Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab nüüd tänased olulisemad sündmused kokku. Mina olen toimetaja Margitta, Otsmaa Eesti ja Venemaa vahel sõlmitava piirilepingu tekst on kooskõlastatud senisesse tekste, lisati kaks lauset, mis ütlevad, et lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi ja kinnitavad vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist. Lennufirma Estonian Air restruktureerimisplaan Euroopa komisjonile esitada hiljemalt 20.-ks juuniks. Andres ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti kuningas kinnitab, et Euroopa komisjon lennufirmale antud riigiabi veel ebaseaduslikuks tunnistanud, kuna komisjon pole lõppotsust teinud. Euroliidu rahandusministrid eraldasid Küprosele kaks miljardit eurot. Soome kõrgema halduskohtu otsusega peab Soome valitsus avalikustama Kreekaga mullu sõlmitud finantstagatise kokkuleppe sisu. Soome peaminister soovib, et avalikustatakse ka Hispaaniaga sõlmitud leppe. Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel on tekkinud järjekordne spiooniskandaal. Vene eriteenistus teatas USA saatkonna töötaja tabamisest spiooni tabamise katsel. Riigikogu nimetas praegu riigikohtu kriminaalkolleegiumi juhtiva Priit Pikamäe riigikohtu esimeheks. Ministri tellimusel tegeleti ligi aasta aega regionaalse pendelrände uurimisega. Tulemused aitavad kaardistada tõmbekeskuseid ja nende mõjualasid. Justiitsministeeriumis on valminud uus väärteomenetluse seadustiku eelnõu, mis muudab oluliselt väärtegude käsitlemist. Korrakaitsjatele antakse näiteks suurem kaalutlusõigus kas korrarikkujat karistada või piirduda vaid hoiatusega. Täna esitleti teatrielu kogumikku, mis annab ülevaate teatri aastast numbriga 2011. Koostaja Jaak Alliku sõnul oli huvitav aasta ning Rootsis Malmös algab täna õhtul Eurovisiooni lauluvõistluse esimene poolfinaal. Birgit Õigemeel astub Mihkel Mattiiseni looga, et uus saaks alguse lavale teisena. Ja ilmast. Öö hakul on Ida-Eestis pilvi, millest võib kohati hoovihma sadada ja õhutemperatuur on nullist pluss kaheksa kraadini. Homne päev tuleb päikesepaisteline või vähese pilvisusega ja kuiv ning sooja lubab ilmajaam 13 kuni 19 kraadi. Eesti ja Vene välisministeeriumite konsultatsioonid piirilepete teksti üle on sisuliselt lõpule jõudnud. Konsultatsioonid taastati mullu sügisel pärast seda, kui kõik riigikogu erakonnad seda soovisid. Uku Toom küsis välisminister Urmas Paetilt, mis seisus praegu ollakse? Et konsultatsioonid on nüüd noh, sisuliselt lõppenud ehk me oleme nendel konsultatsioonidel jõudnud siis vene poolega ühisele piirilepete tekstidele ja, ja siis teksti on vaat mis olid 2005. aastal, aga neid on siis täiendatud kahe lausega. Esiteks lause, mis ütleb väga selgelt, et piirilepped käsitlevad eranditult ainult piiriga seotud küsimusi ehk siis, et võtta maha kõikvõimalikud muud arvamised ja spekulatsioonid ja teine lause siis, millega 2005. aasta tekstid täienevad, on see, et pooltel pole teineteisele territoriaalseid pretensioone. Ministeeriumidevaheline kokkulepe on olemas, mis edasi saab? No edasi algavad siis nüüd mõlemal pool nii Eestis. Ma olen riigisisesed protseduurid, mis tähendab Eesti puhul, et mingil hetkel lepete projekt, siis peab jõudma valitsusse, kes siis teeb oma otsused, kas see lepete projekt kiidetakse heaks ja läheb allakirjutamisele ja sama siis