Eerik Heine üks erakordsemat saatusi selles saatesarjas on sündinud Tartus osavat koolinoorte põrandaalusest liikumisest. 1940. aasta suvel viis nooruki NKVD piinakambrisse. Järgmisel kevadel vabanes ta õnnekombel, kuna vanemad sõitsid ümber asujatena Saksamaale. Seal astus Eerik Heine vabatahtlikult Saksa sõjaväkke, et kaasa lüüa Eesti lahingutes, kuid tema üksus suunati Ukrainasse. Eesti omavalitsuse vahendusel pääses ta peagi kodumaale. Järgnes teenistus Eesti julgeolekupolitseis eesti leegion, rindemehe, eluohvitseridega, kool ja selle lõpetamisel sõit Narva rindele. Mina siis määrati 45. rügemendi juurde rügemendi komandopunkti sisse läksime maad, nõustuta mees vees. Riipalu Mul koolivend kaitseliidus võimul teha, kui ma õppur pane kasvõi oli õppur malevkonna instruktor kaitseinstruktor ja ta, me elasime siis maid juurde, nii nagu Saksa sõjaväes öeldakse, et need alles laske õigeks. Mainzeistel Orleans, ohvitser ja käsundusohvitser ja, ja adjutant ja nii edasi. Ja ta oli suurepärane mees, davai karm. Aga äärmiselt õiglane mees. Ja seal pritse männiku juures vana mõisa kartuli. See oli pooleldi vett täis, seal sulistasime, tähendab null näridoideedud sulistasimisel põlvini vees ja öösi, kui magama läksime, enne kui saamine on haridusele. Ajasime ööd ja päevad seal juttu ja käisime seal ees kaevikutes ja me saame väga hästi läbi, haruldane mees oli. Siis sealt tõmmati meid väljuda. Nordlandi mehed tulid asemele meie Seksjoni ja meid saati auvere all. Venelastel oli kavatsus auvere juures mereni läbi murda, läbi murda täpselt. Turner, kes oli see üleni, juhatas seda rinde ülem ja ta valis just meie, meie pataljon Maidleja pataljoni välja, et see on praegu ainuke väeosa, kes suudab sellele lahingule vastu pidada, mis, mis nüüd tulemas on ja riivi ette lükata, riivete lükata. Täpselt. Ma mäletan seda nii hästi, kolm päeva enne ei, kolm päeva pärast ma olin peaaegu magamata. Kogu aeg tähendab, et kaitset ette valmistada ja ei oodatud rünnakud ja kui see rünnak tuli, siis oli kolm tundi turmtuld nii palju kahureid, kuni nähtavasti oli seal võib-olla sajad meie väikest nii-öelda kahe kilomeetris umbes loiku pommitasid seal kolm tundi järjest kõik häälikud, läksite tasa ja punkreid purunesid ja seal või koguni selline asi, et nad tulid. Ühesematoorium, tule, kalurid sisse. Said oma omane suurtükitules olla või see rünnak algas, said pooled enne surma, kuna meiega jõudsid oma turmtules emani varajasi staabi juures. Vaatasin ja jälgisin seda lahingut seal Kärdik silmaga ja sellega saab näha peaaegu igat inimest kilomeetri kaugusel. Ja siis ma hakkasin nägema, üksikud kogud hakkavad tagasi tulema, jooksevad läbi turmtule tahapoole. Äkineda kihvatas mulle taevane arm, et poisid hakkavad tagasi tulema. Ja ma hüüdsin veel. Tulelaul ma olen ette, seal on midagi väga halvasti viltu ja ja siis ma olin viivad, räägi sellest ärritatud või meeleheitel, et ma lihtsalt jalutasin läbi turmtule ja kes vastu tuli, poisid, kes olid põgenemas, need võtsin kaasa ja seal ma nägin, et näed, hoidis, saad sellest turmtules niivõrd närvishokis. Ei