Ameerikas juuakse palju vett kui võrse pidi tervisele väga kasulik olema. Kas teil on ka see vee joomise komme? Joomise komme ei ole, aga ma joon seda palju rohkem Kakko liti või laialt koolad, Ameerikas kutsutakse oma joon seda Kallonite vea moodi. Kas viinaga vahel võtate? Väga harva, aga mida kauem ma olen Eestis, seda vähem ma võtan viina üleüldse. Alkoholismiprobleem siin on nii hull, et see on päris hirmus, vaatame kohe, nii et ma ei ole just viina põlgaja oma elus kunagi olnud, välja arvatud, kui ma olin noor, siis maskoti, tegin Jalin skaut ja olin täielik karsklane, aga noh vahepeal ikka noh, mõned napsid olen võtnud siin ja seal ja aga nüüd see jääb harvemaks ja harvemaks. Kui siin vahepeal räägiti, et punane vein on tervisele väga kasulik, siis ma lugesin hiljuti ajalehes, et Ameerika meedikud kinnitavad, et üldse alkohol väikeses koguses on tervisele kasulik, nii et ameeriklased üllatavad jälle. Nad ütlevad seda küll, jah, aga ma usun, et seal rohkem nende propaganda, kes seda veini. Keegi on jälle hädas? No meil siin on paljud mehed rääkinud, et nad õppisid jooma Vene sõjaväes. Kuidas seal Ameerikas ka on, kas viina võtmine ja vägivald on sõjaväes probleemiks olnud? Vägivald ei ole kunagi probleemiks olnud. Võib-olla alguses, viiekümnendatel aastatel, kui ma läksin, siis ütleme dessantüksuses, kus ma teenisin, seal oli niimoodi, et vahetevahel veidi, kes keegi kuskile baraki taha pannes järsult poolt, kui kui nad muudmoodi hakkama ei saanud, aga see kadus täielikult 50 aastatel lõpuks sõdajal peale 50. aastal ma ei mäleta, et oleks kunagi üldse olnud. Mis puutub alkoholi tarbimisse, siis see on väga, ta ei ole kontrollitud, aga ta on inimestel panevad oma piirangu niukesi alkoholi, kuid, ja täiesti joodikuid. Ma ei mäleta üldse, et oleks olnud. Mõned vahetevahel jäi natuke liiga palju ja siis järgmine päev oli, pea oli segane ja ei saanud võib-olla oma tööga nii hästi hakkama, kui nad oleks pidanud saama. Vormel ühes, aga, aga noh, nihukest suurt joomist seal kunagi olnud. Aga siin nägite seda küll? Noh, siin on see ikka päris kohe haigus, see on magada seal tarvis ühiskonna ühiskonna suur ühiskonna probleem on üldse alkoholi tarvitamine. Nii palju kui seda on. Ma käisin rokkar. Rokkar Marevis sai ajal vabaõhumuuseumis eelmine sügisel ja seal oli selles kõrtsus, mis nendel seal on, oli EXPO sõition ja ja mis mulle väga silma torkas, et selle sajandi alguses oli Eestis iga 200 inimese peale üks kõrts. Ja kes olid need omanikud, olid mõisnikud ja kirikud. Niimoodi valitseti inimesi ja, ja noh mis raha tuli, isa, see oli monopol, oli nende nemad. Tegid seda viina ja nemad müüsid, nemad tegid, said selle kasu sellest niimoodi kontrolliti inimesi. See on vastik kohe, mis on see joomine? Teie käest küsitakse, kuidas Vietnami sõjas oli, kas pärast ägedaid lahinguid anti meestele juua. Kui saalibaasis kuskil sa võisid midagi ei antud seisu, ostsid, kui esiteks midagi antud su rihmaga H'ta oma taskus tassid ja alus ja, ja viin oli saadaval, kui sa ei olnud täielikus lahinguolukorras või kuskil kuskil tagalabaasis. Niisiis oli see oli saadaval küll. Aga kuidas sõdurid ennast maandusid, pärast ägedaid lahinguid? Distsiplineeritud sõdur ei ole midagi tarvis ja mis oli Vietnamis, oli palju suurem probleem kui alkohol, narkootikumid ja sees. Lõpuks sõja lõpuks sai väga-väga suureks probleemiks. Ja ma loodan, et me kunagi seda pleemi siin suuremale näe, kui ta praegult on ta minu arusaamise järgi näiteks narkoärikad kasutavad, on väga vähe praegult. Aga see on üks suurem nuhtlus, kui alkoholism kunagi saab olema. Selline küsimus paljudel NSV Liidu sõduritel, kes Afganistani sõjas käisid ja Ameerika sõduritel, kes võitlesid Vietnamis, ütlesid hiljem närvid tõsiselt üles ja mõnigi neist jäi vaimselt invaliidiks. Kas see on sõja puhul loomulik või on sõjal ja sõjal vahe ka? Ma usun? See on loomulik, aga sõjal ja sõjal on ka. Ja mis ühiskonnas tuled ja mis need ühiskonnanormid on? Näikestali tagasi näiteks Ameerika ameeriklased peale teist maailmasõda nende juures oli seda probleemid vähem. Seda oli rohkem Korea sõjas. Aga vaatame nende kahe sõja, näiteks vahed. Teine maailmasõda oli, kõik, olid tõsiselt, kõik olid sellest osavõtjaid, Korea sõjas olid ainult teatud