Elu on poliitika. Nii võib väita tartlase Ernst Kirsi kohta, kelle vaateväljas on kunagi liikunud Jaan Tõnisson, kindral Laidoner, professor Uluots. Täna viivat tema mälestused 1930.-te aastate Eesti poliitikamaastikule. Need olid riigikogu valimised, siis ma käisin uluotsaga koos kihutusringreisidel siin Tartumaal, Ilos kandideeris riigikogusse ja siis uluotsa suur õpetussõna oli mul ikka see pea meeles rebane. See sõna, mis sina täna räägid, selle eest vastutas surmatunnini ja sõna ma olen silmas pidanud ka, aga see peamine komandant ideoloog, nii-ütelda Põllumeeste Kogude liinis oli ikka vana Jaan Hiinas söeA ja O ja see oli selle õige poliitilise joone ja õpetuse andma, mida üks korralik propagandist põllumeeste kogude propagandist pead tegema. Siis ma kuulasin seda hünnersoni juttu, kolm päeva hommikust õhtuni hommikust õhtuni seal Tallinnasse ära ja siis oli marss Virumaale saadeti mind Virumaa Põllumeeste esituse teiseks sekretäriks, aga mul tekkis eriliselt hea vahekord, tekkis minul Auslepsiga, tema hakkas pääl oma poliitilist karjääris asutava kogu päevil sotsiaalrevolutsionäär, lina. Ja siis oldi arvamisel, et kui see ka selle maamehe omale selja taha saad, sa pead maamehe häält tegema ja siis tema muutis lihtsalt värvi ja läks põllumeestekogudesse üle, kusjuures ta jäi igavesele põllust kuradi kaalse tiiba nii-öelda. Ja selle litsiga siis mina kõndisin ja käisin läbi selle Virumaa paari kuu vältel enne riigikogu valimisi mina osaliselt isegi talus tallu says Ida-Virumaal läbi käidud, kuni kolmoroffgaa piirivalvekordonis saadist ühelt poolt ja teiselt poolt Ingeri külades ka Venn küla ja mis nad olid hingamas isal oli üle 3000 hingerlase elas ja seal all põhja hingeris ka seal sai propaganda tehtud ja ja ühesõnaga says kaks pool või kolm kuud. Palju ma siis seal ära tegin, siis see koht likvideeriti ja ma pääsesin siis toimetusse, kuuni tuli vahepeale sõjaväe sundajateenistus, mul tegin selle aspirantide kursuse läbi, siis ma olin Petseris, olin rühmaülem aspirandiga ja sellest ajast on Mullest paha huvitavat tähelepanekut. Seal rühmas DNS ka Max Laosson, suur kommunist. Ja mind hämmastas vägata ülikooli lõpetanud mees, miks teda ei pandud sõjakooli? Ja teine mees oli kalmu, see oli kolmandasid pata seal Tartu prefekt, kunagise punane retsept ja, ja Vanemuise direktor Kalvu kahilleid sõjakooli. Aga siis ma sain aru küll, et nad olid ikka seal mustas nimekirjas, sest oli teada, et Max Laosson oli ikka kommunist ja Kalvu liputas ka, kuigi Kalvooli oli kulat surnud noorkotkaste füürer Tartus tema isegi rivis, pataljonis temaga koos käisime, siis tema õpetas ikka meile neid hotendatide laulaidzingtsankuri, Kuliku liiguli varssa kui keegi kui käki solise Caldwell, kuulge ta veel alluks õpetas ja pärast tuli siis välja, et ta oli vend, selle tõttu ta leia, oli siin Tartu esimene prefekt, aga siis maks soniga. Max Laossoniga oli siis niisugune lugu. Tema toimetas siin mingisugust aja kile ratsionalist ja seal oli seda punast vahima kaunikeste sees. Ja siis sellel ajal, kui ma hiljem olin juba ilves, solin sunniasumisel, siis ta saatis mulle see tratsionalisti numbreid, ütles, aita mul seda levitada minustama kuradi punase ajakirjanduse levitajad ei saanud. Aga siis kui ta oli juba siin Postimehe juures peatoimetaja ja ma korra käisin Kadlema jutul, siis ta ütles, et sul oleks poomise nööri vaja sõnaga kena. Vaata niisugused sõbrad ja niisuguste inimestega olid kokkupuutumist sellele ainult siis ma tulin tagasi hulka Põllumeeste Kogude sekretäriks, maakonnasekretäriks aga Valgamaa oli