Eesti vabariigi viimane peaminister presidendi ülesannetes eksiilis Heinrich Mark on mälestuste jutustamisel jõudnud järjega sügisesse 1944. Ta oli jõudnud õnnelikult Soomest Rootsi kuningriiki. Septembris 1009. Neligima jõudsin Stockholmi. Ja varsti ma kohtusin siis Eesti komitee esimest esimest Rudolf Bennot kes tegi mulle ettepaneku, et ma võtaksin oma peale Eesti koolide organiseerimise Rootsis. Sõbrad ütlesid mulle, et see on väga raske ülesanne, sellepärast et rootslased ja Rootsi riik ei tunne sellist asja. Mingisugusest võõrrahvuse koolid siin võivad tekkida. Ma käisin paar korda siis koolide peavalitsuse peadirektori juures ja see oli imekombel meile väga vastutulelik ja sõbralik mees. Kolm tal oli selle nimi veel. Ja siis oli juba, laagrites olid juba eesti koolid tekkinud, sest lapsed olid seal ja õpetajad dialaagrites tekkisid lihtsalt eesti koolid. Ja siis pandi ametisse välismaalastega Rootsi koolide inspektor doktori Helge HG. Käisin siis selle juures ja ütlesin, et ma olen kaks korda rääkinud koolide peavalitsuse peadirektoriga ja see on väga selle poolt, et Eesti koolid oleksid. Ja helge haage ütles ja tema on ka selle peadirektoriga rääkinud ja see suhtub teisse väga hästi. Nii et temal oli siis see informatsioon edasi antud. Ja siis mind määratigi selle doktor haage assistendiks, nii et mina käisin Ta haagega köitnud laagrikoolid läbi ja siis tekkis Eesti algkooli küsimus ja alul ta töötas siis laagrikoolina ja meie tegime siis ettepaneku, et Stockholmi jääks ikka eesti algkool püsima. Ja, ja see oli nii nagu tihtipeale, et niuksed pisiasjad otsustavad mõnikord sellise asja. Me käisime Üleval seal Kesk-Rootsis ühte eesti laagrikoodil kooli külastamas. Ja seal oli Koolijuhatajaks Tartu seminari lõpetanud Uudo Juuno Ja ja siis professor kauri abikaasa. Ja see laagri kool jättis haagele väga hea mulje. Eesti õpilased, näiteks laagri koolidistsipliin ja seda ei saa võrrelda rootsi koolidega, seal ei ole ju nühid, distsipliini ei olnud aremitest. Me käisime siis tihtipeale Roosi kooli külastamas, kui see oli mõneesi laagri kooli lähedal ja mõni rootsi kooliõpetaja õpetas siis kaaslaagri koolis rootsi keelt ja niiviisi, et sa seal side oli. Ja mina olin talle vist kaks korda ettepaneku teinud, et me tahame ikka päris eesti kooli saada Stockholmi ja selle laagri kooli enda hea mõju all, rongi peal ta siis otsustas. Hea küll, paneme siis algkooli käima, Stockholmi linn. Nii me saime siis Stockholmi linna algkooli hiljem põlisGöteborgi linna veel. Ja alul oli ju niiviisi, et Rootsi riik ei andnud mingit toetust, nende koolide pidime ise ülal pidama. Ja siis oli see hilisem peaminister err Lander oli siis haridusminister. Eesti komitee delegatsioon käis tema juures, mina ei olnud seal kaasas, aga seal oli Benno ja professor, suits oli kaasas olla. Ja professor suits oli ju sotsiaaldemokraat ka. Ja, ja suits oli võrdlemisi terava keelega härra. Ja nad seekord muud ei tahtnud siis haridusminister Landeri käest, et kas me võime oma erakoolid käima panna oma kulu ja kirjadega. Herr Lander oli küsinud, jaga, kas tulete sellega toime. Ja suits oli öelnud, et küll me toime tuleme, et meil on juba venestamise