Tartlane Ernst Kirs on jõudnud oma mälestustes 1930.-te aastate Eesti poliitikasse tolleaegsete poliitikategelasteni ja jätkab nüüd, iseloomustades kindral Laidoneri. Minuga küll nii palju kui kokku ei puutunud, ta ei läinud kunagi nii-ütelda enesest välja. Ametlikult üles aga presidendikandidaadiks juba ühinenud põllumeeste erakonna kongressil. Järgmisel päeval vist ka siis Tõnissoni Keskerakonna kongressil ja muidugi ka neil oli inimesi, inimesi ka meie omas erakonnas kes, kellele see praktiliselt ei meeldinud. Ma mäletan, mul üks väikene kõrtsis istumine, seal riigikogu liige karineel vaid kolonel oli Loorents oli seal veel? Jaa, suurt kiivi oli seal. Ja siis. Turner oli see, kes ütles, et ega see kindralid mann kusagil ei kõlba, see võib eesti hukaga viia, see oli üks niisugune eraldi märkus, aga väga, väga prohvetlik, siis oli juba teada, aga kandideerib ja, ja see asi on kõik nii läinud ja siis tuli mul siis tulla Tallinnasse. Aga ma ei saanud neid kogusse, kui pikalt seal täitaks paar-kolm nädalat või mis ma olin. Mina olin siis kindral Laidoneri riigivanemaks valimist korraldava peatoimkonna peasekretär praktiliselt Laidoneri propagandajuht, mis temaga muidugi tavaline poliitilis organisaator, idee, koosolekud ja igale poole rakukesed igale poole rakukesed, lasereid, rakukese oli mul väga lihtne, väga lihtne luua, staabimehi oli igast maakonnas olemas igas maakonnas, olemas oli õieti öelda siis vana põllumeeste kogude võrk. Oli küll väga populaarne ja isegi see, et tema suhtes ütelda välja mängis, välja mängisid need vapsid, näete, oma võlgade asjad seega ei võtnud tema populaarsus? Ei mõttes kuigi see oli väga terav rünnak väga, see oli jah, väga terav rünnak, väga terav rünnak ja kõik, aga populaarsus tõstis uuesti üles kaksteistkümnes märts ja see tõstis populaarselles selle tõttu oskadki nii väga hästi seda asja sättida, et Eesti riik, kaos ja kindral peab Eesti riigi päästma selge, ja see tõsist populaarsed täiesti üles. Kuigi see kõik oli võltsidel alustel rätlasega seal omaette päädib. Aga nii ta oli ja siis oli huvitav, see tema käis ikka meil peakomitees ka mõne päeva uurimas, kuidas see asi oli. Ja viimane kord tema käis 10. märtsil muidugi minu kõige suuremaks vastaseks oli siis sellel ajal organisaatorina olla Tallens kes kõndis kurat Line järel igal pool, kui ma käiks ka Võrumaal ja see oli, noh, see oli tal ikka osav poiss tal Tõrma küla pärast, tema nimi ja teda kasutati väga hästi ära. Väga hästi oskas ära kasutada, kasutada Oidermaa, aga noh, eks mina, Ankaise vana Oidermaa, õpipoiss ega kõik lolle meie osad ilmavõtted olid minu, võtad käia jalgu taisse sõnale, ma jään oma mõtetega pääle sellest asjast, sest mina presidendikandidaadina pätsu kui niisugust üldse ei võtnud arvesse. Ja seda näitab kõige paremini see allkirjade kogumine. Lähedal oli maal täielik peremees, kuskil on olemas ka need üles kirjutanud need numbrid, ta oli 38000 häält korrekse jah, vist oli jah 38000, aga Larka oli vist midagi paarikümne 1000 ümbermaalt Maalt Larka hääled olid põis, põlised Tallinn, Tartu, Pärnu. Need olid need põhilised, kuigi üldsummas Larka sai rohke, jah. Laata sai rohkem kui 60000 lanta sai vist üle 60000 ja kas see oli ka loomulik, aga arvesse võttes seda, et ma ikka põhiline poliitiline jõud tollel ajal siis 38000-ga, mis Laidoner selja taga olime, võisime, võisime täiesti olla kindel, et me murrame läbi ja ainus ohtlik seisukord oli see, et kui meie esimesel valimiskäigul kohe läbimurre, jagub Pätsi mehed selle püha vihaga. Pätsil oli 14000 allkirjakompleksi, kui pätsi mehed oma püha vihaga. Ori kindral Larka-le, et siis me võime ainult, sellel juhul me võime kaotada. Aga kui me juba esimesel oleks läbi läinud ja ma usun, et meie oma propagandamasin oleks suutnud niivõrd kõlaks ka keerata keerata teisel vältamisel ka suurem osa Pätsi taga olevatest meestest oleks hääletanud, oleks hääletanud Laidoneril ja siis tuligi kümnendava Vjah käis Laidoner kontes ja siis ma tegin talle täpse ettekandeks kaks tundi ajasime juttu valla teisi näiteid, kus teie nõrgad punktid tundus tugevat punktid on aga