Kuidas te elate, doktor laineri? Keskme sõltuteks? Ei hästi ega halvasti. Eks inimene. Püüab ikka alati parema poole ja võib-olla see, mis on selja taga, see saab alati nagu teatud hinnangu, aga see, mis käes on ja mis ette tuleb, see oleneb muidugi ka, kui kõrge v ja kui kaugele siit saadakse? Kas te olete ikka niisugune optimistlik inimene? Nojah, ma loen ennast ikka päris optimistiks. Teisiti seda tööd teha ei saaks. Ei, võib-olla tööd saab küll teha, sest no eks selle elu jooksul nähtud igasuguseid töö tegijaid ja igasugu suhtumisi. Võib-olla isegi isegi viimastel aastatel on on mingil määral võib-olla ebakindlust tekkinud seoses seoses võib-olla isikliku eluga ja võib-olla ka kõigega, mis meie meie ümber toimub. Te olete haigla ülemarst ülemas kõlab kuidagi harjumatult. Miks peastist äkki ülemarst tehti? No see on enamjagu praegust kõikides haiglates on on juba seadusega paika pandud direktor ja ülemarst vähestes haiglates ja võtame väiksemates haiglates on praegustel ainult ainult peaaastaga, ta on oma kõrvale NUT ka kindlasti direktori või majandusala asetäitja, ütleme, direktori õigustes kohustustes. Noh, asi on läinud selleni, et arst üksipäini lihtsalt ei suuda praegust kogu seda asja lahendada ja jagada. Muidugi, direktor võib-olla ka. Ja noh, nagu näiteks meie haiglas on, on direktor, on arstiharidusega. Kõrgema kategooria bioloog doktor Allikvee on direktor selle kõrvalt, ta teeb ka veel enda tööd, aga paljudes haiglates on majandusharidusega ökonomisti haridusega. Ja no on ilmselt võimalik juristiharidusega direktori ametit pidada ülemast. See on põhiliselt ravi ravitöö, et haigetega kõik korras oleks. Kui palju Mustamäe haiglasse momendil haigeid on? Kas kõik kohad on täidetud? Kõik kohad ei ole täidetud ja ilmselt meie järgmine tegevus ongi see Te kõik need kohad täis ei oleks sellest, et praegust on jah, selline situatsioon, kus me võiksime rohkem haigeid ravida ja haiget isegi püüavad tahavad tulla haiglasse, aga meil lihtsalt ei ole eraldatud nii palju. Teiste sõnadega, meie lepingut haigekassaga ei ole proportsioonis sellega, kui palju meil haigeid tahab tulla ravile, kui palju meil oleks võimalik neid ravida? Meil on praegust avatud 580 voodikohta. Kuidas teie üks tavaline tööpäev välja näeb, mis kell see algab, mis kell see lõpeb ja mis sinna vahepeale siis mahub? Hommikul ma tõusen üks kella kuue aeg üles kella kaheksaks, ma pean tööl olema siis võtame valve vastu. Ja noh, see on, kas 10 15, vahest ta läheb ka. Paarikümneminutine. Mis juhtus, valves, osa on, on juba teada, mis, ütleme päevasel osal, ütleme, kella viie-kuueni juhtus neist neist me üldiselt teame. Ja teame ka nii palju, kui me isehaiglaga kodus olles või ära olles ühendust võtame. Või siis vahest lihtsalt helistatakse ja on mõned probleemid, mis telefonid ja ei ole sugugi kurvad juhused, kus peab haiglasse minema pärast. Pärast tööpäeva aga päeva peale edasi, siis on osakondadesse visiidid. Ja ütleme sellele jooksev jooksev töö. Jaa, muidugi koosolekud on ka ikkagi, mille taha see päev ära kaob, ilma nendeta ei saa. No vot, see on see, ma ei oska ütelda, kas teistel erialadel ka neid koosolekuid peetakse, aga näiteks kui õhtul tõesti televiisorit vaatad, siis ikka seal istutakse ja siin istutakse ja ja rahvusvaheliselt istutakse ja kokku lugeda, siis ma usun, et üks kolmandik võib-olla töötajatest istub ja peab nõu või koosolekut. Kuidas teie enda tervis on, doktor? Öösel ei ole praegust suurt midagi viga. Kas teil oma ihuarst ka? Ja üks tohter on küll ta oli enne meie haiglas, aga ta nüüd läks. Läks ära teise täishaiglasse. Väidetakse, et need inimesed, kellel on kodus kass, koer või kass, on palju tervemad ja õnnelikumad kui teised inimesed, kas teil on koer või kass? Minul on tõesti koer, jah, aga ma ei oska ütelda, jätame need väga õnnelikuks, teeb afgaani hurt nelja, nelja aastane ja võib-olla valesti kasvatatud ja ei saa me temaga sageli ühist keelt. Kas need on teie ainukesed jalutuskäigud, kui te koeraga jalutamas käite? No põhimõtteliselt küll ja ilmselt on ka niimoodi, et ega kui koera ei oleks ega vist suurt ei jõuaks praegust Seitsme meid Kaleti näo olen, olen neli korda suitsetamise maha jätnud ja praegust jah, 90.