Selles saates kuuleme ühe eesti ohvitseri saatusest. Sissejuhatavate sõnade asemel võiks märkida mõtlemapanevat tõsiasja. Praegu on elavate kirjas vähem Eesti vabariigi sõjakooli lõpetanud ohvitsere kui Eesti vabadussõja veterane. Eesti vabariigi sõjakool alustas aprillis 75 aastat tagasi ja tegutses 1940. aastani. Eesti vabariigi sõjakoolimehi on praegu Tallinnas elav Kristjan bet. Kodulinn õppimise ajal oli Tartumaale Elva kandist Udernast pärit Moderna vallamaja ligidalt endise vallamaja udar koolimaja ligidalt dollali. Vanasti oli ta kõrgem udar, kõrgem algkool. Seal on praegu alles maja Salon Ajaloomuuseum sees ja ka sünnikodu on alles seal õela poolvennapoeg koos oma perega. Kui suur pereõlidel? No meil oli väga suur pere, meid oli 12 last. Jaa, seitse neist jäi ellu. Mina olen ka käinud koolipoisina oma emaga Konstantin Pätsi vastuvõtul Kadrioru lossis, siis kui kutsuti neid lapserikkaid, emasid sinna. Ja praegu on elus ainult kaks. Üks on Ameerikast, Tallinnas. Teie õde teatavasti on Helmi Mäelo ja kas tema kirjanikukalduvused ilmnesid juba varakult? Jah, ta oli Tartus ja mina olin ju Helmi Mäelo perekonnas. Sest tema võttis mind isakodust, tar tusse. Ma käisin Treffneri gümnaasiumis algkoolis ka neli klassi ja siis hiljem läksin poegadest gümnaasiumi. Nii et mina olin täitsa seal, perekonnaliige samuti vend ja ja siis veel õetütar, üks nii, et vaatamata oma laste, temal olid sünnivead suured vead, üks laps ei saanud käia nii, et selle peale vaatamata saali kanja õde aitas ka mind koolitada gümnaasiumi gümnaasiumi lõpuni. Ja siis läksin vabatahtlikult sõjaväkke aega teenima aega teenima, heris trügisin sisse, aspirant kooliealist mõtlen siis elasin, olin kaks aastat praktikal ja valmistasime ette kaks aastat eksamiteks Orcheri klassi sisseastumist siis seal olidki, et mis nõudsid pikemat ettevalmistust, siis matemaatika, nii et seal olid ranged nõudmised siin sõjakooli juures. Mina olin naasiumi matemaatikas vaevalt kolm miinus aga siis, kui sisseastumiseksamid, siis küsis kolonel eksamineeris seal. Kas te olete ülikooli lõpetanud? No seal oli kõrgema analüüsi tõestust mingisugusest noh, seda harilikult kuskil programmis ei ole. Kas teil oli siis nii tubli kool või te tegite vahepeal tublit tööd, me tegime kõvasti tööd. Karl Pärnojaga koos see, kes oli soomepoiste seal pataljoni üllataljoni ülem ja. Ja sõjakoolieksamid olid väga kibedad, sõjakoolieksamid olid väga kibedat. Ühe kuu jooksul pidi tegema 30 eksamid ja näiteks sõjaajaloo, seal olid ju väga suured mahukad teosed. Noh, vene keel oli sunduslik, siis üks võõrkeelne sellektsioonimor saksa keeli eesti keel ja vene keelt õppisime juba Tartus juba aastaid paar aastat seal käisime ohvitseride kasiinosse ja õppisime seda 30 eksamit kuus, see tähendas ja IGA PÄEV eksamile iga päev üks või kaks ja see oli tohutu press Tondil siin, kus valge maja on praegu tondi kasarmute sees kohe. Ja kui eksamid niisuguse tempoga üksteise järele anda tuli, siis pidi aine olema kõvasti käes, siis ei aidanud see, et sa enne eksamit kiiresti midagi läbivat. Ei, seda asja meil ei olnud. Meil olid kõik, tegid kõvasti tööd kohe. Nii et kapten hunt oli meil jalava klassi ülem. Ja siis tema. Imelik küll, pani mind kohe kumad emale esinenud, väsin pani mind kohe jalaväeklassivanemaks. Ja selle koha peal ma pidasin vastu terve aasta, tab minu ülesanne oli viia eksamitele, esineda elektoritele tagasi tuua, nii et seal pidi olema väga tiptop. Väiksemagi eksami