Tere On 11. mai laupäev, eetris on kultuurikaja, mina olen Maria Lee Liivak. Tänase saate teemad. Kümnendat korda toimub Tartus üks Eesti olulisemaks kirjandussündmuseks kujunenud Prima Vista kirjandusfestival. Prima Vista eelprogramm algas juba vaata et aprilli algusest ent põhiprogramm kestab üheksandast 12. mainib neljapäeval festivali põhiprogrammi. Esimesel päeval kõnelesime korraldajate Berk Vaheri, Marja, Undi ja Triin plommiga. Kohe nüüd saab programmi vaadata leheküljel kirjandusfestival punkt Tartu punkt. Lisaks igasugustele pidustustele tähendab kevad ka kooli lõpetamise aega. Eesti kunstiakadeemia järjekordne kevad, lase 13, näitab tudengite lõputöid, kaitsmisi, kunstiprojekte ja palju muud. Seda kõike läbi mai ja juunikuu. Kuigi tase põhirõhk langeb mai lõppu, on sellest põhjust rääkida juba praegu, sest kogu aeg toimub ja mõni näitus hakkab peagi sulgema. Tase 13, programm on aadressil tase, punkt, tunpunkt. Keemiliselt ja kirjanduslikult jätkates Tallinna Ülikoolis toimus üheksandast 11. maini rahvusvaheline tantrakonverents Dante ruumide retoorika ja Dante uuringud kaasajal millest kõneleb Tallinna Ülikooli Romonistika professor Ülar Ploom. Need on tänase saate teemad. Kõigepealt aga Primo Vistast ning sekka muusikat esindajatelt, kes Prima Vista raames üles astuvad. Vaadake vaadet ja siis ta jälle tule. Ava selle saasta. Tühjenko, valged helbed linnusule. Palun öelge juht väärtusi peale poodi üles, selle taga. Tema tuhmisel kadunud lapsest saati ta minusse. Minu eksid. Teised sõbrad ka ikka mööda läinud olidki või millal? Uskusin Toole vaatsinud näinud kulla sinisilm. Taevas täna Mailoyas Nive ainult lõpetuseinglisel kõigupetaja. Vaatasime teineteisel kaldal. Aga mis seal karta, midagi ei tule pärast ega olnud, et. Palun natukeseks silmad, sule üks, üks salajutatudki laka ettuse oti üle selle taga. Tema tuhmi selga tunne lapsest saati ta minust save. Minu ekseedee. Ta minusse. Minu eks. Üheksandast 12. maini toimub Tartus Prima Vista kirjandusfestival ja täna, üheksandal mail oleme siin korraldajate Berk Vaheri, Marja Undi ja Triin ploomiga. Tänase festival algas, seekordne Prima Vista on 10.. Mis selle kavas on? Kava on nagu ikka, väga mitmekesine ja, ja nagu ka paaril varasemal korral, tuleb tänu eriti taaskord jällegi tõdeda seda, et tegelikult on see kava märksa pikem ja mahukam kui ainult kolm päeva. Aga kui nüüd nendest päevadest rääkida, siis loomulikult on siin kõike jällegi nii traditsioonilisi üritusi meil pargiraamatukogu, meil on raamatulaat, mis seal toimunud Prima Vista algusaegadest saati olnud selle niisuguseks alustalaks, või selleks, milles Prima Vista üldse sündis, toimub rohkelt kohtumisi väliskülalistega mitmesuguses eri formaadis, küll loengu, küll vestlusringi raamatu esitlus, tõsi, aga ei puudu ka kontserdid ja filmiprogramm, üleval on mitmesuguseid näituseni, et tõesti kõike kõike. Kes näiteks on need väliskülalised, kes tänavu külasel Väliskülalised on meil täna samuti erakordselt palju, eks ole, natukene muidugi ka seotud selle 10. numbriga aga ka asjaoluga, et tõepoolest festival ise lihtsalt ajapikku järjest kasvanud ja kasvanud, nii et tänavu on meil külas Venemaalt Leonid, leidsin ja Marina Bale'i Poolast Holga Togartsuk Ameerikas pluss tööling Lätist lähemale tulles näiteks kirjandusrühmituse orbiita Soomest jällegi lausa kaks kirjanikku, on tulemas Joel ahela ja on lastekirjanik Jukka Igonen. Siis esineb küll kahjuks ainult Tallinnast oma seitse Saksamaal. Ja tegelikult algas