Nõukogude repressiivorganite poolt 1940. aastal arreteeritud eestlastest on tänaseks oma saatust lugu meenutamas väga vähesed. Ellujäämiseks pidi olema eriti tugev tervis ja veel tugevam tahtejõud. Olema rängalt õnne või juhtuma midagi erakordset. Üks surmaväravaid tagasitulnuid on mees harukordse eesnimega, tonn tonn raamat sellist. Imesid on neli varianti. Ja see praegune ei ole üldsegi minule ema poolt mõeldud ja antud nimi. See oli venelaste poolt 1940, kui mind arreteeriti, olen, olin Motann kahenniga tugeva teiega. Aga minu õige ja ema poolt soovitud nimi on nõrga t i ühendiga. Ja üks variant on veel. Tan kahenniga. Ja nüüd dokumente mul iga nelja nimevariandi kohta. Aga hiljem Condoriteeriti Süxenn veidi maha, venelased ütlevad, kui Ivan on ühe illiga, miks see taim peab kahenniga olema. Ja nii jäingi Modonniks ja ma ei ole enam seda taastama, ehkki ma saatsin taastada, kuna mul on dokumendid olemas. Ma võiksin öelda, et ma ei olnud eriti jõukast perekonnast. Isa oli ehitaja. Ema oli kosmeetik masseerija ja meil lastel poistel muidugi vanemale vennale ja minul tuli töötada suveti kohe kindlasti ja kuna isa oli ehitaja, töötasin isa juures ehitustöödel. Nii palju Meie nii-öelda poisikeste või lastejõud üle käis, aga tegime ikka kõiki töid, isegi paekivimüüri ladusime suviti. Aga hiljem, kui ma tehnikumis käisin, siis juba oli kohustuslik suvepraktika. Ja nüüd kõik suved läksid niimoodi ja siis kolm, seitse. Ma läksin tehnikumi ja esialgu ma töötasin ka veel isa juures, suvel. Aga hiljem läksin juba. Seal oli ta juba oma eriala öelda. Relvade konstruktoriks tegelenud, joonista konstruktoriks Maingu tegelikult ikkagi veel suhteliselt noor. See oli 18 aastane, olin. Noorele mehele, tundub väga põnev töö. No sellepärast ma sinna läksingi. See oli Eesti sõjaväe varustusvalitsuse relvastusosakonna konstruktsiooni büroo. Kauaks teil seda tööd jätkus? 1940 suvel saabusid Eestisse sündmused, mis võisid elu pöörata teisipidi kui kaua mul tuli töötada kuni arreteerimise tunnini või minutini. Kuna vintsiaal Norriteeritigi 16. oktoobril 1940 kas te juuni sündmustest ka midagi mäletate? Juuni sündmused 1940 küll väga hästi mäletame, siis likvideeriti nomaani, muide olin kaitseliitlane, olin, olin üli üliõpilasorganisatsioonis korporatsioonist jah olla ja need kõik likvideeriti ju. Ja ma olin Tallinnas kõik need ajad. Juunis 40 ja, ja juulis ja, ja kui võeti maha sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornist. Ma olin Vabaduse platsil oma sõpradega tudengitega. Pisarad silmis. Kui langetati sinimustvalge lipp, tõmmati punalipp Pika Hermanni torni. No oli ka üksikuid rubla, kes jooksid lõugu kaasa uue võimuga. Aga no ütleme, 99 protsenti olime kindlasti sellele vastu ja meie juurde peale ei hakanud. Et võidelda selle vastu kohe, aga me hakkasime mu iseloomunõukogudevastaseid organisatsioone sellepärast internetti ertigi. Mis organisatsioon see oli? See oli Eesti. Sõjaväe õhukaitsegrupis põhiliselt. Ja. Augustikuus 1940. Siis õhukaitse grupliidi ära tapale. Ja kuna minu nii öelda kaslased läksid tapale ära, jäin ma üksi Tallinnasse. No meil oli mõeldud muidugi, et teadsime, tuleb sõda Saksamaaga ja nii palju informatsiooni ülikus aimata. Temata võis kindlalt seda, et sõda tuleb. Ja selleks puhuks meil oligi mõeldud luua organisatsioonid säilitada, igatseda, korda hoida nii palju, kui see tolles alguses või