puhalike löödi kohe minema. Nii et kõik võtsid oma tööd väga tõsiselt, väga tõsiselt võtsid, nii et kõva ettevalmistus kaks aastat seal pidi pidid ikka nii, et et ega sosserzani eesti ajal väga raske kaks aastat ettevalmistust. Siis oli veel väeosa praktika. No see oli ka need aspirandid kool siis kaks aastat ettevalmistusväeosas ja siis kopteriklass peale seda veel pool aastat oli, enne kui nooremleitnandiks pandi. Kirjeldage palun sõjakooli üht päeva, mis hästi ei mäleta enam. Hommikul vara oli, äratus, oli pesemine ja toidule minek, see oligi enam-vähem nii vaba. Ja peale selle oli siis kas oli siis taktikaliste õppused? Kõik see Mustamäe siin, kus me praegu elame, see on kõik läbi joostud ja nii, et nina otsast tilkus higi. Ja samuti Valdeku lasketiirud. Tol ajal on ka läbihigistatud. Aga orstile klassis, siis oli eksamiteks ette valmistada ettevalmistusse, kevadoleid eksamitele, sisseastumiseksamitel maani vist 19 sisseaste, aga lõpetamisel ma olin veel eespool. Keskmine hinne oli veel kõrgem. 35, lõpetasin gümnaasiumi, kohe läksin sõjaväkke. Ja sama sügisel algas aspirantide kogu viie Kusti aega teenisite ratsarügemendis Tartusse haridus- ja noorte aegunud. See oli ju Eesti üks ustavaid väeosi, nii et sinna valiti ainult maapoisid. Ma olin siis viis aastat Rossargenemise sel ajal vahetust viis rügemendi ülemat seal major jänes oli kõige viimane. Ja muuseas, major jänes, mul oli üks, mul oli üks sõdur, käis siin endine Ratsarügemendi sõdur ja tema oli Siberis harinskis või kus ta oli seal nurilskis ja ja major jänesebrigaad oli seal, töötas nii et tema oli hobusemees, tema sai hobuse kaeru süüa kõrvalt natukene ja sellega siis päästis oma elu ja tema ülesanne oli siis neid luukeresid viia taigasse, kus siis polaarrebased neid veel ülenerisid. Jah, aga major jänes jäigi Norrilskisse ja see sinna ta kõik surid sinna. Kõik seal oli ju väga rasket tingimust. Lihtsalt hävitati ja muuseas imelik küll, saatus, mina olin ka seal nimekirjas, keda taheti küüditamise 13. juuni öösel 1941 ja Värska laagrist Värska laagrist sel ööl ma tulin pesse Tartusse hüppesse saatuse sõrm ja, ja sain õe juure korterisse, nii helises telefon, see mees ja suure hirmuga muidugi ma läksin sinna, sõitsin seal oli, meil oli rongiõiendus tol ajal nii hästi saetud, et õhtul sõitsid hommikul tagasi ja õigeks ajaks õppusele. Hommikul võeti siis ülejäänud ohvitserid kokkusena ühte barakki ja öeldi, et olge rahulikud, teid enam keegi puut. See oli siis juhus, et täiesti juhus, nii et nii mitu korda on elus mul juhuseid olnud, saatus on hoidnud, saatus on hoidnud ja ja teiseks, nose portlik, väga tugev ettevalmistus eesti ajal. Ja samuti noh, ma ei ole, ei ole suitsetanud, ei ole napsi võtnud kõvasti, ta natuke ikka väga kõvasti. Ja praegu ei ole ka nii eriti viga, ehkki 70 80 uurijad kas Eesti sõjakuul andis kõva füüsilise vastuse, väga kõva, väga tugev riviline ettevalmistus. Siis rännaku arstid ja 50 kilomeetrit oli, mäletan öösi, rännak lahinglaskmisega ja rünnakuga ja valdikus veel ühe ööga ühe ööga eani. Seal nalja ei olnud ja täie Salakmess lahingrakmed 150 kilomeetrit. Seemel stipp, pikemaid ei ole rännanud. Ja teiseks siis sport tuli iga päev ja iga päev olid peaaegu või ülepäevane, et meid õpetati seal enesekaitsevõtet. See oli kapten, plistik oli siis nii, et tugev ette oma asja ja siis olid poksivõistlust meelde nina siniseks, kõik olid seal. Ja teiseks toit oli väga hea, nii et ega inimestel seal midagi