ajast kogemused olemas, kuidas seda teha? Lantherley silmad alla ja ütles, Meie teele takistusi ei tee. Mõnikord aitab ka selline käitumine, aga siis tuli seal valitsusevahetused ja meie saime riigi toetuse koolidele ju õieti. Siis kui läksid põllumehed kaasa sotside koalitsiooni seal oli üksvahe Põllumeeste ja sotsialistide koalitsiooni ja siis oli üks põllumees, oli siis haridusministriks. Ja see oli üks niisugune talumees, lihtne mees, aga suhtlus hästi käis kooli vaatamas ja ja me saime siis riikliku toetuse ja hiljem maksis ju riik 90 protsenti õpetajate palkadest, Rootsi riik, et meie oma summades pidime, paneme juurde ainult 10 protsenti. Rootsi riigi toetus ju ka hiljem näiteks arhiivitööliste toetus, mis oli, kus meile anti ju eesti organisatsioonidele Rootsi riigi kulul ametnikud. Ja mina olin teda ametlikkude töö juhataja, tähendab, kui minu töö lõppes seal selle Rootsi koolide doktorant haage assistendina, siis ma läksingi Eesti komitee Se. Moodustasime Eesti komitee juurde koolitoimkonna. Ja mina olin selle koolitoimkonna juhataja, algul. Hiljem ma sain siis komitee komitee büroo juhatajaks ja siis ma sain juba Rootsi riigi palgale. Ja, ja seal läks minu karjäär edasi, nii et mina, mina olen olnud kogu Rootsis oleku aja eeti palgalise ametis esikomitees. Hiljem olin büroo juhataja kõrval ka veel siis komitee abiesimees. Viimased seitse aastat ma olin komitee esimees. Südameataki, ja siis ma tõmbusin sealt tagasi ja komitee austas mind isegi sellega, et valis mind siis komitee auesimeheks paralleelselt tööga Eesti komitees. Ma võtsin agaralt osaga poliitilisest tegevusest juba Rootsis. Ma olin ka Eesti rahvusnõukogu peasekretär osalise tööjõuga. Eesti komitee kohta võiks ehk lühidalt öelda veel seda Eesti kuulajatele. Et komitee asutati juba 26. märtsil 1944 tähendab enne minu Rootsi jõudmist. Ja selle asutajaks oli õieti Rudolf Benno. Ja komitee esimeseks ülesandeks oli õieti kaasa aitamine Eesti vabariigi saadikule Heinrich Laretei Eesti olukorra selgitamiseks. Ja informatsiooni tegevuse arendamiseks maailmale. Ka põgenike arv Eestis 1944. aasta teisel poolel tõusis üle 30000 kaasa arvatud ka eestirootslased. Siis laienesid komitee ülesanded eesti pagulaste huvide kaitsjana tunduvalt teistele ülesannetele. Asuti põgenike kartoteegi koostamisele, aadresside vahendamisele, sest siis olid ju eestlased laiali Rootsis, Saksamaal ja nii edasi, nii et eestlaste vahel sideme loomine, see oli õieti üks, üks esimesi ülesandeid Eesti komiteele, et leida üles perekonnaliikmeid, sugulasi, sõpru ja tuttavaid ja nii edasi. Ja siis oli muidugi kooli küsimus, kuna põgenike hulgas oli arvukalt õpilasi kellel õppetöö oli pooleli jäänud siis kujunes üheks aktuaalsemaks küsimuseks just essi koolide organiseerimine, millest ma juba juba rääkisin. Ja kohtadel tekkisid siis nende laagrikoolide asemele õieti nõndanimetatud eesti täienduskoolid, kus käisid need eesti õpilased, kes käisid tegelikult Rootsi koolides. Aga kes siis, kas õhtu pooliti laupäeviti või pühapäeviti tulid kokku Eesti koolist, kus nad õppisid siis eesti keelt? Eesti ajalugu, laulmist, vahest ka usuõpetust. Oluliseks tegevuseks kujunes veel Eesti komitee