mis toimub? Ei ma seda üldse selle ikka ei mäleta, sest mul oli väga suureks üllatuseks, et elekter ka seal rääkima hakkasin. Ma arvasin seal raadio kahe täiesti algusest päevilt, et ma ei tea, mis jama. Teadsin, et ma olen küll elus saksa keelt päriselt õppinud, saksa keele eriklassis käinud, saksa keel on tõepoolest selles mõttes lihtne, aga, aga seda mul ei ole üldse selle geimi isegi oma lõpuni välja kuulasin. Mulle suureks üllatuseks me tegelikult tegime. Me tegime seda hommikuprogrammis elektriga, varem lindistatud või tegime seda otse, seda ei mäleta ilmselt inimesel linti tegema, sest vaevalt et nad nii hästi seda kõike seal hääldasime. Vellitan Elektra seal. No arvata võib, et see oli ikkagi saade tärkaks maa. Ehk siis hommikuprogramm omaaegne millel seesugune nimi siis just nimelt siis oli sajandivahetuse paiku sina tegid seda koos elektriga, kas te olite kahekesi või oli seal mõni teine partner ka enne, kui sa läksid telesse? Ei, siin selles hommikuprogrammis ei olnud, seda me tegime ainult ainult elektriga ja me üldse ei tahtnud seda tegema hakata, sellepärast me tegime elektriga lõunaprogramm juba siin juba lähedal on mitu aastat, aga noh, mõned aastad, ma arvan, tegime üldse ei soovinud seda hommikuprogrammi tegema hakata, aga peatoimetaja muutus nagu ülim ülimurelikuks. Kui me ütlesime, et me ei soovi seda teha ja siis ta rakendas kõiki vahendeid sundis meid seda tegema ja siis me hakkasime seda tegema, oli vastik, oli. No kui ma praegu mõtlen, et kui mulle antakse selles mõttes, et siis juba ei olnud vastiks kohale vot siis oli juba kõik ja see tööprotsess iseenesest ei ole plastik, aga aga kui ma mõtlen, mõtlen selle peale, et kui mulle antakse elus valida, kas jääda töötuks või teha veel kuskil hommikuprogrammi, siis ma ilmselt valiks töötusega tasuks, aga, aga, aga noh, kui see päriselt kätt tuleb, siis muidugi mõtleks veel, aga ilmselt seda tööd ei valiks endale enam mitte kunagi, mis kellast teie alustasite, alustasime kuus ja ja ma räägin just selle sellepärast pidime märkama ja mõtles kogu aeg siis selliseks, et Elektra istus siis puldis ja tema panime muusikate kuulsaid uudise, kuus null viis pidin mina kohale jõudnud tere öelda, aga siis ajama oksime muuta selliseks, et ta pani ühe laulu ja siis ma tuli pikemaks selle lõpuosas telefon, vali selliseid 12. Tellisi mikse. Jõudsin umbes kuus, 15, et siis vanemad olid hästi vihaste nägudega. Õnneks raadios ei paista silma, põrnitseb nendes ühtegi sõna üksteisele öelnud. Tere hommikust. No ma arvan, et see ei ole kuskil muutunud seal igal juhul ta oli hästi reipad, rõõmsameelsed oli sel hetkel aga muidu siis siis micro limaalsele, siis põritsema asju, valiksin mängijat, olime hästi vihased ja siis rääkima hakkasime tegelikult ära kella seitset hakkasime siis rääkima, sellepärast et kuna me olime iga päev igal hommikul, kõik need aastad kogu aeg koos astus, meil polnud väga palju rääkida, mitte millestki. Raisad olid ära rääkida, kell üheksa kõige lõppes siis kõik sõbrad kadusid ära tänu sellele sellepärast et noh, meil oli vaba ainult sellel ajal, kui kõik läksid tööle, meil oli kell üheksast, läks siis, aga meie nagu meie vaba aeg hakkas hommikul kella üheksast. Siis me saime kõiksugu asju, õpetaja jah, aga kõik olid tööl, kellegagi mitte midagi teha ei