omalt olnud tarvis osta. Niukene kordel ikka majas. Muidugi relvad ja nende nühkimine sageli meil oli ikka, et saapatallad pidid ka olema püramiidis sul puhtalt täitmas kõik jalanõud, kaabidid Alt kapten tuli siis, vaatas kõik üle. Jah, te lõpetasite siis sõjakooli 1939. Algasid kõige ärevamad ajad ja me ei oska midagi. Me olime liiga noored ja liiga sirge, täis kõik ja ega meil eriti seda poliitilist külge ei selgitatud. Ainult kui baasid tulid siis või läbi, rääkisid käis, siis. Mäletan, et Tallinna Tartu vahel lennuke tiga sagedamini väejuhtidega lendasid, lendasid ratsarügement, siis hoiti ka kasarmutes kõik valmis. Häireolukorra häireolukorras, et kosseri kond oli ka, ei olnud mitte kodus, vaid õliga sarvikuid kasarmus ja hiljem, kui venelased sisse tulid, siis olime laagris. Siis ma vaatasin seal järvest mööda kivitee ja siis võid see Fene eelväed sisse räbalates ja. Ja kindlasti Orkkalises põlvili ja hobustel oli, ei olnud valjad pääselt vahelikud käes ja surma ilma bit ka oli seljas ja siis nad tulid niiviisi, aga see oli juba järgmisel suvel, siis järgmisel suvel ja seitsmeteistkümnes juuni 1940 oli kole vaadata külastada. Assis likvideeriti Ratsarügement. Sain käsu minna Elva kanti. Me asusime Konguta mõisasse. Ja siis seal tehti Konguta mõisasse, see allus kolonel polkovnik Luukase laskurpolgule sel elva pulk, see oli elvapulki. Ja mina olin siis tol ajal pandi meil kõrgendus peale, siis nooremleitnant sai leitnandiks nii nagu vene määrustiku järele. Ja ma olin siis Eestis oli, toodi just enne vist 38. aastal Saksamaalt Köleri kahurid tankitõrjekahurid siis meil oli lahingkool nende tundma õppinud, eks see oli väga tugev niisugune ettevalmistus, jälle kušett, alati suveliga kenasti insi tilkus kohe, ega siis ei olnud aega pühkida. Ja sain selle rühmaülemaks ja selle rühmaülemana siis ma kui sõda algas, siis sai ka Venemaale marsitud ja need olid hobuveokiga. Meil nende käisime veel. Mäletan, käisime talvel Värskas lahinglaskmist tegemas. Seal oli üks vene kindral või mis ta oli, see pani mind kaaskma manis rühmaülem, panin kohe pihta, nii et esimese pauguga ja noh, seal ei olnud raske, seal olid ju optika sihik peal. See ei olnud raske midagi. Head. Ja siis, kui algas lahing, siis võis seda Venemaale siis meie kolonni, mis siit ülevõru ja liikus need siis olid. Ikka kui hämaraks läks, ikka sakslaste lennurünnakute all. Et löödi meiki mõnikord segamini, hobused jooksid laiali, mis oli rekvireeris hobused, hobused võeti talumeeste käest, hobused võeti talumeeste käest, mul on meeles veel üks talumees tuli, Elva linnavalitsuse vastas, oli meil siis tol ajal see asukoht enne Venemaale minekut ja siis saami täiendust. Need olid umbkeelsed venelased, kes midagi osatanud süüa küsisid. Ja siis oli üks talumistuli on ju väga ilus, hobune maandus ja selle tagasi talumehele. Rikkusite seadust jah oleks maha lastud, kohe, kui politruk oleks teada saada. Eks hiljem nendele poli trükkide võimiv tõusis. Ja siis me rändasime üks paar nädalat seal ringi Venemaal ja Häliasse. Pool olid kaks-kolm tundi, oli see lahing siis lõid seal malekorras kõik suurtükk tulijate maistus ja ega meelemina ei viitsinud ka midagi seal, et abistada seda rinnet, midagi seal venelast olid, need ei oskand midagi. Relvidundmil. Kristlasi oli seal paar-kolm inimest anud rühmas, siis oli juba venelastega nii ära segatud ja täitsa hea, kui lahing algas, algasin ise alles kaevamist. Ja, ja õnneks sain ikka väikse augu