juures noortetöö ja noorteorganisatsioonide tegevusele kaasaaitamine ja noorte juhtide kursuste korraldamine. Samuti ka õpetajate täienduskursuste korraldamine. Selleks me saime juba toetusi Rootsi riigist. Siis oli ju välismaa reisid võrdlemisi odavad, nii et meie korraldasime tihtipeale noorte juhtide ja õpetajate kursusi ka välismaal. Me oleme korraldanud kursusi Hollandis. Kaarel Itaalias isegi Aafrika maades sellega, et meelitada aktiivsemaid noori kursustest osa võtma ja sellega neid rakendada, siis noorte tööle. Varsti kerkisid pagulaskonnas sotsiaalprobleemid, abivajadused, juriidilise nõuandevajadused, Eesti ettevõtete loomistel maksuga garantiide vajadused, näiteks. Eestlased ei saanud omaettevõtteid asutada, kuna nad ei trootsiku kodanikud muidu, kui pidid andma garantii, et nad riigimaksud korralikult ära maksavad. Eesti komitee moodustas siis ühe sellise ettevõtjate omavahelise ühingu, kus nad maksid teatava summa sisse ja siis solidaarselt vastutasid siis maksudest, kui mõni maksud maksmata jättis, siis sellest fondist maksin maks. Nii et riik oli kindlustatud, et nad ka Eesti ettevõtjate käest maksud kätte saavad. Ja siis muidugi oma ajalehe asutamine, teataja asutati ju Eesti komitee väljaandena ja ta vahest nime muutnud, Eesti teada ja, ja nii edasi. On olnud kogu aja Eesti komitee häälekandjaks. Teiseks suuremaks eesti ajaleheks kujunes muidugi seal Eesti Päevaleht. Kuna Eesti saatkonna ja konsulaadi tegevus oli Rootsi võimude poolt keelatud, siis tuli eestikomiteel täita ka kvaasi konsulaadi ülesandeid. Ja neid tunnist tunnustasid ka Rootsi ametiasutused ja ka välisriikide saatkonnad sest need pöördusid ju Rootsi välisministeeriumi poole ja Rootsi välisministeerium ütles, et Neid dokumente ja tunnistusi võib arvestada kui, kui konsulaarseid dokumente, nii et komitee täitis teataval määral konsulaadi ülesandeid sel ajal. Nii et Eesti komitee kujunes veidi ametlikuks organiks eesti pagulaskonna ja Rootsi ametiasutuste Nagu ma nimetasin juba Rootsi toetused, siis eesti koolidele, eesti organisatsioonidele, noorte töösia ja ütleme, ametnikud ja ülalpidamiseks anti Eesti komitee kaudu. Nii, et Eesti komitee läbikäik kujunes varsti kolme, nelja miljoni krooniliseks läbi käigus. Eesti komiteel tulijat väga mitmel korral muuta oma oma põhikirja, oma struktuuri. Et see vastaks nendele tingimustele. Et Rootsi riik võis siis toetaks nõnda ühele sellile organisatsioonidele. Vormiliselt oli ta juukse eraorganisatsioon. Olulisemaks struktuuri muudatuseks oli see, et alul olid Eesti komitee liikmeks ainult üksikliikmed aga hiljem tulid juurde ka organisatsioonid, kohapealsed organisatsioonid ja erialalised organisatsioonid Eesti komitee liikmeks. Ja siis laiendati isegi komitee nime ja praegu on õieti Eesti komitee ametlikuks nimeks Eesti komitee. Eesti organisatsioonide liit. Komitee on oma tegevuse kohta välja andnud kaks raamatut, tamine, rahvas, esimene ja teine. Ja rootsikeelse ülevaatekomitee 40 aasta tegevuse tähistamiseks 1984. aastal. Eesti komitee esimeesteks on olnud juba Eesti vabariigis tuntud avaliku elu tegelased, esiteks siis riigikogu esimees Rudolf Penno siis riigikohtunik Timoteos Grünthal