Mees, kes jutustab selles saates enda ja oma sõbra sõjaseiklustest, tuli suvel sinimägedele Austraaliast tema jutustuse tegevusaeg 1944. aasta hilissügis pärast eestist taandumist Saksamaal. Rootsis ma õppisin tundma ühte eesti poissi, kelle nimi oli Johannes persok ja ta oli talle maal, oli esimese klassi raudrist, läksin tantskis rindepuhkusele ja siis käisime tihti seal kohvikus tantsides ja seal male. Tutvusin kahe tüdrukuga Eesti tüdrukuga ja nemad hakkasid küsima ikka, et mis, kust ma tulen, mis ma olen ja mis ma olen teinud ja ma rääkisin Aadnud Mosalt, et mul on nii palju puhkusseinia rindepuhkust ja siis nad küsisid, et kas te tahaks tulla. Meil on üks niisugune omapärane üksus, et. Sinna võetakse, arvatakse praegu mehi ja meie ülesanne on siis nüüd eesti poisse värvata, kes tahavad sinna tulla. Meid viidi siis hoon Saltsas, siis on poola ja Vene piiri ääres seal kuskil üks linnakene ja kui ma sinna jõudsin, siis seal oli, meid oli viiekesi ja seal oli vist seitse, poiss oli juba eesel ja juss oli ka seal üks nendest laule, Aller, tema oli ka seal. Ja siis meil oli 12 meest sääljas, meid tehti siis nelja mehelistesse rühmadesse. Muidugi meid siis ennem kui me sinna läksime, meid kõik küsiti järgi, et kas surma kardad ja nii edasi ja muidugi ütlesid, et üks, iga mees karda surmaga, et ega siis mis seal ikka öeldi meile kohe, et on miskine spetsiaalüksus. Et te võite ka oma kompanii juurde tagasi minna, kui tahate, aga kui te siia jääte, siis unustad oma nime ära. Nojah, ja siis, sellest ajast peale saigi minu nimeks Vello Kaare. Ühel veebruari ööl 1945 tõi Saksa lennuk need 12 meest Eestisse. Neli meest, ka Vello Kaare, visati Tartumaale, teised Võru ja Virumaale. Viimastest pole tänini midagi teada. Kuna raadiosidet ei saadud ka Saksamaaga, mindi suuskadel öösiti läbi Lõuna-Eesti ja Läti seal üle rindejoone kurama. Koti kiirpaat viis mehed tagasi Saksamaale pillousse. Sõja lõpp saabus Tšehhoslovakkias. Ja siis sõda lõppes otsa. Muide, kas te olite siis uuesti, mis või me olime ikka farmis, meile anti uus formanti meile juba pillaos oli teil sinimustvalge kilka käis seal, ei olnud, ei olnud. Ei olnud oma muljeid, ütleme, uraani purgist, meid tehti kõiki allohvitserideks, kui me lõpetasime seal need rõlvadki kättesaamis meile kõigile kõigile anti allohvitseri aukraad ja siis Ottocordseni tuli, surus meie kätt. Ootus kordseenit, silmaga näinud, oma silmaga näinud ja tema kätsum, teadsime küll, kes ta oli, ta päästis Mussolini ja ta pani kõik inglise keelt rääkivad Ameerikal Me jõniformi saksa sõdurit geneetigi nii hirmsat tööd Ameerika tagalas, et nad pikendasid seda kuus kuud vähemalt, kui nad artennist läbi tungisid. Nemad olid siis kõik need ameerika Impiid, nemad siis juhatasid Ameerika vägesid hoopis vale poole peale ja ajasid kõik asja seal sassi. Mismoodi Scurzeni välja nägi, missugune ta oli? Ta oli, ta oli pikavõitu meie eest, oli suur nihukene. Varem oli tal passis duelli stsenaarium väga-väga toredasti rääkis meiega muidugi, mina sain aru, mis ta rääkis. Ma ei tea, kas siis teised, kui palju meil meistri saksa keelt rääkisid, mina rääkisin küll juba sellel ajal päris hästi saksa keelt vaja ja siis ta peas meil väikese jutluse ja niimoodi, et noh, et teie, teie olete üks väga spetsiaalüksus minu õnnistusega, saadame teid Teele ja tehke, mis teie ülesanne on teie oma äranägemise järgi te olete vastava väljaõppe saanud, te teate, kuidas ennast enda järgi vaadata. Ja mis teie teete, on kõik minu noh, nagu loaga või õnnistusega, et mis me teeme, surusime kätt igalühel üksikult ja siis me seisime valudes muidugi ja soovis õnne ja siis ta läks 10 minutit nii. Ja siis ega meil ei üteldud, et tema tuleb, kohe tundsime ära ta kindlasti tegelikult ma ei oleks tahtnud sellest rääkidagi üldse, aga no hea küll, ta tuli nii töölite siis skordseni poiss. Vaat sellest ma tegelikult ma ei oleks tohtinud seda nimetada, võib-olla hea küll. Ning need olid veel kangemad poisid kui rebasekuts. Noh, tegelikult mina olin nii ka, nüüd ma ühtegi pauku ei lasknud. Ja kogu selle operatsiooni jooksul ei Te tegite selleni puhtalt läbi. Aga ei kõlba kasutada, täitsa mitte ühtegi relva meile tarvitsenud käsutada. Ja siis muidugi seal Marien paadi Kalspadi vahel seda ära lõppes, me olime juba nende eestlaste eesti naistega seal koos. Kõik ei olnud nendest abielu seal vallalisi naisi, kaika selles külas, mis me teeme, me võtsime siis vormid seljast ära. Viskan need minema, nendel