punaarmee taganemisel. Kui palju läheb vaja selleks, et jõudu ja korrapidamiseks arreteeriti meid, siis olime nagu 11 inimest selles meie grupis seal, kus mina olin kes siis esimesena vahele jäi. Ilmselt jäid vahele sõjaväelased esimestena, kui mina olin eraisik, selles klubis saan ministeeriumi, tähendab relvasse osakonna konstruktsiooni büroo töötaja ei olnud sõjaväelane. No mind võeti kinni töökohal. See oli, mitte pagari tänaval, sinna oli mul ainult läbipääs, oli Meie relvastusosakonna konstruktsiooni büroo ja seal oli ka ühtlasi ehitusosakond seal uuel tänaval uue ja Ida-Virunurga peal, seal oli meie bürooruumid. Ja kell 12 päeval 16. oktoober 1009 40 tulid sinna sisse. Kaks meest. Just hakkas lõunale peale, muide meil oli tööga, oli seitse tundi, oli ja pool tundi oli lubatud lõunat süüa ja harjunud lõunal kuskil mujal ei käinud igal juhul kaasas ja sõid oma võileivad ära lõunaks ja asi klaar. Ja ma just mõtlesin ka hakata tõmmutamani tuli kaks neist sisse, küsisid. Kes raamat? Ma tõusin oma laua tagant püsti, ütlesin mina, olen. Esiolge, tulge meiega kaasa. Teil tuleb vastu võtta arsenalis relvade vastuvõtja kontrollimise kohta. Sellest oli juttu varem olnud, nii et see mind eriti ei üllatanud teda uskuma ja jäin uskuma ja ülejäänud meie bürood. Ilmsed võtsid ka seda puhta kullana. On öeldud, et eraisikud olid ja kui nad oleks sõjaväelast olnud, poleks ka midagi imet olnud ju. Kuna sel ajal ikkagi allikasi, et liigub küllalt palju punaarmee ohvitsere ja Tallinnas ringi ja muidugi meie asutuses eriti. Ja panin oma mantli selga ja kaabu pähe. Läksin kuusk kahe nende mehega välja, võileivad jäid söömata, jäid söömata, võileivad. Ja no minu asjad ja portel jäid kõik sinna oma töökohale. Oma midagi kaasa ei võtnud. Läksite majast välja? Oi, see oli auto. Vana MKM oligi Emmgoli. Seal tehti siis niimoodi, et mind pandi mehe vahele taga tagaistmele. No see ka mind eriti nii kosele veel ei äratanud kahtlusi ja kõhklusi, kahtlusi äratanud. Aga siis läks sõit lahti. Aga kuna ma iga Tallinnas üles kasvanud Tallinna linna väga hästi, on autoaknast hoiuna välja küllalt hästi. Puus, liikumine läks läinud arsenali ei läinud arsenali võib-olla mingil määral, esialgu aga, aga pöörati Tallinna patareisse, õigemini vana merekindluse Tallinna Keskvangla juurde. Kas teeb autos, rääkis keegi teiega? Seal oli küll. Vene keeles rääkisid, noh, mina ei osanud vene keelt b tol ajal, aga üks tõlk oli olemas. Vahelises tõlkis, aga autosõit ei olnudki pikk. Sõit läks Patarei väravasse väravasse. Lahked, kehti, väravad lahti. Või siis oli mul juba kuri kahtlus muidugi. Sest nägin, et see ei ole arsenal ja teadsin seda vere kindlasti kohe öelda Tallinna põliselanikuna, et on olemas niisugune keskvanglas, aga nüüd siis tuli juba minu enda siseneda, sinna viidi mind nendesamade meeste saatel, kellega ma koos tulin. Vanglakantseleisse võib öelda. Ja seal esitati mulle arreteerimise käsk, võib öelda, või korraldus. Ma hakkasin kohe vaidlema, arrettides käsk oli, nagu ma rääkisin, et mul nimevariante oli palju, olidki, kirjutad, tan raamatu kohta arreteerimiskäsk. Ta tan ühe enniga, minu kõik dokumendid tollal olid juba kahendiga, tan oli. No ma hakkasin kohe ütlema. Et see ei ole minu kohta, kuna nimi vale. No need mulle nii enam-vähem peale võib-olla mitte vegani toole taga. Isiku olete kindlasti teie naersid näkku ja isiku olete