Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäeva 16. mai olulisematest sündmustest. Mina olen Mall Mälberg. Erakondade üldvalimiste reitingud pole mais võrreldes aprilliga oluliselt muutunud. Keskerakonda ja sotsiaaldemokraate toetab kumbagi 26 protsenti, Reformierakonda 24 protsenti ja koalitsioonierakondade toetust kokku on 39 protsenti. Eesti ja Soome ei suuda juuni lõpuks kokku leppida, kummale poole Soome lahte regionaalne veeldatud maagaasi terminal rajatakse ka võimalus saada projektile toetust praegusest Euroopa Liidu rahastamist. Peaminister Andrus Ansip ütles, et läbirääkimisi Soomega peaks intensiivistama. Tema sõnul on oht, et kui kõneluste tempod ei tõsteta, ei tule ei terminaali egoga. Gaasitoru Balticconnector. Suhtumine riigikaitse küsimustesse on muutunud märgatavalt paremaks ja eriti muulaste seas, selgub Saar Polli küsitlusest. Prantsusmaa president Francois Hollande'i kutsus üles moodustama euroala poliitilist valitsust, millel oleks oma eelarve ühtne maksusüsteem. Preemia president prantsuse presidendi sõnul ohustab praegune majanduskriis ja kärpepoliitika Euroopa identiteeti. Lõppenud muinsuskaitse aasta tähtsündmus oli vesilennukite angaaride taastamine. Sel aastal tahab muinsuskaitseamet luua üle riigi vabatahtlike usaldusisikute võrgustiku, et pärandil paremini silma peal hoida. Eesti filmitegijad on eile alanud Cannes'i filmifestivalil kohal oma paviljoniga valitud produtsenti. Tele- ja filmilevitaja telelinastub seal mitu uut Eesti mängufilmi, mis avalikkuse ette jõuavad alles sügisel. Üks maailma mõjukamaid sportlasi, inglise jalgpallur David Beckham teatas, et lõpetab selle hooaja järel karjääri. Hoovihma sooja tuleb 16, vabandust 19 kuni 26 kraadi, rannikul on jahedam. Emor on rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel valmis saanud järjekordse erakondade edetabeli. Kolm suuremat erakonda on endiselt üsna tasavägised, see teeb kokkuvõtte võrreldes kuu aega tagasi tehtud küsitlusega. Suuri muutusi erakondade toetuses toimunud pole, ütles TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog. Liidrikohal on kaks erakonda, sotsiaaldemokraatlik erakond ja Keskerakond 26 protsendiga ja neile järgneb praktiliselt samal tasemel Reformierakond kolm liidrit, nii nagu viimastel kuudel see on olnud väga lähedasel tasemel. Neljandal kohal olev IRL juba järgneb olulise vahega, et nende reiting oli maikuus 15 protsenti. Niisiis, kui riigikogu valimised oleksid homme toetaksid keskerakonda ja sotsiaaldemokraat olete 26 protsenti, Reformierakonda 24 protsenti, koalitsioonierakondade toetus kokku 39 protsenti. Neid, kes ei tea, millist erakonda valida, oli maikuise küsitluse järgi 40 protsenti. Olulisi muutusi pole toimunud, aga eri rühmade kaupa vaadates on siiski midagi võimalik välja tuua. Alates aprilli lõpust mai esimeses pooles oli Reformierakonna kunagisi tegevusi väga aktiivselt kajastatud negatiivses Harringas, Keskerakond on aga viimasel ajal meedia tähelepanu alt välja jäänud, aga, aga noh, Keskerakonnal on olnud näiteks võimalust hästi aktiivne olla ja Tallinnas paista silma venekeelsele elanikkonnale kelle hulgas nende toetus on aprilliga kasvanud. Sotsidel kindlasti oli potentsiaal kasvada suurima reitinguga erakonnaks, aga nähtavasti sega võib-olla aprilli teise poole negatiivne meediakajastus võib-olla teatud parteitegelase nende liikme väljaütlemistega seotult, et see nagu vähendas seda, et võib-olla neile oleks olnud potentsiaal veel kasvada suuremaks. Niuksed, väiksed nüansid, mis nagu oo, kodanikkonna hulgas nagu ei paista silma, aga kui