Tänases saates jutustava mehe vaikimised on kestnud 50 aastat. Teda esitleti Eesti raadiole sinimägedel päeval, mis tähendas paljudele sinna sõitnud relvavendadele kohtumise ja äratundmisrõõmu. Meie peategelane ei leidnud tookord sinimägedel kedagi oma üksusest. Veelgi enam. Tema sõnul ei ole ta ühtegi neist hiljem kunagi kohanud. Ka ei ole ta nende saatusest midagi kuulnud. Nüüd, mil tean tema lugu, võiksin väita, et see oligi vaikijate väeosa. Ja ei ole erilist või imelikku selleski, kui sinna kuulunud, kes on vaikinud 50 aastat esineb käesolevas saates sõja ajal võetud nime all. Vello Kaare. 1944. aastal ma ei mäleta täpselt, kas oli siis veebruar või märts, aga lumi oli kindlasti maas, ma mäletan isa toiminud saaniga karilatsi ja seal oli see, ta peab Tartu Võru maantee ja siis sealt käis palju saksa autosid ja nemad alati võtsid peale. Nendel väga hea vahekord meie inimestega kohaliku rahvaga kohaliku rahvaga nii-ütelda. Ja siis, no muidugi jah, Tartus oli see esimene kokkutulekut koht oli selles Tartu oma kaitsemajas salm olnud umbes sadakond poissi siis õhtupoolikul viidi meid Tapa kaudu Raplasse, Rapla koolimajas oli meil esimene siis nii-öelda sõjaväes olek. Seal oli muidugi siis nendel oli juba organiseeritud supiköögid ja, ja siis see asi läks nii sõjaväemoodi, aga siis muidugi koosmagamine põrandal magamine ja intensiivse paaripäevast tekkisid meil külalised muidugi igalühel. Kas siis mõni toob neid kuskilt kaasa või? Nojah küll, minu perekonnale võrdlemisi puhas ei ole ju nii. Mis sellest, no siis selle kompaniiülem tegelikult oli juba vormis, tema oli kapteni aukraadis ja tema ja siis mina panin oma elukutseks muidu, mis su elukutse on? No ma olin Tartu tööstuskoolis käinud ja ma olin automehaanikuks õppinud ja ma oskasin juba natukene autoga sõites, ma muidugi panin autojuht küll temal oli autojuhti tarvis ja siis minul see rooliratta hoidmine ei olnud veel kui kindel, aga tema sellest midagi tean, tema vaatas muidugi nimekirja päält jess, hääd. Teie hakkate minuga sõitma ja siis tal üks OP. Väga hea masin alguses sõita, teesulud, poriseid skul läksidki natuke vinkama, aga ega sellest midagi tema aru ei saanud, et ma ikka päris juhte ei olnud veel. Oopelgapitaja ei olnud, oli opolümpia väike Opel olümpia, sellega siis sõitsime Stalin minuga päris rahul, siis hiljem meid viidi Kloogale ja Kloogal. Ma jään haigeks, ma ei tea, ise ei mäleta, mis see haigus mulle väga kõrge palavik ja viidi mind haiglasse, ma olin viis päeva haiglas. Muidugi enne viidi meid täi saunaks, see oli nagu aamen kirikus. Ja siis peale seda sauna, kas siis sain tuult või midagi, juhtus nii, et jäin haigeks. 44. aasta algul moodustati Eestis mobiliseeritud meestest piirikaitse rügemendi. Kas oli piirikaitse? Ei olnud, ei olnud kohe 20. diviisi juurde kuulus ja kui tulin haiglast välja, see kapten juhuslikult nägi mind ja ütles, et ma otsisin taga, et see, meil on tarvis autojuhte saata Saksamaale autojuhtide kooli 20 diviisi pagarikompanii juurde, väljaõppele tahate minna, muidugi tahtsin minna üksus Saksamaareis, välismaa reis ja riik kuulub Saksamaareis ja siis muidugi oli parem, kui minna kuskile siis sinna Narva alla või kus kohal seekord haigut käisid, võtsin kohe vastu. Ja siis meile anti, meid, oli umbes üks kümmekond poissi, ma ei mäleta, kasvõi kaheks või 10, umbes nii oli, ismile anti üks kaubavagun, seal olid õlakotid igaühe jaoks üks muidugi ja siis anti meile seitsme päeva kuivtoit anti kaasa. Ja kuna mina rääkisin siin natukene juba saksa keelt ja teine poiss vaikis ka veel saksakeelses meie kätteandmine, paberit me olimegi, nagu selle vaguniülemat siis raadio mitte mingisugust küll ei olnud. Nojah, ja siis meie sooja toitu öeldi, et igal pool, kus jaamades rong peab kinnise kaubarongil mingi jama, komandant uurijad sealt saatest sooja toitu ka, et meil oli väga huvitav ja omapärane reis. Me läksime läbi Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja meid viidi tahhousse, see on Müncheni juures, kus suur