-st aastast ei suitseta ja tunnete ennast märksa paremini. No esialgu jah, kui sa maha jätad, aga noh, nüüd on juba nii palju mööda läinud, et ta enam Võib-olla jah, et lihtsalt ebamugav on olla seltskonnas, kus suitsetatakse. Kas te oma haiglas olete patsiendina ka olnud? Ei ole olnud, nii, et ei tea, mida tähendab olla patsient Mustamäe haiglas. Ma ei ole jah, ma olen, olen ainult vist. Kaks või kolm päeva Ma vist olen haiglas olnud. Siin küsitakse teie käest, et miks küll haiglas nii vara peab üles tõusma? See on see haigla oma režiim ja on vaja neid tablette anda, on vaja kraadida ja on vaja. Et mis ma enne ütlesin, et on kell kaheksa valve üleandmine, eks see vald või üleandmine käib ju ka nendele õdedele, kes tööle tulevad osakonna vanemõele osakonna juhatajale arstidele nominud, kliinikut kliiniku juhataja, et kõik selleks peab olema valmis ja vot siis, kui ei tea ühegi haige kohta ta kas tal olid ajapalavikuga, ei ole palavikku, kas tal midagi juhtus seal. Ja, ja lihtsalt see on selline selline kord ja aga noh, ma ütleks samal ajal, ega, ega kui, kui hommikune, ütleme, laadimine ja see on möödas, siis aeg-ajalt väga rõõmsalt magavad edasi, nii et siis on järgmine, on söömine, siis söögiaeg seal üleval. Jah, te olete erialalt anestesioloog, kas teil oli selle ala vastu eriline huvi või sattusite selle ala peale? Olude sunnil küsitakse? Oi, see on nii ammu tagasi, et vot ikka meditsiinis on üldiselt. Ma olen töötanud tõesti kahes kahes haiglasse, on Tallinna keskhaiglas ja nüüd siis selles Mustamäe haiglas. Ja need on olnud väga intensiivselt töötavad haiglad mõlemad. Ja ikkagi see oleneb ilmselt inimese natuurist. Mis, mis erialaarstiks ta läheb. Või mida ta, mida ta eelistab. Me astusime, mitmed minu sõbrad ja nüüd kolleegid. Me astusime, 59. aastal lõpetasime esimese lennuna 65. aastal vähemalt spordimeditsiini osakonna aseteaduskonna juures. Jah, toodetest on saanud, et väga väljapaistvat traumatoloogia-ortopeedia professorit, kardioloogid ja Ja mõnes mõttes on ka noh, näiteks doktor Eldur Annus on üks meie meie kolleegidest, kes on väga traumatoloogia ka üks number üks spordiaasta Eestis, aga teised on läinud kõik nagu teiste erialade peale. Ja mina tahtsin saada kirurgiks, aga Ülikooli võeti sõjaväkke aastaks ja siis seal. Mul tekkis üks selline väike silmapõhja ematoomis, päris mitu aega aega andis tunda ja noh, ei lasknud siukest heledat valgust taluda. Siis mul oli üks sõber, praegune. Tartu neurokirurg ja vahepeal oli ka Eesti arstide liidu president Väino Sinisaluga. Me olime ühes vähes nuhelda diviisis ja saime sageli kokku. Ja siis mul oligi niisugune õnnetus, et mis asja nüüd edasi teha. Aega oli seal suhteliselt palju. Aga tema oli juba ülikooli ajal hakanud tööle vanestioloogina maarjamõisas. Noh, seal sõjaväest muidugi kõike, igaüks tegi, mis ta tahtis mõned lihtsalt gaasid, mõned võtsid viina. Aga meie tegime selliseid anestesioloogia ja intensiivraviseminare. Ma nagu õppinud peetiliselt seda arheoloogiat peaaegu aasta otsa. Ja siis, kui ma lahti saime, siis 66. aasta lõpus siis. Sõbrad ütlesidki, et on nagu okei kohta on keskhaiglas vaba ja ma sõitsin siia vaatama, et, et mismoodi see lasi, seal on ja see lõppeski nagu samal päeval vormistati tööle ja mul oli veel noh, kuidagi ei mahtunud nagu see on vist kas 20 930. Detsember. Kuidas ma tean, et 31. kohe tööle tulevad. Aga noh, juhtus niimoodi, et tulin ja siis ma jäidki sinna hoonesse. Millal te viimati seda tööd tegite? No ikka sellel samal 89. 90. aastal Narkoosi andmine võib kaasa tuua raskeid tagajärgi hiljuti Tallinnas selline lugu juhtus. Kuidas välistada selliseid olukordi? Laaneti bioloogide koolitus on Eestis tõesti väga hea ja näiteks selle koolituse, mis meie anestesioloogia saamata. Tartus dotsent Jüri Samarüütel mainiksin eeskätt aga ka kõik tema kolleegid. Eesti õnnestub, loogika on üldiselt väga-väga hästi maalitud ja meil on olnud selline Väga-väga hea kontakt. Vot kui ma nüüd ei eksi, see on vist üks peaaegu 30 aastat on olnud kontakt Läti ja Leedu anesseoloogidega ja kui ma varsti anestesioloogia ütleme, kui ma arstina töötasin, siis ma olin isegi vahepeal selle mälestroloogide järenematoloogide seltsi asepresident ja meil olid Eestis Lätis ja Leedus olid kaks sellist asja, need olid ühised nagu anestesioloogia ja intensiivravi konverentsid. Ja teiseks olid aastal olid suve senised kokkutulekud ja need olid noh siis üks aasta Eestis, teine Lätis, Leedus ja Eestis Otepääl hakkasid peale. Kui ma ei eksi, siis kas 67. 