vaadata nagu erinevaid sotsiaaldemograafilisi rühmi, siis mingid muutused paistavad välja. Voog möönis, et emotsioone mõjutavad ettevõtmised mõjutavad ka reitingut, nagu näiteks Lasnamäe kiriku kellatorni avamine. Seda pole aga lihtne järgi teha. Leida midagi, mis oleks eestlastele nii oluline, kus mida saaks siduda ühe erakonnaga, ollakse vist väga raske. Kui Eesti ja Soome ei suuda juuni lõpuks kokku leppida kohu regionaalne veeldatud maagaasi terminal rajatakse, kaob võimalus saada projektile toetust praegusest Euroopa liidu rahastamisvoorust. Janek Salme jätkab. Peaminister Andrus Ansip tunnistas pressikonverentsil, et valitsus on väga suure ajalise surve all ning läbirääkimisi Soomega peaks intensiivistama. Euroopa Komisjoni tellitud analüüs on pakkunud terminali sobivaks asukohaks Paldiski või Muuga Eestis ning Ingo Soomes. Soome põhjendab soovi saada LNG terminali koos sellega, et Soomes on gaasi tarbimine mitu korda suurem kui Eestis. Ansipi sõnul pole Eesti jaoks prioriteet siiski mitte terminali asukoht, vaid see, et gaasi hind tuleks garanteeritult. Odavaim. Meie meelest muidugi õige LNG terminali asukohta on Eestis paraku soomlased arvavad, et kõige õigem regionaalse veeldatud gaasiterminali asukoht, kuningas on oht, et, et kui me ei jõua kokkuleppele käesoleva aasta juuni lõpuks siis see rahastamisvoor Järgmine võimalus tekib 2016. aastal ja 2016. aastal ei pruugi enam selle projekti rahastamiseks raha olla. Peaministri sõnul oleks väga hea, kui soomlastega suudetaks kokku leppida erapooletus, vahekohtunikust, kes objektiivseid asjaolusid analüüsides ütleks, milline asukohta on LNG terminali jaoks õige. Ansip lisas, et Eesti jaoks oleks kõige loomulikum, kui otsustajaks oleks Euroopa komisjon praegu väga komisjoni poolt seda valmidust Ansipi sõnul eriti ei paista. Euroopa komisjon on erapooletu analüüsi sealtsamalt puusilt tellinud balti riikide kohta. Meie see analüüs ei ole läinud lõpuni siis Soome lahe kallaste vahel valimisega meil on üks sõltumatu arbiiter, on nad väga hea, oleks selle Habiitrikaga jätkata, aga paraku signaalid Euroopa Komisjonimaalt on olnud pigem selliselt, et Soome ja Eesti peavad ise selle kokkuleppe sõlmima. Leidma need kokkupuute kohad. Väga suurt hindu ei paista, et nad erapooletuks kohtunikuks kipuksid. Kaitseministeeriumis tutvustati täna uuringut suhtumisest riigikaitse küsimustesse. Kai Vare räägib edasi. Inimeste arvamustes on toimunud muutused ja eriti just põhimõttelistes küsimustes, ütles sotsiaal- ja turu-uuringutefirma Saar Poll juhataja Andrus Saar. Näiteks on tõusnud nende inimeste arv, kes tunnevad uhkust Eesti vabariigi kodanikuks olemisele. Väga suur muudatus on saare sõnul toimunud suhtumises kaitsevälistesse organisatsioonidesse. Kaitseliidu ja kaitseväe usaldusväärsus on nii eestlaste kui muukeelsete seas küll pidevalt tasapisi tõusnud kuni pronksiööni, rääkis Andrus Saar. Positiivne on see, et see on niisugune suulamp. Vahepeal oli ta hakkab taanduma. Kuidas on muutunud inimeste hoiakuid juhuks, kui Eestit ründaks mõni riik, konkreetset riiki nimetatud pole? Järjest on kasvanud nende inimeste arv, kes leiavad, et rünnaku korral peaks Eesti kindlasti vastupanu osutama nii arvab 79 protsenti küsitletutest. Kasvanud on ka nende inimeste hulk, kes oleksid valmis ise aktiivselt vastupanus osalema. Andrus Saare sõnul on aga muulaste seisukoht selles küsimuses siiski üsna kirju. See valmisolek kasutamaks vastupanu ikkagi tõlgime, aga see sõltub väga paljudest aktuaalsetest sündmustest, sotsiaalsest keskkonnast, mis parajasti askeldab. Üldiselt