teadnud üldse, mis nad teevad, oli ainult tahtmine eest ära minna, tähendab sellest haavatuid tuli ja, ja kui ma ette jõudsin oma kümmekonna poisiga, kui sain kaevikusse, siis äärmine hävitusopsid olid kõik välja langenud, viimseni, kohe võis mul nähtavasti see selline Anne on, et ma võtsin siis kohe juhtimise üle ja ja venelased olid veel. Juht seal, kui me seda kammisime, seda need kaevikud seal sai, suri seal, sain pihta ja selles loigu nii kahju sellest poisist. Nooruses saadigi Martin kaitseliidus ja voline koos. Sama oli üks nii-öelda kohusetundlikumalt poisse üldse selles minu üksuses minul rühmas. Suur kaotus, kui meil. Saime seda liini veini kindlustada ja aga seal oli selliseid juhtumeid, kus punkrit siis olid mehi täis. Surnu mingit märki mingis mingis haavu ega midagi ei olnud ja see oli selle rünnaku ajal. Vene rünnak. Rannapatareid mere ääres pöörasid moodsad otsad ringi ja seal kuuetolliste Aga mõni läks viltu ka ja see õhusurve see tappis ja ilma, et oleks inimese viga teinud. Ja seal näiteks sepa kapten Seppoli paremal käel oli minul vist teise kompanii ka juba kolmandaga. Et aga selle selle virgats, noor poiss mõlemad silmad tulid sedasi ohu survestasid, tulid väljaseppa viis poisi nagu selle asja läbi seda turmtule viis viis poisi isikut sidumispunkti, aga seal ei saanud midagi teha. Ta jäi pimedaks ja. Ja siis see lõppes selliselt lahing, et õhtupoole oli liin jälle korras. Tähendab, kaevikute liin oli, oli venelastest puhas ja siis tuli korraldus taganeda maha jätta see viin, olime vihaselt taevakene oma perega oleme venelased SIND löönud ja nüüd kästakse taganud, aga siis vaeseks tean, Narva rindel oli katastroof. Saaks hoid Niva ammu seda kavatsenud, et Narva rinde tagasi, hoidke kahurid ja laskemoonalaod ja värgid, hoid taha pole viinud ja meie poisid jäid ilma. Väga suured määran, jäid ilma Ilmar lahiga moonata. Esmalt kahuri vaja toetuseta ja seal said ju väga paljud said surma, jättis näiteks täitnud hunt arvuliselt julge mees, saatis oma poisid tagasi, kes ellu jäänud, ise ise sinna, mina jään siia ja langes seal nii, oi palju. Eks allohvitser oli seal relvaähvardusega sunnismehed tagasi minna, aga ise ei venelastele vastu ja traagika suurde. Jah. Ja mina sain ka, samal päeval sain, sain seal pihta venelasi või nii palju laskemoona niivõrd sest ta hakkas nüüd üksikuid inimkogusid ja võib-olla täis sisse, pange kaevikutest teise kaevikus tahtis liikuda. Neid taga tankitõrjekahuriga üksikuid inimesi hüüdsid sõdurit. Ja ma saingi sa nii-öelda oma kabelimatsu peaagu ka. Hoidsin vaja taastada side laevakompaniiga. Ma hüppasin ühest täis, vajuns sellest kaevikust välja, teise, seal mürsuauku, seal kohe niivõrd suur, et oli kaevikud täitsa kinni matnud. On, tegin hüppesead üle ja samal ajal tuli ju võib-olla paari meetri kaugusel mürsk lõhkes mul vasak õlgkilde täis, nii et nagu herneid tuli. Ükski tuli Kiiulist läbi ja jäi pealuusse kinni ja tõmmati pärast tangidega välja. Ja siis läks, saadeti Tartu haiglasse. Seda just nüüd, sinimägede lahing hakkas peale ja ma olin seal, seoti, vajavad nad kätte, said