Sõnapiirikaitse rügement on pärit aastast 1944 Mil edasi tungiv. Punaarmee jõudis Eesti idapiirile. Neid oli kuus lahingurügementi ja üks tagavararügement, kuhu kutsuti 1904 kuni 1918 sündinud mehi. Tolleaegset olukorda ja meeleolusid meenutab teise piirikaitse rügemendi veteran, tartlane Ernst Kirs. Igal juhtumil see olukord oli kujunud kardetavaks, kuna Peterburi all sakslaste rinne murdus ja venelaste rusikahoop Eestisse tuli juba lõuna poolt Narvat grivassoal oma teravikuga välja peaaegu kuni jõhvini, aga siis muidugi meil kohe mobilisatsioon kuulutati välja Eestimaa päästmiseks. Ja sellel mobilisatsiooni muidugi oli kõva vastupropaganda juba punaselt poolelt. Osa mehi juba siis põgenes, metsa tekkis nüüd on ta eestivastane metsavendlus, aga selle ulatus ei olnud väga suur ja kujukaks näiteks on see, et kui neljandal veebruaril kuulutati välja mobilisatsioon siis minu lähedast Taagepera vallas oli üks Eesti kaadriväeohvitser ots. See oli punaarmeest ära põgenenud ja elas vaikselt aega pärasemast alus siis kuni neljanda veebruari mobilisatsioon, sest selle metsiku Taagepera valla metsamehed kogus ta kõik enda ümber, neid sai 40, meestelt tuli nendega kõikidega. Valka mobilisatsioonipunkti, siis tõi need sisse ja, ja läks oma kompanii koosseisus teise piirikaitse rügemendi rindele. Kasumit mehi ei toonud kogumispunkti, peamiselt peaminister uluotsalt raadiokõne ja peaminister uluotsa raadio aitas selleks väga kõvasti kaasa ja uluots tegi sellel ajal siiski väga targa numbrit lasele. Väga targa asjata selle raadiokõnega esines, kuna tema pani sellega enesele, kui tulevasele Eesti pagulasvalitsuse juhile ja pagunshelisse korraldajale jagad jalad alla kõvasti, tema maine tõusis selle raadiokõnega ühtlasi. Aga mis nüüd edasi puutub, siis asita käis kõige oma loomulikumat teed teise piirikaitse rügemendi koos kolmandast pataljonist, mina oleksin selle koosseisu alguses lihtsa kompanii kirjutajana 13.-sse kompaniisse aga lõpetasin mina oma sõjaväelise karjääri teises piirikaitse rügemendis, nõndanimetatud sõjaväejuristina. Sahh, füürer nägudel nimetati ohvitseripagunite ka mingisugune tegelane oli poolohvitseri ja mitte midagi kolmanda osakonna ülemana seal rügemendi staabi juures rügemendi kohtuja matuseohvitserina. Sellega lõppes siis minu teenistusse teest Piliga rügemendist, laialijooksmist oli neid, aga mis puutub sellesse piirikaitse rügemendi teenistusse, siis siin on üks huvitav puujuht on teises vahepeal, milles seni ei ole eriti räägitud ja see oli niinimetatud Omedu lahing. Omedu lahing, see on öösel vastu kaheteistkümnendat märtsi tuli üks suurem grupeering eesti partisane, kas nad olid eestlased või olid nad venelased, karism, mingisugune kolmas pataljon pidi olema, tuli vaikselt Peipsi jää, Peipsi oli sellel ajal lume andusid täis, kuidas nad nii tähelepanematult jõudsid, Omedu jõesuus on mulle tänapäevani mõistatus. Igatahes üks väikene valvetõkke seal meil oli, see oli 13. rügemendi piirkonnas Soomede Jeesu, see tegi paar püssipauku, põgenes sealt ära ja terves meeste grupeering, neid arvatakse olevat 100 mehe ringis. See pääses Omedu jõesuust üle ilma mingisuguste takistusteta metsadesse. Aga muidugi asjast, asi sai kiiresti teatavaks ja juba järgmiseks hommikuks oli tõmmatud oma kaitserõngas sellele metsatukale ümber ja üksikud saksa üksused ka tuli. Siis sai kolmeteistkümnendas kompanii seal raskekuulipilduja kompanii teisest piirikaitse rügemendis korralduse see grupeering seal likvideerida. Ja 13 kompaniiülema nime ma ei mäleta sellest tagavara, lipnik tarid, pikas silla algkooli juhataja ja kas see siis