Prima Vista tänavu juba lausa aprilli alguses. Meil käis esinemas saksa lastekirjanik Paul Maar ja käinud on Tartus ka juba eelürituste raames ära briti poetandi või. Nii et tõesti, see nimekiri on aukartust. Ta on pikk ja täna õhtul juba astub üles näiteks Ungari kirjanikuks, Ungari kultuskirjanik Adam Bodo. Mille alusel kutsutakse festivalile külalised? Eks siin on nagu alati niisuguste asjade puhul, et ei ole niisugust ühte konkreetset printsiipi, loomulikult üks põhimõtteid on see, et me üritame pakkuda Eesti publikule võimalikult palju sellist mis, mis, mis pakuks valikut, eks ole, tuua siia väga erinevate kultuuride esindajaid kirjanike väga erinevatest riikidest erinevates paikades. Mingil määral mõjutab külaliste kutsumist ja valikut ka alati juba nii-öelda sõlmitud aktide võrgustik ehk siis kas või paned instituudid, kellega me koostööd teeme, nii siis külalised Soomest või Ungarist või ka näiteks sidemed Vene kirjandusringkondade kaamel. Traditsiooniliselt olemas olnud, nagu ka näiteks suhteliselt instituudiga ja selle saksa kirjanike kutsumine, nii et ühtepidi on siin need teadlik mitmekesisuse soov, teistpidi olemasolevad võrgustikud, aga kolmas on ka võib-olla see, et tundub, et aja jooksul siiski on nii Eesti üldse kui ka kitsamalt uuri elu eesti kirjandus ja miks mitte ka Prima Vista siiski järjest rohkem ja rohkem tuntust kogunud, nii et on ka neid, kes juba ise tahavad siia tulla, avaldavad soovi või kes on andnud kellelegi mõista, et festivalist kuulud ja tahaksid tulla külla ja nii edasi, et ka neidu Need on, nii et noh, see külaliste valik on alati selline korralik kompott kõigist nendest mõjutajatest. Kuidas eelprogramm ja nüüd esimene festivalipäev möödunud on? Väga rahvarohkelt ja rõõmsalt, et tundub, et iga sihkrup leiab kavast talle huvipakkuva üles ja on nii elektriteatriga koostöös filmiprogramm kogunud meeldivalt palju publikut ja seal on näidatud väga erinevaid filme alates Kinsbergia biitlikud käsitlevast filmist ulg ja lõpetades Kadri Kõusaare uue linateosega arbiiter ehk eesti keeles siis kohtumõistja ja samuti eile kujunes hästi toredaks Kristiina Ehini kirjanduskambri avamine loomemajanduskeskuses ja tema uue teose paleontoloogia käsiraamatu esitlus ja samuti toimus ka juba teisipäeval luuleplaatide sarja Kirjanike hääled esitlus, kus kirjanikud ise loevad oma luuletusi koostöös Kirjandusmuuseumi ja Eesti Kirjanduse seltsiga. Nii et no väga kirevalt ja rahvarohkelt ja rõõmsasti on, on need eelsündmused läinud ja tõesti nagu marja juba ütles, on olnud nii traditsioonilisemaid sündmusi kui ka selliseid juba formaat ja sisu. Alati tõotab midagi uut ja põnevat. Seekord jõuab Prima Vista esimest korda ka palka, mis seal toimub? Õigupoolest jõuabki sinna küll teist korda, sest me tegime ühte festivali eelsündmused seal ka kaks aastat tagasi ja miks meil justkui selline aastane intervall on olnud, et Valgas antakse nüüd kolmandat korda ja just üle aasta välja Gailiti novellipreemiat, mille siis saab kõige Kailitlikum novell. Žürii valib välja ja me oleme oma Prima Vista programmi ühitanud Gailiti novellipreemia üleandmisega, mis nüüd laupäeval, 11. mail juhtubki. Ja Prima Vista on igal aastal partnerlinn ja nüüd 10. festivalil on selleks Volga, sõidame sinna rongiga in corpore kohale ja seal on päev otsa vältav kirjandusprogramm, on vana raamatulaat paralleelselt lasteprogramm ja põhiprogramm. Meie Prima Vista patroon leelo tungal tuleb lastele esinema. Ühtlasi läheb sinna ka läti kirjandusrühmitus, Orbit