kindlasti teie. Ja siis viidi edasi vanglakambrisse tulika, lase needsamad mehed. See vormistamine ei olnud kaua seal kantseleis, võib-olla viis minutit või läbiotsimine toimus, toimus külvamise, toimus kambris. See toimus kambris, see oli, muide, oli see kuue inimese kamber, oli, mina pidi sinna üksi sisenesid kambrisse kolme või neljakesi, ma usun, oli meid, mina ise arreteeritu ja ülejäänud hoidis et ja uurijaid, võib-olla. Hiljem tuligi välja, et nende seas oli ka üks esimesi uurijaid. No siis seal otsiti läbi ja võeti ära kõik, mis võtta andis. Sõrmused, kellad, nööbid lõigati ära, ripppüksirihmad, võid ära, sukakummid vaid ära või. Tollal oli ikka see veel sokihoidjad, sokihoidjad olid enamasti muidugi kinganöörid ja ja nagu ma ütlesin, kõik nööbid ja pükstel haagid, sallid ja kõik võid ära lõigata, ära isal püksi, hoia kätega ülalpükse võlad. Laiukuks. Isegi kabupael võit ära. Flint kaevult. Ja midagi istu, taskurätikud, kõik võid ära. Taskud olid tühjad ja. Ja siis viidi ära. Oi, ikkagi väike, võib öelda, onu, mingisugune uurimine toimus, selles kambris oli kapp, laud oli kuus, tabureti oli kuus. Vastu seina üles tõmmatud, nori magamisraami või oli seal veetaset, oli ühes nurgas ja teises nurgas oli veekraan. Ja see oli kogu kambri sisustusaken oli ukse vastas, terasuks luugiga nagu ikka vanglates. Trellitatud aken oli küllalt kõrgel, oli laial peaaegu. Ja elektriolgu sai ka, muidugi see põles kõik aega. Öösiti ka muidugi mitte, ainult pime, olitame ikka öö läbi. Onu päeval oli Gustati tuli enam nii palju valgustiga, aken, andised, pime, jõunud. Paluti mind istuma laua kapp laua äärde Kaaja ja uurija ja tõlka. Ja numite kaua küsib, kas te teate, mispärast siia tooli ma siin veel õrna aimugi muidugi? Ehk kuri kahtlus oli loomulikult südamesopis. No me oleme jälginud neid poolteist kuud, nii et me teame küll teie tegevust, nõukogudevastast tegevust. Tunnistage üles kohe, et nad hakkasid teid jälgima siis, kui nad tõtt rääkisid septembri algusest peale, no ilmselt tõtt rääkis muidugi, ja septembri algusest peale juses kui õhukaitsegrupp viidi ära tapale, nii palju, kui ma ei teada Puhas suhteliselt nii et ega mina neid jälgijaid ei jälginud, et kas keegi minu jälgedel käis või ei käinud või uurijad ise ütlesid, et mind olevat poolteist kuud jälitatud ja teavad, et minu tegevust kõike minu nõukogudevastases tegevuses tuleb öelda teile öelnud selle peale midagi kosta. Masin siis seda parem, kui te jälgimisteati, et ma ei ole mingisugust kuritegevusega ei ole tegelenud. Ja seda tõepoolest ei olnudki. Relvi mul ei olnud aga inimesel see vastama ei olnud mitte kunagi mõelnud ka kunagi, nii et ma andsin, siis on väga kena, siis teate, miks te mind siia tõite. Laske mind vabaks. Värsid võib-olla mu näkku, et küll me teame küll, te teate, küll me teame, mis siia toodi. Ja küllap te olete selle ära teeninud. Ka pikemalt juttu enam ei olnud tollel õhtul minu arreteerimis, kellega eest, kes ei olnudki, võib-olla õhtu nii väga võib, minule tundus, et see aeg läks küllalt pikalt, võib-olla võis olla küll seal, võib-olla siis pärast lõunat. Läksite minu tulevane uurija tõlgiga, läksid minema. Jäin siis oma kambris oma kambrist mõõtmaja tutvuma maaelupaigaga. Kas esimesel ööl tuleb vangimajas sõba silmale? Saab silma kinni lasta või? Selleni läheb veel palju aega? Une ju lõuna jäi söömata ja no ma teadsin seda, küllap siis