Keskeprogrammi valik, aga see on 30. juuli Persona saatekülaline on kaitseminister Andrus Öövel ja Saadet juhib Marje Lenk. Kui ma teile helistasin, et lindistusaeg kokku leppida, siis ei õnnestunud mul teid kuidagi telefoni teel kätte saada, öeldi, et te olete kas koosolekul või on teie telefon lihtsalt kinni. Kas teie tööpäevad siis näevadki sellised välja muudkui istute, peate aru ja räägite telefoniga. Sellele küsimusele olen pidanud maa oma pereringis väga tihti vastama. Mul on kaks poega, vanem 14 ja noorem, kaheksa aastane ja, ja nemad küsivad samamoodi lisamist öös õmblasedee. Milles see väljendub ja, ja, ja no mis seal see lõpptulemus ja kuidas seda käega katsuda saaks, mida, mida sa siis valmis oled teinud, noh, alustame hommikuti kaheksast ja, ja päev läheb erinevate arengutega. Päevad on niisugused, kui, kui tõepoolest lõpetajad kell 11 õhtul ja ei olegi kabinetist välja saanud, kõik toimubki ainult kabinette sees. Teised on jälle teistsugused päevad, kui, kui õnnestub käia väeosades, õõnestab osa võtta erinevatest õppustest, väljaspool maja. On kindlasti veel ka kolmas tahk. Ja, ja noh, see on minu jaoks võib-olla kõige kõige raskem. Kõige vastutusrikkam, et on, on päevat, tuleb olla Brüsselis või Bonnis või Londonis. Ja kaugelt vaadates võib tunduda, et, et see on selle elu kõige ilusam pool, aga tegelikult ütlen, et see on, see on kindlasti kõige raskem poolasest, et ükskõik, kas tuleb esineda viieminutilise või 50 minutilise ettekandega kus Lääne-Euroopa kolleegid, kaitse, poliitikud, sind kuulavad, tähelepanelikult üles, kirjutavad selle mis sa ütled, olenemata sellest, kas sa ütled midagi väga tarka või kui ütled nende jaoks midagi lausa naljakat siis, siis see on, on on päris päris raske töö vaatamata sellele, et pärast, kui see lõppenud on, on tõepoolest ka meeldiv kolleegidega ühiselt õhtust süüa ja, ja rääkida hoopis ka igasuguseid luiska lugusid. Need päevad on erinevad ja, ja ma usun, et ehk neid päev iseloomustab kõige rohkem see, et isegi juhul, kui, kui päev on läinud halvasti, kui, kui oled terve päev pidanud pehmelt öeldes riidlema ja pahandama. Siis õhtul, kui, kui lähed koju avastad millegipärast, et, et vaatamata sellele nii-öelda halvale päevale sa naerad, naeratad sellepärast, et jälle päris tõsine koorem on sinna issanda viinamäele veetud ja, ja kui see päev on andnud kas või pisike tegi sammu arengus siis, siis saab ju sellega olla rahul igal õhtul. Sest kui seda igaõhtust rahuldust ei oleks, kui oleks tahtmist ja rõõmuprotsessi edasi viia siis oleks see nii raske, et seda ei suudaks kanda. Kas teie vihastate kergesti lähete endast välja kergist? Seesmiselt üsna kergesti. Usun niimoodi, et ma suudan seda pidevalt hästi varjata. Kas te olete seda tüüpi ülemus, kelle juurde tullakse oma arvamusega, lahkutakse teie kabinetist teie arvamusega või on võimalik ka teid ümber veenda? Seda peaks küsima kindlasti nende sõprade käest, kes minuga koos on, on tööd teinud. Ma kõigepealt julgeksin oponeerida sellele väitele, kas ma olen ülemus. Ma ei armasta ülemusi, ei armasta ülemus ise ja, ja sellepärast ma ei taha ka ise ülemus olla. Ma julgen uskuda sellesse, et äkki äkki ma olen juht, äkki ma lihtsalt olen, mõtlen natukene kauem, natukene sügavamini probleemide olemuse üle ja tänu sellele, ehk mul on pilt veidi terviklikum ja ma saan anda nõu erinevate lahendite osas. Ja ma väga hindan inimesi, kes seisavad oma arvamuse eest. Tõsi küll, sõbrad ütlevad, et ma olen piisavalt põikpäine ja minu ümberveenmine on, on üsna raske. Ja ju neil on õigus. Aga igal juhul ei seisa maa päris kindlasti mitte oma tõe ja õiguse eest, sellepärast et, et mina olen niimoodi mõelnud ja see kindlasti peab niimoodi minema. Ma hea meelega kuulan argumentatsiooni, mis on ka risti vastupidine nendele seisukohtadele, mida ma olen endas kujundanud ja ja vähemasti ise tahaksin uskuda küll seda, et, et ma väga kiiresti oled valmis muutma oma arusaamisi. Kui kaasvestlejad on too argumendid, millele ei, ei ole võimalik vastu väidelda. Kas on kaitseminister olla, on uhke, jahe. Võib-olla oleks ajakirjanduslik kult, vajasin, vastuta kuidagi teistmoodi, mina ütlen, et jah, on. Ma usun niimoodi, et see, mida me 88. aastal hakkasime looma mis oli sellel hetkel kindlasti täiesti uus, täiesti enneolematu kohati isegi hirmuäratav luua riik ja, ja läbi selle ka kaitseväge on, on minu jaoks kutsumus. Ma olen üsna juhuslikult sattunud sellesse rolli, et mul on olnud võimalus päris esimestest hetkedest alates välja öelda oma mõtteid ja arusaamu missugustest kanalitest lähtuvalt. Eesti riigikaitse peaks üles ehitatud saama. Ja ma olen tõeliselt õnnelik selle üle. Mul see võimalus on avanenud. Selline küsimus, kui Igor Rodionova sai Venemaa kaitseministriks, võttistama kabineti seinalt president Boriss Jeltsini pildi ja vahi sinna asemele Venemaa vapi Me teenime rahvastega, mitte presidenti, kommenteeris kaitseminister oma liigutust. Mis seal teie kabineti seinal? Sirje Runge maalib. Sirje Runge maalib, aga lisaks sellele on mu kabineti seinal veel kolm mõõka. Sloveenia brigaadikindrali mõõk, mille Sloveenia kolleeg. Meile kinkis Eesti kaitseväe ohvitseri mõõk aastast 1920 mille minu sõbrad kinkisid mulle 40.