Teenistust eestiaegses sõjaväes meenutab Eesti vabariigi sõjakooli lõpetanud ohvitser Juhan Võsu. Peale keskkooli lõpetamist mõtlesin juba vaba aega omal elame jätta ja kõigil olid avaldus sisse antud, tähendab vabatahtlikult pinna, siis sai valida väeosa veel ja siis oligi niimoodi, kui kool lõppes, siis paar nädalat sai kodu olla ja siis tuli kohe oli see kutse ja siis sai sõjaväkke minna ja me tulime siis. Läkk, tulime sealt ära tusse, ratsarügementi oli siis hobused, meeldid ratsarügement ja eriti maapoiss maapoiss ja, ja seal oli siis niimoodi, kui tartlased tulime siia, anti meile mundrid keset selga, teised olid kübergementori läinud laagrisse juba ja siia oli, tead siis muidugi saadeti need vastuvõtjad, et kui siiani tulevad, et inimesed koonduvad kokku ja siis panime siis pargas ja peale ja siis sõitsime siis vett mööda Taskasse piki Emajõge piki Emajõge pisi härbi mööda ja sealt läksime siin Värskas siis panetame, õhtu jõudsime, jõudsime sinna meil muidugi kõik olid nüüd keskkooli, poisid olid pant siis kohe laagris seal oma Barakidesse jaotati ära ja ja siis hakkasime seda leiba sööma. Sõdurileivasõdurileiba ja muidugi aeg oli ilus ja see koht oli ka haruldaselt kena teataja muidugi halvulise võõras ikka nende hobustega oli, siis tegid väiksed oli hirm ka. Pois pidi hobuseid, no seda aia tundis, aga seal oli siis ühesõnaga juba need anti kohe mõista. Ja muidugi olen ise ka näinud, et seal oli tõesti vähem ka elu ja need anti siis sellistele meestele isa kes oli kuidagi nii natukene, ei, ei saanud seda asjaga hakkama, siis las natukene hobune, siis õpetab teda, ühesõnaga öeldi need kõva seljaga. Võti säraded, jalused jätta veel, no siis on ju päris päris tuvastatud. Jah, ja siis ühte teist määritan üks pisikene ja oli jälle üks pisikene hobune oli siis jäätiga pisikestele poistele tolleli jahuma veidulus. Et kui oli mõnikord paduvihm ja siis seal liivateed olid Ausid loigud, sellist nuht väike tiik tekkis. Hobused Mööveegaatorgatoorilise väiksel oli siis selline omadused, kui ta sai juba põlvili seal vee sees, siis laskis kohe pikali sinna ja see puidupärja satsi pealt maha sai tulla, tead ja näed selliseid. Ja siis kolmatsioni, toda nime kesime Koidula nimeline. Ta oli muidugi juba meestel nagu ühesõnaga rikutud, aga ikka muidugi hoiatasime teisi tuulgi etemad hobuse juurde puhastama minnes peab juba ütleb, on nimi ja niimoodi hobune ei ehmata, mida see oli siis niimoodi, et kui temani tundis ära, et kuidagi kobakäpp süda tuli, siis kohe pani ära. Jalaga vähem on siis seal hoida, aga isegi juba kes teadis, too võttis oma vööri. Ta võttis ära, pani hobuse kaela peale. Talts, nii et mitte midagi, siis too võis teha, tema oli hea, inimestetundja oli hea inimese tunne, nagu keegi oli muidugi temale natukene võib-olla liiva Shiputan saba alla. Seda kohta ta kartis, tähendab nii, et ega nad peavad meeles. Olen kunagi lugenud, prantslane kirjutas, ESL vist oli, keegi oli temaga nalja teinud ja siis ta pidas seitse aastat andis viimati seitsme šansi ikkagi kabjalöögi temadel. Nojah, ja siis oli, kulges noorteaeg ja siis hakati muidugi, et kes siis soovivad sinna Pedasi õppima minna, sõjakooli? Paberite täitmine, esitiste tegemine, ma mäletan, seal oli küll, oli küli kiri, oli selge, aga küll seda tuli mitu korda ümber. Küll jäi üks täht kuskile natukene eemale, tead ja, ja või midagi tuli jälle reast puudu ja siis üks kolm-neli korda tuli see ümbertehases muidugi pärast sain aru. Läks dokumentides sisse algas, ühesõnaga