piiskop Johannes, Oskar Lauri ja Eesti tarvitajate ühisuse direktor Artur Reintam. Ja nende järele tulid juba natukene nooremad mehed, nagu siis Heinrich Mark, Johan Ungerson ja Jaan Will val. Ja nüüd, kui nimetada, siis veel mõni sõna Eesti rahvusnõukogu kohta. See on õieti teiseks keskseks organisatsiooniks. Ja see on täiesti poliitiline keskorganisatsioon. Eesti komitee ju tegeles koolidega haridustööga sotsiaalküsimustega juriidiliste küsimustega teatud määral konsulaarküsimustega. Ütleme see poliitiliste pagulaste huvide kaitsja kaitsva organisatsioonina. Eesti rahvusnõukogu ka ma olen olnud ka pikemaaega seotud. Kuna ma olin seal osalise ajaga siis peasekretär ja võib-olla enne, kui ma täpsemalt rahvusnõukogu tegevuse kohta asun, ma peatuksin väga lühidalt siis poliitiliste meeleolude juures, mis paguluse esimestel aastatel Rootsis soli ja mis oli õieti kodumaal okupatsiooni eelsel perioodil ja mis oli siis kodumaalt kaasa toodud, õieti see teataval määral kajastus miniatüüris Rootsis. Kuna Rootsi oli selles mõttes siiski kõige aktiivsem, siis see seeerrell reljeefsemalt esine seedi Rootsis kui, kui teistes pagulasmaades reljeefsemalt, kui näiteks Ameerikas või Kanadas või Saksamaal, kus peamiselt tegutsesid siiski pagulasorganisatsioonid pagulasorganisatsioonidele. Kuna enne Nõukogude Liidu okupatsiooni Domineeris Eesti poliitilises elus Konstantin Päts Isamaaliidu ümber koondunud ringkond vaikivasse opositsiooni, Tony oli taga surutud erakondade keelustamise järele. Illegaalseks kuulutatud parteide juhtivad tegelased eesotsas Jaan Tõnissoniga seda poliitilist rinnet kes toetus vanadele parteidele nimetati ju demokraatlikuks rindeks, keda, mida võib vastandid Dadaga teataval määral siis autoritaarse valitsuse rindega. Need kaks poliitilist rinnet miniatüüris kandusid üle ka Rootsi eesti pagulaskonda. Demokraatliku rinde poliitiline organiseerimine Rootsis algas Eesti demokraatliku klubi asutamisega oktoobrist 1945. Ja samal ajal toimunud poliitiliste parteide ja rühmituste loomisega. Eesti demokraatlikku klubisse kuulus viis poliitilist rühmitust. Sele keskseteks isikuteks olid Rudolf Penno. Johannes Sikar. Helmut Maandi ja Eerik Laid. Ja teie ja mina kuulusin ka klubi juhatusse Eesti liberaaldemokraatliku koondise esindajana. Milline koondiseid asutati Rootsis? Selle esimeheks oli siis professor Pärnits. Demokraatliku klubi eesmärk oli välismaal alata vabadusvõitlust ja välist tegevust Lääne demokraatia mustri kohaselt ja rajada Se poliitilistele parteidele ja poliitiliste parteide kontaktidele. Kuid pagulusse olid saabunud ka Isamaa liitliku ühtlus, parteisse koondunud poliitilise ringkonna esindajad kes suhtusid alul poliitilistesse parteidesse skeptiliselt või koguni täiesti eitavalt ja kes taotlesid väliseestlaste organiseerimist, rahvust tervikuna ühe mütsi alla, nii nagu see parool sel ajal oli. Selle kahe poliitilise ringkonna vahel tekkis äge poleemika Eesti ajakirjanduses August Rei, kes sel korral kuulus ka veel sellesse ringkonda pidas Eesti demokraatlikku klubi nõnda öelda isehakanud ettevõtteks, kes ei tunnista riigivõimu kontinuiteet ega Eesti põhiseaduse vaieldamatut autoriteeti. Nii