1942. aasta märtsis otsustas Moskva erinõupidamine arvatavasti mõne minuti jooksul 60 Venemaale viidud eestlase elu ja surma üle. Tuntumad neist. Sõjavägede staabiülem kindral Nikolai Reek ja politseivalitsuse direktor Johannes Sooman. Mina olingi Rakvere kaubanduskeskkoolis, olin siis oli juba 40. aastal kolmandas klassis ja meil oli siis niisugune asi, hakati komsomoli kõike Obama ja niisugune asi oli, et ühed olid skaudid, teised noorkotkad, aga need omavahel kuigi hästi läbi ei saa ja Artur kovitš. Noorkotkaste juht ja niipea kui hakati komsomoli lööma või tema oli esimene mees seal jälle vaat seega kui skautide selle kuidagi ei hakanud, jäme organiseerinud oma klassi poisid organiseerima, otsime ühe grupi kokkuks, kus poissi oli seal ja tegime omaette, niisuguse nagu justkui ühingu moodi, noh, meil oli oma põhikiri vaikselt põrandal, vaikselt põrandal, jah, muidugi. Tegime oma põhikirja ja seal olid kõik punktid siliseeriti komsomoli vastu ja lõpuks oli veel kogu niiet relvi koguda ja kütsime Nõukogude õues. Aga kus te koos käsitluses ühe klassi poisid olime ükskõik kus me käisime ja ja õhtuti kuskil pargis või parginukas või minul tegelikult küll mingisugust, kuda öelda. Selle korra vastu ei oleks tohtinud olla midagi, aga see kuradi eesti vaimsus oli ikka niivõrd sisse kasvatatud, et sellepärast, et meie kaunis vaeselt elasime. Kolimaks tuli maksta, seal oli oma 60 krooni, vist oli aastamaks Ajal mil väike majapidamine siin ja neli last oli. Aga see aeg, kui tuli nõukogude kord, siis mullehakatis abiraha andma, veel. Vähe neid, kes oli seal meie klassis küll koolis, kes nüüd komsomoli hea meelega läksidki. Aga mõned läksid ja maja ja ma ei tea, mis me siis edasi räägin, kuidas oma elust helendas. Organisatsiooni tegemine oli siis kas seal nimi Olive nimi oli ja meil oli vabadus, vendlus Isamaa, Veeveeii, ühesõnaga. Ja panite midagi kirja ka või oli, oli kõik pandud punktid, ma ütlen, et kõik oli seal, mis pidi teda enamjagu ikka näen, on mul täpselt meeles ei ole, enamjagu olid ikka kõik komsomoli vastasite nõukogudevastast, isegi niisugune punktordid, soetate relvi vastuhakuks kuivana poistele. Ma olin 16 ja teised teised samasugused v klassi poisid. No üks vist oli natuke vanem, aga selles koolis oli nii, et aasta kaks võis vahet olla, silbist kuidagi isegi algkoolist nüüd sinna. Keskkooli läks. Kas teile nüüd hirmu, et see asi võib välja tulla? Ei olnud mingisugust, irw meil oligi plaanis rohkem poissi sinna värvata. Aga siis tuli niisugune asi, et tehtigi lõpp ja kuidas üks meie üks peamisi algatajaid see oli Loema Voldemar. Kui olin, mina ei tea nüüd mis kuhugi, mis ajalisi oli, kui need valimised olid 41. aasta algul kuskil vist. Käisime neid plakatid maha kiskuma. Mis olid need valimiseelsed plakatid? Nagu ükshaaval käisime kahekesi kampasega loeme, läks, oli ka vähemalt räägibki niimoodi, et tema oli kinni võetud selle plakati mahatõmbamise pealt. Ja ka üks poiss oli käes, üks pääsenu imi arvasimegi, nii et et külapsist temal, kas oli need nimekiri kaasas või midagi? Peale seda kohe meid hakati ükshaaval. Mis ta siis oli, GPU? Sinna kutsuti ükshaaval välja. Muidugi kooli direktor, see allikas, kõigen. Üles, ja tõesti huvitav, et nendel oli, mina vaatasin laua peal oli seal meie põhikiri ka. Kuidas nad seal, aga ometi see põhikiri, ma tean, et see oli minu käes hoiul veel see aeg seda minu korterist võetud FL mitmes