Koha nimel Norilsk ei ole eestlase kõrvus just kõige parem kõla. Liiga paljudele on see tuttav kui Gulagi arhipelaagist kõige karmimaid laagripaiku. Juba suvel 1941 alustas vangi teekonda sinna Eesti ohvitserkonna paremik kes seal hukati või hukkus. Ja pärast sõda viidi lisa bolševismi vastu võidelnud hulgast. Käesolevas saates tuleb juttu 1953. aastal nurilski laagrites puhkenud vangide ülestõusust. Üks kaasategijaid oli ott Peters, endine idavõitleja ja Soome sõjakooli lõpetanud ohvitser. Kuid alustagem kaugemalt. Mis tunne on inimesel temalt ootamatult vabadus võetakse? Ega see mugav tunne ei ole muidugi, millal ja kuidas teiega see juhtus, ta see oli. Kui me lõpetasime Tartu lahingud, siis ütlesime Pärnumaa kaudu kodupoole, no ma, esialgu ma koju ei läinud, vaid jäin sugulaste poole Virumaale. Aga kui kõik pidid juba registreerima, kõik pidid võtma isikutunnistused ja nii edasi, siis ma pidin minema koju Tallinna. Masain olla vabana paar kuud Kuud asusin juba tööle telefonivõrku ja esimesel veebruaril ning arreteeriti. No eks nad olnud ikka välja uurinud minu suhtes, et ma olen sõjaväes olnud ja kinnivõtmine oli, kutsuti lihtsalt, ma töötasin telefonivõrgus, siis sinna helistati, et ilmuda Nunne tänaval. Seal see oli nüüd Nunne tänav üks osas ei ole brite raudtee miilits. Täpselt nii ta oligi ja ütleme, raudtee- ja side kuulusid Ühte ja niit maalile võrgus ja siis kuulsin ka siin aimasid, mis põhjusel teid sinna kutsuti, noh, küllap vist küll, mul on ikka selge. Sest ma olin ju kogu kogu sõja aega, olin, olin sõjaväes ja, ja nähtud vormiga igal pool ja nii, et see oli möödapääsmatu. Panite siis soojemad riided selga ikka ja valmistusin selleks juba ja võtsin võileivad ka kaasa, aga need ülekuulamised, ülekuulajad sõid need ära ilusti ja nii ta oli. Mis keeles, selles vajas asju õieti vene keeles ja mul tõlk tõlkoliks Narva narva eestlane, tädi maalist tõlgiks. Kui palju neil teada oli teie teenistuskäigust? Eks neil oli seda see juba teada, et ma olin Soome sõjaväes ohvitser. Ma küll alguses seda ei öelnud, aga, aga nii et pikapealse tuli välja, et neil oli kõik teada asi. Algul ma olin kaks nädalat üksikus ja iga ööse oli ülekuulamine. Nad ei saanud ikka nii palju informatsiooni, kui nad soovisid ja ja siis lõpuks küsisid, et kas ma võin kirjutada oma seiklustest, no ja siis ma nõustusin ja kirjutasin neile pika loo. Aga see oli kõike sõjaväeliikumisest. See eestlane viis siis selle eestikeelse kirja viis majorile ja kui ta nädala pärast jälle mind kutsus ülekuulamisel, siis oli oli nii pahane, et tema sai majori käest sõimata. Et niisugust kirja tulin tõlkida vene keel ja nad teavad tegevusest ise palju paremini, kui mina võin kirjutada. No asi lõppes nii, et süüdistuskokkuvõtte tehti ära. Ja maikuus oli kohus sõjatribunal Roosikrantsi kaheksa p. Mõistis mulle 20 aastat sunnitöö, et aga seal oli teisi ka, aga muidugi minu minu toimik oli individuaalne. Või kui põhjalik, pikk või lühikese asja arutamine doga tribunali soli. Ei olnud, ei olnud suurte ja küsiti viimast sõna, ma ei soovinud võtta. Ja loeti ette otsus ja oli köik. Viidi patareisse patareis, olin maikuuni maikuus, siis viidi Lasnamäe vangla kaudu vagunitel Murmanski lähedal Molotovski sadamalinn Põhjamere ääres. Sealt pandi laevale ja laevaga