kontsentratsioon, laager oli seal selle kõrval umbes kuus või seitse kilomeetrit, oli siis suur väljaõppesõjaväe väljaõppelaager ja seal oli siis eestlasi juba ees. Ja nad kõik kuulusid 20. diviisi pagarikompanii juurde. Seal oli umbes 50 sakslast ja meid kokku oli umbes 35 eestlast, siis meiega uustulnukatega, millest oli nimi pagarikompanii. Me tegime leiba leiva, leiva tegemise, kompanii, pagarikompanii, see oli täiesti õieti öeldud näiteks hiljem muidugi kui Müncheni pommitati väga raskesti ameeriklaste poolt ja Münchenist, meie toitsime nii-ütelda. Me tegime leiba, me tegime 12000 leiba 24 tunniga. Ja meie oleks siis tegelikult pidanud tagasi Eestisse tulema nüüd 20. diviisi juure. See oligi tegelikult 20. diviisi pagarikompanii väljaõppel Saksamaal. Sellepärast nendel oli kõik uus, tuli uus varustus, seal olid kõik viimaselt metoodik, kuidas leiba küpsetada. Sõjaolukorras? Muidugi mina töötasin seal siis autojuhina, esimene kolm kuud sain hiinlaygenov HIND lõigenov. Vika repressi rikka tõesti pikale pikale ja roomates ka muidu käpuli ja see või pori. No aga siis peale seda oli väga hea elu meile hakatiivses õpetama, autojuhtimist korralikult. No ja siis, kui hakkasime tööle smeid viidiselt tahav juurest ära, kui need pommitamised hakkasid suve poole, siis meid viidi ühte nunnakloostrisse, oli Maria Brun, oli selle kloostri nimi ja see oli suure metsa sees keset suurt, väga ilusat metsa, meid viidi sinna terve kompanii. Me hakkasime sõjalist leiba küpsetama. Müncheni linnale. Muidugi te nägite liitlaste suuri pomerantsi, oi-oi, meid Meelis tahtis, tulid üle Julike 10 tükki nagu kured ja siis neid oli siis sadade viisi, kui nad tulid, nad tulid lainete viisi ja meil oli väga hea meel mäe otsas, rohkem nagu mäe otsas ja me oleme umbes võib-olla 30 kilomeetrit Müncheni linnas, nii et meil on, meil oli niikuinii, kui kino jaanipäev oli kõik näha, kui nad kuidas pommitati Münchenis, sünge pilt, no ei, palju laste alla, küll ikka. Mõni päev oli kümmekond, mis meie nägime, mis lastinid alla kas siis jahilennukite poolt või õhutõrje poolt. Ja nad tulid just lendast peaaegu meilt üle. See oli nii esimene kord, kus ma tegelikult nägin, mis seda teeb paljude purustada võib siis muidugi autodega nägemist, kui see pommitamine lõppes, Me siis viisime leiva siis nii kaugele Müncheni linna sisse nende autodega, kui me saime, ladusime nad maha ja tõime jahu tagasi. Ja see käis kogu aeg. Niikaua kui siis 1944. aasta sügisel küsiti meie käest järsku Asso ja ennem oli Hitleri atentaat tehti ja siis me olime kõik, kui me olime, kõik laskevalmis, seal ei tea, mis juhtub, aga siis asi kuidagi jäi vaikseks ja siis kui sa seda hakkas sinimägedes tulema siis küsiti, kas eestlased ei tahaks tagasi minna, võitlema sakslasi üldse lubatud enam Eestimaale tulla, ainult eestlased ja see oli ka vabatahtlike Stahli sul muidu 35 poissi, kõik tahtsime tulla. Ja meid saadeti distantsigi kaudu laevaga Tallinnasse ja me tulime Tallinnas laevalt maha 21. septembril 1944 mitmendal. 21. septembril Pääle lõunat me tulime maha suure lauluga, rahvas vaatas meid nagu imeloomi, et kust need hullud nüüd küll tulid, tead mida keegi mitte üksinda peale meie laeva peal maha ei saanud, ainult kõik hakkasid laeva peale minema. Ja muidugi 22. Tallin langes hommikul tangid sees. Mul oli üks sõber, oli Lapimaa ja tema isal oli hotell seal kuskil piibu kino juures võis kino vastas, ma ei ole. Kindlasti ei ole meeles, Tallinnat ei tunne. Mis läks, mees kahekesi tema juurde. No tema vanemad olid, aga Rootsi läinud, Nendel oli jäetud kiri, juhul kui poiss tuleb. Siis me pesime ennast seal ja panin puhtad riided selga, aluspesu ja jätsime sma varustuse, kõik sinna maha, ainult püssi võtsime seal muidugi järgmine päev, järgmine hommik, püssi võtsime kaasas. Saksamaalt anti meile kaasa 15 padrunit. Me kõik see laskemoon, tulime Eestisse sõtta. Ägel. Nii et see on tõsi jah. Ja siis hommikul me ei teadnud, mida teha, lam öösel pommitati veel kõvasti, aga meil läks õnneks, mõned