oleks ligi 70 protsenti Eesti elanikest valmis kallaletungi korral kaitsetegevuses osalema sabas, ütles Juhan Kivirähki kaitsetahet mõistetakse Eestis ehk liiga kitsalt. Eestis mõistetakse aktiivset vastupanu ikkagi puhtalt sõjalise tegevusega ja seetõttu on oluliselt madalam, on valmisolek siis kas naissoost vastajate ja kõrgemas eas ka meessoost vastajate hulgas, aga kui me vaatame meeste kaitsetahet, siis Läänes on kuni 50 aastani on selgelt, eks ole, üle 80 protsendi. Tuli ka välja, et inimesed tegelikult ei tea, mida nad peaksid tegema. Kui Eestit rünnatakse. Meestest 32 protsenti, eks ole, mehed on käinud kaitseväes ja kujutavad oma rolli sõjalises konfliktis paremini naistest 10 protsenti ja siinselt Eestis seisab siin ees tõsine selline ka informeerimist tegevus, sest me räägime praegu laiapindses riigikaitsest, sellest, kuidas kogu ühiskond saaks panustada. Kokkuvõttes ütles Andrus Saar, et suhtumine riigikaitselistes küsimustesse on muutunud märgatavalt positiivsemaks ja eriti muulaste seas. Juhan Kivirähk lisas, et oma riigikaitse arendamist peetakse üha olulisemaks ja toetatakse ka riigikaitsesse panustamist. Edasi välisuudiseid Liisu Lass Prantsuse president Francois Hollande'i kutsus üles moodustama euroala poliitilist valitsust, millel oleks oma eelarve ühtne maksusüsteem ja president prantsuse presidendi sõnul ohustab praegune majanduskriis kärpepoliitika ka Euroopa identiteeti. Hollandlane rääkis pressikonverentsil Pariisis, mis tähistas aasta möödumist tema presidendiks saamisest. Et Prantsusmaa sooviks on luua tõeliselt poliitiline Euroopa liit juba aasta jooksul. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso rõhutas oma visiidi eel Pariisi prantslaste kahe aastane armuaeg eelarvepuudujäägi kärpimiseks on tingimuslik. Barroso ütles enne kohtumist prantsuse presidendiga, et Prantsusmaa peab rakendama tõsiseltvõetavaid reforme. Barroso tõde seal Prantsusmaal valitsevad suhtumised, mis on globaalsete majandustrendide suhtes mõnikord väga teemsed. Oma konkreetsed reformi soovitusel esitab Euroopa komisjon Prantsusmaale 29. mail. Põhimõtteline otsus uue leedu vissaginas tuumaelektrijaama projekti jätkamise kohta peaks sündima esimeseks juuliks, ütles Leedu energiaminister Jaroslav neuroovitš. Minister ütles Leedu Parlamendis, et energiaministeerium on saanud volitused konsulteerida regionaalsete partneritega, informeerida neid ja samuti langetada põhimõtteline otsus projekti jätkamise kohta juuliks. Ühisettevõtte asutamine otsustatakse esimeseks oktoobriks. Roovitus ütles, et riikliku strateegia eelnõu esitatakse seimile niipea, kui riigi energiasektori kompleksne pilt on visandatud. Leedu valitsus kavandas enne eelmise aasta sügisel toimunud valimisi koos Jaapani päritolu kontserni kahitadži 1350 megavatist tuumajaama. Sellest saaksid energiat kõik kolm balti riiki. Läti seimi saadikud kiitsid teisel lugemisel heaks seaduse parandused NSV Liidu, Läti, ENSV ja Natsi-Saksamaa sümboolika kasutamise keelustamise kohta avalikel pidulikel mälestus ja meelelahutusüritustel. Samas nähti ette rida erandeid. Seadusemuudatus reguleerib nõukogude ja natsisümboolikaga lippude vappide, hümnid ja sümboolika kasutamisele sealhulgas stiliseeritud viisil seaduste Perandajaid juhtudeks, kui sellise sümboolika kasutamise eesmärk ei ole seotud totalitaarsete režiimide ülistamise või nende kuritegude õigustamisega. Egiptuse ametnike teatel võtsid tundmatud kurjategijad Siinai poolsaarel pantvangi seitse Egiptuse julgeolekujõudude liiget. BBC teatel rööviti Põhja-Siinai minibussiga sõitnud kolm