Hiljutisel kodumaa külastusel jutustas oma kunagistest lenduri aastatest Ameerika eestlane Mart Napa kes alustas lennukooli kursust Eestis enne sõda. Eelmise iseseisvuse ajal. Esimesel aprillil 1935. Ja lõppes ära, 37. jaanuari lõpus oli lennukolledž 22 kuud. Palju poisse vastu võeti ja palju lõpetas. Vastu võeti 15 ja lõppedes 10, viis langes ära oliga niisugusi mehi, kes jões silmast oli täiesti pime. Hea sai sisse ja niiskuse viguriga. Hoiad ei selle käe-silma ees terve silmaga lohed numbrid ära, eks ole, siis see arst ütleb, et nüüd teise silmaga, aga jälle sellesama teise käega katab saba Silvariaaja jaanituli välja, see mees oli minu grupis veel ja ja lendasime ja siis instruktor ütleb, et midagi on selle mehega valesti. Tead, ükskord ta tuleb maa lähedale, tead liiga lähedale, tead suure kiirusega, teinekord jääb katusel kõrgusele, hakkab juba istuma, et midagi silmadel viga. Siis ta tunnis säratamine silmaga ei näe. Oma esimest soololendu põletata. Oomi pidime lendama instruktoriga vähemalt 15 tundi ja siis lasti alles soolusse. Soololennul oli niimoodi pandi sabaotsa, pandi pikk lint Clintoni taga, nii et, kes teised üleval olid. Nägitatsioon, õpilane, hoia otsast eemale, sellepärast et õpilane olin. Niisama kui farmeri teadet läheb põllu peale, siis terve maailmu vaba, tema võiks sinna minna, kuhu ta tahab, eks ole. Jõulisele esimese soolod olid ju, tõusid üles tihedama pöörangu ära jälle maandud ja jäi terveks, olid tehtud mees ega lennukoguti Tallinna linna kohal. Linna kohal oli keelatud lennata, lendasime rohkem ikka seal raba peal ja ja Pirita peal ja aga ka ikka nii vaatasime, mis mu linn välja paistab, eks ole. Aga hiljem kui juba lenduripaberid taskus olid ja seda ma ei tea, sellepärast et kui paberid kätte anti, siis ma olin jälle tsiviilisik. Aga oli kord niisugune, et omadusi lennuomaduse alal hoida. Kõik need seitsmes meel ja mis seal oli selle aja jooksul säilitada, vaja säilitada, siis lubati meil aeroklubis lennata. Eesti sportlennukitega ja ja tookord veel, see oli väga hea ots. Government või valitsus maksis viis, viis krooni, sellest viis tondi kuus pidi vist oli umbes viis tundi kuus, punt lendab. No ja siis, kui aeg oli, siis läksid jälle sinna ja lendasid, ülemistel tegid oma lennuotsad ära ja noh, eks see oli rohkem lõbu ja muidugi lõbu, aga ega linnapeale sellepärast ei tohtinud ka tulla. Üks mees, ma mäletan, lennukooliaeg tuli liiga lähedale ja tegi mingist surmasõlm, mis ta tegi. Ja ja sai selle eest Tartu maanteed. See oli peavaht seava ja ja siis tal oli mingisugusest eraelu. Peraeru patud olid nii, et tuli lennuväkke, siis anti ka seitse päeva peavahti. Ja küsin, kuidas on, ohete oli päris eanis pehmed, lauad olid ja nii. Aga teinekord siis kurat kõvad koos elavad ei saanud ja nüüd ma võin rääkida sellest sellepärast, et see mees on juba mitu aastat siks viit Ander see tähendab kuus jalga maa sees. Nojah, mis siis olid lennud läbi? Tunnistus taskus ja prii, mees jälle teid lennukooli lõpetamise järel arvati reservi ja reserve ja ja selle järgi ma ei tahtnud maale minna. Linnaelu hakkas meeldima, käisin korra maal, Laanesin raha, et Tallinnas selle tagasi tulla. Sain aviotöö, kui ta tööle. Major Under oli tookord selle ülemus ja mõnus mees ütles, et sinu tuba on siin ja täidad mootorid, meil parandatud töökojas lennumootorid ja kõik, mis tööd tehti, kirjutati paberi peale ülesse mootorilehe peale ja see tuli igal mootoril oma raamat ja see seal lehe peal magan, siis kirjutasin