Tartlane Eerik Heine kuulus 1940. aastal koolinoorte vastupanuliikumisse. Vangistati NKVD poolt, vabastati järgmisel kevadel ümber asujana Saksamaale, kuhu pääsesid tema vanemad. Teenis pataljonis ostland. Eesti julgeolekupolitseis, kuulas üle Neeme Roosi ja Eesti leegionis. Eesti diviisis määrati pärast ohvitseride kooli Riipalu rügementi. Langes Tartu kaitselahingutes vangi, põgenes vangilaagrist, tabati, põgenes uuesti. Metsavennana võttis ette hulljulge retke Venemaale esinedes vale nime all ballettmeistrina tegelikult eesmärgil tuua Eestisse tagasi küüditatud tuttavaid. Uskumatu lugu, kui seda ei kinnitaks ka endised metsavennad, Edgar ranniste ja endeluude küll. Et Eerik Heine läks tõepoolest sellele retkele salataskutes kaasas suurem rubla summa ja vanu kuldrahasid. Moskvas sahin spekulantide kokku, kes muretsesid mulle 500 rubla pileti Novosibirskis. Ja siis Mul oli seal paar päeva veel aega ja ma läksin. Ja ma sattusin Is Kremli juurde, nii kui ma sellele kremlile liginesin, siis tuli selline tunne, et need miljonid, kes püüdsid Moskvat vallutada, kremlist valutada. Need vaatavad mu selja tagant, naeravad, naeratavad, nii-öelda heakskiitvad. Täna oli jõule, et ja siis ma läksin edasi, kaeban käega kohe kremli seina peal, et vaat, siin on nüüd üks vana sõdur relvastatud, kes praegu veel edasi sõdib selle selle režiimiga ja. Imelik, aga praegu ma ootan, siis tuleb monarhia võsad, Läksin, läksin siis edasi, saab Novosibirski bar. Rongis oli niisugune asi, et hoiatati juba ette, tee palun ja igasugused röövlid, panded püüavad reisijat, need summad on ja värke kätte saada ja ma nägin oma silmaga, aga seal oli see, kus oli niuke mäekallakul mõlemal pool seal, mõnel pool olid need sellid ja pildusid pootshaaki aknas läbi, tähendab nendesse kohvritesse. Oi, seal ühe naisele vendu kohese pootshaak ja Me sõdisime. Meil on üks pere seal deemobidiseeritud, olime ühisrindes nende, nende bandiitide vastase teeröövlite terroriakt ei röövinud ja ja need rääkisid koguni nii, et need käivad, need v autosid röövimas. Nii nagu kängurud hüppavad, tähendab vedude veoautode peale ja siis nii-öelda teevad tühjaks igasuguseid harki. No lõpuks jõudsime sinna ja seal ma läksin taevani, rataslaev hobi äärde jõudsin ta, sõitsin mööda nii nagu vanasti Volga laevnikud elu tähendab, tuleb meelde, mis Mosfilmi nägin Eestisse vaeva pääl, seal Ühed, NKVD mehed ja igasugused muud muud tegelinskid ja tantsiti Kasatšoki ja joodi ja väärmõtlesin, nii et Don't ja alllaevad prahiruumis. Vangid sõidavad samuti sama sarvega. Ja lõpus jõudis sena patcornoyasse. Algas harujõgi ja seal läksin siis edasi Kalbaševas ja üks väike linnake, kus esimesi eestlasi kiidud, seal nägin niukseid pilte, mõtlesin ma loo lõpuni, ma püüan venelasi nii kahjustada kui vähegi võimalik, sest kuidas nad meie inimesi on kogenud suurem osa surnud nälga, seal elasid Muldonnides. Sügisel olid korjanud aseainet toomingamarju ja olid maandanud selle selle liha marjad ümbert ära ja selle kivim seal sees või seal ei olnud ja suurune Oid seda jahvatanud leivaks ja et see ellu jääda. Ja seal kogu See oligi, kelle järgi mõne võitjaid läksin. Jõudsin sinna ka, aga seal oli nii, et tsaari näivad moraalsed hirmutanud. Et sa jumala pärast ära, kui need siin siin, kus nad ta oli ühes kolhoosis, Nad saavad