Keskeprogrammi valik kavas on Persona. Saatekülaline on teede- ja sideminister Raivo Vare ja Saadet juhib Marje Lenk. Kuidas te elate, härra minister? Töiselt, elate hästi. Muidu üksusest. Ma ei oska seda hinnata, tõenäoliselt on seda raske teha, ega see on tunnetuse küsimus. Kui te peate silmas materiaalselt, siis halvemini kui enne, kui te peate silmas, see ütleme sellist inimlikku suhtlemistasandit, siis mõnes mõttes ka aga töö nii-öelda iseloomu mõttes või selle tööle enda poolt antava hinnangu mõttes võib-olla hästi. Millal te viimati sellisele küsimusele vastasite? Ma elan halvasti, millel olid rasked ja viletsad päevad. Ma ei tea, kas ma olen kunagi vastanud, tõenäoliselt ma kuulun nende pessimistid hulka, kes on lihtsalt hästi informeeritud optimistid ja seetõttu ilmselt ei olegi niimoodi kunagi vastanud. Küll aga minu lemmikvastus on, et siiski veel elus. Kas halbadest olukordadest püüate kõigepealt ise jagu saada või, või jagate oma muret teistega, et sealt abi saada? Ma arvan, et ma olen suhteliselt iseüritaja mis tähendab seda, et ma pigem enda jaoks mõtlen läbi, üritan ise ja kui ma näen, et on vaja abi, siis ma ka kaheldamatult pöördun selle abi saamiseks, tähendab, ei püüa iga hinna eest. Aga, aga samas ikka eelkõige püüan ise. Kes on need inimesed, kelle poole te tavaliselt kõigepealt pöördute? Noh, nende ring on väga kitsas kui räägime isiklikest probleemidest ja, ja ta on äärmiselt lai, kui me räägime tõsistest probleemidest, nii et see oleneb nii-öelda viimasel juhul oleneb otseselt selle küsimuse iseloomust, aga esimesel juhul oleneb see tõenäoliselt sellest, mis on igale inimesele iseloomulik, ega üldiselt nii noh, ütleme siis, inimese elu pannakse paika suures osas tema noorus enne 20 viiendat eluaastat ja enam-vähem see ring inimesi ongi need, kelle poole pöördunud No võib arvata, et juristidiplomiga inimene on kaine, loogilise mõtlemisega, kes ei lase keerulistes olukordades emotsioonidel võimust võtta. Tahaks loota ja, ja, ja isegi julgeks arvata, et peaks nii olema ka alati ei ole, sest ilmselt siin nii-öelda väike temperamendimoment on ka juures ja see vahetevahel välja, mis ei tähenda seda, et kaob nagu ütleme niimoodi mõrvamine ära, kuidas teha või nägemisvõime ära, et, et kuidas toimida, aga küll, aga võib-olla hetkeks ei talitse alata tee oma ütlemist ja sellest naermist. Piinlik, kas te olete sõimanud ka vahel kedagi vaid kuradile saatnud? Ma ei tea, kas ma olen sõimaja tüüp, ma üldiselt ei sõima, aga võin äärmiselt ilusti sõnastatud, äärmiselt jämedalt öeldes on selline eriline liik inimesi, ma tunnen mõningaid selliseid, ma tean, kui ränk see ütlemine võib tegelikult välja kui ta, aga, aga noh, midagi teha ei saa, aga niimoodi vulgaar ses mõttes sõimamine. Just kas pärast vaevakase kõverdab? Loomulikult, ja olen ka vabandanud ja pean seda täiesti loomulikuks, aga aga üldiselt, ega ma arvan, et väga palju ei ole selliseid juhtumeid olnud, aga eks need inimesed, kellega on juhtunud näiteks need oskavad võib-olla teisiti. Kui ma persona saates küsisin kaitseminister Andrus Öövel käest, kas Eesti vabariigi kaitseminister on olla uhke ja hea, siis vastas ta mõtlemata, et on küll. Härra Vare, kas Eesti vabariigi teede- ja sideminister on olla uhke ja hea? Ei ole samuti mõtlemata, ma arvan, et on huvitav, on, huvitav, on väljakutse. Aga noh, uhkustada ei ole siin millegiga väga suur töökoormus on väga, vägagi mitte kerge amet nagu igav ministriamet, ega ei olegi kerged ametid olemas, kui seda südamega teha. Aga ma arvan, et noh, selline paraad pool on pigem koormav kui, et toetav selles ametis ja sellepärast mina arvan, et ei ole uhke olla küll aga on on huvitav olla, hindan huvitavust ameti huvitavust tegelikult otsustava tähendusega asjaoluks. Kui inimesel on huvitav, siis ta teeb asja südamega, kui teil huvitav ei ole, kui siis, siis teeb niimoodi. Kuidas nüüd öelda valt ja, ja ega sellisena ka tulemused on nigelamad, nii et raske, aga huvitav, ma ütleks teisiti, mis juhtus, huvitab väga lai tegevusala. Huvitaval kombel on tas selles mõttes nagu uue kvalitatiivse arenguetapi künnisel see tähendab, et me oleme ammendanud eelmise arenguressursireservi ja nüüd suundume nagu uude paradigmasse, kusjuures infrastruktuuri eripära on selles transport ja side on infrastruktuur. Eripära on selles, et me oleme juba rahvusvahelises tööjaotuses täie rauaga sees, see tähendab, et me tegelikult juba konkureerime kõikidega, kaasa arvatud maailma tipud, ilma et me oleme isegi teinekord endale sellest Karu andnud. Ja selles mõttes on ta rahvusvaheline ala ja seda ta sedavõrd on ta ka huvitavam, sellepärast et, et siin kehtivad mängureeglid, mis võib olla näiteks mõnel teisel alal. Ma ei sooviks neid nimetada täna, aga kahtlemata mõnel teisel rohkem sisesissepoole riik sissepoole majandusele, riigi majandusse suunatud alal võib-olla nii teravad ei olegi nii nii välja arendatud. Nii et selles mõttes on huvitav. Tegevuspõld on hästi lai ja mitmekesine, ütleme niimoodi, et sellepärast on huvitav, kui kaua te selles ametis olete olnud? No kohe saab kaks aastat täis ja, ja ma ütleks, et need on küll äärmiselt huvitavad. No see on küllaltki lühike aeg, mõnel kulub aasta sisseelamiseks, ministrile aega ei anta, temalt hakatakse kohe tulemusi nõudma. Kas tulemused on käes? Ei ole 100 protsenti ja ei ole võib-olla ka sellepärast, et ei ole suutnud olla piisavalt piisavalt tugev nende tulemuste saavutamiseks vajaliku läbisurumisega. Ja ega olukord on olnud suhteliselt keeruline, sest väga paljud ütleme niimoodi, tulemused sõltuvad otseselt poliitilistest otsustustest, midagi mõjutavad hoopis teised subjektiivsed tegurid, millel ei ole mingit