ütleme, madalama klassi või sotsiaalse registri järgi majanduslikult madalama madalamad inimesed selles mõttes, et neid võeti tihti ajateenijaks ja need, kellel oli võimalus kooli minna, voli, targemad, need viilisid välja sõjaväeteenistusest sel ajal. Nii et see võib olla aitas kaasa ja, ja muidugi Vietnamis oli see asi oli hullem, sellepärast et see oli nii, contra on need, see peaaegu lõhestus, terve riigi inimesed, kes olid poolt inimesed, kes olid vastu ja oli ka küllalt juhtumeid, kus sõdurid tulid tagasi, läksid Ameerikasse tagasi puhkusele ja tulevad lennujaamast välja või, või kus iganes. Ja nende peale sülitati. Noh, see ei ole vaimsele meeleolulist või just kõige parem selgem. Kuidas on võimalik surmahirmust jagu saada, mida te teeksite, kui 20 meest enne otsustavat lahingut on surmahirmust hulluks minemas? Ma ei tea, et keegi oleks surmahirmuks hirmust hulluks minemas, iga inimene tegeleb selle esieri erinevalt ja, ja, ja niisugust inimest ma ei tunne, kes üldse ei ole kartnud ei sõjas või kuskil niisugust ei ole olemas. Aga ma ise Läksin kahe vabatahtlikule ühele missioonile, kus meile anti kõige rohkem viis protsenti eluga tagasi tulla. Aga Ma ei tea, et keegi meist oleks. Me tegime ettevalmistused, ma saatsin kõik oma isiklikud asjad ära, pakkisin, ära saatsin ja ja, aga meil läks, meil oli õnne ja tulime selles ilusti välja kõik kolmekesi ja peale selle need, kelle teda päästma läksime. Aga ma ei tea, et meil kellelgi kolmel oleks, ma võin, see on niisugune isiklik asi, aga kuidas me kõik sõda isiklikult arendasime, nägime seal isiklik asi, aga ma ei näe mingisugust noh, ütleme reeglid, mille järgi inimesed peaks käima. Nii et teie tõsiselt hirmu ei ole tundnud. Olen küll kõige esimene, kõige suurem hirm esimest korda oma tundsin, oli Tallinnas üheksandal märtsil 1944 kui oli Tallinna pommitamine, linn põles, lumetuletornid olid klaasitükid, lendasid, asfalt sulas, tänaval põles maha ja, ja pommid olid igal pool lahkesid ja siis ma tundsin esimest korda mälust tõsist, tõsist hirmu ja ja noh, enne kui teine maailmasõda, laps, ma kogesin seda veel mitu korda, rääkimata pärast sõdades ja niruks. Kas langevarjuhüpet ees olete ka hirmu tundnud? Ei ole hirmu tundnud, aga noh, see on ikka niukene, kõhe tunne, see ei ole normaalne, et sa oled kuskil ülevalt alla hüppama, üheks pisike riidetükk ajab sind aus seal. Aga siis noh, et, aga see on kah seal hirmu kontrollimine, loomulikult seal on kõhu alt on õhe, kui alguses hakkas lõppema. Aga langevariõpetaja ka niisugune asi, et see läheb nagu läheb verre, mida rohkem seda lõppu varsti hakkab seal meeldima, siis mõned lähevad fanaatilised, eks ole, haka tahavad, aga rohkem ja rohkem ma tunnen eelmisi, kes, kellel on üle 7000 hüppe, kujutage ette, nad lähevad mõnikord üles ja nüüd on kärge helikopteriga, tuleb ja läheb üles-alla-üles-alla vanasti oli see natuke raskem, sest lennukiga võtab rohkem aega ja nii edasi. Aga teevad kolm, 40 hüpped päevas, mõnikord rohkemgi. Paljud eilsed petsiledega. Minul ei ole neid väga palju, mul on kas 37 38, mulle täpselt emba-kumba. Kas praegu hüppaksite? Kui tarvis, on jah, isegi vabale nalja pärast. Kas vahel unes kõnet hüpata ja langevari ei lähe lahti ja midagi niisugust ei ole? Ja ma olin ühel hüppel pataljoniõppel, kus kuus inimest sai surma erakorraline ja see oli niisugune suur õnnetus. Ma ise võtsin osa sellest pärast aga ma isegi ei mäleta, et oleks selle peale mõtelnud rohkem või, või und näinud Albundva midagi juhtuks, siis. See oli probleem oli see, et see, see hüppekoht oli väike, ühes otsas oli, oli jõgi, teisel alguses oli jõgi ja siis kus ta lõppes, oli jõge paremal pooleli asfalt ja vasakul pooleli meri ja kui täpselt ei hüpanud, siis kas sa läheksid, jakk esimees ei hakka või teise, ei hakka või asfalti peale, kus soovisid väga raskelt vigastada saada või siis merre. Ja, ja mis juhtus oli, et kuus inimest kukkusid jõkke, rohkem kukkus palju rohkem kui, kui ei hakka, aga siis kukkusid jõkke ja nad ei saanud oma langevarjust lahti jänes nuppusele istuda. Te teenisite 35 aastat USA kaitsejõududes. Selle aja jooksul on USA presidenditoolil istunud väga palju erinevaid inimesi. Kes teie arvates on olnud USA presidentidest, välispoliitika ja kaitseküsimustes