yldiselt üsna punane, üsna punane, aga siiski me suutsime seal vana susteri Suure-Hansu talu peremehe geenis, sel suhtlesime liiguv süüa, ta oleks väga vaimukas ja väga-väga suurepäraline andeline inimene. Tema oli vabadussõjas Otto Tief seal Kalevi maleva esimese suruda üle tema abiellus siis oma sanitari ansi talu perenaisega tulisansile, nagu öeldakse, kodu väiksed pidas siis seda suurte võim, Assange'i talu. Aga siis hakkas tekkima see kriisiolukord, tekkis väga terav. Põllumajandussaaduste hinnad läksid kohutavalt alla. Ma võin öelda, et kui näiteks 1928. aastal kui Eesti põllumajandus oli summast kõrgpunktis siis võikilo maksis üle kolme krooni. Aga 1900 Volvole teiseks aastaks ta vist langes midagi kolmele, 10-le 40-le sendile. Olukord kujunes katastroofiliseks. Asundustalud Need olid ostetud ju kõik juba ära elanikust, see oli suur protsess ütelda, mis tollel ajal läbi sai viidud. Kui ma olin Virumaal põllumeeste sekretäre misele Lepsiga kõndisime talust tallu ja tegime just seal Kanda asunikud ja riigi rentnikud, saagu päris omanikud, eks, sest tekkis seal nii sööma, lähen natukene tagasi, tekkis niisugune pagana uurida olukord Balti ära seaduse järele, igasugune võõra maa peale ehitatud ehitus olnud selle maaomaniku oma. Aga nüüd need asundustalud oli riigi oma asundustalud, jaga riigi renditalud, need olid ehitad võõra maa peale ja kui sa ehitasid teda oma raha eest, siis balti eraõiguse mõttes midagi 700-st paragrahv selle alusel see ja kuulus siis kas riigile või kirikule, võiks avalikult. Ja muidugi sellest Asudikude koondust tahtis ikka kogu aeg olla olla riigi rentnik, pikaajaliste kuueaastaste lepingute alus, selle, mis ta oli, aga siis põllumeeste kogud võtsid siis selle loosungiülesed asunikud ja väikemaapidajate saagu päris omanikeks ja terve tolle asja teoreetiline läbi töötaja oli August Leps. Tema andis isegi riigikogu valimiste eel välja vastava prožeeri ja seal omi huvitavalt seda näidata, ütlesid, et näete, et ehitate oma raha eest, aga majaomanik ei ole. Ja selleks, et siis see asunike riigi rentnik saaks tema enda raha eest ostetud majaomanik, selleks tuli tal see maa ära osta. Ta pidi saama selle maa omanikuks ka ühtlasi riis alustaga balti eraõiguse järel olnud majaomanik, mis ta enda raha eest on, ehitajad hakkas siis suur propaganda ja, ja selle tõttu ikka mõni hääle said põllukogud Riigikogus juurde ka. Aga kui see säädus siis vastu võeti ükskord Riigikogus võeti vastused asundustalude päriseks. Säädus siis vist ühe aasta jooksul 60000 asunikud said päris omanikud, eks meeldida 50 aastase laenuga viirunasse pika laenuga. Aga kuratel efed, hinnad läksid niivõrd alla. Maksud ei olnud kuigi suurendada, suuremates asundustaludes ma mäletan poolaastamaksu eest 50 või 60 krooni umbes 100 krooni aastas tunnine maksta, aga seesama vaene asunik ei olnud suuteline tähtajalisi makse maksma eriti kurat, väike osa nendest, kellel 15 hektarit ja viis hektarit sarnased need olid, nii puhtal kujul ei olnud, ei olnud seda leiba pidaneerinud, oleks saanud lõigata, tekkis niisugune katastroofiline olukord ja selle pinnalt, kas siis tekkima see ühelt poolt kuldkrooni poliitika ja teiselt poolt siis pabelfroni poliitika. Eriti hulluks läks olukord siis, kui inglislael lahti ära kulla aluselt. Sellele läksid kõik järele ju Soome Holland ja Taani, just need kolm põhilist põllumajandustoodanguga maad Euroopas ja sellega, kui oma rahade revalveerisid seal 32 protsendi võrra või 35 võrra inglise nael kollalused väravaks. Sellega nad ikka ootavad, mitte midagi paberi, sealt hakkasid nii-ütelda