ilusa käekiri siin raamatusse kõik sisse, läks jälle sinna divisjoni tagasi. Ja see oli ka minu töö, siis aga sain sõpradega kokku, kelle koos olime lennukoolis ja hea, et mis me teeme, läheb õige, ega muidu lennuväe juurde ei saanud, kui pidime tondi kaudu ringi käima. Ja võttis kolm aastat aega sõjakooli kaudu aja. Ma käisin mõni päev tagasi, käisin kolm tundi, kolasin Londoni Tondil rikki, vesi tuli, silmavesi tuli silma, vaata mis seal oli, kõik tehtud. Saun ja staabihoone ja kus ka siin, kus me olime seal, noored ohvitserid, klipniku kraadis, käisime seal iga kuu, pidasime kellelegi sünnipäeva ja ja siis nüüd oli ta nii, et ära parem, kui oleks läinud öösse sinna. Ja aga ajad on muutunud ja mina pääsesin sellest saunast 40, kui nad sisse tulid, Tondile alti midagi kaks, kaks või kolm tundi aega eest ära. Ma olin just eelmisel päeval tulin Virumaalt ja väänasin oma põlve ära ja sain kuidagi rongiga Tallinnasse Amblomisse autoga rendile, sealt veidi sõjaväe keskhaiglasse Juhkentali. Ja sel ajal löödi siis tondi tühjaks. Nii et mina sellest saunast aga mulje sinna oma isiklikku tead, suusad siis. Sõduri kapist tualett-tarbed ja värgid ja niisugused asjad ja ja need jäid kõik nendele, kes seal üle võtsid. Oh, klass oli, löödi Pärnu maanteele sinna koolimajja koolimaja ja seal korraldati siis veel lõpueksamid, ma nendes ka pääsesin. Ja 10. juulil 40 endises selles ohvitseri kesku siinus Raatuse platsil. Seal anti siis meile tunnistused, täht oleme lõpetanud, tehti omaette eskadrill Tallinnasse õpetati kõik ärasi, kupatuse, sviidi, jagalasse jäägalasse ja, ja seal olime siis olime seal 40 40 talvel, tegime seal Ardumi koha peal, ainult Carokkasid, kastikesi tõusid ülesse vasakule või paremale, jälle vasakule paremale keegi, missuguse karbikese rohkem veel lubatud? Ei sa ei tohtinud mitte silmapill Google'i minna, jää olime kuidas ma siia sattusin, seda ma ei mäleta enam. Aga siis siin Tallinnas veel, kes tahab jääda lennuväkke ja kes tahab eralduma, anti niisugune võimalus, siis tuli pagari tänaval kirjutada oma elulugu, see oli sõjavägede staap ja aga siis olid venelased juba seal sees ja seal siis ma kirjutasin, ma ei tea, 12 korda kirjutasin oma elulugu, enne kui venelane vastu võttis Venemaa euro ja ma ei saanudki hakkama, nii nagu kui üks. Jumal hoidku, te kirjutasite teiega eesti keeles. Nii-öelda vene keeles vene keeles Jaagras Kristi, kuidas seordi hakkas pihta seal toolil elu üles lugeda, vanaisa ja vana ja mitu siga, mitu lammas, mitu lehma ja siis oma isa, mitu lammast ja lehma, siga, hobust, nisu ikka see, et näitajad ära, et sa oled ühest alamas kihist mitte niisugune pursoigis, tead. No ja siis viimati tõlgi kaudu tuli, tõld tuli kaasa ja, ja see süütesto Harresso small SKT vastu võetud. Siis olime seal talve läbi nagu tuli siin küüditamine 41 ja ja, ja siis pakkisime metsa, selle asemel, et Vene malmi suurem osa ohvitserid läksid, läksid metsa, olid seal ka mõned, kes ei tahtnud minna ja nemad tahtsid suurel kodumaale minna. Tulid haarama viis, viis meest said surma seal. Aga minul õnnestus poole minutiga pääseda Sotside esimehe pihta laskma ja ja minu nina all just ja ja ma sain jooksma, teeni mees oli mul selja taga. Ja jooksime ja põgenesime ära, sealt läksime ikka lõuna poole ja metsade mööda ja katsusime kuskidel toitu saada ja kas te vahepeal olite ka selles suures Kautla metsalaagris, kus üle 1000 inimese oli? Ei, seal ei olnud. Me olime omaette kahekesi, seal haarangus pääsesime. Me kuulsime kümneid