pistmist reaalse eluga. Ja siin on väga raske teinekord saavutada seda tulemus, sellepärast et otsustajate ring lihtsalt ei taju taustsüsteemi ja, ja otsustab subjektiivselt hoopis teistest kriteeriumidest lähtudes. Patt nuriseda, noh peaaegu ütleme niimoodi kindlasti, aga ajalises nihkes, mis mind ei rahulda, tähendab ma arvan, et ma olen üks pool aastat oma nii-öelda plaanitust maas ja see mind õudselt häirib. Kõigi käest küsitakse, kas mingil hetkel sellist tunnet ei ole tekkinud, et mis ma siin ikka nii hirmsasti raban. Valimised on ukse ees, uus minister tulemas. Jah, ei salga, et sihukesi mõtteid vahetevahel võib tekkida, aga samas noh, kuidas nüüd öelda ei ole kombeks olnud pooleli jätta asja eest teist taga igal juhul üritan viimse hingetõmbeni. Ja no mõned juhid kipuvad väga palju tööd ise ära tegema, nad justkui ei usaldaks oma alluvaid, milline on teie tööstiil? Ma arvan ka, et ma teen liiga palju ise tõenäoliselt aga see on osaliselt tingitud ka, ütleme niimoodi eripärastest asjaoludest. Näitena võiks tuua neid funktsioone, mida või ülesandeid, mida on tulnud täita lisaks oma otsestele kohustustele vastava alaministrina näiteks noh, minu poolest kas või energeetika komisjon. Midagi ei ole teha, osa tööd tuleb endale ära teha, kõige parema tahtmise korral ei olegi võimalik kellelegi peale panna, sest täna Eestis lihtsalt puuduvad inimesed või on nad ütleme niimoodi, mingil määral mittekasutatavad mingitel põhjustel. Ja siis tuleb see töö endal ära teha. Nii et jah, ma pean seda oma puuduseks, et liiga palju püüan ise ära teha, aga üldine reegel on selline, et kuni jõuad nii kaua Kui paljudel ministeeriumis inimesi töötab? Ministeeriumis on praegu 68 inimest ja ala on äärmiselt lai. Kas tunnete kõiki oma alluvaid ja teate nende võimeid? Jah, ja ei, tunnen kõiki võimete hinnangu puhul ma küll ei julgeks seda väita, ma arvan, et ei peagi seda teadma 100 protsenti, sest ma arvan, et et ütleme niimoodi, meie haldussüsteemis kasutusele võetud mudel eeldab seda, et ametnikukarjääri atleb mitte soosing, vaid ikkagi võimekus ja, ja see on üks, üks nagu selliseid eel eeldusi, et kogus atesteerimise hindamise süsteem toimib sõltumata sellest nõndanimetatud poliitilisest tahtest, me ei ole suutnud 100 protsenti Eestis sellest kinni pidada, vähemalt mina omalt poolt üritan küll. Ja, ja teiseks, ma arvan, et tegelikult ka de facto on kujunenud välja siiski ütleme selline tuumikgrupp keda ma tunnen paremini, kellega kõige rohkem koostööd tuleb teha ja ega see ei ole sellepärast kujunenud sellisena, et, et mina nagu väga tahan üksi, vaid ka sellepärast, et nad ise on tekkinud nii-öelda noh, ütleme siis niimoodi, et see, see, see ring tõukab pealispinnale ikka eelkõige selliseid võimekaid tegijaid ja Pareto seadus kehtib igas ministeeriumis ja igas majas ja igas süsteemis nagunii alates riigikogust ja lõpetades noh, ükskõik millise asutuse või ka firmaga. Praegu on teil mobiiltelefon välja lülitatud, kas ministeeriumis on see ikka pidevalt sees? Teate, ma olen viimasel ajal hakanud üha vähem seda hindama, et ma olen kogu aeg kättesaadav, et mul on sellest kahju ja see on tekitanud teatud sellist nurinat, ütleme siis ka niimodi. Aga ma olen püüdnud nii palju kui võimalik mobiiltelefoni väljas hoida viimasel ajal ja see on ainukene pääsetee, sest vastasel korral enam lihtsalt ei jõua reageerida, sest iga telefonihelin tähendab ju tegelikult ühte probleemi, mis tuleb viivitamatult lahendada, kui tal mobiilselt edastatud. Ja, ja, ja siin. Ma arvan, et korrastamine on paratamatu. See on üldse üks huvitav küsimus tuleviku filosoofia seisukohast, tulevikuarengute seisukohast, kuidas hakkab inimene käituma, sest minu ennustus on, et me lõpuks tehnoloogilises arengus jõuame sellise staadiumini, kus kus inimesed suhtlevad Notari kaudu, see on siis universaalne riistapuu, mis on nii telefon, arvuti, märkmiku, kõik muu koos. Ja, ja tegelikult täna on sellised prototüübi tonni teoreetiliselt tehnoloogia juba täna võimaldab taolisi asju luua, küsimus on lihtsalt nende nii-öelda majanduslikus kättesaadavuses, aga ennustus on, et kümmekonna aasta pärast on meil siin päris palju juba liikvel ja see muudab inimeste mõttemaailma nende käitumismalli. Ja tegelikult ma ennustan, et väga paljud jõuavad pärast esmast vaimustus täpselt sama tulemuseni, et lülitavad vähemalt osa funktsioonidel välja lihtsalt sellepärast, et enam ei jõua, sest tehnoloogia on teinud võimalikuks juba nii-öelda inimvõimeid ja aja pitšetti ületava intensiivsuse. Aga see on omamoodi ohtlik. Jah, härra Vare, üldiselt peab eesti rahvas teist küllaltki vähe. Ei teata teie minevikust, lapsepõlvest, ega ta neid intervjuusid ka eriti palju vist andnud ei ole. Kust te olete sündinud? Kus õppinud? Sündinud olen Tallinnas 1958. aastal, ilusal maikuul riskisin küll samaks päevaks, kui emal oli sünnipäev, aga ei tulnud välja, läks üks päev üle. Esimesed aastad olen veetnud, kuidas, kuidas nüüd öelda, mitmel pool isa oli mul tööl Moskvas ja, ja ta oli seotud õpetamise ja sõjateadusega fronseni, milles akadeemias ja ema oli kodune seal ja mina olin siis käisin seal lasteaias ja koolis, mille tõttu omandasin, ma arvasin perfektselt keele, mida tõenäolist harva kohtab siinkandis ja, ja, ja, ja teisest küljest nägin natukene rohkem maailma kui tavapäraselt sel ajal oli võimalik mis ilmselt kujundanud mingil määral. Ma ei tea maailmavaadet vast või, või pilku. Ja, ja pean seda väga heaks ja huvitavaks ajaks. Arenduse mõttes käisin sellises koolis ka, mis oli natukene. Kuidas nüüd öelda, eksperimentaalne ta oligi, eksperimentaalne pedagoogikaakadeemia kool, kus katsetati laste peale igasugust õppemetoodikat, mis