oli, tol korral olid siis meeleolud tekkisid ajakirjanduses ka äge vaidlus põhiseaduse üle. Kas see oli küllalt demokraatlik või mitte olla aluseks meie iseseisvuse taastamisvõitluses. Vastukaaluks Eesti demokraatlikule klubile asutatigi siis eestluse koostöökeskus, kus juhtivateks tegelasteks olid August Rei, Koto Pukk, Artur Ek, Baum Tõnis Kind, Kaul, Andrus Kadak, Juhan Toomess. Varsti aga tekkis vajadus ühiste välispoliitiliste aktsioonide järele ja see sundis varsti mõlemat ringkonda sondeerin pinda koostööks. Rahvusvaheliselt konverentsil tulid ja kus tuli ühiselt esineda. Selle vajaduse tulemus oli see, et 1947. aastal loodi rahvusnõukogu asutamiseks koosnev komisjon. Ja sellesse komisjoni kuulusid esimehena Johannes Leesment kes oli selles Tiefi valitsuses valitsuses kohtuministriks. Ja demokraatliku klubi poolt kuulusid sinna Johannes Sikar, Heinrich Mark ja Eerik Laid ja koostöö keskuse poolt Kaul Kadak, Eduard Poom, Juhan Toomess. Koostöökeskus nõudis kategooriliselt, et koostöö peab põhinema valitsusvõimu kontinuiteedil ja loodava organisatsiooni juhti. Kui vabariigi valitsuse liikmed. Demokraatliku klubi esindajate seisukoht aga oli, et loodav organisatsioon Eesti rahvusnõukogu peab olema poliitiliste rühmituste koalitsioon. Ja lõpuks saavutatigi kokkuleppe kus mõlemad seisukohad vastuvõtmist leidsid, et Eesti rahvusnõukogu on omaaegsete erakondade ja hiljem moodustatud poliitiliste rühmituste koalitsioon, mille tegevust juhivad vabariigi valitsuse liikmed. Presiidiumi na juhatusse kuuluvad poliitiliste parteide ja rühmituste esindajad. Nii et need mõlemad seisukohad õieti ühendati ja nii tekkis. Eestlaskonna ühendamine ühe katuse alla. Ühe katuse alla jah? See katus ei katnud siiski kõiki. Eesti rahvusnõukogu asutamine toimus ja Stockholmis 12. mail 1947 asutamiskoosolekust hotell, eks seal see oli. Ruumides võtsid osa August Rei, Rudolf Penno, Johannes kleesment, Heinrich Mark. Ma loen nii, nagu nad protokolli on kantud. Aleksander varma. Johan Kõpp, Hans Rebane, Metropoliit, Aleksander Gustav suits, Johannes Sikar Heldur Tõnisson, Johannes Mihkelson, kes esindasid sotsialistide Eerik Laid, Tõnis Kind, Artur Ek, Baum, Nikolai metslow Kaul Kadak ja Eduard Poom. Esimeheks sai August Rei ja presiidiumi liikmeteks Rudolf Penno Johannes Klesmend, kes olid siis Tiefi valitsuse liikmed Tiefi valitsuse ministrid. Rahvusnõukogust jäi aga eemale üks osa põllumeeste kogude tegelastest eesotsas Ottoopukiga. Teine osa eesotsas Tõnis kindiga tuli Eesti rahvusnõukogusse kaasa. Ja sel ajal üks meie luulemeestest, aga ma ei tea, tõesti mitte. Kes see oli, tegi ühe vemmalvärsi, mis kõlab järgmiselt. Et nüüd Põllumeeste kogudus ju viskas üle vindi ja üle puki etteotsa testist Tõnis kildi. Nii, nii et luuletajad vaatasid ka aktiivselt pead seda poliitilist tegevust. Kuna mingit toimivat vabariigi valitsust veel ei eksisteerinud peale kolme liikme kes nüüd moodustasid rahvusnõukogu presiidiumi siis kandus Eesti poliitiline tegevus Eesti rahvusnõukogusse. Kus toimus Eesti tuleviku arutamine, sidemete loomine poliitiliste parteide kaudu, vastavate rahvusvaheliste poliitiliste liitudega märgukirjade saatmine, rahvusvahelistest