eksemplaris. Üks mustandid oli meil küll ja meie arvasime kõik, et Loema kinni võeti, klappis temaga, siis sunniti ütlema või kõik poisid, On kutsuti sinna. Aga nüüd ma sain, mulle saatis Marvierma Veermäe Tallinnas elab, saatis selle direktori allikas, mälestused, mis ta kirjutas saksa ajal peale seda. Ja tema saatis mulle ühe lehekülje, seal allikas kirjutab, et oli äraandja meie hulgas kuue poisi hulgas järgi ja paneb nimetähed ka ja sealt tuleb välja, et seesama poiss oli ja küllap tema siis seda sokutas kõik täpselt ära. Kuidas nemad, muidu sa nii täpselt tead, ma ei usu, et seal Vuema midagi ja kas need nimetähed pidasid paika laia ja nimede. Ja, ja oli v s praegu ei ela siruli surma surnud Martin pihlakas. Aga mina usun, et direktor kutsuti kõige enne välja. Ja küllap see on ka elektriDiela, et mind kinni pandud Need kedagi kinni ei pandud ja teedevabadust jäime vabadusse ja öeldi, et näete, nii palju on ainult natuke aegadel kull õppinud kas või ei teagi, kinni pannakse, et lõpetage see asi käraja, astuge komsomoli kõik ja, ja teljesti koolera lõpetad, lasti kohal ja teda oli selle peale rõhutit, kas nüüd näed nii palju, natukene aega on jäänud kooli lõpetamiseks ja nüüd me peame koolist väljaheitmine külla, nad ei öelnud rohkem midagi ainult koolist välja heitma. Küllaltki inimlik suhtumine. Ja mis edasi? Edasi ei saanud enam midagi, me siis kuidagi. Kes me jäime sinna? Tegime veel ühe selle põhikirja pärast seda veel pärast seda ja ja selle siis põletasime kõik seal väljagi ära, et nüüd on lõpp peale, et teil on midagi, ei ole. Tegelik originaal, mis oli, siia jäigi veel, jäigi minu kätte. Siis rüpes saime tunnistused kätte, läksime laiali ja oligi kõik. Need kool lõppes just juuni alguses, saime koolist lahti ja mina olin kodus, siin. Ja küüditamine oli ka 14 10., see oli juba läbi. Palgad ja see, mis päeval sõjast mööda-le, siis tulid ükskord uksest sisse. Küsisid mind ja kes tulid, üks venelane ja üks eestlane, üks oli erariides nad mõlemad riides, mehed. Küsisid mind ja tuleb kaasa tulla. Paariks päevaks kõige rohkem, mitte rohkem. Igaks juhuks, kui siis veel, et teevad läbiotsimise, tehti siis läbiotsimine on, aga ma nägin, et see oli niisugune mure pärast. Ja minu arust justkui oli juba videvik niimoodi, et siis kui see läbiotsimine. P mina sain isegi seal, mul oli siin koridori peal oli see kuradi põhikiri oli ka, sain sellegi veel enne ära viidud, muidu minu paberid ja neid raamatuid nad otsisid kaunist ilusti läbi, saite kõrval sain selle kõrvale põõsast ühendamis käisin. Ja emal oli isegi eesti lipp oli siin pesu vahel kummuti sahtlis, seda nad ei leida ka midagi seal oli nii muuseas natukenegi tehtud, mina sain aru sellest asjast. Ja siis videvik oli naine ikka õieti paberi alla kirjutada, et ma Baderi kirjutada. Läbiotsimisel midagi ei leitud. Aga ma olen tagantjärele, kui hakkad mõtlema, et see oli siis arreteerimiskäsk, millele alla kirjutati. Aga muidu ütlevad kaheks päevaks kõige rohkem, ema hakkab veel nutma mis talle kaasa panna või mitte, midagi ei ole vaja ehitama ja anname süüa talle ja kõik, kõik selleks suveriietega siis riietega ja, aga ei, ma ikke, kvaliteet oli mul kaasas. Valiti mõõtki, võtsin kaasa. Kuhu te läksite jala või ootas auto hobusemees või? Siin olid, sõdurid olid ümberringi juba punaarmeelased sisse piiratud maja ümbrus. Mul vend veel ütles, et pani, pani jooksu sellepärast. Õues nemad otsivad