tänaseks on juba osaliselt realiseerunud näiteks meil keskkoolis õpetasid Moskva ülikooli Meie jõud, mitte õpetajad ja, ja kõik see oli üles ehitatud natuke teisiti. Hindamissüsteemi õpetus, metoodik, füüsika-matemaatika erikool, õpetas loogikat ja siis, kui sain 17, õigemini praktiliselt kuueteistkümneselt, ma lõpetasin kooli ja seitsmeteistkümneseks sain ja siis tulin Tartu ülikooli, tegin sisseastumiseksamid, sain Tartu ülikooli, lõpetasin selle 1990. aastal juristi kvalifikatsiooniga. Spetsialiseerusin haldusõigusele tollases tähenduses. Ja, ja pärast seda läksin tööle ülemnõukogu presiidiumis, kust lubati korterit, milline lubadus ka täideti, tol ajal oli see kõige suurem probleem, sest ma olin pereinimene juba abiellusin ülikooli eelviimasel aastal, abikaasa, kes aasta hiljem lõpetas ka samuti juura. Ja neil sündis poeg ja korteri me tõepoolest saime ja seal ma töötasin kaheks, üheksa aastat ja pärast seda sai must riigiminister Savisaare valitsuses 90. 92. aasta vahemikus. Tuli tegeleda äärmiselt huvitava alaga, milleks on Eesti riigi loomine või taastamine, aga loomine administratiivse tähenduses ei ole juriidika probleem siin just nimelt administratiivne probleem. Ja see õpetas väga paljud. Pärast seda töötasin pangandus viis aastat Tartu ja Tallinna kommertspankades ja hiljem siis uuesti nüüd juba. Ahi on see lühike elulugu. Nii, nüüd on siin niisugused lisaküsimused. Kõrgemate sõjaväelaste perekonnad elasid Moskvas Nõukogude ajal hästi ja pealegi olid sõjaväelased kõrge au sees. Ilmselt tundsite juba väikese poisina uhkust oma isa ameti üle, kas oli nii? Noh, selles küsimuses on tegelikult kaks poolt. Ma arvan, et ma olen alati tundnud uhkust oma isa üle, kes ja inimesed, kes teda tunnevad, kes teavad teda kui, kui inimest, kui professionaali oskavad seda ka minu teada kõik hinnata, nii et noh, selline emotsionaalne ongi, mis siin on paar korda välja paiskunud, on niivõrd ebaadekvaatne, ebaõiglane, et kaugemale ei saa, aga noh, ju siis on ka meie ühiskonna kaasnähtusi silmas pean, ma pean silmas siin süüdistusi ikka selles punasuses. Ma arvan, et. Ma arvan, et sellega on natuke keerulisem, see on eraldi jututeema, ma ei tea, kas me täna seda puudutame, tähendab. Ma austan oma isa äärmiselt, pean lugu ja olen talle tänulik, sest ega tegelikult ta avardas minu ütleme, maailma nägemust palju rohkem kui ma takkajärgi nii-öelda hinnates oleks seda ette kujutanud, sest tegelikult on ta äärmiselt haritud, intelligentne inimene, kellel oli selleks eeldusi ja kes ka küll ettevaatlikult, kuid ei kartnud rääkida asjadest nii, nagu need on. Mis on omaette kunsttükk. Dollastes tingimustes oli nüüd teine pool asjast, mis puudutab kõrgsõjaväelasi, ma arvan, et isa ei olnud kõrgsõjaväelane. Ta oli ütleme niimoodi. Pigem just päritolu tõttu ta ei saanudki selleks, olgem ausad, see on nüüd eraldi jutt, miks ma sellele etel eestlane tänu sellele, et eestlane on tänu sellele, et vend oli metsavend ja nii edasi, noh midagi teha ei lastud kindralstaabi akadeemiasse, ei lubatud kuhugi, nii et tegelikult on see omaette kurb lugu, aga aga kuigi võimed oleks muidugi kaheldamata seda võimaldanud, aga, aga ela elamistingimused olid kaugel. Ilusatest ja ette kujuta ettevõttest me elasime kuni minu kaheksaaastaseks saamiseni ühiskorter teris pärast seda kuni lõpuni kahetoalises väikeses, 22 ruudulises korteris kus nii magamine, söömine kui, kui elamine oli kõik ikka pead-jalad koos ja, ja, ja noh, see on kaugel sellest pildist, mida siin küsimuses nagu maaliti. Aga ei kurda, see andis ühe oskuse veel, tähendab esiteks meil olid väga lihtsalt tööinimesed vene inimestel naabrid, kel endal lapsi ei olnud ja kelle südamlik suhtumine jäi nagu mälestussinna saatma kogu eluks õpetas suhtlema kitsal ja üldsegi mitte lihtsalt inimlikke suhteid nii-öelda arendama väga kitsal sõna otseses mõttes pinnal. Ja see on tulnud maailmas olemiseks äärmiselt kasuks. Teisest küljest õpetas ka kitsalt läbi ajama, sest kõigele muule lisaks ei olnud ka see teine pool ka erinevalt Tänapäevastest arusaamadest asjade seisust ei olnud sugugi nii väga kiita, raha nappis, võimalusi nappis. Ja jõudumööda siis ka neid tuli nii-öelda sellega hakkama saada ja ma arvan, et see ka õpetas ühte teist, nii et ma arvan, et tuli väga kasulik ja hea ja, ja ma arvan, et Ta kasvatas heas mõttes kasvad esik isiksust minus kõik see kokku. Ja isa eeskuju. Loomulikult, kui küsimus on selles mõttes, siis jah, kui ma midagi tõesti hindasin, siis ma hindasin seda, et ma ei teeks häbi isale ja ma pingutasin selle nimel õpetas pingutama. Ja ma arvan, et see on väga hea. Kuidas Moskva koolis eesti poissi suhtuti? Koolis muuseas, kuna kool oli selline eksperimentaalkool ja, ja, ja sinna koguti kogu linna pealt kokku konkursiga inimesi õpilasi, siis seal seda probleemi eksisteerinud, mida nimetatakse rahvusprobleemiks, sellepärast et seal oli lihtsalt äärmiselt intelligentne publik. Ütleme niimoodi küll, aga oli muidugi raskusi õue peal ei salga, sest noh, piisas eesti keele kasutamisest sattuda kohe fašistide kategooriasse, muuseas ka midagi õpetas. Mul oli võimalus eesti keeleseadust tutvustada venekeelsetele töökollektiividele 89. aastal. Siis ma tuletasin seda meelde. Seal läks seda tarvis ja ma arvan, et see oli hea õppetund nii mulle kui edaspidiseks, kui ka sellele auditooriumile. Kui me sellest ausalt ka rääkisime. Miks te pärast keskkooli lõpetamist Eestisse tagasi tulite? Tol ajal olid ju Moskva kõrgkoolid väga ihaldatud. Kaks põhjust esiteks oli peresalati tahtmine tulla tagasi Eestisse sülle algusest peale, noh, ma tegin nii-öelda paralleelset kooli kursust ju, ema oli mul õpetaja nii-öelda kodus koduõppe