kõik, kõik niisama, sellesama alusel hinnad kerkisid vastavalt ja Nende tulud jäid kuludega tasakaalu. Aga meil oli, meil oli just selle vana pätsu poole peal Põllumeeste kogudustest põllumeeste kogude parem tiib, olid rohkem ütelda potipõllumehed ja pangahärrad ja nii edasi ja siis nats võitlus rängalt kaheksale kuldkrooni eest. Päts oli kuldkrooni mees ja siis tekkis võitlus krooni kursi kukutamiseks ja selle tulemusena, et viia jällegi hindadega käärid kokku suruda. Et meie saaks sellesama hinna nii rahaliselt välja maksa, mille soove taludes saabuva viiest meil läks ju selle kuradi krooni kursi hoidmisega, läks on. Ma ütlesin seda kusagil 30 40 sendi peale see asi alla. Teisest küljest talumehed olid ka, aga pall oli Sparkades väikesi võlgasid tekkinud. Kõige suurema paugu pani. Kui oli, siis see oli vist 28. aastal oli kolossaalne viljaikaldus Eestis, mida ei ole enne ega pärast olnud Põhja-Eestis sealt midagi häda, aga Lõuna-Eesti ujuvast täiesti vee all ma mäletan, ma rändasin just tollel aastal ringi ja siis taanduriegi alates Sõmerpalust pääle, kus ta väike majakene veel sooli, kuni Peipsini välja üks suur ääred, Tõi järv lihtsalt niivõrd oli vesi, juubeldas kodutalus ka kollane on täiesti mägised maad, aga kah tekkisid veekahjustused, veedate ikaldus. Meie saime, peksime reht sellel ajal rehega saime ikka seemnevilja, et aga väga palju eesti taludes jäid seemneviljast ilma ja siis toodi seemnevilja sisse. Aga see seemneviljalaev oli veksli laen, laenasid raha seemnevilja ostmiseks. Ja sügisel see vili, milles näituseks kevadel maksid krooni sügisel said sa teda ära viia, võib olla 15 sendi eest, see on nii näitlikult öelda, hind langes ja sellest tekkis katastroofiline olukord, taludes tekkisid veksli võlgadesse täitlesid vanad ja veksli võlad olid kõik ühispankade kaudu. Ja muidugi siis selle taustal nõuti krooni kursi kukutamist, oli peamine ja tekkis siis kuulus Karks elab liikumine. Ehk oleks sobiv siin mõne sõnaga seletada, mida tähendab Labu kutse mõiste suunas pärit on ja milline oli siis mida kujutas endast erksi Labu aja? Rääkisime, mina nimetaksin ta õieti kriisi liikumiseks ja mille, mis koondas enesesse ümber, mitte üksinda põllumeeste kogude erakonnale ütelda selle maameessoo, magus pankroteerumine oli suurem Lõuna-Eestis ja ka piimaühisuse ja kõik sarnased ja selle etteotsa Asus, Karksi, põllumeeste kogu nime ise oli laenatud Soomest. Ja nüüd, mis puutub siis sellesse vahvasse, kust ta selle nimel sai, siis sellel ajal oli see Soome laat, marss niinimetatud gospaa juhtiv juhtimisel. Ja see oli, ei olnud niivõrd majanduslik, aga see Soome Laboa marss käis kommunistide vastu, nemad isegi tollel ajal labamehed sõidutasid isegi toaaegses Soomes sotsialistidest presidendi sõitsid, sõidutasid. Nonii kukutatud, siis marsime Toompeale ja vaata siis tekkiski nimetust, ma ei mäleta, kas vaba maa või kes tema ristis hakkasin lapaks. Kahjuks mehed teevad, laabus selline jäigi meile külge, kuigi sisuliselt selle sisuliselt sellel Soomele lõpu aga ei olnud Karksi Laapal õieti mitte mingisugust ühist, sest meie asi oli nii puhtalt majanduspoliitiline, puhtalt majanduspoliitiline, kuna Soome oma käis rohkem kommunistid, sotsid osta. Aga kas asi oleks siiski jõudnud Toompeale seni või oli seal surve avaldamise vahel? Ei, me tegime selle asja varem ära, enne kui ta nii kaugele saime, saime võimu kätte oma käte Matariise liikumine, käis Põllumeeste suured koosolekud, ma mäletan Karksi soli sadasid inimesi, kui ma mäletan tõrvasva, pidasin isasi suurt koosolekut ja, ja põllumehed ühinenud