konverentsidest, osavõtmine ja Eesti olukorra selgitamine, nii et kaua aega oli selleks poliitiliseks aktiivseks keskuseks, õieti Eesti rahvusnõukogu. Eesti rahvusnõukogusse koondunud poliitilised rühmitused lõid koostöö ja sidemed teiste maade vastavate poliitiliste parteidega ja nende rahvusvaheliste liitudega. See võimaldas osavõtu nende koosolekutest, konverentsidest ja kongressidest. Ja sel viisil tekkis vastuvõtlik pind informatsiooni vahendamiseks poliitilisest olukorrast okupeeritud Eestis. Sest üks vennaspartei kuulab sinu juttu hoopis rohkem kui mõni niukene kõrval seisev isik, kes ei ole mitte ütleme selle poliitilise vooluga vooluga seotud rahvusvahelistes kokkutulekutest võtsid Eesti rahvusnõukogu ja selle poliitilised rühmitused väga intensiivselt osa. On arvestatud, et meie esindajad viibisid vähemalt 900-l, rahvusvahelisel või teiste rahvuste kokkutulekutel. Virgemad kongresside külastajad olid Eesti sotsialistliku partei välismaa koondis esimees Johannes Mihkelson, kes on üksi osa võtnud umbes 120-l korral välismaa kongressis, kokkutulekutest, sotsialistide igasugustest Ühe rahvuse ja rahvusvahelistest kokkutulekutest. Teine oma Virkuse poolest on olnud Eesti rahvusnõukogu büroo juhataja Arvo Horm kes on võtnud ligi 100-l korral osa nii-öelda globaalses ulatuses igasugustest rahvusvahelistest kokkutulekutest. Ta on käinud mitmel korral, näiteks Jaapanis ja Koreas ja Koreas on teda vastu võetud kui hõimlast. Korealased peavad endid eestlaste hõimlasteks. Tema oli igal pool aukülaline, sest tema on korealaste hõimlane. Siis veel minister Aleksander varma, kes on umbes 50-l korral käinud väliskongressidel minister August Rei umbes 40. korral. Kirjanik Raimond Kolk, kes oli üks aktiivsemaid sotsiaaldemokraatliku partei liikmeid 50-l korral Eesti liberaaldemokraatliku koondise peasekretär ja hiljem vabariigi valitsuse nõunik Aleksander Terras 40-l korral ja Eesti rahvusnõukogu esindaja Pariisis Vahur linnuste umbes 30-l korral. Mina juristina ja Eesti liberaaldemokraatliku koondise abiesimehena olen osa võtnud paarikümnest liberaalide ja juristide kokkutulekust. Nii võiks näiteks nimetada, ma võtsin osa 30 aasta jooksul Rootsi rahva Erakonna kongressist sest Eesti liberaaldemokraatlik koondis oli nagu koostöö vahekorras Rootsi rahvaerakonnaga. Ja meil veidi vastu alati kui väliskülalisi, kuna meie otsekohe mitte rahvaerakonna liikmed. Ja samuti väliskongressidest võiks nimetada liberaalse nooruse maailma uni oni konverentsi. Kuna ma ju algul Rootsi tulles olin ju suhteliselt noor, meesviisiga noortega kongressidel, osavõtt rahvusvahelist noorte juhtide laagrist Šveitsis mann osa võtnud vabade juristide kongressist Berliinis 1952. aastal. Seal ma esinesin isegi ettekandega. Liberaalse ja radikaalse nooruse, maailmaliidu ja Euroopa liberaalse nooruse ühiskonverentsi Amsterdamist 1957 Saksa noorliberaalide aasta kongressi Helmste dist 1959. Liberaalse maailmauniooni kongressi Berliinis 1960. Seal, sellest kongressist on mul jäänud meelde, seal võttis vastu meid Lääne-Saksa uniooni president haissari, tema nimi. Ja kui mind, kui Eesti esindajat temale tutvustati, siis ta ütles, et ja üks PEN-klubi