olnud. Siis me käisime elektriga mööda kõiksugu kohvikuid hommikust söömas, isegi jätame nüüd need viimane ikkagi eksklusiiv. Kohtusime, käisime oli keskturul ühel putkas. Anname sellele oma võimaluse ja sõime seal praetud muna, kuhu murdus sõna plastmassmünte plastmasslusikas. Alumiiniumlusikas sisse ärasse oli pisut nagu üle praegu. Niisugune hetk on meelest bituumen-ist. Ühesõnaga hommikuprogrammi hävitas su elu. Nojah, selles mõttes, ega ma siin olin, seda tegin poolteist aastat, mul õnnestus seda teha vaid Eesti Televisioonis veel viis ja pool aastat, nii et ma olen umbes kaheksa kuni 10 aastat oma elust tõusnud umbes kella nelja ajal. Vaat seda ma tõesti rohkem ei soovi, ma rohkem seda ei soovi enam. Vabandust. Urmas Vaino eile ütles just vastupidi, et ikkagi nii mõnus. Ärkad homme saabel idadel, ta ei saa midagi aru, ei saa veel muud rääkida, sellepärast ta teeb seda tööd edasi või ei saa öelda seda, et. Rõve nagu teiegi, eks ju praegu ei saa öelda. Fantastiline, fantastiline kogemus, kui tore on hommikul ärgata, kui linn ärkab koos meiega. Õudselt tore, vaimustav noh, üldiselt kaheksa kuud meie aastaste järka, mingi linn koos teiega kottpime on ja mitte ühtegi inimest on ja ilgelt külm on ilgelt nõme jälkanisse pead tulema siia olema hästi rõõmsa ja reipana häälega. See on tegelik reaalsus. Kas seal selliseid asju juhtus, et telefon helises või äratuskell helises hommikul, pidid tulema raadiosse tööle ja siis rootslased ei, aitab, et mina tahan magada, panid kella kinni. Ei sellist asja ei tulnud ilmselt kohusetunne ikkagi on. Seda seda tööd teha, jah, ei, ma ei saaks, mindi peetaks, kui ma päris niimoodi käituda käitakse. Kui ma õigesti mäletan, siis elektropuhul räägiti kogu aeg koguni mingisugusel hetkel lõpuks sellest, et tekkis nii-öelda selline elektrosündroom, et hommikune, see rütm ja see pidev varajane ärkamine, no ikkagi panin tervisele ju lõpuks täiesti konkreetse põntsu, sina, kes sa tegid ka kokku, no tõepoolest kuus-seitse aastat iga päev sellist tööd, mis tingis väga varajase ärkamise, kas sul hakkas kuidagi tervise peale ka? Muidugi ma käin kaheksandas, see hakkas mulle tervise peale niimoodi, et ma järgmine järgnevad umbes seitse, kaheksa aastat ilma tablettideta, apsusti maganud, käinud kõik ravitsejate juures kõikide juures uni absoluutselt ära, et üldiselt ei ole eriti nauditav, ei ole, kui sa noh, aastate aastaringselt mitte ühelgi ööl mitte kunagi üldse ei maga, see on üsna Luisa lustlik aga siis kõik ise, no miks sa ei loe, eks ju, või mis ei tee midagi, et aasta ringi kogu aeg teen öösel midagi päeval teen ja siis öösel kogu aeg teen, muidugi 10 aasta jooksul see nagu tahaks ikka puhata ka, tahaks nats tahaks magada. Kas sa nüüd oled sellesse tavalisse rütmi tagasi tulnud, nüüd sa ärkad võib-olla isegi juba pärast kaheksat. Ja nüüd ma ei, ma katsun oma elu seada nii et ma ei peaks ärkama enne enne kella üheksat. Üheksa minu selline ärkamisaegne tänade sundisite mind varem märg varem ärkama, et aga noh, see oli okei, see oli kaheksa paiku, ärgata 215 tegelikult märkasin sellel ajal, kui sa sellist tööd täitsa kõik välja välja klapitatud, et lõppude lõpuks, kui ma onkur Romney, et kui ma siin kell kuus kuus null viis pidi olema, siis ma arvan, et märkasin viis kaks, 10 ja siis ma püüdsin seda nihutada