-ks juubeliks. Ja võib-olla nüüd reedan natukene liiga palju oma oma romantismi, aga Robinho Timak, see on Hispaania kaitseministri kingitus. Peale selle kaart Eestimaa ja Liivimaa kohta aastast 1637. Ja nõujooniste toas Kristiina Kaasiku maal, mis meenutab mägesi ja, ja ehk kõiki neid emotsioone mis on seotud ühe mäe vallutamisega. Seal on välkvalgeid hetki, aga samuti ka musta masendust. Ja kui ma seda pilti vaatan, siis mul vahest tekib tunne, et Eesti riigikaitse ülesehitamine on samuti ehk ühe kaheksatuhandese mäetipu vallutamine. Võib-olla see ei ole päris verest, aga, aga igal juhul on see see mägi mis ühelt poolt vallutatud tuna pakub rahulduse. Aga teiselt poolt. Ta sisaldab aukartust ja, ja mille, millega rinnapistmine on igal juhul austusväärne tegevus. Kas teie jaoks on tähtis ka see, et töökabinet peab väga moderne ja ilus välja nägema või suudate töötada ka väga tagasihoidlikus tingimustes? No päris kindlasti ei ole nende inimeste jaoks, kes tööd teevad, olulist tähtsust sellel, missuguse sajandi kunstivoolu silmas pidades on kabinet sisustatud või kas ta on moderne või, või jääb noh, näiteks 30 40 aasta tagusesse moevoolu. Võib-olla kõige parem näide on sellest, kui hakkasime looma piirivalveorganisatsiooni kus ei olnud mitte midagi muud kui tuba üks mees ja eks vineerist laud, mille saime tookord riigikantseleist laenuks ja ma usun, et need mõtted, mis seal laua taga tulid, ei erine palju nendest mõtetest, mis, mis on täna küll aga töökeskkonna üle tuleb väga tõsist muret tunda ja oleme ministeeriumis püüdnud tuua nii inimestele, kes oma igapäevast tööd teevad. Nii kaitseväelastele, kes valdava osa oma töönõupidamistest ministeeriumis peavad kui ka meie külalistele normaalset tingimust Kas teil on kodus ka oma tuba köögis oma tool ja asja ja nii edasi ja nii edasi. Mitte päris otse, et, et kas on omad asja ja oma tool ja, ja oma tuba siis ma kahjuks pean ütlema, et ei ole. Aga kui te küsite, et kas ma olen see inimene, kes armastab oma tassi oma tooli, oma oma tuba, siis pean kahtlemata ütleme, et oleme oma tuba, ei ole mul eluaeg olnud ja mine tea, kas see kunagi ka võimalikuks saab, sest ma olen ise kasvanud peres, kus oli kolm last. Ja ma mäletan päris selgelt, et ma ootasin väga seda aega, kui minu vend läheks sõjaväkke, et ma saaksin välivoodi pealt tema voodisse. Aga täna on mul endal kaks, kaks poega ja, ja tubase jagame me me kõik nii-öelda võrdselt, aga, aga ma väga armastan tõepoolest omi asju. Ja vot see on nüüd laste kasvatamises päris päris huvitav probleem, mida, mida peaks kindlasti arutama ütlema, et kuidas on mõistlikum, kas, kas mõistlikum on nii, et kõikidel on omad asjad ja, ja kui keegi teine tahab neid asju kasutada, siis ta peab selleks luba paluma või, või on kõik kõigi oma ja, ja kõik kõik koos kasutavad. Ma olen püüdnud oma oma paistele sisendada seda, et ühel poisil on ühed lego klotsid ja teisel on teised ja kui nad neid vahetada tahavad, siis tõepoolest nad peavad üksteisega selle üle rääkima. Aga kohati mulle tundub, et, et see, see viib ka teatud situatsioonides niisuguste noh, asjatute nägelaste vaidlusteni, aga tõepoolest jah, ma, ma armastan omi asju. Mis mänge poisid teiega kõige meelsamini mängivad? Vot see on naljakas ja, ja kui ma nüüd ütlen niimoodi, et sõjamänge, siis võiks nagu tõmmata mingisuguse otsese paralleeli, et see tuleneb sellest, et ma olen neid õpetanud, seda tegema ei ole eriti vanem poeg, joonistab üles terveid lahingustseene ja tunneb sellest tõelist naudingut, kui kui ta saab erinevate vägede manöövrite liikumiste läbi siis siis luua erinevaid strateegilisi kontseptsioone ja, ja olukordi. Ja julgen päris kindlasti öelda, et, et ma ei ole seda talle õpetanud. Aga võib-olla see tõepoolest käib kuidagi niimoodi auraga kaaslaseta, et kui kodus siiski päris palju räägitakse nendest muredest ja probleemidest, mis on riigikaitse ülesehitamisel kui, kui otsitakse lahendeid, kui, kui sõbrad, keda, keda meie kodus käib, päris tihti aitavad just nimelt neid lahendatud otsida, pakuvad oma mõtteid, pakuvad oma arengustsenaariumeid oma kujutlusi, siis jääb see ilmselt lastele külge ja, ja sellepärast ehk need mängud ka sellised. Aga samuti käime vanema poisiga koos jooksmas, noorema pojaga nägin küllalt tihti koos tennist. Kahjuks ei, ei oskama mängida klaverit. Et aga Norman seda teeb. Ja üldiselt enam niisugust igapäevast päris normaalset elu, kus isa peab kahetsema seda valdav osa aega. Siiski kahjuks ei kulu mitte oma poegadega mängimisele, vaid vaid kulub tööle ja, ja kindlasti tänu sellele üks osa sellest tähelepanust ja, ja ajast, mis oleks kindlasti vajalik ja hädavajalik poistele pühendada jääb neil saamata. Kas teie abikaasa töötab, abikaasa töötab lapse häälekeskusesse? Niisugune