sisse, nii et mittekild mind ei puutunud ja suurtükist jäi suurtükist jäi järele anud tühi koht. See oli pihta saanud. Ta eriti raskesuurtükiolnud, nii et sellest, kui ka mürsk pihta sisuseli lendas kõik minema. Ja siis ma jäin sinna, kui järgmisel hommikul, siis hakkasime astuma Eestimaa poole, te ütlesite, et sakslased pidasid lahingut ainult hommikul kolm-neli tundi ja, ja siis siis oli vaikus, siis oli vaikus, siis nad läksid gaasi oma neli-viis kilomeetrit. Ja neil oli vist luure eesained. Ja Me marssisime näljas ja kuivuses seal, enne kui sakslase juurde jõudsime, me kahekesi olime, aga mul oli üks sõdur kaasas. Ja sakslast muidugi sakslast vaid kaebamatud. Ehkki Me näljas ja seal olime meile juua ka hiljem rivistati need üle tulijad, siis saksa ohvitserid olid ülbed, kõik ka eestlaste vastu. Aga eestlaste vastu. Ja ma mäletan, et seal oli see marss oli tagalasse siis oli nii kuum päike, janu oli niivõrd suur ja siis ma sain ühe suure põõsa varjus, see andis mulle natuke varjus, toibusin ja sain jälle edasi marssida. Meid pandi jala varsi läbi, sinna ma ei mäleta, mis linnad need olid seal igas peatus suuremas peatuskohas, siis otsiti välja partei liikmeid, politruk poid, rukke, Need eraldati kohe. Ja teised neid viidi, pandi lihtsalt platvormidele rongiplatvormidel lahtistel patrioot. Ega me tunnimiga eriti vist ei mäleta, ei olnudki tegu sõitleks, sõit läks Saksa poole, kuigi lootsite täiesti jaajaa loomulikult päästa, mõtlesime, et võiks Saksa ikka inimene on, aga ei olnud midagi. Samasugune. Ja siis pandi meid siis me olime eelnenud Roodes, see oli vangilaager, see oli tohutu suur, vanglas oli mitukümmend 1000 vangi sees. Ja seal oli siis veel ülekuulamised, Nende politrukkida ja nende parteiliikide väljaotsimine välja otsimine, seal oli umbes kolm või 4000 eestlast. Regulaarsõjavägi endine Eesti sõjavägi. Ja need variety saata jälle kodumaale, et võivad seal midagi teha. Ja seal oli kole olla jube nälg, Salma magasin lihtsalt kuskil nagu loomat. Me olime seal, ma magasin maa, siis oli papitükk, oli augu peal ja jaagu seegi papitükid, leidsid. Magasin maas täie täis. Nii et hommikupäiksepaistega rapsisime täie mööda, praad aeda, aga tervis pidas siiski vastu haigused külge hakanud. Jah, tänu mu õele, kes mind lasi süstida enne sõtta minekut, seal inimesed kukkusid sinna välja pauku, siis sealseedi inimesi, nende siseorganid, mis veel, see oi harilik asi. Seal Saksamaal siis oli Saksamaa Eeveeerroodes ja kaunis sünge pildi maalite selloysi oli jube, see oli väga jube laager. Ja hiljem siis, kui mitu kuud olime juba seal väljapäeval olnud, siis sügise poole ehitasime ise muldonnid, nii et pool maa seespool palkidega, siis üleval pool ja siis seal me olime kütmad, kütet ei, on sees. Kui päris külmaks läks, siis viidi meid ära. Stablakisse seal teine laager ja see oli teine laager. Barakid ja barakid olid samuti niisked ja eriti niisked olid need aluskotid, need olid pool aastat, sest seal oli väga palju prantslasi ja Lääne rahvuseid seal metsis natukene paremini toodeti, seal oli iga päev oli kaalika mikroni püree või mis ta oli. No aga nälg oli ka, aga siis oli mul jälle õde, kes otsis mind Berliinis kindralstaabi kaudu üles. Helmi Mäelo ja siis oli korraldused, sa sai kohe kiloseid pakke saata. Ma sain pakkija siis enne Eestisse tulekut, ma läksin paistesse, nalja paistaks. Siis ma olin Priske poiss, näha. Ja me olime ikka nõuded, Sa saa vangid, ehkki me olime eestlased ja aga sellest