Põllumeeste Erakond läks lõhki uuesti ja päts jäi 17 42 esindajat riigikogus pätsamal seitsmeteistkümne krooni Kurski mehega. Läks siis ära, lahkus ühisest erakonnast ära, aga minu mehed siin sõster algab esindaja, see jäi selle radikaalse poole peale koondi kukutajate poole peale ja siis tekkis meil väga tihe koostöö ja ka mina sattusin kuidagimoodi vägahäälse kontakti sellesse vana Kulljaaguga. Vääris oli tal iga ilma võlgadeta jõudnud läbi elada kuidagi voodi ja siis tekkiski sarnane olukordades, tulime üks ühel ajal päevaga helme majandusi juhatuse ruumis kokku, mina olin seal siis noore poliitikuna ma, mis ma tühi olinis, sest kes ei olnud 25 aastane Krislin ja 22 või 23 aastane smanni. Tulime seal kopp, oh vana kulli jaakkivis. Siis Elva põllumeestekogud, tookordne esimees, jama, kaabel, patch, vallavanem, soleeaa piht, Helme, Põllumeeste Seltsi esimees Hansson. Ja mina ja nii palveid oli ja siis me tegime siis seal ühe kuulsa registrit, Karksi meeste 21 punkti oli, see on nii puht majanduspoliitiline deklaratsioon ja siis nõudsime katsetada kaubanduse ümberkorraldamist ja erakaupmeestel välja lülitamist tegeliku kaubanduskorralduse meigikorralduse täielikus kasuks ja ma neid kõiki neid asju päästjaid mäleta, aga veits said 21 punkti ja selles kaheksakümnepunktist oli viimaseks punktiks, et kui te järele ei anna Toompeal siis marsime jaapani blokeerime, neid ei pääse ei edasi ega tagasi seelikute järelannata, see oli selles 20. ühes punktis sees ja see läks ajakirjandusse kaheksa 21 punkti. See asi toimus, kui ma mitte ei eksi. Kolmanda aasta märtsikuul toimus see asi täitsa kolm konna, kui see oligi see kõige hullem madalseis. Ja siis me läksime siis selle 21 kants meeste punktiga, läksime siis rock sisse ja seal oli üks vägev põllumeeste koosolek, seal oli umbes umbes nii üks kolm-nelisada inimest koos terve saal ja kas ta oli tagunud täis võltsimise 21 punkti vastu ja, ja siis läks see asi kohe ajakirjandusse. Suured leheküljed olid seda asja täis täis. Need ähvardavad toopale marssida, laba tuleb Toompeale ja muidugi meitsis pilgata ja Waba maas tehti veel sarnane pilkelaul seal mul väga hästi meeles, Karksi mehed tulevad Karksist abiarst tuld ja tõrva said täku sabast niisuguse Belka laadal tegi veel meie kohta, gaasil läks tõsiseks, asi võttis ikka muutus nii-ütelda üle lõuna-eestiliseks rünnakuks otsekoheselt koosolek koosoleku lähtemassilise koosolekut üle üle lõuna-eestiliseks rünnakuks. Pässuvastaja tõmbasime kaasaga Põhja-Eesti ja seda asja tegid just pätsu põllud. Rohud. Asulike kuuldes vaatas pääl selles asjas ja mina olen ikka Valga maakonna sekretär ja siis tuli mul käietil välja. Ta ta, juba see minu meelest me üksikasjad läinud, töötasin väljasele Karksi vaba majandusprogrammi ja siis läks siis asi edasi. Asi läks siis nii kaua kaugele edasi. Et meie tegime siis Viljandis vanas ajaloolises, selles Jakobsoni seltsimajas Viljandi Põlvas, Stahlis tegime riikliku Laboa kongressi. Ma seda osavõtjate arvu seal ei mäleta, aga seal oli, põhiliselt olid köik põllumeeste kogude esindajad, aga poliitilise politsei mehi oli üks, need käivad samamoodi muidugi pole vaja, oli meie meest ei teinud välja sellel ajal ja see oli ikka julgeb, mehed julgevad mehed, olime tollel ajal täiesti ja, ja siis oli nii, sõnasid Jaak Iisak juhatas seda kongressi, mina olin kongressisekretäri mandaatkomisjoni esimees ja nii me siis seda tegime Stoapagongasi. Ainus huvitav mees oli, kes oli sinna kongressile sisse trügis seal tallenhow pärastine oli ta propagandatalituse juhataja, tõrvakülal, paduse