peab tegema teine pool ja pärast seda, kui need siis peaks alla kirjutatama, algab parlamentides ratifitseerimisprotsess. Allkirjad igal juhul tulevad uued endine lepe, nagu selles mõttes kehtima ei jää. Jah, see konsultatsioonide protsess on olnud selleks, et, et leida siis nendele lepetele selline sõnastus, mis võimaldaks nii-öelda mõlemal poolel käsi alla panna eesmärgiga lepped saaksid jõustuda, et nii Riigikogu eelmise aasta sügisel siis valitsuselt ja välisministeeriumilt soovis, et selliseid kõnelusi peetud Lennufirma Estonian Airi restruktureerimisplaan tuleb Euroopa komisjonile esitada hiljemalt 20.-ks juuniks, tõenäoliselt esitatakse see aga varem nii ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti kuningas. Tänane Eesti Päevaleht kirjutab aga, et Euroopa Komisjoni hinnangul on Estonian Airile antud riigiabi ebaseaduslik Leht, tsiteerib komisjoni asepresidendi hakin Almunia kirja. Aprilli keskel välja saadetud kirjas räägitakse, et 16,6 miljonit eurot maksti Estonian Airile välja juba enne komisjonilt selleks loa saamist viiendal märtsil ning komisjon on arvamusel, et see kujutab endast ebaseadusliku riigiabi Ahti Kuninga sõnul Euroopa Komisjon Estonian Airile antud riigiabi veel ebaseaduslikuks tunnistanud. Kuna lõppotsust pole tehtud. See on komisjoni tavapärane protseduur. Alustasime seda riigiabi loa taotlemise protsessi, et me andsime selleks taotluse sisse juba eelmise aasta detsembris, nüüd ka niisugune. Tartus läheb komisjoni, siis komisjoni kohus kõiki asjaolusid uurida komisjoni kas on kahtlustus, mida ta peab uurima ja mitte 16 miljonit, vaid siis kogu 37 miljonit eurot kuue kuu jooksul alates sellest riigiabi loa taotluse sisse andmisest, mis me tegime detsembris eelmine aasta. Me peame esitama restruktureerimisplaani pluss veel põhjendama ka seal oma laenumakse ja komisjon saab teha lõpliku otsuse alles siis, kui ta on kõik meie esitatud materjalid läbi lugenud. Millal see juhtuda võib, kas poole aasta jooksul või kahe aasta jooksul, seda ma ei oska öelda, et need praktikad on väga erinevad, mida me kindlasti ei tee, on see, et me ei pane aktsiakapitali enne, kui komisjon on kiitnud heaks restruktureerimisplaani, et siin on kaks vahet, et üks asi on laen, mille me anname ettevõttele ja teine asi on see, kui me paneme sinna raha jäävalt sisse ja seda teist sammu me enam ei tee, kui me komisjoniga oleme jõudnud. Kokkulepe. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitab ka, et Estonian Airi fookus on suunatud restruktureerimisplaani elluviimisel, et viia ettevõtte tegevuse jätkusuutlikule alusele. Ümberkorraldustega ollakse õigel teel, kvartali kahjuminumber on oluliselt vähenenud ja loodetakse kuu arvestuses põhitegevuses jõuda kasumi lävele. Tänavu suvel. Ja edasi välisteemadel. Euroopa Liit andis Küprosele üle esimesed kaks miljardit eurot kokku lepitud 10 miljardilisest rahvusvahelisest abipaketist. Ülekanne tehti Euroopa stabiilsusmehhanismist pärast seda, kui rahandusministrid olid tutvunud kokkuvõttega raportist, mis kirjeldab Küprose pankades toimunud rahapesuväljaande Jurop. Sööver teatel tuvastas salastatud raporteid Küprose pankades hoidis näiteks 31 miljonit dollarit ka Sergei Magnitski kaasusega seotud petist Dmitri Kloojev. Johannes Tralla intervjuu rahandusminister Jürgen Ligiga. Küprosel on palju asju, mis