meestel oli küll naiste, oli küllalt nende abikaasade erariideid seal kaasas, panime erariided selga, suveaeg kah siis ainult mis meil ois, püksid ja särk ja saapa kotad jalga ja mis sellest siis ja olimegi erainimesed, nii et viskan, kõnni, tsermoonitsid, matsime maha, kõik mu solk, kõik läks minema, püstolit, kuuli, pil kõikles minema, meil mitte midagi taskus, mitte midagi, mis sul tõendav õng, kes me olime, mitte ühtegi paberit, ainukene paha lugu oli see, et Jussil oli null käe all veregrupp, veregrupp ja teil ei olnud, minul ei olnud, sellepärast ma olin nii juustu mulle enam ei pandud, ma sain nii ruttu juba sinna sellesse üksusse see seal ja seda oli juba nii lõpupoole siis nendel poistel enam ei olnud aega nendele veregrupi käe alla pannagi. Et mina sellest pääsesin ja ma olin, nägin väga noor välja kah Malex poisikesena igalt poolt läbi tulnud, kui vana te olite, kui te selle luureretke Eestisse tegite? Mis ma olen sündinud 1924 seni 45. aastal, mis ma olin 21 21 hea küll, lävele teie teekonnaga edasi, nojah, ja siis oligi niimoodi, et me mõtlesime siis, et, et panemegi ameeriklaste juurde välja, et ameeriklased väga ligidal juba sõda lõppes juba tead, rahvas rääkis Kusult. Tsehhi läks muidugi tagasitsehhi leiame, teadsime, olime tsehhis Essessistike välja, saame meil olnud mitte mingisugust paberit. Juhuslikult tulime, ütleme päikest, teed, midagi maal, peateed mööda kõndida tahtnud, seal vene tankid juba liikusid tsehhis selle Kalspadi ja Marien, padi vahepeal, mis teil seljas oli? Erariided, mis me saime siis nende naiste käest nende meeste, kes on meil olnud erariides sellalt, ega me nii palju ka ei kartnud, ega me ütlesime, et me oleme idatöölised. Erariided Stenniga ei sünni enam, ei olnud, Sten oli juba maetud maa alla püstolite stenid ja vene raha ja see oli kõik läinud. Ma ütlesin, olin nii puhtad poisid, sõrmust kah sõrmes. Kohe nii puhtad kui puhtad poisid. Nojah, ja siis hakkasime kõndima, siis saaksime ameeriklastega välja, kes me leidsime ühe Opeli tee äärest mahajäetud. Võti oli ka sees, panin käima, hakkaski käima. No ja siis läksin maantee peatee peale tagasi ja saime ühe sõjaväe saksa sõjaväekolonni, siis nemad kahike läksid kõik ameeriklaste poole, ütles, et noh, et seal palju tsiviilautosid ka ja ütles niimoodi, et noh, et tema, nemad lähvad ameeriklaste juurde välja Baieris, sed Nendega kaasasmelus, kindel tunne, juba Slämi ameeriklaste juurika, näis, mis siis saab? Tulimegi FHD harunud, läks vahele poole, nagu teated muidugi Kalsbad ja Marjenbasin orude sees hiigla kõrged, seal on siis jõgi käib ja tee käib siis mööda, nii et ega kui sealt tee pealt sinna teise tee peal laidega sa mujalt välja ei saa, ainult ronis käpuli, sest mäest üles autoga kuskile. No ja siis oli seal kaks Sherman tanki ameeriklastega, siis kõik sõdurit, saksa sõdurit, juhatati sinna vasakule tee peale kõik eraisik eraautot siis paremale tee peale. Aga siis me hakkasime kera autode kolonnis jälle liikuma välja ka ei saa autode ees autod taga. Järsku vene tankid, penisõdurid, tee peal ees lasti meid tankidest läbi, siis me teadsime, et nüüd tagasi Tšehhisse minek oligi, tulime karspadi sisse, seal olid venelased sees ja meil oli, hakkas kõhe, juba jussike kurivaim, need oleks meil vorm seljas olnud, meil Sand ameeriklaste vormis ameeriklane, kõik saksa sõdurit võttis oma juurde ja kõik eraisikud saatis tsehhi tagasi. No siis ei ole vesi ahjus, mõtlesime, kas karspadi jääda ei saa, et katsume Kals padi välja hakkaksin. Keerasime 100 ju keegi ei küsinud, mida kerismi autodest kõrvaltänavasse ja hakkas meil raha pole välja minema, lähme kalpelis kallab, siis katsume kas või mõnda päikesekülla või midagi, on niisugune mõte, oli meil tulemuseks Kaspeli välja järsku stoi venelane tee peal. Kunega pidas meid kinni. Just rääkis vene keelt, aga muidugi, kes te olete hoida töölist, kas te tulete, meie tuleme Ameerika tsoonist, Marja Brunnist tuleme. Et me olime seal idatöölist, meil ühtegi testime, idee on nii järsku, tema ütles kohe marjaburnismi olime ju, mina olin ju väljaõppinud, tema ütelnud temal seda, teadis Maria Brunnist tulime, siis oli Ameerika tsoonis kontrollid, sa hakkad, me tulime, ei tulnud erariided seljas, ookeanal Oya meloovi estonski. Kumb kohe nii hea meel, et üks moment vilistas, siis tuli üks ohvitser välja. Ohvitser, vaata seda autot siit säält istus sisse juhi koha peale, kuidas gängid kangid käivad, no just muidugi tõlkis ma olen ka