teada, siis olen minu minus, saite kohe laagrisse ja olid kaks väikest last seal ka. Ma mõtlesin, et seekord ma tulin sind ära viima. Ei ta ei julgegi pärast tulla. Ja siis ma hakkasin minema välisvõeti münt kraest kinni, seal kohalik komandant enda juurde ja et mis asi, see keelatutsioon, kuidas siia üldse julgesid tulla ja nii edasi. Ja pani mind kohe puuri. Arreteeritud halvas kohas kukkusin kinni ja ütlesin talle kohe, et kuule, et asi on nii, et Ma kahetsen, et ma tulin siia, aga kui sa mind nüüd lahti ka ja siis ma annan sulle kõik rajamist muga. Palju sul on? Kohe kui küsimus naise. Ja ta kindel tunne, et no nüüd nüüd saan siit minema ma seda, mis siin kehanber seda raha üldse nimetati. Mulloy taskutes umbes 1000 rubla. Ladusin selle selle laua peale ja luges ülejad. Lase jalga. Ja siis ma tulin sealt, tulin siis lennukiga tagasi, panime sinna lennukile. See metsavaht kahe tiivaga niisuke läheb sinna tagasi maasse. Sattusime tormi kätte, lennuk kõikus ja rappus seal. Kaks inimest, kes seal olid, had, läksin külla, taga midagi mingeid tagajärgi. Et kuidas keegi soovib minuga kaasa tulla Eestisse. Et mul on võimalus leida kõigile piletid ja toitu, osta nii kauaks. Ja ja siis seitse inimest tuli, kaks last ja viis täiskasvanud meri raha ja seal laaduri abil meieri kivik ja Bravoreytak ja oli halastajaõde ja siis oligi. Läksime Novosibirskisse nendega laevaga. Ja seal ja üks eesti spekulant oli üks naine, Venemaa eestlane igavene. Aga see oli, veri on paksem kui vesi ja ostis meile piletid, mulloined, Kulka rahasid ma olin ka kaasa võtnud, mida me nii-öelda edasime. Palju just Uudeküll, onu oli vabastaja Lembitu kapten. Ja see oli numismaatik ja seal oli igasugused kuulud, rahalise plaatina, vana vene plaation, rahalise inglise omasid. Ja siis vahetevahel, kui meil järgmine rahapuudus, siis tema abikaasa lubas meil kes oli veel elus, lubasime neid rahasid kasutada, mulloy paar tükki kaasas. See oli nagu Magneet selles anne kõigile kaheksale saime, saime piletid Moskvasse. Ja siis hakkasime reisima, kes ka neli päeva Moskvas pidime Vaher jääma seal või passikontroll, aga ma sain ja inimesed seal eemal, enne ilma, et nad oleks vaja on rännanud ja ise hakkasin pilli mängima, need olid minu ümber seal, mis. Ja siin räägid. Jätsid uksed valveta, said minema ja ja siis oligi, et üle Leningradi saanud üle Riia Saisi sinna piletit läksime rongiga sõitsime Riia, Tallinna ja Valga jõudsime. Eesti piiri sõitsime siis kõik need kallid inimesed. Mul endal oli ka vesi silmas, nutsin nii. Lõhestada võrdselt, et seal oli midagi. No ja siis jõudsime ja ei nõua, baas oli, oli, oli Tamsalus, seal oli nii-öelda terve selle väikese linnakese elanikud. Seal siis peatusime hetkeks vaid ainult päevaks-paariks ja siin on üks, üks suurepärane tütarlaps. Hoidja nimi, roosa Olub, elab praegu tappa. Kes meid vastu võttis, seal tervet seltskonda ja ekstirts, mäda praegust nime ei teagi, kutsusime teadsiks, eks tütarlaps seal ja. Ja seal oli ka nii võlts emotsioon, vaenlane oli see nii-öelda Eesti toitu ja küla päält linnakse. Uued riided, inimesed tõid nii ja, ja siis sai neile öeldud, et ärge kodukohtadesse mänge, kui ta kodukoht Sa näed, siis kukud uuesti kinni ja täitsa tagasi olid nad 41. aasta küüditatud 41. kõrvitsa. See oli 48. aastal omale meele järgi käia. Ja