pommid tulid päris ligidal, aga meile midagi ei juhtunud. Lennukid pommitasid, lennukid pommitasid, lennukid pommitasid sel samal ööl. Ja siis, 22. hommikul me mõtlesin, et no mis me teemenud. Me mõtlesime kõigepealt kui laeva peal maadel. Me hakkasime pikalt on pidi mingisugune pikaüksus olema. Tabajatel oli just, otsime seda taga, ei leidnud üles, üks ütles siiapoole, teine sinnapoole. Ja niimoodi läksimegi kõik lahku ja meie jääme siis lapimaaga, kuna tema oli minu väga hea sõber, me ja mina jäin Tallinnat ei tundnud, temal oli kodu seal, tema ütles, et tule minuga kaasa ja nii ma jäingi temaga kokku. Hommikul tulime balti jaama, Balti jaamas oli põgenikud rong sees, aga millegipärast ei olnud rongi vedurijuhti. Seal teis eesti poisse ka ja siis noice teada oli juba rinde poisid tulid juba möödunud, venelased on kohe meie taga. Et katsuge rongijaamast vähemalt välja saada, ei ole, juhte paistis meile, et need olid juba kas olid siis punased juba või mis nad olid, nad ei tahtnud seal rongi üldse välja lasta. No siis me võtsime selle jaamaülem, paneme seina äärde, ütlesime 10 mürast rongijuhti, siin ei ole ess paugu pähe. 10 pärast rongijuht, seali rong hakkas jaamast välja sõitma. No see oli siis meie rongid kaasa ei läinud ja long sõitis välja risti poole. Mees, tulime seda raudteed mööda tagasi sadama poole, et noh, et võib-olla saab mõne auto kuskile, mina sisuni ka juba suur autojuht tegelikult. Et võib-olla saab mõne autod, millega saab lõikama panna, siis nüüd Tallinnast tulime sinna ma ei mäleta, mis tänav ta oli, aga sealt tulid Narva pataljoni poisid ühe veomasinaga neid neli tükki Kim. Ja nii kui nad i grad lambiga tulid, aga nii kui meid nägid, pidasid kohe kinni, et hüpake pääl meil ruumi küll, et Vene tankid on juba mõni kilomeeter on ainult Tallinnas. Ja siis me hakkasime risti poole välja sõitma selle veomasinaga veomasina kast oli täis siis vene konisid ja neidki. Ta ei tea, meie sema pikad püssid viskasime kohe sinna kasti sisse, võtsime mõlemat omale Koneid. Kindlam tunne, mis 15 padruniga ei ole mõtet püssi hoida enam. No ja siis tulime ristile ja kui meie saime ristile, põgenikerong oli karistil, aga ristil oli juba Eesti sõjaväekee päris kõvasti sees neid Narva pataljoni poiss oli palju ja, ja siis see rong hakkas kohe minema jälle, kas tirtsu. Nii et praamiga üle siis Saaremaale ja meie tulime autoga kohe Virtsu välja ja virtsust, Me tulime praamiga üle, ega ma seda kohta ei mäleta, mina magasin siis järsku ma üles ärkan siis mal kuskil suure silla peal ja meri oli mõlemil pool. Arvatavasti see oli siis tamm, mis läks Saaremaale, jaja, ärkasin üles, oli meri mõlemal pool, mõtlesin, aga nüüd, kus me oleme nüüd? Sest ma tulin Kuressaarde välja ja Kuressaare, andke meile käsk granaat sinna autole sisse panna ja ta ära lõhkuda, kuskile hunnikusse ajada. Ja siis olimegi Kuressaares, me olime seal peaaegu neli või viis päeva kindlasse, olime seal. Seal pandi mets laeva peale ja tulime tantsigisse. Me tulime välja õhta poolikul sõitsime öösel ja mitte mingisugust ei näinud ühtegi lennukit, ei näinud mitte midagi, me tulime nii puhtalt läbi tantsigisse välja. Ja seal oli kõvasti sõjaväe sõjaväelasi peal, seal oli ka erainimesi, palju naisi ja lapsi oli seal laeva peal. Ja me kõik tulime, tantsige, tantsige siis kõik sõjaväelased viidi ristile, croitsi viidi, see on siis ta on Poolamaal muidugi croitsis. Me olime seal nädala peaaegu ja sviidi kõik Kloogausse. Mind siis nagu kadunud lammast meie oma kompanjoni juba sealse pagarikompanii, mind siin kadunud lammast võeti vastu suure hurraaga. Ma olin ainukene, kes tagasi tuli mina ja lappima. Me kahekesi tulime tagasi. Croitsis ma õppisin tundma ühte eesti poissi, kelle nimi oli Johannes persok ja ta oli talle maal, oli esimese klassi raudrist ja muidugi laeva peal tegelema, õppisin ta juba tundmas, sellepärast laeva pääl need Allow, temal ei allohvitseri ja kõik allohvitseridele anti siis 15 meest ja nende toitu võtmas 15 mehele ja tema valis mind siis