Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 13.-st maist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Eesti majanduskasv aeglustus esimeses kvartalis. Majandus kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ühe protsendi võrra, Jaan Kask jäi analüütikute oodatust väiksemaks. Leedu energeetikaministeeriumi esindaja teatel on Läti ja Eestiga alustatud taas konsultatsioone vissaginas uue tuumajaama rajamise teemal. Eesti energia ning Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajate väitel aga mingeid uusi arenguid toimunud Ta ei ole. Rahvusvahelised. Laenuandjad on seisukohal, et Kreeka erastamisprogramm ei edene rahuldavalt. Liibüa suuruselt teise linna Benghazi haigla parklas plahvatas autopomm, surma sai vähemalt 15, vigastada 30 inimest. Eesti suurim loomeliit Eesti Kunstnike Liit valis uued juhid. Kunstnike liidu presidendiks sai sellele kohale ainukesena kandideerinud maalikunstnik Wana Allsalu. Täna võid põlva selguda Eesti käsipallimeister, kohalik Serviti võõrustab Kehrat. Serviti juhib kolme võiduni mängitavat finaalseeriat kaks. Null. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, paiguti tekib udu. Õhutemperatuur on kaks kuni üheksa kraadi, maapinnal on kohati öökülmaoht, Kagu-Eestis on õhutemperatuur kuni 11 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ja sajuta ilm. Õhutemperatuur on 12 kuni 17, Ida-Eestis kohati 19 kraadi. Eesti majanduskasv aeglustus esimeses kvartalis majandus kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ühe protsendi võrra. LHV panga analüütiku Heido Vitsuri sõnul ei saa välistada, et majandusele tänavu mõnes kvartalis langusesse. Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Rannar Vassiljevi sõnul tuleb olla valmis ka riigieelarvekärbet. Eks jätkav Indrek Kiisler. Veel möödunud aasta viimases kvartalis suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang 3,7 protsenti. LHV analüütik Heido Vitsur ütles, et kuigi välisturgude nõrkus oli ette teada, siis nii kiiret majanduse jahtumist analüütikud küll ei oodanud. Et ainult üks protsent on mulle mingil määral üllatus, kuid et ta vähe kasvas, see ei ole üllatus, sest ei olnud seda mootorit, mis oleks võinud majandust kiiremale kasvule sundida. Eriti eurotsoon on mitmendat kvartalit juba retsessioonist, see tähendab, et turg on välisturg, on meile küllalt selline kasin ja ega sisenõudlust ka kuskilt erilist võtta ei ole. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga toimus sisemajanduse kogutoodangu üheprotsendiline vähenemine. Rahandusministeeriumi analüütiku Madis Abeni hinnangul Eesti majanduses enne elavnemist ei toimu. Kui meid ümbritsev majanduskeskkond hakkab paranema. Kardetavasti ta nii on samas mis optimismi lisab siiski nii Euroopas kui ka Eestis on see, et tarbijad on ainukene rühm, kelle kindlustunne on alates sügisest tõusnud kõik sektori tegevusalade ehitusteenindus, kaubandus-tööstus, nende usaldus majandususalduse indikaatorite järgi on pigem languses. Samas targad ikkagi saavad olla need, kes kokkuvõttes selle majanduskasvule pööravad. Kas mõnes kvartalis sellel aastal võib tulla ka lausa majanduslangus? Me ei saa välistada seda sellepärast, et kui nüüd vaadata, siis selle, kes kvartalis küll eksport kasvas kuid tänu tugevale ekspordile jaanuaris-märtsis oli ekspordikasv negatiivne ja kui see trend aprillis-mais jätkub siis eksport, mis on SKT üks olulisemaid kujundajaid, VÕIB Weil SKT-ga miinustesse vedada. Kuid mis saab riigieelarvest, mis on pandud kokku lootuses, et Eesti majandus kasvab, sellel aastal vähemalt kolm protsenti. Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev ütles, et olukorda tuleb täpsemalt uurida. Eks tegelikult sellele ohule olen siin saanud riigieelarve menetluse käigus ka rahandusministeeriumi tähelepanu varem juhtida, nii et et kas ta nüüd üllatus on, aga, aga eks ärevakstegevat ta kindlasti, et eks siin peab, peab natukene seda asja sisulisemalt, vaata, ma kahtlemata ei saa üldse välistada seda, et, et võib tulla vajadus ka riigieelarvet negatiivses mõttes korrigeerida, nii et igal juhul märgid on üsna tõsised, aga eks eks siin natuke ja tõenäoliselt ka aeg näitab, et, et mis suunas asjad liiguvad. Leedu energeetikaministeeriumi esindaja teatel on Läti ja Eestiga alustatud taas konsultatsioone vissaginas uue tuumajaama rajamise teemal. Eesti energia ning Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajate väitel aga mingeid uusi arenguid toimunud ei ole. Jätkab Margitta. Otsmaa. Leedu teatel käivad konsultatsioonid ekspertide tasandil, neis osalevad kompaniide esindajad ja ministeeriumide spetsialistid. Eesti Energia pressiesindaja sõnul viimased nädalad uusi pöördeid toonud ei ole ja seisukohad on samad, nii nagu ütles ettevõtte juht Sandor Liive. Paari nädala eest. Ja mul on hea meel, et meil ei ole ühtegi tuumajaama projekti täna ehituses, et meil siduvaid kohustusi, sest neid riske Eesti Energiasugune, Euroopa isegi loomulikul moel mõttes väikefirma ei suudaks tegelikult täna kanda. Me jälgime, mis toimub Leedus, aga me oleme keskendunud täna väga palju ikkagi oma põhilisele ärile. Vaatame, kuidas põlevkivist paremini energiat kätte saada, on ta siis õli või elekter. Ta, meie fookus on väga praktilistele asjadele, asjadest, mida me saame teha. Paraku meie ei saa Leedu valitsust mõjutada ja leedu rahvast mõjutada, et Leedu tuumavõti on leedu rahva ja Leedu valitsuse käes. Sama kordas ka Eesti Energia regulaatorsuhete juht Andres Tropp eelmisel nädalal Vilniuses toimunud energiafoorumil. Sellegipoolest tegi Leedu valitsus energeetikaminister Jaroslav neurovitšile ülesandeks viia esimeseks juuliks läbi konsultatsioonid kiinase tuumajaama partnerriikide Eesti ja Lätiga ning jaapanifirmaga Hitachi. Ja juba esimeseks oktoobriks peaks olema otsustatud ühisfirma loomine. Eesti energia on siseriiklike otsuste uutel ja praeguse seisuga neil konsultatsioonidel ei osale. Nii nagu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Riigi seisukoht on, et huvi tuumajaamaga edasiminekuks on, kuid kõigepealt peavad leedulased referendumiga selgusele jõudma, kas seda tuumajaama tahetakse. Seni on referendumil antud selge, ei peaminister Andrus Ansip teise mai pressikonverentsile. Loomulikult ei Eesti vabariigi valitsusega ega ka Eesti riigile kuuluvad äriühingud või praegusel juhul käib jutt ühest äriühingust. Eesti energia ei lähe Leedusse leedu rahva tahte vastaseid tegevusi