politseinikku ja neli sõdurit. Röövijad nõuavad ametnike teatel vangistatud sugulaste vabastamist. Siinai poolsaar on jäänud pärast president Hosni Mubaraki võimult tõukamist 2011. aastal suures osas seadusetuks. Seal on olnud mitmeid intsidente, kus laena turiste ja teisi välismaalasi, on pantvangi võetud. Toompeal riigikogu konverentsikeskuses toimus täna konverents, millega tähistati e-Riigi Akadeemia kümnendat aastapäeva. Uku toom käis kohal. Konverents kannab motot e valitsuselt avatud valitsemisele ja selle esimene plokk pealkirja 10 esimest aastat e-riigi edulugu. E-riigi akadeemia üks asutajatest Linnar Viik iseloomustab seda edulugu nii. Eestis on e-riigi edulugu seisnenud selles, et me oleme järjepidevalt ilmaga Haanjateta ja väga ratsionaalsetest otsustest lähtuvalt hakanud infotehnoloogiat kasutama erinevates valdkondades. Meil ei ole olnud erinevalt mitmetest muudest maailma riikidest selliseid lüüa ajalisi, purskuvaid algatusi. Kõik, mis on tehtud, on tehtud pigem mitte heliste suurte hüppeliste kampaaniatega vaid järjepidevalt aastatepikkuse tööga. Ja võib-olla, mis on Eesti juures veel üks oluline asi riikidele ennast positsioneerinud valitsusele ennast positsioneerinud, mitte sellena, kes teab, mida teha ja kuidas teha vaid selle osapoolena, kes koos mittetulundusühenduste ja eraettevõtetega teeb asju ühiselt ja koos riigi rolliks on olnud eelkõige soodustava keskkonna loomine mitte ise asjade ära tegemine. Ning e-Riigi Akadeemia juhatuse liikme Ivar Tallo arvamus meie arengut. Meil on e-Riigi akadeemial selline rumalus olnud unikaalne, me oleme üle 50 riigiga koostööd teinud, sõja lõpetanud, sealt õppust võtnud, mitte ainult sinna teadmisi viinud ja me näeme, et tegelikult on see uus olukord juba sündinud, aga meil, ütleme seadusandlikul tasemel poliitika riigi juhtimise tasemelt tegelikult seda tunnetust ei ole. Me ikkagi kopeerime 20. sajandi traditsioonilisi lahendusi nüüd 20 esimesse sajandisse, proovime neid niimoodi modifitseerida, aga me peaksime mõtlema võib-olla hoopis sellele missuguseks. Riik saab. Muinsuskaitseamet on valmis saanud aastaraamatu 2012. Kai Vare palus muinsusmuinsuskaitseameti peadirektorilt Kalev Uustalud kokkuvõtted. 2012. aastal see korda mitu väärtuslikku ehitist, mis seni räämas seisnud ja selle üle on muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu oli eriti hea meel. Eriti sellised, mis on tükk aega seisnud, millel ei ole leitud otstarvet, ei ole leitud vahendeid, et neid korda teha. See on see palju palju räägitud lennusadamahoone, selliseid üllatusi, kus leitakse lõpuks vahendeid ja otstarvet, võib tulla veel ja me loodame, et neid tuleb veel. Näiteks seesama Tallinna seisev Patarei kompleks Angla endine kindlus, see on väga suurepärane hoone, tahaks nagu korda tegemist, aga ei ole leitud vahendid või siis Narvas Kreenholmi kompleks. Aastaraamatus antakse ka soovitusi, mida muinsuskaitse valdkonnas veel ära teha. Üks teema on meil olnud päevakorras niinimetatud usaldusisikud inimesed, kes oma vabast tahtest pühendavad ennast muinsuskaitsele, see usaldusisikute osa meie töös on praegu, ütleme, nõrk ja nüüd tänavu aasta 2013. aastal oleme me üsna palju panustanud sellesse, et usaldusisikut leida, et neid koolitada, kui palju neid usaldusisikuid praegu on ja kui palju neid vaja oleks? Ma arvan, et usaldusisikute hulk on täna kuskil 60 juures, aga neid oleks vaja. Oleks tore, kui igas vanas kihelkonnas oleks üks inimene. Planeeringuid tehes võiks igal pool mõelda rohkem selle peale, mis on kohapeal väärtuslikku. Kõik ei pea ehk riikliku kaitse