noore inimese uus elu tähendab ja siis pidi olema elus suvi laagri läbi ja sügise siis sõitsime sinna õppeasutusse aspirantide Tallinnast tandile Tondile ja me olime siis saluni, kutsusid ult bloki, kolm plokki oli, me olime selles. Sten Tamm ja meie näeksime, siis olime kõik ratsamehed, need saime ühte rühma ja muidugi teisi ka juurde, meid ei olnud nii palju seal seda ruumi täis saadab. Ja meie rühmaülem oli leitnant kümnik Holdromaal Dadamaleta. Mille poolest praegu oli, see erines ajateenistusest. Noh, ühesõnaga seal oli ikka kuidagi. Võõras isegi liiga liiga ahistatud olid kinni, oli ühesõnaga maantee blokidki olid suured, tegid kuidagi sünged, tõlkisid kiviga, aga ma tõin punasest tellistest, eks ole, ja aga pärast harjusid ära ja leidsid, et seal päris kena ja muidugi millega algas ja siis meil on ikka igahommikune. Võimlemine 15 minutit, olgu ilm milline oli ja siis oli seal redelid, rullimise puuteahju hüppe nii-öelda plangute üle ronida ja plankudelt maha ronida ja kõik niimoodi ja see siis harjus käte ja köik peda ronimine ja kõik nii liivakotiga, jooksmisest ja nii edasi. Piinamise mõttes ka ei olnud, aga no ikka näed ära, ega siis elu nii kerge ei tule siirikanimas. Et ega higi säiga valada, küll seal neil liivaluidete peal päris selge. Ja vahesid võttis hädad, ulatan, tali siia vaja tulla. Kas seal ei ütle, et kus sa muidu kahtusse talle ja ma leian, et näete, ta ikka aitas nii palju kaasa teil ikka tervis oli ega, ega haigus ja niiskus, nohu ja nii edasi idas tuleviku katsumustele vastu ja pidas vastu ja, ja meie olime siis seal oli meil turrühm, oli ratsamehed ja, ja kas need meetodid suusk-jalgrada? Roheliselt roheliste rootsi ratta tulid, pistan usk, vallad või mis nad olid kuidagi tavaliseks, tugevad rattad olid Nonii, sõitsime siis nondega ringi seal Tallinna ümbruses kogu aeg, kuhu läksime, ikkagi õppused ja kõik tegid nendega. Ja vahest oli muidugi kah päris jala, tulime nagu teistega koos seal. Kas linnaluba käändi? Anti küll jah, aga siis muidugi vaadatakse mitmest kandist, sest ei ole ikka kuskil ei olnud kinda peale ei olnud näinud valget linnade kindla peale ei olnud kuskilt tahma, pleki või mingi. Ärisealt välja ja nii ta saapad pidid läike vä? Papat jah, noh, see kujunes endal juba sisse, nii et vuntsid võib-olla rohkem kui vaja oli ja igaüks tahtis liivata, ehtsa teada tuli ka sirgelt saledad mehed või tänaval suitsu tegemine või midagi taolist ei tulnud kõne allagi üldse kõne allagi. Jah, muidu meil on üldse suitsumees ka küll ise ei olnud veel aga nüüd pärast näinud et lasevad iga nurgas teise nurka ja lase piserdavad juba tati. Vaatad asjadele silitada. See seda ja oli nii, et ei olnud mitte midagi. Jah, see oli sisse ja siis see sai ka läbi ja siis sai tagasi tulla jälle oma rügementi, siis olin öelda aspirant allursseeriva. No ja kuna siis oli kavatsus ikka sõjaväkke edasi jääda ja siis tuligi öelda natukene nii õppida nende allohvitseri kombeid ja kõiki ühesõnaga otsast peale, kuna jao jao juhtimises juba peani. Kui oli mingi kapralina ja siis nooremallohvitseri, mis meile andis ja paelakene juurde sõidame varrukate peol. Ja siis tuli kõik, ühesõnaga. Praktiseerida jah, no ühesõnaga juba on, ütleme nende pead ise juba, kui sa ikka tähele panin, kuda nad tegid, eks ole, ja mõned ei saa ikka eeskujuks, võtavad seda, võib võtta selle järgi toibuda. Nojah, ja siis ikka rühmaülemad need siis jälle jälgisid ikka jälle, kuidas siis oma ülesannetega toime tulete. Ja ma mäletan, mina, minul ükskord