ja kui ma liigutasin viis 25 peale, siis ma jäin juba liiga hiljaks. Viis, viis, 22 oli, see oli täpselt nagu lift oli esimesel korrusel, kui jõudsin ära kutsuda, siis ma jõudsin õigeks ajaks kohale, kui lift oli kuskil 680 vahel, siis ma enam ei jõudnud. Filbrikalisele. On sul meeles ka, kuidas see teie hommik murrame elektriga koos välja nägi, mis sa alguses ütlesid, et kuuest, eks ju, olid uudised kuus, null viis, ütlesite tere, siis oli muusika mingid sellised kindlad. Ja ja räägiti õudselt sellest ajaloost. Alguses rääkisime ajaloost ja hobisid, midagi, no esimesel tunnil jätsime mulje, et meil ikka oleme kohale, midagi seal tegime, olime kuuest seitsmeni, aga siis mingi intervjuu seal on, tavaliselt alati oli, võib-olla oli kaks, aga meil oli üks selline mäng. Mäletan seda mängu pealkirjaga Ma mäletan, kuidas me tegime, tegime värsket aja ajalehtede põhjal ja siis andsin hästi lollakaid uudiseid, otsisime sealt välja, koostasin selle kohta siis küsimusi, andsime vaatajale-kuulajale vastusevariandid, et ta siis sai pakkuda, aga mis selle mängu nimi ja seda ma küll ei mäleta, aga seda me tegime küll väga-väga pikalt ja pooled küsimused tegi mina ja pooled elekter on hommikul kohale, siis me hakkasime siin nuputama, mis seal veel oli. Aga ma mäletan küll, me tegime ju nii, see oli ka Vistame kraamis, kui me neid lollitavaid kõnesid tegema, jah. Ja legendaarsed tegelaskujud Rain Maarand ja mina olin Rein Marandi. Elektra oli pärnpuu, mis pärnpuud oli, ma ei mäleta, mis pärn leili, pärn leili, ei midagi sarnast. Et neid neid masse küll mäletan, et need olid väga lustlikud eetris, aga nende tegemine oli muidugi väga suur vaev, et see tundub, et see eetris kolm minutit, aga iga päev umbes kolm tundi tegime nii, et. No me oleme siin rääkinud päris mitme inimesega nädala jooksul, kes kõik on öelnud seda, et nemad tulid, raadio kahte sattusid asendajatena. Kuidas sina sattusid raadioga? Päris asendajana ma vist ei sattunud siia sellepärast et mind kutsuti siia ikka, Margus Hunt oli tolleaegne juhtimine, et ma olin juba raadius töötanud, sellepärast 93 olin paar-kolm aastat vikerraadios töötanud ja sisse raadio, kõik muutus, uus direktor tuli ja tehti estraadi. Esin programm ja vikerraadio. Raadio kaks alustas ja mind kutsuti siia tööle. Alguses ma mõtlesin, et et ma ei tule. Ma olin solidaarne teiste kolleegidega, sest noh, teisi kolleegi kutsutud mind ainsana nõu kutsut ja mõtlesin, et ma ei saa, et noh, nii need inimesed, kellega koos olen alustanud mind raadiost kutsus, mul ei ole nagu viisakas niimoodi ära minna ja siis ma mõtlesin, et ma jään pika vikerraadios. Ei olnud. Sa oled esimese programmi tööle, aga siis tuli palgalepingu sõlmimise aeg. Ja siis ma vaatasin, mis, mis palka mulle pakkuda. Mul on meeles, mis võib seda öelda, loomulikult võib, see oli 680 krooni, aastal 93 ja 680 krooni. See oli nii või selline palk. Ja siis mul ühele kolleeglist olin minust hiljem tulnud. Talle pakuti kas 682 või mõtlesin ohoo. Ohoo, mina saan ka umbes 180 oleks kas üks kroon mulle rohkem pakkuda, vaat ma tõesti mõtlesin, ootootoot ootavad, ma ütlesin see programmi. Oota nüüd üks hetk, mõtlen selle üle, kas ma tahan ja siis ma tulin siis neljandal korrusel toimus tegevusi, mõistsin lifti, sõitsin siia üles, 10.