alla võtma, aga toreda mälestise olemasolu ilmestab elukeskkonda ja kutsub ehk ka mujalt inimesi külla. Me oleme teinud suure töö, näiteks 20. sajandi arhitektuuriala, seal selgitati tuhandeid hooneid välja, mis 20. sajandil Eesti arhitektuuris on niuksed silmapaistvad ja mis on unikaalsed ja ainulaadsed nii Eesti kui ka Euroopa ja maailma kontekstis. Kõike riik ei saa nimetada mälestiseks samas kohalikul tasandil. Kui need objektid olulised, siis võiks planeeringutes arvestada nende objektide säilitamist või nende objektidele uue elu andmist. Kalev Uustalu on pisut mures ka riigi kinnisvarastrateegia pärast, mis näeb ette tõhusust ja kulude kärpimist. Paljud väärtuslikud hooned on aga elus püsinud just tänu sellele, et neid kasutab mõni avaliku sektori asutus. Aga selge on see, et kui üks avaliku sektori asutus asub vanas kultuurimajas, eks olevas hoones, siis võivad need kulud esiteks tööle, nii energiasäästlik ta ruumipaigutuse, nii optimaalne kaasaegsed nõuded nõuavad, et need hooned üritatakse realiseerida kinnisvara turul. Riigieelarve mõttes võib see olla otstarbekas. Samas kui teistpidi mõelda, siis riigieelarvest annab riik niikuinii vahendeid, et nende vanade hoonete säilitamist jagada ja kas siis panustada avaliku sektori hoonetesse otse riigikassast või siis läbi uute omaniku, see on küsitav. Eesti filmitegijad on eile alanud Cannes'i filmifestivalil esindatud oma paviljoniga. Tõnu Karjatse lugu. Kaslurmanni uus kolmemõõtmeline suur film Suur Gatsby avas eile õhtul kanni filmifestivali. Mõnevõrra sümboolne algus, sest ka filmi avalaul räägib rahast ja armastusest ning kann on filmitööstuses üks aasta olulisemaid filmiturge kus raha armastusega kohtuks sellisele väikesele filmi riigile nagu Eesti on kan parim koht, kus end teiste kõrval näidata ja otsida koostööhuvilisi valmivatele või kavandatavate projektidele kanni filmiturule Mait Laasi kolmdee animafilm Liisali Mõuni Amarok oranži armuloost. Peale selle korraldatakse kinniseid linastusi uutele Eesti filmidele mis jõuavad siinse vaataja ette alles sügisel. Produtsent Riina sildas ambrionist anne kannis kahe täispika mängufilmiga Ilmar raagilt ja mitmete teiste arendusprojektidega. Siis eelkõige mängufilmiga Kertu, mis peaks Eesti kinodes linastuma alates 11.-st oktoobrist ja me oleme seda filmi praegusel hetkel lõpetamas, teha veel heli ja, ja viimased montaažitööd võtame alustada tegelikult sellist festivalil kanis. Teine film, millega me oleme töötanud, on mängufilm. Ma ei tule tagasi. Mis on väga huvitav projekt koostöös Venemaa, Soome, Valgevene ja Kasahstani ja et selles mõttes on see selline huvitav eesti film seal me näitame selle filmi tegelikult ainult treilerit. Ja huvitav on see, et me näitame seda Vene paviljonis ja me näitame seda vene pressile ja film ise tegelikult tuleb meie ekraanidele järgmise aasta alguses. Kannis esitletakse esmakordselt ka Veiko õunpuud filmi frii Reins ballaad maailma heakskiitmisest. Tootmisfirma õmles poob esitleb kanniska veel valmimisjärgus olevat Rehepappi Rainer Sarnet. Pilt, räägib produtsent Katrin Kissa. Kõige olulisem on Veiko film. Põhimõtteliselt oleks praegu oluline teada, et kust see film esilinastub maailmas eri paikades. Et millistel festivalidele piirkondlikud esilinastused, kus on maailma esilinastus, kui need küsimused saab selgeks, siis on ka kõigile, no läheb juba lihtsamalt, millal ta Eestis linale jõuab? 