nii palju, ma näitasin, kuidas kangid käisid, panid käima ja läks, mõtlesin metsatule tagasi, võistluslaik EKRE ei tulnud, gurusid. Soldat hakas, lahemets, Pasleybasleid, et minge minema, nüüd kõndige minema, nii et meil ei jäänudki muud üle kaks kätt taskus kõndima. Hakkasime Praha poole kõndima. Mõtlesime niimoodi, et õhtu hakkas ka tulema ja et ega siis nii seal liiga palju tühju majasid. Ja mis olid jäetud saks poolt maha seal nende Sudeedi sakslaste poolt. Läksingi ühte tühja majja sisse. Vesi jooksis kõik elektrit sees küll ei olnud, aga vesi jooksis, naasis, peseme ennast seal ja siis olid kummutites, vaatasime kõik järgmisse Louisa lõi aluspesu, oli seal meeste ja naiste aluspesu ja panime puhta aluspesu selga ja aga pükse ikka ei leidnud tehtud vist kuhugi ära viidi ikka nendesamade riietega, mis meil oli, see särk ja püksid juure midagi saanud. Võtsime selle selles majas ja hommikul hakkasime jälle Praha poole kõndima, aga seal juba palju Poola töölisi, kes läksid ka Prahasse, nad tahtsidki Poolasse tagasi minna. Ja siis on neil, ma mäletan väga hästi, seal oli neli tüdrukut ja kaks vanemat meest ja nendele hobune ja vanker, suur vanker, mille nad läksid Praha poole. Aga muidugi tüdrukud ja kõik kõndisid meie kassi sinna punti ja just rääkis vene keelt, sai poolakate käest aru, noh, poolakat Porsid natukeseks sageli ka mina olen rääkinud nendega saksa keelt. Me oleme eestlased. Me oleme idatöölised kah, et me olime seal marja Bronis ja need nii kaugele tulime ära, et nüüd me tahame ka Prahasse minna. Kõndisime nendega kaasas terve päeva, nad andsid meile süüa ja seal on päris sõbralikuks. Nendega. Kõndisime umbes üks 25 kilomeetrit, järsku nägime, yks kässing oli üks küla, kaks kilomeetrit paistis nii metsaserval seal kõik metsa sees juba. Mõtlesime, et ega meil selle pundiga me Prahasse küll minna ei taha, siis sellest pundist lahti keerasime, ütlesime 1000, meil tuttav peaks töötama siin käsingis. Velame, vaatame, kas leiame teda üles soli muidugi, okei, nemad läksid edasi. See oli väga hästi, läksime sinna külla ja oli õhtuni päikse loojaminekut vaid ma väga hästi mäletan seda. Me olime janused ism, külas oli üks, kuus või seitse maja, ainult tead saksa külad, nemad on kõik nii võlud, on neil ringi siis ja kuus või seitse maja, ainult istusime kaevu ääres, ühtegi inimest näinud. Tõmbasime kaevust vett, võtsime, pumbakaev oli käsipumbaga kaev, pumpasime vett, võtsime vett ja pesime nägu ja üks tütarlaps tuli sinna, hakkas meiega rääkima. No me oleme, küsis mets. Me oleme näljased, et noh, et kas saaks tüki leibagi vähemalt või midagi. Suht saab küll, et meil on piima, leiba, muud meil teile kanda ei ole piisama kodu seal, teine tütarlaps ka ja siis üks vanahärra. Muide te selle vanahärra nimi Joosiks. Et see oligi Smittide taluusel, Sudeedi Saksamaal, nad olid sakslased. No ja siis mõtlesime jussiga, mis me räägime, no rääkisime endale ajad, me oleme eestlased ja et sõda on lõppenud, et me võtsime vormi seljast ära, et meil on erariided seljas, nüüd et me ei tahaks, et kas me saaksime. Kas ta võib meile nõu anda, mis teha, tema ütles, kas põllu tüdoskade teha? Mina tean küll ma olen, ma ütlesin, ma olen talu poismine, oskan küll. No just see oli muidugi linnamees, just mina ka õpin jäetigi temal, poolakad tõelist, kõik minema läinud ja siis jäetigi meid sinna tallu siis teda aitama. Me ütlesime küll juba, tütarlapsed juba teadsid. Suurem tüdruk oli väga intelligentne tüdruk, tema rääkis puhtalt inglise keelt, puhtalt tsehhi keelt, mõlemat tüdrukut rääkis tsehhi keelt puhtalt. Ta oli Tšehhi koolis käinud, aga see rääkis ka inglise keelt väga puhtalt, see noorem õde SM sinna tallu muidugi noore tiimis venelased tulid, tegid laagri siis sinna küla alla üks-kakssada meest umbes hobustega ja siis nad hakkasid seal heina tegema, selles külas tõid suure masinasse masinaga tambiti ja kõik külarahvas pidid neid aitama minema ja nendele maksti selle eest päts leiba taevasse oli, mis venelased andsid sakslastele sakslasele leiba, küllast, sakslast, naersin nende üle. Äge, siis Nemad käisid siis? Muidugi naaberküladest, siis toodi neiukese autodega ja, aga meie küla jäeti rahule, aga tüdrukud kartsid, siis lakkas, magasime, nimed, hakkameerus ja noorte inimeste asi. No muidugi. Jäimegi sinna nagu ja siis vanamees oli hiigla vahva. Tema siis tegi meile paberit aasta aega tagasi, et me olime seal külas töötanud idatöölistena juba aasta aega selles külas eks