organisatsioon, mis, mis siis läbi Rootsi kapitali püüab tähtsustada meil last, püüad tähtsustada neid probleeme, mis on seotud lapse kui isiksusega ja, ja võib-olla kõige, kõige niisugune visuaalse arusaamine lapsele keskuse tegevust on olnud, et need suured postrid, mis, mis on olla Tallinnas väljas. Ja, ja mis on siis siis püüdnud jätta meisse kõigisse seda arusaam, mis sest, et ka mina tahan otsustada ka ka minu arvamus on tähtis. Kuulamendisa. Te olete tegelenud tippspordiga, olite kuus aastat NSV Liidu aerutamise koondises. Sport on oma keskendumis ja stressiprobleemidega keeruline asi. Kas keskendumisvõime on jäänud samaks või on aeg teinud oma töö. Usun täna tõesti nii, et olin 24 aastaselt oluliselt suurema töövõimega kui täna kindlasti oluliselt rumalam, kindlasti vähema analüüsivõimega, aga töövõime oli sellel ajal üsna üsna suur. Ja usun nii, et, et kõik hea, mis minus on, kui seal üldse midagi on, aga ma siiski arvan, et on. Pärineb just nimelt spordist. Usun nii, et sport on elumudel ja spordis õpitakse valutult võitma ja kaotama. Valutult on muidugi siin siin väga ülekantud tähenduses, sest sellel ajahetkel, kui sa kaotad, on see päris suur traagika, päris suur valu. Ja, ja samamoodi kui sa võidad, siis on see tõeline rõõm õnnestumise üle. Aga põhimõtteliselt ju ju mitte midagi maailmas maailmarevolutsiooni seisukohalt sellest võidust või kaotusest ei muutu. Ja kui sa õpid nendest kaotustest, kui sa, kui sa saad aru, et, et mittesõbrad ei ole süüdi, mitte konkurendid ei ole süüdi, mitte kohtunik ei ole paha, mitte mitte vanajumal, kes saatis vale ilma ei ole, ei ole kuidagi seotud sellega, et sa kaotasid vaid, et sinu enda võimekus on, on põhiliseks probleemiks ja võimekust on võimalik parandada või kasutada ainult läbi pühendumise läbi läbi treeningu. Kusjuures motiiv või, või põhimõte peaks olema, et treeningul mitte ei käia, vaid, vaid treeningul treenitakse. Siis, siis ma usun, et mehed, kes on läbi selle spordikadalipu käinud, jäävad elus püsti praktiliselt kõikide tormide korral ja suudavad elu edasi viia. Kuidas te stressist jagu saate? Ma ei tea, mis asja stress täitsa siiralt ütlen, et see on minu jaoks mingisugune moesõna. Ma, ma ei, ma ei tea, mis on ja kui ma olen nii väsinud, et ma ei ei oska või ei suuda enam probleeme lahendada, siis ma lihtsalt magan. Ja kui ma ärkan ülesse, siis, siis mul on, millegipärast on niisugune tunne, et kõik on palju valgem, helgem, selgem, päikeselisem ja eaka neil alustel. No viimasel ajal räägitakse, et alkohol on isegi tervisele kasulik. Kas pärast pikka päevatööd võtate ka väikesevõitu? Ma usun niimoodi, et 26 või 20. seitsme eluaasta ja oli, võis lugeda alkoholi koguseid, mida ma maastast tarbisin ehk grammedega ma olen pidanud päevikut selle kohta ja, ja ma arvan, et sellel eluperioodil tõepoolest ehk ehk ka sai sai 500 või 600 grammi alkoholi joodud ära üldse terve aasta jooksul. Tänase pilt on veidi teine. Ja noh valdavalt seoses ehk siis nüüd ametipositsiooniga võib-olla üks kõrvalpõige Hiinasse, kuna kuna ma sellel sellel kuul viibisin Hiinas ametlikul visiidil ja ja viibisin seal üheaegselt Bill Clintoniga, siis siis üks niisugune lõbus lugu, et Hiina mereväe ülem, kes pidi koos ja kaitseministri õhuväe ja maaväe ülem aga mind vastu võtma jäi sellele vastuvõtutseremooniale, noh, kaks kolm minutit hiljaks tänu sellele, et kõik teed olid seoses Clintoni visiidiga kinni pandud ja ja tal ei õnnestunud sellesse paika, kus, kus tõepoolest me Ameerika Ühendriikide presidendiga praktiliselt ühel ajal viibisime ligi pääseda. Ja õhtusel pidulikul vastuvõtul kaitseminister karistas oma mereväeülemad määrates talle karistuseks kolme toosti ütlemise ja sellega kaasneva siis ka kolme väikese klaasikese hiina viinajoomise. Ja ja minul, kui kui külalisel ei jäänud muud üle kui, kui kanda siis mereväeülemaga koos seda karistust, et kuidagi olukorrast välja tulla. Aga üldiselt ma ma ei armasta äärmust alkoholi juua. Olgugi et heast veinist ja heast panekest ei ütle ma ma kindlasti kindlasti ära. Kas see meeskond, kellega te kaitseministeeriumis alustasite, on jäänud samaks või on suuresti muutunud? Minu elus on olnud kaks päris huvitavat võimalust võrdluseks ja, ja tõepoolest, piirivalvet hakkasin ma tegema üksinda olles, olles peaministri poolt määratud loodava organisatsiooni ülemaks ja komplekteerima siis meeskonda enda ümber ja see oli tõeline perekond. Selle kolme aasta jooksul, mis minul õnnestus piirivalvet juhtida ei tekkinud meil meil kordagi probleemi sellest, kes võiks ja peaks olema liider. Ja, ja sellepärast ma usun, et see aeg jääb noh, minu elu lõpuni kindlasti kõige ilusamate aegade nimistusse. Sest tööd tehti kohutavalt palju, loodi riigikaitse struktuuri absoluutsest nullist. Ei piisanud kogemusi, teadmisi, oskusi, aga ülesanne oli püstitatud ja, ja täituda tuli kaitseministeeriumisse läksin ma 95. aastal. See on siis ajal, kui kaitseministeeriumit oli juba peaaegu et kolm aastat on olemas olnud. Ja Mul