kõige kompetentsem. Ükski president isiklikult nende asjadega ei tegele. Küsimus on, missuguse meeskonna nad kokku panevad ja kõige parem meeskonna panin räigan. Ja kõige tugevamalt viis tema meeskond läbi selle poliitika, mis põhiliselt lõpetas selle idiootsuse siin maailmas, mis oli Venemaa ja Ameerika vahel. Neil muidugi näeme, et see töö, mis tehti tuumarelvade Hävitamine, ja kõik niisugused asjad, et et see võib uuesti tagasi tulla ja see on üks kõige hullem variant, mis inimkonnal praegu tarvis on või kunagi tarvis on, et me hakkame, eks targa ähvardama tuumarelvade peale. Aga ma usun, et see vastus on räige. Kas teil on isiklikke kontakte ka olnud mõne USA presidendiga? Ai, see noorega väga noorelt mind valiti, mind valiti nooresersontena parimaks sõduriks kolmandast armeest ja siis ma käisin armee ülem, aga käisime ükskord presidendile vastusega, nii palju. See on ka, kõik läheb olema, ei ole saanud. Küsitakse, kas Ameerika kolonel Einseln teadis täpselt Ameerika sõjanduse köögipoolt või usaldati riigisaladused ainult väga kõrgetele sõjaväelastele? Kohad olid nii kõrgele, et ma ei tea, et need palju kõrgemad üldse oligi. Loomulikult seal oli mõned kohad kuskil nurgas, aga kui ma töötasin lühendatud kindralstaabis, siis jah, mul on olnud kõik saladus, katted kõige kõrgemad ja spetsiaalseid ja need on mulle ühel või teisel korral olnud. Te olete andnud vaikimistõotusele, et andnud allkirju. Ei seda üldse küsida, kes on arusaadav, et see sellest ei räägi ja mitte midagi. Kui sa sellega tegeled, siis sa tead, et see on ainult tööülesannetes ja see on, see on kõik ja sul ei ole mingit õigust ja saab ja mingeid keegi ei küsi su käest allkirju osaldakse ja kui sa kunagi midagi valesti teed, siis muidugi võetakse sind vastutusele, aga mingisugust rumalus, niisugust allkirjade kogumist ja asju, niisuguseid asju olemas. Kui teil oleks paarkümmend aastat tagasi olnud isiklikke kontakte NSV Liidus elavalt eestlastest sugulastega, kas teil kui USA kõrgemal sõjaväelasel oleks tulnud sellepärast probleeme? Minul ei oleks olnud mingeid probleeme sellega, aga ma hoidsin selles kontaktist väga piinlikult kinni sellest, et ma seda ei teinud nende pärast mitte enda pärast. Mu ema oli kontaktis oma õdedega ja kirjutasid ja ja noh, ütleme koodis nad enam-vähem vist teadsid, mida ma tegin, aga selles kunagi avalikult käia, kirjutab. Te tegelete Hiina poliitikaga, olete Ühendriikides asuva kahe poliitilise organisatsiooni liige. Millest selline suur huvi Hiina vastu? Mitte just eriti Hiina vastu, aga olgugi, et Malin kirde Haasi osakonna ülem kindralstaabis ühel jätkul ja ma tegelesin kõige selle maailmaosaga, aga seakas põhiliselt meiega koostöö Eesti, Läti ja Leedu vabaduse heaks. Ja kui me käisime demonstrite demonstreerimas vene vene Kansule konsultant Jean Franciscuse, hiinlased tulid meile ja kui nendel oli aeg demonstreerida, siis me käisime nendele abiks ja minu töö oli üleüldse koordineerima teiste rahvuslaste, tõmbasime ennast kõik kokku nii palju kui võimalik, siis meid ise oli liiga vähe, et seda tööd tõhusalt teha. Hiinas on praegult rohkem poliitilisi vange kui kuskil mujal maailmas. Pange kasutatakse väga tooretes tingimustes noh, ma ei ole kumbagi oma silmaga näinud, aga lugemise järgi ja mida ma olen lugenud? Nad ei anna ühtegi sammu järele, mis oli, kuula, kes kunagi vanema kõige hullemal ajal Üsna pea loovutab Suurbritannia Hiinale Hongkongi. Milline saatus ootab teie arvates Hongkong? Ma usun, et praegune valitsus Hiinas on küllaltki pragmaatiline, et nemad ei tapa seda. Vanemis, muneb nendele kuldseid munasid ja aga nad võtavad võimu kindlalt oma kätte, selles ei ole mingit küsimus ka. Aga rohkem ma ei oska öelda, mis, Igal asjal on oma head ja halvad küljed. Kui Eesti saab NATO liikmeks, millised positiivsed ja negatiivsed küljed sellega kaasnevad. Positiivseid külgi on väga kerge ju ritta panna, kõigepealt. Et see annab rahvale mingisuguse julguse tunne ja kindluse tunne, et neid aidatakse, meid aidatakse kaitsta ja nii edasi, aga negatiivsed pooled on see, et me anname ka teatud määral oma prantsuse ära. Ja meile tulevad väga suured kohustused. See ei ole odav. See ei ole Ada. Meil peavad olema teatud väeüksused, meil peavad olema teatud varustus