ole, no aga meil läks, laseks, tead, et see ütlesime talle, et ärgu ta tehku seda, et ta jääb isegi vahele, me ei tahtnud minagi temaga, ainult et andku ta meile tunnistus, et meil on, me oleme tema juures töötanud paar kuud või nii kuu või nii seda pääle seda me tahtnud teda. Et ta midagi juhtuks. No ja siis ta kirjutaski verises, et noh, et me oleme seal töölised olnud ja paberiga me siis üks kuu aega hiljem läksime Jessenisse tšehhi politseijaoskonda. Ja rääkisime, et me oleme idatöölised eestlased ja me andsime oma õiged nimed juba seal. Ega me siis enam ei olnud. Vello Kaare ja Johannes naer, sellepärast meil tarvis dokumente oma õige nime pääle anti meile siis niisugune sedel välja, kust me tulnud oleme, millal me sündinud, mis mu nimi on. Ja see oli köik ja sati toidumargid ka nüüd Messamis tsehhi toidumargid ja siis küsis, et kas meil, On need siis need ei ole, ütles, et mingi oma talumehe juurde, tema peab teile raha andma, selle toidu väljaostmiseks. Tagas meile juba parem meel paberit käes. Nädal aega hiljem tuleb suur auto külla, kutsuti meid sinna auto juurde, tõstsid laud välja, sealt auto tagant ja pingid ümber auto, meie seisime siin pool lauda. No ma pean veel, mis, ma unustasin. Ma pean veel ühe väikese jutu tegemine, just seal oli vere Mark käe all. Aga kuidas sellest lahti saada, Darryl terve kere tattoosid täis selle hoo. Me tegime talla raba nime roaul, hoo jäi keskmiseks täheks kahe nõela ja tussiga ja mõlemite kätte alla nende tütarlastel tussi ja nõelad ja siis tavaliste õmblemisnõeltega tegin temale käe alla, siis Huaul teise käe. Paul ja tal käed läksid paistesse nagunii hirmsasti paistest. Me kartsime, ta saab veremürgituse, aga arsti juurde ka minna ei saa. Panime külma kompressi, äädika kompressi ja mis metalle peale panime. Kolmel päeval Scert läksid alla. Nii vahvalt tuli see välja, et ei näigi temal terve kere oli niikuinii tattoosid täis siis tuleks kahe käe olulisi rahul ja, ja oligi nii, kui need tsehhid tulid, esimene asi, särgid maha, käed üles. See oli esimene asi, pandi püstol laua peale ja te olete SS-mehed, olid eesti leegionimehed, öeldi meile kohe külmalt, juss hakkas neid vene keeles sõimama. No mina sain aru küll venekeelne sõimu minu vene keelt Räägel sõimudele sain aru. Ta hakkas neid vene keeles hirmsasti sõima, et me oleme üks sakslased on meil nii piinanud juba mitu aastat ja ütlen vene, me oleme eesti leegioni, et kas teil häbi ei ole ju riive, mis jussile oli seal mõni alasti naine ja igast pilte, siis nad naersid, jussi, sele pilti ja ja see asi läks juba muhedamaks, mis pakkusid meile suitsu jäsitlest, noh, Jussas nendega juttu tükk aega seal ja siis pakuti meile jah, visati paar pakki suitsu sinna jätja. Nüüdsest peale meie oleme siis selle küla nagu vanemate ja vaatamisele küla järgi, et sakslased midagi ära ei vii, et või midagi KMÜ, et kõik, mis siin külas on, jääb siia küll kästi meil kõige parem maja välja valida, sinna elama, minna sisse, teatrilavale katsel muidugi teinud õiget, panime nädalal sedasi sakslased naersid, nii et makk lepiks, kõik need sakslased tehakse, sakslased, kõik teadsid seal külas, nemad olid kõik omavahel sugulased, see oli nii nagu üks suur teekond nõudis, maja oligi. Ja nad kõik teadsid ja huvitav, et nad hoidsid seal mitte ühte sõna kuskilt välja ei läinud, nad nii hoidsid kokku, nii et no ma ei ole niiskes kokkuhoidmist kuskil näinud emaga Mehhiko ja nemad naersid, nii et mokk lõhki pääle seda episoodi, no eestlaseks paar nädalat jälle mööda või nädal tuli meile mootorrattaga toodid tiri, me peame minema Prahasse koonduslaagrisse ja Prahas saadakse meid Eestisse. Lõi juba hakkas kruvi keerama, et Prahas on juba KGB ka seal ju enam tsehhi politsei, kes meid kontrollib, sinna minna küll ei või, no mis teha. Sakslased olid juba üle piiri Baieris käinud ja nendel olid siis väiksed kaardid tehtud nüüd külast külla. Ja siis nende majade juurde, kus sakslased elasid, kelle käest siis jälle edasi minna. 