ei vaadatud midagi Lääne sõja vaidlema. Prantslased, ma vaatasin, nendel oli seal kõik õppimisvõimalused, kes ülikoolis õpinguid jätkasid. Nad said regulaarselt Punase Risti pakke ja need elasid normaalsed ja näitas sega prantslasele, ehkki sunniti ta sõjavangid pidid tööd tegema, ega prantslane ei teinud seal sõjavang tööd, tööd tegi saksa, tahad, kellele anti siis kas seal suitsu või midagi. See tegi selle tee ääres sõja vantidest. Ükskord oli jälle, viidi meid kuskile mõisa või talusse, kus sõnnikut tõstma. Ja siis oli meil toiduks, oli supp, niisugune gemüse supp, aedviljasupp, seda sai nii palju süüa kui tahad. No see oli niisugune kerge toiduga. No aga see oligi tervisele kasulik, sest ükskõik kui suur nälg sulga on sa pead liikuma. Meile tehti näiteks sakslased olid selles suhtes lõiklased, tehti meelerividrilli marssimist päev, sest kes aga maha jäi, see suri hiljem siis kui kevadel, märtsikuus või veebruaris. Päike paistis ilus, siis tulid Eesti ohvitserid mundris laagrisse korjasid 30 krõbedamat meest kokku ja siis öeldi, et te lähete, te olete kodumaale ja teatud päevade möödudes tulidki Eesti bussid ja toodi meid. Märtsi alguses toodi Eestisse ja siis viidi Tallinnasse, taheti kohe panna kohe tööle, me hakkasime vastu. Me olime näljas, kõik paistes ja tahtsime kodu minna, ikka natukene paar nädalat puhkust ja sant lõpus lasti paariks nädalaks kodu ja siis jälle uuesti lendama. Pandi mingisuguse Öeldi, et piiripolitsei mingisugune kool oli. Et kuna eesti ohvitserid oskavat juurdlusi teha sõjakoolis oli õpetatud juurde tegema, need juurdlia algteadmised on olemas. Ja siis pandi meid piiripolitsei koolides tõnit passi kontrollima. Kui aga seda juttu ei olnud, see oli lihtsalt pette. Mina sattusin Pärnusse. Pärnusse ja me hakkasime jälle relv puusal ja kommunistide vastu neid välja selgitama ja hiljem siis sai Pärnus olnud, siis sai ikka Tallinna vahet sõidetud ja siis kutsuti meid Soodla juure kindral, sooda juure. Kõik kokku, need noored ohvitserid Läti meid saata rindele siis kuiva sakslastel hakkas viletsam olukord pihta. Ja siis sügisel. Siis saadeti meid Saksamaale sõjakooli, see võis olla siis 1943 juba need kolm ja Saksamaal sõjakooli, see oli patel siis seal, seal olid kõik koos kindralit, kes pagunid seal kõik. Ja oli kõik olid losseridena mundrites ja seal saime tugeva lahingkooli ettevalmistuse sel Suur-Sõjakool kõik olid võrdsed, seal siis eneselõppu. Käisime Alpides Itaalias suusakursustel. Et seal oli luksushotellides elasime, siis toodi tagasi ja mind määrati siis Kiviõlisse kompanii ülemaks üles analist kompaniil, see oli noortekompanii vabriku kaitseraudtee palve ja partisanide vastu võitlemine oli kaotusega partisanidega. Üks sõdur sai surma, riiuli politseipataljoni kompanii. Me kammisime griva Sooneid ja sirtsu sood ja mis seal suured suud olid aeg-ajalt läbi. Muidugi olid neid vene lennukite ründamise oli palju neid, aga meil olid need õhuballoonid üleval, nii et ega nad madalama eriti madalal tulla ei saanud nende õlitööstust, nad ei saanud ju väga vabalt pommi, ei saanud üldse midagi, nii et õlitööstuse töötas ja ja kui õhu alarm tuli, siis meil olid seal Barakti liidel olid need sahtid maa-alused käigud, läksime sinna ja seal oli ohutu, täitsa. Ja siis, kui hakkasid suur läbimurre oli lõunarindel, siis alami korrassaad meid. Tankide vastupüssidega 1944 sügis siis kui punaarmee tuli sealt augustikuus, kui Petseri poolt punaarmee lähenes ja siis alarmi