muret teevad, aga praegu riigid ikkagi keskenduvad sellele, et see majandus toimiks ja et laeng kenasti tagasi tuleks, et igal juhul korraldatakse seda riiki põhjalikult ümber, sealhulgas on üks kriitilisi teemasid eeltingimusi olnud, tegeleksid rangelt rahapesuga, aga me ei saanud eeldada, et seal on kõik laitmatu. Kui me mõtleme teiste teemade peale, millest rahandusministrid arutasid, siis ma saan aru. Pangandusliit on praegu üks oluline teema, mis vajab lahendamist, kui kaugel tegelikult pangandusliidu. Need kolm sammast, millest siin on räägitud, kui kaugele nende ehitamisega ollakse? Enam-vähem laualt ära, on on ühtne hoiuste garanteerimine, mis ei tähenda, et sellega ei tegeldaks rahvuslikult teine sammas on siis ühtne kriisi haldusmehhanism, see koosneb küll paljudest lahtistest küsimustest, täna me vaidlesime eelkõige selle üle, kuidas peaks olema panga kreeditorid käsitlemine iseenesest kõik muud pankadele, laenuandjad kaotavad oma raha enne hoiustajaid. Aga küsimus on enne, milliseid hoiustajaid, sajatuhandene, garanteerid, tutthoiuste piir, see kehtib alati, on küsimus, et siis kuidas koheldakse neid, kellel on üle 100 1000 euro, kaldub ikka sinnapoole, et neid võib pügada küll. Põhimõtteliselt ei ole, see reegel peab, aga noh, Küprose juhtumi oli, et väga suured välismaised hoiused, need ei saa olla nüüd lõputult tugeva kaitse all, et võib juhtuda, et ka suuri hoiuseid ikkagi üle 100000 selles osas ikkagi vähendatakse. Kas praegu on ka arutletud selle institutsiooni üle, kes neid panku päästma tõttaks, Euroopa liidu nimel? Üks suur vaidlusi, kas teha rohkem Euroopa tasandil lahendust või, või siis on tegemist rahvuslike lahenduste võrgustikuga ja kui palju saab üldse midagi teha ilma Euroopa Liidu aluslepingut muutmata, aga teatavasti lepingu muutus saab olema Läänes on äärmiselt keeruline. Nii et tuleb otsida vähemalt lähivaates ka juriidiliselt kergemaid lahendusi, mis võib tähendada suuremat rahvuslikku otsustust ja vastutust. Ja veel mõned välissõnumid, Tõnu Karjatse. Soome rahandusministeerium avalikustas Kreekaga sõlmitud finantstagatise kokkuleppe sisu, vastava otsuse tegi täna Soome kõrgem halduskohus. Kohus otsustas, et tagatiskokkulepe on avalik dokument, saladuses võib hoida üksnes panga andmeid. Soome valitsus tahtis suurem osa kokkuleppest saladuses hoida. Soome peaminister Jyrki Katainen ütles, et avalikustada tuleks ka Hispaaniaga sõlmitud samasisuline lepe. Afganistani lõunaosas Kandahari sai teepommiplahvatuses surma neli NATO sõdurit. Sõdurid olid patrullreisil, nende rahvuslikku kuuluvust pole Nato veel täpsustanud. Brittidega Nad jäävad aga Afganistani 2015.-ks aastaks samuti, teatas sealne kaitseminister Philip on see. Tema sõnul tagavad Briti väed Helmandi provintsis teiste rahvusvaheliste vägede korrastatud lahkumist. USA president Barack Obama teeb afganistani jäetavate sõjaväelaste arvu teatavaks lähinädalatel. Vene luuret teenistuse FSB teatas väidetav USA spioon avamisest. Vene välisministeerium kutsus välja USA suursaadiku selgituste saamiseks. Välisministeeriumi teatel saadetakse kinni peetud diplomaat Venemaalt välja väidetav agent rajan Foogel. Uues töötas USA saatkonna poliitika osakonna kolmanda sekretärina. Ta vahistati katsel värvata vene eriteenistuse töötajat. Ja uuesti koduste asjade juurde aprillis esitas