need killud, mida on võimalik teha otsida ja võeti välja ja seoti kinni. Need on nagu muumia, peaaegu ka kastid vidi rongiga ja rongiga võidi öösi öösi veidi rongiga. Tartu oli tol ajal nagu hospidali linn. Koolimajad olid ka haiglas söömi, kuhu mind viidi Riia mäel, seal suur suur maja, aga siis ma kuulsin niuksed asjad. Kompanii, mida ma üle võtsin seal auveres. Et see oli raskesti kannatanud ebaprofessionaalse käitumise pärast seal, kes olid seal komando üle võtnud seal. Ja mul läks süda täis ja ma panin haiglast minema tagasi oma poissi juurde. Mis avastati, tollel oli surf, läheb nooremleitnant seal samal aastal, aprillis sain pagunid peale. Ja oligi, tulime Tartu olla. Ja tähendati läksidki tagasi Narva rindel, eks ole. Haiglas te läksite ja ma läksin tagasi sinna ja ja võtsin selle komando üle seal ja, ja siis me läksime sinna Tartu juurde viidi, kuna seal Veneroni ähvardavalt ligidal juba Tartule Kambja alla läksime. Seal oli niisugune asi, et ma käisin öösi kõvendatud patrulliga, käisin verre tagasi, tegin seal igavest Rivoogad veel ja sain kaks keelt kaasa. Ja nendest saime teada, et järgmine hommik hakkab lahing. Need andmed andsime edasi ja hommikul lahingsaks ründmus tankidega ja. Aga mis juhtus meid vasakul tiival olid sakslased ja need panid minema, niipea kui nad hoid kuulda, seal oomika hakkab lai eemat Ivo meile teatanud ja hommikuks olime kotis terve staapani konsis. Seal sees mägi, odaheitja, boika poiss, see oli, tähendab ka seal saab istuli, vaatame, mis uuemad on seda oma väiksuse juures. Muidugi, Maidla ja mina ja hommikul ma magasin, pääsed öös siis. Äkki olid peaaegu need vene tankid, vaatasid aknast sisse, Venega torul toimib aknas sees. Ja maitsta siis sai oma, aga siin ma autoga veel minema, poisid vihita välja ujuvauto amfi-amfi Šemmaagniga. Ja siis andis mäe, andis seda komandomäe kätte. Mägiskahurist pihta, viss-viss, jalad alt ära või mis seal oli? Ta sai veel mullüüdjat poisid tagasi ja siis ma püüdsin seda teha, kartuli jooksime seal 30 poiss ja kolmekesi jõudsime alles teisel pooltäis said kuulipilduja toas, kõik jäid sinna. Ja siis algas mul see rets vene tagalas kaugel ees, ümberringi. Päeval peitsime öösi, liikusime ja sattusime Vene laagritele. Häire jälle igal pool jälle minema, jooksime eest ära ja murdsime läbi. Järlaselt kohtasime seal väga palju Need põgenikemetsades. Ja ma jõudsin niimoodi Jänese silla juurde, ma teadsin seal koolmed. Et ma olen seal üle jõe ja ma teadsin ka, et seal veel meie omad on teisel pool. Lennukid meie oma, Eesti lennulennukid hakkasid jänesesilda pommitama. Pärast vangilaagris, kus said kokku sellidega, kes seda mõtlesin, pommitasid mul kohe lagi pääsem. Ja oligi nii, et minu taha ja nende see ette tähendab, kes minuga kaasa tuis langes üks pomm ja ma olin kohe nii-öelda aut täiesti meelemärkuseta. Ja kui ma üles ärkasin, venelased olid ümber, kobasid mind hurra Uranielas ja aurasid endas kella järele, kus kell on. Võtsin käe pealt kella ära ja mul oli juba nii, et nüüd ongi, kuni topp hakkasin neid sõimama, nii palju, kui mulle seda jõudu jätkus, kohuta