Tere üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa. Ma usun, et ei ole kuulajat, ei noortega vana, kes ei oskaks siit seda vana armast liisusalmi edasi lugeda. Minu nimi on Piret Kriivan ja tänasel emadepäeval räägime me liisusalmidest ja laste folkloorist Väikelaste folkloorist laiemalt ja rääkima olen palunud Piret Voolaiu Eesti kirjandusmuuseumist. Tere, Piret Voolaid. Tere ja tänasel kaunil päeval soovin ma muidugi head emadepäeva kõigile emadele ja vanaemadele. Emad on ju tegelikult lastefolklooriga kõige lähemalt seotud laste järel muidugi. Täpselt nii, see on just emade kaudu. Vanaemade kaudu lähevad ka põlvest põlve edasi need sellised traditsioonilised mängud, lugemised, rahvaluule, mis esimestel aastatel on kindlasti väga oluline lapse elus. Mis lastefolkloor üldse laiemalt on, mida teadlase jaoks tähendab sõna laste? Kloor no mõiste lastefolkloor, see on väga mitmepalgeline, aga sellises laias laastus käsitlevad folkloristid seda kitsamas ja laiemas mõistes, laiemas mõistes on siis lastefolkloor kogu lastega seotud folklooriliigid pärimus mida lapsed ise kasutavad, aga võib-olla eelkõige just ka täiskasvanud, talt lastele suunatud pärimus ja koosnenud täiskasvanud lastele suunatud pärimusega saavad just olulised need täiskasvanu eesmärgid ka seda lastele pärimust kasutades. Et eks ole ju siin just oluline see kasvatuslik moment tänapäeval loomulikult meelelahutuslik. Eesmärk on sellel kõigel, mida lastega tehakse, aga, aga just pedagoogiline eesmärk on väga oluline. Ja kitsamas mõttes on siis see siis selline pärimus, mida lapsed ise omavahel kasutavad. Muidugi hea rühmati, hea rühmade kaupa, ealiselt on see pärimus väga mitmekülgne ja erinev. See võib-olla siis selline, millest täiskasvanul, lapsevanemal õpetajal, pedagoogil pole aimugi. Siia kuuluvad siis kõiksugu laste salakeeled, salamängud, mida nad ise omavahel kasutavad. Ja sinna juurde käib siis selline piiride kompaminega vahepeal. Et eks see kõik tegelikult täidab eesmärki, et see laps võimalikult valutama täiskasvanuks saab, et see on selle lastepärimuse eesmärk ka. Aga folklaristile on just põnev, et milline see folkloor siis on, mida on kasutatud aja jooksul laste kasvatamisel ja ja mida see räägib inimeste kohta ja ajastu ja maailma kohta, maailmapildi kohta laiemalt? No kasvõi Meie tänase teema salmi pärimuse tekkeaeg on ju põhiliselt 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul. Need kindlasti peegeldavad tolle ajastu olustikku, selliseid tollaseid kultuuri ja rahvussuhteid. Et siit tekivad kohe folkloristid küsimused. Millised on need lasteaia noorte arusaamad selle pärimuse põhjal, mis on säilinud põlvest põlve? Me ju teame ka, et tänapäevani kasutatakse väga palju selliseid salmikesi, mis on põlvest põlve just selle suulise traditsiooni kaudu ka tänapäeva lasteni just vanem vanematelt vanematelt jõudnud ikka on tänapäeva lasteni jõudnud. No ikka on jõudnud, sest kui vaadata näiteks siin nende viimaste suurte kogumisaktsioonide põhjal meil oli siin 2010. aasta sügisel 2011. aasta algul just üks selline üle-Eestiline lasteaiapärimuse kogumise võistlus mille siis organiseeris Eesti kirjandusmuuseum, et siis tegelikult lasteaiaõpetajad kirjutasid meile päris palju just selliseid vanemaid, salmik, kesi, vanemaid mänge, mida nemad on just oma