tallenhofolinid, Oidermaa käsilane, kes pantis minule tagantjärele kõndima, kes õigeusku pidi pöörama mässule läinud Põllumeeste kogusid. Tollel ajal enne viljandi kongresse ta kõndides mul nagu vaim korrast järel ja Viljandi kongresse siis tulevad ka sisse tulla, leiab mina teda sisselase ja ja siis me hääletasime tema väljatasand uksepealseks, midagi karjus veel, aga, aga sinna ta jäi, aga muidugi poliitiliseks vastaseks ta jäi, ta tegi pärast ega kõva tööd kordadega midagi ütelda, selle Isamaaliiduga seal oli, siis lasime igal mehel rääkida nii palju, kui ta tahtis, kõik olid põllumehed, ainus asumide kohanduse mees oli riigiga kogu liigel. See oli Väike-Maarjast asundikudeni, ütlevad kõige prostav mees, see tuli sinna tervitas, tehke tee, mis vaata, ärge teie põllumeeste ühistrennid lõhki ajada. No meil ei olnud seda kavatsedki meil seda kavatsust ja seal me siis võtsime vastu kohesele paanika uputamise deklaratsiooni avastada. Kongressi kuulasid pealt ka vaba maad. Toimetuse liige. Veller vist vist oli veel nõrgema nimi, see on kõigile varasem ajakirjanik, keda ma oma elus olen näinud. See oli niisugune, pärast istusin temaga koos, kui kongress läbi oli, siis tal oli üks väikene väikene sabarakk oli tal ka kaasas ja ta ei teinud kusjuures seal mitte ühte märkust mitmest märkust. Kuulas selle kongressi ära ja pärast hotellitoas lugestama kõik meie kõnet nagu pääst paberi peale. Mälu inimesel haruldane mälu oli nojah, ja siis, mis see tulemus oli, muidugi, meenutasime krooni kursi kukutamist ja ja siis talumeeste võlgade teksti, võlgade tika ajaliseks ümber laenustamist. Seal kaks põhilist asja. Pealtvaatajatena ikka rahva Keskerakond oli siis ja see kolmas erakond Tõnissoni Tõnis Tõnissoni mehed olid päält vaatajad ja järgmisel päeval kohe Liisi kohust. Tõnisson kutsus omade esindajat valitsust ära. Valmis. Saatis isegi oma käsundusohvitseri Harti juure, kaeva kombeid õppima, skule, seal sai palju nalja selle. Nojah, nii. Järgmisel päeval kutsuti ära. Tõnisson kutsus siis omade esindajad valitsust ära ja siis algas võitlus uue valitsuse koostamise pärast. Ja siis selle aja jooksul. Eriliselt tõusis Eenpalu täht eriliselt sest Eenpalu asus nii-ütelda selle ühinenud põllumeeste erakonna etteotsa. Automaatselt tõusis liidriks. Ta oli sellel ajal riigikogu esimees. Ja õieti põllumeeste erakondade ühinemine oligi nii-ütelda. Eenpalu oli esimest oleval Einbund, Eenpalu tuli esimees ja Bennoli abiesimees. Eks nemad kahekesi olime. Asunikud koondus ja põllumeeste erakonna kokku veisid, aga selles viimises sügises erakonnas jäi pääle säradikaalne liig. Ühinenud Põllumeeste Erakond läks lõhki ja oli meil mingisugune kongress, oli vist jaanipäev, Tõnissoni valitsus hakkas tööle. Kusagil jaanipäev veel vist, kui ma ei eksi. Mai algus oli, see oli tisse, valitsuskriis ei, aprilli algus sõid valitsuskriis. Presse kriis kestis vist mitu kuud, leiate, kellega ta kokku said ja muidugi. Vabariigi valitsus sarnasel eeldusel, et krooni kurssi hakatakse ümber. Aga muidugi sel ajal tulid teha teatud ettevalmistustööd ja seda ei saanud Teieni läbi kohe päevapealt ja siis meil oli veel Tartus üks nõupidamine, kus me siis otsustas mehed meiega, Karksi mehed ei tee eraldi põllumeeste erakonda või tiime, viime kogu oma jõud ikkagi selle ühinenud Põllumeeste erakonnale selja taha ja, aga siis teen palu kurss kogu aeg tõusis kõvasti, tõusis, tõusis, tõusis kõvasti ja siis oli meil enne seda kursi kukutamist, oli vist üks põllumeeste ühinenud põllumeeste erakonna, kus kus nii-ütelda. Jooma juttudega Taali oma poliitilise