võeti nii-ütelda omalt kõrgelt kompaniiülema positsioonilt maha ja seda asja hakkas juhtima Saksa major. Mehed löödi häälikusele lageda lumenurme peale ja, ja mitmekordsed ahelikud gruppide viis ennast seal olid ja algas siis pealetung siis selle metsale, metsale ja kõigi ees kõndis uhkelt siis Saksa major, näpitsprillid ninal ja, ja juhendas seda siis peale turni korraldas nende lõikude viis edasi hüppeid ja, ja arvati, et ega seal metsas midagi erilist ei ole. P ring, mis oli, see oli suuremas jamas oma kuulipildujatega kõik põhjaotsas. Ja kui jõustusid juba esimesed mehed umbes 100 meetri kaugusele sellest metsast, siis tõmmati kuulipilduja, tuli pääle. Tekkis segadus ja otsest paanikat ei olnud, vaid mehed peatusid lumme kaevunud tõmbusid tagasi, aga esimesena sai kuuli pähe saks uhke saksa maju. See sai esimesena Andres ja asja hakkas muidugi juhtima see õige kompaniiülem, see reservlipnik ja see siis tõmbas tagasi mehed ja jäi siis nii kaugele see asi, et siis järgmisel hommikul löödi siis 80 või sajameheline grupeering, kui tema oli löödise täiesti sodiks. Võib-olla mõni mees pääses eluga Eestimaa poole, aga Jeesus tagasi läksid minu andmetele ainult kaks, nii et see mets ikka täiesti täis olema. Niimoodi likvideeriti see punaarmee katse luua Peipsi läänerannikule sillapead. Aga asutused olid ka mehised. 13 meest oli langenud kolmeteistkümnendas kompaniis ja sellest pääl olen mina oma elus selle arvu vastu 13 väga ebausklik. 13. märtsil sai 13.-st kompaniist 13 mees surma. Nii on see asi edasi, muidugi vahetati meid välja viidemeid Narva rindele juba kinni peetud või kus pealetungi kiil oli likvideeritud ja juba liidaks tõmmatud, rivistatud, rivistatud nagu öeldakse. Ja see rivistus, toimus putki metsavahi koha juures ja sinna putkis läkski siis teine piirikaitse rügement vahetas seal välja saksa diviisi, kui suurse saksa diviis sellel ajal oma isiklikult koos võis olla, nii nagu meil rügement läks ikkagi Narva all oma täiskoosseisuga 3000 mehega, nii võistluse saksa diviis ka mitte üle 3000 mehe olla, kelle siit siis välja vahetasime. Toimusid aprillikuu ägedad lahingud, kus me mitte ühtegi sammu tagasi läinud, siis ma olin juba rügemendi staabis, siis hakkasid ikkagi ära pudenema, nii-ütelda, juuksuteetasid Narva Alt olid mehi, kes omavoliliselt lahkusid, kes said puhkust, rindepuhkus said ja läksid puhkusele ja ei tulnud tagasi. Ja siis oli üks eriline amet oli maa kaitsel neid mehi tagalas kinni püüda, rindele tagasi saada. Tavaliselt oodati need tagasi kinne pidavad mehed, nad olid Valgamaa ja ja, ja Võrumaa ja Tartumaa mehed, sellest kolmest maakonnast oli moodustatud teised piirikaitse rügemendi pataljoni. Ja need, siis saadeti väli meeria tõinad rügemendi staabi juure minu juure kolmandasse osakonda kohtumõistmiseks. Wana vermet, rügemendi ülemrügemendi ülem, jah, vana fermest rügemendi kuradi kohutasin mõista, las lähevad rindele ja las sõdivad seal küll seal. Kuid Ta jäävad küll kuul, mõistad nende üle kohut, need nende üle meie ühegi üle meile kõigile meeldis, kohut ei mõistetud, vaid lihtsalt moodustati üks eriüksus, niinimetatud karistus pani ja selle karistuskompanii ülemaks oli, oli, oli, oli leitnant kiimaleitnant, kiimas oli omal ajal jänese juures ärijuhiks Tartus. Vironia mees hoidab leitnant kliima ja see oli selle kompaniiülem ja siis selle selle kom pani, tema koosseis kujunes pärast poolvennale umbes 100 meheliseks. Selle koosseis oli siis rindel kindlustusehitamine elukardetav osa. Aga ma ei kuulnud, et sealt ükski mees oleks langevad. Kuigi see asi seal soo peal ei olnud, just mitte kerge. Ja