ja meie soome külaline Joala ahtele. Eesti esinejatest näiteks laulev kirjanik Lauri Sommer ja viimane Alveri preemia laureaat. Seni viimane ahi ja näiteks Tuuli ja Teet Velling esinevad seal, et Valgaprogramm on samuti väga mitmekesine ja põnev. Sinna sõites kleebime roogi akendele Eesti luuletajate tekste, see on Edelaraudtee ja Eesti Grand Seltsi ühisprojekt. Ja ühtlasi lisab loodetavasti kõigi rongi sõitudesse põnevust ja värvi. Need luuletekstid jäävad sinna rongiakendele kuninat sealt maha kuluvad või kaasa võetakse. Rakelutas päike, Taisti seavaikisiga ju jälg siis kõri ärata ära. Ja ei, igaüks üksi jäi aga nii ka üks Jabari rong mõtteid mõtelda. Ei. Istalid õied. Tuld võeti. See oli lehku. Nurga-seid ja Kessehkust üks meri, haaramsust on seinal variimus. Nagu pidavat kuridava jõulus ta. Ei vaju vas. Ja ju? Ta ju. See oli ka õige ja See oli muinasjutt. Mida kujutab endast Tartu kui kirjanduse linn? No kindlasti on ta kihanduse ka tegelemiseks ja lugemiseks väga sõbralik linn kasvab oma avalikku ruumi koha pealt, kus kesklinnas on palju sellist vaba ruumi, parke, pinke, kus olla ja lihtsalt istuda, lugeda ja seda tahab festival ka igal aastal rõhutada, üha kasutada ja näidata, et see kirjandusfestival ei ole mitte ainult nelja seina vahel toimuv üritus, vaid tegelikult võtab kogu linnaruumi enda alla, ta on parkides, ta on erinevates linnaosades väga palju, sõltub sellest, kui hea ilm on muidugi ehk pool iga festivali õnnestumisest on ilma teha, aga see aasta vähemalt siiamaani olnud täiesti super ilmad ja see tähendab ka seda, et inimesi on palju tänaval liikvel tekivad viimasel hetkel sellised vahvad projektid, nagu näiteks sinna gamma kõrvale kultuurilaeva infoseinale luuletuste riputamine. Milline üleskutse tuli vahetult enne enne festivali algust, nii et kindlasti see ennekõike on, on suurlinnaruumi, avaliku ruumi festival. Mismoodi Prima Vista pärast kaheteistkümnendat maid, kui festival läbi saab, edasi elab? Noh, kõigepealt muidugi on korraldajatel selline suur pingelangus, et sai tehtud jälle, aga aga siis nagu ikka, istutakse pärast kokku ja tehakse juba järgmise aasta plaane. Muide paar päeva tagasi ütlesin ma kodus, et see on viimane festival, mida ma teen ja selle peale ütles abikaasa, et ma ei tea, mitmendat korda ma seda juba kuulen. Ja niimoodi ongi, et siis kui asi pihta hakkab ja näed, et asjad toimivadki, siis hakkavad tekkima juba järgmise aasta plaanid ja niimoodi on ta tegelikult 10 aastat käinud. Küllap läheb edasi ka. Milliseid näpunäiteid teie korraldajatena kest ilmselt programmist kõige rohkem teate annaksite, kuidas orienteeruda selles programmis, kuhu peaks jõudma kindlasti? Õigupoolest kui inimesel ei ole konkreetset eelistust või kuidas festivalile just konkreetset autorit ei ole kuulama tulnud, siis ma soovitan ennekõike kulgeda erinevate toimumispaikade vahel ja noppida siit ja sealt, isegi kui ta autorist midagi ei tea või temast midagi ei tea, siis saab sellest festivali kaleidoskoopiliselt üldpildist ehk kõige paremad ülevaate. Kui ikka käia ainult paaril sündmusel, siis võib-olla ei pruugi kahjugi saada kogu sellest festivali õhkkonnast, aga kui igapäeva jooksul võtta see jalavaev ette ja käia niimoodi mitu sündmust läbi, siis hakkad aru saama ise ka, et tegelikult toimub ikka väga palju ja tegelikult on ikkagi kihenduse äärmiselt kirju ja, ja tõepoolest kõigele publikut jagub. Jah, et tõesti, meil on väga erinevates kohtades kirjandus, sündmused siinsamas, on raamatulaat, seal