siis andsin raha kokku, nii palju, kui meil oli ja seal oli kaks väikest last taas ühe loo ei pane peaaegu üleni paistes, see sai ka vanavanemate juurde saada teistega ja vägipiltilus, väike tüdruk, oli see kõige vapram. Tõesti suurepärane, vaikiv absurd. Selle toi sinna minu juurde ühes Toby sadamast tõi ta minu juurde jumalakeeli Pauluses viise, tüdruk kodumaale sinna siin ta suleb ja siin, kuhu ta oli vaja minna ja jätsin jumalaga ja seal oligi, ma ei öelnud neile, kes ma olen tegelikult ikka ballettmeister ja nii edasi. Ja kõige piinlikum juhtum, valusid. Vaata sellepärast, pärast sai selle üle südamest naerda, kohe. Ma ütlesin siis, kes ma olen, et ma ei ole see, keda ma seal töötasin minu kodumetsas metsa, oi taevane ja siis oli kohe nii, et oo jaa, see oli, see oli ajajärk. Siis Edgar kukkusin äraandmise teel 48. aastani, järgmised läks enda luulet, mu hea sõber, kellega koos seal taga jään üksinda nii-öelda metsa metsa ja siis ma mõtlesin, et niimoodi enam ei saa. Ja ei siin ühe grupiga pada külas Järvamaal ja sellega siis mässasin, seal oli lahinguid, jaa, jaa. Meid piirati ümber ja meie piirasime jälle täitevkomiteesid ja mõned põletas maha ja oli selline komme neil sellised. Et kui kusagile arvati, et on punkri metsades, siis nad sulgesid nüüdse sihid metsasid tankidega üks siia, teine sinna ja kõik neli nurka. Ja kui metsa hakkasid põgenema sealt siis tõmbasid tule peale, jääd sealt välja pääl. Siis pidi vähemalt üks nendest sankis veidi hävitama. Ja seda me tegime ka kaks korda. Aga meie kaotused niivõrd suured, et vaatasin, et kui niimoodi edasi läheb, siis kedagi jää pealegi. Ja siis ma hakkasin plaanitsemad. Ma olen, katsun Soome põgeneda ja esimene katse mul läks suhtlema, jäin löriiti sain vaevalt tagasi. Teise korra kavatsesin jälle minna his kukkusingi, nii. Laulupeoväljakul 50. aastal, taga seal mäe peal. Anti ära, eks, eks mu sõjakoolikaaslane oli selle selle nimi. See tundis mind ära lauluväljakul ja istus mu kõrvale ja ajasime juttu ja kõik vanad vanad mälestused ja nii edasi ja ja siis ütlesin, ma olen pidanud väljakäiku minema, ootasin. NKVD mehed peale selja tagant hüppas viis mees mulle kuhugile kohe ja surusid ja kohe muldaja laulu kohe ja oli reis Pagarisse. Saite siis ka paberiga tuttavaks, Oja siis ma sain tuttavaks. No see on jälle omaette pääl alguses võima, seal üksikkambris, aga siis kolme nädala pärast rebantiminud ühiskambrisse ja see oli tõesti midagi erilist. Muuseas, ma olin seal koos punaarmee diviisi komandöriga see nimi laieneda ka staabiülemaga Lukasega Lukasega jaan kas ja Lucasega koos Pagaris ja ta oli kohe niivõrd löödud, et aga oma oma sellest elust ja alustada üldse rääkida ja ta sai vist 25 pluss viis või mis, mis ta sai ja see kamber oli igasuguseid tsentri täis seal parašütistide, kes olid tulnud Inglismaalt ja Rootsist ja igalt poolt ja see seltskond oli niivõrd ühtehoidev seal, et ehkki olime nii-öelda taevas ja piinas maa, pole sellist üksmeelt ja sellist sõprusel kogenud oli, oli seal kui mõni. Ta oli ülekuulamisel ja tuli tagasi. Väsinud Me andsime talle võimaluse puhata, natuke mängisime malet, male või siis lubatud ja seal selle vastu, nii et tema mängis siin ja teine mees siis hoidistada, seljaga nii-öelda püsti, püsti, ikka istuma jääb ja lubati magada, niimoodi oli