tuli, tuli kohe Saina, räägi, mida öelda, noomituse sain ja selle, see oli sellepärast, et tehti siis. Varustuse kontrolli nüüd korras ja niimoodi lasti oma öökapi sealt välja tuua ja kõik vaadata ja ja ma mäletan, ühe minu jaomehel oli siis kinda tuli auk sees. Ja muidugi mina sain selle peale, sest mina ei ole seda tähele pannud, ei ole lasknud ära parandada. Nojah, Allašerina sai kõik siis läbi läbi käia. Kõik rühmavanemad sai olla ja kas teil oli algusest peale kavatses minna sõjakooli ja millega ohvitseri klassi? Jah, oli küll ja see oli just tingitud sellest, et ega siis oli koha saamisega üldse Eesti ajal küllaltki noh, probleeme ikka sobilis siis veel, kas ülikooli minema jaganoga seda rahakest nii ei olnud ja ja siis vaatan, et see on kõige lühem t, et saada nii-öelda omal käel hakata elama. Muidugi esialgu alluvusse rida või kui meie olime, tähendab jälle praktikaaeg ja kõik siis seal oli, tuli elada seal, kasarmus oli omad, seal ruumike nendesse on, aga noh, ikka kuidagi häiritud üle siis juba päraks lubati nei lubatudki võtta, korterite kalakese lubati korterisse võttega, allohvitseri algul ei tohtinud, ei antud üldse, tähendab, peab olema ühesõnaga mees mees, seega niimoodi kontaktis kogu aeg õhtublikalile kodu minema ja muidugi käisid lillas. Ohvitseri klassi ja ja sinna läksime, eile läks küllaltki kõik need ratsamehed Oritorite. Pärnoja, kes seal oli siin veel seal Tartu juures, Pedasid soomepoistega poisiga ja noh, siis seal oli see ohvitseri klassis kõik, kõik väeosad olid olnud terve see teine korrus oli meie pää, seal oli meremehi. Siis oli õhu tõrje loodiga, selline üks õhutõrjemehed siis nüüd oli ka, mäletan üks, neli, neli meest oli ühest mäletan üks Savule, palju oli selliseid Krauar. Ja me olime ikka nagu jala, jalaväelased on meil muidu oma vorm, oli ka ratsa ratsameheks, vorm oli ikka hobuseid meil ikkagi olnud jälle. Aastat kannatasime ära. Ja, ja siis too, mis seal sellest siis rääkida, ma ei oskagi seal midagi öelda, seal käis ikka jällegi see trenn ikka niimoodi ja iga õhtupoolikul peale tööaega siis oli selline asi, et noored mehed olid väljas, oleme käinud ja siis tekkis alati isu muidugi sööki joonud veel, söök oli natuke hiljem, kujunes selliseks tavaks, et pik läksime siis kohe viskasime voodi peale jalatsi voodi otsa peale, siis ühe üks oli alati niimoodi seal elamine, toonid, eksport, vorsti, sealsamas siis muidugi saiale raha, kordini, paarsada grammi, igaüks andis selle taha ja tondi tänava seal oli üks pood ka. Et oi ja siis igalühel 200 grammi, siis need siis söödi voodis ära palja 1000, et see oli, see oli nagu tavaks saanud juba niikuinii. Praegune daamid joovad kohvi alati, tähendab ükskõik kui Ladasid olid ikkagi nagu niimoodi muidu siis õhtul kella kuue võtmistonisid õhtusöök ja süüa sai küllaltki tublisti, aga näed noortemajas ikka veel midagi. Kui nüüd võrrelda õppetööd ja mahvi, mis oli aspirandi kursusel ja hiljem ohvitseri klassis kus teil rohkem higi valada, mina mõtlen, mõlemal pool sai seda teha mõlemad poolsed, ega, ega veel aeti seda asja aeti ka tõsiselt ja inimesed olid juba need noored oli selliseid, ega, ega seal sees veel ei olnud, need paistsid kohe välja, need löödi pidev, aga on isegi mitu tükki. Kas nüüd sellepärast mingisugune käitumise pärast löödi sealt minema? Aga muidu on ikka nii, et said saidikaadid, liivaluited said siis kah tapjate all, siis natuke teisest aspektist, siis hakkasite ise nagu midagi niimoodi juba tajuma, seda tuleb pärast sul kohe väeosa