68. aastal ja nad ei ole siiamaani kordagi katkenud ja seal on ikka üks päev, on ikka täitsa tõsine selline ettekannete päev. Ja muidugi isiklikud kontaktid on ka tekkinud nii läti, leedu haiglatega. Ja muidugi üks üks kontakt ja mis me saime ka ütleme väga palju. Siiski informatsiooni, mis anestesioloog põhjaosas just Euroopas ja kogu maailmas on. Läti peaanestesioloog oli Andrejev-s ja tema hilisem ta oli, oli, oli välisminister ja ja ma ei tea, nüüd ta vist saadikas Kanadas. Ja tema tõi seda informatsiooni ütleme Eestisse kõige rohkem muidugi Lätisse ja Leedusse just nendel suvelist, suvistel kokkutulekul ja konverentsidel ja ta oli ikka küllalt sageli käis meil siin Tartus ja Tallinnas käis külas, kui meil siin mingid sellised suuremad konverentsid või seminarid olid. Aga vaatamata sellele ikka võib midagi juhtuda. Muidugi, sest anestesioloogi amet on küllalt jah, selline närvesööv ja ilmselt iga iga aasta ei oleks selleks võimeline. Ma mäletan, meil oli juba see, kui haige nark koosi viiakse, siis, siis mitmed tohtrid, kes on ise kirurgid või neurokirurgid. Nad ütlevad, et jumala ja mulle mulle tulevad külmavärinad peale, kui ma vaatan, kui te hakkate seda narkoosi peale seal ja niimoodi, nii et muidugi on jah, jaa. Palju ootamatusi on selles töös. Aga ma ütlen, et koolitus on, on eesti Amystroloogidel olnud olnud väga hea ja ta praegust jätkub. Küsitakse, kuidas opereeritakse neid, kes ei kannata narkoosi, näiteks astmahaigeid. On on vastavad ravimid ja, ja muidugi ka ette ettevalmistus vasta. Et praktiliselt noh, astmahaiget võib iseenesest kahju Jonarkoosika ravita, eks ole tema hingamisteid puhastada praaž kopeerida. Nii et see sisuliselt ka ilma ilma narkoosita ei saa seda teha. Küsitakse, kuivõrd reaalne on see, et narkoosi all olev haige võib operatsiooni ajal kuulda kirurgide omavahelist juttu, nende kommentaare? Harva, võib-olla on see väga harva võib-olla see ja noh, ühesõnaga see võib olla ka seotud mõne üksiku üksiku momendiga ja ta võib-olla üle kantud, kas, ütleme seal narkoosi algusest või narkoosi lõpust. Kujutame juba, kõik on kõik on lõppenud ja siis kui unenäos, eks ole, vahest on need terve, terve öö otsa, sa näed und, aga sisuliselt oled maganud ainult võib-olla seal 50 erinevat, et need et see võib olla ja no muidugi eks, eks üksikud juhud võivad tõesti olla selles, et et patsient, kuule, aga, aga ma ei usu, et, et sellist situatsiooni tekib või anestesioloog laseb sellistatutsioone tekkida, et patsient peab veel lisaks jutule valu tundma. Varem ei rääkinud arstid haigele kõike raskemaid haigusi varjati haige eest. Kas see nüüd pea kõik ära räägitakse, on teie arvates kõige õigem samm? Mida rohkem informatsiooni oma tervise suhtes on, see on ikka haigele haigele temast parem, parem teada, kui ütleme, seal salatseda või siis noh, mingit sellist ümber nurga juttu rääkida või siis püüda asja ilustada. No see on omaette omaette täiesti probleem ja, ja see on võib-olla seda nii lihtsalt ei saagi üldse rääkida, sest seal alati personal reaalne, see ei ole üldine individuaalne, see on täiesti ainult seda inimest puudutav, ainult tema haigus puudutab. See on, see on kaugele igasugu statistikast. Ja noh, eks igal igal haigel on oma oma probleemid ja fakt on see, et terved inimesed ei saa haigetest inimeste arvu. Ja see muidugi on, on selline vastuolu, haige inimene noh, ütleme, kas tal on, on mingi krooniline haigus või on mingi defekt või kõik see on isegi ju sageli mingisuguste naljade objektiks, ütleme, naljasaadetes ja sellistel pilkelehekülgedel ja kas või, või ütleme seal pimeda või kurdi või lonkaia või või mingisuguse, veel haiguse arvel. Ütleme, terved lõbustavad ennast isegi niimoodi. D haiglas töötab psühholoog. Kuivõrd palju on temast kasu teie haiglasse? Meie haiglas on psühholoog ja ta on ühtlasi psühholoog, psühhiaater. Ja ilmselt oleks oleks vaja seda ei ka see haiglasse ja ma mõtlen, et isegi mitut psühholoog ja psühhiaater, et oleks võib-olla vaja. Sest