on elus vedanud selle poolest, et kui mul ei ole endal õnnestunud organisatsiooni luua, siis siis nendes organisatsioonides, kuhu ma olen läinud, on, on mind tõepoolest alati oodanud head ja asjalikud inimesed. Ja sellepärast ei, ei olnud ka see sulamine 95. aastal kaitseministeeriumi kollektiivi vähemasti minu jaoks raske. Aga aeg on läinud edasi ja, ja me oleme teinud väga tõsiseid ümberkorraldusi ministeeriumis. Me oleme toonud juurde väga palju inimesi ja mis seal salata oleme olnud sunnitud ka aitäh ütlema paljudele inimestele selle eest, mis nad on teinud, aga, aga edasises elus on meie teed läinud erinevalt. Tänaseks usub nii, et kaitseministeerium oma vist kõige noorema keskmise vanusega ministeerimina on moodustanud väga hea kollektiivi kollektiivi, mis hoiaku, kui mis, mis oskab töötada ühiste eesmärkide nimel. Ja mis kindlasti ei ole ei hööveli meeskond ega, ega kellegi teise meeskond, vaid mis on riigikaitseministeerium. Kes saab aru, millised on ülesanded, mis on nende ette püstitatud ja kes tunneb ka juba neid lahendamisteid mismoodi saavutatud teoks teha. Küll aga ei jätku meil veel veel piisavalt kogemusi külla jaga, ei jätku meil meil teadmisi, ei jätku ka ka raha selleks, et kõike võluväel üleöö saavutada ja vist ei ole see ka võimalik. Usun, et iga protsess nõuab teatud kindla aja küpsemist. Nii nagu lapsed, kes on niimoodi valdavalt ikka üheksa kuu jooksul ja, ja ministeerium on, on minu arvates praegu selles arenguperioodis, kus ta ta iga päev saavutab enamat võrreldes eelmise päevaga saavutab enamat koostöös kaitseväega. Vaatamata sellele, et ajakirjandusest võib lugeda, kuidas pidevalt toimuvad eriarvamused ministeeriumi ja ja vahel Olete siis härra Kerdiga konfliktis või ei ole? Täitsa kindlasti mitte. Me oleme Johannes, aga koos teinud malevat viis aastat, mina ühel pool Ahja jõge, tema teisel pool. Me oleme koos teinud sporti, meil on paljud väärtused ühised ja, ja tänu sellele ma usun, me mõistame 11 päris päris hästi. Küll aga on meie ülesanded veidi erinevad ja, ja kui kaitseväe juhataja peab tõepoolest muretsema eelkõige selle eest, mis toimub täna ja praegusest tema selja taga on, on vägi. Selles väes on üle nelja ja poole 1000 mehe kõigele endale neljale pooletuhandel, mehel on, on igapäevased mured ja probleemid, mida tuleb lahendada. Ja sellepärast on kaitseväe juhataja jaoks vaja just nüüd, kohe ja praegu ja, ja see peab olema siis see, mida on võimalik kohe praegu anda. Minu ülesanne on mõelda natuke kaugemale, näha mis, mis juhtub aastal 2010 2015 ja kavandada protsess taoliselt, et me mitte ei lahendaks ainult päeva probleeme, vaid vaid suudaksime vaadata ka võimalikult pikka aega ette. Ja sellest tulenevad ka väga tihti erinevad arengukontseptsioonid, erinevad arusaamised. Aga julgen küll öelda, väitlus on on ehk ainult kasuks niisukese sündiva struktuuri juures. Kui kõik oleksid kõigega alati kohe ja tingimusteta nõus oleks üsna tõenäoline, et me teeksime palju valesid otsuseid. Aga, aga võib-olla kõige paremini iseloomustab seda minu isa väide. Ta helistab mulle päris tihti ja, ja siis on tema väide peaaegu alati ühesugune. Et mu kaljus poegimis poeksa mulle küll oled, ma helistan sulle 14 korda päevas, sekretär ei ühenda mind sinuga kunagi, öeldes, et sul on igasuguseid tähtsaid asju ajada, aga kaitseväe juhatajaga ma tean küll, räägid sa kuni kella kaheni öösel. Näete, et kui väitlus ei, ei muutu võitluseks siis on väitlus igal juhul positiivne ja, ja viib edasi. Kuidas laabusid suhted härra Einseniga? Nii naljakas kui see ka ei ole, jään ma ka selles osas seisukohale, et meie suhted kindral Einseln ega olid piisavalt positiivsust. Ma usun nii, et kindrali tegevuse tegi Eesti riigis küllalt raskeks see, et tema kolmeaastast kaitseväe juhatamis perioodi saatis kuus erinevat ministrit. Kaitseministri keskmine eluiga Eesti vabariigis on olnud neli kuud ja, ja kui tõepoolest iga iga nelja viie kuu tagant vahetub minister, siis kaitseväe juhatajal on tõeliselt raske pidevalt, et selgitada uuele ministrile olukorda ja ehk nendest niukestest, stressisituatsioonidest või momentidest tekkis ka meie taasiseseisvunud Eesti vabariigi esimese kindrali frustratsioon. Aga meie saime läbib päris kenasti. Ja, ja kahjuks meievahelise konflikti sisu või põhi ei põhine lahkarvamustel riigikaitse arengu osas. Ei põhine erinevates nägemustes kontseptsioonidest, mida tuleks teha, vaid vaid on üsna lihtsad, et üldinimlikku laadi erinevalt teemakäsitlused, mida me, mida me ehk ehk ühel korral, kui me, kui me veel kokku saame, saatsime käsitleda käsitleda veel. Aga ma saan kindralist aru, et ta vana sõjamehena, kes, kes ehk sõdurina tahtis minna viimasesse lahingusse ei valinud selleks lahingutandriks mitte riigikaitse ülesehitamist, vaid vaid valis personaalsed suhted. Ja mina ehk liiga äkiliselt liiga noore mehena liiga otsekoheselt. Täitsin teda sellelt lahinguväljalt, et tõrjuda ja tuua riigikaitse ülesehitamise juurde. Kahjuks ei õnnestunud. Endine