arendama. Ainult uus referendum saab olla see, mis varasemat seisukohta muuta saab. Tänased tähtsamad välisuudised võtab kokku Kai Vare. Rahvusvahelised laenuandjad ei ole rahul Kreeka erastamisprogrammi edenemisega Euroopa liidu ja rahvusvahelise valuutafondi ülevaates nenditakse, et riigivõla väljavaated ei ole eriti muutunud, vahendab BNS. Ülevaatest selgub, et Kreeka selle aasta erastamiseesmärke on langetatud kahe koma kuuelt miljardilt eurolt kahele miljardile. Kreeka avaliku sektori töötajad kavandavad homseks väljamarssi, et protesteerida valitsuse otsuse vastu keelata õpetajatel streikimine. Õpetajad kavandavad suurt streiki reedeks, mil peaks algama eksamid. Valitsus tahab suurendada õpetajate nädalas töökoormust kahe tunni võrra, et nad teeksid sama kaua tööd kui Euroopas keskmiselt. Nende kolleegid, peaminister Antonis Samaras ähvardas meeleavaldaja vahistada, püüdis näidata rahvusvahelistele laenuandjat selle, et Ateena jätkab igal juhul eba laarsete reformide elluviimist. Ametiühingute sõnul tahavad nad homse neljatunnise tööseisakuga näidata, et on õpetajatega solidaarsed ja mõistavad streigikeelu hukka. Itaalia prokurör nõuab endisele peaministrile Silvio Berlusconi le alaealise prostituudiga seksuaalvahekorras olemise süüdistuse kuueaastast vangistust. Süüdistaja peab ühtlasi vajalikuks keelata Berlusconi lelu lõpuni töötada riigiametis. Berlusconi on kõik süüdistused raevukalt tagasi lükanud. Bangladeshi hoone varingu ohvrite otsingud lõpetati, hukkunuid on üle 1100 ja nii ohvriterohket tööstusõnnetust pole olnud alates 1984. taasta fopaali keemiatehase plahvatusest. Ohvrite otsimine on lõpetatud, ametiisikute sõnul rusudes enam surnukehi pole. Hoones toodi elusana välja 2500 töötajat, paljud neist on tõsiselt vigastatud. Ohvrite mälestuseks peetakse homme palvus. Täna andsid ametnikud tekstiilitöötajatele loa moodustada ametiühinguid ilma tehase omanike osaluseta. See on üks reformidest, mida nõutud töötajate olukorra parandamiseks. Ohvriterohke õnnetus on bangladeshi rõivatööstuse töötingimused toonud maailma tähelepanu alla. Türgi hävitaja kukkus Süüria piiri lähedal alla. Armee teatel kadus side lennukiga 50 kilomeetri kaugusel piirist. Viimasena kuuluti pilooti teatama, et ta hüppab lennukist välja. Kohaliku telekanali teatel oli tõenäoliselt siiski tegemist õnnetusega. Lennukite pilooti otsitakse. Eelmisel suvel tulistas Süüria ühe Türgi hävitaja alla tegutsedes enda sõnul enesekaitseks. Süüria Ta ei teadnud, et see on Türgi lennuk. Türgi kinnitusel oli aga lennuk täiesti äratuntav, lendas pealegi rahvusvahelises õhuruumis. Türgi ja Süüria suhted muutusid pingeliseks pärast seda, kui Türgi mõistis hukka Süüria presidendi Bashar Al-Assadi käitumise rahulike meeleavaldajate suhtes. Sel nädalavahetusel hukkus Türgi piirilinnas kahes autopommi plahvatuses 46 inimest ja Türgi süüdistab veretöö korraldamises Süüria luurega seotud rühmitust. Ja tagasi Eestisse elektrituru suurima üldteenusepakkuja, Eesti Energia prognoosi kohaselt muutub lähikuudel üldteenus võrreldes mõne valitud elektripaketiga veelgi kallimaks sest suuremad tarbijad on praeguseks elektripaketi valinud, jätkab Mirko ojakivi. Jaanuarist alates on ka Eestis