et. Sageli ei ole üldse nii lihtne läheneda nendele võib-olla jah, väga kindlatele ja väga-väga selgetele diagnoosidele ja nende taga põhjadele ja küllalt sageli on näiteks meil haiged, kes on enesetapu ütleme, suitsiidkatse teinud. Ja seal on noori inimesi, seal, koolilapsi, seal on ütleme, vanemaid inimesi, kellel on mingisugune ütleme, põhjus selleks või mingisugune taust. Ja tal ei ole võib-olla kellelgi seda avaldada ka rääkida, nii et sellisel juhul on, on, on psühholoog, on tõesti esimene, kes seda vajab ja no muidugi psühho joogi ei vaja mitte ainult patsiendid, vaid psühholoogi vajavad ka ka haigla töötajad. Teil on vahel olnud tunnet, peaks minema psühholoogi juurde. Mina ise küll ei ole psühholoogi juurde väetisest, ma arvan, et mul on ikka küllalt tugevad närvid ja, ja saan, saan võib-olla nendest siiamaale olen nendest probleemidest saanud jagu, mis on olnud, aga. Aga vahel on tahtmine mõnda arsti saata psühholoogi juurde. Ja mitte ainult astaga, noh siin on käitumis käitumis vormid ja need on ju ka muutuvad ja et iga inimene ei, ei saa sellest aru ja võib-olla ei ole üksi iseendaga nagu suuteline hakkama saada ja vot, kui seda arusaamist ei ole, siis on ka väga raske üldse oma oma käitumismalli muuta ja no ütleme, see ütleme, noorte vihaste meeste ajad, no eks need on vist iga igal ajal igal perioodil, aga. Haige, ega, ega, ega ikka omaksed ei ole, ei ole objekt, kelle peale ütleme, oma oma viha või oma pahameelt või või, või mõistmatust või midagi sellesarnast välja valada. Vaat siin on see üks osa, mis jah, ilmselt tahaks kasvatust saada. Kuidas teil suhted kohtumajaga on, kas teil on ka kohtusse kaevata? Ei ole, siiamaale on enam-vähem asi läinud normaalselt. Kas teil on haiglas ka jurist? Meil on personaliosakonna juhataja, on juristiharidusega ja meil on võimalik kasutada väga häid juriste. Kui tekivad probleemid. Nii siin on selline küsimus, paljud rikkad inimesed usaldavad millegipärast rohkem välismarste kui Eesti aste. Kui on vaja opereerida, siis lastakse end opereerida välismaal. Kas see tähendab seda, et meie arstid ei suuda velgi operatsioone teha sellisel tasemel nagu läänes või on teie arvates asi hoopis milleski muus? No see on nüüd jälle jah, täiesti omaette omaette teema. Ja ma usun, et need välismaal käijaid on nüüd ütleme jah peale selle iseseisvuse saabumist küllalt palju olnud. Isegi need mõned, mõned tohtrid, keda ma tunnen Eesti Eesti tohtrid näiteks Rootsis, nad ütlevad, et Jari isegi neli, viis patsienti iga kuu on näiteks Eestist nende juures. No üks asi on muidugi see, et võib-olla ei taha siin oma oma hädadega minna tohtri juurde. Teine asi on see, et on arvamused, et seal on, seal on parem võib-olla mõnele rikkale inimesele, lihtsalt ta saab, raha, saab maksta selle ravi eest, see näitab ka, ütleme kui ma ikka pane seal 50000 marka või 50000 või rohkem roni selle selle ravi või konsultatsiooni või millegi eest. Ta tunneb, et ta on saanud midagi selle eest, et meil, ütleme seal viisiidi maks Nonii ja ja ülejäänud maksab haigekassa, mõtleme selle 13 protsendi arvel, see võib-olla ei paku paljudele rikastele rahuldust, lihtsalt. Aga. No iga iga aastaga see vahe väheneb, mis meil on siin veel puudus. Noh, meil on juba päris päris mitmed aastad operatsioonitubades ei ole enam nagu kunagi siin, kui professor Sulling hakkas 88. 89. aastal soomlasi opereerima neid koronaarmonteerimise operatsioon, sest et Soome-poolsed nagu abilised ja saame südame Liidlust, kes siin käis, ülemõde käis siin see esimene asi, ta viskas välja, ütles, et operatsioonitoas ei ole koht sööginõudel, seal oli mõnede Al-kausid ja selles, et mis ei anna spets reaalselt nagu operatsiooni jaoks, nii et ma ütleks, et tarkus operatsioonitubades on sööginõud, on seal juba mõnelik täiesti. Muidugi instrumendid aparatuur tase on ikka ikka väga-väga kaasaegsel tasemel ja ma ütleks, et Eesti arstid on vist rajal olnud ikka oma vähemalt seda, mida mina tean, on, on olnud ikka päris päris heal tasemel. Ja näiteks kui kasvõimustanud haiglastki võtta, siis meil on üks, üks, 20 30 arsti julgelt, kes on töötanud kas lühema või pikema perioodi siin Euroopa ja Ameerika haiglates siis 10 arsti vähemalt, aga võib-olla kui hakata täpsemalt