ainus üks asi üks juhussali küll, kus üks kolmekordne vähe jooksid kusagilt Kambja kandi meest sattus diviisi kohtusse ja seal diviis kohtus mõisteti see mees surma ja toodi maha laskmiseks alla rindele. Välisandarmeerial tõi ta muidugi sinna ja siis anti tema siis karistuskompanii meeste kätte ja vii teda siis eelliinile ja lasti siis 10 korda vee jooksid maha. Mis mees mõtles, jääte kolm korda, põgenes jänesest jälle kätte, andis, ma lihtsalt mõistab, mina sain temaga vahetada ainult paar sõna, kui ta minu juurest läbi läks, mulle tundus, et ega päris õige aruga mees ikka ei olnud. Siis järgmine suurem asi oli, kui oli Narva operatsioon, kui Narva selja tagant lõigati läbi ja õieti jusse Peahoo pandigi selle kiilu peal, mis soost tuli meie nina eest säält murdis läbi Narva selja taha ja, ja tekkisid siis sinimägedes need, see viimane verine võitlus, seal on mul jäänud sarnanev mälestus meelde. Nimelt see läbimurre toimus jällegi samast kohast, kus meie rügement enne oli kaitsel metoodik pärast lühikest puhkust Peipsi ääres Alajõe toodi oma endise positsiooni paremale tiivale putki ja Narva jõevahelisse seda lõiku. Ja siis meie asemele tuli sinna jällegi üks saksa diviis oli neid kaks, jumal seda teab, ja rusikalöök anti just venelaste poolt selle diviisi pihta. Aga sealjuures siis oli ka toodud välja sinna üks vene naisdiviis selle naisdiviisi vastast lõiku läks kinni toppima meie rügemendi reservis olev staabikompanii minu hea koolivenna ja sõbra ülem leitnant Vaabeli juhtimisel. Nüüd, mis puutub nendesse vene naisdiviisis, siis nad olid kõik varustatud teras žestidega, aga see terasvest oli niisugune hea kaitsev vene kone kaldale tule pääle tõmbasid siis neid jooksis sele terasfestivalilt maha nagu, nagu ube läbi ei löönud. Aga kui annetasid tule pääle selle saksa hammušiin ongi veel 500. Ta laskis täisväärtusega kuulidega. Need kuulid lõid sellest Venne teras vesist läbiku, paks plõks. Ja niimoodi tekkiski siis hirmus vene naisdiviisi rünnak meie sellesse auku, mida läks kinni tema 150 meheline staabikompanii leitnant Haabeli juhatamisel siis läks sinna abiks veel pioneer kompanii, mis meil oli seal tagavara, see peaks ja need pidasid seal vastu ikkagi sellel venelaste kallaletungi. Seni kui meil tuli abiks veel altpoolt, viiendast piirikaitse rügemendist üks pataljon teile abiks ja kõige sellega sai see asi rivistatud siis neid tuli vallina. Nad jäid Tigsena soo peale ja sellest ajast on mul meeles üks väga huvitav väljastus. Nüüd vana Neile toodi rügementi sõdimist õpetama sakslasi. Sest vanad mehed, põhiliselt nad olid staabiga pra olid niinimetatud üle ajateenijad jäänud. Neid oli üks, kolm või 40 meest, kes tulid meile veel rügement sõdimist õpetama. Suuremalt jaolt elasin taltsas. Ja nüüd, kui parasjagu see hirmus madin seal käis, all meie rügemendi rinda sellega, kes medaliraudtee, mida mööda sai veetud üksustesse toitu ja ja ka meestevahetus käis väliraudteeväliraudtee sõdivate staabi juurest läbi ja vana verbet malts kutsus mind siis oma juure ja ütlust, ma valdan suurepäraselt saksa keelt, et meil on näiteks kari sakslased, mis nad söövad-joovad võtta kokku ja viinud rindele. Issand jumal, mina ei ole ju lahinguohvitser, täidab küll, et ma olen trellid, mees ei aita, mida võtad viidia läheduses oli vanavanemalt. Me kutsusime Vervelt patent prosmoltkeks maksmas, täitnud seda vana Moltki käsku parasjagu väliraudteejaama. Kahe vaguniga sõitis, ühe esimese vaguni pääl oli kõik kivi nõmmelt kokku korjatud, kingsepad, rätsepad ja muu asjamehed ja hobusemehed, kõike, keda oli tarvis saada, vaata liiguressinaabiks. Ja, ja