kaotle värke, aga aga siis hiljem kui tuli jälle mobilisatsioon. Me hoidsime niisugust heinaladudest ja nendest eemale, sellepärast kui sa lähed heina, uuritakse välja, et sa oled seal sees. Kästakse välja tulla, lastakse maha ja kui välja ei tule, pannakse põlema, pole sisse. Ja sellepärast olime iga öö teise isekohas. Aga ükskord mõtlesin magama hästi välja, lähme lattu, heinaküüni, heinaküüni ja heinaküüni. Magame seal ja hommikupoole koputaks seina peale, tulge välja. Tooge välja. Me teame, et siin sees olete. Sto oleme käes, aga siinses ärge kartke, mehh, ärge kartke, Meie oleme omad mehed, kuulutati välja mobilisatsiooni maha, mehed tulid ka metsaraadioaparaadid kaasa, toitu ja kõik ja puha, naasis rääkimiste õiendamist palju. Nojah, et võtame siia selle aegumist. Ei. Me liigume siit minema kuhugile tee, tead ja tunned seda metsa ja seda ümbrust ja üks oleme siin teeniva, oleme teises kohas, nii et segame oma jälgi kõige aeg. Esimene kord me olime liiga kaua ühe koha peal paigaljooks, komulex käis seal mööde ja saatis meile selle NKVD. Paarsada mees saatis sinna kaela, et seda viga meie ennem ei tee, enam ei tee ja nii me siis niikaua kui tulid, jälle teised teised Lähed, rinne läks läbi Kehras, oli Woods ja huvitav oli õhtuid ja selle tulistati saksa suurtükivägi, tulistas Kehrat, vaatasin, et suurtüki kuulid läksid nagu seapõrsad, ülevaldajad paistis kõik ära ilust. Ja Aegviitu välja ja juuksed olid pikaks kasvanud sel ajal. Ja siis pühapäevane päev ja ma otsisin haiguses juukselõikuse äri ülesse. Koputasin sinuga juttu, oli sees. Üks naine läks sealt mööda üttest, vaatas mulle otsa, ütles Enno. Ei. Seal on paremaid mehi sees, kui, kui sina oled seal seal, härra, loodad sa sisse saada? Oligi nii. Ja siis andsin üles seal vangi. Ilus ilm oli, tead, ühe koolimajaplatsi peal tulid kõik ümberringi vaadates seda imelooma ja te olite ikka vormis ja. Ei, mul oli erariides lennuväepüksid ja siis vene pluuse ja selle pluusi peal oli kampsun. Nii, ja kas relva on? Ma ütlesin, et ja on, mul on, Venemaaga on oma isiklik kuus 35 pistu lossis, ma süstilus, püstol tagataskus. Ja oleme, kui välja tulime või tulin siis üks vahamisetes, kuule, siin on nii palju neid Massurikaid ja sul on kaks relvateadet, anna üks minule, ma andsin afgaani ära ja ja nüüd kui sakslased küsisid, et kui kas relva on, ma ütlesin tungil ja siis võtsin taskust välja selle nikkel kuus 30 viise. Üks soldat, panin kohe käe peale. Et küll te saate kätte, et siin tuleb omakaitse ja nii edasi, et astud sinna, saate kätte vaest? Ei seda ma enam ei näe, tulin ära sealt. Oled nüüd vaba ajaga minema, poiss jookseb, vääri kas ammunessinit, toon või paar laskevoolu laskemoona ja on mul taskus, ilmub ju, andsin need ka. Ja siis tuli veel üks järgi teega, nii ikka ei saa, et me laseme sind vabaks koondama ja ootama, niikaua kui tuleb veel mõni metsast välja, siis saadamaid ei taha, Rava mõisa 25 kilomeetrit tagapool, et seal siis uuritakse diviisi staabulise alle uuritakse järgi nii ja naa. Ja olin siis ühe majaplatsi peal, jäi magama, püssimees Kures jäi magama, päikesepaisteline üks meest järsku tõmbab mind jalast, kohkusin ära. Üks kapten suli ka teises kohas metsas. See oli välja tulnud leluahelale jaaja. Ja siis oli rohkem ei tulnud isturiks ratsamees soldat tuli sinna, hakkame nüüd Ravam mõisa poole astuma, seda maanteed mööda tuli parajasti üks saksa jaagu tuli vastu ravi meheda. Aus 10 12 meest, kui palju nendel oli? Jaoülem ütleb niimoodi, et selle saksa