lapsepõlvest mäletanud arvatavasti tänu oma lapsevanematele ja vanavanematele vanaemadele vanaisadele. Nii et, et seda nad kindlasti õpetavad ka edasi ja tegelikult võib-olla selle tänapäeva lastepärimuse üks tahke on ju kindlasti just see suulisus, et kui ka esimestel eluaastatel Need, hüpitus, mängud ja, ja sellised hällilaulud siis see on ju puhtalt suuline repertuaar, kui samas väga palju just sellest hilisemast lapse east juba ka arvatavasti kuue-seitsmeaastased lapsed, eelkooliealised, lapsed, kooliealised, lapsed mängivad ju või on väga suure osa oma ajast juba arvud dispuutuvad pigem kokku, sellise kirjaliku folklooriga loovad seda ise kirjalikult ja et, et see lapsepõlve, selline suuline pärimus on ka üks põhjusi, miks ta võib olla paremini edasi, kandub põlvest põlve, kuna lapsed ise, kui täiskasvanud nendega mängivad või neile salmikesi õpetavad on ju väga-väga sellised altid meelde jätma ja pärimus oma poeetilist võtet. Riimilisus rütmi selliste korduselementide kaudu ka soodustab seda meeldejätmist. Ja kui me nüüd isegi tagasi mõtleme oma lapsepõlvele, siis, siis tegelikult me mäletame. Neid salmikesi väga hästi, kuigi vahepeal on olnud väga pikk aeg, kui me võib-olla ei ole neid aktiivses kasutuses üldse pidanud rakendama. Näiteks üks esimesi salme, mida väikesele lapsele õpetatakse. Ma arvan täpselt samamoodi, nagu seda tuvi seal Inglismaa kohal mäletavad. Kõik kuulajad on patsi, kaku või patsikooki patsikooki, veere, kakku, veere kakku, sups ahju ja sinna juurde need liigutused. Just, ja siit tuleb ka tegelikult väljas lastepärimuse selline liikuvus või geneetilisused, see verbaalne osa on väga tugevasti seotud kõiksugu liigutustega ütleme just mängitus ja hüpitus, salmide Puhul salmid saadavad sellist hüpitamist plaksutamist. Nende eesmärk on ju ka just õpetada lapsele oma kogemuse põhjal oma keha tundma ütleme oma silmi, nina, suud, väga paljud on sellistele õpetuslik peale Ivadele üles ehitatud või ka lihtsalt meelelahutuslikum. Et sellist võib-olla nutu või jonni olukorda mõnikord leevendada, on nende eesmärk, naase sama sile tee, sile tee, künklik tee, künklik tee. Kukub laps kahe põlve vahele. Just, ja nalja on palju. Et võib-olla täiskasvanule lausa tundub see natukene imelik, aga, aga, aga lapse jaoks on see tõesti selline. Väga vahva, et selline lihtne, aga rõõmus. Ka see on vist uuema aja folkloor. Väga vana, seisab. No väga vana see ei ole, aga, aga siin näiteks seda redi värsilist vormi on ka nende mängitus laulude salmide hulgas hästi palju, ütleme kasvõi see tiidi tihaneva varblane lendas üle oaaia, kargas üle kapsaaia üle metsa üle metsa, vurr. Ja laps selgub kõrge kaarega ema või isa pea kohale. Täpselt nii ja neid variatsioone on muidugi tohutult, et see on üks sellise rahvaluule põhilisi elemente ka, et või põhilisi tunnuseid see varieeruvus, et igal lapsevanemal või see, kes laste lapse hooldaja siis on tema esimestel aastatel, esimestel kuudel, tal tekib selle pärimusega ka kindlasti selline oma vahekord lapsega ta võib seda vabalt muuta, nii nagu ta ise parajasti vajalikuks peab, et see loovus ja loomingulisus on, on nagu väga olulisel kohal. Ja tänapäeval muidugi väga olulised on ka need igasugused beebiringid, kus jällegi isegi kui nüüd vahepeal on sellistes teadmistes nagu ununemine toimunud või