päev alul oli, vanad haavad olid lahti ja ja siis olin kindel, nüüd lasevad mind maha. Aga seal üks Venemaa eestlane oli, kui ta kuulis, et ma eesti keeles sõimasin ja solvusin, ta kargas juurde, ütles, et kuule, ole vaid, ma räägin nende sentidega siin, et te olete väga tähtis ohvitser ja et neid on vaja viia sinna taha staapi ja need siis siis sa pääsed. Ind vaikses ka ja ja mulle pantis konvoi juurde ja mais puhkasin ja pooleldi kandsid mind tähendab Tartusse Raekoja tänavad. Ja see oli võib-olla ka üks, üks raskematest teekondadest, kuna terve selle saekoja tänav ulatuses majades kostis kisa ja karjeid ja, ja peksmise hääli ja nii edasi. Venelased röövisid ja vägistasid seal inimesi, nii et ja siis tähe tänava saekoja tänava peal oli ta. Seal pandi mais püsinud jalgel. Pandi sinna hoovi pikali ja seal need vene matrjoškad koorisid kartuleid ja pildusid mind kartulitega. Ja sõimasid, kas kolmekordsed need tuli ja siis sead see raudteejaama. Siis hakkas Marss teekond hakkas jalgsi Võru poole Petseri poole. Seal oli juba paarsada sakslast oli ja, ja, ja selle aja jooksul kogunes umbes 30 eestlast. Ja see teekond oli samuti väga masendav, minul igatahes tee ääres hoid, meie inimesed, perenaised ja peretütred ja, ja ka vanu mehi järgi vaid nutsid, nii et terve see tee oli Via Dolorosa, nagu öeldakse. Kannatuse tee, kes maha jäi, see, need lasid maa maanteekraavi ja ja ma eluaeg olen meie poissi on tänulik, et Nad nägid, et ma öelda olen kokkuvarisemise äärel ja poisid kandsid mind kuni võruni Võrus, siis tuli seal paar ohvitseri, tuli juurde, sakslased seal sõjavangid. Meie pataljoni harjuda anti vaid tähendab sideohvitseri leitnant Martin, sakslane keda seal olime ümber piiranud lahingud, lõime selle sellest ümber viiramises pääseda. Nägime teda. Vaatasin mingi ohvitseride Hitleri vastane organisatsioon, selle liige ja jaurasse kogu aeg meie kallal seal. Ja saad viidi meid siis oja, seal oli veel. Tulin. Mees püüdis värvata sõdureid, kes läheksid, tähendab keda viiakse läbi rinde ja siis nad peavad seal teatud objektid, tähendab, mis tuleb õhku lasta sildu ja värki ja keegi sinna sellesse lõksu ei läinud ja siis mantimis rongi peale. Teekond läks siis Leningradi, mul peaaegu nädal aega olime näljas ja eriti janus, paar korda anti juua. Leningradi lähistel lahutati ohvitserid meeskonnast ära ja meid viidi teisele rongile. Rongiviisid sisse venelastega koos ja seal siis siis viidi meid Moskvasse oksjonilaagrisse. See oli üks vana klooster, igavene kõrge, kõrgelt nende kaartega võlvialused. Ja seal oli siis vis nariloydvist kuue seitsmekordsed vangidele. Peamised olid sakslased, sakslased, ohvitserid ja Soomas ja ka Soome ohvitseri marsa nendega hästi läbi ja natuke oskan soome keelt ka, niimoodi sain eesti keelest aru ja. Ja nemad olid seal nende palkide Klankudeks ei saagi, et seal tegid seda tööd seal omal vabal tahtel, tähendab, et said rohkem suuremal suurema normina, kuna seal jätkus minule ka. Seal olime. Septembris, kui ma kinni kukkusin, september, oktoober, november detsember ja detsembris kutsuti seal, ma