80 kilomeetrit oli muide Baieri piirini direction roitori kõige ligem koht, selle Baieripiiriline mitterdaids CSV põrandaalune, see oli põrandale, on, kus sakslased juba käisid üle ja siis neil tüdrukut otsis selle välja, nendel oli teada, mis teha. Oh siis just mõtle, ütles nimetatud koos minna, pundiga on liig, see on riskantne, tema läks siis oma tütarlapsele noorema tütarlaps, siis rääkis tsehhi inglise keelt, tema läks siis ennem. Ja mina läksin järgmine päev, aga minu tüdruk, kellega minul sõprus sees, tema kaasa ei tulnud, tema oli vanem õde, tema jäi isa juurde, ütles mina oma vanaisa, siia üksipäini jätta ei saa. Aga sa ei tule, et võib-olla kui tsehhid meid välja ajavad, siis veel kui kuskil, võib-olla näeme. Küll, jäigi nii, mina läksin järgmine päev seljakotis natuke sööki kahanti kaasa ja hakkasin kõndima selle kaardi järgi. Ja siis läksin päev öö ja päev, päev ja järgmiseks õhtuks ma jõudsin piiri äärde ja piiri järsku ma käisin ka siis majast majja ikke küsisin jälle teed järgmise punktini, päike, kaart oli kaasas metsas ma lõikusin siis bussiga, siis tegin puule, kuid sisse. Kui ma metsas ära eksinud, et siis ma tean, kuna ringi hakanud käima, siis ma tean, et ma käin ringi, kui ma jõuan. Erki te nii välja, et ma ära ei eksiks. See oli üks väikene niisugune, noh, vanast karjapoisi. Trikk oli see aja siis saingi sinna viimase maja juure piiri äärde, sulle üks 200 meetrit piirist piirleks oli mäe otsas, see oleks tajunud mägi talveks, küngas künka otsas, künka otsas kasvas suur puu ja need piirivalvurid käisid iga poole tunni järgi puu alla kokku, seal tegid suitsu, ajasid ja läksid jälle lahku ja meil oli juba teada, seal majas ka öeldi, et kui saavad sinna puu alla, kui nad lahku lähevad, see on parasaegselt puu juurest üle minna. Kui sa panid kõhuli ennast maha ja vaatasid vastu taevast üles mägi siis oli see ilusti kõik näha vastu taevast, nägid kohe seda puu ja suitsuots nägid koega, tõmbasid suitsu seal ja nad muidu käest kõvasti juttudega. Tegelikult see piirivalve oli nagu, noh ta oli väga algeline veel sellel ajal. No ja siis, kui saingi sinna majja, ma küsin, kas minu sõber tütarlapsega tulid sinna, tulid siis, kas said üle piiri ei saanud, eit võeti piiri peal kinni vahele kuidagi, võeti neid kinni ja viidi neid autoga kuskile ja temad ei teanud, mis nendega juhtus, ütles, et nemad nägid küll, kui autogamp tuldi, neile järgi viidi nad autoga kuhugile, kuhu nemad, ei ta. Mul hakkas kõhe juba. Kuriivam, siis kaotasin jussi oma kõige parema sõbrad mulle. Nojah, ja siis mina läksin ikka üle piiri, selles ma ütlesin, et ega midagi üle ja ma tulin nii puhtalt üle piiri, et mitte üks jutt ei olnud püstiviröösti, mitte raamat, mida kõndisin püsti külmalt, üle piiri ja tulingi, siis kõndisin tegelikult välja. Hoffi hoov on üks piiriäärne linn, sel ajal oli ka. Oli mitterdahist oli ta natuke kaugemal, mina ei teadnud, et mitterdayfoli ligemal. Mina teadsin hoopi küll ja hoovi tulin välja ja kõndisin, ma tulin üle umbes nii kella 11 paiku ja ma olin hommikuks olin hoopis hoopis istusin siin rongi peale ja mõtlesin, et ma olen ikka nii kaugele Baieri šanlan Müncheni juure välja. Sellepärast nendel seal talumehel pidi mingisugused kauged sugulased olema seal kuskil Müncheni juures, no aadress anti, oli mul kaasas ja tulen siis rongiga. Nii kella üheksa paiku, rong läks Müncheni poole, olen rongis, tulen mitterdahhist läbi ja seal on Eesti lipp väljas, mitterdahis kullakene, siis ma läksin ruttu, rong liikus juba maisen rongi pealt maha, enam läksin järgmisse. Et ma ära ei eksiks, ruttu raudteeliini mööda, tulin tagasi. Nor nagu saingi sinna, seal oligi eestilaager ameeriklaste juures testi, Display Persson, tibid sängi sinna Laarise noominud võttis vastu nii kadunud endaga ma ütlen siis ma sõjaväepoiss mõtlesin ikka, et see, ma olin noort küllaltki noor, nägin välja ja ma ütlesin, et et noh, et me tahtsime Rootsi minna, minu jutulid, tahtsime Rootsi minna ja mere peal võeti kinni ja sakslased tõid siis panid meid tööle siia ja mis see kellegi asi oli, mis ma olin. No ja siis võeti mind sinna vastanti, tyypi kaart kätte ja väikene ruum, koolimajas olid kõik suur koolimaja, neetud kõik miskist pahet, igal inimesel ei voodi ja siis ameeriklased toitsid neid, toitsid meid, ma sain juba Ameerika sigaretti, anti siis seda kohvi ja lahustavat kohvi esimest korda elus nägin lahustavat kohvi ja oli siis juba olemas, see oli juba olemas siis Nescafieli. Ja siis oli nendel seda kondenspiim, oli seda meile anti ja muidugi saia söödi kogu aeg ja nemad leiba ei tundnud saia ja siis konserve, igasuguseid konserve. Sardiine oli, on, on niisugune, noh, mul oli see nagu, nagu jõulud, noh küll siis olin seal paar nädalat ja mul süda ei andnud rahule jussi pärast. No kaks nädalat olin ära, võtsin oma tyypi kaarti kätte, Täike panin, peitsin ära, taskusse, aga võtsin kaasa. Võtsin reha selga ja kõndisin Witterdahhist, ei olnud kaugele piiri