teel. Veetsin kõik suved Eestis, kõik koolivaheajad Eestis ja nii edasi, teiseks, ja see oli vanemate soov algusest peale. Teiseks. Ma arvan, et otseselt kallutas konkreetset valikut tegema, kuhu ja kuidas kallutas see, et ma tegelikult käisin Moskva ülikoolis välismajandusteaduskonna null kursse. Tuletan meelde, et see oli siis selle stagnaaja algus. Mul jätkus oidu, saad aru, et töölisnoortele, kuhu oleks ka mina kuulunud muuseas helivaljus kõrgemat sõjaväelastest töölisnoorte eelised. Tähendab konkurss oli 350 inimest peaaegu kohale. Ma hindasin oma šansse suhteliselt väikesteks ja leidsin, et tuleb hoopiski õppida midagi, mis on. Võimaldab mul olla ja tulla tagasi Eestisse ja oleks peaaegu peaaegu ütleme ausalt takkajärgi peaaegu sama hea. Ja maandusin ülikoolis, kus mul oli valida ajaloo, milline on mul eluaeg väga suur huvi olnud ajaloo vastu. Ajalooteaduskonna ja õigusteaduskonna vahel, kus olid muuseas ka samad eksamid. Põhjus, miks ma ei valinud ajalugu, oli see, et ma ei tahtnud saada pedagoogikas, sest tol ajal oli suure tõenäosusega oli valikas pedagoog või teadustöötaja kahjuks laialdase võimaluste skaalaga teadustöös. Pedagoogikas ma ennast sobivaks ei pidanud. Teadustöö jaoks ajaloost olles, tingimused olid natuke liiga kitsad, ma juba teadsin liiga palju. Lõpetasin juures. Vene sõjaväest ei käinud hilisite kõrvale, kuidas teie kindralist isa selle peale vaatas, selline küsimuses? Kuidas vaatas, tähendab klassikalises tähenduses ei vaadanud kuidagi sellepärast et meil on selline aus inimlik suhe, et igaüks vastutab enda eest ise. Kui nüüd siin viisakas vormis on varjatud küsimus, kas kuidagi kindralist isa aitas kaasa sellele, et ei, ei läinud Vene sõjaväkke, siis võinud puhtsüdamlikult vastata? Ei, mitte mingil viisil. Ja, ja see on ka põhimõtet. Ja seda põhimõtet olen üritanud ise pidada, et iga mees peab ikka ei endaga ise hakkama saama ja oma pojale seda üritanud õpetada, nii et jah, aitan nõuga. Jah, ma võin aidata mingisuguses muus tähendusega, mitte midagi ei tee tema eest ära. Ja see on põhimõte ja selle ma olen muus pärinud isalt, nii et kuidas ta vaates. Ma ei tea, kuidas ta vaatas isegi mõnes mõttes, ega me ei ole sellel teemal eriti rääkinudki, sellepärast et noh Vahekorrad olid varakult selgeks räägitud, ei olnud vajadust. Kas tänu töökohale saite vabastuse A? Teine küsimus jah, tähendab see, mis puudutab nüüd minu poolt asja vaadates siis jah, tänu sellele, et esiteks, et ma õppisin ülikoolis, mistõttu ma sain nii-öelda reservohvitseri kutse. Ja teiseks tänu sellele, et ma töötasin kohas, mida nimetati hunnik bronni aluseks kohaks ehk teisisõnu sealt riviteenistusse ei võetud küllaltki, esin kordusõppustel mus, nii et noh, selles mõttes ei vabastanud sugugi. Püüan siin on selline küsimuste isa oli Eesti NSV tsiviilkaitse juhatada. Tol ajal oli meil kõigil selge, kuidas häda korral tegutseda, kuhu varjuda, kuidas gaasimask pähe panna ja nii edasi. Praegu ei räägita sellest enam midagi. Kas teie teate, millisesse varjendisse minna või kust gaasimask saada, kui midagi juhtub? Aus vastus ei tea. Ei tea ja ma arvan, et mõnes mõttes on olukord teisenenud sellepärast et olgem ausad, ega, ega tsiviilkaitsesüsteem endises NSV liidus oli üles ehitatud globaalse tuumakonflikti puhuks, seetõttu tema logistika, ma armastan seda sõna tänases ametis, eriti oli piss teistel eeldustel ja teise loogika järgi. Nüüd kuna Eestis ütleme, päästeteenistuse tegevus ei ole mitte konflikti jaoks nii palju, sest sellisel juhul ega võimalused suhteliselt piiratud meil minu hinnangul. Küll aga on ta nii-öelda tegutsemiseks, eks normaalsetes olukordades millisteks eelkõige praegu on looduskatastroofid ja, ja ma arvan, et mingil määral tehnogeenset katastroofid ja ja õnnetused, aga aja kuludes ja, ja mõne mõningase aja järel tõenäolist tehnogeenset katastroofid, see tähendab inimtegevusest tingitud suuremat sorti õnnetused on tõenäoliselt number üks probleem, millega tuleb meie päästesüsteemil tegutseda ja ja ma arvan, et see ei ole lihtne, see eeldab hoopis teistsugust, jällegi sedasama logistikat varustust kui soovite, siis poliitikat isegi. Ja, ja täna veel Eestil selleks võimalused puuduvad ja ma vaatan kurbusega selle peale, sest vaadake, selles tsiviilkaitsesüsteemis minu arvates endise N Liidu tsiviilkaitsesüsteemis väga palju funktsioone loodeti täita militaartööjõuga. Sõna otses mõttes tähendab militaarvahenditega militaartööjõuga Eestis teatavasti militaarvahendite ja, ja, ja, ja tööjõu suurusjärk ei ole võrreldav dollasega ei peagi olema, jumal tänatud, et ei ole. Aga see tähendab omakorda, et tuleb muuta suhteid tumist ja tuleb muuta, aga võib-olla seda, seda süsteemi ülesehitust, kuhu kaasatakse tsiviilsektorit rohkem ja see on nüüd see koht, kus, kus, kus täna mul puuduvad retseptid. Ma ei taha ennast selle spetsialistiks pidada, kuigi ma olen natukene ka ametiülesannete tõttu sellega tegelenud. Siis kui ma olin riigiminister. Hiljem alles läks ta päästeteenistus läks teatavasti side siseministeeriumi süsteemi üle ja, ja, ja mul on oma nägemus mingisugusel kujul olemas, aga ma arvan, et see on eraldi jutt ja, ja siin siin on väga palju kinni ka ausalt öeldes võimalustes. Selline küsimus, kas ülemnõukogu presiidiumis tegite sellist tööd, millest linna peal eriti rääkida ei tohtinud? Oli see salajane? Ei olnud eriti salajane, tähendab, kui pidanud, mida pidada salajaseks, tähendab, nojaa, no mida ma nägin, nägin, kuidas valimised tegelikult käivad. Sellega sai küll nalja ja, ja, ja, ja see on jah, õpetus kogu eluks. Tegelikult öeldakse, et Põhja-Koreas on maailmarekord püstitatud, kui valimistel 100 protsenti valijatest käis hääletamas ja kõik 100 protsenti hääletas ka esitatud kandidaatide poolt. Tõenäoliselt omamoodi maailmarekord oleks võinud läbi lipsata ka meilt, aga aritmeetika võimaldanud meil tuli välja, et meil oli 102 protsenti lihtsalt ühe näpuvea tõttu, mis, mis, mis minu laua pealt läks ka edasi, kuna ma küll nägin seda, aga mul paks lihtsalt lõbu vaadata, kuidas see asi edasi toimib. Nalja sai, palju, see oli nagu selline töö, nüüd teine pool asjast, noh mis puudutas, ma tegelesin ju tegelikult organisatsiooniliste küsimustega, see oli siis noh, tänases mõistes kohalikust omavalitsustega, tollaste Rahvasaadikute nõukogudega seadusandlusega seal ei olnud midagi sellist erilist keerulise kõnesid sai kirjutatud ja nii edasi, aga, aga muidugi hiljem oli see palju keerulisem, kuna 88.