ja teatud väljaõppe ja kõik läheb raha maksma, see ei ole odav. Sealse peamine negatiivne asi. Keegi küsib, milleks on vaja väikesel ja vaesel Eesti riigil oma armeed? See on väga hea küsimus. Ja ma olen seda enda käest küsinud, võib-olla 100 korda. Ja kui meie maailm oleks kaalne, mida ta kahjuks ei ole, siis ma ütleks, meil ei ole tarvis nagu Costa Rica ei ole kunagi sõjaväe olnud. Costa Rica ei ole kunagi taas olnud. Aga kahjuks meie naabrid ei ole need naabrid, mis on Costa Rica avanenud ja meie, meie idanaaber ähvardab meid kogu aeg ja me peame ennast kaitsma vähemalt vastu vanema. Meie üksinda ennast kaitsta ei saa nii suure väe vastu või võimu vastu, see on väga selg. Aga meil peab olema midagi, mis osutab vastupanu ja teeb seda, kui mitte millegiks, siis selleks, et ei saa keegi öelda, et me ise andsime all. Sõjas ja armastuses on kõik lubatud. Mis teie sellest ütlusest arvate? Sõjas ei ole, ei armastuses ei ole kõik lubatud, igal asjal on oma piirid realiseeritud piirid ja ja ma ei ole üldse sellega nõus, niukene, libe, libelaarne ütelus, aga niimoodi ta ei ole, sõjas on oma reegleid ja nendest reeglitest tuleb kinni pidada. Ja Ma pean ütlema, et terve aeg, kui vira sõdisin Ameerika sõdades, siis ei, keegi ei küsinud minu käest, et ma oleks midagi teinud või pidanud tegema, mis ei olnud sõjaliste reeglite kohaselt. Ei saanud ma kunagi ühtegi käsku, ei andnud ma ise ühtegi käsku nendest reeglitest kinni ei peaks. Kahetseda, juhtus ja juhtub. See on selge, sest sa ei saa igat inimest kontrollida iga minut ja kui eriti siis, kui sõjavägedel lihtsalt lõim läheb alla või nagu meil olid Vietnamis olid narkvaatikute probleemid ja ja nii edasi, siis mõned juhtumid tulevad ja nendega tuleb tegutseda siis väga resoluutselt väga räsitud. Kunagi pakkus Saudi Araabia saadik ÜROs välja utoopilise idee sõdade lõpetamiseks. Idee seisnes selles, et kõik alla 35 aastased mehed tuleb armeeteenistusest vabastada ja asendada nad 40 aastaste ja vanematega. Kui see ka ei aita, siis saab sõdu pidada ainult sõduriemade nõusolekul. Kas teil on ka mingi idee, kuidas saaks sõdureid? Aima seda enne kuulnud, aga see on üks väga hea idee. Absoluutselt mulle, mulle meeldib see idee väga teatud määral see on noorte meeste enese. Tunnustamine või mehisuse tunnustamine või mis iganes ja, ja vanemad mehed, kes on võimuahned, kasutavad seda oma võimu näitamiseks ju midagi, nii et ma olen kõlada vastane inimene kui hullemad veel alla ei saa ja see võib-olla paistab kuulajatele väga naljakas, kuna ma lähen 200 sõdinud ja kolmanda läbi elanud. Aga ma olen täiesti veendunud, et sõda on kõige agara masinaga, inimkond on omale peale võtnud ja välja mõtelnud. Mis suunas sõjatehnikamaailmas praegu areneda? Väga kõrge tehnilisele tasemele, nii et kõik need püssid ja kaudu, mis on kokku ostetud On kõlbmatu. Esiteks kvaliteet on palju tähtsam kui kvantiteet ja ei ole midagi, vaata astamis on vananenud, sellepärast tehnika läheb nii ruttu hädasi ja, ja põhiliselt on väga raske, isegi kui sul raha On midagi täna astamis, ütleme viie aasta pärast ei ole juba peaaegu absoluutne. Väga palju on kirjutatud ja räägitud ufode lendavatest taldrikutel kahtlastest valgusallikatest taevas ja nii edasi ja nii edasi. Kas tegelikult ei ole selle tagamaailma uue sõjatehnika, küsib keegi. Noh, seda küsimust on mu käest ennem küsitud, väga palju on seda küsitud Ameerikas. Nii palju oli selle vastu huvi, et valitsus otsustas, et Ameerika lennuvägi peab eriuurimisagentuuri kokku panema või osakonna, mis iganes nendel seal on praegu, kes uurivad seda ja nemad, Nad võtavad kõik. Vastu kõik sõnumid, kus iganes nägid ufod ja nad kontrollivad köik ja siiamaale, nad ei ole midagi leidnud ja inimesed ütlevad aga jah, et ja küll, aga nad ei julge inimestele öelda, sellepärast nad lähevad paanikasse. Peab ja niimoodi, ja niimoodi ma võin kuulajad öelda seda, et demokraatlikus riigis nihukesi asju ei hoitud saladuses, ei saa saladuses hoida, kui isegi keegi prooviks, siis mõni, kes seal süsteemis on, tooks selle kohe välja. Nii et ma ka ma arvan, et need on lihtsalt alusetu kartused. Ja ufod, need on kõik fantaasia. UFO vaatame, mis on ufo ufo, inglise keeles on, annad Jänefaid vaenkov sealt midagi, mis lenda, mida meid ja