hobusemehele Kuusanil kuradi Venlast viid. Travamas ei ole sul tarvis midagigi veel anna meie kätte need kaks tükki meeldima, et paneme siia kraavi kaldale maa sisse ja sina lähed koju ja pühapäev puhkad. Aga see kapteni oskas paremini saksa keelt kui mina, tema tegi juba selgeks selle ratsamehele soldat saksa, kes me oleme ja, ja nii ja naa ja ja aga see Fratsemis oli käsk, on nii, need tuleb Rava Rava mõisa ja ja mina viinad sinna eieiei. Aga siia meeldime nad vaikseks, kuradi venelased, seal meeldime vaikseks ja oled sina padjad, see raius vastu, tead, viimatise jaoülem lõi käega, et mine kurat kõigiga. Jah, siis tuli jälle üks oma kaitseauto vastu ja seal olid jälle tuttavad peal ja võtsid, keerasid otsa ringi, viis Trava mõisa. Seal staabis küsiti, kas olete venelasi, Need vast ei ole, vigurdab mina, näinud kuskil neid kuhu tahad minna, ma ütlesin, mul vist naine on, naise kodu on Viljandimaal maatükil ajal näinud juba paar kuud võimul, ta läks oma vanemate juurde, andke mulle linnaluba. Anti luba. Hakkasin astuma, tee peal tuli jälle üks ratamis vastuvaatajana tuttava näoga. Sõitis mööda lei külamis, pea kinni, tead kinni naise vend. Kuhu kuradi kohta augus, kuhu sa lähed? Aheti Elizabeth on kuskil seal kuradi Lehtse metsas, tead. Ma vaatan, ma mõtlesin täi ja seal on siis ja anna mulle jalgrataste ja mine sa jalgsi tagasimakseid. Viin vaatasin lehtedest sülest, sõda oli läbi ja elamine oli meil Tallinnas. Tulime tagasi Lehtsest, saime Saksa sõjaväe auto peale ja elasime ühes majas, selle seal olid kõik niisugused näitlejad nagu Riina Reinik olid Our Felix Moor ühe teise peal. Viiekordne maja. Riina oli nii, ei olnud süüa. Rino ütleb, et minuni jalgratas võta jalgrataste siinne maale, too mõned kartulid, tead ma sõitsin, sain ka kartulid, siit kuskil mõigu mõisa tagant, õigust seal seal. No ja siis oli ära rüüstatud gaasikorteri ja oli tarvis seal ühte ja teist teha. Tapeeti oli tarvis ja kõik poed olid kinni. Riina võttis mind kaasa, läksime linna kolama, kus tapeeti müüa, ukse kinni. Oh, uksed lahti, tule, võta, mis tahad, siis oli mina kah nagu kandja pois seal kaasas, läks elu edasi ja ajas siis tuli, tuli nii keegi tuli ja hakkas seda mõningad need sport lennukid olid ära peidetud alla linna kuhugile lattu ja ja siis tuli asjamees, kes loo rääkis, selle admiral iga, kes siin kohapeal oli, eksmajas oli tema peakorter ja pordil nõelukid, toodi lagedale, pandi linnad külge ja hakkasime siis jääluuret tegema ja muud projekt nii edasi, mis seal tähtis oli, nendel, kellelt te kuulsite, et Eesti lennuüksust hakatakse asutama? See oli vist 42 varakult poja, see oli. Kellelt ma kuulsin naist ja see sai niimoodi teatavus, et me olime aeroklubis. Gerard Pusmaniga koos, tema oli kõva purilendur. Ja noh, olime tuttavad ja, ja tema läks Saksamaal, eks ole. Ja siis astus sinna mingisuguse spetsiaalüksusest sonder, füürer tuli tagasi ja siis meie mehed said kokku ja hakkasid rääkima, et meil on niiskuse niisugused asjad, mis me teeme ja siis tema korraldas seda. Lennukid olid, ma ei tea, kolm tükki olid alllinnas kuskil latva ära peidetud pinnad küljest ära võetud ja siis ära veetud, et neid ei saanud ära lõhkuda. Ja need toodi lagedale viinud pinnad külge mootorist ja meil oli ja talv oli külm, 42 oli külm, küll, soojendasime neid käima, said õhujaotuse mootorid nelja neljal silindrist õue, otseseid mootorid. Tükk aega andis, andis soojendaja, onju. Ja siis oli tarvis luuret teha. Anti ülesanne. Kolm tundi, teadmine siin