kohtasin leedulast ka Napoli joones, Tšernjus ta ise, ütles ta Leedu kindrali poeg ja kompaniiülem Leedu sõjaväekompaniiülem ja oli Ukrainas Panther arstide poolt kinni võetud. Tervise ümber piiratud ja kinni pandi edastused, solid, need relvad ära võtnud ja. Seal oli siis paar lätlaste oli juba kolm kolm lätlast ja neid kutsuti sinna kommundatuurivad, kisti pagunid maha anti nii-öelda kõva keretäis kõigile seal terve see vaht, kuna see oli seal püssipärade ja nende puhastusvarrastega saime nii, et kuulete te ise maa reeturiteks ja saadeti üles söekaevandusse kiisima kiisla laager surmale, aga nüüd see oli tõesti suruma, aga kui me sinna sinna jõudsime, need neli lätlast ja mina ja leedulane siis laagri komandant võttis meid vastu, see ütles sõna, saad teod selleks siia toodud meie kontidel kommunismuse üles, ehitame seda tomatist. Tegelikult seal suriga ja iga nädal nii-öelda kümmekond inimest ja, ja restorani juurde neid isamaa reetureid ja nii edasi ja zemljankades olid need barakid pooleldi maa alla ehitatud ja seal Ma vaatasin, et mõlemalt vedusega kutsusin teda napiks. Vaatasin, et kui ma siia jään siis ma suren niikuinii kolme, nelja kuu pärast, jalad või umbes kuu aja möödumisel, et jalad hakkasid juba kergelt paiksete alatoitlus ja leiburiga otsid pihku pigistades. Vesi jooksis lihtsalt pooleldi tainasse nii-öelda. Aga siis ma mõtlesin, et kui ma siia, siis ma suren niikuinii, aga kui ma püüan põgeneda, siis on vähemalt kaks võimalust. Ma pääsen või mind lastakse maha vähemalt sõduri surm. Ja nii oligi, hakkasin ette valmistama ja ootasin neid suuri suuri. Ma põhjaosade tormid, puurijad, et see on selline tugev. Et kui ta nüüd tormab lund ei näe sinna ette ka kätte, ei näe siin mu ees. Ja see tuligi veebruari lõpus, märtsi algul, kolm päeva ja teisipäeval ütlesin õpilased, kuule nüüd ma lähen. Ja see poiss, leedulane ehkki ta Ma peaaegu üle põlvede paistes aitas mitrad aiast läbi, andis ved oma viimase Leivapaika andis mulle kaasa ja Jätsime jumalaga tema iseloomust tagasi ja mina läksin edasi. Eemalt, umbes kolme kilomeetri kauguselt läks raudtee, mis, kus need rongid liikusid ja ka nüüd see seis ka täiesti kus, kuhu c5 Ma lähen lõunasse. Lõunasse tähendab Molotovi kanti, praegune Perm, kuidas nad kutsuvad seda ja rongid ei liikunud, jah, ei, kõik täis tuisanud ja siis teisipäev ma sain kolm, kolm kilomeetrit eemal, seal oli siis seal raudtee ja nende kidurate metsad nii-öelda ja ma läksin siis kaebasin hange ja jäin ootama, kuni see torm vaibub. Ja paari päeva oligi, oli vaiksem ja siis need lumesahad veduritega, need hakkasid liikuma ja raudteed puhastama ja. Ema siis seal sain, mis mulle kaasa külmunud kartuleid paar tükki ja paar väikest tükki leiba ja. Ja siis sahad töötasid seal puhas, tekkis niuksed nagu peaaegu nagu tunnelist lumevallid. Ja siis öösi ootasin, kuni rongid hakkasid liikuma, vedamine paar päeva seisnud ja siis ma ühe niukse valli otsas, siis hüppasin sõelongi, pugesin, surusin end söe sisse ja ja, ja hakkasin selle lõuna poole sõitma. Sel ajal kindlasti juba häirivaid lõppenud. Ei otsinud, arvan