lugema, siis on rohkem, kes on meile kaduma läinud, kes praegust töötavad? Saksamaal Austrias Iisraelis küll Soomes, Rootsis ja noh, kui kui samal ajal saada, et Soomes ja Rootsis on, on ka arstide hulgas Tööpuudus ilmselt ka teistes maades siis ikka tõelejatakse, panevad aastaid need meie vähene, ühest küljest Aathanud oma paremad arstid. Ja kas välismaalasi käib ka teie juures end ravimas opereerimas või satuvad välismaalased teie juurde juhuslikult äkkhaiguste pärast? Välismaalasi meil oli möödunud aasta, pöördus neid üle 300 kokku ja haiglas sees oli neid üle 100 ja kui ma ei eksi, meil oli vist 38-st riigist, oli kokku patsient. Ja põhimõtteliselt ikkagi kas siis äkkhaigestumistega kroonilise haiguse ägenemisega või siis või siis tõesti? Moka ütleme Meil selle kuriteo ohvriteks langenud täna kui tilgutada midagi seal baaris joogi sisse ja selle eest ei ole. Selle eest ei ole välismaalased ilmselt mitte ainult meie meie riigis, aga ma olen kuulnud, et ka teistes riikides on samasugused probleemid. Et ei tea kunagi, mis paaris, mis seltskond on ja et. Ütleme sellised mürgistustega haiged on sattunud või välismaalased. Aga plaaniliselt on olnud küll siin just Soomest on olnud ja mõningaid võib-olla välis väliseestlasi, aga noh, siin on nagu raske vahet teha, kas kas ta on, on ütleme, ettekavatsetult või siis. Kas ta maksab meil rohkem, kui ta kodus maksaks? No võrreldes nende välismaa hinnakirjadega, venna tabelitega meil ikka väga odav ravi möödunud suvest alates on, on täpselt sama hinnaga kõik, nii välismaalased kui ka ütleme, siin koduinimesed olnud mõningaid mõningaid patsiente, kes on imestanud, et nii odav ravi ja ütleme näiteks nagu seal meie kardiointensiivravi osakonnas, kus on kas infarkti või siis mõne muu südamehaigusega on sattunud venelased sisse, kui nad seda arved näevad, ütlevad jumala hea, et selle selle eest näiteks ma oleks saanud oma maal või olla ainult pool päeva, ütleme haiglasse ja rohkem ei oleks lihtsalt võimaldanud seal muidugi ravihinnad on jah, veel meil odavad. Tehnike hinge kinni ei abi keegi. Kui ta südant kuulata, käes mul hüplexnetosto teid rohtu palulma muttide Aadeeerrele, eta, puutibu. Olen palju ringiga Eino Neeme tööle siiki läinud, on Hiina meditsiini ja ja kui, kui näe siin patsi, ei tea sellist pretsedenti. Haige hile, noor ja lõbus, veetlev, nägus, erk ja kõrvus. Ja ega oi kui kehva. Puht actor, katsion, noot jah, paha lugu küll, kuid küllap tarkustööna. Raske panna diagnoosi eine grippi ei skleroosi ole läkaköha, puudub ka Prarhi. Kui kõik pisi uutest johtuks oleks lihtne leida rohtu, aga kui on haige süda, siis ma öelda saan vaid seda, et kas välja. Kathleen Matti. Kuigi jah, paha lugu küll, minu süda streigib ka haigus murra süda läbi, mida teha? Minul? Persona saates vastab kuulajate esitatud küsimustele Mustamäe haigla ülemarst Teet Lainevee. Kiirabi on kui halbades kätesse sattunud kanakari. Peremees imestab, miks kanad ei mune, aga piisavalt toitu ka ei anna. Need on teie sõnade möödunud aasta novembrikuu Eesti Päevalehes. Mida ütlete kiirabi kohta täna? Ma ütleks, et viimastel aastatel on on kiirabi materiaalne varustatus too tunduvalt paranenud ja teiseks on Kiirabipersonali, ütleme arstid, velskri, et, Autojuhid nende, nende koolitus on paranenud ja meil on üks keskus, on nüüd Tallinnas ta tegelikult juba 88.-st 89.-st aastast tegutseb seal parameedikute õppekeskus. Selle pluss praegust on katastroofimeditsiini keskus 95. aasta lõpus ta sai nagu omale eelarve ja korralikud ruumid. Samuti koolitatud Tartus Tartu Ülikooli ja Tartu kiirabi baasil. Seal on põhiliseks organiseeri ehk siis Eesti kiirabi liit ja väga entusiastlikud ja aktiivsed tohtrid Maarjamõisa ja Tartu kiirabist. Ja Tartu kiirabi või ütleme liidu, Eesti kiirabi liidu juhi Koolitatud on ka siis Tallinna tuletõrje- ja päästekeskuses ja Tallinna kiirabis ja muidugi plaan on see, et, et kõik meie arstid, Verskrid, õed, dispetšerite autojuhid saaksid väga hea koolitus ja meil on olemas ausalt öeldes tipptasemel vahendid, õppevahendid et seda koolitust läbi viia. Kiirabi kohta veel nii palju tõesti, et. Ma olen olnud nagu kiirabinõunik, no kõik nõunikud, kes sotsiaalministeeriumi juures töötavad, need ühiskondlikud ametid selle