Alt, mina oleksin hoov ilmaasjata, ega mina ei teadnud seal mitte olla umbes viis kilomeetrit ainult piirini. Võtsin reha selga, kõndisin külmalt üle tšehhi piiri tagasi Tšehhisse, reha seljas, õhtupoolikul nägin küll neid piirivalvurite, ikka vaatasin, et nad lahku läksid üksteisest, sealt puu alt. Ma kõndisin külmalt üle piiri, keegi küsinud, mitte midagi minu käest, kes siis usklik, mõni siit siit siis Ameerika poole ehk siis see tagasi, kõik tahtsid siiapoole tulla ju, neid kahtlustati, aga muidugi kohalik inimene põllu peal töö. Miks te tagasi minule jääd, süda rahul, jussi pärast? Sellepärast oli väga hea sõber, mul sellepärast ma tahtsin, läksin mul niisugune tunne, et võib-olla kuidas said kodu, vähemalt see tüdruk pidi tagasi kodu minema. Oleks teadnud, mis jussiga juhtus. Tulin tagasi sinna külasse 80 kilomeetrit oli see. Nii et ma tulin 80 üle 80 tagasi jala kõndisin, tulin ilusti külla, sain külla tagasi. Juss oligi just, see oli juba peidus, lakkas ta ei julgenud enam end ennast külas näidata, tüdruk oli tagasi ja mis nendega juhtus? See kiri oli kaasas, millega pidi Prahasse minema. Ahjus rääkis vene keelt hästi ja tüdruk rääkis tšehhi keelt muidugi. Tsehhi piiri peal, nad eksisid ära, jaamas oli neil veel noh, juss pani jussi jaamas rongi peale viis ja läksid siis metsa veel kallistama ja tagasi tulles muidugi see aeg läks ja eksist metsast ära. Jõgi saidki piirini nurgas neid usutises uisutada neil autodel olete järge, viidneid järgmisse jaama ja öeldi, et et siit lähete rongi peale hommikul ja neid passite realist Nad läksid rongi pääl, vanad läksid rongi peale, järgmises jaamas hüppasid maha ja läksid koju. Puhtalt käes. Just seal oli nii hea meel, siis olime siis ööd seal ja järgmine see päev ja leiussiga tulema. Tulime siis jussiga jälle nii, puhtalt üle piiri. Te mitte midagi ei juhtunud, tulime nii puhtalt üle ja tulime kohe otse mitter tassi välja, ei läinudki enam koopi kuhugi mitterdaysi välja, temale anti kassis tyypi kaardia olimegi siis Ameerika tsoonis. Kuu aega hiljem Jussiljand süda rahulikuma tüdrukut tahtis ära tuua just kõndis rehaga üle põllu tagasi. Tema läks tagasi, tõi oma tüdruku üle ka puhtalt ja teisele tüdruku eesti laagrisse, kuna nagu oma naine ütles, see on tema naine. Noh, ja siis võeti Eesti laadilisega vastu ainult omaette tuba ja see tüdruk õppis eesti keele ära kolme kuuga. Ta rääkis väga ilusat eesti keelt kolme kuu jooksul seal eesti laagris ja ta sai töö ameerika, selle. Vägede juures sai töö tõlgina, sellepärast rääkis tsehhi keelt puhtalt saksa keelt, muidugi inglise keelt ja ka eesti keelt ja tema siis sai ameerika Vormanti talle selga ja tema siis sai palga dollaritesse endale palgajuss hakkas igavest pätti mängima, sellel ajal ta sõja ajal ta oli tore poiss, aga siis noh, eraelus minu teada ikka oligi nii, tus, nii päti moodi poiss, tead, ja siis ta hakkas ka, hakkas jooma ja siis varastama ja ja väga pahad elukombed ja muidugi tüdrukule intelligentne tüdruk, tema sai sellest aru, mis meis just tegelikult on. Ja siis ta läks tast lahku. Nojah, aga meil ka midagi sellest siis mina abiellusin muidugi 46. aastal sealsamas külas. Minu abikaasa, tema oli poolakas, aga tema töötas ka Ameerika sõjaväehaigla juures õena temal oli kas siis juba sõjaväe vorm seljas Ameerika vorm ja siis juhtus niimoodi, et Eesti, Läti ja Leedu poisid ja poolakat võeti siis Ameerika sõjaväkke. Kutsuti üles, kes tahtsid, oli vabatahtliku, noh, aga poolsunniviisi vabatahtlik Need anti mõista, et on paremad immigratsioonivõimalused, kui te lähete. Muidugi, me läksime mõõtš, võtsime siis vastu just õieti kokana ei mind autojuhina ja minust sai siis Pravithest klasse, jussist sai seersant, sellepärast see aura tanti seal. Selle järgi, mis su tööala oli, kokad olid kõik seersandilt, no autojuht oli siis korpuraal, temal oli, mul oli üksainukene Street käes, meile anti siis Ameerika vormid selga, nal mustaks värvitud Ameerika vormid nad ei ole, ei olnud see sõjaväe khaki, aga sama sama vorm Ameerikale relvad tehti Meris man heimis kolm kuud väljaõpet ja siis saadeti meie üksus saadeti Stuttgardi kass oli vahipataljon vahipataljoni. Eesti vahepeal olin kutsutagi teda. Oli sellel eesti ülemus, eesti ülemus, Ameerika ülemusi oligi see päris ülemus, leitnant kolonel oli, ma ei mäleta ta nime ja mul on kodus küll on see pass, on veel alles, kus tema allkiri on peast eesti ohvitseri nime mäletad? Ei mäleta, ei mäleta. No neid oli rohkem kui