president Toomas Hendrik Ilves Riigikohtu esimehe kandidaadiks Priit Pikamäe. Täna arutas tema kandidatuuri riigikogu Uku Toom jätkab. Presidendi sõnul on tegu väga tugev akadeemilise tausta aja suure kohtunikutöö kogemusega, noorema põlvkonna juristiga enne riigikohtunikuks. Tegemist on pikamäe töötanud nii kodakondsus- ja migratsiooniametis, välisministeeriumis, justiitsministeeriumis, aga ka Tallinna linna ja ringkonnakohtus. Ilvese hinnangul on Pikamäe näidanud end kõigis neis ametites autoriteetse ja tunnustatud juristina, kellel on suuri teeneid Eesti kohtusüsteemi ja kriminaalõiguse arengus. Põhiseaduskomisjoni esines komisjoni esimees Rait Maruste, kes ütles, et Pikamäe käis ka komisjoni ees ning vastas mitmetele kohtuhaldust, kriminaalmenetluse uuendamist, menetluskiirust, kohtunikke, kohtade täitmise, teemat puudutavatele küsimustele. Priit Pikamäe andis nendele küsimustele ased komisjoni rahuldavad vastused ja komisjon leidis, et need vastused ja mulje, mida komisjon sai, rahuldab komisjoni ja komisjon on valmis Priit Pikamäe kandidatuuri toetama. Priit Pikamäe ütles oma sõnavõtus, et riigikohus ja riigikogu on väga olulised partnerid. Senist koostööd põhiseaduslikkuse järelevalve vallas tervikuna hinnates leian, et see on osutunud väga hästi toimivaks ning vastastikuse pädevusi respekteerivaks. Muuhulgas tähendab see seda, et riigikohus on oma senises praktikas hoidunud seadusandjale liiga üksikasjalik ettekirjutuste tegemisest ning riigikogu on kõrgema kohtuotsuse täitmiseks võtnud. Siiski iga märkus. Arvan, et riigikogu seisukohad põhiseaduslikkuse järele kohtumenetlustes oleksid siiski veelgi paremini tagatud kui riigikogu eeskätt komisjonide kaudu. Veelgi enam suurendaks oma nõudlikkust parlamendi ette toodavate eelnõude seletuskirjade sisulise kvaliteedi suhtes. Riigikohtu jaoks Actoliseerub eelnõu seletuskirjas märgitu Taanis põhiõiguste piiramise vaidlustes, mille puhul võiksid oleme olukorras juba eelnõu seletuskirjast nähtuda piisava põhjalikkusega esitatud argumendid asjassepuutuva põhiõiguse piiramise vajalikkuse kohta. Ka suures saalis tuli täna Priit Pikamäe päris palju küsimusi, seejuures kõigist fraktsioonidest, aga kõik lõppes salajase hääletusega ning sellega, et riigikogu toetas üksmeelselt presidendi ettepanekut ning nimetas Pikamäe Riigikohtu uueks esimeheks. Tema nimetamist toetas 89 riigikogu liiget, kaks saadikut jäi erapooletuks. Praeguse riigikohtu esimehe Märt Raski volitused lõpevad 12. septembril. Eestis käib haldusreform, et sellest ka kasu tõuseks, võiks nüüd abi saada regionaalse pendelrände uuringu tulemustest. Margit lihtsalt käis uuringu tutvustamisel. Alates eelmise aasta märtsist kuni käesoleva aasta veebruarini käis Eestis pendelrändeuuring. See tähendab, et uuriti inimeste igapäevast piirkondlikku liikumist, mille põhjal joonistusid välja regionaalsed tõmbekeskused ja nende mõjualad. Uuringu üks läbiviijaid oli Teaduste Akadeemia uurija-professor Ülikoolis. Rein Ahas, kes sõnastas küsitluse läbiviimise eesmärgid. Uuringu eesmärk oligi tõmbekeskuse kaardistamine 2013. aasta seisuga. Reisideks oli meie selge eesmärk tegelikult poliitikakujundajatele ja planeerijatele materjali ettevalmistamine. Selleks, et hakata analüüsima ja arutlema, et missugused piirkonnad, missuguseid toetusi või abimehhanisme või funktsioone