seda toidukandjaks. Aga siis, kui temale igavene semu ta mitte võtnud 15 mehele toitvaid 30-le ja ütles, et tal on kaks gruppi, temal sai 30-le need, me saame korralikult laeva peal süüa. Noh, jah, joogasse viidi meid siis saime oma pagarikompanii kätte, seal, aga jussist läksime lahku, tema läks kuskile mujale minna, muidugi mina võiksin oma kompanii juurde tagasi ja lappima ja tuli ka pagarikompaniisse tagasi. Ka tema rääkis väga hästi saksa keelt ja tema saadeti kohe Klookaus mingisuguse kuskile teise üksuse juurde tõlgiks. Tegelikult ema oli ka tõlk, siis juba, kui ma esimest korda olime Saksamaal väljaõppel, siis olid taieme temaga juba tõld. Mina rääkisin ka saksa keelt, aga mitte nii hästi kui tema. Nojah, ja siis minule anti siis leivalaoülema amet seal poisid ikka veskist leiba teha tervele Kloogaule siis selles laagris seal salongis Lasva armee ja Eesti 20. diviis oli seal need, mis neist üle jäi, siis, kes sinna välja said. No ja siis mulle anti siis rindepuhkust, aga ainult, et kui mul mõni sugulane on, kelle juurde minna. Aga kui me olime esimest korda tantsigis, seal croitsis olime, siis ma sain. Me käisime tantsigis seal poolhüppes või nii ja ma sain tuttavaks eesti tütarlast, ei seal palju eestlasi tantsige, võiks Eesti kohvik, ma sain seal tuttavaks eesti tütarlapsega esmatalle kirjutasin, muld aadres olemas, kirjutasin, et kirjutage mulle ruttu tagasi tammu, täditütar, et siis ma saan puhkust. No ja oligi nii, et siis täditütar kirjutas mullegi väga ruttu tagasi ja mulle antigi Swinde puhkust. Läksin tantskis rindepuhkusele. Elasin selle tütarlapse juures seal kolm või 14 tüdrukut ka ega sellest midagi olnud, minul, minul tehti kaslike magamisase seal ja ja siis käisime tihti seal kohvikus tantsides ja seal male. Tutvusin kahe tüdrukuga eesti tüdrukuga ja nemad hakkasid küsima ikka, et mis, kust ma tulen, mis ma olen ja mis ma olen teinud ja ma rääkisin Aadnud Mosalt et mul on nii palju puhkus siin rindepuhkust ja ja siis nad küsisid, et kas te tahaks tulla. Meil on üks niisugune omapärane üksus, et. Sinna võetakse, arvatakse praegu mehi ja meie ülesanne on siis nüüd eesti poisse värvata, kes tahavad sinna tulla. Mul oli sellega nõus ka, ma mõtlesin, no mis ma sinna Kloogouslike tagasi lähen, et noh, jälle midagi uut ja huvitavat. No ja siis meid, kaks tütarlast ja nendel olid siis mingisugused paberid, millega nad meid meid viidi siis hoon Saltsas, siis on Poola ja Vene piiri ääres seal kuskil üks linnakene. Ma täpselt ei mäleta, kus kohal. Ja kui ma sinna jõudsin, siis seal oli. Neid oli viiekesi ja seal oli vist seitse, poiss oli juba eesel ja juss oli ka seal üks nendest, just see oli siis juss, oli see mees, kes laeva peal, Allo kogemustega allohvitseri uss, kes oli kogemustega mees, raudristiga raudristi kavaler, tema oli ka seal. Ja siis meil oli 12 meest säljas, meid tehti nelja mehelistesse rühmadesse. Muidugi meid siis ennem kui me sinna läksime, meid kõik küsiti järgi, et kas surma kardad ja nii edasi ja muidugi ütlesid, et üks, iga mees karda surmaga, et ega siis mis sest ikka öeldi meile kohe, et on miskine spetsiaalüksus. Et te võite ka oma kompanii juurde tagasi minna, kui tahate, aga kui te siia jääte, siis unustad oma nime ära. Nojah, ja siis sellest ajast peale saigi minu nimeks Vello Kaare. Ja siis juss oli siis Johannes Baer. Aga teiste poiste nime ma üldse keegi teadnud teistele tegelikult tema oli, me saame hiljem väga heaks sõpradeks temaga ja sellepärast ma tean tema tegelikku nime ja tema pseudonüümi sema. Mis nime all ta seal oli. Johannes paar sellepärast, et temal oli terve kere oli täis temal ei olnud laevamees kunagi, rääkis Emajõe pääl, no mina ei tea, kas Emajõe peal suuri laevu ägedamal tattoosid, terve keretäis tätoveeringuid, veeringuid ja usse ja siis naisi ja, ja siis nime esid siis temal oli, aga siis Johannes põi oli tal kah mõlemate käte peal. Nii et, et siis kui kuskil vahel, et olemises, Johannes Baer, no see oli siis väga hea vabandus näiteks, et see on