sind justkui läbiotsimist pane jooksnud metsa, samasid, pane mets. Isa oli ka ja vaatab, ütleb, aga näe, kes seal püssimees seisis seal juba metsa juures, vastas tõlke selles samas majas, kus ta nägi veel siinsamas majas. Mina iivelduse, mõtlesin, kuuleski läinud, võib-olla võtavad kuradi kisa opsis. Siis viidi auto peale, tulin mäe all, nii et ta oli kaugel auto, siia ei paistnud. Siis kui nad juba läksid ise teine mees läks välja, kutsus auto ligi ja siis tulid need sõdurid ka, kes ümber olid, oli see sõiduauto veoveoauto? Üks mees oli juba siis seal auto peal. See oli Saluveer. Et ikka v kaupluse juhataja pandi mind ka, siis on Gert ots ringi ja sõideti siis läksime vanamõisa. Seal võeti veel üks, siis käisime võllas, millegipärast seal seal otsiti ka kuskilt ei saadud kedagi. Siis käisime Essus. Tal olid suuremad poisid juba, kes olid, poisid, mehed ikka kaitseliitlehed olid ja seal läkski laskmiseks. Videvik oli juba täitsa pime ja nii said jooksu sead kedagi kätte saada ja need pääsesid, need pääsesid sealt, ei saanud kedagi peal ja neid veidigi siis Rakveres, Tallinna tänaval, seal oli siis GPU või mis ta oli, mind võeti vist kõigenneta midagi seal midagi, kirjutati paberite peale mingisuguseid andmeid ja viidi vanglasse ja seal ka teiega pikemalt juttu, mingit juttu ei olnud mitte midagi, ainult nimed ja nimekirja ja muud mitte midagi. Viidi vanglasse alguses kohe Üksiku kongiks, pisikene kombel. Teine hommiku siis alles hakati, siis lõigati juuksed maha ja ilma igasuguse jututa, siis oli teil selge, et see on pikem lugu ja, ja mul oli enne ka juba, arvasin kohe, et mis, mis selgitust seal neil vaja oli? Õieti rihmad ära ja isegi kingapaelad ära ja pandi kambrisse. Siis oli seal juba ühiskamber, seal rohkem inimesi. Seal isegi Loema olisi Eeesse kes enne oli arreteeritud juba meie kambast. Teisi poissi ei kuulnud, et oleks arreteeritud. Teised ütleme see pihlakaskija ja siis üks nurgani, milline oli meil ja kirsse, need astusid, komsomoli ei astunud, mina ei läinud komsomoli ja leitakse, ei läinud konsooli. Ja leiti ruttu olevat ka, nüüd ma tagantjärele kuulen, et põgenema saanud tuldi kinni võtma. Nüüd on ta ise, Saksamaa elab gongi ja muud midagi kambrisse ja ja siis olime seal. Sõitsin enda juulini. Seitsmendal juulil siis ühesse pimedasse hommikupimedas viidi raudteejaama ja Tallinnasse. Minu arust vist kambrisse ei pandud, kenam, kohe viidi sinna sadamasse laeva peale. Laev oli pargas niisugune. Tuu alguses oli täis kitsepargas ja puksiir õlijas. See oli kõik nii jooksuga kärmest tehtud ega seal vaadata ringi, ei olnud midagi, puu alguses oli ta täitsa puu, algul ta peale neid topiti inimesi alla, luugid kinni ja palavusega ja võib-olla pargaseid rohkemgi veel sellepärast et kui ešelon Leningradis täis pandi, siis see seal oli nii suur, selle ühe pargase pealt ei oleks nii palju mehi saan, mina ei usu seda. Ja vähehulkadega läks mööda rannaäärt, nüüd kui yldiselt luugi augustiga pahest piiluda, siis rand oli näha. Sõit läks Venemaa poole, siit läks Leningradi rongi peale uuest ja siis oli ikka suur ja seal on juba paar-kolmkümmend vagunit küll aga neid topiti siis nii täis, need olid niisugused väiksemad vagunid, 90 40 meest pandi küll igasse vagunisse. Ja kõik eestlased, kõige kõik Eestist Eestist. Ikkagist kaua sõit kestis kaks nädalat, kuni soligamskini väravad lahti jagu, Elagris rong sõitis laagri väravast väravasse