üks ja ei mäleta tõesti. Aga siis Eesti ohvitserid, kes olid eesti sõjakooli läbi teinud, need said oma ohvitseri aukraadi kätte. Muidugi, teised läksid kõik reameestena, ükskõik kes nad olid selle pärast nende Ameerika sõjaväes on selle töökoha Vergi, nendes Vahipataljoni disanti, töökoha järgi aukraad. Ja siis oli vahva lugu niimoodi, et jõuluajal 46. Ei, see oli 47 vabandust. Jah, 47 oli, kui ma läksin 47. veebruaris ma läksin siis vahipataljoni 47. jõuluajal tuli siis major Rebane andis meile suure kõnedalühe Ameerika eestlase Ameerika leitnandiks koos, kes oli Ameerika eestlane muidugi teinud selle maailmasõja kaasa siis Ameerika sõjaväes. Ja siis major Rebane peas meile kõne seal ja küsis siis palju minu kutsikaid, siin on nii, et üks, 85 protsenti käed läksid, olidki tema kutsikad. Küll on tore elu seal Stuttgardis. Me pidasime palvet sõjaväeladude üle ja üldse suuremate ladude üle pidasime valvet, see oli meie teenistus siis ja mu abikaasa toodis geist lingeni, kus oli ameeriklaste poolt jälle kolm linnaosa ära võetud ja kõik eestlased elasid seal sees, pandi eestlased kõik elama, üürikeselt toitsid meid ja jootsid meile, söötsid meid ja andsid ulualust. Ja seal oli isegi vallamaja seal case, lingenis. Häid näitlejaid seal Ella Kudu lukk näiteks, ja palju nisukesi Vanemuise teatritegelasi oli seal SMÜ teater, mängiti seda Havai lilli ja sai teatris käia ja igasuguseid asja, no mina olin Stuttgardis, mis väga ligidal ja minu kohustus oli siis sõjaväe seda Ameerika sõjaväe posti vedada. Mina vedas, mulle anti džiip, see pillis kätte, see oli minule välja kirjutatud ja mina elasin prantsuse ja Ameerika tsooni vahel, seda posti kolm korda nädalas. See üks ots oli 400 kilomeetrit, ma tegin iga esmaspäev, kolmapäev, reedel, ülejäänud aegulise džiip siis minu käsutada. Need mul olid tipp-topp elu, seal palka maksti ka dollarites ja siis Ameerika Pi eksist said siis osta sööki ja jooki. Toitmisel Harrison osas aga küllaldased, aga meil on väike laps, juba tütar sündis ja mulle maksis pool saksa rahas. Kuna mu naine oli seal Eesti laagris, siis tema lei tsiviilelanik siis juba tema siis juba jättis, kui me abiellusime, tema jättis töö ära selles hospidalis. Noh, niimoodi me siis kuni 49. aastani sme emigreerumise võimalus anti Austraaliasse. Austraalia võttis perekonda Kanadasse, Ameerikasse pidid abielumehed ennem minema korteriväli välja vaatama, neid muidugi perekonna järgi tooma, kes Austraalia võttis perekondi koos koos kõik koos ja ja meil läks nii, nii et noh, Austraalia komisjoni läksin austraallane küsinud, mis ta elukutse on, ma rääkisin juba inglise keelt natukene, aga mitte päris hästi. Ma ütlesin mina, autojuht, tema abikaasa on halastajaõde, temast hakkas naerma, ütles üks, sõidab neist üle ja teine, rabi Meil niiskes inimesi on tarvis. Võeti meid kohe vastu, seal see oli suur huumorimees, jah, ta hakkas naerma, surus mu kätt ja ütles, et põlkam teostraali. Nojah, seda ka hästi, kõik seilama, mõlemat, terved inimesed, need meil ei olnud mitte mingisugust probleemi, muidugi arsti kontrollis, sulle anti 101 pritsi muidugi tegelenud need nii palju ei olnud, aga süstidega žesti tehti jah, iga iga asja vastu need 10 aastat pidanud ühtegi haigust külge tulema. Kas juss jäi Saksamaale? Juss jäi vaatama, peamegi rääkima, mis just juhtus, nagu ma ütlesin, talle igavene pätt ja ta hakkas siis selle laos seal teiste poistega, tema oli kokk, siis ta hakkas kohvi müüma. Esiteks sellest köögist siis teiseks poisid murdsid sisse suitsu, Laos varastra 10000 sigaretti. Ja juss oli siis see, kes neid sigarette müüs ja laotasin nadi, et kõik vahele, see järsku ameerika empiitulit võtsid nad kinni ja läksite poisid siis Ameerika sõjakohtu alla, see oli sõjaväepolitsei sõjaväe MB oli military, pole ühisnoh, see oli see sõjaväepolitsei ka väga, väga suured õigust, Nad võisid ohvitseri maha lasta ilma silma pilgutamata neil niisugune õigus nagu saksa kettideosakaid eketikud, täpselt sama õigus oli, neil võeti poisid kinni ja siis läksid sõjaväe kohtu alla ja minu teada jussi käest. Keegi rääkis mulle, mina tegelikult ei tea, kas on tõsi, tõsi, jussi käest küsida, sest noh, et kas deporteerime täid tagasi Eestisse või lähete kaheks aastaks sõjaväevanglasse? Just muidugi valis sõjaväevangla siis egas tema julgenud Eestis tagastamisel kindel suund ja siis just see oli, ütlen nendele külmalt siis, et et noh, et teil tuleb minusuguseid mehi tarvis niikuinii, et ma olen