tema nimi, siis tegelik nimi oli tal persok Johannes persokoli, ta tegelik nimi, rääkis, et tema oli siis olnud koos härra Nugiseksiga seal Vaasa surnuaia rünnakul ja tema sai haavata ja siis temale anti ainult esimese klassi raudrist, aga siis härra Nugis, eks sai siis rüütliristi, kuna tema viis rünnaku läbi. Ma ei tea, kas see on tõsi või ei ole, see on tema jutt, mis ta mulle ütles. Igatahes kas üksus pandi jah, meid nelja meestolist gruppidesse ja siis üks oli grupijuht, aga seal olid, kõik, olid hauast üldse mitte midagi ei tähendanud ükskõik mis auastmega politsei üldse ei tähendab mitte midagi halvasti seal niikuiniisugust ei olnud. Kõik olid võrdse, kõik olid võrdsed, kõik olid võrdsed. Jess testis meilegi uued Soldpuhid, muidugi nende pale, nimede, kõik olime. Noh, mutter, saar, füürer ruumist, aukraad oli siis seal, tegeletakse aukraadi. Ega tema ei saanud, siis käib reamehel pääle hüpata, nii et me olime kõik võrdsed selles üksuses. Ja siis oli meil kõigil hüüde nimed, meie grupijuhiks oli kutsuti politruk tema oli nii vahva, ta, ta täpselt oli nagu Vene politruk, tal rõugearmid balt rääkis puhtalt vene keelt, ta rääkis saksa keelt päris hästi ja minu tead, tema tegelik aukraad oli kapten ja ta oli käinud juba vene tagalas kolm või neli korda, nii et temal oli see töö täiesti selge. Rahvuselt eestlane, nii puhas eestlane, ta oli Viljandimaapoiss, ta rääkis nii hästi vene keelt. Täiesti juss rääkis ka vene keelt, muidugi mitte nii hästi, kui temaga jussi rääkinud saksa keelt, mina siis vägisi saksa keelt ja siis oli meil üks poiss. Oli ta nimi ja ma panin talle eesnimeks, Mihkel jäigi, talle näeks Mihkel välk välgumihkel. Tema oli meie raadiooperaator ja tema oli ka käinud tagalasse, aga nemad olidki vist koos käinud selle politruk iga juba tagalas, nii et minu arvates nendele ju ennem sõprusega nad muidugi ei rääkinud sellest midagi, kellelegi meelega ei räägitud mitte midagi. Noh, ja siis tema oli väga, väga tipp-topp, raadiooperaator, tema ikka saatis, ma ei tea, mitukümmend tähte minutis ta siis saatis, võttis vastu samal ajal need tali, tip-top, mees, no ja siis need kaks tütarlast, need olid siis kah meiega koos, nemad olid siis selle raadiooperaatorid, mõlemad tulid väljaõppinud raadiooperaatorit, kes olid tantsiks, meid värbasid ja nemad olid siis selle teise kahegrupis, oli kolm meest ja naine, üks nendest tütarlastesonis raadiooperaator, jälle teises grupis, täpselt niisama, nii et meil oli kolm gruppi koos, kõik ronisime, meie peamine treening oli suuskadega ja orienteerumine, see oli meie peamine treening. No muidugi kõiki relvi, mis meil igaüks potti siis midagi meile seal öeldud, mis Velvat meile kaotaks kaas või kuhu me lähme, mis me teeme, mitte midagi seal selles laagris meile ei üteldud, aga õppisite tundma kõiki relvi, no enam-vähem nii käsirelvi, kõiki Schmeisser'it ja siis seda parabellumide null lahti ja mina siis mina, mul läks kõige paremini, kuus 35 kehven kuus 35 oli mul kõige parem Belgia Belgia püstol ja see oli vähem hea. Noh, teda oli hea peita, tali, hea lapergune, parabellum, natukene kohmakas, aga ta oli muidugi tagasi tugeva löögijõuga. Noh siis meie. 44. aasta. Ma ei mäleta täpselt istoli. September oktoobris läksime sinna November, detsember olime, ma mäletan, Me pidasime uue aasta VEEL ON Saltsas jaanuaris siis anti meile ülesanne jaanuari teisel nädalal vist minna Berliini orani purki, aga meile mitte mitte ühtegi paberit kaasa ei antud. Kuidas keegi sinna sai, oli tema oma, siis oli nagu meie lõputöö siis minna Saksamaal. Meile anti telefoninumber, muidugi kaasnes templiga mingisugune paber, seal oli midagi ei olnud saksa keeles kirjutad mingi sus koodi all kirjutatud sinna peale, igal mehel oli see kaasas selle nagu eksam, nagu eksamitöö, oli see kaste liikasite erariides või vormis vormis, vormis, kõikkolim vormis Zolt puholi kaasas, aga mitte mingisuguseid pabereid ei olnud näiteks marsbefiili või miskit asja meil ei olnud siis teiste sõnadega ei tohtinud vahele