eest sisuliselt raha ei maksta. Ja ka mitte mingisuguseid muid soodustusi ei ole. Ja noh, praegust ongi, te küsisite, kuidas on olukord praegust ja me oleme suutnud välja võidelda kiirabile eraldi finantseerimise ja see eraldi finantseerimine on sisuliselt esimesest jaanuarist käesoleval aastal. Ja erinevatel kiirabibrigaad maanteedel on, on erinev ööpäeva maksumus, kui enne makstasin, ütleme, visiitide järgi makstakse päeva eest ja kõige kõrgemal 5000 krooni on räni mobiilibrigaadidele, need on kaks Tallinnas, kaks Tartus teistele on juba siis vähe ja siin on ka, ütleme, nende varustatuse ja nende eelmise litsentsi veerimise ütleme, tulemuste põhjal koostatud andmete järgi. Ja see 100 miljonit aastas on no ütleme mingil määral rahuldab kiirabivajadused ja ütleme, kui praegust on siin tõesti tekkinud, et neil ei ole päris ühte arusaamist tegevusest ja edasiminekus, kui, kui seaduslik see tõik on, sest noh, me oleme küll temaga vaat ja seal riigis, aga aga iga ütleme väiksema tegevuse juures, mis puudutab, ütleme teatud tööd, teatud planeerimist, teatud organiseerimist peab ikkagi olema seaduslik alus ja paljust paljastati mingist mingist kirja last või käskkirjas sageli ei piisa. Vat me tahamegi natukene reorganiseerida. Ja kiirabi viia koos sotsiaalministeeriumiga. Katastroofimeditsiini keskuse alluvusse, et oleks tema juhtida. Ja noh, võib-olla selle nõuniku tegevusena jah, me oleme saavutanud, et viimase nelja aasta jooksul on ikkagi kiirabi saanud iga aasta 25 miljonit krooni juurde riigi dotatsioone. Et kokku viimase nelja aasta jooksul see 100 miljonit ja nüüd käesolevaks aastaks 100 miljonit, nii et see on päris suured rahad, mis kiirabi saanud. Kas tulevikus on kiirabi käsutuses ka helikoptereid, mis te arvate? Me saame praegustki helikoptereid kasutada. Ja lennusalkal on on isegi kaks vist isegi rohkem helikoptereid ja planeeritakse osta veel veel päris päris sellist kaasaegsete helikopterit. Ja kui ma ei eksi, siis möödunud aasta oli vist 17. Transport oli vist haigete transporti oli, oli helikopteriga vähemalt meie haiglas ja praegust ongi katastroofimeditsiinikeskusel on. Plaan on küll jah, mitu aastat juba juba kestnud ja ei ole valmis saanud. On kõikide maakonnahaiglate juures ehitada helikopteri maandumisplatsid ja need platsid on nagu üle vaadatud ja nad on nad kaardistatud, aga vaat need on jälle küsimus, kes kes rahastab selle ehitamisest? Nüüd on selline küsimus liivatamata, teedel juhtub alati palju traumasid ja meie teed liivatamata ju ongi. Mis maksab rohkem, kas liiv Tallinna teede liivatamiseks või traumade ravimiseks. Kuidas teie seda küsimust kommenteerite? Sellel aastal oli küll jah, tõesti palju patsiente pöördus ja ta toodi haiglasse luumurdudega. Ja ravi on on üpris kallis, noh, ütleme kas 40 50000 krooni, võib-olla tõesti läheb, läheb ühe luumurru ravi keskmiselt maksma ja muidugi see aeg, mis ta ära on olnud, hüvitiste maksmine ja kõik sinna kokku. Ja. Nüüd õnneks lumi on juba vist ära sulanud ja üksikutes kohtades on. Aga eks seda seda liivatamata osa. Ja selles suhtes on, on, ütleme ja teed muidugi, kui ütleme siin kuskil kesklinnas on, on, kus tohutu rahvas käib ja liivatamata iga iga teine inimene kukub. See on muidugi ebanormaalne olukord, aga on selge, igale poole ei jõuta lihtsalt seda liiva visata ja vaadake, kus inimesed käivad, nad käivad otse, pole ühtegi kohta, kus tegelikult läbi näiteks ja noh, sinna kuskile kuskile liivale panna. See on ka noh, praktiliselt võimatu. No teie haigla ümbrus oli ikka liivastatud. Ja meil see aasta oli, see lumetõrje oli, oli väga hästi organiseeritud ja selles suhtes muidugi me oleme seda ka ise diskuteerinud, et, et kuidas, kuidas selle vastu võidelda. Mõranenud sellised kummikud, need on sellised Päästepäästekomplektis koos ja vaat huvitav, kui nendega kõndida siis absoluutselt libedust ei ole. Panen teised tasu jooksukingad jalga ja ema seisab püsti, et ilmselt on ka see materjal, mis, mis asjast tallad on, need, kunagi oli siin üks kingsepp reklaami, Andrese ennast, ta teeb kõikidele jalanõudele need mingisugused triibud ja restid alla ja siis ei ole, ei ole libe. Ja teine asi on muidugi see, et et võib-olla võib-olla ei ole niimoodi öelda, et ettevalmistus ei ole, kellel sama. Ja lihtsalt siis kui tõesti võib-olla inimene on vanem ja tal on, ütleme, käimisega raskusi, siis ta peaks ikka eriliselt hoiduma nendest libetates kohtadest nendega Justika, need õnnetused kipuvad juhtuma. Nii milliseid siirdamisi Eestis tehakse? Eestis tehakse praegust neeru neerusiirdamise ja need on tehtud juba 68.