populaarsuse kõrgtipul sellel momendil ja siis oligi niisugune asi, et ma veel mäletan ühte hüüdu, mis vist eemal oli kütusekooli kursist, jutu kraali kursist juttu meelde, et Kursk oli niikuinii Alüsteem balletis. Muidugi see oli Eestis oli see omapärane jama, et kaks aastat aega ei annati raha kursiga, see tegi meile majanduslikult kuradi palju kahju. Sest kui riiklikult võttes ja võtta, siis niisugused asjad tehakse igal pool. Väga tore, aga meie ei andasime kaks aastat. See oli kuradi Mulla krooni kursi kogukondade viga, aga kõigest selle peale vaatamata õitsema võitsime. Tõnisson sai peaministriks ja Tõnisson viis selle operatsiooni läbi. Muidugi temal sattu seal õnnetul viisil vastuollu lapsidega vapside põhiseaduse hääletamine käis kõvasse peatsi viinud Põllumeeste erakonnas vabad käed igale mehele, tehku, mis tahab, aga Tõnisson otsuses otseselt nii-ütelda vapside vastase tööle. Kurs kohtuminister, kohtuminister Roopark oli jah selle asjaga seotud, kuivõrd ta oli, aga vähemalt talle pandi süüks, et tema sealt vahepealt midagi väikas ja ma ei mäleta, kes siis Ein tuli vist tema seal kohtumiseks, jah, ei, ei tunnuste mees täiesti. Ja siis. Oli tulemus paugu päält või kilo läks, turuhind oli temal üle krooni ja siis oli tal kindlusta kindlaks kroon 50, see oli niisugune hind, mis nii hädavaevalt tasus tootmise siiski ära ja, ja ühesõnaga. Me võiksime seda poliitikat, mida meie omal ajal Helme ees panga juhatuse toast tegime, mis seal ka paigale sai pandud, see Karksi minister 21 punkti ähvardusega Toompeale minna. Aga see ähvardus seda, seda naerdud tõsta, kurat tuleb. Aga kui, kui ka meil sele Karksi lav Viljari lagu kongress ära oli, siis oli asi tõsine, siis ei aita ükski asi, siis tuli järele anda. Keskerakond tuli täis selle liini peale, venelased võeti ka kaasa, sakslased olid meiega koos ja, ja tulid slai, koalitsioon, päts oma sotsidega, sotsid ja päts jäid siis oma liini peale oma liini peale ja nii nad jäid. Ja muidugi tulemus oli ju väga suurepärane, sest ikka hindade käärid kukkusid kokku ja, või hind stabiliseerus, on 50 peale kilo, see oli tolle olukorras siiski kuidagimoodi talutav. Söök oli, hind läks krooni peal ja krooni peale jäi tema risk kuni Eesti vabariigi lõpuni välja. Kas sa pärast ma enam neid arvusid ei mäleta, aga nii need asjad olid. Nii, need asjad olles ja meie võitsime selle lahingunojah ja siis siis tuli juba meil uus uus pahandus tuli pääle, sest tegelikult oli näha, et vapside põhiseadus saab läbi. Palavalt sõbedust pääle ja ka sellest ajast peale, kui nad mõlemad koos istusid Riigikogus ühes rühmas ja nii väga usalduslik vahekord ja siis meie pidasime nõu, nii üteldakse Ilmar raamat oli juba siis ühinenud Põllumeeste erakonna peasekretär. Mina jäin siis Võru-Valga-Petseri valimisringkonna peasekretäriks ühinenud Põllumeeste erakonnale, palka pandi natukene juurde ja muidugi Larka kurivaim kõndis seda oma vapsidega, seda Võrumaad mööda niigas hulluks kohe sai ja seal oli see rõugeviks, oli, oli paps, füürer, ta läks kusagile Räpinasse, kus sa selleks vapside kihutuskõne pidama ja seal heideti talle ette, et temal ei ole oma koguduse kõige paremat vahekorrad ja siis Sixolile vastu rinda ütlendat. Kogudusega on mul head vahe, korraldad kaugeldusse, on kinkinud mulle kol risti Räpina talumeeste haudadele seda õigus ja varastanud röövel risti küljest rist Räändiviljes, põrutanud siis eksile pääl. Selts huvitavad välja, meil oli üks koosolek, oli, oli Me käisime kattudes sõstraga, see asi olnud juba nii kohalisel aeg ja enne meid üks võru advokaat rumm