paar tänavat edasi on pargiraamatukogu, õhtused peod toimuvad Genialistide klubis, siis on meil veel festivaliklubi viruta. Oma programm on kaubamajas, tõsi küll, sel aastal natukene natukene lappidaarsem kui mõnel teisel aastal, aga, aga siiski ta on olemas. Ja ma tõstaksin ise veel positiivselt esile seda, et kõige selle traditsiooni ja tuntuse kõrval on sellel aastal ka palju värsket kirjandust, näiteks kirjandusajakirjaga värske rõhk ja selle raamatusarja värskena Raamat seonduv aga lausa rekordiliselt palju. Et sel aastal on meil programmis kolm raamatuesitlust, Indrek Lõbusa kogu, Tõnis Vilu kogu ja Lauri Tederi uus luulekogu, et tore, et värskus ja uudsus niimoodi ikka ennast festivalist festivali taastoodab. Ta on jõudnud 10. toimumiskorrani. Kuidas see festival 10 aastaga muutunud on või kuidas Tartusse koonduv kirjanduspilt muutunud on? Kindlasti on palju muutunud selles mõttes, et kui ta sai pihta hakatud 10 aastat tagasi, siis ta oli alles paari päevane, see kava ei olnud kindlasti mitte nii tihe ja eks see korraldav seltskond kaallast kuidagi kompis 11 või õppisid 11 tundma ja kindlasti on see festival väga palju laienenud, ta on muutunud, võib olla eneseteadlikumaks sellest, et mida see festivali üldse linnas tähendab, mille, mida on võimalik selle festivali kaudu ära teha ja olles kasvanud nüüd selliseks, Ühest sellisest noh, ütleme laevukest suureks emalaevaks tähendab see ka seda, et Prima Vista all tegutsevat vaatajat Tehvelt minifestivalid omaette. Nii näiteks sellel Haava tänava hõivatud majal on oma ligi nädala programm, elektriteatril on terve nädala filmiprogramm, et see tähendab ka seda, et paljud sellised väiksemad korraldajad tunnevad huvi, kuidas meiega koostööd teha või kuidas kas oma mingisugune festivali programm meie ajal käima lükata või iga aasta teha meie programme, mingisugune oma osa, see tahtmine kuidagi sellest Prima Vista mõjuste mainest osa saada on kohutavalt meeldivad, eelistab ja samavõrdne muidugi rikastab kliima. Mis te arvate, et see on kindlasti selline sööviootiline suhe erinevate korraldajate vahel linnas? Üheksandast 12. maini kestvast Primo pistast rääkisid Berk Vaher, Marja Unt ja Triin Ploom. Aitäh. Iga-aastane Eesti kunstiakadeemia kevad neil avalikkusele näidatakse magistrantide lõputöid, tudengite kunstiprojekte palju muud. Kannab pealkirja TASE 13. Näiteks Flo Kasearu majamuuseum, millest jutt oli paar nädalat tagasi kuulub sellesse programmi, aga mis selles kavas veel on, tutvustab Gregor Taul. Võib-olla alustaks sellest, et tase programmi viimastel kevadetel on kuulunud mingisugused põhiüritused ja üks nendest on kindlasti ERKI moeshow mis tänavu toimub juba 20 kuuendat korda ja see toimub 18. mail. Pääsküla elektriraudtee depoos. Need sinna väljub erirong, uus rong Balti jaamast kell kuus ja neid pileteid on veel saadaval ja neid tasub siis otsida Erkki Pung Tartu leheküljelt. Aga veel traditsioonilistest sündmustest, arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna ülevaatenäitus Lõppmäng mis toimub Draakoni galeriis 20 seitsmendaist maist 22. juunini ja lisaks siis nii-öelda kremdel akrem magistritööde näitus, mis toimub see aasta arhitektuurimuuseumis, mis koondab enda alla siis kõikide kunstiakadeemia magistrierialade lõpetajate tööd. Avamine on 31. mail ja avatud kuni üheksanda juunini. Lisaks nendele kolmele põhiüritusele on siis jooksvalt nii bakalaureuse, lõputööde, näituseid, väiksemaid näituseid, mõne osakonna näitused nii edasi. Nii et võib-olla