jääda, vaid pidite kohale ilmuv dokument, ilma dokumentideta ei tohtinud vahele jääda. Me tegime seda asja väga, lihtsalt see politruk, tema oli enne seda muidugi teinud, tema ütles, oh, et ega me ei hakka siin logilema teed. Lähme tee peale. Esimene tühi auto, peame kinni ja kes läheb Berliini poole, las võtab kaasa. No ja siis läksime, saimegi siis auto kätte, rääkisime tööl ära, kes me oleme, meil on eksamitööd, kui, kust te teate, kus kohal need ketikoerad olles, ütelge meil seitsme kõnnib ringi ja, ja temale see väga meeldis selle autojuhile muidugi seda mängu kaasa seda mängu kaasa mängida. Õiglas poisid rääkisid laiust ära, mina rääkisin päris hästi saksa keelt sellel ajal juba ja teeksin talle ilusti ära, Jes temasse tegi nalja. Muidugi tõstab heitmeid kõrvalt mööda, kus ta teadis, kus need ketikoerad olid, temaga saime selle esimese autoga seal poole tee peale peaaegu Berliiniga nosisike, jalutasime seal tükk aega ja mõtlesime, et varastame auto kuskil. Väga lihtne asi, meil kraadi, jupp väikeste klambritega kaaslased selle parantsist kohe patareist süütepooli pääle ja. Kruvikeeraja olete vist ka siit ära ja mis on 30 sekundit lautu käes? Varastas auto seal, ei tea, kas ta ohvitseri oma Igneid. Ujuvauto, kui vahuta lohakalt jäätud sinna meile käe järgis, hüppas või sisse tal kurje palju benssu, üks 30 kilomeetrit saime sõita täitsa otsa. Jätti, eks jälle kõndima. Me saime siis jälle ühegi mingisuguse suureveod, tabel, miks, mis läks kohe Berliini? Saame Berliini sisse, aga Berliin on suur linn ju, sa ei tea kus, noh, me ei teadnud, kus me olime, aga see autojuhist teadis ta viis meid siis ühte raudteejaam ütles, tahate uraani purki minna? Et võtke siit, et see on nagu tramm käib selle liini peal, et võtke see, et temale ka rääkisin muidugi ära, kes me olime, me peame uraani purki minema ilma paberiteta, teat, no temal ka tegi see nalja ikka. Sa ütles, et võtke see tramm seilab uraani purki. Et aga siis ärge jaamas nüüd logelegi, et seal mõnikord on ketikoerad seal raamas. Kui meie tulime, mitte kedagi mehibkantsignoraaniburgis jaamast küsime, kus meil sisseüksus oli, kus me pidime minema ja see oli just võib-olla üks, 350 meetrit ainult raudteejaamast uraani purgis. Ja see oli suur, suured kasarmud olid seal. Ja me olime esimene grupp, kes tuli kohale, meil läks ainult kaks päeva aega sinna saamiseks sealsest polit trükile, poli tänu poliitrukkil, kõik tänu polütükel, tema oli see raadio operadoli. Talgumihkel oli köike tubli poiss, tema kah oli juba need kõik läbi teinud. No ja siis me olime oranipurgis esimees, siis me olime tehtud mehed. No ja teised ikka tulid, Nix, kas ükshaaval või kahe-kolme paiku, kõik said sinna jäänudki, ühtegi vahel mitte keegeenbaele, kõik tulid ilusti kokku sinna ja siis need tüdrukud, nemad olid veel kõige vahvamad urnid, nemad siis väikestele ohvitseri, augud, Pähe, Šveitsi ohvitser võttis kõiki pääle, need tüdrukud ja kõik terve point'ita kohani purki autoga viimase otsa tulid siis sinna. Siis meile anti orani purgist relva. Ja need relvad olid siis tegelikult relvalt, millega me siis läksime, Seinsatsi tähendab selle. Noh, üksus, operatsioon operatsioonil läksime, need olid kõik inglise Stennid, Ta oli väga huvitav relv. See oli ka püstolkuulipüstolkuulipilduja, teavad temaga, sett käis külje pealt sisse, mitte alt nagu Schmeisser'it. 32 lasku, null kaheksa null kas nad oli siis ümber puuritud või tegelikult oli null kaheksa, ma ei tea, aga täpselt nagu parabellum mile täpselt sama padrunit võttis sisse saksa padruni peale saksa, palun null kaheksa tali ümber tehtud, võib-olla ma ei tea, ma ei tea. Ma ei olnud kunagi näinud seda Stenniga targi hiigla kift, püstol, ta võtsid kolmeks tükiks kokku, raud, keskmine osa ja see pära panid põuetaskusse eskazett, olin niiskele külje pealt sisse 32 lasku nagu joonlaud, nagu joonlaud panid nad kõik kokku, panid taskus keegi sul püstol, kuul pillu kaasas, kui panite põuetasku ilusti või ükskõik kuhu taskus toppis, neid nendel muidugi