vist oli, tema nimi oli vabsurvaks füürer ja. Naljalehed korjasid saarlasi tänavalt, püüdsid kinne koti sisse ja kui rohmakas kõnelevad Te ütlesite jääd. Sester tundis Laidoneri. Millal teie isiklikult Laidoneri esmakordselt nägite, millal teil esimene kohtumine Laidoneri? Mina olen teda näinud põllumeeste kogude kongressil näinud ka niimoodi, aga isiklik kohtumine tuli hiljem, kui ta oli juba presidendikandidaat. Võib-olla võtame praegusel Laidoneri teemasid läbi kohe. No ja siis tekkis niisugune asi, oli tarvis luua rahva meeleolu vapsid oli see ka mehed rahva meeleolu tõsta Laidoneri kasuks. Et laev saaks esile toodud, siis me tegime niisuguse sõjaplaani välja, mina panin siis oma aparatuuri jäima. Hakkasime rahval kirju saatma, laeda neil allkirjadega ikka päästke Eesti riik. Ja te olete ülemjuhataja. Olukord on kriitiline sisepoliitiliselt. Meil on kartus see, et meie võime sattuda Pealt fašistliku mõjusfääri. Tulime sellega kohe puhtalt välja ja siis inimeste allkirjad valdades alla, kus paarkümmend, kus 50 100 allkirjaga sarnased kirjasid sain. Laidoner oli saadetud juba juulikuust pääle ja peaaegu igast Lõuna-Eesti vallast, mis minu piirkonnas õli tulilt. Niisugune kiri läks nagu ettevalmistusena sinna ette sinna ette ja siis. Ei, jah, enne olid Felix rahvakoosolekud siin isegi Ilmar raamat, kirjutad nendest asjadest, kus ma seal midagi ilves korraldasin ühte ühte suurt rahvakoosolekud ja kus siis otsekohe avalikul rahva koos nõudsime Laidoner kandideerima, asume Eesti riigi etteotsa. Elvas oli üks vägev koosolek ja selle selle nüüd tagantjärgi olen lugenud, et see on olnud mulle ettekirjutussõstar ja ja siis raamati poolt, võib-olla see asi ka tõesti nii oli üks vägev koosolek, seal oli küll seda mäletan, seda mäletan ja siis järjekorras meie panime siis käiku tapoliikumis veel. Räägitudki muidugi teraviljast, läbirääkimised olid laidurveriga. No ja siis siis meie tegime sõsteriga, ma käisin korraks päris nii, apoliitiline visiit oli Laidoneri kodu, see oli kunagi kunagi vist vas, ta oli oktoobri või novembrikuul 33. aastal. Igatahes siis oli vist juba Pätsi valitsus, oli, Tõnisson oli oma oma pillid kotti pannud ja, ja päts sai võimu juures abil. Ja huvitav on seda ära märkida, et see majanduspoliitika, mille vastu päts rinnaga võitles selle Tõnissonil tüli ja kas seda täpselt ilma muutliga oleks kõrval leida kaslased või nojah, juurde tagasi, kas te käisite Viimsis või Laidoneri leinaga linna kodust linna šiimsema saanud ei ole. Linnakodus käisime ja proua Pakosta klaasi kohvi ja ja rääkis, rääkis nii natukene kange teisse keelt, aga rääkis päris hästi eesti keelt, seda peab ütlema. Kommendis ma ei ole Laidoneri kokku puutunud, sest ta kuulus küll šokkalasse, aga aga ma ei ole tagumessidel näinud, seal on nii kuulus rakalasse ja siis proua pakušalcohvija ajasime, Niir sõstar rääkis lihtsalt oma rinda, mälestus Laidoneri mõtteski veel seni sõbralik jutuajamine ja rohkemast minu kuuldes ei räägitud, aga Surlastuse eesmärk oli külastuse eesmärk oli, et ma lihtsalt korraks kokku puutub, selt Laidoner tehakse, niisugune inimene on nagu väga kirss, kas siin nüüd liigutab neid asju? Seal ma olin väga noor, muidugi liigutab neid asju. Ja siis oli, oli siis järgmised käigud, tulid juba? Nii, olid juba, muidugi rumal olukord oli see, mida ma teadsin. Et Laidoneri sirgu vahel on aumeeste kokkulepe. Jaa, silk peaministrit, kus ma olin ka väga külm ja rahulik, poetasin lapsega selle koha peal teda, olgu, see toovad ikka nii või naa, minul on meie mehed. Aga muidugi kuradi Saksamaa doktor Jalmar