pankur Malle Eenmaa, kes lahkus kevadel maapangas, töötab praegu kaitseministeeriumi asekantsleri kohusetäitjana. Mis ajendas teid just teda selle koha peale võtma? Me kuulutasime välja kaitseministeeriumi asekantslerite ametikohtade täitmiseks konkursi või õigemini me esitasime selle palve riigikantseleile, sest riigikantselei juures töötab Atestatsiooni Komisjon on see, kes taolisi konkurssi korraldab. Ja kahjuks peame tõdema, et käesoleva aasta alguses Kund konkursid toimusid siis ärikantselei Atestatsiooni. Komisjon ei suutnud leida sobivaid inimesi, kes oleksid kas ministeeriumi asekantsleri ametikoha vastu võtnud ja sellel edukalt siis teenistusse asunud. Ja sellepärast oleme me teinud jõupingutusi, otsida inimesi kes siis võiks ka asekantsleri kohuseid täita ja anda. Veebruaris alustasime ka läbirääkimisi proua Eenmaaga, kuna prohelma olija väljendanud seisukohta et tema aeg panganduses on, on ümber. Sest need põhimõtted, mille pinnalt loodi Eesti üks edukamaid, päike, panku, Virumaa kommertspank ei ole saanud aktsepteerimist Maapanga juhtimise juures ja, ja ühele naisterahvale võidelda terve suure hulga noorte vihaste meestega, kelle arusaamised panganduse korraldamisest, kelle asu arusaamised krediidiasutuse tööst. Need olid oluliselt erinevad ja nendest põhimõtetest, mida siis proua ema oli, oli kogenud oma üheksaaastase karjääri jooksul, töötades rahandusministeeriumis või Kunda tsemenditehase finantsjuhina või ka vinni näidissovhoostehnikumis. Ja et, et taoline lahkumine saab toimuma. Ning sellepärast me tegime ka ettepaneku proua emale tulla ministeeriumisse eelkõige selleks, et vajasime inimest, kes tunneks majandust ja oskaks meiega koos töötada välja arengukavad, mis aitaksid ümber struktureerida riigi majandust olukorras, kus me peaksime tagama edule edukat lahingutegevust. Ütlen päris ausalt, et sellel hetkel, kui ma neid läbirääkimisi alustasin, ei uskunud ma edusse sest täna siiski riigiameti poolt võtavad võimalused on võrreldes kommertsstruktuuridega nii palju ahtakesed et ega pakkuda peale vaimustuse ja võimaluse tööd teha võimaluse tööd teha mitte kaheksa tundi, vaid, vaid vaid 12 või 16 või muu arv tunde päevas. Ja, ja tõepoolest näha seda, kuidas oma käte vahel midagi valmib, ega ega palju midagi muud pakkuda ei ole. Aga minu suureks heameeleks see vaimustus, mida, mida me suutsime pakkuda. Kindlus, mida me suutsime noh, näidata proua emale, et meeskond on olemas, meeskond tahab teha, meeskond on püstitanud eesmärgid, meeskond töötab eesmärkide saavutamise nimel. Aga alati ei jätku just nimelt kõige lihtsamaid teadmisi. See see ilmselt nakatas ka proua Eenmaa ja me olime kokku leppinud juba juba märtsi keskel selle Provema peres lõpetab keskkooli tema tütar ja Ülikooli Ameerikas. Nende peres kasvab poeg. Et, et ema on niisugustel hetkedel tõeliselt kodus vaja ja, ja ta tahab ja, ja ka tunneb, et peab olema oma laste kõrval sellel hetkel, kui, kui niisugused tähtsad protsessid käimas on. Ning sellest tulenevalt sai ka kevadine kokkulepe tehtud niimoodi, et kui kooli lõpueksamid selja taga ja kui siis veel on aktuaalne küsimus, mida olime püstitanud, siis, siis me räägime sellest uuesti ja, ja ta põhimõtteliselt oleks nõus vähemalt kuue kuni kuni kaheksa aasta jooksul jagama oma oskusi selleks, et, et tõepoolest kujundada arengustsenaarium kuidasmoodi, riigi majandus ümber, struktureerida võimaliku kriisi korral eduka lahingutegevuse tagamiseks, aga samuti eduka elutegevuse tagamiseks. Ja usun küll niimoodi, et täna tänases olukorras, kus, kus me oleme silmitsi Maapanga krahhiga on riigi esmane ülesanne algatatud kriminaalasjad lõpule viia välja selgitada tõde ja näha siis, millise kivi all vähjad tegelikult peidus on. Sest igale majanduses natukenegi orienteeruvalt inimesele on päris selge, et kui tänane panga likvideerivate seltskond räägib miljardilisest kahjumist, pangas siis nad valetavad. Miljardilise kahjumiga ei saa ükski pank töötada. Järelikult on probleemid oluliselt sügavamad ja, ja oluliselt tõsisemad, kui need antud momendil näidata püütakse. Te kuulete saadet persona stuudiokülaline on kaitseminister Andrus Öövel. Do teenisid nõukogude armees laskurina. Kas sellest võib järeldada, et relva käsitlemisega teil probleeme pole? Ei, kindlasti mitte, sest mina olen nõukogude armees teeninud siiski eelkõige sportlasena. Me oma lätlasest paarimehe jurisi korrashiga võitnud päris mitmeid medaleid nii Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt kui ka kõikvõimalikelt rahvusvaheliselt regaatidelt ja meie sõjaväeteenistuse aeg langeb valdavalt meie tippspordikarjääri. Nii et olen tõepoolest sõjaväes olnud eelkõige kui sportlane. Aga olen teeninud noorsõduriaja lõpuni ja, ja tõepoolest tean, mismoodi püssi käes hoitakse ja, ja tean ka päris hästi seda, et riigikaitsesüsteemi ülesehitamine ei ole mitte nii lihtne tegevus nagu, nagu mõned, et minu head kolleegid seda ette kujutavad. Et võtan aga kõik estriga mehed ühte viirgu, näitame