kindlasti, mis ta on ja neid on väga palju. Need võivad olla lennukid, need võivad olla ka Kädid, need võivad olla linnud, need võivad olla kõiksugu asjad, nii et. On, aga mõtleme, mis ta on, mida see sõna, mida sa õieti ufo tähendab, see tähendab ainult, et me ei tea, mis ta täpselt on. Ja siis, kui sa saadad midagi sinna üles, nüüd on satelliitidega, saab seda kontrollida ja lennukitega jama pealt ja igalt poolt ja siis leitakse, et mõnikord on virmalised ja mõnikord mõned teised asjad, mis seal mis iganes meil taevaruumis on. NSV Liidus valmistati omal ajal ette delfiine veealust, teksti versioonideks küsitakse, mis loomi veel maailmas on diversioonideks kasutatud. Ameeriklased kasutasid Kadio fina, Ameerika merevägi. Minu teada isegi võib-olla tänapäevalgi on, neil on, aga see on rohkem niisugune. Uurime nüüd, kuidas delfiinid ise omavahel räägivad ja nii edasi. Koeri on kasutatud, teise maailmasõja ajal kasutati ja ma olen, noh, ma olen suur loomade armastaja, põhiliselt tšjom on see väga kurb seda tõdeda, aga koertele näiteks pandi lõhkeainet keha peale, siis antenn selja peale ja siis lõpetati jooksta vaenlase tankide alla. Antenn puudutas seda metalli osa tanki all, siis lõhkeaine lõhkeasi on muidugi see tankihävitaja, sakslased tegid seda, ma ei tea, kas venelased või ameeriklased, aga ma tean, et ameeriklased seda ei teinud, aga ma teadnud, sakslased tegid. Te ütlesite, et te olete suur loomade sõber, mis loomadel kodus on olnud Ameriks. Koera laatiku lapsed olid väiksed, siis oli ikka koerad ja, ja noh, rohkem ei olnud, kass kassi on ka olnud, aga enamasti. Praegu ei ole praegu, ei ole nii, nüüd teeks väikese pausi ja kuulaks muusikat. Kas teil on ka oma lemmikmuusika või oma lemmiksolistid või? Ah, on ikka küll, jah, mina olen Kalmani nii-öelda fänne Kalmani operetis mulle noores päävest peas meelde jäänud. Mulle meeldib. Kas teil Tallinnas on olnud aega ka teatris käia? Käin nii palju, kui aega on. Rohkem on aega nüüd, kui vanasti oli, ma ostsin piletid ja rohkem andsin peletid, ärakuise sain kasutada, aga mulle meeldib väga hea ja siin on väga esmaklassilised kontserdid ja teater on tõesti esmaklassiline. Nii et rohkem käite muusikateatris? Jah, mulle meeldib muusikateatri rohkem. Sinu. Moorori. Nii jätkame siis jutuajamist. Pool aastat tagasi lahkusite Te Eesti kaitseväe juhataja ametikohalt. Kas aeg on haavu parandanud? Minul ei olnud mingisuguseid saabuv, ma see poliitiline otsus, tee seda tehti väga alatult minuga üldse räägitud inimesed, kes oleks minuga vedanud sellest, ehkki ma üleüldse ei suvatsenud minuga sellest rääkida, nii et see, kuna seda tehti, oli see probleem, mitte et ma ära läksin, igal asjal on aeg lappedaja ära lõpetada, aga kuraseda lõpetaks. Kas te enda arvates tegite ka mõningaid vigu? Oh, kindlasti ma eluaeg teinud või kohased igasuguseid. Ja kindlasti teen neid veel. Võib-olla kõige suurem viga oli see, et ma usaldasin rohkem inimesi, kui ma oleks pidanud usaldama. 1993. aasta juunis ütlesite Rahva Häälele antud intervjuus, et president Lennart Meri on teie sõber. Kas 1996. aasta juunikuus võite seda uuesti kinnitada? Ma pean kahjuks ütlema, et ma seda kinnitada ei saa. Millal te presidendiga viimati kohtusite? Aga see oli vist ma ei oska täpselt öelda, ma usun, et see oli kaks päeva peale mu vallandamist, aga ma ei ole päris kindel, kahes kohe seal ümbruses midagi. Detsembri lõpus. Ja teie ise talle helistada? Mul ei ole mingit põhjust välistada, president ei ole isegi mu kirjadele vastanud, nii et ma ei tea. Nii et ma tänapäevani mikspärast mind vallandati, sest president kuulutas selle riigisaladuseks ja kui me räägime demokraatlikust õigusriigi taastamisest Eestis, siis kõige põhilisem õigus on süüdi süüalusel teada, milles teda süüdistatakse. Minule seda veel tänapäeval ei ole öeldud. Milliseid võtteid kasutatakse USA-s, kui tahetakse mõnest kõrgemast riigitegelasest lahti saada, kas võtted on teistsuguseid? Kusiin? Seal ei ole mingeid võtteid, seal lihtsalt on protseduurid. Kui keegi inimene ise astub tagasi ja kui on tarvis või, või talle öeldakse, et. Teenistust enam ei ole tarvis, eriti kõrgematel ametnikel ja siis protsess pannakse koha peale. See ülemineku aeg on umbes aasta aega, näiteks oleks seda korralikult