siis rivistasime siis need sakslased kusena, rongi eta ilust, ajasime pahurad nägudega nad seal olid, tulid välja, siis ma pidanud Hauplusin Elebost puhtasse, sulaselges saksa meeles. Kange kõne, kata hääles Hitleri ja isamaa eest, lähme nüüd punased peksma ja. Ja ise oma tsinksepad rätsepad ega läksin esimesele platvormile, aga sakslased panin viimasele platvormile nii taguse rong liikuma hakkas. Nii sakslased nagu varresse kari kadusid seal vaguni pealt minema, kõigi metsa alla. Tõmbasin Pääle küll kuulipilduja tule, aga kas seal keegi surma ka sai, kurat seda teab. Igatahes laipasid me ei leidnud, aga pärast siis välisandarmeerial korjas neid Iisakus kokku, sealt Iisaku läbi soo minna, umbes 30 kilomeeter korjas neid seal siis kokku ja mis nendest sai Gustad pant ja missuguse väeosale sõdimist, õpetavast saadet ja seda ma ei tea. No ja siis veel edasi. Muidugi seda kõike operatsiooni juhtis ülemleitnant vahepeal Taali kaadriohvitser oli, oli Saaremaal kaitselise instruktoriks, aga kui tema vend ilm, nädala jama talu peremees Jaan vaadel oma perega 41. aastal ära küüditati, siis tema tuli kodu oma isa ja venna talu pidama saanud, tema läks rindele ja seal oli ta, ma kah niisugune julm mees, ega ta püssikuuli ei kummardanud tema sarnasel seisukohal, et ega venelase kuul mind ei tapa. Õia, ta liikus kogu aeg püsti. Rivijoonel ja julgestas meie tar kastaga taga särge koguga ära. Meie peame vastu ja ega nad meieni läbimurre. Aga oleks ta liikunud tagapool, aga ta oma julgusega tiku setu ja ta sai seal kuuli pähe sai surma, sai surma ja oli rühmaülem, olid selliseid Tartule ehedalt meestele talu peremees, see samas tema juuretama surnukeha ära tuua, aga see tal ei õnnestunud. Ta sai kätte ainult tema relva ja see tema relv toodi pärast helmes ja anti pidulikult üle tema naisele mälestuseks oma meest. Aga Jaan jäigi sinna eikellegimaale. Meie rügemendi kahurvägi. Tõmbas siis omalt poolt sinna kõvasti kahuri tuld peale ja see tuli oli niivõrd räägi esse umbes kilomeetriline Rinne muutus muuda järveks mudajärveks soos ja siis muidugi seal lahingud toimisid kunagi augusti alul ja. Augustis või septembris ma tõesti ei mäleta, vist oli septembri alul toimusid lahingud ja siis see soo, mis oli laipadega nii-ütelda, purustatud ja täis täis uputatud laipu täis, hakkas haisema, hakkas haisema niivõrd hirmsasti, et me ei saanud enam rügemendi staabi juures, kui tuul oli põhja poolt, ei saanud aitäh enam ilma gaasi Torpikute liikuda, aga katsuge kurat, päevade viisi liikuda gaasi Torpikuga, see kangelane on neetult ilma sündimata, kes nii pikka aega saab gaasid, Torpikud peas hoida. Et me olime sunnitud pärast seda halvaks läinud liha lõhna ikkagi rügemendi staabi juures ka sisse hingama. Muidugi meie rügemendi sealgi rinne pidama, Õnne jäi pidama ja ta pidas vastu kuni lõpuni. Ja siis muidugi väga huvitav oli meile toodiga, kõrget kunsti lõbustasid krindele, teatritrupid töötasid ja ma mäletan, lauljanna tuli meile rügemendi staabi juure staabi andis seal kontserdil, see oli enne neid lahinguid veel ja siis abikompanii mehed ja no kuulajaid oli seal ikka paarisaja inimese ümber kogunes sinna laulja siis lauljatele laulis, lauljatar laulis nii väga heleda häälega ja parasjagu lõi peale selle vene miinipilduja tulemi rügemendi staabile ja, ja seda ravimatu oli okste ravilasse asi, kes okstes ja siis on meediasse lauljatari kindel egi lõõsatuse. Põhjustatud sellest kontserdist. Nojah, ja niimoodi see ilmaelu läks, jutt oli nüüd nendest rindekontsertidest rindebrigaadidest. Kas seal peeti ka propagandasõda, oli mingeid märke