kodutarbijad elektrit pidanud ostma avatud elektriturult. Need, kes endale elektripaketi valinud, ostavad teenust oma kodupiirkonnas tegutsevat võrguteenuse osutajad, enamasti siis Eesti energialt. Kui elektrituru avanemise järgselt oli üldteenuse tarbijaid 250000 ringis, siis praeguseks on neid ligi 189000. Eesti Energia energiamüügi juht Karla Agan ütles, et lepinguid on viimastel kuudel eriti agaralt sõlmima asunud suuremad tarbijad mis tähendab, et üldteenuse elektri tarbimismaht on Eesti Energial kahanenud 30 protsenti, tarbimiskohtade arv aga 10 protsenti. Carlagan. Tegelikult üldteenusele on jäänud üha rohkem väikese tarbimisega kliente ja üldteenuse keskmine tarbimismaht on on langenud päris oluliselt ja kui me vaatame tänast seda üldteenuse hinna marginaali arvutamise metoodikat siis need kulud tuleb jagada tarbimismahule, mis paratamatult tähendab seda, et väiksem tarbimismaht üldteenusele tähendab ka kallimat marginaali. Nii et sellest vähemalt on meil plaanis nüüd nüüd lähiajal need prognoosid täpselt ära uuendada. Seega, kui esimese nelja kuu eest on Eesti energia Üldteenuses elektrit müünud marginaaliga 0,72 senti kilovatt-tunni kohta, siis üheksandal juunil ootab Eesti Energia üldteenuse kasutajaid eest tõenäoliselt marginaali tõus. Konkurentsiameti juht Märt Ots ütles, et tema arvates ei saa olla loogiline see, et suurklientide lahkudes tekib üldteenuse osutamiseks kohe lisakulusid. Märt Ots. No päris õige loogika ikkagi olla ei saa, sellepärast et esiteks elektrituruseadus sätestab, et üldteenuse hind peab olema põhjendatud ja kulupõhine ja see peab tagama võrdse kohtlemise kõikidele tarbijatele ja teise aspektile, me peame ikkagi arvestama seda, et üldteenuse kliendid, see on selline klient, kes reeglina ei too ettevõttele mingeid kulusid kaasa. Konkurentsiamet on siiani kontrollimas Eesti energia ja teiste üldteenuse osutajate marginale. Otsa sõnul on töömahukas, sest arvandmeid on palju, aga kuu jooksul peaks amet suutma esmakordselt välja öelda, kas üldteenuse marginaalid on seadusega kooskõlas või mitte. Energiaturg poee tegevjuht Monika Kuke sõnul on siiani vaid ühel kuul olnud üldteenus kõige kallim teenus. Samas kolmel kuul on olnud see soodsam kui enamusel fikseeritud pakettide omanikel. Moonika Kukke sõnul ei saada aga aru sellest, miks erineb üldteenuse marginaal börsi marginalist reeglina ligi kaks korda. Monika kuke. Kas need on samad kliendid, kes on võrgukliendid, ehk et üldteenuse tarbijaid ei saa tulla võrguettevõtja piirkonda teise võrguettevõtja juurest, et ta on selline lokaalne klient, kes on seal kogu aeg olnud, samuti on üks võrgu- ja elektri eest emale ja näidata teatab ise, nii et ütleme, selle kliendiga peab tulema tegelikult müüjal vähem tegemist kui siis nende klient. Kedega, kes tuleb kas kuskilt endale alles hankida või siis hoida enda juures kinni, et ära ei läheks. Mirko Ojakivi, Tartu. Juulist peaks kehtima hakkama uus muuseumiseadus, mis korrastab muuseumide omandivorme puudutavat õigusruumi määratleb muuseumikogu täiendamise põhimõtted ning loob rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise süsteemi. Uuest seadusest lähtuvalt arutas riigikogu kultuurikomisjon. Kasmosiaalid