korras ette teatamata, kohe rindele. No mis sa ikka püssiga tanki vastu teed? Need löödi meid sodiks. Me olime Reola kandis seal sakslast. Ega siis neid oma mehi ei saadetud sinna öösiti luures ikka teisi eestlasi ja saadeti mind ka kindlasti eema, kas, kui kaugele venelane on tulnud? Ja seal ma sain ööse pihta käsikraadist? No noored poisid ja need ei julgenud minna. Siis ma läksin kõige ette ja saingi pihta. Teine koht oli jälle, pandi meid katteks. Sakslased lasid ise jalga meie sisserõngasse Emajõe luha peal, kuskil seal Pireti ümber. Ja kui hakkas hämarduma, siis tulime läbilist, kuulsime läbi. Siis Tartus, Tartust mäletan veel, Tartus olid koledad pildid küll. Nägin Raadi mõisa põlemist, seal oli haavatuid, palju, sakslasi karjusid seal. Laske mind mahalaskjaid maha, nii suurtes valudes. Ja me olime sakslasega täitsa segamini koerani. Neid oli vähe järgi jäänud paar-kolmkümmend, meest täitsa segamini öösiti taganemisega. Ja see oli parem gaasias, sakslased olid ikka kogenud sõjamehed ja meie noored poisid, need olid saidiga tuge mobiliseerida poisid korpost. Nad olid ju ka nõrga ettevalmistuse saanud. Õiget väljaõpet ei ole ja ei olnud. Ei olnud muidugi suur viga, aga seal oli teist võimalust, ka ei olnud kõik reservid koolide kokku, kes aga vähegi püssi kandisi selasti puruks. Te olite kompaniiülem, mina olin kompanii ülemisi, kompaniid polnud olemaski ära. Siis jäi meid nii vähe, siis taotlesin Tallinnasse tulekute täiendust saada. Slastiga lõpuks siis kui Tallinna jõudsime, oli natuke aega seal, siis tulid juba Tallinnasse ja siis. Kadusid Pärnu suunas ära. Hea. Puksiir vedas meid ilma suurele laevale. Servi haavatuid täis mitmekorruselist, seda laeva ei puutunudki. Jõudsime tantsingis, tantsis koondati meid üle 100 kilomeetri. Lõunapoolsaare võiks välja Bellaag, kap ten randla oli pataljonile. Hüppessis mütsi üles lasi, läks ära. Selles väljaõppelaagris pandi mind siis pataljoniülema kohustustest. Siis tasapisi saime täiendust. Sõdime välja, et jaa, liiginesime kogu aeg rindele. Paing õppustega. Need olid eesti mehed, kõik kõik olid eesti mehed. Siis anti meele Tilsiti linn Meemeli kaldal neemel jõe kaldal. Linn olevat kahe tunni jooksul mahajäetud. Linnas olid elekter olemas, õllevabrik oli ta ise õlut, bee punkrid olid selle võrra siis rikkamad, seal olid vaibad sees. Ja teiseks, meil oli ka parem rindejoon, sest meie kallas oli armeetrit kõrgem kui vastase oma, nii et vaenlane ei saanud päeval üldse liikuda, mitte mingisugust liikumist tal ei olnud. Kuna ma olin ülemus, siis me tahtsime minna ühineda Eesti diviisiga, mis oli seal tsehhimaa kandis kuskil. Ja kui anti taandumiskäsk. Me olime pataljoniga Ühe Wehrmachti rügemendi alluvuses. Sellest teisiti linnas. Ma käisin seal rügemendi ülema juures staabis tihti noaga tol ajal ju need paberid kahju väga aeglaselt käisid ja hiljem siis kondi taandumiskäsk. Siis ma panin jälle oma pea pakule. Vahepeal tuli korraldusele rindele minna, aga siis oli seal niisugune kaos. Maantee tulid poore täis, osaliselt õlita, tankidele puruks sõidetud. Nii et see oli kole. Nüüd siis poisid Kanadast saatsid mulle tänukirja. Et täname, et te ei viinud meid venelastele, et kuna asi näis olevat juba lõpukorral. Sest venelane ju lõiga tantsigisse ühe koti teisi lõisile Königsbergi peale. Kui venelane sisse tuli Saksamaale, siis nad kõigepealt otsib Need, Hitleri agendid, partei liikmed ja need otsekohe lasti maailma mingisuguse jututa. Ja need otsi