arreteeriti. Vaata et ega siin on, kas on pikaajaline vangistus, suvi on surm? Palju loota ei olnud ju? Eluga pääsen üldsegi sellest? No kella kuue ajal õhtul ilmselt toodi mulle süüa. Ma vaatasin, ta kaunis asi ei olegi, aga toit oli, mis mulle toodia esimesel õhtul seal muidugi meelde jäänud, toodi mulle alumiiniumkauss kuuma veega kuskil võib-olla liitri jagu isegi vett või natuke vähem. Ja toodi teise kausiga, kus kolm, neli soolasilku ja ka võib-olla neli viis kartulid mundris koorega kartulid keedetud. No see oli kõik ta õhtusöögiks. Mulle tundus natukene võõrast avana, sest ma lugesin neid, soolasid kõike, mis tõepoolest oli kunagi võib-olla talupojatoit oli, aga linnapoisina ma ei olnud ju harjunud soolasilku, mina lugesin seda toorelt tooreks alaks. Mõtlesin, aga sööma peab ju, sest ega vist ma niisama kergelt ei pääse või naise oma mõttes mõlgutasin. Siis mõtlesin, ma keedan, nüüd silgud ära. Kaczylcum, võib-olla ma sellest kogusest püüdsin, lusikasandiga anti ka muid, ütleme riistu ei antud, lauanõusid, nuge-kahvleid loomulikult mitte. Ja seal lusikaga Maiga koorisin ja puhastasin selle Kaczylcora ilusti ja koorisin kartulid gara, tegime kartuliga õli peenemaks ja panin kuuma vette sinna silgud ja juba tükeldasid paraeteks suutäiteks. Lassi needus kümmekond minutit seal nagu mitte kihedaskeevisid ei olnud, aga kuum oli ta küll. Mõtlesin, teen oma supini välja silkurjest ja kartulitest. No ja siis oligi niisiis minu esimene söömaaeg. Tallinna keskkond Lasva patareis. Ja kuidagi ma koristasin selle oma supi, kalla ka. No mind jälgiti, seal on aknas, on nagu nüüd luugist või silmad. Valvurid jälgivad küllalt tihti, ütleme pange ja eriti esimese uusilist tuuakse Nomoni siis nagu uudishimu, Celtics neljaga ja istung kui tähti, et nähtavasti, et mul on õhtusöök söödud, siis paluti, et ma annaksin omanud jälle välja. Ja toidunõud kauss ja lusikas ja ma andsin ära. Ja Supoli poolik veel. Tõenäoliselt mina jõuna kala süüa mul jäigi, silgud jäid söömata edaspidi. Ja siiski lakku sõja ajal tõenäoliselt ka meile seda ei öeldud, on seal käis signaal koridoris ja siis sain teada, et see kontrollimine, vangide kontrollimine. Igal õhtul ise ja hommikuti ka uks tehti lahti ja siis oli, pärast selgitati mulle, et vangis jäi vaevu vang või vangid. No ma olin üksi oma kambris. Et peavad seimasina uksel lähedale rivistama kontrollida ja esimese õhtu kontroll käis ikkagi kambrist läbi ja ja siis olin ma nii-öelda oma mõtetega üksi. Kell 10 oli, võis minna magama, öö signaal oli ka, samuti anti vilega koridorist. No jutt oli esimese unest. Eks ma ikka mõtteid mõlgutas juba tükk aega õhtul ja öösi ka. Kui ma palusin, ema otsis keskuuest naristamale, mille ma lugesin kõige sobivamaks endale laskis alla teise, otse alla, panin ühele purjeti. Üks ots oli seina küljes kinni ja päevaks tõesti Disenari üles vasta seina, koosel magamiskotiga, linaga ja padjaga kõik. Ja tekiga. Aga küllap ma ikka magasin selle esimese öö. Et võib-olla nii rahulikult ja aga ikkagi puhata tuli noor organism, läbielamisi oli selle ütleme poole päevaga juba küllalt ja küllalt olnud. Et äkki olime vabast mehest samalt vang. Ja veel nõu kuulevang. Ja ratas oli järgmisel hommikul kell kuus. Jälle vilesignaaliga pesta oli kohapeal võimalik, katarrid olid olemas, oli ruumis kella seitsmeilmse toodi hommikusöök. See võib öelda mingil määral min rahustas. Kuna