kätte ilmakaare, kuhu poole tuleb tuld anda ja rõõmsalt kätest kinni, siis astume sinnapoole võimalikku agressorit pidurdada. Riigisüsteem on oluliselt keerukam, oluliselt rohkem erinevaid variatsiooni variante, erinevaid tehnika kasutamise võimalusi nõudev. Kas teil isiklik relv on? Nii nagu ütlesin, kabineti seinal on kolm mõõka. Ja, ja nüüd spordi juurde tagasi tulles ütlen, et Etka vehklemine ei ole mu jaoks mitte päris võõras spordiala. On ka isiklik relv. Aga ekspordist saadud karastus on mulle küll õpetanud seda. Küsitakse, kuidas te sattusite poliitikasse, kuidas teist sai see, kes te praegu olete? Täiesti juhuslikult. Ma korraldasin Tartu kümnendaid muusikapäevi ja aitasin neid korraldada ainult sellepärast, et 10 aastat noh, julgeoleku ja, ja, ja kaitse pole maatikaga tegelenud. Neinar Seli läks 10.-te muusikapäevade ESL lähetusse Saksamaa liitvabariik ja noh, tollel ajal see oli siiski 88. aasta oli selline võimalus nii harukordne ja, ja nii tähtis, et kui see võimalus Neinoril avanes, siis ta siis ta otsis endale asendajat ja leidis minu. Ja võib-olla et, et see, et, et kümnendad, muusikapäevad kujunesid ehk meie laulva revolutsiooni esimeseks akordiks. Ehk see tõi mind end poliitikasse. Sest pärast seda tuli rahvarinne. Ja, ja selge teadmine, et ükskõik kui palju ei ole inimesi, kui organisaatorid korraldavad ürituse mõistlikult mõistlikkuse printsiibist lähtudes, kui, kui ka lauluväljakul on on 100000 või 300000 inimest, aga aga kui, kui liikumisskeemid, kui korraldusskeemid on pandud paika niimoodi, et, et inimesed mõistavad neid, siis, siis inimesed ise käituvad piisavalt hästi selleks et suuri ebaõnnestumisi ära hoida. Usk inimesse ja, ja, ja võib-olla uska endasse ja usk sellesse nendesse 400. mehesse, kes minuga koos aitasid korraldada just nimelt üritusi lauluväljakul, olgu see siis seitsmeteistkümnendal juunil 88 või augustis 88, kui toimus Eesti laul või rahvarinde kongressi ajal Te olete Koonderakonna liige, kas olete mingil hetkel mõelnud partei vahetamise peale? Ei ole me tõepoolest nii nagu nagu valdav osa aktiivseid inimesi Eesti iseseisvusliikumises. Oleme väga lähedalt koos töötanud Edgar savisaarega ja ma pean seda aega enda jaoks aga õpetlikuks. Aga taasiseseisvunud Eestis oleme kuulunud tõepoolest ainult ühte parteisse. Olen olnud selle partei peasekretär. Olen täna selle partei juhatuse liige ja ei ole hetkegi mõelnud selle üle, et. Kui valimiskampaania ajal korraldatakse kontsert, kus saaksid esineda ka saadikukandidaadid, kas suudaksite laval rahvale midagi pakkuda, kas siis deklameerida, laulda või tantsida? Tavaettekujutus minust on see, et ma seda kõike suudame. Ma olen üldse elus vist vist õppinud pähe ühe ainsa luuletuse. Ja see luuletus oli tõepoolest Ellen Niidu viri pill, mida ma esitasin ka noorte deklamaatorite konkursil, siis kui ma olin kas kas seitsme või kaheksa aastane. Kõik ka ülejäänud värsid on kas sundinud mu enda sulest ja tänu sellele erinevate variatsioonidega mul mul meeles või, või jäänud mulle meelde läbi selle, et ma olen tõepoolest väga palju lugenud Puškini, et ma olen väga palju lugenud Shakespeari ja ma armastan neid, neid minu arvates väga suuri kirjanikke. Ja sellepärast ka ka see võimalus, et ma, ma lihtsalt deklameeriksin ei, ei ole niisama lihtne. Aga ma arvan, et kui selleks mingisugune vajadus tekib, siis siis on võimalik kõigega hakkama saada. Kui teie kandidatuur valimistel läbi ei lähe, mida hakkate tegema, härra Öövel? Olen sügavalt seda meelt, et koht elus ei ole kindlasti mitte tool, kus istud ja, ja sellepärast te ei tunne muret selle üle, mida tegema hakkan. Olen hariduselt jurist. Ja, ja kindlasti on, on võimalik tegevuse jätkamine sellel põllul. Ma olen natukene seda meelt, et Eestis puudub väga selgelt välja öeldud ja, ja välja kirjutatud julgeoleku kontseptsioon väikeriigi julgeoleku tagamise teedest. Ma ei räägib siin riigikaitsekontseptsioonist, mis on teatavasti olemuse kuuendal mail ka 1996. aastal parlamendi poolt heaks kiidetud, aga just nimelt rahvusliku julgeoleku kontseptsioon. Ja ehk oleks just nimelt natukene vaja lugeda ja õppida meie partnerriikide kogemustest nii nii väikeriikide kui ta Euroopa suurriikide kogemustest ja, ja väga tõsiselt mõelda sellise kontseptsiooni loomise peale. Nii et, et ma usun, et neid töid, et mida on vaja veel teha, mis on tänaseks tegemata, on nii palju, et nende vahel valiku tegemine on isegi isegi raske. Lõppema hakkav 20. sajand läheb ajalukku kui hirmu ja õuduste sajand. Mis te arvate, härra Öövel, mis meid ootab? 