kindlasti võib-olla huntide kätte saanud ja ära murtud juba ja võib-olla mõtlesin lihtsalt tormi ajal kusagil lume alla mattunud laagritsoonis, et seal sellist purjetaja Roy tahab inimesi laagris koguni kaduma. Ilmusid ära ja alles kevadel saadi kätte. Ja siis sõitsin seal. Meie hulgast välja ja sellega olin ma kindlasti juba paarkümmend kilovatti või rohkem, olin juba eemal säält ja hüppasin maha kusagil mäe kallaku peal ja hakkasin jala minema ja siis sain jaamadesse seal juba väiksed jaamad ja ühes jaamas ma varastasin umbes meetrised õlikannud, mis, et see vagunisaatjad Vuniad telkide õlitamiseks kasutavad ja siis mängisin vagunisaatjad ja õlikannuga kova isemann, must, kui terve elanik kontserdi ajal katkenud puhvaika vatipüksid ja veidi närakad jalase riietuse poolest suurt vahet ei olnud, tõesti on. Ja siis vaest läksin viltu sinna alla Moskva poole, siis lunib veel tagasi ja siis lõpuks sain õige tee käte läbi ravi. Ja edasi nendes nendes jaamades vaest tuli õpetada rongi pealt maha, kui hoida, kontrollis aga see selle terve Venemaa liikvel. Venemaa otsib paremaid paiku, kus saaks suutäie rohkem süüa ja seadmed kotipoisid ja mina olin siis samuti, on umbes samasugune seal hüppasite alati koos õlikannuga. Väga huvitavad inimesi, seal võiks vene kriminaalvaras blatnoi uisuka, tundsin Stahli vist blatnoi ja see siis rääkis, oli põgenenud ülevalt Vorkutaasia Norrivskisse seal. Et nende meetod oli niimoodi, et võtavad noore süütu poisi, kes selles värgis midagi tea, võtavad meelitavad kaasendaga põgenema ja Ta nii toiduks, kui seal tundras või selles toit otsa saab, siis on tema, viiakse teda ja Ma olen seda mitu korda teinud. Ise maalib, katsusin temast lahti saada, kui vähegi võimalik. Lõpuks oleksime seal oma omavahel tülli ja ta oli ka nii-öelda gei homoseksuaal ja teebki seal riisi ligi. Ja siis hakkasin juba Leningradi, muidugi see oli jõudma ja vahepeal midagi häda ei anna häbeneda. Ma varastasin ja jaamades ja, ja üksikutes nendes taludesse, mis need talusid taludeks ei saa nimetada, aga lihtsalt hütidest ja et kui sees hoida ja ja ka lõpuks nänni kraadi lähistade jõudsin, aga siis olin kolm päeva juba täitsa söömata ja. Ja siis varastasin ühest Magazinist, tähendab, leiva magasin, laaditi just sellest autost leib, leivapätsi, seal siin. Varastasin kaks pätsi kaenlasse ja panin jooksu hästi või halvasti, mowskini kukkusin Medici otse sülle, ümber nurga rüüdja, seal igavesi kõva keretäie ja, ja, ja. Arvamisi oma endise koolidirektoriga ja sa ütlesid seda, keeldu läheb alati vaja ja tal oli õigus. Muuseas, kui ma seal ülekuulamistel olin, maitsesin, ma vene keelt ei oska. Ja aga kui see ülekuulja esitas küsimuse tõlgile tõlk mõttes, kuidas eesti keelde tõlkisin, ma sain juba kombineerimise, kuidas, kuidas vastata nii, et ma ei kuku. Ja siis samuti küsiti minu käest, otsisin kusagil Sid laagrist, põgenesime ja muldonial peali, varastasin leiba. Ja see oli selline, kus tehti nende mürskude lõhkemis keeratakse peale, tähendab sütiku settinguid või tuhandeid oli seal tühjades vabriku hoonetes hoidjonärika, kahe-kolmekordselt