kogu. Ja seal oli sellise asi, oli veel, et kui mõni numbri elanik, kes meil seal ei, ei olnud nende ülekuulajate meelepärane jõhkra sinna pumbati ventilaatori õhku siis. Ja kui oli mõni Jes karistuseks kambris karistati, siis võeti õhk ära ja siis nagu kalad kuival ja seda ei juhtu nii-öelda õige tihti. Siis nende neljakuune massöör tuli välja see asi, et ma olin neemel uusi ülekuule. Nad otsisid üles arhiivides see ja need olid ka hävitamata taevakene, ma ei tea, mis, mis inimesed ometi mõtlesin, et kui oli inimene oleks lihtsalt bensiinipudeli sisse visanud, sinna oleks põlenud, aga sajad ja sajad mehed jäid vahel arhiivimaterjali alles. Ja siis oli nii, et sain igavese koosa saar ja pandi kohe surmamõistetute kambrisse selle Eesti ajal ehitatud uues Patarei osas. Ja seal jällegi moment, mis mulle maaeluminister ära. Sealt viidi mahalaskmisele, inimesi. Ja paljud läksid nii-öelda kisa ja käraga ja nutuga, aga oli ka mehi, kes läksid, elagu Eesti sõbrad ja kogu paarikümne meetri pikkusel teekonnal. Elagu Eesti sõbrad. See on mul praegu praegugi veel meeles. Ja siis tuli mul niisugune asi, et On öeldud, et ta on niikuinii teinud surma mõistetud ja ma olin seal üksikkambris, seal tuli mul hea idee. Et ega need põrgulised seda ei tea, et mulle, kui ma Saksamaale läksin, nüüd saati ta välja vahetati, mul seal Saksa Saksa kodakondsust ei antud. Kui ma hakkan nüüd aga võib-olla seda õiendama, neidujad. Ma olen saksa riigi kodanik ja kõik, mis ma tegin, oli mul käsu korras. Palun mulle ise mul alguses isema reeturi paragrahv ka peale. Et ma pole isema reetur ega midagi, ma olen nii-öelda saksa kodanike ja kõik midagi oli, oli käsu korras alguses seda kuuldagi, aga siis ükskord kutsuti uuesti välja ülekuulamise, siis oli juba Moskvas toodud. Ma rääkisin, tähendab, selles avalduses rääkisin ära, et need on kindlasti need arhiivid olemas. 41. aasta aprillis kus mind Saksamaale saksa riigi kodanikuna välja anti. Ja neil oli see originaaldokument nüüd 17 meetri peal ja mina olin kaasas. Või on asi hoopis teine, siis pandi jälle üldkambrisse ja seal olime siis see tõi kergenduse ojas, nad võtsid selle surmanuhtluse kogu või selle surmamõistmise võtme järgi, võtsid maha. Nii et sakslane võis Neeme Ruus üle kuulata, eestlane mitte ja just just täpselt. Ja siis oligi, et läksime etappi nendes kambrites jälle see vaim ja, ja meeleoli oli 100 protsendini nagu eesti mehed igatpidi igas suhtes, igas mõistes püüti meie seast nii-öelda lehmi värvata, ilma tagajärjeta ja kui oligi mõne kohta kahtlus, see siis visati kambrist välja. Öeldi kohe, et kui ta välja ei vii seda meest, siis lõime Mahasin ja kirjutasime seal otsusele alla. Tuli troika tähendab, kolmikmaakohtades üldse ei käinud, ei olnud ette nähtudki, Moskva troika mõistis mulle ta tagaselja taga. Ja siis viidi Lasnamäe vanglasse. See oli see etapi vangla. Ja seal ma nägin piltimusele jälle ei lähe. Elu ilmus meediast vangide Orežedoni komplekteeriti. Ja savis naisi ja lapsi ja mehi, muidugi ma ühes aknapilust nägin seda. Jälgisin tervet seda protseduuri. Need inimesed põlvili ja nende vagunis oma vagunitesse hoidsime platvormil ja põlvili, pidin nad sinna roomama. Nendes vagunites. See oli midagi keskaega, kui suured, need veel hullemad, see oli tõesti midagi, mis mulle jälle jooni eluks ajaks meeles. Ja Loui minu kord. Humal. Harilik või sea loidne kabiinidega vagun, aga need ots, trellitatud aknad, trellitatud vahesein, see seal oli ka töid. Aga mis välja tuli, oli see, et kõik põgenemised seal tuli välja, et see võimule suureks kasuks, et need ülekuulamistel välja tulid. Kui harike vangi topiti, sinna, mis seal kabiinis. 