tehtud, siis oleks valitud järglane üks aasta aega ennem ja siis mõlemad teavad, kes tuleb. Näiteks ma võin öelda, kindral Haglund Soomes näiteks meie naaberriigis tema teenistusaegselt. No kui ta midagi väga valesti teeb, vahepeal siis muidugi võib teda vallandada. Aga selle jaoks on oma protsess ja talle öeldakse enne, et ärge tehke, antakse hoiatus või midagi. Aga mina sain ainult ühe, kritiseerivad kommenti presidendi käes terve selle aja jooksul, kui ma teenisin ja see oli eelmise aasta vabariigi aastapäeva kõne. Kui president, enne kui me vabadusväljakult lahkusime, ütles mulle, et see oli hea kõne, aga malevat poliitikasse läinud ja ma küsisin, mis vastase poliitika on siis president ütles, et ma oleks tohtinud korruptsioonist rääkida. Ja ma ütlesin, et aga president korruptsiooni vastu võitlemine on iga kodanikukohustus kas mundris või erariides, et see ei ole poliitikasse astumine. Nii et kui see on nagu öeldi, et malevad poliitikasse astunud, siis põhiliselt vallandati nüüd sellepärast, et ma rääkisin korruptsiooni vastu. Mida teie arvate riigikaitse eelarve kahe koordistamisest, kas kaitseministeerium oskab maksumaksja raha sihipäraselt kasutada teie arvamust? Ahaa, ma kirjutasin ühe artikli ka, mida ei ole, mis ei ole ilmunud sel teemal ja see vastus on ei ja las ma ütlen Rutumiks pärast aasta eelarve, mida me praegu kasutame, kui see oli arutelul, siis ma ütlesin peaministrile ja kaitseministrile, et mis praegu läheb tarvis, kaitseväele on 12 kuni 15 protsenti riigieelarvest, aga mina ei küsi kahtega 15 protsenti just sellepärast, et seda raha saab kasutada paremini mujal. Ja pealegi, kui me saame rohkem kui kuus protsenti praegu ma küsi rohkem kui kuus protsenti, siis lihtsalt raisatakse ära, sellepärast et see mehhanism ei ole kohapeal, et seda raha otstarbekalt kasutada. Ja üks asi, mis on elule peaaegu püha, on, on rahanduslik, konservatism. Raha ei tohi raisata, neil on rohkem raha, kui inimesed arvavad seda raisatakse igal pool, meil on puuetega lapsed, meil on õpetajad, kes ei saa küllalt palka ka meil on lapsed, kes käivad koolis, kellele küllalt süüa, meil on pension, Airgjal läheb toetust tarvis. Ja meil on inimesed, kes sõidavad väga kallite autodega, ma pean ütlema autodega, nii kallid autodega lihtsad riigiametnikud, osakonna ülemad, mida mina ikkagi oma lääne palga juures ei jõudnud osta ja ei oleks vastanud, siis oleks vaadanud seda raha raiskamist. Siin on üks kiri, mille kirjutajad näeksid teid hea meelega. Eesti riigikaitseakadeemia rektorina arvatakse teie suudaksite sellest õppeasutusest eeskujuliku õppeasutuse teha. Üks välismaalane alles nädal aega tagasi vestles minuga sel teemal, kuna ta oli täiesti pettunud ja ei saa aru mikspärast olukord seal nii halb on. Ma ei tea, kui halb see on, põhiliselt ta sõjaväe ohvitserid ei kuulasena akadeemiasse, sõjaväekool peaks olema eraldi ja selleks oli ette nähtud Paldiski õppekeskused viiakse sõjakoolid siin kõik, mis on sõjaväe, aga tegemist. Aga tulid majanduslikud huvid hätte ja olgugi et sel ajal, kui ma veel kaitseväe juhataja või keegi mulle selle vastu midagi ei ütelnud, kõik ikka jah, et hea küll, et teeme, teeme, teeme, ja nii kui ma uksest väljas olin, siis oli Paldiski ei kõlba ja ja ta on kuskil urkas ja kõiksugused, vabadused, põhiliselt majanduslikult majanduslikud huvid, mis olid seotud lõunasadamaga ja fakt oli see, et ma jään nendele etega majanduslike huvide pärast. Kuidas te kommenteerite, Tiit Madisson juhtumit? Väga raske on sellele kommenteerida. Ma ei tea küllalt informatsiooni selle kohta. Minule paistab naljakas, et inimene pannakse kuueks nädalaks eeluurimisele ainult selle informatsiooni põhjal, mis oli väljas. Millal ta seda tegi, millal see ette valmistati, kõik need lendlehed ja mis iganes seal olid, mis on lehtedes läbige näinud, ma ei oska öelda. Ma arvan, et Raivo Palmaru artiklid Sõnumilehes võib-olla on tõele lähemal, kui me aru saame, siin on rohkem mängus ja kui ühe inimese algatus. Aga lihtsalt ei oska öelda. Mul ei ole küllaldaselt informatsiooni, aga üks asi, mis tuleb teha nii nagu kaitseliidu selle Tartu juhtumile, kus nad oma selle maja seal üle võtsid. Nihukesi asju ei saa ignoreerida, neid tuleb väga tõsiselt võtta. Ta ja neid tuleb uurida