propagandasõjast või? Ei olnud? Ei olnud. Meie rügemendis minu teada, ainus juhus oli üks mees läks üle ja sõjakas seal kõvad propagandat tegema, valju hääl ta rääkis, aga sõja jäi kõik mõjutuks. See jäigi mõjutuks, üts, mees läks üle. Tervist. Kas oli kohe alguses narval oleksime, tuleme Narva, läheksime üks mees läks üle ja, ja see seda propagandat tegi, aga see jäi, see jäi mõjutuks nii-ütelda tagasi ei tulnud meil praktiliselt Narva rindel mitte ühtlase sammugi, kui siis üldine taganemine tuli, see on teine küsimus ja siis oli sarnane. Sellel ajal hakkas siis meil kolmas pataljon, see oli peaaegu sajaprotsendiliselt, olid Tartuma meestest koosnes ja kui lahingud tulid juba seal Tartu alla, siis kolmas pataljon läks täies koosseisus. Mis koju, mitte metsa, vaid läks rindele tartu alla venelast peksma, Stahli seda harjunud seda venelast peksma Narva all ja ta tuli. Aga muidugi ülekaal oli niivõrd suur, siin läks niinimetatud vennatapu sõda lahti, et ei suutnud see meie selle oma ühe pataljoniga seal ka mitte midagi päästa. Meie panime nad väejooksikute, seisid nad minu juures kirjas, kuigi mehed olid teada, nad olid läinud kõik tart alla. Nojah, ja nii niimoodi sisse asi läkski seal edasi. Kui valt läbi murti, siis tulise üldine taganemine olime meiega sunnitud seda rinnet, mida me seitse kuu toime kaitsvalt olime sunnitud maha jätma ilma püssipauguta. Just see Narva alune seitse kuud näitab seda, kuivõrd vilets ja kuivõrd väär omaaegne pätsu seisukoht, et meie ei pea PÄEV aegagi vastu, meie läksime Narva alla tõesti halva varustusega, sest ega ega meil ei olnud, meil olid kaitseliidu käest ära võetud jaapani püssijooksud ja mis meil kõik olid, aga varustus kogunes meil iseendast. Kui põld sai sakslase käest ära ostetud, lihtsalt lõpu peal olime meie väga hea varustusega. Kusjuures selle seitsme kuu jooksul need haavatud ja surnud käisid minu juurest kõik läbi. Link langenuid oli meil umbes paarisaja mehe ümber ja keskeltläbisaarest kolmest 1000-st meest, meil meie narvalased saime, igaüks sai pihta korra, kas kergemalt või raskemalt haavata, aga need mehed ei astunud narval mitte sammugi tagasi. Aga eks peale teie oli seal ka veel hästi relvastatud eesti relva SS-diviis ja peale selle oli sel teisi saksa üksusi, seal oli hollandlase. Saame ja need olid kõik põhja pool, need olid, need ei olnud selles putki, rabas rabas pidasime vastu meie ja siis veel Narva jõe rindel kuni Vask Narvani. Viies piirikaitse rügement. Nüüd lõikutav Purdki metsavahimajast kuni kuni Narva jõeni väljas oli puhtal kujul sulaselge eesti rinne Vahteparline flaanlasi. Need mahtusid kõik selle putke metsavahi maja ja sinimägede vahele sellesse lõiku, need olid seal. Aga no kes seal ikka olid, need jäid pidama ka selles lõigus olid sellepärast, et ühel pool oli nii-ütelda murdmatuse piirikaitse rügemendi osa ja teisel pool oli see tõesti kangelaslike SS-diviis sinimägedes, see on selge, seal ei olnud mingisugust mingisugust kahtlust ja muidugi kui tulin, siis tuli, siis tuli sealt taganemine, meie rinde taga seisis 30 saksa erimürsk, niinimetatud Grybrülland kuu meil ka lehm, sest lasti siis ta tegi hirmsat häält, jõu, jõu läks jõu Raiga minema, lendraketta oli, ta oli rohkem miin, mingisugune lend, miin, ta lendas kõige rohkem kilomeetri peale, aga ta lõhkes niivõrd hirmsa jõuga, et üle üle 150 meetri, ümberringi oli puhas pilpad ja puru ja meid lendrakette seismil rügemendi selja taga 30 tükki. Sakslased olid juures, ei lasknud neid kasutada. Organeid sõrmetu taganemine, meil tuli käsk taganeda, tuli taganeda ja siis metsad, vabanesime. Aga sellel ööl