19 september ja teine projekt on siis Rainer Sarneti Rehepapp. Sellega põhimõtteliselt Eesti asjad kõik nii kaugele, et, et ta on täpselt nagu sellises heas seisus, et mul on võimalik sellega tööd teha, reaalselt kannis selle filmiga loodud järgmiseks aastaks valmis saada. Jah, kultuurkapitalil on oma huvi üles näidanud, nüüd tuleb ära oodata juunikuu, kui Eesti filmi sihtasutus annab teada oma otsustest. Kui sealt tuleb positiivne otsus, siis on väga kindel, et me tuleme järgmine aasta novembris välja. Spordiuudistega jätkab Taavi Libe. Üks maailma mõjukamaid sportlasi, inglise jalgpallur David Beckham teatas, et lõpetab selle hooaja järel karjääri. Paari-kolmekümne kaheksa aastane Beckham esindas karjääri jooksul selliseid suurklubisid nagu Manchester United, Real Madriid, Los Angeles Galaxy ja HC Milan. Karjääri lõpetab ta Prantsusmaal Pariisis Anžermaniga, kes on juba kindlustanud Prantsusmaa meistritiitli Inglismaa koondist esindada aspekem 115 korda ja lõi 17 väravat. Hoki maailmameistrivõistlustel selguvad täna poolfinalistid. Üks veerandfinaal on lõppenud, andis üllatustulemuse, kui USA koondis mängis Helsingis koguni kaheksa kolm üle turniiri. Ühe suursoosiku ja tiitlikaitsja Venemaa. USA läheb poolfinaalis vastamisi Šveitsi või tšehhiga. Eesti meeste korvpalli meistrivõistluste finaalseeria Kalev Cramo ja Tartu Ülikool Rocki vahel on seni olnud äärmiselt ühepoolne. Kalev juhib mängudega kolm. Null ja võib homme Tartus kindlustada kolmanda järjestikuse meistritiitli. Rocki võimalusi seeria enda kasuks pöörata, hindab Tartu meeskonna endine peatreener Indrek Visnapuu. Selleks, et Tartu nagu saaks sealt auga välja tulla selles seerias, siis kogu võistkond peab selgelt õnnestuma ja ma kardan juba natukene natukene peab ka lootma Cramo mõne mängija ebaõnnestumisele on hästi palju, sõltub sellest, kas kas Veidemann mängib või ei mängi, et Tartul on neid otsustajaid ja eilse mängupildi põhjal. Kui ma nägin seda Tartu mängijate kehakeel, siis mulle natukene tundus, et seal hakkas usk endasse nagu juba kaduma. Selle pildi põhjal mul mul väga suurt usku ei ole, aga aga ma kindlasti tahaks, et, et ta tuleks Tallinnasse tagasi ja et siin tekiks veel elevust. Sumomaadleja Baruto sai Tokyos toimuval suurturniiril Hatsu basho kahe kaotuse kõrvale kolmanda võidu, kui alistas tehnikaga Kotenaage. Komu subjoki noomib. Homme kohtub Baruto kommušuubi tohiazaniga, kelle vastu on Otto. Seni seitsmeteistkümnest matšist võitnud 16. Dohyuson sai täna aga üllatusvõidu Yoko suuna Haruma futši üle. Anett Kontaveit jõudis Ateenas peetaval 10000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril veerandfinaali. Teises ringis alistas ta taiwani tennisisti Page'i Lee ja veerandfinaalis kohtub pulgaarlanna Juuljastamaatovaga. Ja lõpuks veel nädalavahetuse ilmast, Helve Meitern, palun. Kõrgrõhkkond on Soome kohalt taandumas aeglaselt kirdesse ning kagu poolt läheneb meile sooja ja niiske õhumassiga madalrõhulohk ning juba täna õhtul võib Kagu-Eestis äikesevihma sadada. Eeloleval ööl vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on kuus kuni 12, Lõuna-Eestis kuni 14 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, on äikest. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Äikese ajal on tuul puhanguline ja tugevam. Sooja tuleb 19 kuni 26, rannikul kohati 16 kraadi. Sarnane soe hoo ja äikesevihmadega ilm püsib ka nädalavahetusel on vahelduvalt pilves ja paljudes kohtades sajab hoovihma, on äikest. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, äikese ajal on tuul aga tugevam ja puhanguline ja tuleb lähiajaöödel 10 kuni 16, päevasel ajal 20 kuni 27, rannikul kohati 15 kraadi. Aitäh, Helve Meitern, te kuulsite 16. mai Päevakaja minale, Mall Mälberg, kena õhtut.