läks põhjameer. Sõit Jenissei suudmesse. Jenissei suudmest sõitsime sisse ja tudinka sadamasse, tuttinka on sadam. Kust läheb veel raudtee 100 kilomeetrit edasi narilskisse, so kurikuulus linn, kus teadagi suurem osa Eesti kõrgemaid ohvitsere hukkus, lasti maa. See laevasõit oli muidugi organiseeritud, nii et neid pandi kriminaalkurjategijatega kokku ja ja teadagi, mis põhjusel see oli, et siis LED röövisid poliitvange. Laevasõit oli ju kindel selles mõttes, et ei, vangide poolt ei tule mingit ülestõusu või ostaka sest me mäletame seda, kirjutab ju Solse niitsen oma arhibla hagis, et ühes laevas puhkes tulekahju ja see oli täis vange. Nüüd üks Jaapani laev märkas seda suitsusammast ja küsis telegraafi teel, et kas nemad võivad appi tulla kustutama. Aga muidugi see kapten ütles, et me ei vaja abi, lõi luugid kinni, kustutas ise ära ja muidugi vangid kõik kukkusid ja selle eest, et ta nii operatiivselt tegutses, Saior. Nii ja nüüd sol seniit seal oma raamatus küsib, et kui see kapten nüüd praegu loeb ka neid ridu uued, mis tunne tal võiks siis olla. Me saabusime tint kasse ja see oli transiitlaager, suured angaari kolmekordsed narid ja mul olid võetud säärikud ära laevas rööbiti säärikud ära ja siis ma ütlesin komandandile, et mul on ära röövitud ja midagi jalga panna. No vaevalt uskusid tagasi need saal, ta küsis, et kas olid märgid peal, Need olid Soome sõjaväesäärikud ja seal olid tähed SA son, suomen, Armija olid rauaga sisse löödud ja ma ütlesin jah, on, mul on, nimetähed on sees. Ja nii ta kutsus selle mehe sisse, eks madrus pani ta istuma. Et võta säärikud jalast, sul on teised meie säärikud oled ära võtnud. See mees küll keeldus ja siis komandant vaatas säärikuseli tõesti essa sisse löödud ja, ja siis tegin jälle ühe üle näo, mitu hoopi ja, ja, ja siis sain oma säärikud nii tagasi, vähemalt. No see selleks. Meid pandi lukustatud baraki, kaks barakki oli ja me käisime savikarjääris tööl. Savikarjääritöö oli väga raske ja seal ei olnud vabastamist, ükskõik kui külm ka ilme ei olnud. Tööl tuli käia, muidugi olid meil kirjavahetus keelatud. Kui üks aasta läks mööda, siis saadeti meid teise laagrisse ja 48. aastal saadeti osa mehi erilaagris eri karistuslaagrisse. Ja mina sattusin ka siis kolmandasse sunnide karistuslaagrisse, mida see tähendab, sunnitöö, karistuslaager näiteks palka ei saanud üldse. Ega meil ei olnudki väga palju halvem, sellepärast et see laager, kus me sattusime, õieti see laagriülem oli loonud väga heakorra. Ma toon näide, eelmine laagriülem siis oli kriminaalkurjategijad oma, oli, oli nii suur et seal pakid rööviti ära ja kõik ja, ja peksmised ja bussitamised ja kõik selline. Aga kui uus laagriülem tuli, ta eitas vangla ja ehitas kartseri, iga üleastumine sai karistatud ja huvitav, kuidas üks mees suudab niisuguse korra luua? Me olime kuulsalt, selles mõttes, et laagrikord oli, oli väga hea, ei olnud kriminaalkurjategijate egan, nagu nad nimetatud blatnoide. Nägin ma tahaks rääkida nüüd sellest ülestõusust ja et meie laagre oli nii kuulus selles mõttes, et kord oli ja üleastumise ei olnud vangide poolt. Ja siis, kui puhkesid rahutused viie peale Stalini surma 53. aastal siis neile saadeti neli ohtlikku mees, kes olid võimudele eriti ohtlikud. Mõeldi, et meie laager on nii korralik ja