kõige kõrgemal tasemel ja kõige kõrgemal tasemel riigikogu. Ja ma ei näe riigikogu vastutustundega sellega tegelenud. Tallinnas Tõnismäel asuva tundmatu sõduri ümber on käinud väga palju vaidlusi, ühed leiavad, et sõdur peaks sinna jääma, teised vastupidi. Mida teie arvate sellest asjast? See on üks küsimus, mida tuleb lahendada väga rahulikult. Minu vaade on sarnane, austan kõiki neid sõdureid, kes pidid sõdima ja kellel on mingid muud valikut ei olnud. Need, kes mobiliseeriti Nõukogude sõjaväkke, sealhulgas minu isa, minu poolt, onu isa tuli tagasi, poolanu jäi, Reinthal sai surma. Ei kumbki tahtnud, sellest 100-st osavates ei olnud nende sõda. Teine Poola minu noorem vend sai ja ajateenistuse Eka saksa okupatsiooni ajal teda mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ja tema sai surma. Saksa sõjaväes. Ei olnud, tema 100., ei olnud meie sõda ja aga, aga kuna seal kontruessaalne ma panin, tegin ettepaneku selleks presidendile juba ammu aega tagasi, üle kahe aasta tagasi, kui ma siia tulin, et me viiks kõik need mälestusmärgid ühte kohta kuskile linnast ära, kas sinimägedele, kus väga palju eestlasi mõlemalt poolt said surma või surma või kuskile mujale ja panna nad kõik sinna, siis inimesed käigu mälestuge Nad tahavad, sest see ei olnud sõduri otsustada, kas ta sõdis või sõdur see all, see oli tema saatused veidi sõdima ja ta langes seal. Ja ma austan kõiki neid sõdureid, kes vapralt sõdisid ja tegid oma tööd, sest neil põhiliselt valikud ei olnud. Mis seoteid Jaanus Raydeli tuleviku Eesti erakonnaga küsib keegi. Ma mitte midagi. Meile pidasime läbi, rääkisime sees alla, vaatasime, mida nemad teevad. Jaanus vaid Alil on palju noori inimesi. Väga andekaid inimesi on tema ümber kogunenud. Ja kui on tarvis ja ma tõsiselt balletikasse peaks minema, siis ma usun, et me saame mingisugust koostööd teha, sellepärast et noorte käes on su tulevik. Kas olete on Eesti tuleviku suhtes optimistlik? Mina olen küll, ma olen üleüldse väga optimistlik ka mina ja neid asju väga tumedates värvides, olgugi et alles hiljuti ma hakkasin midagi kirjutama tänase olukorra kohta ja iga kord, kui ma hakkasin midagi paberi peale panema jumala kena, aga vaata, mis siin juhtub vaatama siin vaata, mis siin juhtub. Ja siis see esimene mustand oli küll väga-väga hull. Aga me saame nendest üle. Me peame ise vaatama, et me iseendale liiga palju musta värvi peale pane, mustad prillid ette ei pane, see asi areneb, ta läheb edasi ja me oleme võtnud samme tagasi mitmel pool ja ja noh, ka eriti korruptsioon on üks väga-väga tõsine probleem. Ja siin tänasel konverentsil kuulsin, et kui seda tsiteeriti õieti, et härra Mart Laar oli ütelnud, et eestlased ei tohi välismaal rääkida korruptsioonist Eestis. Kui ta niimoodi ütles, siis ma pean ütlema seda, et ma olin kolm nädalat tagasi konverentsil, mille teema oli Baltimaad riikide ehitamine Nation Baltics välismaalastele väga isiklikul see korruptsioon on, mida nad loodavad, et me ise hakkame sellega midagi tegema ja parandama, et nemad ei pea siia tulema ja, ja, ja need kaebused, mis tulevad välismaalt Hallaste poolt. Eriti kui ma olin kaitseväe juhataja, mul olid suursaadikud, kes rääkisid mulle ja ma olen titeelselt küsimused ja probleemid, mis nad rääkisid, kuidas nende inimeste käest pressiti raha välja, kes siia tulid äri tegema ja nii edasi, nii et see on, see on üks suur probleem, kumbagi intsidendid. Te olete lõpetanud USA armee juhtivkoosseisu ja kindralstaabikolledži riigikaitseülikooli. Teile on George Washingtoni Ülikooli haldusmagistrikraad. Mida tahaksite veel õppida, kui selleks võimalus oleks, millest on elus vajaka jäänud? Palju on puudu jäänud õpiga juur, iga päev ma omal ajal mõtlesin oma, teen doktorikraadi ära, aga siis sõjavägi saatis meil jälle uuesti kooli uuesti kooli ja ma olin nii tellinko alistanud. Ma vahepeal ei tahtnud raamatut kooli raamatut nähagi. Ja siis ta jäi mul tegemata. Aga ma võib-olla õpiks rohkem võõrkeeli. Ja ja rändaks ringi ja teeks, ütleme no niisugust poliitilist kultuurset tööd või midagi sarnast, mis kee temalt. Ja noh, õieti mul abikaasa ütleb, et ma ei oska ühtegi keelt õieti rääkida ja võib-olla see raadiokuulajad tänasin, tunnistavad seda, et ega mu eesti keel on ju ka puudulik. Mu