21. sajandil? Usun niimoodi, et maailm on käinud kõikvõimalikest katastroofidest, mis on aset leidnud 20. sajandil. Kui me räägime Eesti riigikaitsesüsteemi rahvusvahelisest edust, kui me räägime sellest, et meil on täna väga palju sõpru, meil on ainuüksi 28 riiki, kes teevad meiega alalist koostööd riigikaitsesüsteemi ülesehitamisel siis võiks ju küsida, et kelle hea töönäitaja see on kas on väga head tööd teinud Eesti vabariigi president, mida ta kahtlemata on kas on väga head tööd teinud, et Eesti vabariigi peaminister, mida, mida ta kahtlemata tema on äkki on koguni kaitseväe juhatajale kaitseminister, olnud väga edukalt rahvusvahelisel areenil ja tänu sellele on meie võimalus osaleda võrdsete partneritena rahvusvahelise julgeolekusüsteemi kujundamises, saanud võimalikuks? Siis. Ma julgen öelda, et põhjust meie rahvusvahelise koostöö eduks on võimalik otsida tõepoolest meie endi tegevustes. Aga me ei tohi mitte hetkekski tähelepanuta jätta sündmusi Bosnias. Bosnias on Me Lääne-Euroopa partneritele väga hästi selgeks saanud see kui palju lihtsam on võimalikke kriise ära hoida, kui pärast nende kriiside tulemil tekkivat situatsiooni leevendada ja normaalsesse arengusse tagasi pöörata. Kui rääkida konkreetselt julgeolekuarhitektuuri uuest mudelist siis arvan, et väga tähtis on ühine arusaam, mis valitseb täna Põhjala riikide ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Et ükski riik ei ole liiga väike selleks, et kanda võrdset vastutust julgeoleku eest Euroopas ja anda selles julgeolekusse võrdeline panus. Ma tahaksin rõhutada just seda, seda kahte sõna ühelt poolt võrdne vastutus ja see ei ole mitte ainult sõnakõlks, ei ole mitte mitte ainult niisugune enesekindel eufooria, vaid, vaid see peab niimoodi olema, sest kui, kui keegi kannab väiksemat vastutust kui teine, siis järelikult on kriisisituatsiooni puhkemine võimalik just nimelt tema territooriumil. Aga panus Euroopa julgeoleku tagamisse saab loomulikult olla ainult võrdeline tulenevalt rahvuslikust koguproduktist, mida üks, teine või riik on võimeline. Räägitakse, et kui hiinlased hakkavad rusikatega sööma, siis tuleb ülemaailmne nälg. Nali naljaks, kuid hiinlasi on palju ja neid kardetakse, kardavad isegi võimsad riigid. Te käisite hiljuti Hiinas, kas neid on tõepoolest maailmas? Põhjust karta, ma võtaksin kokku oma Hiina-visiidi sügava veendumusega, et Hiina võimas kina on kiirust koguv rong mis kogub kiirust täiesti silmaga nähtavas ajaühikus. Aga usume, et mitte ühtegi rahvust maailmas ega mitte ühtegi rahvast maailmas ei, peab kartma. Küll aga on, on vaja inimestevahelisi kontakte, on vaja riikidevahelisi kontakte selleks, et selgitada meie arusaamasi, meie arengukavu meie tahtmisi ja tegevusi üksteisele ja läbi selle ehitada üles usalduse silda maailma erinevalt, et osade maailma erinevate riikide vahel. Kino on riik, mille rahvastik kasvab täna 13 miljonit inimest aastas, vaatamata sellele, et Hiina ametlik poliitika nõuab. Ühe lapse olemasolu perekonnas praktiliselt ei ole võimalik olukord, kus, kus peres kasvaks rohkem lapsi kui kui üks. Ja vaatamata sellele on, on juurdekasv 13 miljonit, nagu, nagu ütlesin. Hiina majandus on viimase 10 aasta jooksul, aga kui ta on olnud avatud majandus teinud minu arvates väga tõsiseid edusamme Hiina on kahtlemata üks julgeolekukeskus maailmas, mis pälvib ka Eesti-suguse väikeriigi jaoks suurt tähtsust ja tähendust. Ja sellest tulenevalt ka meie presidendi, meie parlamendi spiikri, meie välisministri ja meie ministrite tähelepanu sellele julgeolekukeskusele. Te olete rääkinud kaitsevägi kui tarkvägi, mida te mõtlete selle all? Mõtlen seda, et testi rahvusliku kaitsekontseptsiooni sisu on tegelikult väga lihtne see on vaimsus pluss vappus. Ja kui väga lihtsalt öelda, siis usun, et kaitsevägi kui tarkvägi peabki endas eelkõige kätkema sümbioosi kooslust nendest kahest omadusest vaimsusest ja vaprusest. Ja kui mõelda, mis annab siiski vaprusele tõelise sisu, tõelise mõõtme, sisu, suhet, haridus ja haritus. Ja, ja selles käsitluses ma, ma julgeksin väita, tarkväe olemasolu Eestile ainuvõimalik lahend, kui võtame oma riigikaitset tõsiselt. Iga inimene võib eksida, kas te võite praegu öelda, missuguseid vigu te olete kaitseministri ametis teinud? Ma usun niimoodi, et ei ole teinud vigu, ei ole eksinud või ei ole midagi tegemata jätnud ainult need, kes üldse mitte midagi ei ole teinud. Kõik, kes natukenegi midagi teevad, et kõik kõik on eksinud ja jõus on niimoodi, et valdavalt osalt on nendel inimestel ka pidevalt poolelioleva töötunne. Meil ei ole täna põhjust rääkida strateegilistest vigadest, et mida Eesti riigikaitsesüsteem on, on oma ülesehituse jooksul teinud. Küll aga oleme me liiga palju kulutanud energiat ja aega selle õige strateegilise lahenduse leidmiseks ja, ja ilmselt ei saa ma ka väita, et edaspidise lihtsamaks läheb. Sest tõepoolest ei ole piisaval hulgal teadmisi, ei ole piisaval hulgal kogemusi ja ei ole piisaval hulgal oskusi. Ja sellepärast ehk kõige suurem viga, mida, mida ma ka endale väga tõsiselt ette heidan, on see, et meie edasiliikumise kiirus ei ole piisav olgugi et, et seda kindlasti meie poolt vaadates, kui me kuulame näiteks Sawyer Solana arvamust või, või meie rahvusvaheliste nõustajate arvamust, siis nende hinnangul on meie meie areng liiga kiire ja ja see, mida, mida tehakse meil päevadega võtab Lääne-Euroopa arenenud riikides aega. Kas olete mõnel hetkel mõelnud