siis jällegi on võimalik väga hästi meelde tuletada Suuremate laste juurde ja selle sissejuhatuses tsiteeritud liisusalmi juurde üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa, nii palju kui ma olen rääkinud viimastel päevadel tuttavate kolleegidega, sellest seda salmi teavad absoluutselt kõike. Ja seda tõesti tuntakse väga palju ja, ja, ja ta on sellesama meie lasteaiapärimuse kogumisvõistluse vastuste põhjal ka tänapäeval tõesti väga tuntud laste hulgas. No tegemist on siis tegelikult rahvusvahelise salmikesega saksa keeles on, on ta peaaegu samasugune, ainult helevalge tuvi asemel on üks väike kohviuba, aga eks ole, neid variatsioonid on, on täiesti loomulikud, et kuidas Nad on võetud eri keeltes üle. Aga, aga jah, see on tõesti üks selline kõige populaarsem ka tänapäeval mis on üle kandunud. Miks just Inglismaa? Ma arvan, et ma mõtlesin selle peale juba lapsepõlves. Ma ikka ei saa aru, miks üht Inglismaa? No siin on väga raske vastata ka folkloristid, sellepärast kui need Liisus lugemisi või liisk Salme vaadata, siis siis väga sageli on sellised kauged kohanimed nendes sees. Ja üsna raske on vastata, kas, kas see on siis soovist neid kaugeid kohti võib-olla ise ka külastada kunagi või kuidas nad siis, nagu need lastepärimuses kajastuvad? Üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa, Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud. Mitu seppa peavad seda parandama, ütle sina, vana tatinina, mina tean niimoodi seda, mina tean, et väiketatinina ja siis saab veel lugeda seda, et kuidagi peab ta riimuma, nii et lõpulause on, et sina oled mängust prii. Jah, tegemist on siis, eks ole, Liisu salmiga, Nende liisk, salmide eesmärgid ongi siis olnud. Jaotada mängijate rollid, ükskõik, kas siis mängutegelane loetakse teiste hulgast välja mingi suvalise näiteks ühe mängija öeldud või Kõnky kõigi mängijate pakutud numbrite vanuste või ülestõstetud sõrmede arvu järgi või liisusalmi saatel loetlemise järgi, nii nagu seesama üks helevalge tuvi ikkagi on eesmärk, kui just ühe mängumängija väljavalimine teiste seast. Ja mida pikem ja keerukam see protseduur on, seda, seda rituaalse või tseremoniaalses ja põnevam ja pinget tõstva eelmäng segamängule on, et see on nagu selline mäng mängus ja ühtlasi moodustab ta piiri sellise päriselu ja mänguelu vahele. Ja no kui natukene siinsele liisk salmide ajaloole mõelda siis eesti folklorist lastepärimuse üks spetsialisti Anu Vissel, kellele kuulub siis ka ainus lastepärimuse alane dokk doktoritöö on liisusalmidest rääkides ka natukene sellist ajaloolist või arhailist uskumus malli rõhutanud. Et liisk võeti appi siis, kui mingi indiviidide grupi või kogukonna ees oli otsustada tähtis küsimus. Kuid samas jälle lahendite tagajärgi oli inimesel võimatu ette näha. Need lahendid olid riskantsed ja nendest sõltus sageli siis kellelegi või, või siis kogu terve hõimu edasine saatus. Liisul hästi langeda rahvakogunemistel. Et see oli selline riituse osa ja natuke seotud ka võib-olla jumalate kaitsevaimude, selliste üleloomulik olenditega. Ja, ja ta toob ka välja kõige varasemad kirjalikud teated Liisu järgi. Otsustamisest on siis eestlastel ja liivlased seal pärit ka Henriku Liivimaa kroonikast 13.