pinnast tuleb vajajal. Kui suur eksitus pidi olema, et sõjakoolist lennata? Laulis väike kaunis väike asi võis olla täiteks, kui mingisugust, mingisugust väikesed väikse asjaga üksi oli, minul mäletan ühte juhust, kus oli läkmend, olid õppeasutus tähendab niimoodi ja see oli sineli küljes. Ja siis oli niimoodi, et kadusid ka neid ära, ta on muidugi müüa ka seal oma meie poes ja siis sai siis osta, siis oli niimoodi, et avastati ühel niimoodi, et kadus särajal. Aga tooli siis teed märgi külge ja muidugi nüüd siis hakati otsima riiete ruumist ja too muidugi leidis üles sellest alatooniga kellelgi sineli küljes oli, niimoodi toome sinna. Need on, sidusin, on, on ja nii lekt, kõik jagu monomotaabiseks miga mingit värk. Küll need ei ole sinu ja sellest aitas ja see mees lendas sõnana tooli teinud väikse kriimubki viiliga, tõid Väikse sälgud sisse, sinna tollest aitab ilma kisa kärata, edumees siis lõhnas selline, ma mäletan toda juhte, timuti oli au ja ohvitser on ja Ühte kuuluvad mõisted, see on ja see on jah, niimoodi, ja siis oli see muidugi siis oli see linna linnaminek oli siis oli veel randium, siis seal oli selliseid kangeid valu, vana, selliseid ohvitsere ja mõnel on ikka oli ühesõnaga sellist nagu veidrus, sõda ei ole veidus, ühesõnaga mingi kinnisidee, vaat et tema ajab seda joont ja üks oli kapten Joe. Muidugi, sest see oli nii juba kuulsaks saanud. Tühistada määrustiku, midagi elu, seda võib tõlkida niimoodi, et ta võis suid vahele võtta, niitikud aiuse vastasid temale. Jah, no siis vahest sellega temale. Kui julgelt ja vastasid siis. Te juba tol ajal ainult käed ette ja kindad ja kõik pidi olema tip-top, Pete paika, rihm ilusti kohe leegiga käe vahele lõksu. Suur vihm on peale pannud loit rusika sisse tulla, mees ei tule. On see osa, ei saa, ikka sulg jookseb mahline. Ta pidi olema nii, et ei läinud Kaczermelex vahele pingul olema. 100 sellist kasvab sulle kohe sisse, nii et sa teadsid, mis sa pead tegema. Jah, mis oli ohvitseril keelatud või küsive, mis ei olnud ohvitserile lubatud. Linnast oli ikka käituda ühesõnaga eesti ohvitseri vääriliselt. Ühesõnaga sa pidid olema tip-top hästi riides, ei tohtinud ikka lapsu, tähendab seda ma ei kujuta, et ei ole olnud. Toodinud juuru joobnuna kuskile kartsumise piiri või seda, seda ei meie meie rühmas küll ei olnud. Ja no muidugi ikka ühesõnaga õpetad ikka Rivoodi kõikesed õppudi, lähe heidet, nukud, milli, kuda sa pead käima. Ja kõiki selliseid asju ikka igatpidi väärikas juht või ma ei tea, see oli nii nagu elu sisse kasvatati juba selle asja siis muidugi käis Laidoner kahvleid veel, kui see lõpuohvitseri töö ära Kuhu ta pärast ei olnud muidugi, söök oli nüüd sööklas, aga too oli muidugi veel ja tuli pidulikum ammendas võimlas ta oligi su surus, rivistati sinna üles kõik need mis räägiti juttu ja oligi niimoodi. Et mina olengi surunud kattuma tema kätsanda tulud. Jah, ja siis tema muidugi käis seal olen sõjakoolis. Kas oli õppeasutused aspiraadil? No kuidas on maitsev söök ja nii edasi, nii et elus oli taga oli kuidagi nii tagasihoidlik, selliseid vaikse häälega kohe, nii et mõni endine ettekujutused kuidagi loomulikult suur mees, vaata kui lähed niimoodi, aga seal olid täitsa loomulik ja väga-väga hilibliku. Ei olnud ülepakutud, mitte midagi. No selliseid oli paljugi, et kes alliga käisid, korralikud mehed olid ja, ja siis ma arvan, et kes, mis meil tuli, mis asja meile testis tihti pidid, kelle paraadi ta ettevalmistusi siis oli, seda küll lihviti kohe. Et sellega oli kohe