neljakordsed ja seal hunnid sõjavange, nii palju igasuguseid sakslasi, rumeenlasi ja itaallasi ja igasugused venelased tellinud Rootsist Fidrow tulisi, pressi, hiiglasuured paar maja korda kõrgem. Ja nendele me siis pandi meid sinna auke kaevama aluste jaoks platvormid ja selleks, et tsement kividega segada nagu killustikku, eks ole seda pilti nägema, sajad vangis istusid, ristis jalu vabriku platsil ühelegi käes või mõni mõni rauatükk või oli mõni vasara või, või kivi lihtsalt. Ja purustasid telliskive nendeks killustikuks, mis selle tsemendi sisse peaks seoidossi kohene, selline selline pildi, nagu vanasti Egiptuse vaaraode orjad nii-öelda olid, tegid sajad ja sajad inimesi, see, see kõrvulukustav, osalejate ja rauatükkide, see kõla oli kõrvulukustav. No ja siis äkki tuli selline korraldus nähtavasti, et kõik eestlased üle terve veenma, kes seal vangi langes tuua Tallinn. Ja kohe tuuakse selleks sinna, et seal on parem üle kuulata ja tunnistajaid ja nii edasi. Ja siis koriatigi meid kokku ja seal oli umbes 800 meest, oli selles SR Louis, milleks Eesti poole seal ma kohtasin seal Richardi, kes, kellega olin koos seal põranda alus õpilaste organisatsioonis ja sedasi. Ja paljud sõjasõpru ja, ja siis, kui ma eeskätt Eesti piiri jõudsime, siis oli paljudel nutt oleks ikka niivõrd mõjus tagasi koduma. Jaamadesse sai teatavaks, inimesi kogunes kohe tuli ka igalt poolt oli Kosejaamadest läbi, läksid, inimesed lehvitasid viisides eesti poisid tulevad ja kõik oli tõesti, see oli omaette elamus siis Tallinnasse viidi meid siis sinna Bekkeri sadama mõttes. Nüüd Muuli, toid lõhutud, aga siis me ehitasime need muule, peamiselt just toodi liiva, kui seal männikul too seinad olid juba üleval. Täitsime vahekohas, leidsime liivaga kogu aeg Ronkrongi järgi majandis oma muunidesse. Ja siis oli seal niisugune asi, et hakati uurima. Võimetega et ma pean siit minema ja siis ma kohtasin seal üht koolivenda Endel Uudekkida. Tema oli samuti sedasama asine. Temal olid sugulased, hoidsin Järvamaal. Valvega ainult ühel päeval õige läksime. Ma pean praegu kohe ausalt ütlen, et ma hõivasin ühe ühe mehe ülikonna. Vangiriietes tähendab nende jaoks kohe kahtlaselt äratan. Korralik ülikond, jama pärast vabandasin, aga kahjuks on see mees juba surnud, nii et. Minu vabandust ei saa ega andekspalumist ei enam, ei. Võib-olla kusagil. Saab. Võttis seda omaks. Ei, see oli. Läksime, mets. Mis aastal algas teie metsale? Näidud? Ja siis olime, olime metsas. Edgar ega siin ja Scarlonnistega ja endale luuljak küll. Kolm musketäri nii-öelda, nendega alguses rändasime ringi niisama kõvas kohas kohta saime relvad ja peidetud relvadest ja muretsesin endale valepassid bassid, aga muidugi panime omad pildid peale ja ma muutusin spetsiks pitsatit ja nende valmistamist. See on vist mitte ainult meil valepassid või me tegime kõigile, kellel seda vaja oli. Kümneid ja kümneid. Aga siis juhtus niisugune asi, et seda keegi enam ei usu või ei usu üldse Niukest asja, tegin seda metsavenna aja jooksul. Mogukusime kunagi Viljandis kinni Engawadima ja ma läksin sõpra aitama