sellel ööl, kui järgmisel hommikul hakkasin ütelda taandumine väliraudteed mööda, tulime rügement kõik tagasi ülesse kinni nõmmele Iisakusse välja, ilma et mingisugused kallaletung oleks seal vahepeal olnud, siis lasime kõik meetrile lendavat nõelgavad lehmad lahti. Ja pärast siis minu kah eilne mees oli leitnant ennuks käis Lüge rügemendi järel komandoga võtumas, mis siis sellest vene, sellest kotist järele oli järele jäänud temani kõndinud nii-ütelda oma rügemendi lõigus selle vene kotitäis läbi ja ütles, et seal ei olnud muud kui männi pilpad ja liha tütusel ühtegi inimese hinge. Ja sellepärast ma vaatan, et kuivõrd jumal olideks aasi, sakslased hoidsid neid, seda oma veer Caveid lehmale, kuna oleks võinud hiil puruks lasta ja ei oleks ka venelastel olnud võimalustele kiilu. Aga no eks kõrgema juhtkonna korraldus oli, seda te prillid nagu seda mitte kasutada. Ja nii meil tuli siis tagasi tulla, tulime tagasi tulla, sõitsime väliraudteega Iisakusse ja seal oli siis ka täielik Paabeli segadus, see teise division Supersontrof, selle diviisi staap ka oli, seal olid teatud määral paanikas ja seal mul vedas minuga tulija tõin oma staabi varustuse kaasa staabiarhiiv, kirjutusmasin selle tõin kaasa ja laadisin seal siis tee äärde maha ja vaatasin, mis siis nüüd edasi saab. Sattusin ühe ühele saksa sõdurile pääle, kes istus üksinda plaan vankril ja plaanvankri pääl. Vaat piiratust ja konservi pakkisid, kahed oli pääl ja võtsime siis astusin oma meestega sinna juurde ja tegime siis selle mehe jalameheks, ütlesime, et ilma relvata võid kaasa sõita. Ohjad annate meie kätte ja laadisin sinna oma oma rügemendi staabivarustusega pääle ja, ja hakkas siis tagasisõit Tartu poole õieti Tartu poole tulevat maanteed mööda. Kaugemale siin ei jõudnud, tuli sisse kuulus udulahing, pagar on see kohtus seal põhja põhja Peipsi Peipsi põhjarannikul. Näete, nüüd on mul nimi meelest läinud. Aga ta on just punaarmee uhkustab sellega, ta olevat seal hirmsa võidu saavutanud. Mina ei jõudnud oma taandamise teel kaugemale Avinurme Avi, jah, Avinurme Avinurme lahing oli see ja kuulidega juba vilistasid ümber. Siis ma peatasin ühe talu juures, vaata, see, see asi läheb kahtlaseks ja talus parasjagu reheahi kõdes ja kogu selle rügemendi arhiivi täies ulatuses, nii kui ta oli nende põgenevate järeleotsimise kirjaga ärakirjad ja põletasime ära, vaat rehayus põletasin ära ja, ja kuna oli selge see, et Avinurmest meie enam läbi ei lähe. Kliendi vist kolmanda või esimese pataljoni, mõned kompaniid läksid läbi ja need läksid Pärnuni välja pääle, sellel läks sellest august läbi veel Meie rügemendi staabiosa rahvast veoautoga sõitsid sellest august läbi, aga siis tuli rivistanud. Nii et meil tuli siis tagasi tulla. Tulime tagasi läbi, tulime tudule. Järgmine päev jätkus taandumine, muidugi, punaarmee lennukid olid kogu aeg pea kohal, aga, aga mingisugust kahju nad meile otseses rivil ei teinud. Läbi Viru Reola, kuni ma ei mäleta nüüd seda kuupäeva, kas oli siis 18. või 19. september, mis ta oli. Jõudsime meie niisuguse kohta nagu kullenga mets, mis asub Assam alla ja Porkuni vahel Assa malla ja Porkuni vahele kolmega metsa, seal oli siis teise piirikaitse rügemendi hommi, seal oli viiendast piirikaitsest ja seal oli ka neid SS mehi, kes olid taganenud sinimägedest juba. Neid oli üks niisugune puder ja kapsas seal Seidi öösel ma mäletan, kui meie tulime läbi Viru Reola, siis põlevkivirajoon põles nagu suur küünal, tähendab, saalsest taanduvad, sakslased olid siis pannud siis nad põlema need Ahtme ja need suured kuulsad tööstused, mis seal olid. Ja siis me olime kullega