-st sajandist ja seal on siis kirjeldatud ühte episoodi, kus vangi langenud vaenlase saatuse üle on just sellise liisuheitmisega otsustatud ja, ja viimane on ka ellu jäetud. Aga tänapäeva inimene loomulikult enam enam oma otsuseid juhuste või, või selliste üleloomulike olendite teha ei, ei jäta vaid vaid siiski püüab ise rohkem otsustada ja analüüsida ja kuigi tegelikult, kui me mõtleme, siis nii mõneski olukorras oleme kas naljaga pooleks või või siis ka tõsimeelselt teinekord kulli ja kirja visanud ka tänapäeval ja, ja no tänapäeva hasartmängud, loteriid, lotod ju mõned tee neil samadel süsteemidel. Aga nüüd laste liisk lugemisi ilmselt nüüd sellise usundilise taustaga enda enam kindlasti siduda ei saa. Lasteliisk lugemisi on kirjandusmuuseum ka kogunud ja üks näide on teil ka ette mängida. EKigelgiga minemm Ivenemisi pärsile Tomi pommist käis üks kõva pauk sätesteksiselt tekstist välja hüppas kangi siis kus me oleme, sest sellesama kivi tagasi Aled. Jah, tegemist on siis tõesti praegu jällegi ühe populaarseima liisu salmiga ja pärineb see või tekkeajaks võib siis pidada 1900 seitsmekümnendaid aastaid. Vähemasti nii oleme folkloristide kirjutistest lugenud. Aga just selle üleskirjutusega on võib-olla selline huvitav asi selle Üki kaki kommi Nommiga. Et 2007. aasta koolipärimuse materjalide hulgas on näiteks üks vastus, kus õpilane kirjutab, et kui netis pilte hindan, siis kirjutan kommentaariks sageli Üki kaki kommi, nomi minut saad vaid ühe punni. Et siin on jällegi näha kuidasmoodi, need rahvaluulevormid ei ole sellised kindlate liigi piiridega, vaid vastavalt oma äranägemisele või vastavalt oma loovusele kasutavad lapsed neid täpselt nii, nagu parajasti oluliseks peavad. Entel-Denteli trikka Trei jällegi, mida kõik tänapäeval ilmselt teavad ja oskavad edasi lugeda utsi, kaaru, kommerei, täna laulame kõik nii. Sina oled mängust prii. Tõesti? Variante ilmselt jälle on palju. On variante on väga palju ja jällegi üks vanemaid kindlasti olemas, nii Jakob Hurda kui Matthias Johann Eiseni kogudes juba ja selle algusega salmi algupäraseks. Originaaliks on pakutud siis ka nii saksa kui ka rootsikeelset versiooni. See on seotud näiteks ühe rootsikeelse lorilaulu hääldusliku sarnasusega väga. Et siin ongi jälle näha kuidasmoodi, liisusalm on väga sageli selline toorlaenuline või, või tõlke laenuline ja mõjutused on väga erinevatest keelest saadud. Sellise toorlaenu puhul võetaksegi siis arusaamatu võõrkeelne tekst üle kuuldeliselt, mis toob paratamatult kaasa ka selle moonutamise või ebaloogilise kõla assotsiatsiooni. Et seal selle algupärasega ei pruugi enam mingisugust seost ollagi. Ja no ka sellest kõnealusest saksa liisk lugemisest on tõepoolest mitmeid versioone, mis võisid olla ka sellist Eesti laste nonsens lugemist, algtekstist üldse, et kui need liisk lugemisi jällegi vaata vaadata, siis väga sageli on reas väga absurdsed sõnad eesti keeles endas selliseid sõnu ei ole, aga see on ka üks, üks tunnuseid. Kuna väikelapsele on omane matkimine, siis, siis ei ole ka see oluline nii väga, millised need sõnad seal võib olla reas on, et see absurdne sõnakasutus on jällegi naljakas huumoritaotluslik. Ja igal juhul aitab see nagu sellist päris maailma kiiremini ja kergemini, mänguliselt ja positiivselt ka omaks võtab. Trips, traps, trulli, sina oled kull jällegi kõige lihtsam ja lühem vist. Näide jälle sellisest lühikesest salmi repertuaarist