vajavad Uuringus jõuti järeldusele, et Eesti ühiskond on sesoonne. Inimesi, kes suvekuudel igapäevaselt oma suvekodu vahel liiguvad, on päris suur hulk ligi viis protsenti elanikkonnast. Reinas. Siis kokku tuli see ligi 40000 inimest, on need vähemalt kuuks ajaks Eestis oma elamise vahetame teise, kolmas ja üks materjalid võiks olla aastat Eesti võiksin sarnaselt Põhjamaadega nii-öelda teisel onu poliitikat hakata, sellepärast et see meie hulgas on palju inimesi, kes oma vanaisakodu või vanematekodu või lihtsalt suvilat korrast ja tähendab, et me haldama pooldame ühte ala Eestist ja kuidas seda toetada, kuidas tulubaasi, aga keskajas, kus tee lahti ukse, siis on vägagi aktuaalne teema, mis tegelikult võiks olla riigi tasandil täitsa mingi poliitikaga suunatud või vähemalt läbivus. Justiitsministeerium on valmis saanud uue väärteomenetluse seadustiku eelnõu, mis selle kehtima hakkamise järel muutub. Indrek Kiisler. Eesti korrakaitsjad on praegu mõneti sundseisus, väärteo korral tuleb inimest karistada või isegi suuline hoiatus tähendab korralikku paberite täitmist, tunnistas eelnõu üks autoritest kati maitse. Pärkna. Praegune hoiatamise menetlus näeb ette, et selle kohaldamiseks tuleb isik tuvastada. Temale tuleb selgitada tema õigusi, kohustusi, talle tuleb anda võimalus ütluste andmiseks ja seejärel vormistatakse kas siis hoiatustrahv või suuline hoiatus. Eelnõu annab politseile võimaluse pisirikkumiste puhul lihtsalt teha hoiatus. Näiteks ei pea politsei tegema ju kohe trahvi, kui auto registreerimisnumber on porine. Selle võib lasta lihtsalt ära pühkida, ütles justiitsminister Hanno Pevkur. See kaalutlusõigus võiks olla suurem, ei peaks inimesi kogu aeg karistama tühist asjadest ja kui on vajadus karistada, siis tuleks võimalikult kiiresti läbi viia, et, et me oleme siin politseiga ja politsei on ka ise välja pakkunud juba sellesama liiklusjärelevalve käigus tehtavate protokollide lühendamiseni, et selles mõttes, et see, see protsess on ka paralleelselt töös, et ei pea istuma politseiautost pool tundi pluss siis see võimaluse andmine, et ka kui on üle 20 kilomeetri tunnis, et, et siis on võimalik seal kohapeal ära vormistada, et lihtsalt inimesi vähem loksutada mööda koridore. Ka trahvide tasumine muutub tulevikus paindlikumaks. Praegu tuleb väärteo otsuse jõustumise järel trahv tasuda 15 päeva jooksul. Kui seda ei tehta, siis antakse trahv edasi täitevametnikule, kes kasseerib selle sissenõudmise eest veel lisatasu. Siis nüüd eelnõuga antakse võimalus sõltuvalt rahatrahvi suurusest tasuda rahatrahv paindlikumalt. Kui trahv on kuni 100 trahviühikut, on selleks tähtajaks 30 päeva, 101 kuni 200 trahviühikut 60 päeva ja 201 kuni 300 trahviühikut 90 päeva. See periood, kõik on vabatahtliku tasumise täht aeg, kui need perioodid sõltuvalt rahatrahvi suurusest on saabunud alles siis algab kohtutäituri roll sundtäitmine. Ministeeriumi nõuniku Einar Hillepi sõnul paljud inimesed lihtsalt ei ole võimelised kohe suuri trahve ära maksma. Ütleme maksimumtrahv 300 ühikut neli korda 300200 euri 15 päeva jooksul tasuda ilmselt väga-väga paljudele, et eks see üle jõu paratamatult tekitab raskusi. Seadus loodetakse riigikogus vastu võtta küll sellel sügisel, kuid kehtima hakkab see alles esimesest jaanuarist 2015. Ja vahetame teemat täna esitletud teatrielu kogumik annab ülevaate