hommikusöögis toodi kruus, kohvi toodi? No see ei olnud tal naturaalkohv, Kadoli viljakohv oli igal juhul ja joodav kindlasti. Ja kuuma suhkru toodi, võis olla üks supilusikatäit pärast, ma sain teada, et see oli vist norm, oli? Umbes 25 või 30 grammi vä? Leiba toodi ka päeva nii-öelda norm. Kuivõrd 400 grammi võis olla seal leiba ja võid 20 või 25 grammi, võib olla. Ei, rohkem võib-olla. Sest see või oli temperamendikujuline nähtas vormiga oli ta vormitud Nobiva paras, hoia õige õige nii-öelda normi portfelli, nii et paar võileiba võis julgesti määrida sellest võist lõuna oli ka suhteid vangi vangla kohta, mida ma poleks uskunud, ei teadnud, juba, on ka toidunorme ja toitlustamistingimusi ja ja võib-olla osa viga muidugi veel Eesti, kuna see oli ikkagi. Võib öelda, et see Eesti vabariik oli vaid paar kuud või kolm kuud oli, mis ta oli likvideeritud. Ja õhtusöök oli jälle ikkagi need silgud kartulid ja nii see vanglaelu algas. Jah, nyyd algas üksik vangisusena uurimistega eeluurimistega, millal uurijad jälle tulid? Oi, juba oli. Järgmisel päeval kutsuti välja ka nemad ei tulnud enam minu kambris. Nüüd veidi mindi oma nende juurde. Vene keisrinna Katariina aegne merekindlus, José Patarei vangla. Ja nüüd mina olen juba 40. aastal oli ka, see oli merealuseid, neid vangikonge polaadil olnud, isegi kasutusel võib olla. No mina satun sinna. Ma olin selles keskvangla uues ajas. Sind kutsuti side. Juurde Ehidud korpuse hoovi peale. Ja seal olid täiesti korralikud ammuseid suhteliselt peale. Ja ma olin teisel korrusel, aga uurija juure viidi sinna, kus oli kantselei ja kus administratsioon oli, see oli täiesti teises korpuses, oli sinna läbi koridoride läbi pilsi täitsa alla ja nii edasi valvuri saatel loomulikult. Ja siis viidi sinna. No see oligi, nimetati uurijate koridore. Harilikud, pandi sind kapi koridoris Kapliga triivi kapolini imepisike nagu ainult püsti või seista, seal istuda ega lamada ei olegi mõeldav? Ei olnud, ei ainult Jon kroomiistmele kapiuks tehti lahti ja lükkasin sisse, läks ta ise sisse ja nendega tuli tutvuda küllalt tihti ja küllalt kaua, isegi küllalt pikalt, vahest oli ka tundide kaupa seista seal kapis, aga, aga esimene seismine, ma usun, ei olnud nii kaua, kuna uurija tahtis uut vangi nähtas näha ja temaga lähemalt tutvuda. Aga no 10 15 minutit võis ta olla küll, aga ma lihtsalt ei mäleta. Ülekuulaja tuba oli siis seal kusagil lähedal ja, ja suhteliselt lähedal. Seal võib-olla mõned mõned. Tilk Dolcoli Juhkum eestlane oli, ilmselt oli ta Venemaa eestlane. Eks ta muidugi hästi rohkem inimesi olnud, uurija tõlk oli nii põhilised hiljem küllalt varsti, võib-olla ma ei oska öelda, esimestel isegi päevadel rubla tuli sisi meestele sinna kuule juurde. See oli Boris Kumm. Tol ajal oli. Kaasas oli üks venelane ka veel sõjaväelane, Boris Kumm oli erariides. Ja no seda mulle kuuria hiljem ütles, ega mina ei teadnud, kes olid vaatan, soliidses härrasmehed kellad ja see läks ikka paar-kolm päeva mööda, ikka ennast süüdi ei tunnistanud. Uurijad ütlesid, et ma ikka olen nii kõvast Nõukogude lasta nagu oma süüd ei tunnistanud. Et kange kaelani nende jooksa. Ja siis eks ta his kaebast sedaan. Oli see siinse infektsiooni käiks sellel siseministri, no ma ei oska öelda, et minu sinna uure juure satu, sel ajal, kui mina seal olin siis tema ütleski mulle õige venelane, kes temaga kaasas oli, see oli tema