ja, ja selliseid on ka hästi palju. Näiteks ABC mängust välja läheb see, et ei olegi sellist pikka luuletust, aga aga sobib jällegi kas siis mängualustus salmina või, või ka niisama lugeda. Aga väga sageli ongi nende liig salmidel, et me siin näeme tüki kaki kommi, Nommi, et väga tihti on kasutatud sellist üks-kaks-kolm. Algulist vormelite on ka ains Vaidray siis saksa keelest laenatud algust. Aga iseloomulikud on ka näiteks alfa, peedi, esimeste tähtede lugemised just näiteks ABC üks kits läks üle v kaasas, kandis palju prahti, sina oled mängust lahti? Et eks üks eesmärke võib-olla on ka niimoodi tähti õpetada nende kaudu. Või siis kuude nimetustega. Jaanuar, veebruar, märts, aprill meil oli kodus krokodill, krokodill tegi palju nalja, ajas lapse toast välja, jus. Et jällegi palju nalja, et alati ei pruugi olla, aga seda lõpuvormelit, et sina oled mängust vaba või, või prii. Et kasutatakse liisk lugemistena, ka selliseid teisi salmikesi. Trips traps, trulli, pirts-parts, pull, sina oled kull. Kas teie sellest virtsust pääsesite lapsepõlves? Piretite hüüdnimi tavaliselt. No ega ei pääsenud küll et just selliseid variatsioone, kus kohandatakse vastavalt, et oludele on väga palju ja võetakse just selliseid laste endi hüüdnimesid ja et, et see on jah, hästi mitmekülgne. Kui siin on näiteks meil tulnud ka lasteaiapärimuse kogumisvõistlusele, tuli just selle kohandumise kohta väga-väga tore näide, et kus lasteaiaõpetaja kirjutas salmikese Entel-Denteli rikka Trei, Vutsi kaaru, kommerei, Tiid, stiid, sibulavits, kriis ka. Ja enamasti öeldakse selles lasteaias selles rühmas Kriska asemele hoopis Krista, sest see on ühe lasteaiatädi nimi. Ja kindlasti lapsele palju loogilisem, kui see vanaaegne Kriska. Inglismaast oli meil juttu, Inglismaa on meil ühe liisusalmi sees, aga on ka palju selliseid Talle mäe, kus kasutatakse eesti keelt mõne teise keelega koos näiteks. Mina tean küll, tõsi küll, vene ja eestikeelseid kombinatsioone punaste pükstega politsei ütles mulle ei Tiida moi, mina ei mõistnud seda keelt, keerasin selja, näitasin keelt. Ega sellel mõtet eriti ei ole. Mõtet eriti ei ole ja tegemist on taas jälle sellise väga vana salmiga. Politsei on kindlasti paga tsaariajast tegelane Nendes liisk lugemistes ja, ja samamoodi põhjus ka vene keel. Ja mulle endale meenub kohe sellise segakeele või Makaroonilise keelega näitlejana oma lapsepõlvest üks teine mida vanaemalt kuuldud, et finiit, sepadastiitsepadžemmuuminud vangi viite pata musta Washalošed Nasa heinamaa peal kuus said. Et jällegi selline mõneti totter, aga kuna lapsepõlves jäävad tõesti kõik sellised asjad hästi meelde, siis meeles tänini. Aga kas tänapäeval ei ole teil ette tulnud, ei ole teada, et näiteks inglise keelega selliseid inglise ja eesti segakeelega, selliseid salmikesi? Tehakse no on küll, üks näide on kohe Mu oma lapsepõlvest näiteks selline võõrkeelne salmike Emmemarit, suffloore emmeri emmeraadžikitav Kadžikitan kavand to Free. Et seda sai samal ajal väga palju niimoodi loetud ja no kui nüüd nende uuemaaegsete salmikesteni jõuda välja, siis kogu seda uuemaaegset rahvapärimust on ju lastepärimust on päris palju mõjutanud just popkultuur. Ja ütleme, selle viimase lasteaiapärimuse kogumisvõistluse materjalide hulgas on, on selline kaasaegne salmikene kiiga Kaagaleid