-le raadio, kahte läksin direktor Margus hundi juurde, küsisin Margus. Kuule, kas pakkumine kutse on veel jõus? Raadioga son küll, mõtlesin, väga meeldiv, et millal ma võin alustada ja millal ei alustatud homme. Ja siis ma läksin alla, ütlesin ma kahjuks ei sõlmise lepingut, tulin üles ja sõlmisin siin töölepingulise palk oli, ma ei tea, kas, kas siin sünnis öelda või mitte, aga mis, mis see enam ei ole sünnis, sest see oli palju suurem seal ja paljud tõesti palju suurem. Jah. Kas 680 krooni, see oli juba 93. aastal ikkagi päris korralik palk ei olnud, ta ju ikka ei olnud enam ei olnud. Okei, ta ei olnud ta järjekord oli ikka selline üsna üsna selline nigel palke, okei, okei, aga see valk, mida sa siit sa vaatasid, oli hea, mis esimese asjana asjade esimesel palgapäeval osta ja teise sellepärast ta ei olnud, siiski on nii hea, ma teadsin, et ma tahtsin videomakki endale ühest palgast ei jätkunud, kogumina pidin elama pidi ka, et siis pidi kolm-neli kuud koguma. Mäletan, siis sisuliselt juba komisjonipoed olid likvideeritakse, siis olid ikka päris selliseid elektroonikapoed juba vanalinnas kuskil seal seal, kus praegune draakoni galerii seal kõrval oli meil esimene elektroelektroonikapoodides müüdavat, sealt ostsin esimese videomakki sellel aastal nõudliku mõned kuud kogumist ja see niisama lihtsalt ei tollane. Meil on siin raadio kahes külas Marko Reikop hommikuprogrammis inimene, kes on seda saadet ka ise omal ajal teinud ja kes on raadio kahes olnud algusest saadik, tõsi, mitte tänasel päeval enam. Aga seda parem ongi neid ammuseid aegu meenutada, kuna ikkagi tähistame järgmisel kolmapäeval oma kahekümnendat juubelit. BussiRain haaranud on minu nimi on, mul juhtus eile selline lugu, et ma sain 30 ja meil oli suur pidu ja ma sain kingituseks endale bussi ja ma mõtlesin, et kontrollin igaks juhuks, et, et kas mul ikka sellel bussil õigus on, et ega see mingi nali ei ole. Et mind lõi see alguses täitsa pahviks, et ärkan hommikul üles, vaatan aknast välja, seal seisab suur reisibuss ja punane lint on ümber. Või mina ei tea mitte midagi sellest. Et selline valge sinisega buss Oi, ei, mina olen bussijaama ainult siin. Nojah, Tallinn-Tartu ekspress on sinna peale kirjutatud number 308, kust te selle saite, loterii? Ei, sõbrad kinkisid mulle. Aga juhti, kedagi seal sees ei ole, ma käisin vaatamas, et seal on mingi minikassa vahetusrahaga, seal natuke sõidupiletite, kellelgilt, prillid. Mina ei tea sellest mitte midagi. Ei, ma, ma ise mõtlesin, ma lootsin, et, et see kõik on ikka aus, et nad ikka ostsid selle bussi, et nad ei pannud pihta kuskilt. Ei, mina ei tea mitte midagi, meie müüme pileteid, teine meedia mitte midagi. Näita mulle mingit kviitungit ei antud sellega kaasa, et muidu oleks hea tšeki pealt vaadata, et kas kõik on ikka nagu korras. Te olete jumala vales kohas, meie tegime ainult piletimüügiga, mitte Minspusse. Meiedja. Et need bussidel ei ole kaduma läinud. Aga ega te ei tea, kuidas selle bussiga sõidetakse, et, et kas seda võib nagu mujale parkida, kui ainult bussipeatustes. Ja postidest mitte midagi, memm, bussijaam, bussi, Jahame, ka bussijäämisi, pea, bussidest ja kõvemaid bussidele piletitki, bussid olemas. Aga teil need bussid ikka on veel, kellele üldse piletit müüa palju, selge, nii et see ei ole teinud siis kaduma läinud? Aitäh teile. Marko Reikop, Rein Marandi, noh, mis seal igasuguseid lollakaid on. Jõudis juba kommenteerida kolleegidele väge, tal oli suhteliselt õigus, oli muidugi. Rein Maran. Ehk siis Marko Reikop, Marko Reikop, on me täna hommikul siin kõla külalisi ja selline tüngakõne siis 30.