-st Kustas sain lülitutud Eesti tollal veel ENSV seadusandluse ümber tegemisse täiesti nii-öelda noh, ütleme niimoodi tema lahtitõmbamist sellest nõndanimetatud Nõukogude Sandlusest ja selles suhtes eriline rõhk oli just nimelt valimistel ja kohalikul omavalitsusel, nii et selle kahe valdkonna puhul ma julgen arvata, et Ta oli väga väärikas ülesanne mul täita ja mul õnnestus väga tegusalt kaasa aidata sellele, et meil tekkisid täiesti uued keskkonnad nii omavalitsuste osas kui ka valimiste osas ja muuseas, uue valimissüsteemi sissetoomine on ka sellest ajast pärit. See tekitas tollal meil väga palju vaidlusi ja, ja mul on hea meel, kuigi ma näen ka täna teatud miinuseid. Aga, aga mul on hea meel, et see õnnestus, sest see oli revolutsioon, mis ei olnud nähtav. Ma sain sellest aru ise juba tol ajal, siis kui kahekesi Tiit Käbini istusime Moskvas Kremlis ühe suure suure pika laua taga, kus vastas istus kogu tollane nõukogude aegne tippjurist prudents akadeemikud ja üks rääkis aiast ja teine aiaaugust ja vot siis ma sain aru, et nüüd on korras. Nüüd läheb. Ja nii läkski. Tiit Käbin võib seda nii-öelda kinnitada, millise naljaka tundega me sealt uksest välja tookord astusime, me kaitsesime nimelt kohalike omavalitsuste uut seadust ja valimisseadust. Mäletatavasti esimest valimist. Enam-vähem vabad valimised olidki kohalike omavalitsuste valimistel. Riigiministrina töötades puutusin kokku ka nende valdkondadega, mis jäid teiste valitsemisalade piirimaile, nii et kui teist side ja teedeminister sai, ei olnud see päris tundmatus kohas. Vette hüppamine oli. Jah, jei tähendab, analoogiat on olemas, noh, tollal sai nagu arvestatud umbes nelja ministeeriumi riigikantselei sildi all, eks ole, sest need olid embrionaalsed. Sellised ministeeriumit funktsioonid olid juba olemas, riikluse jaoks oli neid vaja, aga samas veel ei olnud võimalust luua iseseisvaid organisatsioone ja seetõttu noh, minu poolest, kas või kaitseministeerium näiteks siis tuli neid funktsioone täita. See tähendas seda, et tegelikult sai õpitud ka tegutsema, kuidas nüüd öelda just selle piiri peal sellest Vailaid Saunis nagu, nagu nüüd öeldakse ja, ja selles piiri peal tegutsemisoli olid oma ohu taga oma võlu ka sellepärast, et tegelikult võimalus korda saata suurem. Sest mida defineeritum on ala, mida täpsemalt on ta administratiivse suutlikkuse mõttes kaetud, seda determineeritud või piirang, Tom on tema võimalused seal midagi korda saata, sest see on kõik äärmiselt protseduuriliselt pikalt ja põhjalikult kirja pandud ja paika pandud ja toimib seal, kus on piirialad, seal ju tegelikult selliseid protseduure, mis takistaks, ei ole, nad tuleb alles luua, nad tõepoolest tekitada ja seetõttu on võimalik väga kiiresti saavutada teatud eesmärk, ilma et tal on vaja aega raisata protseduuridele. See ongi hädavajalik, see ongi, see kiirus annabki efekti ja seetõttu mõnes mõttes on, on jah, sarnane situatsioon pealekauba mul oli mingisugune ettekujutus ala taustsüsteemist olemas. Kolleeg Tiit Vähi oli tollal transpordiminister. Jaa, aga mul oli ettekujutus tänu sellele, et sideministeerium sõidukord ära likvideeritud, mina olin nii-öelda valitsuse poole pealt sellega tegev. Teatavasti sideministeerium pandi teedega kokku ja selle esmakordselt Ida-Euroopas tõsine haldusreformi samm mida hiljem on küll teised juba aastaid hiljem korranud varem või hiljem kõik on selleni jõudnud, aga aga meie oleme esimest juba 91. aastal. Ja teine teine nagu selline probleemistik oli seotud sellega, et see vastasrind, nõndanimetatud interrinne, kellega tuli kõvasti tegeleda ametiülesannete tõttu, siis see oli väga tugevalt esindatud infrastruktuuriettevõtetes ehk transpordiministeeriumi süsteemis, eriti kui kuulsad Jeltsini siin käigud olid ju ka seal seal selles kontekstis vaadeldavad ja, ja ma teadsin, mis oli raudteel toimumas, ma teadsin, mis seal lennujaamas tähendab, see oli ka minu töö, kuigi see oli ka Tiit Vähi töö nii-öelda igapäevaselt. Ja ma arvan, et me saame hästi hakkama ja selles mõttes oli väga huvitav tulla sellesse süsteemi tagasi pärast aastaid muudatusi ja, ja avastada, et tegelikult on muutunud rohkem, kui oleme endale aru andnud. Te ütlesite, et me võiksime siin saarte vahel kuulata Ivo Linnat, Ivo Linna. Teile väga meeldib, miks ta teile meeldib. Isiklik suhe, noh tudengipõlvest peale ütleme niimoodi, aga teiseks mulle on väga head mälestused temast ja, ja ta on käinud ka laulmas minu sünnipäeval ja mul on kuidagi selline lihtsalt meeldiv ja midagi on tema hääles. Ma ei oska seda öelda, aga tema hääles on midagi, mis just sellises hääles koos vältusega, võib-olla isegi või esitlusviisiga on midagi, mis, mis mulle istub lihtsalt, ja ma tahan teda kuulata ja ma isegi kuulan teda vahetevahel siis kui võib-olla tundub, ei olegi mingit põhjustage, lihtsalt teen seda. Mul on, mul on kassetid ja plaadid ja ma olen seda kuulanud põlisküll