iga, aga et see on jälle selline vahva või siis praegu ka praegusaegsete laste hulgas populaarne Coca-Cola, Fanta, Sprit, koka läit, nii, nii, nii anana naa, anii ana Ameerika piss Ameerikasse jõudsime Ameerikasse, jõudsime tänapäeval otsaga välja, aga mis ei ole ka väga imekspandav. Kuulame nüüd ühte näidet teie kirjandusmuuseumi vara salvestamist, mulle tundub, on ka kaasaegsem. Need on siis traditsioonilised plaksumängu liigutused, mida siis kaks tüdrukut plaksutades teevad ja need siis saadavad seda verbaalset osa. Plõksud käivad nii, et alguses oma käed kokku, siis paremat kätt kokku siis vasakut kätt kokku. Täpselt nii et ilmselt see on nagu selline kõige traditsioonilisem plaksumäng, aga jällegi need sõnad sinna juurde võivad varieeruda ajastuti või inimesed. Aga siin ongi näha just, et väga sageli on, on see lugemine või on salmide tähtsus just sellises laste omavahelises, sotsiaalses suhtluses. Et see on siis omaette suhtlusvorm, millel võib siis olla mitmesuguseid eesmärk. Kui nüüd näiteks nendele pedagoogilistele eesmärkidele rohkem mõelda, et miks neid lasteriime ja Salme Lasteaia programmilise tegevuses nii palju ka kasutatakse, et siis on küllalt mõistetav sellist lastele endile väga meeldivat vormide kaudu huvi keele vastu äratada, sest see on ju laste endi repertuaar ka siis nad kindlasti aitavad õpetada kuulama ja tajuma, kas siis eesti keele kõla või samuti kui näiteks võõrkeele õpetamisel kasutatakse siis jällegi aitavad väga hästi keele kõla kuulama õpetada noh, omakeelsed sellised riimid kindlasti aitavad kujundada eesti keelele omast hääldust, sõnu ja väljendeid. Sest tõepoolest see sõnavara on väga rikkalik. Ja mõnes mõttes need arhailisemad liisklugemised või salmikese aitavad jällegi seal tänapäeva lapsel tajuda just minevikku, keele rikkust ja võimalust. Ja kindlasti õpetavad ka neid sotsiaalseid oskusi, et julgustada Ta just selliseid salmikesi kasutama. Nende kaudu kindlasti areneb ka kujutlusvõime ja fantaasia. Salme ja riime võime me leida tegelikult vist päris ootamatutest kohtadest ja ootamatul ajal. See on tõesti nii sest kui me nüüd mõtleme kasvõi omaenda füüsikatundide peale tagasi, siis paljud mäletavad ju kindlasti värss lauset, mille abil oli hõlbus jäta meelde näiteks vikerkaare värve. Et see oli siis peremees, ootab kitsalt raha, sulane, temalt liha ja sõnade esitähed aitavadki vikerkaare värvide järjekorda meeles pidada. Nii punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla, ilus, nii et selline memotehniline kood on tegelikult väga sageli sellistesse riimuvatesse lausetesse sisse kirjutatud. Ka on ka sellised riimid või salmid mis annavad emotsioone edasi ja tundeid edasi. Ja need on nüüd jällegi me jõuame päris saate algusesse tagasi, need on just need, mida laps kogeb esimestel eluaastat. Del kui vanem või vanavanem või vanavanavanem last näiteks lohutada tahab, kui laps haiget on saanud näiteks. Jah, need on need lohud võtavad sellised omaaegsed loitsud või usundilised riimid, mis tänapäevaks on lastefolkloori kandunud. Tänapäevalaps ilmselt on kindlasti vägatud tuttav sellega, kui ema on talle valu korral või mõne haige koha peale puhudes lugenud varesele valu, harakale haigus musta linnule, muu tõbi, meie laps saab terveks, vanad loitsud on siis väga edukalt sellisesse igapäevauskumuste