ja ta saaks ka nii-öelda paberit, kuna ta oli ühe venelase surnuks, ta oli autojuht ja ostsime seal ostist paar veni, majuritser Vendioodisti ostis ära formaalsused, tuled sinna kirjutama passi välja ja sa pead isiklikult minema ja mees sai nii vedelaks ja mõtlesin. No kuule, mis siis on, kui sa ei lähe? Raisku läheb ja see viin, mis me oleme nendega laristanud. Et ma olen ise sinu asemel oleks, see on lihtsalt formaalsus. Aga nähtavasti oli üks major oli meelt muutnud ja siis läksin kohe olin kinni. Mis siis on üks juut oli Viljandi KGB ülem ja ja see oli kohe mul kukil panti ühte tuppa kinni ja otsiti läbi, aga püstoli jões? Rinnakas poiss ja vist oli siin just rinnavähi all ja siin ei sattunud ja ma tulin sealt lahinguga valla. Ja see on muuseas, toimiks ka sees seal Viljandi värk ja siis ma läksin, tuli üks teine asi, mida väga vähesed inimesed usuvad, küll sündis. Läksin Siberisse, valepassiga metsavennana nii-öelda teise nime all käisime jooja Priit Põltsamaa ballettmeister ametit. Läksin, originaalsed, läksin selle taluniku tütred jällegi, kes meid nii väga kui meil haiged, siis sa põed neid ja meil oli süüa vaja, siis saime sealt ja haavatud parandasid ja ja me tahtsime midagi teha, noh, Edgar siin samuti ja nüüd teeme midagi. Kuidagi saaks tasuda ka need lahkuse eest ja. Ma lähen, mul vene keel enam-vähem on ja ja niisama loomulik, siis otsis, muretses umbes 10000 Rubasele selles otsinud kaasa ja suure vanasti meistreid laiali, niuksed tuletõrjerihmad. Nendele mõtlesin kotikesed. Niukses kotid, Külli kuraalisse panime. Panin hästi riidesse. Ja sattusin veel kõrvu, Dism, Elisson, see oli see, mis ta oli, see ametiühingu liider. Lennukesentiisi kolm oli, seda ma mäletan, see oli. Muide, Illisson oli vana hävituspataljonile, et te teaksite selle hävituspataljoni mehi, Me hävitasime ka, kes hoidval elus. Kui me metsas olime Hills neli 41. aastal hävituskatooja, siis on selge endale hea naabri ojanamisel ajasime juttu ja tema oli ikka kohani. Kaunis venelastest rääkis kaunis halvasti tervest sellest bürokraatiast nii-öelda. Ta hiljem muide võetigi maha selle koha peal assoo jah, no siis arvutasin, sellepärast oli väga halb arvamine venelastest nii-öelda siis Moskvas finantsspekulantide kokku, kes muretsesid mulle 500 rublase pileti Novosibirskis. Ja siis mul oli seal paar päeva veel aega, enne kui see rong läks sinna ja siis läksin linna vaatama ja ma sattusin Is Kremli juurde ja seal oli, ma ei tea, see võttis kananaha ihule. Nii kumu asjale, Kremli liginesin, siis tuli selline tunne, et need miljonid, kes püüdsid, oskad vallutada, kremlist, valutada. Need vaatajad mul selja tagant naeravad, naeratavad nii-öelda heakskiitvad kohe kananahk ihule, et ja siis ma läksin edasi kaebani käega kohe kremli seina peal, et vaat, siin on nüüd üks vana sõdur relvastatud, kes praegu veel edasi sõdib selle selle režiimiga. Kohe selline selline tunne oli, miljonid ja miljonid on mulle toeks ja ja aitavad mind nii-öelda oma ettevõtmises ja mul oli kohe nii kerge ja hea tunne. Imelik, aga praegu ma vaatan, tulebki praegu kananahk ihul.