nii, et ühesõnaga ta muutuks vastikuks siis neli tundi ikka teha ja ikka jalga tõsta nii kõrgele jälle ja siis järsku lüüa teie täie talla peal maha seda testida, nii, mõni asi selle, selle, selle läbiviijaks oli kolonel siig. Tema leiti parajas mees, aga ta jumala võib ütelda küll, kas siis oli, pidi ta niimoodi olema tõepoolest meid millegi vastumeelseks ei pannudki kitsa igat nädalat ja viis, neli tundi. Ikka seda Janek nii ja naa ja ise mõtlesin, seda ei saagi ateist mu tollase jalgagi sahin kuskilt tulla, kui ta loodud looduse poolt. Ja siis oli seal õppelt ees, oli ka veel ja siis ikka leidis ühele see häda teise tahtis, mul oli kandmise, meeldis, mis puhul see oli, vot mina kedagi oodati või igatahes ei olnud, oli, kaeba panetonist, ta õues olid kord või päris ja hea oli olla ja siis muidugi tuli rahvas sellel, aga kurat, kui sa jalga ikka tõstetud paraadile olete käinud, olen küll mitu korda käidud ja Tanel Tartust Tallinnast paraadil käin oma hobusega, isegi siit viisime hobused sinna, men. Vabaduse väljakul oli Jaani kirik, mis seal on selliseid? Jah, no selle selle poole olime seal aega veeta, siis olid olid väga vaimustatud, hobused tunnevad ära nagu tantsisid all. Suuska, teadsid hästi, Tanipima tead veel. Niimoodi Anodemad ise huvitane loom kah kuidagimoodigi temaga tunnistada pidulikuks midagi, küll ta siis näristajad seda ja keerutas iga pead, ühesõnaga kodamis hästi, ilus välja, näha, teada. Ja ma mäletan, see viimane oli, kus oli veel Sid minaažis viima viimase paraadi joonil olin selle, ma ei tea, mul oli siis esimene eskafoonid vist. Rohkem ei pandudki välja. Aida oli ta nimi ja sellega ma sõitsin, jäigi minu siis öösel meile viimaseks paraadist ratsarügemendi ja siis oli see rahvas oli nii, kõik see ema jääl oli siit panga juures ja sinnapoole on tõsise hobuseid ja ma mäletan temaga siis kuidagi hakkas tantsima, teategi plaksutasid, ta oli nii, nii, nii, nii see või elevil. Evil jah, kõik ja, ja kõik see elu oli kui kuidagi rõõmus sealt välja ja see oli viimane ja siis mina, mina nüüd, ühesõnaga jäi sellepärast meelde, et mina siis viisi viinud rügemendi hobused viisin, andsin siis üle Nõukogude liidul tappa. Tähendab, löödi need kõik sinna kolonni vagunitesse ja siis minul on need dokumendid ja mind saadeti siis neid üle andnud tapas. Andsime, vormistasid paberid ainult süles läksid piraapoleminema meiegi rügemendi hobused, kõik. Tere, vale veidi Venemaatasemes, kurb, kurb feno olla, onu oli Joe ja ma mäletan, mul ongi see hobused, olid kahju, et see oli viimane viimane, kelle ma sõitsid ja thentseesi oli kahtlejad, maid, nutsin, õied. Kas hobused said ka aru? Aga seal oli nii, et ühesõnaga sai kõik kõikide elukesed ära elada. Ja, ja kuidas see muudatus tuli siis see ootamatu, 39. 40. aasta. See oli ka selline aeg, ma mäletan, kui see, kui see hakkas peale ja nüüd me pidime kohe välja minema, tähendab, ühesõnaga nagu ikka see dislokatsiooni plaan olid, kuhu me pidime minema, muidugi muidugi mäletan, löödi kõik peitsid oma hobustega, terve terve üksus löödi välja, seisime siis seal platsi peal kasarmute eest, Ratzbed pihusse, ootasin niuke putku, kuna selga ja minema meie eskalduvad, küllap veidi teised ka minema, pidin minema sinna Irboska Irboska taha, kus see piir oli seal mingisuguses järved olid seda nüüd ei mäletamist südameid järvede järvede vahel võtma positsiooni sisse ja siis kõik ainult ootavad, diviisis tulevad, korraldas, et edasi minna. Ja siis ma mäletan, käisid, sõitis kuradiks, lennuk