ja sealt ma ei tea, kas ühe v vist olime seal, ega seal ei olnudki kaua olla ja siis pandi jälle uuest pargase peale ja puksiir ette ja mööda jõge siis ülespoole. See oli peaaegu juba kummipiiri ääres. Oli üks pisikene laager, see oli kohe jõe ääres. Seal oli ainult niisugune töö teha, et need palgid, mis talvel välja veetud need tulid vette ajada palgi palvetamise. Ja, ja üks lang, kui raie langud, seal oli mets veel välja vedamata, neil niisama, talvel lasti nii, ta oli seal maas. Nüüd selle töö me tegime ära seal. Ja seal juba esimene mees, kes surma sai. Eestlastest hobused olid ka seal, tema oli hobusemehed, vedasid palkisi välja. Sihid olid igal nurga peal, oli valvur püssiga. Ja demand hobusega vedas, aga hobusega ja kui ta neid palkisi ta pead hobust vehkima, et saad nüüd kännu tagant lahti. Ehk ta astus ohjad käes veel astus üle selle sihi lasti maha paugupealt. Kas te teate, kes? Ei tea, ei tea. Kelle pärast mina olin niivõrd murest murtud, olin poisikeseohtu, olin täiesti, ma olin. Võib-olla see mind päästis ka, poisikeseohtu oli väljanägemiselt ma olin täiesti laps, väikest kasvu väikest näoga olen praegu ja ja see võib-olla päästis mind ka veel, muidu oleks võib-olla elus ka olnud. Maja seal ei olnud kuigi laua minu teada selle pärast, see töö lõppes ära ja siis viidi edasi juba kaugemale. See oli minu arust. Olen valma või seal on niisugused jõed, ma ei tea, kas on pulmajõgi või, või mingisugune seal on jõenimede järgi teame, kui need laagrid olid. Mina olin oksabrigaadis. Ja see oli selle poolest hirmus laager, et ei olnud ka suurlaager, seal ei olnud palju, mõtlesin et seal lutikaid täis oli niivõrd hirmsasti lutikaid ja räägiti, et enne meid olid seal poolakad olnud, et need olid just nutikate pärast sealt ära viidud. Hirmus lutikaid täis Kipparat, saepuru, täitega, barakid, igast praost tuli neid giidina kõhu peal, ühes oli, siis oli suveöösse, käisime, rahub jälle õues, magasime. Rohu peal olid ka lutikad. Praha ja sealt saab nüüd see asi alguse. Millest peaks, ma ei tea, kuidas ta rääkida. Räägime nii nagu koolimaja, mina tean ainult seda omabli laadi kohta oksabli raadiole Oksolile brigadiri nimi, eesti brigaad. Ja seal siis tuli nii välja, et kas ta oli nüüd olemas, tõeline videvik ta muidugi koli, tahavad öelda laagri vallutada ja valvuritel relvad ära võtta, aitäh. Ja jooksu panna. Ja organiseeriti siis just niisugune, nii kui sõjaväeüksused, midagi. Mina, sest minule muidugi räägitud, mina nagu poisike kohta, mina ei tea neist asjadest suurt midagi. Niigi palju, ma ikka teadsin, et seal oli kaare nimeline, see oli minu tädimehe, vend oli seal ja tema siis pidi olema jaoülem. Nii palju minule öeldi siis, et sa oled tema jaoülem ja sina jääd sidemeheks ida ei tea kelle vahel siis ma pidin sidet, mida meilt, kui midagi juhtub, siis hoiaga selle kaare ligi. Kui palju sellest aegamööda läks, kui viidi sealt laagrist kõik minemise laagver, meid viidi kas kõiki viinud ja seda ma ka ei tea, vähemalt mind meie brigaad ja viidi teise laagrisse juba. Tsiklid Liepajasse. Vot seal oli siis hirmus hirmus elu, mis kõige hullem seal, kus me olime enne virnivoolemis ja eestlased eestibrigaadid ja seal üldse venelasi ei olnudki ja senna ennani eesti mehed, enamjagu, kes Talleks sinna jäid, enne nad surid. Vähemalt rahvajutt, no ei tea ju keegi öelda, et olevat olnud 1200 eestlast. Kevadeks jäi 200. Kas sina käid siis? Mis