metsas, olin seal peatuse puhkus hommikul, kust ja sinna sõitsid kõrge sõiduautos, kaks Eesti ohvitseri juba täies mundris Eesti sinimustvalge lipp oli auto peal ja tõid meile maa peale siis tika käsu viibimata taanduda Tallinna alla Kose ristile Tallinna kaitseks. Bitkaaslasena kestnud tulid pilka nimelt käsk oli kirjalik, mis meil seal ette loeti. No selge, aga nüüd meie sõjaväe kõrgem juhtkond rügemendi staabiski, need sõitsid juba lipsasid minema selles Avinurmes ja meile jäi siis kõrgema mehena kolmanda pataljoni ülem, üks major, mis tema nimi on, ma kahjuks on unustanud, aga ta pääses pärast läände. Ja see siis võttis õld juhtimisel vaadata ja pidas siis ühe väikese lühikese kõnesal metsal ütles, et nüüd kas Tallinna peale Tallinna kaitseks ka see mees liikuma, hakkasime liikuma kõigepealt teada, Porkuni oli kahtlane, kahurvägi tuli meiega kaasa, millede rügemendist saatekahurid olid kaasas ja kari kahtlane, kelle käest Porkuni on, tuli välja põrkunisse olid juba punaarmee üksused sissetunginud. Muidugi peas läks esimene pataljon, esimese pataljoni mehed, nii palju, kui neid säilunud oli. Need läksid siis selle kolonni peas ja see kool on haridus, niimoodi. Koorid olid keskel maanteel kahel pool lagedat nurmed olid küllaltki sinna Porkuni minna. Kahel pool olid siis ahilikud, sarnane hõre Nende ahelikud, seal 50 meetriste vahedega, ahelik aheliku jälile ja umbes poole kilomeetri laiuselt maa kahel pool maanteed sarnase kolonniga läksime meie siis Porkuni Pääle. Esimene ragin seal, Porkuni oli väga lühike ja selge Need, Porkuni saadi kätte. Porkuni sõlm saadi kätte. Ja siis tervesse meie taanduv kolonn hakkas, siis lagunes siis kahte ossa, Ühed läksid tammsalu peale, teised läksid Nõmbla pääle, et sealt siis Tallinna palli edasi jõuda. Kahurväe laskemoon lõppes otsa. Mälet tähendab tõrva, mees oli veel selle kahuripatarei ülem vist oli mahlapuu ja siis kahurite lukud said visatud Porkuni järve. Ja nii taandumine läks siis, mis selle Porkuni lahingu iseloomustamaks jooneks oli, see neil käis kõva tankirünnak. Taanduva kolonni peale aga meie väga võimsaks relvaks olid meil sellel ajal need saksa ainult falsbatroonen, tankirusikaid, tankirusikat ja ja nendega käiski siis üks äge tankide hävitamine, kui palju neid vene tanke sinna maha jäi, tont seda teab, aga neid ikka sinna hea summa maha. Mehed peitusid ennast seal, varjasid ennast rukkihakkide taga ja nagu tamp lähedale tuli, sai tema oma üks-kaks kärakat ja läks põlema kõige täiega. Taandumisel me jõudsime siis välja lõppude lõpuks kuni Ambla, kuigi siis oli üks peatus Shalmas, jootsin neid hobuseid, aga siis murdis sisse maanteed mööda tuleb mingisugune suur vene tankikolonn ja sealt anti siis kahuri tuld piki maanteed, hobused ehmusid, panid lõhkema koos minu piiritusepaadi ja konservidega üle mäe jooksid minema. Me sakslane kah nendega kaasas ja jäin ma siis täiesti jala juudiks. Muidugi sain ise sealt tulema, saime siis ühte tallu metsas, kus oli siis nii-ütelda neid põgenenud mehi, kes laiali jooksid neid põgeneid Mei koolse, nende keskel oli üks huvitav vestlus Nonii gümnaasiumi poiss oma elu lõpuminuteid olemas sai, sellel oli 18 aastaseks sai temast sellel päeval ja ta oli otsustanud iga oma eluaasta jaoks. Ta ta ära ühe vene tanki ja kaheksateistkümmet tanki taliga hävitanud, ära tankirusikaga seal Porkuni väljadel aga oli läinud plaani ületama, vaene mees 19. juures Saise pihta, jalgades oli tal raske saavad ja sinnamaani oli teda ikka toodud sõna metsatallu, sinna jäi ta surema, minust mäletan. No edasi läks siis väga lihtne, eks Järvamaa metsades sest