rääkides sellest, mis täna-homme toimub, siis eile öösel avati kunstiakadeemia Tartu maantee krundile linna installatsioon nimega laud mis kujutab endast siis 57 meetri pikkust lauda. Mis on siis justkui selline foorum kogunemiskohta, kus hakkavad erinevad sündmused ja näitused toimuma. Kuidas ja mille alusel taseme programm koondub, mis sealt välja jääb ja mille põhjal need näitused ja üritused sinna satuvad? Tasega on nii nagu paljude teiste suurte festivalidega, et nii kui eelmise aasta tasemele lõpeb, siis me hakkame järgmist korraldama. Nii, et paaril korral sügisel, talvel saadame erinevatele osakondadele info, et palun nüüd andke teada, mis Mistel kevadel toimub. Ja need kevadised näitused siis enamasti juba varakult paneme tase nimekirja. Aga lisaks sellele siis tuleb jooksvalt juurde erinevaid täitusid ja kui aus olla, siis ega me väga palju välja ei jäta selles mõttes, et selle kogu festivali mõte ongi see, et maikuu jooksul võib-olla juuni alguses näidata, millega kunstiakadeemias tegeletakse. Mil moel Eesti kunstiakadeemia kevad mujale Tallinnast väljapoole jõuab? Mitmel viisil, võib-olla ma alustaksin sellest, et mitmed kunstiakadeemia magistritööd, mis kirjutatakse kunstiteaduse instituudis, on seotud kõige laiemalt Eestiga, et kes siis uurib mõnda mõisahoonet või mõne küla või aleviku hoonestust laiemalt, nii edasi ja sealjuures kõnet. Kirjalikud lõputööd on meie magistritööde näitusel lugemiseks nii, et saad sellise ülevaate, mis ka väljaspool toimub. Aga need selles mõttes, et kas Tallinnas väljaspool inimesed saavad tasest osa, siis seda ka. Näiteks 29. mail toimub Tartus Genialistide klubis sellest sündmus nagu Global konteiner mis on rahvusvaheline etenduskunstide festival, c-aastased lõviosa sellest osalejatest on Eesti kunstiakadeemia tudengid vabade kunstide teaduskonnas, nii et me oleme ka selle pannud väga oluliselt TASE programmi. Millist suundumust või millist üldpilti pakub kunstiakadeemia lõpetajaskond täna aastal 2013? See on oluline küsimus mõnes mõttes selline ühiskonna lakmuspaber millega kunstnikud, disainerid, arhitektid tegelevad. Ma ei oska veel päris täpselt öelda, seda saab näha magistritööde näitusel, aga võib-olla sellega seoses, et mina kui magistritööde näituse Haator olen loomulikult hädas sellega, et kuidas panna ühte ruumi kõlama 60 erineva väga erineva taustaga lõpetaja lõputööd ja mõnes mõttes ongi võimatu ülesanne, et see on justkui selline mess, kus siis on boksid ja lõpetajad peavad ennast reklaamima, aga mina olen lahendanud selleaastase lõputööde näituse niimoodi, et mis iganes seal väljas on kõikide nende tööde läbi tahaksin rääkida kaasaegsest kunstiharidusest ja laiemalt nii kunstikõrghariduse küsimusest kui loomulikult EKA maja teemast. Nii et kui magistritööde näitus on avatud 10 päeva, siis kõigil 10-l päeval on inimesed oodatud õhtuti arhitektuurimuuseumisse, kus toimuvad vastavasisulised ettekanded, loengud, vestlused, diskussioonid. Milline on kunstiakadeemia seis üldse praegu? Hästi raske on üldistada, ma arvan, et ei ole olemas ühtset tõelist kunstiakadeemiat, sinna on ikkagist nii palju, kui siin on tudengid ja õppejõud ja seda on ka neid erinevaid kunstiakadeemia. Aga mina isiklikult olen selles osas parandamatu optimist. Ma arvan, et see nii-öelda majatuse situatsioon sobib väga hästi sellele koolile ja vähemalt mingi perioodi jooksul, kus siis. Ma näen, et nende inimeste nutikus siin õppivad leiab oma, on endale väga erinevaid väljundeid. Inimesed ei saa muutuda