peaks ka rahaliselt ära hindama, jätkab Margitta otsmaa. Suve teises pooles peaks meil hakkama kehtima uus muuseumiseadus, mida riigikogu praegu menetleb. Viimastel aastatel on vastu võetud ka mitmeid näiteks raamatupidamiste riigihankeid reguleerivaid seadusi ning täna püüt riigikogu kultuurikomisjonis need kaks maailma kokku sobitada. Meie muuseumides on kokku mitu miljonit museaali. Komisjoni liige Liisa-Ly Pakosta möönis, et nende rahalise arvestuse pidamist ei ole päris selgelt reguleeritud üheski Euroopa riigis ja igal pool käivad selle üle arutelud ja pole selget mõõdet. Üks ese võib tähtis olla vaid ühele riigile, kuid mujal väärtusetu. Kuidas siis hinnata kulunud aga ainulaadse mustriga potikildu armastust, mis näiteks rahvariidekiri öösse pandud? Kõik need küsimused said kultuurikomisjoni arutelul ühese vastuse. Kui uus muuseumiseadus kehtima hakkab, hakkavad riigimuuseumid võtma arvele põhivarana neid sisseostetud uusi museaale mile soetusmaksumus on suurem kui 2000 eurot. Kõiki vanu olemasolevaid esemeid hindama ega arvele võtma rahalises väärtuses ei hakata. Mirko ojakivi käis ja küsis arvamust Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Riina Reinvald. Kui see nüüd hakkab olema nii, et need asjad, mis tõesti soetatakse hinnaga üle üle 2000 EUR ja tuleb meil tegelikult väga harva ette, et meie ju ikkagi üldjuhul Me kogume selliseid inimeste igapäevaelus käibel olevaid asju. Kui me nüüd aga peaks nagu igal asjal hakkame hinda määrama, siis see väga keeruline ka. Kui me mõtleme, et Eesti Rahva muuseum on kestnud üle 100 aasta ja käibel on olnud väga erinevad vääringud, mis on ostetud 50 Tsaari-Venemaale kopika eest, siis see meid tänasel hinna määramisel eriti aitaks. No kui palju võiks maksta näiteks omas hoiul olev Klipp jah, kas see on nagu tükk vana ja lagunenud siidi sisse ilmselt ei maksa väga palju, aga kui me arvestame seda kõike, mis sealjuures on identiteeti ja rahvussümboolikat ja kõike, siis ma ei oskaks sellel hinda määrata. Teine suur muudatus puudutab riigihanget. Liisa-Ly Pakosta sõnul ei saa alati osta kõige odavamat, kui maksab just eseme kultuurilooline ja emotsionaalne väärtus. Näiteks maanteemuuseumisse on siis hiljuti soetatud Gustav Ernesaksa Pobeda täiesti restaureeritud ja selle maksumus oli tõesti siis napilt alla 10000 euro ja loomulikult ei saa maanteemuuseum välja kuulutada riigihangete, et osta lihtsalt turult kõige odavamat popeedat. Muuseumi jaoks on oluline just nimelt see, et, et see on just nimelt Gustav Ernesaksa Pobeda ja et tema on sellega sõitnud. Praeguse seisuga on, puudutab see korraldus ainult riigimuuseume. Eesti suurim loomeliit Eesti Kunstnike liit valis täna uue juhtkonna. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Uueks presidendiks sai maalikunstnik ja Sally stuudio üks asutajaid, vana Allsalu, asepresidendiks galeristi õppejõud Elin Kard millisena näeb oma peamisi väljakutseid kunstnike liidu uus juht monaal. Salu. Väljakutsed on kahel suunal on avalikkuse suunal ja see puudutab ilmselgelt kunsti positsioon Romney praeguses Eesti ühiskonnas, mis on, olgem ausad, nigelavõitu, kunstnike hääl ei kosta piisavalt ja, ja kunstnikud ei suuda tegelikult täita oma missiooni