traditsiooni üle kandunud ja, ja ma olen päris kindel, et nii mõnigi laps on ka kohe oma valust lahti saanud. Aga selliseid usundilisi riimikesi on ju veelgi, et Me teame kõik kuidas lepatriinut nähes ikka jälle lepa Triinule loetakse, et lepatriinu, lenda koju, pesa põleb pojad sees ja ja nii mitmedki. Kõik need salmid, liisusalmid või, või mängusalmid või ka need, need lihtsalt ilusad riimid, need on kõik väga piltlikult tegelikult. Et lastele tuleb ka, ilmselt näiteks, kui lugeda seda tuvi salmi, siis tuleb ikka mõtled läbi, üritad mõelda seda teekonda läbi, et kuidas tuvi lendab Inglismaale või või see pommilugu ka, et kui pomm lõhkeb ja lepatriinu lugu ikka mõtled, kus lepatriinu kodu siis on? Huvitav päris kindlasti on need sellised omaette narratiivid, kohe. Et siin meenub ka näiteks selline salmikenet. Kapten kapten, kannan ette, teie naine kukkus vette, pea ees, jalad taga, sina oled mängust vaba. Terve tragöödia tegelikult, mis siis salmis peitub või jällegi terve lugu. Vanamees, vanamees 66, poolteist hammast oli suus, Cartiseeri kartis rotte, kartis nurgas jahukotte. Ja see on siis jällegi ka 2011. aasta lasteaiapärimuse põhjal üks populaarsemaid kindlasti. Ka sellist õpetab ka hirmuga toimetulemist et kui kartusest rääkida naljatoonil Päris kindlasti, tegelikult tal on üsna sarnaseid eesmärke sellistel juhtudel ka laste hirmu Tartus või õudusjuttudega, et sa räägid seda, et sul on tegelikult endal võib-olla selline hirmu emotsioon sees. Aga siiski sa selle kaudu saadki oma oma hirmudest ka võitu või, või olla üle nendest, sest et laste maailmas kindlasti on väga palju hirme. Piret Voolaid, te kinnitate siis, et tegelikult lastefolkloor elab edasi, muutub, areneb nii nagu keel ja nii nagu ühiskond aga elab edasi. Päris kindlasti ei kaota mitte kusagile. Ta teiseneb pidevalt, ta areneb pidevalt, ammutab oma ümbrusest üha uusi teemasid. Üha uut ainestiku ei kaota küll kusagile selles olema päris kindel. Nii et võib siis esitada ka üleskutse, et kellel nüüd üht-teist põnevat meelde tuli, olgu see liisusalv või mängitus, salm või, või unesalm, millest me ei jõudnudki täna rääkida. Või veel mõni sõnamäng, mis võiks kõik, mis võiks kuuluda lastefolkloori alla ja tänapäevase lastefolkloori alla, need võiks kõik üles tähendada ja saata näiteks keelesaate kodulehele või Facebooki lehele vikerraadio Facebooki lehele või kirjandusmuuseumisse. Päris kindlasti on see selline huvitav aines, millest Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiiv on väga huvitatud just selle tänapäeva praegu tänapäeval kirja pandud ainese põhjal saamegi me tegelikult teha järeldusi, kui palju on tänapäeval kasutuses seda vana kuidas see vana on muutunud ja mis on uut. Nii et kirjandusmuuseum Tartus Vanemuise tänav 42 ootab kindlasti neid kirjapanekuid. Aga neid võib ka meiliga saata tänapäeval näiteks minu enda meiliaadressile Piret folklare punkt ee ja kõik vastused jäävad tallele. Eesti rahvaluule arhiivi tulevastele põlvedele. Ja võib ka helinäiteid saata. Päris kindlasti on oodatud kõik helinäited, aga tänapäeval juba ka videomaterjal, sest lastefolkloor on just selline, mida tegelikult on oluline jäädvustada videos. Et selle põhjal on hiljem kõige parem üldistusi teha. Aitäh Kirjandusmuuseumi folklorist Piret Voolaid. Ilusat emadepäeva õhtut.