mugavaks. Eesti kunstiakadeemia kevadtase 13 kestab veel kaua aega. Aga mis on need sündmused ja näitused, millele just praegu peaks tähelepanu pöörama? Täna on viimane võimalus näha kunstiakadeemia maalitudengite näitust muutum Draakoni galeriis, mida ma väga soovitan vaatama minna. Lisaks draakoni galeriist üle tee hobusepea galeriis on avatud fotograafia osakonna lõpetaja Katrin Sarapov isikunäitus mis suletakse teisipäeval ja kui siit veel edasi minna, siis ma arvan, et üks oluline magistritöö on välja pandud ka Eesti kaasaegse kunstimuuseumisse, kus Köler Prize'i nominentide näitusele esineb fotograafia osakonna lõpetaja Karel Koplimets. Aga EKKM-i näitus jääb avatuks veel juuni alguseni, kui ma ei eksi ja järgnevatel nädalatel avanevad siis avatud akadeemia bakalaureuse lõpetajate näitused ja mõnda aega hiljem veel graafilise disaini bakalaureusetööde näitus ka Kanuti Gildi saalis. Aga kõige kohta lähemalt said, siis saab lugeda leheküljelt Tase punktarton, poee. Eesti kunstiakadeemia kevades tase 13, rääkis Gregor Taul, aitäh. Üheksandast 11. maini toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline konverents Dante ruumide retoorika ja Dante uuringud kaasajal kus esinevad kirjandusteadlased ja Dante uurijad 11-lt maalt. Tante konverentsist kõneleb Tallinna Ülikooli romanistika professor Ülar Ploom. Kuidas selline konverents teoks on saanud ja kust see alguse sai? Tegelikult põhiline alus sellele on Põhjamaade Dante uurijate võrgustik, ehk siis noodiktante network. Selle esimene konverents tegelikult toimus juba 1999 Taanis Kopenhaagenis seejärel 2001 Stockholmis siis 2005 Oslos siis 2009 Tamperes. Ja siis oli kord jõudnud Tallinna kätte, sest ma osalesin juba 2001. aastakonverentsil. Aga kuna Dante uurijate arv Põhjamaades ei ole suurenenud, vaid pigem vägagi tuntud Antega tegelejad vahepeal on jõudnud Emmeerituse staatusesse siseeineid osalejaid nagu vähemaks, pealegi tekkis soov seda võrgustikku suurendada. Seal Rootsi kolleegi soovitusel kannabki see praegu niisugune noodiktante fraktsioon, nimetust need antenn ehk siis noodeniorepjendanda Network, see ei ole tegelikult päris täpne nimetus, et see ei hõlma nüüd see 11 maad, mida te mainisite. See ei ole ainult Põhjamaadega, ka siis mitte Põhja-Euroopa maad, vaid seal on ka osalejat Ungarist, Ukrainast, nii et see, need Anton ei ole ka päris niisugune ametlik nimetus, sellepärast ta ei ole sellisena välja kuulutatud, et ongi selline eraldi konverents, aga ta on välja kasvanud sellest nauditanud network'ist. Mis on ruumi problemaatika Dante loomingus või miks selline teemakäsitlus? Danton ruumide meister, konstrueeria aga tulebki, nagu silmas pidada, et miks see teema on väga huvitav. Spetsiifiline on see, et keskaiaruumi mõiste on väga eriline. Kuu Mihhail paki hind on öelnud, et keskaja kronotoobil on põhiline tunnus on see, et ta on vertikaalne, see tähendab siis aeg on nagu ruumistatud, rohkem, kus ei ole küsimus mitte eile, täna, homme vait on tegemist nagu niisuguse igaviku õlise ajaga. Ja teiselt poolt ka ruum ei ole päriselt, et ruumsesse leke, ese 10. taevas, impeeriumid, antel jumala asupaik asub ruumist hoopiski väljas või nagu on öelnud Juri Lotman, seal mitteruum, et kuidas nüüd mitteruum nagu seostub ruumiga, missugused on need ruumilised, peegeldused, ruumilised konstruktsioonid, ideaalsed ruumi konstruktsioonid Dante ja üldse, kes ka inimese peas, see on väga põnev küsimus. Nii et meil on tegemist nii. Ühelt poolt võiks arvata niisuguse füüsilise