18 20 25 inimest nagu kilud potis. Aga mulle anti erikabiin üksinda, eriti ohtlik täpselt ane jutt põiki üle toimikkujad põgenemis, hädaoht seal seal selle juures sõitsin terve tee kuni Leningradini stalleopinis, üksik kambris nagu härraga. Muidugi viidi vanglasse söega Ventne juba tsaariajal, oi etappi, vanglapoliitilised eraldati, meid viidi ühte kambrisse kusega, Hamburg on siis ma olen kaht kätt üle pea kokku, taevane arm, mis nüüd on kohe ukse vastasseisu suul, kammeron kümmekond meetrit pikk ja seal vastasseinas ukse vastas, siis oli määratu suur eesti vapp, sinimustvalge. Ja kõik need tammelehed ja kõik oli sinna maalitud vangide poolt. Ja siis oli seal kambris, kõik olid eestlased eestlaste jaoks nähtavuse määravad seal oma neli-viiskümmend, inimest oli sees ja siis oli auraamat. Põranda alt toodi välja, kangutati üksnes põrandalaud üles, sealt toodikaks glade valla. Ja seal oli juba 300 nime sees kõik, kes Christian seal seal kirjutati, siis mis, mis pärast, kui palju ja nimi ja sünniaeg ja kõik pandi jälle sinna tagasi põranda alla. Huvitav, kas ta veel praegu seal on või ei ole? See oli Eesti auraamat. Ja sealt läks siis edasi Arhangelski oblastis ühte metsade laagrisse, seo Soome piiri ligidal paarkümmend kilomeetri ainult Soome teema, kus laagri oli, seal üritasin uuesti põgenema. Aga seal kukkusin uuesti vaja, üks tartlane andis mind ära. Ma valmistasin endale kompassi, sain ühe nõela kusagilt õmblusnõela ja magneeto pal magnetiseerin seda ja Kased ohust tekkinud väikse karmiks ja vesi sees ja väike nii-öelda kooretükk ka selle peal näitas ilusti põhja. Aga nägi ära, kui ma seda tegin, andis ära ja mind saatis Solicamski Solicamski laagrid seal, kus meie prominentsed, riigitegelased ja need olid kõik surma mõistetud maha lastud ja kus nälga surnud ja nii edasi ja ja seal oli ka see minu otsene ülemus põrandaaluses võitluses 40. aastal oli seal surnud kolonel Kurvitz, ankur Vitsuri surnud saali põgenenud teise mehega. Ja oli kätte saad, ja kättemaksuks oli sellest laagrist 50 eestlast maha lastud, koos temaga muidugi. Siis olin kuus aastat. Vahepeal oli veel iga siin, mul on need kaks, kaks eestlast, kes seal hoidun, Uno roll ja, ja Lembit pensa. Tänu nendele ma olen elus, praegu ma sain, jäin seal laagris kollatõppe. Ja ma ei olnud kollanevaid, mainib lilla, täitsa lilla, kui ilma mingi Arci rõhutega ravimeid ei olnud ja nemad andsid oma suhkruportsjoni, mis me saime seal viis grammis päevas, toida oma suhkruportsud ja samuti teised eestlased, organiseerid seal ainult seal naerma, elus pühi ja siis seal oli, juhtis väga huvitav asi, maitsesin kaks Ukrainast põgenema, Ukrainaski saime päris hästi läbi selle. Rääkisime nendega ikka jaa, ehk siis need pandi. Nii et me tahame ära minna tagasi oma vendade juurde sõdima vene vene režiimi vastu ja mõtlesin niisama nagu minagi täpselt samad mehed ja siis ma mõtlesin, et ma lähen alguses nendega koguniga kaasa või igavene vägev seeder selle juure alla, kui