nagunii luuga laheni tead, mööda jääd vaatajaid, võib-olla need tulevad. Kasukas oja, kasukas ja suitsu ei saanud teha sel ajal. Lennuk oli relvastamata, soli portlennuk, sportlennuk ja kaks meest jäid üksaibi. Ta. Siit kuul läksid varu, kus nii natukene kriimustas seda nahka. Ja tema sai selle eest mingisuguse lindi. Aga siis teine mees oli kõva mees. Tema oli tütarsaare juures, käis vaatamas ja ja sattus Vene hävitaja kätte. Aga ta manööverdus niimoodi, nemad ütlesid, tagasi tuli, ütles külluri mees, tige, teataks urinal mööda teed, näitas rusikat ja pisarad kätte ei saanud, teate, nodo, ta vaatas. Ta vaatles peeglis, kui ta tagant tuli, hakkas, hakkas nii, selle kauguselt hakkab tulistama. Sportlennuk on ju väga kerge manööverdamise võimega. Sa natuke liigutate, ta pöörab eest ära, aga selle hävitusele, nagu seda maa lähedal, niiskus, pööranguti või teha, sa võid vastamaatsadal pöörasi eest ära. See läks siis mööda. Näitus Russidest, kurrat ma sulle annan üks kord. Kössi kake lendur oli, oaasi elab veel majule, ta aastaid-aastaid näinud, Torontos elab. Ta oli Tartu Tartu poiss ja ja siis oh, viimati nägin 51 või midagi, ta peab olema ka üle 80 kõvasti, ta oli minust vanem, tuli täitsa terve nahaga taga, sooja tuli tagasi. Tuli tagasi ja aga 42 lihavõttel, seesama seesama Pusmongis asutus seda värki. Helista mulle, kas saad kaasa tulla, et lähme, vaatame, mis need teevad, tütarsaare peal. Hea küll, lähme. Läksime jälle sportlennukiga. Temal endas tead kaugelt ümbersaared ja niimoodi jäiga ringiga ikka lähemale ja lähemale. Ja viimati oli põigiti üle, oh, kui anti, hakati püssidega Alt andma, tead. Ja oleks üks mootorisse läinud. Siis mul oleks olnud ammu juba rahu majas. Aga õnneks ei juhtunud midagi, aga siis Kiviõli tuhamägi küll see oli armas, vaadata ikka suuremaks ja suuremaks, pekstud ligemale, jõudsime hind viis kilomeetrit, ega see ei olegi niisama, et üle aia hüpata. See oli ikka tükk maad. Ja see oli natuke, me olime umbes üks 100 meetri kõrgusel, imet nad kuradid pihta ei saanud. Aga mina olen fatalist ja kui aeg tuleb üks kõikuda pidi polegi sest ta saanud oleks rahu majas olnud. No ja siis käisime seal, lendusid tegime ja lõpuks siis tuli möll Tallinnasse tagasi ja ja siis oli määratud lennukooli juurde Liivowisse instruktoriks. Seal ma õpetasin, kuus poissi enne seda, eestlastel oli vere lennusalk kui ka Ööbovitajatest, kummas teie olite, mina olin. Me käisime mere peal ka, ma käisin ka nende vesi, nendele pandi Capantonid alla ja nendega maadlesime veel. Talvel Ülemiste jää peale, järv oli jääs ja aga seal pidi Nimudu. Nii kui siidi tulema, ette valesti maanduti, et tal ei olnud nagu mingisuguse amortisatsiooni, tead lootpantonid ära iseennast ka piid hästi ettevaatlikud tuleb. Ja, ja nendega nendega sai mere peal lennatud. Üks vanem vältiv lendur vältibel. Ja noor lendur läksid. Eks iga päev ja kõva tuul oleks telemere pealt sinna tahapoole, mootor ütles üles-allatuult lennates. Ja läksid vette. Üks pontoon murdus ära, lennuk keeras ennast tagurpidi, nii et see tagumine mees, rihmad rihmu peali olnud vee sees pea allapoole. Aga pea jagas, ta teadis, missuguse Azynsole andis veel jalgadega tõuked, sügavamale läheb, saab lennukist eemale, tuli vee peal, leidis Montoonia ja soomlasid koristada ülesse ja elus ja terve praeguse Austraalias. Aga see vältibel, Veldi ained olid suured, et ta nägi anud kaugel laineharjal veel tüübli pead ja kadunuks jäi teine vees. Uppus jää, uppus ja ütles, kaugel nägi pead