asetäitjad, nagu pärast mulle räägiti, siia, ütles niimoodi. Iseid Mullesid tõlgitise. Kas te teate, kes oli Maksim Gorki? Ma tean küll, üks vene kirjanik oli suur nõukogude kirjanik. Ja teate, mis ta ütles? Ma ei, ma ei olegi teda vist lugenud. Ta ütles. Kui sinu vaenlane sinule ei alistu hävitada ja meie kommunistid, nii tegutseme, on mees ja võtke arvese. Tunnistage oma kuriteod üles ja suhtume teisse inimlikud humaanselt. No ja siis oligi see enam-vähem see külaskäik selle moraalilugemisega minule. Aga uurijate juures Joyurja juures, seal tuli muidugi õieti päevad olla ja veeta. Esialgu eriti. No pärast olid, sain teada, oktoobripühad tulid, siis oli mingi paar-kolm, ta oli vaheaeg meile ka. Silo pärast öeldi mõlemaid valvuritest. Et praegu on pühad ja need võite ulad puhata selles mõttes, et uurijate juures käimisest muidu seal ööde kaupa uurimist päeval magada ei lastud. Esialgu oli kord mõningad päeva tõid ülekuulamised, aga hiljem oli ikkagi, see oli harilik asi, et nemad ju ei töötajad ikka nii, kui sa said võib-olla silma kinni lasta Ugala pärast kümmet üht-teist. Ja kuna magada üldiselt oli vähe või siis ikkagi läks kell 10 ikkagi nii-öelda oma asemele. Aga Uibo sai silmal juustu või uinuda ja võib olla teist näiteks. Isegi 12 rubla. Kutsid, uuri juure, hoidisin hommikuni, seal küsitleti ja uuriti muidugi ja vahest lühemalt või pikemalt vahest peksmisega vahest. Isa. Ja nii see kestis asi. Kazbeks võeti, et samas ruumis Ohika tuli sulle Ligiga panin sulle revolvri seal ära, aga muidugi ähvardati muidugi revolvriga ja nii edasi, aga see nagu eriti ei kohutama ka, aga see ebameeldiv oli, loomulikult ei alga, peksuga harjunud, ega inimene ei ole ju. Või siis ja nende meelis võtte oli seal kaela taguda või mitte lausa näppudel, täitsaverelise asi ei läinud. Minu trosite selja, Tomandikko. Makarone tehti, teate, mis see tähendab, ei tea. Vastu kaela, taotakse sirgeks käega võidud, pool sirge käega ja muidu ja mis oli ka küll ja küll oli. Põrutas rusikaga rindu või, või seal püstolipäraga või püstolitalad laua peal oli kani hakkamas. Näiteks tunnistage üles ja andke oma kaasa ja ikka oma kaassüüdlasi kaasosalejaid ja asja usaldasid, keda ta sinna nõukogudevastase organisatsiooni tahtsite värvata ja kedagi värbosite ja kellega te jutlesitaja juttu ajada ja ja kes ikka veel olid? Lugege üles oma tuttavad ja sõbrad ja sugulased ja nii edasi, nad teadsid juba või nagunii. Ja kõige hullem muidugi, et kui teil ei tunnista, ähvardavad arreteerida ja ema ja isa ja vennad ja õe ja. See oli nende metoodika selle uurimise käigus et võimalikult välja pressida mingisuguse tunnistusi, mis neile oleks sobinud või mida nad tahtsid kuulda sinult. Te olite üksikkambris, kas te saite ka mõne aja möödudes kambrikaaslasi? Jah, olin umbes. Võib-olla peaaegu kuu aega või kolm nädalat. Kuskil moosi oli kui Eesti oktoobril, kui mind arreteeriti. Lusi võis olla novembri alguses. Minu kambrisse õhtu veel saabus. Õigemini saadeti. Uks läks lahti. Ja astub sisse. Pikvana härra. Pika halli habemega. Nagu vangil ikkagi varustas kaasas tema voodikoti voodiriided. No nii palju, kui seda varustuses oli, laps süles. Ja astub sisse ukse mad oma, muidugi lüüakse kinni. Siis ma tundsin ta loomulikult kohe ära. Eesti vabariigi peaminister ja ja siis ma tundsin kohe ära, aga muidu tema oli olnud juba kolm ja pool kuud üksikkambris. Mina olin