täiel määral varal ühiskonna mõjutajatena. Meil on palju erinevaid kunste, palju erinevaid loomadele, praktikaid, autori positsioone ja kindlasti kõigile neile on olemas ka oma tänulik publik. Me peame aru saama, et ei ole kunsti osas sellist ühtset suurt tõde mida kõik peaks järgima. Me peame otsima pigem seda ühisosa täna, mis meid, kunstnikke ühendab? Allsalu avaldas tunnustust seni tehtule, ehkki kunstnike hulgas on endiselt ebakindlust sotsiaalsete tagatiste suhtes, mida peaks tagama loovisikute seadus. Neli valimisaega järjest aastast 2001 kunstnike liitu juhtinud Jaan Elken enam uuesti liidu presidendiks kandideerida ei soovinud. Mul on üliõpilased, mul on Tartu õppetool, nii et mul neid väljakutseid jätkub ja see looming on mulle endale väga meeldib need tunnid, mis ma olen ateljees, ma olen selle ametiühingu tööd teinud piisavalt, ma loodan. Aja jooksul on vastu võetud kaks nii olulist seadust ja ühe autoriks julgeks peaaegu tehniliseks, mitte autoriks, aga tagant tõukajaks astun tagasi hea tundega, et sai midagi muuta, sest et Euroopa kontekstis Ida-Euroopa maades seda seadust ei ole sugugi kõigil. Ja meil on ta riiklikku seadus, on olemas ka meie loovisikute. Kas see on väga hea selles mõttes, et kui oleks muidugi meil korralikud töötuse abirahad ja oleks ka kõik muud sotsiaalgarantiid, siis võib-olla oleks vaja see loovisik nii eraldiväljadest? Seni hobusepea ja draakoni galerii tegevust juhtinud Elin Kard nentis, et galeriisid ta enam juhtida ei saa ja nendele juhi leidmiseks korraldatakse peatselt avalik konkurss. Kard näeb oma ülesannet nii-öelda riikliku lepitaja rollis huvigruppide jo institutsioonide vahel. Ainult ühistööna on võimalik ka mingeid muudatusi saavutada ja teadupärast on kunstnikud nagu kõik teised loomeinimesed ikkagi suured individualistid, et neid kuidagi liita ja panna neid ühise eesmärgi nimel tegutsema, saab ilmselt olema üks suurimaid väljakutseid ja samuti Eesti Kunstnike Liidu liigagi konservatiivse maine natukene kaasaegsemaks muutmine ja kunsti maine parandamine ühiskonnas, mis võiks olla Kunstnike liidu üks suurimaid väljakutseid, tegelikult. Eile suri 68 aastasena professor Peep Sürje, kes aastatel 2005 kuni 2010 oli Tallinna tehnikaülikooli rektor. Aastail 2000 kuni 2005 töötas Sürje teadusi majandusprorektorina ning aastail 1992 kuni 2000 oli ta teedeinstituudi direktor ja teetehnika õppetooli juhataja. Tema uurimisvaldkondadeks olid teetehnika ning geotehnika rakendused teede projekteerimisel ja ehitamisel. 2011. aastal autasustas president professor Süüriat valgetähe kolmanda klassi teenetemärgiga. Tänased tähtsamad spordiuudised võtab kokku Joosep Susi. Täna võib selguda Eesti käsipallimeister, kohalik Serviti võõrustab Põlvas HC Kehra meeskonda. Serviti juhib kolme võiduni mängitavat seeriat kaks. Null sellest räägib Taavi Libe serviti koduväljakul meistritiitli kindlustamiseks. Head võimalused mängukeelu alt naaseb võimas tagamängija Jevgeni Krautšenko, kes lisab Serviti niigi Kehra omast pikemale pingile veelgi võimsust. Lisaks on senised finaalmängud näidanud, et otsustavatel minutitel on serviti mehed kindlamad. Sel hooajal meistriliigas Serviti vastu kuuest mängust vaid ühe võitnud