vee peal ta nähtavasti kaasay rihmudest lahti ja lennukist välja oli v seisel uppus sinna. See oli õnnetus, jutt kaotusid elik oli hoo ja siis oli siis oli hea sõber olla, lennukoolis olime koos, tema käis kah, läks lendama. Suvisel ajal tead, soe ja kõik ja puha ja. Ja kella kahe ajal noh, enne päikesetõusu pidid väljumine, ei läinud magama või nii. Lennuk suriseb, tead vaikselt midagi juhtunud ja jäi magama ja kukkus selle juhise julge peale madalas lennest läks vette ja sai surma ühes kaasmäega kordolaskuriga ja, ja neid võib-olla te olete kuulnud, kes ma ei taha nime nimetatud? Ei ole kuulnud, kuulnud ja see oli üks õnnetus ja teisi maid ja ma olin ära siin rohkem, rohkem neid ei olnud kuulda rindel. Pärast, kui olid taandumislahingud jõhvlar pruuni sai mul endine ülemus. Kapten oli, nad pidid just välja minema, istus lennukis ja ja venelased tulid peale. Ja pommitasid ja pomm lõhkes natuke maad eemale. Kild just temale pähe ja valmissööri sood. Sootsia, kapten Soots. Seda pole kuulnud. Ja teisi, ma ei tea teisi. Teisi õnnetusi, ma ei tea midagi. Mina omal ajal seal. Meil oli hea ülemus, ülemus hakkas maanduma ja tal olid kartulikotid ja viinakastide, mis tal seal taga olid kõik ja kas see oli selle põhjus, seal vedas, ta läks. Läks vastu maad, aga õnneks nii. Lennud keeras selja peale, seal võis kraav. Piano lennuki kere oli siin, nii palvistristsid seal väljas, eks ole, lennukile sümbol täpselt selle koha peal kraavi koha peal, need tal ei juhtunud mitte midagi, ainult see mürgine bensiin jooksis talle näkku ja kõrvalisse pärast käis arsti juures ta muud midagi viga ei olnud. Teie enda lahiku lennud möödusid õnnelikult, kõik hea, ei olnud, mina olen fatalist oleks juhtunud juhtunud, aga tuld, altanti oja, seda alati. Aga need olid teada. Kerge õhukaitse laskis 1800 meetri peale raske nelja ja poole 1000 peal. Aga me käisime 2000 peal, siis nägid, kui suitsukuulid Alt tulitavad või tulekuulid tulid, tulid, tulid, tulid vaadist sarveks all 200 meetrit jäi puudu, 200 meetrit ja ja nad ei hakanud seda rasket õhukaitse neid suurtükke kasutama. Aga ükskord ükskord ma jäin, jäin vahele, tõmmati helgiheitja peal, oli siis oli Peime Kõitjat. Nonii, ele valgus. Kas see pimestab siis jah, no vaata, topeltpinnad olid alumine pool pin ülemistel pindadel heleda värviga ele siniseks värvitud ja kui helgiheitja sinna peale siis peegeldus sulle õietigi pimedaks. Avest tõmbasid pea sisse ja vaatasin neid neid näitaja abinõud ja ja kukuti andma, aga siis ma pöörasin ära paremale poole ja siis alt ja need helgiheitjate kerima selle järgi, eks ole, kõige aeg kruvib järgi, et läheb sinna selles suunas, aga valasin teda kruvida natukene, pöörasin niuhti vasakul pool ringi vasakule poole ja nad ei jõua selle järgi mulle, eks ole. Tükk maad vasakul pool nina alla ja kodu poole tagasiteel siis või ei, see oli ju, see oli pärast seda, kui pommid ära sai visatud. Ja teinekord ujuja sel momendil. Kuid siin Tallinnas tütar sündis öösi kella kolme ajal. Tulime rindelt üle, sakslased sakslastele üks, üks rajoon, kus olid õhukaitse suurtükid üle oli, meil tuli sealt üle lennata. Aga meil oli tunnussõnad, kui maha kukud või peavad maanduma, siis oli tunnussõna iga päev isesugune. Ja siis lennukitel oli raketipüstoliga pidid laskma märku andma. Nonii, siin lasti raketti, kaks lennukit olid siin ühe kõrguse umbes 400 meetri peal. Raketi teine lask, raketi paremal pollases raketimaadel ma siin ka kiiresti püstoli välja. Padrun sisse, mitte midagi. See