seal kõige hullem oli, kõige hullem oli nälg. Raske töö ja isegi need. Kui normi täis ei tehtud brigaad. Siis ei viidud ööseks laagrisse. Pärast istusid selle ära jaka hommikul uuest peale. Söömata diamataja. Vaat kes seal ise on olla, kes seal ei olnud, sellega ei maksa rääkida, kui tema ei oska seda ette kujutada. Kasvõi see asi, kõik saab pimedas. Selles laagris ei olnud elektrivalgust ka valgusel ainult tsooni ümber oli elektrivalgus. Ja õhk on kui pimedas õhtupimedas. Ja seal oli juba niimoodi, et igas Eesti brigaadi pandi neli, viis venelast hulka. Kui suured brigaadid olid? Ma võin ainult rääkida oma oma brigaadi ajad, sellepärast et teistega seal kukkus, saamist ei olnud, kui nii, kui sa laagrist koju said, siis kiiresti said sellel supil uru kätja viga, panin magama. No meil oli umbes nii 30 inimest koos venelastega 25 võib-olla Lieestlast ja ja siis viis, üks oli brigadiriks, oli küllike siis kolm venelast olid veel, kes loeti nii-öelda lööktöölisteks, sealhulgas. Kas te oletasite või mõtlesite, mis põhjusel venelased brigaadi sisse pandi? No mis seal mõelda korra hoidmiseks Küllap nad nägid juba seal eestlast puhtalt eestlaste hulgas midagi organiseeriti. Mis seal organiseeris, seda ma ei tea. Ma ei tea, aga küllap nemad ikka teadsid. Aga palju neid eestlasi selles selles kuradi organisatsioonis hoiu, kuidas öeldakse? Oli, ega mina ei teadnud maast ega ilmast, mina mõtlesin, et on ainult meebrigaad, kust mina olin. Aga pärast tuleb välja, no sellest ma räägin pärast. Nojah, ja minul jälle sellest nii palju, Gazett mindi pandud saagima just puid. Kõige raskemat tööd ja seal oli siis oli kümnigse võttis palgid vastu, siis kirjutas kriidiga numbrid otsa ja mind pandi siis neid numbrit petliga sisse tagu paigi sisse, et need numbrid jäävad. Nii et see oli juba kergem töö ja siis valvuritele pidin tuld tegema. Aga teistel oli raske ja siis, kui need venelased kuulutasid välja jälle oma rekordipäeva Nemad muude tõiku langetasid, langetasid seda metsajõus mehed kõike täis, jälle oma said oma suured plaanid täis mitmesajaprotsendiliselt. Teised eestlased pidid kolm päeva veel tagantjärele nende oksi põletama ja koristama. Aga huvitav, mille eest venelased seal istusid? Vot seda ma ei tea, minu arust nad olid ikka vist kriminaal kriminaalvangid kriminaalvange kindlasti selle pärast, muidu nad ei oleks nii ülbed olnud. Iga sõna järgi olid passistivassist ja midagi edasi rääkida, siis oli, ma ei Deanitel jälle täpselt seda aega. Ja eks ta siis oli ikka juba 42. aastal vist. Talvel siis viidi sealt ära, kui palju või keda viidi, vähemalt mind, aga ma ei mäleta Ellebit mingi suid nimegi, kes kellega koos viidi nõrupisse, sealt laagrist nõrbist, siis edasi juba seal igavest tagasi. Ja siis alles hakati esimest korda juttu ajama minuga vähemalt üle kuulama ülekuulamisest ja muidu oli ikka see kaks päeva. See kuulus kõik kahepäeval, viidi üle kuule juurde, viidi üle Kuulo juurde ja vene keeles. Tõlk oli vene keeles muidugi, aga üks naiste Rav4 tõlgiks. Millest jutt algas, jutt algas ikka sellest laagri laagri organisatsioonis pidi olema nii, et mehed, kõik lasti maha, midagi 62 meest, selle ainukene, kes ellu jäi, olin mina. Ja veel üks Reimanni nimel. Aga kas teile tundub, et niisugune organisatsioon oli olemas? No midagi seal oli muidu ei oleks ju jahutatud, ütleme minulegi öeldud, et see on jaoülem ja sina midagi seal oli, kas seal oli