saadeti need sinna kartserisse. See oli neljandal juunil 53. aastal, kui laagrites puhkesid ülestõusud ja meid jäeti siis laagrisse sisse ei lastud enam tööle. Terve laager oli siis laagris ja järsku kuuleme, et sealt kartseri barakist on suur kolin ja hüüded päästke meid, tulge meile appi, et neid tapetakse. Hiljem selgus, et sinna oli saadetud neli meest, kes pidid likvideerima need ohtlikud vangid. Aia ääres olid just üks suur tellisehunnik ja mehed võtsid ja, ja tellistega hakkasid loopima sinna vastu seda islaatori seina, sellest mingit kasu. Aga selle peale vangid murdsid lahti ja vabanesid ja jooksid meile tsoon ja, ja selle peale need valvurid põgenesid ka välja sealt puurist ja avasid neile tule. Kuus meest sai surma ja 14 meest haavata. 14 14 meest haavata. Täisvoliline esindaja oli ka seal puuri juures ja nüüd kui need mehed, kes sealt keeennast murdsid, need tulid siis selle täis volilisega läbi laagri ja et juhatajalt teda laagrist välja, sest pea kraav asus teisel pool laagrit. Ja ma selgelt mäletan, kuidas sellel vanem KGB inspektoril talinäost valge samuti kui see ülestõusu juhtki. Muidugi Hector oli suurest hirmust näost valge, aga mässujuht oli kaua, sest vanglas istumisest ja siis kohe alustasime tegevust. Suured loosungid asetati ülesse katusele ja must lipp viidi kahekorruselise baraki katusele. Üks mees, nendes mässa juhtidest, ma mäletan veel, seadis seda loosungit ühe käega ja teise käega kati näo kinni, sest et võimumehed pildistasid seda tegevust kõik, et hiljem oleks süüdistanud viks musklit. Kas mustal lõpul oli mingi tähendus? Eks üldiselt must lipa on ikka ülestõusu täis ja see, see oli ka meil. Ja siis loosungite all oli ka punasele kangale oli siis loosungid kirjutatud ja need kangad olid, olid ääristatud musta randiga ja hiljem oligi ülekuulamisel see, et meie loosungid olid süütud täiesti, sest me nõudsime moskvakomisjoni, kedagi muud. Ja muidugi seal oli tähendatud, et ebainimlikud tingimused, mis meil olid ja, ja siis süüdistasin kohalikke võimumehi. Aga hiljem küsiti, aga miks sa mustad triibud seal olid? Loosungitel edasi Me organiseerisime laagri ümber valve, et takistada sissemurdmist. Meil oli kõik barakid, olite ära jaotatud teatud piirkonnad, kus, kes valvasid siis oma lõiku. Et me asusime polaaralal, kus on teadagi kaks kuud, kestab igavene päev, suvel ja vastavalt jälle talvel on igavene öö. Nii et pimedad aega meil ei olnud, sest see algus oli kuuendal juunil. Ja Liise elu hakkas minema. Tegemist oli palju, esiteks muidugi olid nende kuue mehe matused, mis said pandud kirstudesse ja ilusti maha maetud ja me ise arvasime, et need vist olid ainukesed, kes narinski vangidest maeti kirstudest, sest tavaliselt ju viidi kõiki lauda ja siis aeti buldooseriga kinni. Edasi laagrielu läks nii, et moodustasime laulu, koolid olid igal rahvusel siis oli juba vangide omavalitsus, siis oli vangide omavalitsus täielikult arutasime olukordi ja nii edasi. Muidugi töölkäimist töölkäimist ei olnud, kedagi sisse ei lastud, laagrisse oli lubadul ainult laagriülemal või siis Moskva komisjoni, keda me nõudsime. Ühel päeval tuli kõrge komisjon. See oli teenko, kes oli Nõukogude Liidu peaprokurör oma saatjaskonnaga ja see võeti vastu. Laud kaeti punase Lynnikuga, ühel pool olid meie