-st aastast Tartu Ülikooli kirurgiakliinikus. Teise siirdamise ei tehta. Kallis ta on jah kallis ja selles suhtes on jällegi neid samu probleeme teeme arutatud mitmetes-mitmetes ringkondades ja meetmetel tasemetel ja Tartu Ülikoolis käivad ettevalmistused või katsetada tused ja probleem on üleval. Aga? Ta praegust jah, ei, ei ole teiste elundite siirdamiseni asi jõudnud. Kui palju Eestis umbes neid neeruhaigeid on, kes neeru? No neid vaja täpselt ei oska ütelda. Kui meil on olnud nüüd siin sellised või initsiatiivgrupi koosolekut, kus me oleme põhiliselt pööranud tähelepanu just sellele doonorkaardile ja ütleme võimalikule oma elundite andmisele, loovutame selle peale surma. Siis on olnud sellised andmed, et nad on kuskil 80 kuni 100 inimest, ootab. Ja kas seda neeru võib saada ka mujalt väljaspool Eestit või peame lootma ainult sellele, mis siin Eestis on? Ma just täna oli, oli, helistas doktor Peeter Dmitrijev Tartu Ülikooli kliinikumis, kes on ka meie initsiatiivgrupi liige ja remargi üks, kes on neerusiirdamise teinud tohtrid ja ütles, et tal on külas külas Läti, Leedu ja Taani ja veel Põhjamaadest kolleegid, ja nad just peavad peavad selles alast nõu kuidas ütleme, vahetada neid organeid eri riikide vahel. On olemas selline organisatsioon, tema asukoht on Riias on Paltransplanud, ühesõnaga peaks nagu siis koordineerima Läti, Leedu ja Eesti seda organ siirdamist. Ja ta on saanud ka. Kui ma ei eksi, siis Euroopa Liidult teatud teatud toetuse. Ühes idamaa riigis saab autojuhiloa ainult sel juhul, kui oled lohutanud haiglale pool liitrit verd. Võib arvata, et selle riigi haiglates verepuudust ei ole. Kuidas tee haiglas verega lood? Meil kasutatakse üpris palju, palju verd ja see on Eesti Eesti probleeme üldse võrreldes teiste riikidega, et see ja tegevus või ütleme, heatahtlikkus on, on ikkagi mitte sellel tasemel, mis ta võiks olla. No muidugi, kõik on, kõik on täiesti, selliste suhtlemine on sageli noh, kui noh, ütleme selline näide, et ühe inimesega juhtub õnnetus, tal ütleme, on seal maksab rebend või põrna rebend väga raske. Avarii selja taga tuuakse haiglasse, hakatakse teda opereerima, suletakse need verejooksud, talle on vaja kanda verd üle, on haruldane gruppeni. Siis on Inimesena massiliselt tema töökaaslase, temas sugulasi-tuttavaid eelistatakse, tulevad, kus me saame, meil oli enne vereülekandeosakond, nüüd meil tere, kabinet, meil verd ei võta. Siis oli suurem, et noh, inimhulgad, kes tahtsid selle kaaslase jaoks verd loovutada ja on ka praegu seda, aga, aga teisel jälle ei ole mitte kedagi. Ja ma ütleks, et ei, mitte kedagi tahtest. Juhataja. Ja sagedane, ausalt öeldes nendest haigetest natukene kahju, kellel ei täida vaatamas ja kellele ei tooda kas või väikest väikest asja sinna kasvõi pudelit mineraalvett, eks ole. Ja noh, näiteks vaata siis, kui on üks, kellel kogu aeg käiakse, tuuakse helistakse ja teisel mitte mitte midagi, siis tekib niisugune nagu kurb tunne, aga põhjuse, miks ta nii on muidugi raske ütelda. Ja noh, on isegi olnud veel drastilisemaid juhtumeid, kus sõnades tuntakse väga suurt muret ja hoolt inimese pärastaga tegudes kuidagi nagu ei väljendu või vaid olete hoopis teisti teisiti välja, aga noh, kui kui kuulajad seda aktsepti häirivad, siis siis Püüdke leida aega ja tahtmist oma haigete sõnastamiseks ja nende terviseprobleemidega kaasaminekuks. Kindlasti parandab seda haige tervist ja enesetunnet. Öelge, doktor Lainevee, kuidas Ministrite vahetused teie tööd on mõjutanud? Kas seal on mingi tagapõhjaga? Kas teil ei ole ministri kohta pakutud, on järgmine küsimus. No nüüd on viimasel ajal jah, Toomas Vilosius on võib-olla nagu kõige rohkem nüüd olnud viimasel ajal ja ta on, on probleemidega kursis, aga arstide hulgas on jah olnud olnud selline vahetused. Igale ministrile koguneb laua nurga peale teatud hunnik, ütleme avaldasid paberit, ettepanekuid, lahenduse, pakkumisi