siis esimene endale nii-öelda kambriga kaaslane ja ta oli habemesse kasvanud ja seal kuskil kolme ja poole kuune ade võeti, tema oli juulikuust arreteeritud, nagu ikka saatusega said. Tema jutustas minule ja mina temale oma nii-öelda olukorrast. Tema tundis suurt muret oma perekonna pärast, sest mina olin ju hiljem võetud küsiski. No mina oina temast üks kolm kuud hiljem arreteeritud August-september, oktoober jah, võib öelda, kolm kuud hiljem olin mina tellitud ja siis oligi sügis, oli käes. Ülikoolis õppetooli alamad juba esimesest septembrist. Ja tema tunniski huvi. Tütarde, eriti minu mälu järgi oli virve ja tema oli ühel ajal, me õppisime keskkoolis, tema õppis Lenderi gümnaasium, no mina olin Tallinna tehingumise onu. Peaministrit Tal on muidugi tuntud nimi ja, ja üldse Lenderi tüdrukud, hoid, küllatud esinduslikud ja huvi tundsime ikka alati üksteise vastu ka, ja lehes oli, kirjutati ikkagi veel, et kes said ülikooli sisse näiteks? Võistluseksamitega ikka kujutid lehtedes teatati lehtedes ka ja selle kohta mul oli informatsiooni olemas, ma talle ütlesin, kaadab areen palule, et nii palju, kui mina olen kuulnud ja tean teie perega, ei ole praegu nii-öelda midagi halba. Et üks tütar, kes sai kindlasti ülikoolide kisse ja ilma ilmselt virve Eenpalu üldises nimekirjas, oli tema ka mulle meelde jäänud. Estonia Koraulias maha tahad nii palju informatsiooni seitse minutit, ütleme nii palju, kui ma oskasin anda oma igal juhul kenasti soliidselt pidas ennast seal tunnis võib-olla, mis ta südames muidugi läbi elas, kes seda teab. Ja olime temaga kahekesi juba kambris, natukene oli vähemalt kellega juttu ajada ja koos einestada. Et tema nägi, et mina ise silku. Ütleb Oleg. Et härra raamat, kas te teate ka, et see on Eesti talupojatoit, on ju soolasilk, jab. Masin, ja ma olen lugenud ja tean, aga ma ei ole harjunud. Ja siis tema ikka ütles, et proovige rohkem midagi ja siis ma hakkasin silku sööma, eks. Aga nälginud juba selle kuskil kolme nelja nädalaga, mis vaju, olime üksi olnud. Nii et tema oli see, kes Eenpalu oli ikkagi öeldi tõepoolest õige talumees ka. Ja varsti tuli meile seltsiks tuli, pelgalt nähtavasti läks, ruum läks kitsaks vangimajas. Et ei meeldinud lahedad olla, toodi kolmas mees. Kolmas mees oli soome noormees, rahvuselt soomlane ja rahvuselt soomlane ja ta võeti kinni ka Eesti või Soome kodanik. Soome kodanik, see oli Helsingi noormees. Oli tema nimi, tema oli Helsingist, autojuht aga võeti ta kinni Soome lahel, Helsingi ja Stockholmi vahel merel, purjepaadist koos purjepaadiga võeti kinni, ta tahtis sõita Helsingi, Stockholmi ja nõukogude sõjalaev võttis ta kinni sealt koos paadiga ja toodi Tallinnasse. Et me olime ero galerva kahilaga, olime varsti suured Youtube Bovnikud omavahel. Olime nooremad mehed ja Kaarel Eenpalu oli meile vanemaks, sõbraks ja, ja ka jutukaaslaseks. Kas sellel Eenpalu käis ka veel ülekuulamistel, kui ta teiega mrali viidi, teda ka ülekuulamistel? Veel? Väga harva viidi, aga väga harva. Ja seda soomlast eero galerva kahilad. Teda viidi tihemini, milles teda süüdistati, vabama vaba noormees, sõidab ühest riigist teise Soomest, Rootsi, Helsingi, Stockholmi ja kui sa teda salakuulamismuidugi fenooli Kasi ta oli purjejahil ikka oli sõitmas Helsingist Stockholmi lihtsalt ja üksikemadega ja kus kohalda siis kinni võeti kuskil Helsingi ja Stockholmi vahel võitjad oma pardale