see oli see töötatsioonis, hakkasime kaevama juba nädalaid enne seda, kui see raielank sinna selle seedri jõulisi hakkasime kaevama nädalate viisi panne juurte alla koobast. Ja ta töö juures läksime lihtsalt, et on vaja põõsasse minna ja nii edasi jälle esimesel taskutäie seda mulda ja üks soisel Montöör või tähendab see Tööriistade peal, see sai juba rohkem seal töötada ja ja lõpuks koobas valmis ja läheme sinna sisse ja ja madalana kogu kinni, aga siis mul oli Ivo sel ajal kõlakad käisid, et Adenauer on, tähendab Moskvas käinud Saksa sõjavangi hakatakse kodumaale saatma ja ja siis tuli mulle meelde need kiisilast tuleku raskused ja närvi ja külm ja nii edasi ja ma lõin ausalt öeldes vedelaks. Ja ka peamised just selle kõlakate pärast ja oligi ma matsin nad sinna ilusti ära, tähendab, just samal päeval jõudis raielank, kus puid langetati jõulistena seedri kohale. See lasti maha, teised puud risti-rästi peale. Ja õhtu tähendab loendusele lambaaias, nagu kutsuti lambaaiaks. Avastati kaks meest, puudub. Baieri sinna, kus puud olid peal, on sinna alla saanudki minna. Kolm päev oli, tähendab, olime töötvabad, Barakides ei lastud välja ja kolmanda võeti valve ära ja kui, kui meid situatsiooni viidi, ma läksin, siis eelisin sinna salaja sinna, kus nad kännu all olid ja lõin oma märgitud kokkulepe. Lõin sinna kännu pihta, et nüüd on puhas ja samal ajal läksid, said minema ja ma ütlesin neile ka, talge kuduvad mingi muidu olete kohe kinni jälle ja aga polnud midagi kuulda ja. Ma igaks juhuks oma inimeste ja ütlesin, et kui minuga midagi nüüd juhtub, et mind arreteedeks, teate, mille pärast rääkisin ära, et see, ma aitasin põgenema, tegime tuppa ja sügisel, kui siis oi, okste põletamine seal ja vihmasajud sügisel kõvad see labast langes kokku ja siis oli niisugune. Igalt poolt oli igavesti võiskamisega kisa ja kära. Nüüd avastati juba see igasugused ülemused tulid ja uurisid ja pildistasid seda kohta seal ja siis nad said teada, kuidas see asi oli. Ja siis tuli see minek. See oli 56. aastal hea viisi mind etappi ja ühest vanglast õisi ühest laagrist teise. Kui me jõudsime usconi viimase trepi, kuni Moskvani ma reisirongis sõitsid kaks saatjat või ka NKVD meest viidi mind siis ühte suvilasse, kus marssal Paulusele juma vangipõlve veetnud ja seal on need välismaalasi, itaallasi ja rumeenlasi, kreeklasi, sakslasi ja igasuguseid, oi kohe pungil täis. Ja siis hakati meelsed nuumama. Jõuame kanisineda, saledad poisid, teid viidi sinna juba kui sakslast ja Oja saksa riigi kodanikku kohe nii-öelda seal toitu oli eeskujulik, nii et me võtsime kaunis kiiresti juurde ja siis viidi, tähendab, loogiline oleks edasi üle Poola. Mida Saksamaale, seal raadiumit ka veel välja saksa politsei tahtis meid maha võtta, seal aga oma arestimajja viia, aga siis saime veel omakorda sõeluda omakorda söör ja kais saime nendeks saatemeeskonna nii palju mõjuda. Nad mõtlesime, et teie marsi käsku, nii Berliin kui te siit siin meid. Aga te olete ise kinni varsti. Ja seda nii-öelda võtsid mõistuse pähe ja viisid meid edasi viida Berliini Lääne-Saksa saatkonda. Seal anti meid nimestiku iialgi üle ja pandi bussi Lääne-Saksas buss oli nimede järgi tund seal palju Soloy nupussi täis, pea-is sõitsid midagi brandenburgi väravate, kuni selleni oli kohe kõva käsikäes, mitte üks sõna