käisid sumbutajad otsa. Nendele ja sumbutaja, kellel oli siis parabellum null laht sumbude käis ka sellele otsa mõlematult, täpselt samad, sama sumbutaja. Aga minu kuus, 35 Efenile mullu Erazumbutaja, meie noh, see oli teistmoodi sumbutaja, täiesti teistmoodi. Ja et meil on kõik sumbutajategrelvat need, kui ta laskis, ta tegi ainult Pipat, muud ei kuulnudki. Noh, ja nende, kes anti meile kolm päeva, muidugi see terve grupp sinna sai pääle seda sant meile kolm päeva nendega harjutada, seal laskmist püstolitega nende tuttavaks saadud relvadega, et harjuks ära harjuks ärasõiduaeg ja siis anti meile seitse päeva puhkust, et seal on sees alpides saade, me tulime siis Urani purgist välja Münchenist läbi, Läksime üles alpidesse, et seal on, see oli selle koha nimi üks väikene niisugune suusamägedes alpides suusakuurort, kuurort ja ja siis sealt siis me käisime iga päev siis üles selle, selle mägiraudteega täitsa mäetipp, kui ja siis seal tuliteed alla suusatamise teed. Tal oli muidugi üks oli siis kiirem ja teine jälle aeglasem, aeglasem, aeglasem, kõige aeglamise moli vist siis neli tundi. Meie muidugi tulime selle nelja tunnisega. Teil oli selles grupis oli siis üks mees, oli politruk, teise mehe hüüdnimi oli välgumihkel. Kas teil koolis? Poiss, minu nimi oli poiss, sellepärast ma olin kõige noorem selles üksuses ja kes kõige moli muidugi ma ei olnud kunagi sõjaväes olnud ja ma ei olnud ühtegi pauku lasknud veel kellelegi pihta, nii et ma olin kõige noorem selles üksuses. Juss oli muidugi juba temal oli juba Raudristja politruk küll kindlasti oli kah nii, aga ega tema nendega uhkeldanud seal ja välgumihklist madinaks mitte midagi, ainult kõik toredad poisid, politruk oli, tema oli väga, väga tip-top, mees oli. No ja siis, kui me läksime sellest, seal on sees siis meile uraani purgist tutvustati meid juba selle raudse söögiga, meile anti need nii, kui nad olid nagu. Noh, pakid üks pakk oli neljapäeva jaoks, pakis oli sees. Kõige peale hakkame peale, oli purk kinni tinutatud alumiiniumi, purk Juno sigarette 50, siis oli kokakoolat ümmarguse karbi sees kolm kihti selle šokolaadi šokolaad, siis oli kaks rusika suurust singitükke, mis olid väga-väga tugevasti suitsetatud, väga tugevasti suitsetatud kohe, nii et nad on kivikõvad. Siis oli jahivorsti Nelid jupi jahivorsti siis olid näkke prooti, energiatabletid, mitte väike kotike kohvi ja üks väike pudel oli rummi. No rumm oli muidugi kõige parem asi, see juudi kohe ära paugu päält pakk lahti tehti, rumm läks. Nojah, ja siis see anti meile siis seal on sees kaasa, igale mehele anti kaks pakki. Me harjutasime nüüd selle toiduga, mis me kaasa võtame, kui me lähme tegelikult alla, hüppame kuskilt. Mis mõju oli energiatablettidena? Mina neid kunagi proovinud. Aga noh, poisid ütlesid, on nagu suhkrut ime nagu suhkrut. No ma ei tea, kas andi sulle reisijaid ei ole mina neid kunagi proovinud, see oli mingisugune uus asi ja tead Talumehe asi talupoisi asi, mida talumees ei tunne, seda ei söö oma energiast oma energiast jätkusele, Ra veel. No siis muidugi, kohviube kästi meil närida, et kui hakkad väsinuks jääma, ütlesin hea ja siis, kui suu kuivab, joogijanu on siis kohvi juba närida, sest kui me kaasa neid võtsime, neid pakke anti meile kolm pakki igale ühele kaasa. Kui me tegelikult läksime Seinsatsi hiljem. No seal oli seitse päeva, seal, seal on sees ära suusatasime ja toodi meid siis tagasi kiirrongiga tantsigisse ja Haathelisse Kopenhaagenis oli lennuväli seal meid siis tutvustati siis langevarjudega. Ja siis olid juba lennuväelennuväe allohvitserid, kes meid siis tutvustad ist selle näidati siis lennukit, oli üks valge Focker täiesti valgeks värvitud, kolme mootoriga miskine, vanem tüüp, lennuk oli ta ülatiivaga tiivale üleval, jah. Focker. Kolme kordlykwookeaniscene hambuna, aga ta oli valgeks värvitud. Ja siis saime ilma märkideta või? Saksamärgid olid peal, Iker istuli neil peal teda. No jaja sisse. Seal saime siis tuttavaks 12-l lätlasega, kes olid kah samas organisatsioonis