liige on temale öelnud, et kõige ilusamini saab luuletada eesti keeles. Siis loodi ju Lääne-Saksamaal oli terve rida saksa idapõgenikeorganisatsioone, kes tundsid ennast nagu Meiega teataval määral sarnasteks nende kokkutulekutest ja kongresside, sest me oleme korduvalt osa võtnud näiteks veel rahvusvahelise terrorismi uurimise konverentsilt Alin Genfis kus maailma selle ala parimad spetsialistid selgitasid kuidas õieti Nõukogude Liit organiseeris maailmas terrorismi. Ta ei saatnud kunagi sinna venelast oma inimesi. Taisse toimus köik tema käsilaste kaudu teistest maadest. Aga tema rahad olid ainult mängusse. Eesti rahvusnõukogu on osalt iseseisvalt osaleda ka koostöös Eesti Rahvusfondiga. See on üks kolmas organisatsioon välja andnud umbes poolsada raamatut ja brošüüri Eesti probleemide kohta nii eesti keeles kui ka inglise, saksa, rootsi ja soome keeles. Oma tegevuse ajal senini on Eesti rahvusnõukogu saatnud välja umbes 250 märgukirja. Ja ametnikud loevad need märgukirjas, siis on need siiski läbi lugenud. Nad ei ole mitte ainult paberikorvi läinud. Noodiliste publikatsioonide Nalja andmine viibki meid Eesti rahvusfondi kui iseseisva organisatsiooni juurde. Eesti rahvusfondi liikmeks olen olnud ma kogu aeg, aga, ja lühemat aega ma olin isegi selle juhatuses. Igatahes ma olen saanud Eesti rahvusfondi kuldmärgi oma teenete eest, isegi Eesti rahvusfondi tegevus hõlmab õieti kolme ulatuslikku tegevusala. Esiteks perioodilised publikatsioonid inglise ja saksa keeles. Milledes anti värsket informatsiooni olukorrast ja sündmustest okupeeritud Eestis. Siis anti välja raamatuid ja brošüüre eriküsimuste kohta. Ja kolmas ülesanne oligi siis rahvusvahelistest konverentsidest osavõtmise majanduslik toetamine ja mitmesuguste informatsiooni koosolekute ja näituste korraldamine, nii nagu see nimi, rahvusfond juba ütleb seda, et selle üheks ülesandeks oligi eestlastest siis koguda ja meie välistegevuse toetamiseks. Sest et ega meie poliitiliseks tegevuseks rootslaste käest toetust ei saanud. Küll aga mõningaid välisreise toetasid siis välisriigid või välisorganisatsioonid. Nii näiteks Arvo Hormi reaalselt sõidud toimusid sel kujul, et talle saadeti lihtsalt prii lennupilet korraldajate poolt. Sest näiteks Jaapan ja Taiwan ja Korea ja need on rikkad riigi. Ja meil oli ju Rootsis kontakte, mõne tegi rahvusvaheliste organisatsioonidega, mida võib-olla Eestis üldse ei tunta lõuna Euroopas oli üks väga tugev antikommunistlik organisatsioone katoliiklaste katoliiklaste organisatsioone mis eestikeelses tõlkes kõlaks niiviisi rahvusvaheline kristliku kultuuri kaitsekomitee. Ja sinna kuulusid paljud saksa, prantsuse, itaalia, hispaania katoliiklikud, poliitikud. Ja mina isiklikult näiteks selle kongressi, sest osa võtnud lutsernis ja ka Bonnis. Ja, ja see on nii, nagu katoliku kirik on. See oli üks väga tugev organisatsioon, katoliiklased on ju omamoodi kõvad-kõvad võitlejad. Siis meil oli asutatud ka ja oleme osa võtnud ka näiteks pann Euroopa uniooni koosolekutest konverentsidest, sest meil oli Stockholmis tehtud isegi pann Euroopa Eesti ühing ja ma olen isegi selle esimees, praegu veel ei ole seda likvideerinud. Kuigi nüüd on ju