läbi murda enam ei suutnud. Astusin siis sellel läände minekul Tammsaare rabadesse, vahel oli meid 10 meest koos, vahel oli meid 50 meest koos, üks niisugune segadus oli seal. Ja lõpuks hakkasime siis läbi murdma lõuna poole, et minna tagasi, kes saab siis Tartusse, kes Valgamaal ja kes kuhu? Paidest lääne pool murdsin läbi ja sain siis Viljandi pääle minema maantee peale ja seal võhmas, mul olid erariided, muidugi vahetasin omal juba Järvamaa metsades selga ja relva, vaatasin ka maha kuskile kuuse juure allan ütelda kui eraisik, aga ilma dokumentidega eraisik ja saime võhmas, sain panen siis ühe venelasega, kelle auto peal kaks ripsi lehma ja need pidid olema diviisikindrali lüpsilehmad diviisi kindral, igal hommikul saaks värsket piima ja siis nende lehmade ja tema ütleb, et tema sõidab Viljandisse Viljandisse. Jumalik asi. Ma pääsen Viljandisse külma. Viljandist juba lossimägedesse saanud, säält on mul iga teerada tuntud kodu poole aga sahin kukkus teisiti välja. Kahjuks kukkus teist välja. Ja Vana-Võidu teelahkmel tema järsku pöörab ära teisele poole, vot minge nüüd teie Viljandisse, mina lähen siia. Mida pagan sa tahad, teed, ronisime lehmade küllalt maha ja lageda tee peal kolme mehega, Me olime kolme mehega tee peale välja ja lähme siis Viljandi peal edasi. Küsisime inimeste käest hakkas, erilist passikontrolli on, ei ole, aga meie ilus minek lõppes ära, jämejala tee lahti. Seal olid järsku põhukuhjade vahelt venelased väljas ja rukkilehk ta või, ja nii edasi ja nii edasi. Dokumente esitada ei ole, löödi sinna tallu sisse ja, ja saad siis koguti sammas minu taoliseks paarkümmend meest ja ja toodi meid siis kõike Viljandisse, ühte kooli kokku, sõjavangid, sakslasi oli, sai eestlasi ja kõik kuradid, kokku oli seal igasugust rahvast ja selle öö elasime ära Viljandis ja siis hakkas kuulus näljamarss või naljamarss, mis ta võib öelda Viljandist üle Põltsamaa üle Tartu. Kuni selleni välja, see kestis neli või viis päeva, paarsada grammi leiba päevas ja sellega me tulime, jagu puhkusepõllud olid siis tee ääres olevat kapsapõllud, nii palju kogukond või vastu pidas, tehti tühjaks, söödi ära, kartuleid ka rebiti üles maa, sest seal on nii palju nii palju, kui saadi, söödi ja sellisena meie jõudsime Petserisse, palju teid oli? Meid võis seal rivis olla mitu 1000 meest sest seal oli eestlased ja sakslased pooleks, mis teil seljas oli, seljas oli suuremal jaol ikkagi saksa munder, aga, aga osal inimestel on nagu minutaolised, kes olid juba erariided ära vahetanud termometsades need riigid, kus ka, aga meie olime ilma dokumentideta inimesed selle tõttu sisse hukkusid, oleks mingisugune passi paber ette näidata, on siis mõeldaks selle sellega siia sattunud nii-ütelda ja ööbimine oli siis kus oli kusagil nurme pääl ja vene sõdurid ümberringi ja ja neid jätkus meie jaoks metsa vahele ära kaduda ei saanud. Minut teadvus kadus ära, üks ainukene mees, valvurid, rivi oli ümberringi nii tihe, et iga 10 või 15 mehedale oli valvur julgenud kah kurat kaduda, sest kogu aeg oli sellest lähim, lähim, lähim tantsisite Petserini välja, vantsusime Petseri nii välja ja, ja siis tuli sisse kuulus Petseri näljalaager, nõgesesuppi ja kapsapealsus õpigorzaime, hing kuidagimoodi sees seisis, aga vähemalt seal oli niisugune olukord olnud. Iga mees sai oma leivatüki kätte nii suur või väike, kui, kui see Venemaa hapuleiba ei olnud. Aga see vene hapu leib kõik ütles väga paljudele kõhulahtisust, see oli üks suur õnnetus, sel ajal kannatasid mehed peaaegu kõik kõik ja siis ühel päeval see oli vist oktoobrikuul löödi rongi, hakkas sõit minema Venemaa poole.