-st aprillist 1999 Marko tegi koos elektriga siin saadet, et ärkaks ma, Marko, see oli üks teie saatev osi. Kas mõnikord tuli ka mingisugune tõsine jama, sellepärast ei tulnud tõesti mitte kunagi, mitte, me teeme tegelikult see, sellel oli ka väike niisugune eeter, järelkajad alasti, alati helistasime tagasi. Me helistasime siis, kui kõnedaid salvestatud juba meil tehtud, kuigi me alati tutvustasime, ütlesime, kus me oleme, ütlesime, et see oli, see oli naljakõne ja see läheb sel sel ajal eetrisse ja mitte kunagi nende inimeste nagu nimesid nad ütlesid tihtipeale oma nimed. Vaata, lõikasime välja, et põhimõtteliselt sellist identifitseerimisvõimalust ei ole, et kes seal täpselt toru võttis, et me ei tahtnud mitte ühelegi konkreetsele inimesele midagi halba, et teda kuskilt nagu vahele võtta, selles ei olnud asi. Et me, me ei kasutanud ajakirjanduslikke võtteid, vaid lihtsalt sellise huumorivõtteid. Ja siis ma alati helistasin, ütlesime teiega, on see see ja see asi, et seal nagu nali seal nagu varjatud mikrofon, et ärge pange pahaks ja seetõttu kunagi keegi ei pannud. Aga tõesti, mitte kunagi keegi ei olnud isegi nördinud ei öelnud, et ei, mind ei huvita, et minu nime seal ärge pange seda eetrisse, ma ei mäleta, küll vist ei olnud, meie ilmselt ei andnud neile päris sellist võimalust keelduda, et, et me ei soovi otse-eetris. Aga ma ei mäleta küll, et ühtegi pandust. Aga üldiselt noh, ütleme siis selle intervjuu ajal ikkagi, jäid rahulikuks või saite sõimata? Ei, väga saime seda sõnadega korralik, mäletan ühte selliste sketši pro läks väga, väga vihaseks ja mul siiamaani, kui ma seda seda kuulanud, siis mul tõesti nagu pisarateni võib naerma hakata esimeste poodi ja ütlesime, et et andke andeks, kas teil on šampooni rasvaste juuste vastu, et mul rasvased juuksed on ju? Ei, sellist šampooni küll küll ei ole juuste vastu, et meil on kuivadele juustele ja siis normaalsetele ratastele, juustu rasvaste juuste vastu ei ole, siis ma jamasin seda Eesti kaua. Ei-ei, mulle. Võtke siis. Siin on šampoone, rasvaseid juukse, mõtlesin, ma ei taha šampooni rasvastel juustele, mul on enda rasvased juuksed. Ma tahan nendest vabaneda, andke mulle nende vastu midagi, see ongi sellele mõelnud. Mõtlesin, et ei saa must aru, mul on rasvaste juuste mitte rasvased juuksed. Mul ja, ja siis ta läks väga vihaseks endast välja ka selle, selle kogu mõte oli see, et ükskõik mida see räägib. See, kellele sa helistad, sa oled ikka oma joru kogu aeg edasi ja siis kipuvad inimesed vihaseks minema. Üks nali, mulle meenub veel, et, et andke andeks, et ma helistasin, mis bensiinijaamades, et ma varastasin teilt nüüd aasta aega tagasi ühe ühe selle väikese šokolaadionju siis maksab, maksis viis, viis krooni, eksju mul süda nii õudsat valutab, et selle viie krooni pärast, et ma, et ma tahaksin teile kompenseerida, aga et aga ma ei tea, kuidas tehakse praegu maksab viis ja 20. Et kas ma nüüd ostan teisest kohast, toon teile uue šokolaadi või siis ma toon teile viise, teie 20 panete nagu ise juua? Et