siin Eestis asutatud paar aastat tagasi juba on Euroopa ühing ja see on ka selle Pan-Euroopa maailmaliidu vastu võetud ametlikus liikmeks. Järgmise Eesti-keskse organisatsioonina Rootsis ma nimetaksin ehk veel eesti kultuurikoondist. Nagu selle nimi juba ütleb, tegeleb see organisatsioon kultuuri viljelemisega. Kultuurikoondis korraldab kirjanduse ja muusikaõhtuid, kunsti, näitusi, aitab kaasa teatrietenduste korraldamisele ja määrab stipendiumi kultuuri pillilejatele eriti nooremale järelkasvule stipendiumide määramiseks. Raha saavad nad peamiselt nüüd pärandust tompudelt sest paljud, kellel järeltulijaid ei ole olnud ja need on siis vastavatesse fondidesse oma parandused määranud. Nii et praegu seltskondlik tegevus Rootsis. Mõnevõrra saab oma majanduslikku toetust just sellistest fondidest, mis on loodud pärandus tompude varadest. Viimastel aastatel on kultuurikoondis tegelenud aktiivselt kultuurisuhete arendamisel kodumaaga näiteks on Kultuurikoondis ju saatnud sinna Eesti raamatuid siin raamatukogudesse ja ja samuti on kutsutud esinema sinna ju kunstnikke Eestist ja näitetrupi ja laulukoore ja nii edasi. Mina olin üks skulptuuri koondise asutajaid ja olen olnud pidevalt selle lihtliige, kuid ma ei ole kuulnud kunagi koondise juhatusse ega ei ole olnud. Koondises juhtivalt tegev. Kuid eriti Eesti komitee esimehena olen ma kaasa aidanud kultuurikoondisele büroo tööjõu hankimisel ja majandusliku toetuse vahendamisel Eesti komiteele määratud riigi toetuse summadest. Ainult möödaminnes. Ma nimetaksin veel mõningaid väiksemaid organisatsioone, kus ma olen olnud mõnevõrra juhtivalt kaasas, nii näiteks olen olnud abiesimeheks esimeheks Eesti karskuskomitees. Meil oli ka Rootsis üks selline tegutses tükk aega nõukogu liikmeks laenu Eesti laenu-hoiuühisuse ühisuses, mis tegutseb ühe Roosi panga juures. Ja praegu olen veel esimeheks paarisfondis, kus määratakse toetuse organisatsioonidele ja üksikisikuid kes seda ajavad ja ja väärivad. Nüüd ma lõpuks tuleksin vabariigi valitsuse juurde eksiilis, mida ma pean siiski oma aktiivsuse kõige tähtsamaks osaks. Eesti vabariigi valitsus eksiilis ei olnud ju mitte tavaline eksiilvalitsus vaid see valitsus teatavasti oli moodustatud Eestis Eesti pinnal ja tulnud eksiili hiljem. Sellepärast oli õige seda nimetada vabariigi valitsuseks eksiilis. Kuigi lihtsuse mõttes on seda nimetatud ka eksiilvalitsuseks. Enne saksa okupatsiooni lõppu ja Nõukogude Liidu vägede uut sissetulekut nimetas 18. septembril 1944. Kui peaminister vabariigi presidendi üles andis ametisse uue vabariigi valitsuse milles Otto Tief oli peaministri asetäitjaks. Seda valitsust kavatseti nimetadagi lihtsalt Tiefi valitsuseks. See valitsus oli moodustatud kõigi Eesti endiste demokraatlike parteide esindajaist. Seda võiks nimetada õieti seinast seina koalitsiooniks. Nii ette. Siin olgu nimetatud ehk seda, et kui selle 1938. aasta põhiseaduse üle on vaieldud, et kas see oli küllalt demokraatlik siis võib öelda, et selle põhiseaduse järgi oli võimalik autoritaarselt valitseda. Aga see põhiseadus võimaldab ka täielikult demokraatlikku valitsemist. Nii et selles mõttes ei saa mitte seda põhiseadust nii väga hukka mõista.