üle parda, uus, mitte midagi. Samal ajal kukkus patarei Alt andma, tule pimedas tead, tuli ikka lähemal lähemal. No siis oli veel niisugune niuksed, navigatsioonituled, need tulid pimedad. Aga siis kui nupust vajutasid, siis hakkas põlema, eks ole, siis oli veel märgumisele, sellel päeval vilgutab tulesid ja kallutad, lennukit. Naasis Ma pissin, pea siis tallutasin sõde. Nõkstutasin, ütlevad oma, meil ei olnud ju mingisuguseid märke all. Nad kartsid, et venelast tulevad meie lennukitega koostajad. Ja vaata siis ta üks vennal on seal tõesti vahel teiste vahel ja jõudsin kohale. Juba olete helistanud? Tuli ülemus vastu, kes oli küll veel ei andnud oma signaali asju tooma, püstol siia. Võttis püstoli, mitte midagi teada, löök neele oli katki. Võttis oma, vist oli, pani sama padruni sisse, laskis põõsaste vahele, ta tulejuga oleks maailma kaugel vaiksest ja vaata, lööknõel olid äkki raketipüstol kuradit ja see oleks võidud elu maksta ja kui nad oleks head laskjad olnud 400 meetri pealt pauk pihta ja kohe käes oma ees. Nii küsigi veel mõnda asja, aga ma võin ju, ütles ta selle siin homme õhtuni. Aga pole nii palju aega, kas te läksite hävitaja peale veel? Pooleli õieti poisid juba lendasid ja, ja siis anti käsk, tead Saksamaale minna, ega ma ei põgenenud, aga kordunivoodid antitonoomiku, lähete sinna Frankurdooderisse. Ja seal võeti siis kõik ära. Mis nüüd siis tuli, staabiohvitser ütlest? Ellips on nüüd läbi, nüüd meil niisugune kavatsused. Lähete Taani õpite seal ära, mingisuguses kuradi rammimise tehnika antakse väikelennuk pomme ja laskemoona täis, tead juba tulevad suured pommitajad. Siis lendavad selle lennukiga veeenne, hüppad ära, seal. Enne hüppad sellest ära, siis sa seal lennuki läheb sinna selle suure pommitaja sisse ja selle tõmbama rabalakse alla. Ei, aga seal oli jälle Esbergis. Lätlased olid kuskil mujal. Ja kas see oli see põhjus? Tuli üks saksa kolonel, tuli sinna, ütles kuradi koeratiad, müüte nende põrandaalustel taanlastele, müüte relvi ja kõik ja puha, meie meie mehed ei müünud ühtegi, aga lase tulevad vahele jäänud. Ja tagasi, tead, kas see oli see põhjustad? Lähete tagasi Saksamaale sviidi Dortmundi tort pundis. Kaks ööd sai olla, siis tuli korraldesse lennuväe juurde tagasi, seal oli neli-viis meest lennuväe juurde tagasi. Läksime tapjale Smansesse. Seal teised mehed olid, ma ei tea, kaks või kes olid enne käinud saksa hävitati koolis. Nendele öeldi, et lähete sinna sinna, aga tee kolmekesi. Me saadame teid kooli õppima. Seal siis läks. See oli siis juba Woodne hävida ja, ja see oli saksa teine üheksa ja meie 100 100 ja teine oli muidugi pooleli veel selle tühis lennuk. Selle peale mitaati ka panna, aga meil loobusime, sellepärast saksa keel ei olnud nii hea teada seda raadioühendust ja see oli siis kreaktiivlevjaaria, kui rahuajal õpetati neid saksa jahilendurid õpetaja 100 tundi. Sõja ajal, kus bensiin oli vähem 60 tundi ja meile ei, saime 10 tundi ja öeldi, et nüüd on opeli allul Vellest juba tulemas. Tead, nüüd näitan veel paar trikki, mis üleval või teha, tead, ja siis lähete sinna must kurat peas. Segased ei ole. Ei. Ja siis hakkasime välja punnima seal tänna koolist. Ja saime ka. Ja jälle Berliini idas põgenes nii palju rahvast ja kõik teed olid täis, rongid tulid täis, aga kuidagi saime Berliini. Meil ei ole teile midagi enam anda, nüüd lähete jalaväkke, ma ei mäleta, mis linn see oli, seal. Koonduspunkt lähete sinna. Ja siis aga kolasime seal ringi ja tuli jälle see härra bushman