autos, siis on väga hea, teate, kui pimedas sõidad ja, ja tuled paistavad. Ja siis linna näiteks sõlmi juustest alla paela, see on midagi. Laul, mida praegu kuulame, kannab pealkirja nostalgia. Paiga Gurjev. So laaste Tomile? Jane loodavad saada oma Mida kõik leida võis? Need, ma jaga täis meeni. Berna. Nii mõneski kuule kirjas, tuntakse muret Eesti raudtee tuleviku pärast. Euroopa liidus on võetud suund raudtee edasiarendamisele raudteevedude suurendamisele. Milline on meie suund? Jah, ega meil on sama lootus, aga selle vastu töötavad kaks. Esimene probleem on seotud reisijateveoga. Mis inimesi kõige rohkem huvitanud. Karm majanduslik tõde on selline, et raadiuses, mis on kuni 300 kilomeetrit ja Eesti kogu territoorium mahub sellesse sisse uhkelt ja jääb ülegi. Reisijateveomajanduslik tasuvus on välistatud, mitte sellepärast, et see on hea või halb, vaid lihtsalt sellepärast, et seal nii loodussport, majandus ja see tähendab seda, et me oleme sunnitud lihtsalt kasutama samasugust skeemi, nagu tegelikult Euroopas kasutatakse, tähendab, et me peame doteerima reisijate vedu. Ja selleks on töö tehtud tänaseks, iseasi, et summad ei rahulda ja selle riigieelarve pideva nii-öelda võitluse käigus kogu aeg nad vähenevad ja see on ohtlik. Minu arvates. Aga me oleme saanud nagu mudeli paika nüüd teine pool asjast puudutab raudteeinfrastruktuuri. Raudtee infrastruktuur on seotud otseselt väga suurte kordsete kapitali mahutustega. Eesti raudtee on tegelikult nimetame asju õige nimega seesama vana vene raudteeinfrastruktuuri mõttes suures osas tehnoloogia on vananenud, parimal juhul viiekümnendates aastates. Me alles alustame teatud muudatustega paranduste ja see vajab tohutut investeeringut, mida ise ei suuda genereerida raudtee, mida Eesti riik oma võimaluste piires ei ole võimeline andma. Ja tulemuseks on see, et me peame leidma väliseid vahendeid ja praegu selle väliste vahendite variandi variantide otsingud käivad. Ja kolmas probleem on seotud otseselt nüüd raudteerolliga Eesti majanduses. Tähendab, kui me infrastruktuuri ei paranda järsult, siis läbilaskevõime raudteel ei tõuse, me oleme saavutanud absoluutse rekordi 29 rongipaari ööpäevas olukorras, kus normaalseks peetakse 17. Noh, see on absoluutne rekord, mida ei ole võimalik, võib pidada nagu spordis ei saa kogu aeg rekordite rekordtasemele hüpata, eks ole. See tähendab ka seda, et, et kui raudtee läbilaskevõime ei tõuse, siis meie sadamate kuhu 95 protsenti kaubast liigub läbi raudtee transiitkaup, eelkõige meie sadamatega pasteeti jääb samamoodi nii-öelda kasutamata, me ei suuda nii palju läbi vedada ja, ja toimetada, kui oleks vaja, mis tähendab seda, et me ei teeni nii palju kui võiks teenida. Kuid juba täna on seesama ahel raudteesadam ametliku statistika järgi, mis paraku meie hinnangul haara kõike ja me praegu tegelema selle nii-öelda täpsustamisega ka formaalselt, isegi juba ühe kümnendiku Eesti rahvuslikust koguproduktist annab tõenäoliselt annab tegelikult rohkem. Tähendab, see on võtmeküsimus ja see tuleb ära lahendada, et me oleme välja pakkunud skeemi taga, nagu ikka selle juurde kuuluvad ka emotsioonid. Kuidas teile tundub, kas Eestil on häbeneda ka millegipärast te olete palju ringi sõitnud, näinud transpordikorraldust ja leidja välismaalt, kuidas meil on sisse toodud? Kätte, see on üks paradoksaalne tunnetus, tähendab me võime väita, et me oleme regioonis, milleks muuseas muu maailma jaoks on Ida-Euroopa meeldib see meile või ei meeldi siis selles regioonis. Me näeme suhteliselt head välja. Aga see ei tähenda seda, et oleks piisavalt põhjust mingiks rahuloluks, tähendab kui mind häirib miski, siis mind häirib strateegia puudumine arengus. Tähendab, me oleme olnud niivõrd soodsad transpordipoliitika seisukohast, me oleme äärmiselt soodsas geograafilises asendis, meil on lühim raudtee õlg, mis muus määrab, miks meil nii palju kaupu liigub? Meil on väga head sadamad. Meil on suhteliselt hea töökultuur. Me oleme suhteliselt normaalselt oma teatud tasemeni logistika välja arendanud. Nüüd edasi, edasi tuleb uus kvalitatiivne aste, see on just see, millest ma kogu aeg räägin, aga mis veel, võib-olla ei ole väga, väga see mõistmine levinud, tähendab nüüd on vaja tegeleda kaugema perspektiiviga ja müügiga. Kaks asja müügi jaoks on vaja uut lähenemist, mitte lihtsalt sellist lihtsustatud reklaami loogikat nagu seni. Ja teiseks see on, ütleme niimoodi müüki tuleb teha tervikuna riigi kui terviku suhtes heas mõttes müüki tähendab müüa kõiki võimalus, mitte ainult müüa objektide kaupa, et vot sadamas on seal see võimalus või tulge raudteel, eks ole. Ja tuleb tervikuna nagu tervik tervikpaketti, müüa tervikahelat ja teine probleem on strateegia, me peame nägema, kuhu me tahame liikuda ja sellega praegu ma pean selle seda üheks oma täitma, vaata ülesandeks, millega praegu intensiivselt tegelenud, see on siis riigi nii-öelda arengustrateegia on valminud esialgne dokument, et mis oleks, mille tingnimetus on siis transpordi ja side arengustrateegia kuni aastani 2006. Ja teiseks valmib ka selline teine strateegiline dokument, see on siis transiidi arengustrateegia samasse ajaperioodi, millele lisandub ka muuseas konkreetne finantseerimisplaan ja tegevuskava. Ka need on juba olemas 2002. aastani, aga me tahame laieneda 2006. nii jäi salga, miks 2006., nii sellepärast et Euroopa liidus on eelarve planeerimistsükkel 2000 kuni 2006, millele mõtet poolikuid töid teha. Me kohe üritame sobitada sinna nii-öelda igatest, ma ei varjagi, et infrastruktuuri arengu problemaatika jaoks. Me vajame tuge eurorahade näol, kindlasti. Estonia hukust süüdistab Rootsi pool Eesti meremehi. Kuidas teie isiklikult sellesse