ainult juttude tasemega? Ütleme, et esimene üle kuulama, mida teie käest hakati esimesel ülekuulamisel Suurima siis oli neil ka kõik juba teada, see asi, organisatsiooni asi. Minul ei hakka kõige rohkem midagi ütlema, tunnista üles. Et sina olid selles organisatsioonis organisatsioonid, mina ei ta mingisugust organisatsiooni. Minul ei ole mitte midagi, aga kui ta ei tea, pidite hakkama üles tõusma ja valvuritel tervelt ära võtma ja siis teised laagrid Cavel vabastama, et teate väga hästi, et mina ei tea mitte midagi. Mina tean ainult, et mul on nii palju öeldud, et hoia midagi juhtu, poja, selle oma sugulase juurde. Midagi. Ei, sa kuulsid niisukese jutusi. Sa tead seda. Ja oled süüdi, ongi kõik. Mitu korda ülekuulamisel käisite? Mina ei käinud kuigi palju. Ma ei tea, kas seal pandi siis meid pandi. Elurimis laatorisse. Vot seal olid juba koos kellega ma sain tuttavaks seal siseni mister veerma. Siis oli üks äri, Kodres oli ärimees ärimees, siis oli see Reimann ordil, seda ma mäletan. Ühes kambris tähendab, kellelegi olime ühes kambrisse. Siis oli üks üks üks tammaru või tammele, kes ta oli Pärnu kaitseliit enne mingisugune mees oli. See oli esimene mees, keda teksti, nii, et ribid katki ja suitsuotsaga põletelud käe peale kõik need augud sisse tagasi üle kuulemiselt toodi, nägite oma silmaga oma silmaga nägin. Pärast näitas hiljem ribisid üleni külg oli sinine ja. Olete seal kambrit katkenud, nad kõik selle ühe asja pärast oli, Pitkapoisid, olid kõik seal kolm tükikõlblikke poega ja käisid korraks sellest kambrist ka läbi noaga, puunad hiljem said, ega mina ei tea neist midagi, neid on teada küll, kuhu nad said hästi ka vihma. Mitu korda teie ülekuulamisel käisid seal? Ma ei käi, käisin neli-viis korda. Seda ütlete, et vähe. Nojah, aga ega nad ei kuulanudki üle, see oli niisugune. Piinamine. Kutsuti sinna, tuli umbes sellest isolaatorist tuli minna üle kuulamisele ühe alguses, kui Läti, küll siin kohapeal ka isolaatorist üks paar kilomeetrit vist või või, või võib-olla vähem natukene talvel lumega viidi sinna hoopis linna sisse, muidu isolaator oli nii endast väljas oli Kamskist. Ja seal oli siis niisugune tuba, pandi sind istuma, ülekuulaja ühistus seal klaaside taga, nii, ütleme nii, kui kioski aken oli niisugune. Siia istusitsioniees tuli ele, tuli, pandi põlema laes, pea kohale, pea kohale ja tema oli muidugi varjus ja teine mees oli seal selja taga suur ja nii kui seal tukkuma jäid. Nii ta sulle koputas. Sind ei kuulatud terve öö mitte sõnagi, sinuga ei räägitud hommikuks veidi tagasi kambrisse kambris, päeval magada ei tohtinud. Sedasi nad piinasid, need inimesed nii lõpuks ära ja siis pandi ette. Ei olnud minuga, ei olnud minul nendel rohkem tõttu kujut, kirjuta alla. Küsimused meil midagi ei olnud, kirjuta alla, muud midagi, jutt oli kirjas, jutt on nendel juba kirjas, kõik seal ei olnud midagi Kirta ette tõlgitia Kirta alla ei kirjutanud, seda paar korda vist piinati. Siis oli nende niuke moodi suur kauss pudru. Kuhjaga pandi ette leiva puhanka ja kaks pakki mahorka back alla kirjutad, saad. Aga miks te ei kirjutanud alla? Sellepärast et mina ütlesin. Ta ei olnud organisatsioonis nende lõigeri tööd organisatsioonis. Ma ütlen, mina mingist organisatsiooni teadnud, just see organisatsioon. Tõlkil kirjutasin alla, lõpuks seal oli, kellega vaidlesin vastu, et seal kirjutatud säutšastja osavõtt, osavõtt, jah, ma ütlesin, mina ei