tulijale seal, mille vastu. No mis te siin teete, me oleme nüüd niisuguse sõnniku sees, tead, ei teagi, mis tead jala vecrem olema sinna, tema kontorisse või sinna. Nii ta oskas vene keelt ja, ja saksa keelt ja inglise keelt Taavist ja ma ei tea, mis keeli veel. Ja siis oli, sealsamas oli oobergi rihts. Praat Norring, ana baltisakslane, tema oli, no ta oli kohtunik või midagi taolist. Ja see oli kah seal siis ja see tuli sinna tuppa nupušmon, et Kosovo ei saa siis neid sinu võimete juures. Neid kahte noort meest sisse ära paigutatud, nad peavad nüüd jalaväkke minema. Tema helistas mitu tundi üle saksa maagiat talul hea helistada, välja arvatud võib-olla pööningule Hitleril, sellepärast ta ütles ta selle kindrali adjutant ja nii ja naa. Siis viimati sai Berliinist ühe tegelase kätte, kellel oli õigus. No nii. Kas need mehed oskavad selle Messerschmitti lennata, oskavad minu korraldused paberid ringi teha ja lähevad reeglinsburgi Messerschmitti vabriku juurde, kui lennuk tuleb seal välja ja google rindel on tarvis viia, siis enne tegid seda flashi armee need kuradi lennuväe ohvitserid. Ja saime siis ilusti. Ja selle, kaheksas veebruar siis, kui Jaltas anti, anti see Eestimaa ja või Balti riigid antistall. Sel momendil maandusime Regiansburgis kaheksandal veebruaril 1945, aga iga mees peab niimodi hoolitsema, kuidas kõige parem on, eks ole oma elu alal hoida, ega meil seas enam siis lõpus oli veel niimoodi, et kui me saime juba et ära sealt press laua tagant lennukoolist pidime, teisel päeval minema jäi, tuli korral langeb kaasa võtta, sõita rongiooperini alla ja seal on maailma Messerschmitti, ta on seal need ära sealt tuua. No iga mees sai ühe, aga nüüd sakslasi oli väga palju lume sees, kõik väli täis seal midagi. Kaheksa 90 lennukit, paaris vil lennu ühele anti esimesele mehele kaard, teenimisviise, seal sabas seismine ja üleSileesia mägede. Läksime viisime Elbe äärde, andsime sinna ära ja jälle tagasi Messerschmitti tehaste juurde ja seal me asi siis lõppes ameeriklaste juures vangis. Ega ta ei ole hiljevleduki juhust puutunud, elab tööle, lennanud ise? Ei Maleksin. Helmundonis Albertas tahtsin hakata, ma olin siis kolm, viis aastat vana, et kommertsseal paljud siit saada ja läksin aeruklubisse, tegin arsti ülevaatusel kõik ära ja, ja läksin sinna lendama ja tahtsin siis Kanada transport, misseerimise nõudmised. Kas ma saan sealt, tuli vastus, et kõigepealt peab tulema kannale kodanikesse juurde viis, viis aastat aega ja sisurete neljakümnene. Ja meil on küllalt noori mehi, kes sul lennanud juba nii ja ma olin sellega, aga ma läksin arr lubisse lendama. Mees näitab mulle kõik, mis lennukine tööridel seal seletab, ära teeme ühe lennuseal ja ja käseb otse lennata, ma lendan otseses tegime veel paar pöörangut ja näitab seal siis, kuidas lennuk tuleb sedasi kruviviise Allad, kuidas sellest välja saab, see oli ravikooki, siis tegime paar maandumist väga hästi. Ma ütlesin, et kuule, noormees, et mul on umbes üks 6000 lennutundi selja taga iseseisvalt lendu. Räägigi rohkem nii. Ja, ja see oli ka viimane pärast seda mitte. Ei ole. Käisin New Yorgis, seal olid, kes? Poisid, kes keda ma õpetasin, tahad lennuluba saada? Meie muretseme sulle kurat, kahe päevaga. Ast ehi lennu lennuasjades ei ole mitte meelakkumine, tead et seal on tarvis sidepidamist, raadiot ja värki ja ja seda, et nüüd lennukit andlasse käte ja tõuse üles ja timaandus seda Moskva aga ei kährik või see on niivõrd suur, et ma ei hakka sellega riskima. Lõpp sellega.