esindajad, muuseas, meil olid head juristid ja meil oli ju iga ala esindajaid seal laagris. Ja muidugi ta soovitas loobuda sellest oma valitsusest, aga muidugi see jutt lõppes ilma tulemusteta, kõik ja kokkulepet ei saavutatud, ei saavutatud. Tal ei olnud midagi välja pakkuda. No ja siis sel ajal veel. Korra käis 30 trallid, tahtsid sisse tulla, kuid neid sisse ei lastud, sest need neil ei olnud valitsuse volitust. Laager ümbritseti, tugevama valvega kuulipildujad pandi ülesse valvemeeskonna valvemeeskonna poolt ja, ja siis valjuhääldajad kaudu kutsuti ülesse mässujuhte kinni võtma ja välja andma ja, ja ähvardati, et see võib lõppeda halvasti, kui me edasi peame. See muidugi osa mehi hirmuga jooksid laagrist välja, kuid see oli väike protsent ja nad said kivirahega saadetud väljapoole tsooni. Nurilski ülestõusust osa võtnud hulgas arvati olevat umbes 100 eestlast. Ott Petersi saatel käisime juttu jätkamas laagrikaaslase tallinlase Hans Utsali kodus. Noh, see jääb eluks ajaks niiviisi. Ja siis oli siis oli seal osa, panin seal öösse seeme ajama, ju välja jooksevad sinna tee poole, jooksevad seal, sest meil oli seal ööpäeva läbi, oli valve, väljas. Nojaa, eks üllatusi ja siis oli ju, see oli polaarpäev kus päike üldse ei, siis Elon ja Liisaine valvet korraldada päeva ajal kogu aeg oli, aga, aga siis sealt otsale valvurdes keegi. Lipu ESM ja kuhu nad jooksid, jooksid ja väljapoole laagrist välja ja siis tema oli laoosaleda sellel süles tõhust. Suur tugev mees maas olla. Ja no see õnnetus ei tea, mis seal südamega oli, kui ta lahti sai, sõitis Siberisse, emal väljas sodi sinna ja seal ta suri. Isangis Achis olevat. Poliitilised vangid tahavad riigipööret teha nii ja naa aga siis lasime neid neid lendlehti, lendlehti, millega lendlehti meil oli seal selle niklivabrikus, mille seikleja koobaltivabrikus seal oli filtrist olin valges protsendis filtris ja need, mis vara sisse minema, siis me sõime sooja, meil oli siis palatisse põrandal maas ja need sai siis lastud. Ja kui seotud ei saa, nii tehtud. Ja siis see tuulelohedega, oh jumal, see, need neli oli pikali, hammas üks pool kilomeetrit linna peal ja siis kus tuul oli tuulise üle siis divisjoni tõhusalt neli-viis tükki. Ja tuul kandis linna peal, see oli väga leidlik, kes selle välja, oi, seda mälegi väljamõtlejaid ikka, noh, seal. No jumaluke, seal oli spetsialiste, nad, mis kõrgessaar oli ju nii osava käega mees tema graveerist kivi kivisse sai, kivitrükis olid need tehtud lendlehed tema graveerida, kivi sai, mitte kivi peale, aga siis selle kummikummi peale kummi peale grafeerige muide grafeerida saga, lõikas välja nii-öelda aega võttev töö ja siis lihtsalt pandi kirjutama. Igas barakis kirjutas, kes kirjutasid ja trükimustasaiu kergelt olli kummi põletatud tahmast SAISis. Kõrge seal küll, sest oli ju selle ülemustele see suur kuidas öelda, kellaparandaja või susi oli susi, Villem oli kellaparandaja, aga tema tegi igasugu portsi, kare ja igasugu värki. Mis sõnumi te saatsite lendlehtedega siis noh, et me oleme, meie nõuame Moskvast oleks süüa komisjon, siin omavoli Narits, norii kriis. Ja et sealt oleks komisjon siia, teatage eseme, kes vähegi semi võimalikelt, teatage siis sellele Moskvasse, kes sõidab puhkusele, midagi teada, aga mis siin lahti, et me oleme peerija