ruumiga ja teiselt poolt on selle füüsilise ruumi tõlkimine või transformeerimine psüühiliseks ruumiks, et neil on. Meil on tegemist nii välis- kui siseruumidega ja kui me seda tegelikult vaatame geograafiaga kaartide pealt, Dante kaasaegsete kaartide pealt, siis näiteks Jeefoodi kaarti Inglismaale, Alto Figalt, Saksamaal ja paljud teised ja veel hilisemad kaardid on ideaalsed kaardid, kus me pigem näeme seda, kuidas ruum peaks olema ideaalis. Ja seal on just mõõde põhiliselt nisugune, vertikaalne mõõde, kus näiteks Kristust kujutatud. Nii et ta on vertikaalis, tema pean ülespoole ka maine paradiis, mida arvati tegelikult osavad kuskil Indiate kandis. Kas see on asetatud tegelikult vertikaalis ülespoole, nii et me ei saa siin rääkida niisugust füüsilist geograafilisest mõõtmest. Me peame rääkima reaalsest ideoloogilisest eetilisest mõõtmest, Atlanta ruumid ja nende ruumide konstrueerimine, siis on järgmine teemat, kuidas keeleliselt kõiki neid ruume tehakse, kuidas neid konstrueeritakse, missugused on siin need füüsilised kujundid, missugused, kuidas kunas saavad füüsilistest kujunditest füüsilisest ruumist, kunas, mis kujundite abil näiteks kas redel või kuristik, kuidas sellest saab bäkki korraga mentaalse ruumi kujund, et kuidas see on lõpuks lahendatud geomeetrias. Näiteks, kuidas Dante näeb kolmainu jumalat kolme konsentrilise ideaalse ringina, kuidas ta seal mõõdab inimese kuju selles, kuidas ta ei suuda lõpuks ringi ruutu võtta, mis on juba klassikaline probleem alates Archimedes est, et me ei tea lõpuks just see on ligikaudne ja kõik nii edasi ja nii edasi, nii et see probleem on väga huvitav, aga see ei ole ainukene teema konverentsil, tegelikult on seotud Dante keskaja küsimustega, tähendab siis Euroopa keskaeg siis see, kuidas see suhestub näiteks juudiruumi kujutamisega on üks ettekanne või kuidas Dante keel, kuidas tema kujundid on seotud klassikalise kultuuriga ladina, kreeka keelelist, kultuuriliste küsimustega see on, need on mitmed väga huvitavad. Millega Dante uurijat tänapäeval üldse tegelevad ja milliste probleemidega selline inimene kokku puutub? Alati tekib see küsimus, et noh, et miks me peaksime üldse tegelema mingi asjaga, mis on kirjutatud 700 aastat tagasi, et ega seda ju ei õigusta see, et selle kohta umbes ma ei tea, iga päev umbes maailmas ilmub mingi raamat ante kohta ja tonte on vallutanud, mitte vallutanud, aga jõudnud ka Aasiasse. Näiteks tunnen ühte inimest, kes on tõlkinud date vietnami keelde, aga et on jõudnud Hiinasse Jaapanisse. Küsimus pole mitte selles, aga tähendab selles mõttes on küsimus ka selles, et miks ta siis nagu paelub, järelikult ta peab tõusma välja omast ajast ja ja omast kultuuriruumist. Üks põhiküsimusi nendel on. Ma olen kunagi rääkinud armastusest ja Akvina Toomasel on seal abinot omal on, et on Tylektsio Nato rahalist elektriintellektuaalse ehk siis loomulik armastus ja valiv armastusega ütleme Nedoskalastilised terminit tänapäevastes terminites need oleksid, mis suhe on instinktid ja tahtel instinktid ja vabal tahtel ehk siis inimese loomulik instinkt, mille järgi ta langetab otsuseid ja millega ta püüdleb vabaduse poole. Sest instinktiivselt inimene tahab olla ühtlasi vaba. Ja teiselt poolt on see, et kuidas ta oma mõistusega oma instinkte tegelikult kontrollib. Siin on tegelikult nagu vastuolu on sisse kirjutatud. Lõpuks miinus on minu niisugune lugemine, Dante loobubki, oma vaba tahtega oma vabast tahtest sellest järgida, oma puhast instinkti olla ma ütleksin, endast