lennukis tegi seal tiiru. Palu paganama alanda muidugi selles mõttes, et no mis seda, seda näen nagu alla tõmmata muidu range kord bitte midagi provotseerida teada, muidu seal täielikult püssi tulevad kohe maha, tead, niimoodi see oli Vene lennuk, verelennuk juba ja tema nägi kõik, et me siiski, mis on niimoodi, ühesõnaga mõnevõrra vaatas, et mis, mis nüüd teha, eks ole. Aga meil olid rangelt miilil laskurid lubatud midagi teha. Seisime, me seisime paar tundi ja siis tuli niimoodi, et ei lähe. Lõpp. 1939 septembris peeti Moskvas baaside läbirääkimisi, see oli siis see aeg, see oli see aeg ja, ja ühesõnaga siis ime, imelik, selline ärevus ja kõik teadmatus, kõik, mis valitses ja kurb, aga siis hakkasid pärast vaata kuhu me ei oleks jõudnud oma oma ühesõnaga oma fossudega. Hobused on küll alla, aga ikka sinna on tükk maad minna ka, nii et ta oleks ammusel kahe järve vahedat läbi putkanud, diaatia sealtpeale saanud. Ja muidu siis tookord oli, mäletad, sibul oli, et Venemaalt tulite suitsu andmebaasi, sealt tuli juba toorutlena suitsukatte all kõik need paigutanud meie tarandil ootasid alati, kuna sealtpoolt öeldakse, minge jätsid olnud sõidu. Ja ma pean laagris, me olime siis, siis nad tulidki sealt sealtpoolt tuli, ta oli pealelõuna, tööaeg oli pioneerivaras järvel, mehed, mehed suplesid mõnede niimoodi. Ja siis Nad tulid sealt Pihkva Pihkva seltsi idapoolsed järve äärde ja metsis saadeti, saadeti sideohvitserile, tähendab, ütel tuleb kasarmute Platšidada dislovisatsiooned vastu Nigula, nagu ikka viisakalt. Data võõral maanda osatäitja muidugi kohe tagasi ei ole vaja, saame znaem teha. Jah, ja siis tulid siis Juhanesid halb, see oli esimene nägemine ka sõjamõnus, ilm oli kuum ja tolmune ja kõik muidugi hirmus, kolin, supikatlad lülitit, hulk oli selliseid hirmus asi ja need mehed olid, tulid ühesõnaga, nii nagu ka. Aga juba rivi oli juba kuidagi ära kadunud. On esimesed veel tulidki muidugi kuidagi rivis, seal läksid sealt mööda teed meelse kivi ideega veel oligi seal halb kõndida ka olid, ja jah, ja siis on veel lõpp, oli juba selline, et ühesõnaga need kohe surnu arhišiga kuskile pale põsalage juba puhkab, kurat. Jah, ja nad läksid siis meilt läbi. Või siis kas sealt üle üle jõe ja siis seal on selline saarekene seal järvesopis või selline ja siis nemad vene vene sõjaväe jäid siis sinna. Ja, ja siis niipalju pärast, siis sai muidugi vaadata, et kui nad sinna paiguta ja siis kõik kahurid olid suunatud, Elage tähendaks Heikile järvelaager, tähendab, näete, nats sõbratulist meid sinna, Grodane suunati, koheneb palli öömajale, sinna suunatakse peale, järsku tuleb. Mismoodi siis oleks tõlkida, oleks pidanud lahinguga tulema ja et nad ei oleks võib-olla kuigi kaugele jõudnud, esialgu? Jah, mina mõtlen niimoodi, kui tõesti nägime, siis nad olid ühesõnaga kuidagi juba väiksemat kasvult juba väiksemas mõõdus Vorvuriku taivõlv seal muidugi kõik. Ühesõnaga oli küll selline, mis sõdik. Aga no ühesõnaga, mass, mis oleks niimoodi olnud, aga selline mehedki meil kuidagi üleolevalt. Mõned sõjamehed on kõrgemad meil kurat, vabalt ilusaid käivad suplemas niimoodi ja egan terve väljanägemise ja kõik oli, oli kurb pilt oli küll. Jah, ja seda siis nägid pärast pärast kui neid tuli, kui need mobilisatsioon oli, siis mind toodeti neid vastu võtmast. Vaata siis, et kuna need korrad harjusid ära lõppevad, tulevad need õiged mehed tulevad jumalaks kõikjalt, pisikesed mustad tükid, igat sorti oli teatsiaal, no nemad ja meil oli seda ja siis täitsa