eesti teatrielust Euroopa kultuuripealinna aastal 2011 jätkab Mari Rebane. Kogumiku koostaja Jaak Allik tunnistab, et ülevaade ilmub loodetust hiljem, kuna kaks eelmist, 2009. ja 2010. aasta omad jäid ilmumisega hiljaks. Jaak Allik ütleb. Raamatut oli huvitav koostada, sest oli ka huvitav. Aasta. Teatriaastale 2011 vajutas muidugi pitseri Euroopa kultuuripealinna staatus. Sellega seoses mitmed huvitavad välislavastajaid, töötas ka põhuteater puhu teatest ja tema saamisloost ja tegevusest selles teaterluse rätnerit, ülevaade ja ka avastused on meeles, ma arvan, paljudelgi ja lähevad ka, veel. On mängukavas näiteks aeg ja perekond Conway linnateatris ära läinud juba repertuaarist parimaks lavastuseks 2011 tunnustatud Gilgamošerkki kavuse nupp, samuti kaader issand, Frolov Estonia, aga kindlasti, kes neid näinud on, need etendused meelde jäänud. Nimekiri veel etenduvatest lavastustest on muidugi pikem. Allik ütleb, et iga-aastasele teatristatistikale lisaks sisulise ülevaate koostamise mõte on kroonika roll, mis moodustab raamatust kolmandikku. Üks raamatu autoritest, Eesti vabariigi endine kultuuriatašee Berliinis Reet Weidebaum kolis just tunamullu Saksamaalt tagasi Eestisse. Kuigi viimased poolteist aastat pole Veidebaumile Berliini teatrisse saanud samas hea võrdluspilt eesti ja saksa või täpsemalt Berliini teatrimaastikust kõik see, mida siin ikkagi veel nimetatakse alternatiivset, kas või NO99 või fon kraal siis tegelikult on see Berliini teatris pigem nagu igav taevane. Et Berliinis maa tundsin pigem puudust sellisest rahulikust psühholoogilisest ütleme siis kas üldiselt Stanislavski koolkonnast või millestki säärasest, et seal on niisugune ekspressiivsus, emotsioon, ronid ja võib olla vähene lugu. Pigem normiks kui erandiks. Sa teater on lavastajateater, eestiteater aga näitlejakeskne teater, kuigi eesti teatrimaastik on igas mõttes väga mitmekesine. Weidebaum ühest asjast siiski puudust saksa teatri peale mõeldes tagantjärele ma tunne tegelikult puudust võib-olla sellistest võimsatest lavastaja isiksustest, et meil on neid tõesti paar, paar inimest, ma ei hakka kedagi nimepidi nimetama, teistele mitte liiga teha. Aga samas mõni noor ja võimas mõtleja võiks juurde tulla küll, kes siis suudab ennast kehtestada ja kelle pärast ma teatrisse lähen? Edasi spordist Alvar Tiisler. Sumomaadleja Baruto pidi Tokyos toimuval suurturniiril Hasso kolmandal päeval vastu võtma esimesega Lootuse kui tehnikaga jorrigeeri epiga heitluse järel alla Osegi Kakuryule. Kettaheitja Gerd Kanteri hooaja, aga eesmärk on võita augustis Moskvas toimuvatel maailmameistrivõistlustelt medal. Lisaks soovita hooaja jooksul ei ta üle 70 meetri. Viimati sai kanter sellega hakkama 2010. aastal. Hooaja oma võistluse teeb 34 aastane kanter laupäeval Shanghais teemantliiga etapil sügisel pikaaegse treeneri Vésteinn Hafsteinsson oli ka koos lõpetanud. Kanter sõnas, et see muutus ei toonud hooajaks ettevalmistuse mudelisse kardinaalseid uuendusi. See, mis me siin võib-olla viimasel aastal oleme teinud, et ega selles osas me nagu sellest väga palju kogenenud, et võib-olla eelmise aasta suures joones ettevalmistus oli, oli päris nagu selline ideaalilähedane suures joones oleme ka sellest lähtunud hetkel olema võib-olla teinud teatud muudatusi raskemate trennide osas, et kus siis olema rohkem võib-olla jälginud erinevate trennide vahet, et ühest raskest pingutusest teiseni, et seal oleme üritanud selliseid vähemalt nädalased vahesid hoida, et keha oleks rohkem, ütleme, värskem just heite treeningutel. Ja, ja ma usun, et, et see võiks nagu sellises üldises üldises nagu joones ka nagu anda sellise parema valmisoleku võistlusteks. Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA määras Maksim Gruznovile Vitali kuussevile, Erik Grigorjev vile, Aleksander Kulikile, Aleksandr tarašenkovile, Sergei Leontowitziletteni sügisteria Antons siledale. Ülemaailmse jalgpallis tegutsemise keelukeeld kehtib sama kaua nagu Eesti jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjoni vastav keeld ehk esialgu kuni esimese märtsini 2014. Teatavasti võib Eesti jalgpalliliidu distsiplinaar Komisjon aga keeldu pikendada, misjärel pikeneks ka FIFA vastav. Inglismaa jalgpalli kõrgliigas mullu meistriks kroonitud, kuid tänavu oma linnarivaali Manchester Unitedi järel kindlalt teiseks jääv Manchester City jalgpalliklubi otsustas peatreener Roberto Mancini vallandada. Spekulatsioonide kohaselt saab uueks peatreeneriks praegu malakat juhendav tšillane Manuel Pellegrini. Täna õhtul toimub Malmös Eurovisiooni lauluvõistluse esimene poolfinaal, kuidas kulges viimane peaproov, räägib rahvusringhäälingu meelelahutussaadete toimetuse juhataja Mart Normet. No tegelikult alatise päevane viimane läbimäng on artisti jaoks selline rahulik, sest et rahvast on vähem saalis. Sa oled selle asja juba kaks korda läbimängus läbi teinud varem, eelmisel päeval ja õhtul on siis kõige tähtsam esinemine ees, nii et et seal tegelikult isegi kui sa võtad seda sajaprotsendiliselt, siis ikkagi energeetiline tase on selline 75 protsenti, nii et nii et läks väga hästi, kõik oli nii-öelda tehniliselt sooritatud, täpselt tunnet ei olnud, see väga tunnet ei ole siin praegu kellelgi sees, et on selline päevane aeg ja, ja enne õhtut selline veel viimane nagu rahulik lihvimise võimalus Eesti aja järgi täna õhtul kell 10 on siis esimene poolfinaal eetrid ja eesti esineb seal teisena. Jälgida saab siis tänast esimest poolfinaali igalt poolt. Rahvusringhääling levib Eesti televisiooni pealt kuulata raadio kahes. Erinevad kaabelsideoperaatorid pakuvad ka seda võimalust, et valida siis seda kommentaari, kas see on Marko Reikopi oma või on see Juure ja Kivirähki oma. Ja lisaks loomulikult me oleme ju kogu aeg nutitelefonis saadaval, nii et kui te olete kuskil, kus ei ole televiisorite ees, siis lihtsalt vaadake rahvusringhäälingust oma telefonist. Ja nüüd on jäänud rääkida veel ilmast, sünoptik Helve Meitern, palun. Poolast ulatub üle Eesti kitsuke kõrgrõhuhari, mida piiravad nii lääne- kui ida poolt madalrõhualad. Kuid öösel madalrõhkkondade surve väheneb ja balti riikide kohal tugevneb kõrgrõhkkonna kese, mis on homme üle Eesti ja Soome. Eelolev öö on enamasti selge üksnes öö hakul on Ida-Eestis pilvisem ja seal võib kohati hoovihma sadada. Paiguti tekib udu. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, aga ning õhutemperatuur on null kuni pluss viis, Kagu-Eestis kuni pluss kaheksa kraadi. Homne päev on päikesepaisteline, puhub lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb 13 kuni 19, rannikul kohati 11 kraadi. Aitäh selline oli tänane Päevakaja, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.