ka, et lahkuks õige ametist? Ja olen, olen kirjutanud isegi kahel korral peaministrile taolise palve esimest korda Tiit vähile ja teist korda Mart Siimanni üle. Ja ma julgen küll öelda, Nendel mõlemal korral on põhjused ja, ja ka põhjendused, mida mõnedes paludes sellel on toonud olnud piisavalt tõsiselt selleks et taolist kirja kirjutada küll, aga üldiselt pean ma ma otstarbekamaks vehkida lahkumisavaldustega mitte raisata energiat ütleme, negatiivsete emotsioonide üles kütmisele vaid, vaid pigem siiski kõik see, mis sul on need teadmised, oskused rakendada selleks, et teha igapäevast tööd ja, ja läbi selle saavutadeleb tulemusteta. Öeldakse, et inimene vajab maailmas kolme asja, et tunda end hästi kedagi, keda armastada, midagi, millega tegeleda ja midagi, millest unistada. Millest teie unistate, härra Öövel? Inimestevaheliste suhete ilust, kuna on keskprogramm, siis ma jään teiega täiesti nõusse ja, ja selle esimese läigib. Tõestuseks proovime tuletada meelde Paar rida ja, ja islam, kellel on niimoodi, et on tõepoolest hea, kui keegi sind kusagil ootab, sind mäletab, vahel ka mõtleb ja mine tea, äkki koguni kalliks. Mis sest, et see ootus ja need mõtted sageli ootaja juuksed teevad haljaks. Usun tõepoolest niimoodi, et tähistaevas pea kohal ja õiglustunne sinus endas on, on need. Olukorrad või omadused, mis aitavad sul iseendaks jääda ja, ja aitavat tõepoolest üle saada ka ka raskustest ja inimestevaheliste suhete ilu. Ehk just nimelt ongi see, see põhimõte, see, mille nimel tasub tööd teha sest ka erinevaid seisukohti, erinevaid arusaamu, muu on võimalik kaitsta. Toorelt ja, ja jõupositsioonilt lähtudes aga on võimalik ka argumenteerida ja, ja veenda. Ja, ja usun, et kui me kõik kasvame nii palju nii suureks, nii võimsaks, et me ei pea tähtsaks pidama mitte oma arvamuse pealejäämist, vaid me peame tähtsaks Parima lahenduste otsingut, parima. Võimaluse leidmist siis siis me saavutame selle. Me me kuulame ära oma partneri. Ja arvestades neid argumente, mida vestluskaaslane või või ka oponent esitab konstrueerime selle lahenduse, mis, mis siis peaks andma parima tulemuse. Kui tihti te vanematekodus käite? No kindlasti harvemini kui üks hea poeg peaks. Millal viimati käisite? Arvanudki, et sellest on ehk ehk üks poolteist kuud ja teil on vennad ja, ja mul on aha. Nii et neid näete ka harva. Kuna ore elab Tallinnas ja, ja abikaasa on see mees, kes tahab viia eesti alpinisti, et esimese 8000 meetrise mäe tippu see on ekspeditsioon, mis kavandatakse selle aasta augustis septembrisse ja mis peab siis vallutama 8207 meetri kõrguse jov hoiu siis, siis sellel aastal oleme kohtunud vägagi tihti, sest olen andnud nii palju, kui, kui minu mõistust jätkub ja, ja, ja võimalusi jätkub, oma teadmised ja, ja võimalused ka just nimelt selle ekspeditsiooni edu heaks. Ja, ja sellepärast ehk ehk on need kontaktid olnud oluliselt tihedamad kui, kui muidu millega õde ja vend tegelevad endale ehitada ja kuberner. Küsitakse, milliseid unenägusid näeb Eesti vabariigi kaitseminister? Praktiliselt ei näe, mõtlesin, et, et kui tõepoolest midagi on, on läinud tõsiselt korrast ära, siis siis ma maandan oma oma seda pahameelt või, või oma negatiivset energiat läbi selle, et ma magan. Ma olen väga, väga õnnelik inimene, sest ma saan magada. Ja, ja näiteks ülele õhtul tõepoolest läksin korraks lastetuppa ja mäletan päris seda selgelt et mõtlesin, et istun korraks oma oma magava lapse kõrval ja ja, ja vaatan teda, kuidas ta magab. Järgmist hetke mäletan ma hommikul kell seitse, kui ma täpselt samamoodi ülikonnas ja lipsuga ennast sealt kõrvalt leidsin. Need, ma magan hästi ja õnneks ma usun ilmulatlikut. Suur tänu teile, härra Öövel, selle intervjuu eest. Öelge milline küsimus teile kõige rohkem meeldis, selle esitaja saab auhinnad. Kõigepealt ma tahaksin tänada kindlasti kõiki, kes võtsid vaevaks üldse küsimuse esitada. Ja ma olen siiralt liigutatud sellest, et Ta on olemas nii palju inimesi, kes tunnevad muret ja huvi riigikaitse temaatika vastu. Ja ma arvan nii, et meie tänase päeva märksõna peaks olema areng võimalikult kiire edasiliikumine ja see saab võimalikuks ainult juhul, kui me teeme võimalikult vähe vigu. Ja, ja sellepärast mina annaksin oma eelistuse küsijale, kes küsis, millise vea on tänane kaitseminister oma arvates oma kolme ja poole aastase karjääri jooksul teinud ja milline on see kõige tõsisem viga. Usun, et läbi selle küsimuse mõtlen täna väga tõsiselt selle selle üle järele ja, ja ehk õnnestub või ehk läbi selle õnnestub homme teha midagi paremini. Suur tänu teile ja ilusat suve. Kõigile raadiokuulajatele sedasama ja kui teil on hetkekski võimalust minna ja vaadata, kuidas päike tõuseb vaadata sellele punasele kettale näkku siis ma usun, et nii teie järgnev päev kui, kui järgmised kuud ja nädalad on oluliselt rohkemat väärt. Persona saate külaline oli kaitseminister Andrus Öövel. Persona saate auhinna saab Ants Luup Tallinnast. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.