läbi talud võib majapidavad, otsisid läbi ka, kui leiti need dokumendid Kotze koemaga. Jube, mis nad seal tegid? Vägistasid naisi ja see oli kole lihtsalt. Ja noh, loomulikult leppisime kokku, et nüüd tuleb päästa, mis päästa on, et lähme laiali. Mina olin üksi selle kardetud selle SAS'iga Veses märgiga liikmetel tunnusmärgiga jah, aga poisid poistele jama ei olnud, poistel ei olnud ja siis poisid saidki inimesi osalise, osaliselt muidugi viidi Taani, päästsid ära. Ja mina läksin sinna väljaõppelaagrisse tagasi, seal oli mu tuttav seal pasa erariided selga ja seal ma langesin kinni. Venelaste kätte AfD kukkusite erariietes Gia muidu halastuse jumal siis ta mind kui kinni võetis tiriti kohe üks soldat diviisist kohe kraavi äärde mahalaskmisele maksja vastu. No kuidas vastu, kuidas vastama, aga siin nüüd nii palju vene keelt iga olid, et need ja siis viidi lõpuks selle vastuluureosakonda. Tookord päästis teid Eesti sõjakoolis õpitud vene keel pea. Täpselt ja siis viidi vastuluureosakond vastuolu roosaga tõsisweetiment. Mitu kuud rinde taga selle vastuluure osakonna koos, ega seal alguses mitte midagi keegi kontrollinud, sind lihtsalt võeti kinni ja hiljem tulid juurdluse teel, kui Agrist juurde ma siis nad ei saanudki aru, ma ütlesin, ma olen eestlane. Ja siis toodi mulle soome tõlk, et nad ei teadnud, mis eestlane on üldse vene need juurdlejad rinde mehedsa alguses arvati, et ma olen saksa spioon, kuna ma rääkisin jama, gospekteerisin ja kõik sõjakolis juba saksa keeles saksa spioon ja siis see oli kevadel vangi langes, siis olid, teed olid porised kõigest sellest tihedast liikumisest ja pori oli üle labajala. Bankija pidi marssima jala ju, aga hiljem kui mul üks Petseri olnud sõdurit, see andis mu ära, kes ma olen, siis pandi mind troska pääl tunnimees käis seal. Ja hiljem siis läbi välivanglate, mis tähendab rindevälivangla, õudsed kohad, sõid mõrvarid täis, need olid väejooksikud ja tapjaid ja seal seal tunnimees ei valitsev, seal seal valitsesid need bandiidid, need kõige võimsamad pandi kambrisse, siis pidid kohe selle pea bandiidi juure minema. Oled mis mees, mis oled? No loomulikult keegi seal ei ütle, kes sa oled, öisalekyfalekasti? Seal rööviti ja tapeti ja kohe tunnimehe silme all ütles, et tema ei teinud üldse välja, taju, kartis ka ise. Võim oli tegelikult nende bandiitide käes ja mul oli ülikond, see võeti seljast ära, pality võeti ära ja anti vene algus, nad tahtsidki Keagad palitia. Et me anname sulle korraliku sineli vastu ja lolli läksid unime juurde tunnimehele liigimalike. Et ta vastu ei julge, siis ei tule midagi. Ikka võeti ära ja viha disvala räbal vastu. Need olid koledad vanglad ja siis Siis oli niuke juubeleid. Ma olin Valgevenes Minski vanglas mani siis sealt viidi üle Moskva, Moskvas oli tollega puhasega, PERH olidki puhtad. Mul tuli kole häda pääl. Ja mis sa teed? Ei lase püksi. Ja vangid pidid olemas kõik kükakil. Jätsingi märgi, oskasva ja Valgas, vot siis tuli Riia vanglas, siis Riias oli patareis, istus ja hulga nagu juurdlus käis ja lõbussis andis, sõjatribunal andis siis 10 pluss viis siis saadeti tappiminud. Tahad Venemaale juba saada, siis lasnamäe vanglasse ja see oli jõululaupäeva öösel, siis leiti mulle sinelistiks žiletitera peksa ja ja siis seal oli üks Eesti tõde, see oli näost valge, vaatas seda kõike pealt, kes peksjad olid, venelased, venevalvurid. Ja siis saadeti mind Venemaale ja tulin Venemaalt ära. Ja veel lõpetasin muusikakooli. Vala lehele.