aga lätlaste poolt saba koolitusele Rama koolituse läbi teinud, aga nemad ei olnud neljamit mehelistes gruppides, nemad olid 12 meheline grupp ja nende ülesanne tagalas segadust tekitada ja nendele hirmsasti klaases seda plastik lõhkeainet. See oli nagu plastas siini taoline, ta muidu oli täiesti ohutu, ainult kui panid sütiku sisse, siis ta oli väga kardetav, need oligi nii, et kunagi tohtinud mõlemaid koos üks mees kandis sütikuid, teine meist kandis, sellest me saame ka väljaõppe, muide ja meil oli kahteda kaasas, meil igal mehel oli pool kilo teda kaasas nagu savi savikamakas täpselt nagu Samiga igal mehel pool kilo taskus ja politrupi käes olid siis sütikud, löök plärtsti vastu seina vastu seina, paned selle kinni ja teda, seda saab tellida, käes siis ühest minutist, siis paari tunnini võisid teda tellida siis sellel sütikud ja siis need olid poliitrukki käes, muidugi meeskandsime näitlastesseinisid ja meil oli siis noh, sealt raadio oli juba see kaasas, meil kõik see, see anti meile juba siis Urani purgist kaasa. Kui suur raadio oli pisikene, pisikene tali, väga pisikene raadiosaatja saatja ja vastuvõtja, aga talimitte hääle, raadio, tali, morse raadio, need kõrvaklapid olid ikke kaasas ja antennaksis pajutid tõmbasid väikse puu alla, köitsid antenne otsa, lõid üles nelja-viie meetri kõrgusel oli küllalt, ta oli väga võimas ja need Me pidime taga, tema tegelik ulatus pidi olema 2000 kilomeetrit. No aga me küll ei tea, kas ta oli niisuguses ulatuses ei olnud meie kõige kaugemale, me rääkisime taga, oli üks 300 või nii. Me rääkisime lätlastega eestist, lätlastega, see tuleb hiljem. Nojah, saime lätte poistega seal kokku, Me olime seal ikke üle nädala, olime koos, seal sai kõvasti viina nendega võitlusse sõprus tehtud, sellepärast me kõik läksime ühe ja sama lennukiga kolm gruppi, siis meie hüppasime, meie grupp siis politruk, mina ja välgumihkel ja Juss, meie hüppasime alla, pedaja Emajõe käändub. Ja meile kõigile anti kaasa, kokku oli 60000 Vene rubla, et meil igalühel taskus 15000 vene rubla oli seljakotis natuke õitsermoonitsid. Edasi tsermoonitsid, me pidime siis, ma ei tea, tegelikult tegelikult see politruk, teadis mees, meie õige ülesanne oli. Minut teada oli, et me pidime võtma vaatma koha lahti, kas seal saaks alla tulla 200 langevarjurid sinna ja siis pidime võtma ühendust metsavendade minu teada, ma ei tea, kas see oli siis see tegelik ülesanne või ei olnud politruk meile sellest midagi rääkinud, tema küll teadis. Millalgi talla visati, meid visati alla. Üks moment oli veebruari keskel või lõpupoole nii 1945 45. Meil on, mul on väga halb mälu kuupäevade kohta, kuupäevade ja nimede kohta, mul on hirmus halb mälu. Asseni olete te jutustanud kõike väga. Üksikasjalikult vaata seda, see oli tegevuspädevus, mis, mis juhtus, et see on sul mälus anded Zulial mälus, mis, mis ajal ta juhtus, aga ta juhtus nii, ütleme veebruaris, veebruaris, enne vabariigi Nonii. Kindlasti enne peab oma ja oli vabariigi ajal oli minu teada küll. Sellepärast et lumi oli ikke kõvasti, lund oli maas igal pool, lumi oli igal pool maas, aga venelased olid, Eestis sees, ei hoia ja muidu nad Lätis ka sees, ainult Kuurama kott hoidis lamp, võitlus käis Kuurama koti pärast sellel ajal. Ja siis need lätlased finatis kõigena. See lennuk muide, lendas üle vee üle mere, üle maa, lendad, lendas üle mere, tuli kuskilt lüüa ja Pärnu vahepealt tulime sisse. Siis keerasime alla Läti poole, lätlased visati alla kõige enne. Siis lennuk pööras jälle ümber, tuli tagasi, viskas meid ema käändu ja siis ta läks, kas siis põrus või Narva, ma ei tea, kummale poole ta läks siis. Need kaks gruppi üks Piroti Narva alla ja teine viisat ei, Võrus Võru ligidale kuskile alla. Nendest gruppidest. Ma ei ole mitte midagi kuulnud absoluutselt mitte midagi, mis nendega juhtus, kas see lennuk siis lasti alla või midagi? Kui keegi juhtub midagi teadma nendest gruppidest olge hea ja kirjutage aadressil. E-null üks 100 Tallinn Eesti Raadio saatesari kirjutamata memuaare.