Kehra on igatahes mänginud südi finaali ja vääriks seerias vähemalt üht võitu. Võidu saamiseks peavad aga Kehra täna kõik elemendid lima ja Põlval mingi osa ratast lobisema. Isegi kui põlve võidab, on Kehra, Rootsil Jüri Lepale üks asi, mille üle rõõmustada. Kümnekordsel Eesti meistril Kehra oleks endiselt üks tiitel rohkem kui täna üheksandat tiitlit vormistama asuval servitil. Kevin Korjus tegi nädalavahetusel esimesed kaks võistlust GT3 vormelisarjas ja sai vastavalt kaheksanda ja teise koha. Mullu renoogolm pool sarjas kihutanud korjus on meeskonda hästi sulandunud, aga sarja eripäradega tuleb veel kohaneda. Ja enam-vähem ikka mul insener on sama, mis kolm aastat tagasi, et tema sõidustiili väga hästi selles suhtes on nagu lihtne. Lihtsalt sõitudes on natuke raske, lihtsalt see terve sõitnud ennast tagasi hoidma, et ühtegi ringi pingutada, nagu sajaprotsendiliselt ei saa, nagu sa ühe ringi täiega pingutaks, rehv kohe läbi ja siis sõidetakse lihtsalt sõidu keskelt mööda. See on natuke raske kohaneda, sest mul pole nende Pirelli rehvidega kogemusi olnud. Targem on nagu hoian alguses rohkem tagasi, siis kokkuvõte, aeg tuleb kiirem, kui et alguses sõidab täiega lõbus, sa ei saa lihtsalt enam üldse sõita, sest rehv läbi. Suusahüppaja Kaarel Nurmsalu jätkab harjutamist Soome koondisega, Toby Sarbaranda käe alla seoses Soome koondises. Vahepeal õhus olnud muutustele tekkis kahtlusega nurmsalu tuleviku osas aga seni edu toonud koostöö soomlaste ja Sarborandaga jätkub. No võib-olla natukene ikka ajalisi sihuke kerge ebakindlus sellega, aga samas nagu teadsime kogu aeg, et Toby ise tahtis seda ja Soome suusaliit ju tegelikult andis juba jaanuaris märku, et nad tahaksid seda jätkata ka see aastaid selles mõttes, eks see oli nii-öelda nii 70 80 protsenti kindel, et et jätkame topiga, aga noh, nüüd ta siis on täiesti kindel. Korvpalli euroliiga võitis teist aastat järjest piireusi Olympiacos, kes alistas finaalis 12 punktiga Madrid Reali 188. Pronksimängus alistas Moskva CSKA FC Barcelona. Sumo suurturniiri Natsu basho teisel päeval sai Baruto teise võidu, kui alistas tossinushini nimelise maadleja tehnikaga uwatenage. Ilmast räägib nüüd sünoptik Eva-Maria Sula. Madalrõhulohk liigub öösel itta ning võtab viimasedki vihmapilved ja äikeseohu endaga kaasa. Pilvi hajub vähemaks, tuul on nõrk ja muutliku suunaga ning koos niiske õhumassiga on head tingimused udu tekkimiseks. Termomeeter näitab kaks kuni üheksa, Kagu-Eestis kuni 11 kraadi. Maapinnal on mõlemates kohtades, paiguti aga öökülmaoht. Päeval tugevneb Baltimaade kohale nõrk kõrgrõhuvöönd. Taevas on pilvi vähe ning olulist sadu pole näha. Tuul puhub lõunakaarest kolm kuni kaheksa, õhtupoolikul ulatuvad edelatuule iilid saartel 11 meetrini sekundis. Sooja on homme 12 kuni 17, Ida-Eestis kohati 19 kraadi. Kolmapäeval tugevneb Baltimaade kohale kõrgrõhkkond, mis neljapäeval aegamisi põhja poole hakkab kulgema. Ilm on sajuta ja rahulik. Alles neljapäeva õhtul suureneb Lõuna-Eestis vihma ja äikesevõimalus. Õhusooja on öösiti kaks kuni 11. Päeviti tõuseb termomeetri näit 11-st kraadist rannikul 23 kraadini, Kagu-Eestis. Aitäh, sünoptik Eva-Maria Sula. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.