inglise keel, ma räägin, puudulik olnud saksa keelt natukene budistan ja vietnami vanasti koristasin ja mõnda suguharude keeli, kellega ma seal tegelesime, need mäe inimesed nagu rahade ja, ja niimoodi. Aga rohkem see on ka kõik. Palutakse rääkida oma perest, millega tegeleb teie abikaasa, millega tegelevad teie lapsed, kui tihti te kokku saate ja nii edasi ja nii edasi. Abikaasa on psühholoog. Töötab. Ühe eraülikooli juures, kus antakse välja ainult magistri- ja doktorikraade Dali privaatsühad aastaid ja aastaid, aga nii-öelda ta põles läbi, seal pingutad. Inimesed mõtlevad ja mis ta Diaalne ainult istub päeva läbi, kuulab täiesti jutt, aga kui sa ikka midagi sellega pead, tegevused, maga, pingutade, tema niiskem. Eslane jah. Talle meeldib, mida ta teeb ja on väga õnnelik oma tööga. Millal te viimati kohtusite? Viimati kohtusime, oli veebruaris. Kas teie käisite seal või tema siin mujal olin, mina käisin. Tema pole siin käinud, nüüd. Ameti hiljuti eelmine aasta käis. No esimene abikaasa oli ka eestlane Oli ka eestlane ja väga kuulsa eesti sportlase nimega Veetõusme. Ants Veetõusme, Tartu linnapea sugulane. Kuidas teil ühe spurdiga vahe, kordan? Minul oli ka väga hea vahekord alati noorest peale ja ma olen ma ma olen harrastanud midagi kogu eluaeg ja esimene kord, kui ma täiesti füüsiliselt mättasse läksin, oli, kui ma kaitseväe juhataja töö üles üle võtsin, siis oli 14 tunnised päevad seitse päeva nädalas ja lihtsalt ei jõudnud selleks aega. Olen kas mänginud tennist või jooksnud või rakettpalli mänginud ja kergejõustikus ja vali pooli mänginud ja ja, ja korvpalli mänginud, vutti löönud ja kõik, mis iganes oli, ette tulin, kõike proovisin, aga noh Harrastamises, kuna mul meeldis mängida, mitte et ma mingisugune tahe oli suureks staariks saada. Praegu hoiate ennast ka kuidagi vormis jooksetei. Ei, ei kahjuks. Ma olen päris häbi kohe tunnistada, et ma olen väga. Noh tagasihoidlik selle koha peal praegu rohkem diivani peal meeldib istuda ja mitte seda, Ma olen rohkem, vahin televisioni, võite televisioni vaid arvutis kriini ja kirjutan asju ja niisuguseid asju, nii et varsti silmad krillis, võib-olla lähen pimedaks. Lapsed elavad omaette, kõik lapsed on ära omaette. Jah. Vanemad on poisid ja kõige noorema tüdruk, kolm last, kolm last ja elavad armeeks ja elavad, elavad kõik idakaldal Washingtoni ümbruses, üks on arvutite peal. Ja üks on. Ma ei tea, mis kõige vanem poiss praegu teeb. Aga ja noorem on, on mänedžer, niisuguse laevade ekskursioonilaevade programmide mänedžer, nemad siin käinud, üks poistest on käinud, abiellus siin eelmine aasta. Ahah, eestlannaga, kellega te praegu läbi käite, kes on teie sõbrad? Oi, mul on sõpru siin palju, aga ma neid nüüd nimetama ei hakka, sellepärast et et siis äkki mõni jääb välja ja, ja ma ei taha kellelegi pahameelt teavitada, ka neid on ja mul on päris head ja südamelähedased sõbrad. Aga millega te praegu üldse tegelete? On teil mõni amet ka vä? Amet ei ole mul nii-öelda töökohta või ei ole ja, ja ei ole pakutud ja ja kes on seda ka enne küsitud, et mikspärast ja mõtlesin, noh, et ma ei tea, aga teie arvake, arvamus on enamasti, et et et mind ei taheta, sellepärast et ma hakkan äkki vaatama, et kas seal on korruptsiooni. Firmale väga kasulik välja aga noh, ega ma ei ole otsinud ka õieti midagi, sellepärast mul on väga, väga palju asju teha ja mul on nagu praegu on, ma lähen varsti jälle reisile ja siis on kõnesid pidada ja ja, ja ettevalmistusi, et meil on väga palju ja siis ma olen ka hakanud kirjutama palju asju raamatu vormis ja nii edasi ja selle vastu on väga suur huvi praegult Ameerikas. Tänan teid, härra kindral, kuulajate küsimustele vastamise eest. Aga nüüd, öelge palun, milline oli teie arvates parim küsimus? Ma arvan, et see küsimus on see, et miks Eestis on üldse tarvis armee, et kuna see on inimeste otsustada, kas seda on tarvis või ei ole, ja inimeste käest keegi ei ole seda veel küsinud. Keeled. Persona saate külaline oli kindral Aleksander Einseln. Persona saate auhinna võitis Maret voog Tallinnas. Juulikuus esineb persona saates Arnold Rüütel. Talle võite küsimusi esitada 10. juulini. Automaatvastaja number on neli, kolm neli kaks kaheksa seitse. Persona Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.