ei tohi, ta on vaikus, peab valitsema, kui te liigute sõitma buss sõidab. Kui läbi brandenburgi väravate saime, siis varju hääldas bussihoid, sõbrad, nüüd võite kõik rääkida ja kõike teha, mis te olete, on seal terve see, see, see buss oli nuttu täis, nii et mul endalgi vaid vesisena niiske kaarikut, et nagu niisugune asi, juhtisin, silmad higistasin. Ja ees. Ma olen siin kohe siis viidi sinna kogunemispaika saame selle või kuidas olin, ja seal ma esitasin kohe asüüli paluda, ma siis rääkisin ära, et ma pole üldse sakslane, pole üldse saksa Li kodancoldima, palun poliitilist asüüli. Nad kuulasid mind üle ja kui ma rääkisin enam-vähem nii-öelda, kuidas need vangilaagrisse metsas ja nii edasi ja siis sain veel seal nii-öelda tasuta ülikonna ja, ja kuld kell on nüüd. See on mul praegu alles kodus. Ja siis hakkasin vanemaid otsima. Üle Londoni saad Eesti saatkonna. Ja siis Oja. Palun, ma eluaeg uhkega samuti riit paluma, ma sain ripole aadressi mu vanavana ülemus, nii koolivend ja nii edasi ja siis kirjutasin talle mõnikord natuke võib-olla teatraalne ja et härra kolonelleitnant Eerik Heine esineb eriülesanne, täitsa tagasi tulles. Isaldasin hariliku Harrigu jutuga veol. Ja siis sai sinu ema kätte, ise oli kolm kuud enne seda surnd, kui välja sain ja siis sain eesti passi Londoni saatkonnast ja ja siis hakkasin selle passi passiga, rääkisin, siis sõitsime Kanadas sain ema kätte ja sakslased maksid mul 12 aasta teenistuse. Vaksid kõik tagantjärgi ütelda, et seal oli kuus 7000 marka saia. Saksa mark oli päris kallis, nii-öelda. Sellega ma elasin siis umbes pool aastat, see on Kanadas, vaatasin ringi ja mis ma nägin mulle sugugi ei meeldinud meie inimestele liiga mugavaks läinud. Ma otsustasin, et siin tuleb rahvas üles äratada. Ja kui ylvaid mulle tegi ettepaneku, et ma oma elamustest räägin talle seisma. Ja üle kolme kuu ma iga päev hommikust õhtuni, siis tema juures rääkisin, nii nagu ma praegu teile räägin, seda ka siis palju põhjalikumalt, palju detailsemalt ja ma läksin tööle ühte vabrikusse ja seal oigab paar eestlast sai tööl ja nendega seal sai, räägid, kuidas see asi oli ja seal nad siis oled, sa pead selle selles midagi tegema, kas filmi või midagi, mis siinsetele inimestele võib-olla aitab natuke kaasa, nad rohkem aktiivsemaks lähevad siis tegin ühe nii-öelda kahe ja poole tunnise filmi kirjutasin käsikirja panna ja ja huvitaval kombel, kui Sa oled millegiga nii ligidalt seotud ja sul on see südamest, tuleb see nii-öelda kirjutame spontaanselt, kohe ei ole vaja. Ei ole vaja mingeid mõtlemised, kuidas seda ja tuli kohe nii-öelda nagu Poolas kohe, mis oli vaja seal uisu istun suures kaubamaja, seal saalis oli, oli esietendus ja 5000 inimest nägi Kanadas seda ja siis ma läksin Ameerikasse selle filmiga ja koos filmiga ma siis pidasin kõnesid, referaate, see seal me ajasime näiteks. Tolondus ühe, viie tuhandelise punast ei jõua, 50 eestlase ajasid terve jõugu laiali. Kui oli see Vietnami sõja protest, oli seal Ameerika saatkonna ees. Meil läks kops üle maksa midagi, me peame tegema need punased seal nii-öelda võtavad võimu üle ja läksime sinna ja läks kakluseks ja monopolitsei segas vahele ratsahobustega terve viht oks, need ja kõik niisugused asjad. Mäletate, kindlasti tähendab ilmanäitust Expo EXPO ja 67. aastal Müürissepa tuli sinna