riietatud, rõivastatud sellisega 1000 juba 41 jah jah juba 41 jah, kui oli, siis saadeti mind sinna Petseri jaama neid vastu võtma, neid teete sõjaväkke edasi. Mina jäin sõjaväkke edasi ja, ja meid löödi laiali. Siis meie olime Helva ligidal, taludes olime Elvas, olime ka hobustega, nojah, aga laiali kõik seal šiibolelvat ja peale selle siis tulid need hobused ära viia. Ja siis meie ise elasime pärast oli veel Elvas jälle selline asi, et sealt tulime ära. Siis elasime seal nendes puhkekodudes admise järve ääres, praegu onu kolib kui palju aega. Ja siis. Jah, parkla, see oli 180 282 ja siis ma olin siin oli Lõuna-Eesti staabi Homandoldi komandost ülemale pea ja siis siis te nägite seda vene staabi elu juba sees küll miks vaid ainult mul tuli kohe Esiibidasi koodidega kokku puutuda, kohe. Hakkasin seal ibelik käima oma oma oma komm, Nad tulid finaali seal all kohe uksest paneb, on linnapoolse esimene aken oli headeks. Mina siis muidu organi senise. Lubade andmist oli muidugi meil võõrasega, meil vanasti ei olnud midagi ja siis muidugi. Üks major, kas see oli toodisis diviisi ülema? Haiba propuskist, eks ole, ja siis ei saanud aru, et mis, mis kuradi asjad on. Võiks väiksed lipak tulevad ja siis tulebki balt nime, kelle juurde ja siis sealt pärast allkirja me muidu tahtsime soliidsed, ja mina tegin trüki fotokonnast ilusat kaardikest kuradi ja paberi peal. Ühest korrast parasjagu teleaitab seltsi. Ja siis slaidimaal need on ühekordsed, andsid ära, kirjutas sinna peale, tead. Ja siis kellelegi juures ta läks topidi, kellaabe märkinud, et niimoodi kaubad olija siis sellega sai, siis on ja, ja siis oligi, niisiis algas ja see asi peale pärast said need asjad lihtsalt madin harilikum paberil ja peale selle ei maksa raha raisata teada, kas diviisiülem oli kruusika siis gruusia Jaan Kruus oli, aga ümberringi toodi talle Ohjumas vene ohvitseri, vene ohvitseri politruk, toodi kavas, linnadel palju, poliitalal tuli mingi Orlov, see oli siis ühesõnaga naine nagu nagu krahv krahv Orlov. Vähemalt oma daam oli ka selline tonni nisu, ühesõnaga tundeist naissoliidsem, lockdown Korful ette kuidagi ilusti mustas kleidis oli niimoodi, Nathan ja isi oli Orlov liiga pikk mesinik, krässus juustega, kvalitrokalise olid aasta, oli diviisi komissar aga siis seal tuline, teisi tuli, siis oli major kassee phony tooni, siis nagu. Ühesõnaga, löödi need asjad need kõik sinna välja, siis tuli selliseid kuradi tegele, kes tähti ja, ja neid loosung, mida hakati parema kuskil nagu. Jänesejänese veider riidepoeesia punast rõngast oli maru väelate tehtikali, kuradi lits. Kuradi Ma ei oska, me olime aga mitu v kurat, tegid maanteel fotol kujutatud raiskavat. Ühesõnaga asi oli võõras, käiks olevat jahime viibivat mäletamist, mis ajan mind, viidi sinna 100 kaheksase luurepataljoni, mis paitas Ülenurmel. Ja sinna siis mina sain selle rühmaülemaks Ülenurme ja nii palju üle lõunast, mäletaned olime, elasime õue peal, ühes majas. Käisime ikka jalasid rongiga vahes linnas. Ja kõik need asjad muidugi. Ma pidin tegema oma plaanid kõik, kuhu, ühesõnaga päeva või nädala plaanid pidime esitama kõigele kõhkus, käisid kuskil kinos või midagi enim kõige olema. Valmis on asi muidugi hästi. Kohvrit, seal pidi olema kõik pagawarab pesu ja sellised asjad anti selliseid korraldanud, need olgu olemas jah, ja siis ei, me pidasime ka ikka suusavõistlusi. Nüüd tehti vene sineli tolmu, mäletan seljas, ma hõõrusin kaela ära, kord paised tulemusi kaela peale. Roprovi seal sellest metsa metsas