ohvrid ja jäetakse kinni üle aja? Ei, peaaegu 10 aastat kõik istunud pea ei, ei olnud. Aga põhja põhjatsoonis loetakse yks Ei olnud, meil ei olnud seda vargapoistel, oli seal, oli seal tööpäevad käisid, aga meil ei olnud mitte midagi kellast kellani. Ma ütlen, et meil oli öösel barakid kinni ja siis oli veel see, et me ei saanud üks või kaks kirja, saime kohus keeldus aastas aastas kirjutada nii palju kui saadakse kätte, aga, aga ise võidki uudiseid kirjutada. Kaks kirjastust. Ott Peters rääkis, et seal tõmmati must lipp masti. Ei, mitte massitõmmatud, see, selle ma viisin ise üles. Selleni meil oli üks, paraku oli seal staabi vastas oli kahekordne selle korstna külge sidusin ta. Ja siis oli pikk vaidlus, keegi kartseri minna, sellepärast et sealt naljalt poolt pildistatud pärast tead, mis lastakse maha ja ja vot seesama Cancewis, kes haavata sai seal alguses eetiasqualt tantsu, sealt kõige noorem. Mine vii üles ja. No ja siis ma läksingi tuletõrjeredelit mööda üles ja sidusin sena kinni. Ei tea, seda kinni oli, ma ei tea, aga siis see mind, tema oli ka väljajooksja ja siis see soodne ja see on see lipu paraskumid olime all seal neljandal lõpus barakis olime kinni, seal Kesnes välja sõelunud ja peale seda tuli tulistanud ja siis sealt partii riisiviisid sinna siis klubisse ja siis seal oli see ülekuulamine. Aga kus see lib, tehti või millesti täis, oli madrats, sest eestlased neil mustad mägrad munalt must tumesinisele mustavad manalasse üks madega madalasse lõhketõmmatud ja noh, kaigas ikka leidsime ja. No kellele see lipp oli nagu rohkem iseendale või? Vähe tähelepanu inimestes sena koobaltivabrikus, joomiga läksin tööle, inimesed, no et aru saaks, mis siin lahti on, meil olid suured loosungid üleval, seal köögi katusele, loodab nüüd ületasime piiri ohvrid ja nii ja naa. Aga siis. Teine, kolmas, neljas ja viies, mis seal valitseb. Ja seal raadio siis mängis väljasu. Ja need, kes valves hoid, need kuulsid loomikuda kuue võiside seismaal. Anti edasi, et piir on orienteeritud. No ja siis läks meil vaja, pool tundi olid uued loosungid üleval. Eriti 26. juunil, nuia asus, me olime siis meil oli see värk ju, käis verd ja siis tuli komisjon, et moskvakomisjon, aud, viidud nalja sinna, mida siin staabi juures, aga siis sealt teiselt poolt väravale kolm väravat, üks oli seal all, üks külje peale siin. Ja laul sai õidusel puna viie peale pandotooli pandud ja. Nemad on Moskva komisjon, aga siis seal mehed tundsid ära. Polkovnik Smirnov, see on ju major, see Krasnojarski omad ju. Et see pole mingi Moskva komisjon, mindi minema ja löödi välja, löödi välja. Ja mitte mingisugust meie hingekuu peale, mis, keda ütlesime segamini ajada siin inimesed joaga, tead, sa oled sealt ja sealt sealt sealt, sealt seal palju näidud, mehed, no ja noh, just Krasnojarski soid. No ja siis läkski, läksid. Täiesti tuli see Moskva prokuröri ja see siis ta ei olnud peaprokurör, siis ta, kas ta mitte ei olnud peaprokuröri abi, mis ta oli vormeliprotsessis oli Nõukogude Liidu peasüüdistaja. Sai tehtud, et kõik kirjutaksid, mismoodi ta kinni kukkus ja milli eest? Arreteeriti, milles ukrainlased, seal Karpaatiast ja moldaavlased venelased ja ja seal oli tõesti niuksed inimesi, kes mitte mitte millegi eest, ma tean, kuma patareidel olin, ja siis