selles selles oli, käis üks nali ja neil on need välja tõesti palju ja mõned on väga või siis helistasime, telefoniosakond tantsinud, juba sellel ajal oli programmid lubasid häält moonutada ja siis sai ajalooliste Tibeeriksiks vennale helistada, ütlesime, ostsin neilt telefoni, aga see kummuli too hetk tulla, välja vahetada ja siis ma mõtlesin, et näed isegi need, kellele me helistasime, isegi vahepeal naersid selles mõttes, et see küll imelik, et tõlge tõlge, vahetame telefon välja ja neid oli muidugi hästi palju. Põhilist kommunikatsioonivahenditest rääkida aastal 99 ja sealkandis tegelikult mingisugust erilist internetti kusagil väga ei olnud või kui oli, siis see oli ikkagi meeletult aeglane. Kustkohast teie võtsite üldse kogu selle materjali, mille pealt te oma saateid tegite? Ei siis juba internet, internet vist ei olnud vä olemas, eks seal oli olemas, aga ta oli ikkagi kaunikesti aeglane. Ütleme, ega Eesti selliseid uudistekanaleid seal ikkagi väga ei olnud. Delfi oli vist olevat internetiga siiski juba sellel ajal oli, oli, oli, et noh, eks me ikka lugesime lehtedest ja ja nii edasi, ma olen, noh, ma alustasin raadiost küll sel ajal, kui internet üldse veel ei olnud, ma imestan, kõik tööd said samamoodi tegelikult et ma ei tea, kust see info nagu hangiti. Käime ringi, kogub nagu mõtlema, mõte pidi kogu aeg käima, ma mäletan oma raadius üldse, alustasime korra nädalas, oli saade pool tundi ja siis, kui tekkis kohe tuli stress, mõtlesin, milles sa järgmisena teed kogu aeg pidi, mõtlesin, mõtlesin, mõtlesid selleks hetkeks, kui raadioleht läks välja, selline asi, ilmus Sibid andma teema, millest saade on, vaat see oli kõige suurem stressimoment, kui selle mõtlesid välja siis pärast. Arvuti toide ühe korruse peal üks arvutamiseks, rohelise roheline kiri oli Eeesseline, pruun, tausta ainult roheline kirja see see ei olnud nagu internet, aga, aga BNS ja ETA Eesti telegraafiagentuur, eks ju. Eesti teadeteagentuur vist pärast tavapärast on, need tulid sinna sisse, neid meie saime juba koridori peale üks ja siis alati juhtus seal. Helgi Erilaid või keegi selline sees istuma, kohmitsema, kui te tahtsite. Kui sa tahtsid minna uudiseid vaatama, võistlus käis selle peale, kes siin istudes seal juba päris pikka aega tagasi, siis see oli enne 93. aastal, jah, jah, see oli enne seal 90.-te alguses. Kusjuures, ja ja aga me tegelikult sellest momendist, kui sa raadio kahte tulid ja mis saadeta siis tegema hakkad, sellest me üldse ei rääkinud, maksis hommikuprogrammi, muide. No ja ma tulin siia üldse ankrogrammi tegema, täpselt sama on siin ohtlikku kraami mitu satsi teinud. Ja siis ma tegin, aga ma tegin hommikuprogrammis uudiseid, et mina olin nagu algusega uudistelugeja ankur. Uudisteankur jah, ma tulin hommikul vara siia ja panin need uudised kokku, siis lugesin täis- ja pooltundidel uudiseid ja siis ma tegin lõunast veel ilmselt mingit saadet, aga aga ma alustasin uudistest, kes siis hommikuprogrammidega uudised tegid. Siis need olid, need vahetusid, ma arvan, et siin võis olla roosilest ja võis olla Urmas läind väld ja võis olla veel mõned muud. Seda ma täpselt ei mäleta. Aga erinevad erinevad esitajad. Teised külalised, meil on väga palju rääkinud toredat raadio, kohe pidudest. Kas sina mäletad ka, et omal ajal ikkagi pidutseti