süüdistusse suhtute? Mul on kurb. Tõdeda ka Estonia katastroofi on asutud täiesti häbitult kasutama majanduslikus võitluses majandusliku võitluse vahendina, kus kus meie väga konkurentsivõimeline ja täna isegi ma ütleks, et juhtiv merendus püütakse teda nii-öelda alla suruda ja teda konkurentsivõimetuks muuta oma majanduslikest huvidest tulenevalt, mille jaoks on head kõik vahendid, kaasa arvatud ka see eetiliselt minu meelest täiesti mitteaktsepteeritav lähenemine, nagu see äsja oli Stockholmis, kus rahvusvahelises merendus union egiidi all toimus järjekordne noh, ma isegi ei oska öelda, meie inimesed, kes seal käisid, nende muljed on masendavad, ei lasknud isegi rääkida, mitte midagi on siin viltu ja mee loomulikult oma riigi poolt peame samuti astuma samme, abistamaks neid meie mereldust nii palju kui võimalik. Minu seisukoht on, et Eesti meremehed ei ole rohkem süüdi kui mis iganes meremehed ja ei ole ka meie mereadministratsiooni rohkem süüdi mitte mingil viisil, kuid see on muutunud majandusliku võitluse objektiks, mida tugevamat poolt esindab eelkõige üks naaberriik püüab meile peale suruda. Siin on teistlaadi küsimus. 1991. aastal, kui teie olite riigiminister käis Eestis meile nii Lätile ja Leedule toetust avaldamas. Boriss Jeltsin. Venemaal on praegu kehvad lood, riik on kriisis ja presidendi tervis on vilets. Milliste mõtetega vaatate teleekraanist härra Jeltsinit? Kurbadega ma pean tunnistama muidugi, et ma olen Venemaa Venemaa sündmusi analüüsinud ja jälginud pidevalt ja, ja see on nii-öelda mõnes mõttes ka hobi ja ma arvan, et asi, mis tegelikult peaks olema Eesti riigis rohkem rohkem institutsionaliseerinud või rohkem käima pandud, kui ta seni on, me peame lähinaabrina, väike naabrina täpsemanni hindama seda, mis toimub meie suur naabri juures, aga minu mulje on mõnes mõttes masendav, aga mitte pessimistlik. Sellepärast et minu analüüs näitab, et et välja pääseda hakkavad juba formeeruma väga suure tõenäosusega toimub võimuvahetus Moskvas, kuid see võimuvahet, mis toimub ja noh, meie seisukohast mitte mitte sugugi halvemuse poole, see ei tähenda seda, et mingil määral retoorika mõttes võib tagasilanguse esineda. Aga reaalpoliitika mõttes mitt tähendab see fakt iseenesest, et me oleme avatud Euroopa liidu esimesse laienemisringi on sisuliselt pannud meie prolli juba paika ja tegelikult olgem ausad, ega, mis meil veel siin veel meil, nagu see dispuuti koht on meie vene naabritega on ju eelkõige NATO küsimusega üksteisest ja väga suures globaalpoliitika vallas mitte ainult meie teha. Aga aga tervikuna ma olen väga optimistlik, muuseas ja teine pool asjast, mis puudutab otseselt minu tegevusvaldkonna, Venemaa oli, on ja jääb rahvusvahelise töö jaoks üha suurenevat rolli. Ta kindlasti vajab oma ekspordipotentsiaali kasvatamist ja kanaleid ja me oleme selleks üks sobivaid Küsitakse, kui teil oleks praegu võimalus kohtuda härra Jeltsiniga ja esitada talle üks küsimus, mida te küsiksite tema käest. Sünnilt tõesti. Küsimus ma ei ole kunagi mõelnud niimoodi, kuidas see võiks välja näha. Jah, ma arvan, ma arvan, et ma, ma küsiks siiski piirileping arvan, et kuigi tema osatähtsus on langenud, aga ma arvan, et üks tapp sellega saaks lõplikult läbi ja see on iseenesest saavutus. Muuga saab hakkama neljade küsiksid. Küsiksin täpsemat kuupäeva soovituslikult, millal ta annaks käsu, et see piirileping peab olema alla kirjutanud? Millal te viimati Moskvas käisid? Üsna hiljuti, kohe ma mõtlen vist hiljemalt kevadel või ma käisin isegi sügise poole korra vist? Jah. Nii et ma olen käinud just põhiliselt kohtumas kolleegidega või läbisõidul kaugemale teistesse SRÜ riikidesse. Olen püüdnud arendada nii-öelda majanduslikku koostööd, nii palju kui võimalik. Kas lapsepõlve sõprundel muskus? Praktiliselt ei ole, ei ole sellepärast, et nad on kõik kuidagi ära kadunud ja laiali sõitnud mööda suurt riiki ja isegi välismaale, nii et ma olen kuulnud ühte teist, aga ma ei ole kedagi enam juba aastaid kohanud. On mingi eriline nostalgia ka Moskvas olete. Neid tea, kõige suurema nostalgia on mul vanavanaema kodukohas, kus see on Kädvalasem lelle ja käru vahel. Raplamaal seal, teie suvekodu? See on jah, mitte ainult suvekodu, noh, kõik kõik vahed veetsin seal sest kuni kuni kuni 16. eluaastani, nii et. Ja seal jah, see võib öelda, et see on lapsepõlvekodu, mõnes mõttes. Kuus aastat tagasi ütlesite ühes intervjuus. Tihtipeale olen need mängud, mis poliitilises tipus käivad, pole ideelised. Emotsionaalsetest ja isikulistest asjadest pole ka mina kunagi eriti lugu pidanud, maksavad objektiivsed faktid ja seosed, mitte see, kas minu nägu meeldib kellelegi või kas keegi on kellelegi lapsepõlves varba peale astunud. Kas ka täna olete seda meelt? 100 protsenti oleks kohe uuesti allkirjas omale, vaid tulebki. Mis teid kõige rohkem häirib meie poliitikas? Lühinägelikkus horisondi ulatus sellest tulenevalt ma olen ise füüsilises mõttes lühinägelik. Aga nüüd ma pidasin silmas ülekantud tähendust. Jah, ma kasutan prille, kui mul prillid ees on, ma näen kaugemale, aga isegi siis on natukene häiritud väga kauge horisondi täpne nägemine. Kui oled ilma prillideta üldse peaaegu ei näe ainult oma nina ette ainult paberit lugeda, eks ole. Aga ega poliitikas on ju samamoodi. Ja, ja see ongi põhiprobleem. Me oleme muutuvas suures keerulises maailmas, peame nägema hästi kaugel, hästi ette, hästi paindlikud olema, mitte aga jäigalt. Valimised on ukse ees. Kas kandideerite? Ei tahaks sellele küsimusele täna vastata. Jüri soov ei ole ju, valimiste eel valetatakse väga palju, kas see valede karussell on teie arvates juba tööle hakanud? Absoluutselt täie auruga käib. Ja, ja see on täiesti