parem, lähen siin vanglasse ja oligi Koreas. On neid, kes andis kõigile, anti amnestia sealt sõjaväevanglast, kes siis võtsid, sellest läksid Ma tahtsin korea aseta just sulle muidugi esimene mees. Õppinud. Ja sellest saadik ei ole ma jussist mitte midagi kuulnud ei tea, mis temaga on juhtunud, kas ta sai Koreas surma või, või või ta läks siis tagasi rikkasse või mis temaga juhtus, aga ta pätiks hakkas küll peale sõjasõjal taliniscene miskine, tore mees, paremat sõpra üldse olla ei saanud. Nii hästi üksteisega sobis, meie vaatasime üksteise järgi, et et kui löömaks läks, siis ega seal oli ikka mehe peale poisid kindlasti uskuma jääda, mitte midagi ei tea, mitte midagi ei tea temast sellesse, sellega sisse olekski minu seiklus nüüd lõppenud, muidugi tulin Austraaliasse. Mul oli Ameerika autojuhiluba olemas sõjaväe lubase, vahetad austraalia loa vastu kohe ümber ilma küsimata. Sellepärast austraallast väga austasid ameeriklasi, sellepärast Ameerikagi päist päästis Austraalia jaapanlaste käest. No ja siis ma sain kohe tööautojuhina jälle riigivalitsuse juures ja nii see elu hakkaski minema, siis ta töötas ennast üles seal ja nii et ikka nii kaugele jõudsime suure tööga muidugi eestlast, seal kõik töötas end üles ilusti, nii et mul on see juba neljas trip Eestisse ja siis kavatsen ikka tulevikus ka nii paari aasta pärast iga paari aasta käest jälle tulla oma õde jahimeest vaatama, siin ja mu vanaema ja laps veel siin. Jah, aga millal te oma vanematest midagi kuulda saite, millal te saite esimese eatamise esimesi kirja, vaat oligi niimoodi, et see mina ei tea, kas KGB, mis nad teadsid, vaid, mis nad uskusid. Nemad tulid peale sõda meile siia isa ema juurde, võiti isa ülekuulamisele ja anti talle 10 päeva aega poiss metsast välja tuua, kui välja ei tule, lastakse ta maha. Ahah, siis KGB arvas, et Te olete metsas, mina olen metsas. No aga isa vaene ei teadnud minust mitte midagi, ta isegi ei teadnud, kus ma olin surnud. Aga siis mina kirjutasin kirja, mitte oma nime pääl, aga minu abikaasa nime pääl kirjutasin kirja 47. ei 46. aastal kirjutasin kirja just tähele abiellumist kirjutasin kirja nagu minu naine, tähendab, minu naine saatis selle kirjaga minu käega, muidugi, ema tundis mu käekirju ära ja ma saatsin selle oma vanaema aadressi peale. Saatsin selle esimese kirja, nagu see esimene kiri tuli, vanaema muidugi tõi minu ema kätte ja isa läks selle kirjaga siis vallavalitsusega, kus ta läks ja siis jäeti rahule. Demolisse. Nii õige mees, võeti kolhoosid tööle ja kõik oli korras. Minu elu. Jumal tänatud, Austraalias läks ikka väga hästi, muidugi ma olen nüüd pensioni peal ja ja nüüd on siis mul lapsed väga hea hariduse Austraalias, mina imestan, kui ilusat eesti keelt räägite. Ja huvitav on see, et minu kodune keel on olnud kogu aeg saksa keel või inglise keel. Muidugi alguses saksa keel piilus, mina ei oskanud poola keelt, mu naine rääkis muidugi, ta õppis eesti keele rutem ära kui mina poola keele, aga kah nii häriselt ja tavaline keemia alguses saksa keel, lapsed õppisid mõlemad saksa keele ära ja siis läks üle inglise keele peale, kui lapsed läksid kooli juba varem juba oleks juba kõik läks üle inglise keele peale ja nüüd ongi niimoodi kodus, kui me oleme omavahel, vahest tuleb mõni sõna puudu, inglise keeles ei saa nii ruttu siis ütleme saksa keeles automaatselt kõik see kõne pöörab ümber saksa keele peale, meie seda ise ei märka, aga külalised nemad küll märkavad. Et mis te niite, mis keelte nüüd räägid? Nojah, ja siis, mu abikaasa on ka kaks korda Eestis käinud. Esimene kord ma käisin siis vaevalt keegi äkki sinuga kõik olid nii nagu tummalt. Ei julgenud keegi õieti suud lahti teha, teinekord, kui käisin, siis juba räägiti suugaati juba nii, inimesed olid juba, ajasid juttu, keegi ei uskunud nüüd, et kas siis venelased välja lähevad, kas need üldse lahti saab või kas Eestist üldse saab asja ikka võib, kõik olid nii kahtlesid. Nüüd on hoopis teine lugu, nüüd inimesed naeravad, saad nendega naljad ja ja see, see miljöö on hoopis teistmoodi, täiesti hoopis teistmoodi, nii et minu, mina annaksin eestylen. 10 aastat ja Eesti on täiesti Euroopa tasemel. Nojah, ma sellega lõpetaseksin, lõpetaksin, näed, see sõna kuidagi jäi puudun ja vilu viivale küsimus. Mis mulje jäi teil sinimägedest? Väga võimas mulje, Mul tuli. Kui palju eesti poissi esin? Nad tegid hea töö soomlastel Soome sõjas oli käsk. 10 ühele, meie poisid tegid paremini, tegid 15 ühele, nii et selle peale