olnud orgatjaid. Nojah, ei olnud küll, aga et see ei ole kitsa organisatsioonis olid osa võtta, oli et see on hoopis teine, et osa võtta, aga tuleb välja, et täpselt sama venekeelses tõlkes on ta täpselt osavõtt tähendab organisatsioonis Anywesi püüdis bet, aga nojah, no delt naine, naine, isegi kitse tõlkali seisis, seletad, et ega see ei ole ju. Kas see naine tundus olevat eestlane? Eestlane minu arust oli täiesti vahesid puhas eesti keel oli ja ei olnud vene aktsent minu arust küll. Aga kuidas ta vene keelt rääkis? Vene keelt rääkis ka ilusti omavahel, nad rääkisid vene kite hästi ilusti rääkis. Noh, ma ei tea, mitu korda küsisin, kui palju ja siis alla sain oma Leo paigad ja tubakaportsu kätte mõrvalist siin kohapeal ära ja. Lõpuks tantsijate järele. No, ega seal ei olnud midagi parata, sellepärast et seal oli ju näha, kui palju neid pektsetuid tuli, kes vähegi ei olnud nõus teda peksti, tuldi pekstud tagasi piinatiike lõppude lõpuks seal midagi. Kuni see asi oli selge. Te nimetasite siin veermaad minister veermatkaste seda meest ka lähemalt nägite või temaga rääkisid. Mina ei rääkinud seal kellelegi, keegi ei tahtnud minuga rääkima, olin poisikene ja omavahelisest jutust ma räägin ja seal juba ma vaatasin, need mehed jäävad lapsikuks. Uudne juttu ei olnud, kui sweek, söögi retsept, isegi paberitüki kuskilt paadi siis kirjutati üks retsept, teine, siis vaidlevad oma retseptide üle. Ei, sedasi on ikke parem. Toit panin. Kõik saaliga, inimestel oli meeles ainult ait, muud mitte midagi. Ma ei tea, kui kaua ei tulnudki juba kevade poole. Nii et siis, kes olid alla kirjutanud, need viidi siis sealt üks, 14 kilomeetrit oli laager seljaga Agri nimetus? Ei, mis enne, sellepärast linnas ei olnud enam neid nii palju ruumi, kuhu neid paigutada, neid. Vanglad olid täis ja siis oli seal eraldi barakk, mis oli eraldatud sellest päris laagrist. Ja meid pandi sinna. Ja seal me siis olime kõik koos. Jälle mul ei ole, seal oli teisi ka, aga seal ei olnud Anky eestlased seal lätlasi ja leedulasi ja mustlasi töölisseal oli hulgas. Kes siis ootasid oma kohtuotsust? Ei, neil oli siis juba andmed allkirjad antud, tähendab. Jälle ei mäleta nende nimesid, kes seal olin. Mare oli Külli kada, Reiman oli seal. Selles satsis, kus minagi olin selles kambris. Ja mind lasti sealt vabaks siis 27. juunil. Arvestasin, et täpselt aasta otsa kodunt võeti ja ja siis siis loeti ette, ainult otsuseid on 10 aastat määratud ja elassilaks kohut ei peetudki. Kelle lüüte kellelegil mingisugust uut ei ole, ainult loeti otsus ette ja oligi kõik. Alguses kujunenud välja lasti, siis ma olin nii nõrk ja vilets, muidugi jalgelt käimist ka midagi. Pandi baraki, lähed ja hakkad seal pärast määrati päevingu abiks. Siis ma olin nii löödud, jal oli astmed, on nii mäenõlval, oli see maja või barakk, seal oli üks, viis, kuus astet tuli astuda enne, kui laid, mina sealt üles ei pääst. Pullironi ei jõudnud, ei jaksanud. Nii nõrku linnusöök oli nii vilets ja, ja liikumata ka, ega seal palju seal uidata seal märide vahel barakis. Talle mulle nakkas selle poolest, et ma sattusin brigaadi. Nii-öelda kahjuks eliit plejaad hobusemeeste pilliga katkes, hobustega töötasid selles laagris. See brigaadis võttis mind omaks nii-öelda brigaadipoisiks, võla ei olnud ka jälle nagu nägijaid lihtsalt lapsest tale hakkas poisikeseohtu. Toitsin natukene alguses, kui ma olin Tajevnik seal veel, ma ei tea. Väga