loomulik ja, ja ma arvan, et see oli midagi eripärast Eestile, see on kogu maailmas niimoodi, see on üks kaasnähtusi minu jaoks, muuseas emotsionaalselt ebameeldivaid nähtusi. Ühes parlamentaarses demokraatias. Küsitakse, kes teie peres esimest viiulit mängib? Kes on perekonnapea? Noh, selle puhul alati küsitakse vastu, kes on kael, eks ta nii enam-vähem nagu igas peres. Ma arvan, et siin on, kui peetakse silmas pereasju, siis ma arvan, et siin ei ole kahtlustki, et selleks on sunnitud olema abikaasa. Mind sellepärast, et see on nii-öelda kokkulepitud, olid seal nii välja kujunenud, sest no tuleb tõele näkku vaadata, see amet võtab valdava osa ajast jõust, lihtsalt ei jää enam perele ja kui, kui nii palju kui seda jää läheb, siis enam korralduslikele küsimustele enam naljalt ei jää. Tähendab, kui, kui üldse suudad midagi, siis püüad suhelda peres ja, aga see on ka omaette probleem, sest pärast 14 tundi koju saabudes ei taha enam rääkida, ei taha kuulda, näha mitte midagi, tahaks olla vaikselt nurgas ja, ja natukene laadida. Raskem perele on see äärmiselt raske ja minu väide on, ma olen väga paljude kolleegide käest uurinud ja tundub, et nad minuga nõustuvad tegelikult enam-vähem selline objektiivne aeg, kus inimene entusiastlikult Ta suudab asju ajada, ilma et närvikava kannataks, on umbes kaks aastat sedasama mets üle selle hakkab kiskuma, siis juba läheb raskeks ja, ja just sellepärast, et see teine taustsüsteem, see, see inimese elu selle. Kas see naine on kodune, võidetud? Ei, ta töötab juristina, ta on professionaal, töötab sotsiaalministeeriumi süsteemides, õigemini töövaidluste töö õigussüsteemis lapsed, palju neid kaks poeg on 17 ja käib reaalkoolis ja tütar on kaheksa ja sellest aastast õpib prantsuse gümnaasiumis lütseumis. Vabandust. Ei tohi öelda gümnaasium, lütseum ja mõlemad on hästi tublid, nii et ma olen äärmistama perele tänulik, et nad selle kõik välja on kannatanud, sest noh, ega minu minu tööstiil ei ole eriti pere sõbrarg. Nii et laste jaoks jääb vähe aega ja kahetsen seda kõige rohkem. Kui Winston Churchill küsiti, kuidas teil on õnnestunud elada 90 aastaseks, vastast Churchill iga päev pudeli armeenia konjakit, kolm sigaretti ja ei mingit võimlemist. Kuidas teile selline retsept meeldiks? See on kahe otsaga. Tähendab ma usun, et söör Winston'i puhul oli see täiesti õigustatud, igati ta veel peale selle muus maalis näiteks käinud seal tema maja juures tavalisem kuulset madeira pisar aga ühe sama koha pealt mus sadu. Ahah, see on omamoodi lõõgastus kindlasti, eks igalühel on omad sellised momendid, mina kuni 90.-te keskpaigani mängisin korvpalli suhteliselt tõsiselt ja isegi veel riigiministri ametis, suutsin seda teha ja isegi pärast seda natuke kena, aga siis pärast traumat jäi see asi nüüd katki. Tänaseks olen asendanud selle ujumisega ja, ja, ja jalgrattasõiduga, mis hiljuti tuli mu ellu. Mulle kingiti sünnipäevaks ümmarguseks sünnipäevaks Jüri Ratas ja nüüd enam ei saa. Kuidagi teisiti. See mulle meeldib. Ja see on vaheldusrikas jällegi, aga see on vast vast kõik. Ma ei ole kunagi suitsetanud. Seetõttu sigari kohta ei oska midagi öelda, heas kõnekest pean küll lugu, aga samas ma austan teda liiga palju selleks, et teda liiga palju tarbida. Ja, ja see tähendab seda, et noh, kui üldse midagi, võib-olla Legastuseks klaasike punast veini, see must tervisele. On on jõulud on tulemas. Kas jõuluvana tuleb vä? Oi küll oleks tore, kui tuleks, aga, aga ei tea ju ei tea, ju, oleneb ilmastikutingimustest, kas transport töötab ja on minu tütar kirjutas jõuluvanale juba kirja Ärammides, mida ta kõike soovib ja ootab. Mina ei ole seda kirja veel jõudnud nii palju aega leidnud, et seda valmis kirjutada, nii et ma ei tea, kas ma jõuan. Et kas teie olete kingituste suhtes rega pirtslik või võib teile igasuguseid asju? Pigem ma olen üleannetu, mulle meeldib välja mõelda mingisuguseid noh, kuidas nüüd öelda krutskeid omalt poolt ma olen kinkinud siin sõpradele igasuguseid krutskeid või krutskiga kingitusi ja mulle meeldib endal ka neid saada, nii et ei, ma ei ole üldse pirts, mul on üldse hea meel, kui üldse kingitud. Kas teil ikka poes on aega käia või? Tabasite naelapea pihta? Peaaegu mitte, jah, ma olen üritanud, aga see on peaaegu võimatu. Tunnid on halvad, kui poed tehtaks kuskil kaheksa õhtul lahti, siis võiks juba täitsa käia. No riideid pead ikka ise ostma jõudumööda ja see on terve peavalu puhtaja pitšetti tõttu eelkõige, aga samuti ka kasvu tõttu kahjuks. See, mis on iseloomulik olnud ja ma täiesti majanduslikust loogikast taga seal aru on olnud probleemiks Eestis see, et eesti mehed on suhteliselt suured, Nad on üle Euroopa keskmise, igas mõttes igas mõõdus. Aga noh, riietuse esemeid ostetakse ikka põhimõttel, et võimalikult odavalt võimalikult palju saaks sisse osta. Nii et ma saan kaupmeeste loogikast aru, kuid see tähendab seda, et ostetakse keskmike jaoks keskmise kasvu jaoks keskmiste mõõtude jaoks. Kui pikk te olete mulle meeter 90 pid korvpallimehelikkus oi, selleks et isegi natuke väheks. Suur tänu teile, härra Vare, tulite stuudiosse ja vastasite siin kuulajate küsimustele. Öelge, milline küsimus teile meeldis, selle esitaja saab auhinna. Kõige rohkem intrigeeriv küsimus, mida ma küsiksin president Jeltsinile, ma millegipärast avastasin ja vot selle asja peale ma ei ole kunagi mõelnud sellise asja peale väga paljude küsimuste puhul ma tabasin lambale mingis kontekstis selle asja peale mõelnud tabasin ennast selle pealt, aga aga vot see oli nüüd küll täielik üllatus. Persona saate külaline oli teede- ja sideminister Raivo Vare. Persona auhinna saab Tiit raag Tartust, Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.