väljas või enda sees niimoodi, et justkui seda ruumi ei olegi võimalik lokaliseerida, see on niisugune jõudmine mingisugusesse. Me võiksime öelda tänapäevases mõttes meditatsioon ja samas kui see oleks ainult niimodi sisse jumalik komöödia, ei oleks see, mis ta on, seal tegeletakse tegelikult narratiividega, inimeste narratiividega, väikeste narratiividega ja inimeste, ütleme siis individuaalse ja avalikku ruumi põrkumistega, ka sellest, kus on konfliktid. Ja kuidas need väiksed narratiivid veeritakse suurele narratiivile ideoloogiatele, ütleme niimoodi ja kuidas need võivad põrkuda ja kuidas Dante jätab siis jumala mõistuses jumala teadvuses, jumala kuristlikulise, sügavas teadvuses, millega inimeste teadvus kandemplatsioonis kokku puutub. Kuidas ta jätab sellele võimalusele väikseid narratiive ümber hinnata, see on see, mida me võiksime öelda, et me võiksime asendada. Kui me tahame, siis me võime öelda, et jumala teadmisvõime asendada sõnaga ajalugu suure tähega. Ajalooteadvuses hinnatakse narratiivid pidevalt ümber. Kas me näeme praegu kas või Eesti ajaloo pealt? Ja hindajad on need, kes elavad oma elu uurijatena on väikeste narratiivide subjektid ja väiksed narratiivid, tegelikult produtseeritakse suure narratiivi peale. On ta siis nagu eri hauer, Bahon öelnud, et seal võib olla ja paljud teised talt uurijad, et see on see narratiiv, mis asub vertikaalteljel alates. Loomine, patulangemine, Kristuse saatmine, viimne kohtupäev. Aga me võime öelda, et keegi tahab sinna panna näiteks ühiskondlik kaelus, Temformatsioonide vaheldumine, alatus, horiandus, kus korrast, kuni ma ei tea, kuhu kohta välja kasvõi kommunismi mõtles midagi edasi, aga Ma tahan seda sellega öelda, et Dante on põnev, ta on kaasaegne ja need asjad, millega ta tegelevad. Kui inimene sellesse maailma sisse astub, siis tal on seal hea olla. Ja tal on huvitav ja ta püstitab endale probleemi, üritab neile vastata kasevõtmes. Kes on need inimesed, kes sellel konverentsil üles astuvad? Konverentsil on kaks peaesinejad, kaks kinud spiikrit, üks on Sigmund kui too paranski, kes on praegu Ameerika Ühendriikides Notre Teimi Ülikooli professor Notre Dame'i, mis on üks suuremaid keskaja uurimise keskusi ja suurepärane raamatukogu. Mitmeid uurijaid, paranski on ka Cambridge'i Ülikooli professor ühendkuningriikides. Lisaks tantuurimisega on ta avaldanud mitmeid uurimusi Itaalia kaasaegsest kultuuriloost, uurinud samuti filmi, et on väga mitmekülgne uurija. Teine põhiesinejana, Andreas Kablits Kölni ülikoolist, samuti väga mitmekülgne õpetlane, lisaks, kes käivad ante uurimisega, tegeleb šveikspiriga kaasaegse kirjandusega ja palju muuga veel on. Meil on hea meel tõdeda, et Moskvast Vene Teaduste akadeemiast on Venemaa Shakespeari ühingu teadussekretär Irina Prihotko siis Rootsi, kuningliku kirjeldasid akadeemia praegune president Anders Külhe ja nii edasi, nii edasi Mihhail Lotmani korpilsikov ma ei jõua kõiki nimesid praegu ära mainida, kokku on neid 23 või 24 inimest. Dante teemalisest konverentsist, mis toimub üheksandast 11. maini Tallinna Ülikoolis, rääkis Tallinna Ülikooli romanistika professor. Veel täna ja homme toimub üle Tartu kirjandusfestival Prima Vista mille programm asub aadressil kirjandusfestival punkt Tartu punkt. Eesti kunstiakadeemia kenad tase 13 kestab veel läbi mai ja juunikuu selle programmiga tasub tutvuda aadressil tase, punkt Artun punkt e. Tänasest saate tegid Viivika Ludwig ja Maria Lee Liivak. Suveni on veel kaks kultuurikaja. Kohtumiseni.