lõbusalt ei korralikult või, või mitte eriti või üldse, ütleme, vabal ajal siin teiste raadio inimestega ei suhelnud. Me suhtlesime küll, aga jussist pidutsema. Mul on üks pidu, on meeles, aga mingigi jõulupidu kuskil mereäärses mereäärses siin kohapeal küll minu arust siin raadiomajas kui sellises, ma küll ei mäleta, mingisugust, ilusti olemas, see on ikka püha, aga see on jah, selles mõttes, et noh, selles mõttes, kuivõrd pühad mäletan, alustati siis, et siis siis see oli legendaarne raadiomaja kohvik, seal oli siis tõsi 90.-te alguses, kui Eesti polnud veel noh, nii iseseisvuse piiri peal oli veel rublad kehtis ja nii edasi, et raadiomaja legendaarne koht, seal peeti küll suuri pidusid ja ma ei saa öelda, et see nagu alati oleks tööväliselt all. Ennast küll silmas aga aga et siin kohapeal ma ei mäleta, küll pidusid legendaarsed raadio kohe teada, kui nad ütlevad, järelikult olin on ka pildimaterjali, on? Jah ja ja ma olen pidutsenud. Minu arust on ka sinu. Osale sõnade koha pidanud siis järelikult oli legend, oli, olid ja mul tuleb meelde küll me kuskil mingitel väljasõitudel käisime ka, ma mäletan ja olid legendaarsed. Kui nüüd sinu käest küsida sellist asja, kumb on lahedam, kas tele või raadiokuidasmoodi, sa vastaksid, Urmas Vaino eile siin raadios viibides ütles loomulikult, et raadio. Ma ei saa ju vastata sellele küsimusele, nagu te teate, kus ma praegu tööta naine selles mõttes, et aga siin mõne või tegelikult saan ka selles mõttes, et siin on, mõlemal on nagu omad omad plussid ja miinused, et raadiol raadio, raadios on see alati mõnusamalt, keegi sind ei näe selles mõttes, et sa võid siin hommikul istuda ükskõik, paistes loppis näoga, ükskõik kui väljamagamata sa oled, et ükskõik millise siin välja, mida sa, mida sa tegid päris palju. Ükskõik, mis sul seljas on, et see üldse ei mängi seal kui siit mingit nagu mingit rolli, et selles mõttes on mugav, et oluline on ainult see sisu, et mul on nagu selles mõttes raadio nagu esimese töökohana meeldinud nagu palju rohkemat sind pidid hakkama saama ainult sellega, mis sa oskasid küsida inimeste käest, et selline on kõige olulisem, et sinu välimus ja kõik see üldse ei mänginud nagu mitte mingisugust nagu rolli. Et see on nagu raadio puhul ääretult tore. Kas sa oskad öelda kohe mingisuguse sellise hea võtmega ka sina, kes sa oled nüüd teinud inimestega intervjuusid juba üle 20 aasta. Milline on sellise hea intervjuu saladuses, olgu see siis tele või raadiointervjuud, ma kujutan ette, et meid kuulab praegu inimesi, kes võib-olla tahavad ise kunagi ajakirjanikuks saada, mida sa neile soovitad, milline on hea intervjuu saladest? No kas küsimusi ei tohi küsida? Nojah, kas küsimus on seda, seda muidugi küsinud küsida avatud küsimusi ja tegelikult ega siin ei olegi mitte mingit muud, et ma arvan seda hea intervjuu, küsimus on nagu inimtüübis kinni, et sa pead nagu maailmast on põhimõtteliselt huvi tundma peab põhimõtteliselt maailm huvitama ja siis ongi hea intervjuu, et kui sa tunned maailma vastu huvi, mis sind ümbritseb, siis, siis ongi kõik, et kui sul see huvi on olemas, siis juba ongi kõik hästi, et ülejäänud on kõik nagu õpitav. Marwan. Meil oli siin raadio hommikusaates külas. Marko Reikop. Marko, suur tänu sulle, et leidsid aega siit täna hommikul läbi aitäh kutsumast.