üks vanem mees, mis ta võis üle kaheksa, pastor ja see viis poja, justkui venelased juba hoidjeesi sees 45-ga c5 poja raudteejaama hobusega. Ja selle eest sai 25 aastat, ei 20 aastat. Et see poeg olevat mingisugune ohvitser Volodja. Ja siis tema viimased sõnad olid, mõisteti meid Roosi kantsis öösiti rooliga, olen siis seda maja üles otsibki roosikrantsi kaheksa p ja seal oli siis teise korra peal või kolmanda kolmapäeval tribunal. Ja siis ta ütles, 200 10 sai 20 aastat aitäh nõukogude valitsusele, et mind nii kaua elada laseb. Avatis kirjutad ja vot need avaldused kõik ilusad ja neil kogusu, issand jumal, seal ikka sõit üle 1000 oli ka neid kirjutisi, need olid siis seletused või pihtima. Ootsüüdi mõisteti siis tema teinud seda, seda, seda, seda ja siis, kes need olid seal mõistjad, kes olid huuled ja mis muidu, ta peksti seal ja piinati seal ja kõik. Ja kuni see päev oli nüüd ette juba aimasime, sealt tilkus läbi ka meile, et on tulemas midagi. Ja siis sa ideed, kinofilmi, nende kastid, kus filmid, metal kastid, ma ei tea, kas kaks või kolm kasinad. Ja see sai selle laagri. Taga, keda nad teadsid, sa kirjutasid nii, et need, kes välja jooksid, need ütlesid, et koguvad nüüd materjali selleks. Ja nad pöörasid terve laagri rinny ja mitte kusagilt ei leidnud. Võib-olla praegu seal ei ole, Moskvast tuli pärast mind enam seal ei olnud. Ja ma läksin juba, oh jumal, mul mägedasena. Ja siis noh, seal oli ikka mõni mees, kes teadis või edasi antud, ma täpselt ei mäleta, issand jumal, see on juba 50 aastat tagasi. Ja siis kaevati välja sealt lavalt. Ja see oled seal sülitanud ja karjunud istub sellesama laua ja mida ta otsib? Tema laual oli kõige parem koht. Ei mõtle selle peale üldse seal tema laua all põranda all on maetud, need dokumendid olid ikka leidlikud mehed, nupukad, mehed. Istus kinni, trooni tarooniline, vot näe Kurina Meidriga, Malin või tema brigaadis, vaat nüüd tuleb meelde ilus sümpaatne poiss. No väga intelligentne. Ja poiss, nii et seal oli nii ülemnõukogu, saadikute sugulasi kui kui Saksa sõjaväelasi, ohvitsere. Sakslane sakslane ja kõhna mees. Talle pakuti tööd. No tule nüüd see nõustal mehhanisme tegema ja nii Alaasa meiega konsulteerima, ütles ära. Ja talvel raius kangiga neid kennel kaukasi. Suvel kopaga ja mitte kuskil ei läinud ja tal oli eluaegne sunni. Lõppes see ülestõus väga traagiliselt. Ühel hommikul me märkasime, et ümber laagri on rohkem sagimist, valvurid, sõduri taal oli juurde toodud ja relvastust oli tihendatud ja üldse oli midagi õhus ja äkitselt väravad avanesid. Ja neli autotäit sõdureid sõitis laagrisse sisse, nii et nad lõikasid laagri pooleks. Ja mõlemalt poolt nad hüppasid maha ja avasid meie peale tule, hoiatamata ilma hoiatamata. Tagajärg oli see, et 79 meest sai surma ja 230 haavata. Peale seda käsutati kõik ühekaupa laagrist välja ja rivistati väljapool laagrit ülesse. Nüüd toodi Neid mehi, kes välja jooksid, tunnistamaks ja näpuga näitama, ütleme see, kes olid laagris aktiivsed tegelased ja need võeti üks 60 meest umbes kui välja ja pandi eribaraki kinni, lukustatud ja neid siis muidugi kuulati pärast põhjalikumalt üle. No kui meid kavandati nüüd laagrist välja, siis rivistati üles ja saadeti eri kohtadesse, osa saadeti tsiviilkarjääri, osa saadeti tilise kaevandusse ja