sõite tegime, ma mäletan jah, ja siis oli niimoodi, et siis kui see sõjasuvi tuli, siis läksime laagrisse, ikka Värskas ikka värskasse ja, ja seal oli meie elasime telkides, olid kohe tehtud endise paraadi Gide all, ees olid kohe tekkinud väiksed telgid ja seal oli neljakesi sees neljakesi oli ja siis oli muidugi selline asi, siis käis ikka sinu riigilaenu ja ta oli olemas ja ja, ja mina siis mäletan, et mina ei võtnud seda nii palju nagu vaja on ja siis kutsuti mind kohe. Aus, või mida nii ta rääkis ja miks ei tee ja miks ei võta ja niimoodi mina rääkisid, noh, noormees, tahan abielluda tööd ja on seda ja teist vaja ja siis ta ütles, et jumalad teadet võtke ja ma ütlen, võtke ära. Jah, seal on muidugi, ma pärast taipasin küll, mis see siis oli, ta nüüd võtsin, võtsin tolle muidugi ära, et ükskõik, kas teda sai, maksa või saa, igatahes panin kirjatu pidi kumb ala ulatuses tegema, on sellest nii palju meelde ja, ja siis oli. Pind saadeti jällegi Petserisse, tuleb mobilisatsiooni ka, tulevad, teed sinna. Ja kas oli, see oli enne, minu sinna minekut. Oli, kui seal. Et lähvad staabiõppusele kuskile, ohvitserid sõitsid bussiga minema. Ja need tagasi enam ei tulnud ja sellest ma SAISis pärast teada, et neid ei tulnudki tagasi selle küüditamisi, seal see oli, jah, see oli see, kus need ohvitserid viidi määra Petseri kaitseliidu majas. Ja siis oli siis oli, see oli Adam Anisid, tol momendil oli laagris hommikul nad pidid minema, tähendab, muidu läksidki õppusel kõik sinna. Ja siis oli meie telgis, oli üks professor, kahub Arnold kahu, väikemees oli veel tooliga. Tõlkis, ta oli üks ala, kannab nimekirjad, olid aegsasti valmis ja kui tee ja läks riigilaenu tellinud, oleksite võib-olla läinud ka, olen jah ja tibud, jah, oli jah, ja mina siis muidu sina vist ma saingi teada pärast, et ma sealt vahepeal käisin, kui seal laagris. Et meie kahu on sealt ära kadunud. Nojah, ja siis, mina olen ise seal, mullu Baltimaad, mitu meest kah oli seal juuksur oli ja, ja seal varustajad ja kes need neli meest kaasa läksime, Petseri kasarmute, elasime seal, käisime jaamas iga rongi ida poolt, tuli siis käsi vastand, mõnikord tuli, mõnikord ei tulnud ja siis seal olid vastavad kutsealused vastavad. Venemaalt Venemaalt juba Veremond jada tuliselt Kaukaasias ja kõik ühe sadeni musti vabanetega. Täitsa musti päi. Jah, ja siis karjusid, tulite, pisikesi tegid nii-öelda seal siis käis ikka mõni päeviti tulnutial, mõni päev tuli jälle ja muidugi politruk oli kah ikka meil seal kamba peale sees, seal oli isegi vanemaid aastakäike juba sellise mõni mõni oli, lonkas juba siis teadis lapi algseid, sellised ja niimoodi siis sai seal olla, mina mõtlesin, noh, et Venemaale tuleb minna. Ei ole abielus, ei midagi, mida nüüd saaks kuidagi kellelegi, kelle peale oli pruut oli olemas ja ta ka ei saa. Ja tulin, ütleksin niimoodi, et mina lähen käin Tartus Läheks registreerima, Tartusse blankett, perekonnaseisuamet ei saanud. Ja mis siis sai seal, pruut tuli siis kaasa, siis lasin Petseris seal perekonna seal registreerida, seal sain ära, registreerib ja siis viisakas juba peale isegi. Seda, jah. Mina mäletan, et nagu, nagu sai seal juba teada, sakslane röövellikult kallale. Rääkimata ja oli selline tunne algul, et jumal hoidku, seal meil käis kõik need kõik olid lahtiselt, nibud tuleb siia, paneb paar pommi siis sind ei ole mitte, mida hiljem. Laod ja kõik on olemas, jah, ja niimoodi siis see asi käis, sai neid riietada ja siis jälle pandi autode peale, läksid jälle minema.