mäe, see pani selle asja Mukkama kolme kapteniga kolme palgates kapteniga Suomen ja, ja, ja, ja Valgas oli see Pallon ja põhimõtteliselt Shalslas oli, see pani selle asja kokku ja ja, ja pani sirgule rusika nina alla, et vot tuleb ikkagi Larka peale välja mängida. Tagantjärele välja tulnud välja tulnud asi ja, ja see oli Eesti riigiõnnetuses kõige inetum asi oli särjed. Sirkja silk ja Laidoner leppisid ja Hermanni juuresolekul kokku selles, et üks võtab siis vabariigi presidendikoha vastu ja teine võtab siis vastu peaministri koha. Aumeeste kokkulepe. Ja Sirk Sirk sunnite sellest kokkuleppest nii õnnetul viisil taganema, nagu tagantjärele on seda kuulnud. Nii neetult viisil taganevad ta isegi vallandanud Laidra Rees. Jah, seda ma vist juba ütlesin, et ladvamehed tegid Laidoner oma kandidaadi ja nõusid, et tema kui Kalamees peab juhtima Eesti riiki, vat sarnase kõva esinemisega läks siis välja. Hilisak ja selle sama jutuga tulid tagantjärgi tuli siis ühinenud põllumeeste kongress. Esmakorda liigelda õieti silm silma vastu, kui oli tema mingisuguse 50. sünnipäevapidustused ja neid peeti väga võimukalt just minu piirkonnas, seal Valgas ja Võrus. Valgas oli sesse tema sünnipäeva pühitsemine, toimus ühenduses Paju lahingus langenud soomlaste mälestuskivi mälestusplaadi paigutamine linna kiriku seinale. Seda käis seal Laidoner avamas, aga erilise vaimustusega teda seal vastu ei võetud, sest seal oli veel tunda nii-ütelda seda vapside vapside asja. Aga siis tegin mina temale sünnipäeva pidustuste korraldamise järgmisel päeval Võrus, vat seal läks juba täiesti murraks lahti seal ikkagi ta autoga sõites sinna, seal siis tema ütleva tõsteti, võeti õlgadele kandlus alles kanti õlgadel kandlesaalist välja, auto pandi tema ees käima ja rahvas kandistada kandle õlgadel, kuni võru piirini välja saaks. Mingisugune Veske on praeguse bussi jämedus sealkandis Laidoneri ja lõin ütelda, teatud määral väga-väga maha kahvlit lapsisid. Ja kas see kõik oli teada, et see asi nii hästi lõksia, siis tuli siis mulle kaela kohe tagantjärgi. Tagantjärele selle tuli mul kolida Tallinnasse, kas ta ise ka sõna võttis, seal? Austuseks öeldi, öeldi vähe, aga põhiliselt rääkisite mais. Kuidas Laidoner oli kõnemehena päris tore. Nii kaine ja rahulik sõjameel ikka ei saa öelda, et olevat halb. Mina ei saa tunnistada, et halbu ta ei olnud küll ning mingisugune teemat ei olnud. Aga see ei olnud ka mitte halvem kui pats Tõnissoni vastu. Muidugi ei saanud aga talinsoni kaine, kuidagimoodi kaine ja väga-väga nii-ütelda sõjamehelik oli tema jutt. Ühtegi ülearust sõna tal ei öelnud. Ja isegi räägitakse seda, et tema sõnavõtud inglise keeles muidugi või prantsuse keeles Paida, kumba ta vist rohkem ikkagi karvasest prantsuse keeles rääkides, prantsuse keel oli tal kodune keel. Ja rahvasteliidust tuli ta korduvalt esinenud, korduvalt esinenud omal ajal ja need sõnavõtud olevat nii väga hästi mõjunud tollele kollektiivile liial mulle on räägitud. Nii on mulle räägitud tema kohta. Ta ei olnud mingisugune niisugune Tõnissoni taoline õhutaja ega, ega, ega, ega, ega patsitaoline silma vesistaja ei olnud, aga teemanti taoline nii-ütelda, see hiilgav kõnemees, kui nii võiks öelda. Teemat oli tuline mees, aga aga ta lihtsalt kaine, rahulik, vägani sõjamehelik ja nad olid teatud määral ühetaolised mehed mõlemad otsaga kena soos, aga nagu ühest suust kukkunud meeldivad ettekanded, olid tal demagoogiat, ta ei rääkinud midagi poliitilist asjast. Asjadesse üksikasjad on miljonid tänapäeval kadunud, temast ikas pool sajandit, vahed Ikla läheb asi teele.