osa linnaehitusse ja nii edasi, osa mehi toodi sinnasamasse laagrisse tagasi ja, ja sellepärast me teamegi need lugesid surnud üle ja surnud laeti ise kallutajate peale ja viidi siis kuhu ta, nii oli siis see ülestõus likvideeritud. Kaua ülestõus kestis? Ülestõus kestis täpselt kaks kuud, see algas kuuendal juunil ja lõppes kuuendal augustil. Kas suruti maha igal pool kõigis laagrites üheaegselt? Ei see, meie laagris kestis omavalitsus kõige kauem seal kaks kuud. Tavaliselt olid nii ette nädalapäevad ja, ja nii, kuidas kuskil see juhtus, naistelaagris likvideeriti nii, et tuletõrjeauto sõitis laagrisse, laskis vee peale ja nii et. Aga meil, Me pidasime visalt vastu, aga muidugi lõpp oli kurb. Muuseas üks eestlane, kes oli juba vabastatud paberite järel, tema oli meiega solidaarne, jäi laagrisse sisse, ei läinud välja ja kahjuks ta sai ka surma selle nimel meeletut. Ei kahjuks. Kes sellesse ülestõusus, siis kaotaja pool või? Ja pool oli võitja pool olime ikka meie kui niimoodi öelda. Sest peale seda läksid meil trellid eest ära, ukse lahti. Öösel numbrid võeti, maa, kirjavahetus, saime selleks kõik ja siis hakkas ju peale see noh, amnestia veale, karistatud, võeti maha, no see läks mitte kohe paugupealt päevadel viis, aga seal läks ka poole aasta niimoodi pikkuselt niimoodi ühese järgi nihukesed asjad tulid. Ja ma mõtlesin ka seal noortega, teisalt kellel süütegu ei ole tehtud peale sõda. Aga mul oli jah, niisugune asi, et mul läks üle peale sõjavärk mind arreteerida 14. või 16 ma täpselt ei mäletagi. Arreteerida üheksandal mail lõppes sõda. No ja siis kirjutasin mulle see paber talles major massekale Balti tribunali Riias ja see vastas, teie hallo ei kuulu peale sõda veel, olete tegutsenud? Pärnus Dolin kitsarööpmelise rongiga ja siis seljakott oli padruneid täis. Mismoodi ta pidevalt võttis selle seljakoti madu põrandal laiali, seal inimese vaatasin, et keegi keegi ei pannud tähelegi. Vagun oli täis rahvast, aga mitte keegi seal seal no sõjaväelast väärses ei olnud Jeesusega siis ja mitte keegi ei oleks üks sõna või vaadanud neid padruneid seal maas hoida, maad pole keegi midagi näinud. Siis me korjasime kiiresti kokku. Teie olite ikka võitja pool, aga see võit tuli hea hinnaga. Aga millas, võit tuleb selle Irma vere hinnata, milles on olnud ühtlas kõik, mis sõjas ükstaskõik, milles võitlus. Metsavendi palju langes. Kas, kas ta läks selle peale välja, et nüüd seal hukka saada? Tehku, mis tahavad, siis laske maha, Veiko juba aitas sellele kõrini oli aga siis poliitosakonda see, kui see moskvakomisjon tuli sedasi oma kabinetis ennast maha. Ja siis pea ars Laaride peaarst naisterahvalt Petrov Paulu või mis ta oli? See võeti maha ja viidi ära Moskvasse, sest ema kirjutas alla kõikidega. Aga ta oli seal keskpaigas seal temal lõpu teada pärast muidugi ta kuulid, mis seal lõpuni. Seal lendasid kõik garnisoni ülem ja need lendasid kõik. Teie olete mõlemad Venemaad hästi tundma õppinud mehed, kui nüüd Venemaal kommunistid võimule tulevad, kas on võimalik, et laagrid tulevad tagasi? On? On küll kõik need, kes praegu seal kommunismivastane, on kõik uus ja ei, ma enam ei usu seda taga olevat salalaagrit, mitte midagi siin ei aita. Tulevad ikka, kus nad nad ära. Oleme ju. Ja no loodame, et ei tule. Venemaal meie asi pole.