kiiresti, toit hakkas seal saama juba õige kõhu täis, kohe. Üks kuu aega võib-olla läks mööda, siis anti hobune, eakesid hobuseid. Ja jäingi sellesse laagrisse seitse ja pool aastat ühes samas laagris. See oli niisugune laager, seljanka kolmes osas oli laager, tähendab, miks üldise töölaager siis oli, ma ei oskagi öelda, OP nimetati sinna, kus toodi need kes oli metsale laagrites juba nii viletsad, et enam ei jaksanud midagi teha, nii et tervise parandamisel kosumisele neid toideti natuke aega seal rohkem, siis oli ju iga kuu, võib-olla paari kuu tagant tuli arstlik komisjon kujuline, natuke paremaks läinud, läks metsa tagasi ja kogu laagris tehti sedasi. Nava kraadist ei võetud tüki privaatpidi jääma sellele, kes tööd tegi, sellepärast suured maad olid, mis üle saridasin, sovhoos. Sovhoos jäin sedasi ühte sama laagris ja seal oli ikkagi ikkagi põllud ja laagri midagi, ikka saad eriti hobused, töötajad. Ja mingisugust kaupa kartulit, kapsast, natuke Sachill. Ja hobustelegi Antega aerunu närilised, kaeru oli kahekesi midagi, aga mis metsas metsas midagi? No teie olite tulnud välja suveriietega, peaaegu, te ütlesite maanteele. Mantel varastati mul kohe Glebajas ära, tulen õhtul töölt ära ja enam ei ole ja küsida kuskilt. Kui nüüd sellest hakata rääkima, siis oli kõige hullem just see varastamise asi, mis ära võeti, seal ei küsitud, on sul riided selga panna või ei ole? Mõnest brigaadist oli mõni puudu, siis, või puudu tuli inimesi, siis olid seal hakkamas kohe mehed, kaigast, kaikamehed, kaikad käes. Need läksid siis välja ajama inimesi juurde, ise vangid vangi teha, aga need olid need kriminaalvangid, nad olid ju abilised. Valvuritel ja isegi anti need välja, kui ei saanud oma portsu täis inimesi, kes pidid minema tööle, kes, keda arst seal ikka mingisugune arstiabi oli ka arst arst oli vabastanud. Aga kui isand portsu täis nauti välja kaigastega peksti ja ikke mets. Aga inimene ju mõtlev olend, ta ju mõtleb. Mis mõtted seal võisid inimesel olla, kas lootusi oli mingisuguseid või kas mõtles tuleviku peale või? Enamjagu ikka enam nagu rahvastik mõtles, kes seal olid. Lootšidikat, sakslane võidab. Ma mäletan, seal isegi esimeses laagris olime. Lennuk lendas seal kuskil metsalangi peal välja raiutud, juba lennuk lendab, ütlevad sakslane, siis käsutati kõiki pikali. Agress tehti meestest. See on justkui Takslantaks, näeks, et siin on nüüd vaikinud meie ülemused ja suured asjamehed, nagu lapsikud sakslasel, oleks nüüd saantelli midagi sinna aidata, aga hädasolija haarab õlekõrrest. Mismoodi valvuritusele haakristi peale on nemad saanud vist arugi palvud äärmiselt kaugele, seal on suur Lankjal, iga nuka peal on valvur lennuk, kuskil kõrgel lendas selle ja kiiresti mehed pikali, sedagi tehti meestest akristan. Elan keskel. Kas jõuludest? Tagasi siis need olid niivõrd puruks pekstud korjad, närin nii puruks, narmendasid üleni seinad, seista, jõud, sirelid, postid seal, kus raba juures range värava juures seoti sinna posti külge mitu päeva need seal olid postide küljes näidata. Kes põgenevad, mis siis saab. Eluvaim sees elu vaimses muidugi elusat jõut, Alton puruks rebitud. Eks nad siis lõpuks suritseb, uskumatu. Teistele hoiatuseks. Kas te koduste peale vahel mõtlesin? No see oli igaõhtune asi igavesse. Ja muuseas, ma võin seda öelda, et, Kõik need aastat mina iga õhtu palusin jumalat. Kust ajutiselt koju pääseks ja see oli minu ainukene. Palun.