või võimalusi rahade jaotamise ja kõik, kõik, kõik, ütleme aparatuuri ostusid ja välisprojekte ja no ütleme, lugemata selliseid asju. Aga noh, on, ütles on see, et kui me ei tea seda muidugi täpselt, aga, aga nii asjad räägivad. Et sisseminister, kui ta ära läheb, ta lükkab selle lihtsalt laua pealt ära ja ongi kõik need asjad, mis jäid lõpetamata, on, on selleks korraks läinud. Ja muidugi siis mis neil vaestel astuda. Jah, kui nad hakkavad jälle uuesti oma paberit tegema või koopiaid tooma ja siis, kui koguneb teatud hunnik, siis läheb ta jälle sama sama rada, nii et muidugi see on nüüd natukene võib-olla sedasi lihtsustatult öeldud, aga, aga ilmselt selline väga kiire vahetus ei ole. Ei ole vast kõige sobivam. Aga teine küsimus, kas teile on pakutud kohta? No ma ei hakkaks seda kommenteerima, praegust. Ja see oleks vist ränkamet. Ma kujutan küll jah, saan nojah, on on ka teine, teine variant, et võib-olla tõesti oleks, oleks, võib olla mõttekam olnud sellel perioodil, mis ütleme, Eesti tervishoid praegust üle on elanud, kui ta 92. aastal haigekassade süsteem läks käiku. Ja seal on ka läinud selliste tõmblustega üles-alla ja. Ja ja võib-olla palju asju oleks saanud vältida, kui oleks olnud siiski kaks eriosa, üks sotsiaalpool ja teine tervishoiupool, sellepärast et see, see tervis pool on, on noh, vähemalt minu arvates aga mitmete kolleegide arvates jäänud küllalt vaeslapse osasse. Sest kui, kui sellest ministeeriumi telefoni raamatutki vaadata, siis on seal vas tervishoiuga seotud vastu üks, üks, viis protsenti, nendest telefonidest, Olejad 95 protsenti on kõik kõige muuga seotud kaudselt muidugi ka tervishoiuga. Ja noh, siia ma olen ta üle elatud ja meie tervishoid ei ole olgugi, et jah, iga päev hommikust tulevad uued probleemid ja ja õhtuks ei tea, mis, mis edasi saab. Aga siin möödunud aasta lõpus käisime Vilniuses ja panevjeesise haiglates, kus ma olin ka üks kümmekond aastat varem käinud ja muidugi meie, meie tänane seis on, see on ikka ikka tunduvalt parem Lätist laeva peal mõlemad. Ja võib-olla kõik kahjuks tammel lihtsalt sellised arengu ja kasvuraskused. Kas te teaduste ka tegelete? Praegust me, mis me oleme teinud, need on ainult noh, ütleme statistilised tööd. Ja nende, nende ütleme, töötlus ja võrdlus ja võib-olla siis ka lihtsalt ette ettekannete, eks noh, materjalide kogumine aga praegu ei ole küll teinud ja viimati keskhaiglas professor Jüri vähenes tegema, tegime mitmeid töid. Kas te võite öelda, et meditsiin on teie töö ja hobi? No eks on, on muid asju ka veel peale selle meditsiini, millega, millega saab tegeleda. Ja mis on ka päris päris tõsised ja ja ütleme, energiat ja tahtmist nõudvad missid on. Noh üks on üks, üks ütleme ütleme, selle suvega kodu või, või maja ehitamine maandamisega oli küll jah, selle muidugi jääb aega väga vähe. Ja siis on mõned sellised jah, sõprus, sõpruskonnad, kellega kellega on ühiseid ühiseid tegevusi. Suur tänu teile, doktor laine vähesele tunni eest. Öelge, milline küsimus teile endale kõige rohkem meeldis, millel oli huvitav vastata. Selle esitaja saab siis auhinna. Kuidas see küsimus oligi seal selles idama riigis? Kui tahad autojuhiluba saada, siis pead verd loovutama haiglale poliitrid. Ja minu arust see oli päris päris hea, hea küsimus. Tänapäeva aeg just oli üks selline arutelu doonorkaartide kohta. Ja lõppotsus, meie elame praegu tegemata keelt, kellele me au anname, kes saab, torgati autoriks. Aga sisuliselt nad on valmis ja vaat, üks asi, mida me tahtsime teha, ütleme Leedu eeskujul Nendel ka antakse koos autojuhilubadega antakse siis välja need doonorkaardid ja siis väike selline kiri Buckley, et sinna juurde. Ja noh, mõte on lihtsalt selles, et noh, kas ta loeb seda või ei, loe aga tähelt piiskop pilgu sinna peale. Et tekib selline mõte, et otto gaasipedaali. Ma võin teha ükskõik mis, aga et noh, võib-olla üks 100-st jätab ühe liigse kihutamise võib-olla tegemata säästab enda ja teiste elud, et et see saavutamine ja, ja seos autojuhilubadega on minu arust are küsimus. Suur tänu kõige teatele aitäh. Persona saate külaline oli Mustamäe haigla ülemarst Teet Lainevee. Persona saate auhinna võitis Vello liider Viljandist, Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.