ja toodi Tallinnas. Ega ma rohkem ei oskaks kommenteerida, seda tema kinnivõtmist on nii, nagu ta ise rääkisin. Uni oli ka muidugi. Need lihtsalt vaba mees võeti vabal merel kinni ja toodi kuidas öelda nõukogude vanglasse. Kas te tema saatusest teate midagi? Ei, ma kahjuks ei tea midagi, tema saatusest tulevad edaspidisest. Eks ta raskusi tuli kindlasti palju soli halik taks oli 10 aastat vähemalt said vanglakaristust. Juhi laagrite karistust võib öelda, aga kuidas sa seda üle uis elada? Kas te teate, ta viidi Venemaale või? Teate seda, on teil andmeid tema venevale viimise kohta? Ei, mul ei ole andmeid selle kohta, aga see oli vabaki lasknud kedagi silma pole kahtlast üldsegi. Aga kuidas seda suutis üle elada, et nagu mina ei osanud vene keelt, tema ei osanud heegelt. Nüüd oli teid juba Cololeerinud. Aga kambris oli Kuusnari. Kas mehi tuli juurde ja see oli juba kuskil lüliteid? Novembri lõpupoole see asi juba nüüd? 40. Ja siis järgmine oli üks valge kaardiohvitser oli ukrainlane, oi tegelikult rahvuselt. Kes elas Eestis naftast hoida Judenitši armees, need, kes tulid üle Eesti poolele ja jäik Eestis elama, ta rääkis küllalt korralikult, rääkis eesti keelt. Kest, minul temaga poleks saanudki. Pärast teda toodi veel üks. Meie kaamerise kaubi oli tema nimi. Ja veel toodi kuues mees, aga siis mind viidi varsti ära. Kes kuues oli, mäletate? Oli üks öelda. Mustkunstnik vä? Kull seal tuntud mees oli, kui oli tema nimi või hüpnotisööri ja nii et selle koha peal ja maima kuulus ta oli väga palju reisinud, oli ikka pool Euroopat läbi, seisund võib olla ja ja me käisime alles peale isegi, nii et näita meile ka midagi siin läpange kambris. Tahtsin, mul ei ole mingisugune võimalus näidata, pole mitte midagi, pole hin. Et mille või teha midagi nii-öelda mustkunsti või midagi või. Aga ta tegi siiski ühe niisude tembu, millest me keegi aru ei saanud. Kui seda rääkida palus minu pintsak, võttis pintsaku ja tikke, meil oli seisundist, lubati kambris võttis pintsaku kortslase silla pealt ühteni pihku ja tegi nagu tõrvikute selja pealt keeras väljardime oma peost ja siis pandi seal põlema. Mulle riie oli, seal läks kohe ikkagi nagu hakkab põlema, ääred lähevad pruuniks, auk sees ja kõik. Ja me kõik vaatame lammuisuliaga teatsena mulinat. Kahju, aga mõtlesin, et pintsak näinud. Ja. Ütleme no näete toidupoes auk sees on sellel selja peal ja hävitan pruunid laugul ja näeme küll ja viskab siis seal pintsaku õhku pintsaku tagasi tagasi tema käte vahele sihukesele selja pealt ära terve, mis terve oma siis meil oli üks mees oli kuidagi suurtel joy tuua. Sellist läbiotsimistel Eesti metal raha. Ja sellega ta tegi küll neid fookus, neid igasuguseid. No ta oli ka käidud osaoodi adjutandi, sellerivõimetud ja suured ja olid oma ala meister, oli see, milles mustkunstniku süü oli, oli see kardetav elukutsenõukogude võimule? Ei, ilmselt oli see, et oli liiga palju näinud maailma. See oli ka ju ei sallitud ja ei tahetud. Spioon, kes käib mööda maailma ringi, selleks oligi tavalisi, aga no veel või soovid öelnud patarei võis Keskvangla kohta meie kõrvalkambris oli Kaarel Eenpalu teadis. Ja ma kuulsin kaadiuma köhatust. Kindral Soots, Tallinna linnapea, kindral Soots oli viiendas kammisime, võime kuuendasse oli meie kambri number oli kuus ja ja siis oligi meil kamber täis seal Patarei vanglas. Aga minul tuli varsti aga minna ja mind viidi ära.