ka suure saatkonnaga Aleksei müüris ja et tema on ikka eesti rahvaesindaja, ta peab siis see oli nii-öelda kultuuri läbi nii-öelda EXPO nii-öelda sellest Vene paviljoni ruumides ja propaganda nii-öelda ja meil läks süda täis ja no mul on niisugune iseloom, kui midagi vaja teha, siis ma teen seda ka ja otsustasime ühel meistril minna Montreali ja midagi ette võtta ja mõtlesin, et ma lähen. Abikaasa sünnipäev oli just, aga Ma ütlesin talle, et ma lähen, kas ma tagasi tulen nii-öelda, kui kauaks ma jään seda. Anna andeks, kulla, aga ma pean seda tegema. Ma läksin sinna ja uurisin seda asjaolukorda, seal EXPO-le läksin ja avastasin seal see seal uisu suur vene sirp ja vasar, plekist välja löödud niuke monument ja valve all ja siis ma uurisin seal paar tundi, istusin seal ligidal ja vaatasin, kuidas nüüd vahtkonda vahetati ja tuli välja, et seal on umbes viie minutiga mõni vahe, kes on valvest, lähevad paviljoni ja tulevad tagasi. Umbes viie minuti pärast, uued vahetus. Emoolin õnnevustamisest, väike niisugune mitte puder, aga niisugune plekk plekstops, punast värvi ja pintsli ja sense lahti hoidsin kogu aeg, mul on, see oli kaunis, jahedalt, otsin taskus ja. Nii kui see vahe tuli, kargasin selle kuju juurde ja maalisin punasega vabadus. Freedom for Estonia, Latvia, Lithuania ja ülejäänud Harry, mis muse hulk värvi jäi üle, viskasin selle sirbi selle kõveriku peale, nii et veri tilkus. Mul väga hea meel oma kunstitöösse. Ja orienteerida ka muidugi ei hakanud ära jooksma, mis vanasti olles olnud ja vaatame, missugused nad omandanud ja suurepärane olid mu bordoo vanglas oli kohe, nii et see oli selline olukord, et ma nautisin seda seal, see oli nagu puhkekodu. Prantsuse köök ja täpsed ja siis oli, läks, anti kohtu alla, tähendab, kautsjoni vastu maksnud kautsjoni ka 500 dollarit oli kautsjoni, ei maksnud seda ja nii edasi sinna ja siis, kui kohtuma päev tuli, viidi meid kohtu ette. Mulle meeldis see kohe, seal sai nii-öelda teist ilma näha ja kohaliku kujuneda kriminaalelemendiga tuttavaks, mul on ju hea võrdlus venelased, blatnoi, palgid ja seal, nii et see oli väga huvitav protsess, oli kutsutud tunnistajad ka Vene paviljonis seal üks kaagime, major. Kes oli sa selle paviljoni turvateenistuse ülem ja? Abort on seal, on nagu see on. Panevad käe piiblile, jääd vanuna intot selleks aidake, aidaku mind jumal ja nii edasi ja ja kui tuli venelasi järjekordse epaniigais käe piibli peale ja ta ütles, needsamad sõnad. Ja ma olin üldiselt kuulda ja vaatad, et paadunud kommunist vannub oma nimel, räägib tõtt, kuidas tee midagi? Seal sai asjast kohe naljast aru ja hakkas seda küsitlema. Kas nende jumalad usute? Kohtunik keelas koera selle küsimus. Kas kirikus käite koostamisel keelose? Sellises hilisemas neli viis küsimust veel ja kohtunik keelas kõik ära. Ja määras mulle 15 toa kartsusele kujume olemise eest. Ja mul advokaat kaebas kohe edasi selleks ülemkohtusse. Ülemkohus mõistis õigeks just selle alusel kohtunike hull. Minu seadus kaitseb nii-öelda õiguskaitse turigeerand. Ja, ja selle alusel terve see asi tühistati. Jälle puhas poiss. Ja see oli samba praagi tule meeldegi, seal on nii palju asju, oli, et tõesti ei tule. Ei tule meelde, mis siis ma läksin sinna turundust, ärav lõbuks, also mao onu ja tädi abistada Sandri veis. Ja seal pidasin talu.