üldiselt tark. See oli ikkagi väga suur vapside pesa, ainsana oli ka siin täielik vapsik Tartu linnamäe ja seal ei olnud midagi ütelda. Tartus ma olin võimetu teatud määral. On mul seal üks väga tore valimis ka, käis seal siis hirmsasti Võrumaal kõndis kinni, kurat külast külla nagu vaimseis kosmotaledusega ja siis oli neil üks suur vabadussõjalaste päev, kus tehti rongi käiku kirikust Vabadussõjalaste mälestussamba juures. Aga oli üks presidendikandidaat pumbata istet, kes pakkus ennast presidendiks ilma palgata ja kui oli siis suur vabadussõjalaste Romil jäik siis viks marssis Rovi käigu eesotsas oma kuldristiga ja tõmbab istet Baba kepigalises ravikäigu taga. Ekslik koomilisi asju on olnud ja seal pall. Aga jah, et kõige võimsam nii-ütelda poolehoiuavaldus, mis tehti, see oli võrus, värv on ületamatu. Ja noh, muidugi minul olid need oma seljatagune, kes mind kõvasti toetas seal ilmal raamat, see provotseeris mind ja ja muidugi Karksi mehed nõudsid ka, et nende mees peab ikka olema, Lada oli selja taga, vähemalt nii ma sinna etteotsa sattusin, propagandajuhiks tegelikult oli seal see komitee esimees olid kuusega Dahli tähtsamat asja kohta, see oli ühesõnaga vabadusristi Vendade Ühenduse pealt tehtud siis muidugi poliitilised võitlused asjaks sellega Laidoneri ühendus oli see meie, meie tahan Lankalt surnuks lüüa. Ja see mitte sõna tõsises mõttes mitte sõna tõsises mõttes ja ka poliitiliselt. Sest seal oli niisugune asi. Laidoner läks venesse 1000 918. aastal sakslaste eest siis Lalka jäi siia ja Larka oli siis selle Eesti diviis ja kuidas ta nimetati, diviis, ülem, ma ei mäleta isegi, missuguses seisus ta siia jäi. Aga, aga ta jäi nii, praktiliselt Eesti sõjaväejuhina jäi tema siia. Ja siis tuligi niisugune asi välja. Et kui tema määrati esimeseks sõjaministriks Publiku aukraad ilma alampolkovnik oleks olnud ja see masinkirjutaja, kus seda käskkirja tehti, tegi selle vea. Nimetati ta lihtsalt ilma polkovnik olemata nimetati polkovnik luks. Ja muidugi meil oli vabadusristi vendade ühenduses oli niisugune asi plaanidesse, mis, et me esitame parajal momendil vabariigi valitsusele nõuded Larkalt võetaksele, kindrali aukraad, kuna see on talle eksikombel antud, sest ta ei ole olnud alampolkovnik. Muidugi, kui Laidoner sellest Oli selle vastu ja siis mina veel ütlesin, et härra kindral, seda kussemm strateegilises võitluses vajalik on, siis mina teie käest nõu küsima ei hakka, teen selle asja ära. Kindral vaatas mulle otsa, kuule pais, Ma teen su siis peajagu lühemaks, naerscurast laevas. Kuule paistvat jagu lühemaks ja nii oligi see meie viimane kohtumine oli pea. Ei, see oli enne enne enne viimast, viimane oli sees. Andsin täieliku aruande sellest, kuidas see olukord meil Maal on ja noh, see oli see teadlase 38000, palju neid allkiri oli, aga, ja, aga neid oli kogu aeg juurde tulemas. See oli 10. märts, siis jah, see see oli 10. märts 1000 930134 10. märts, kaks päeva enne seda. Aga siis Ta juhtis, see tuli mulle täielikuks üllatuseks. See naeris mulle pärast näkkuse, tõrvad, vedas. Tahtsid Oidermaa üle trumbata, Väikevend v Vaido Marsseys elase selja taga nad kuidagi voodi masseersid, sotside abidega tegid ikka niisuguse asja välja, mängisid nagu oleks olnud vapsidele mingisugune sõjaline riigipööre kavatsusele. Seda tõesti kurat ei olnud. Mina ei uskunud algusest pääle sõda. Malev, sest tollest ajast on mul just kõige paremad mälestused. Tallinnast on jäänud, kui meie päeval me tegime. DNS isasele suure napsumehe ja lehemes Johan libega võitluse päeva vaadetega päeval tegi meeste pidi omad asjad, aga õhtul istusid siis Batmani juures käisime, käisime rohkem Lotmani juures, istusime seal siis ikka oma väike väike pisike pudel konjakit, oli ninale kohvi, kahja. Lõime siis. Nemad võidavad, aga mina muidugi ütlesin täitsa vabury memory, kindrali, sõidad kaugele, sõidad tule enne äreldama reipalt tuleb minu ree peale, et siis jääd sa rohkem pääle selle asjaga. Aga sisse. Me lendasime. Nojah, vot ei, see asi tuligi, isasi tuli ja siis missugused seal olevat sotsid mängus olnud, räägitakse igasuguseid kuradi asjasid, juttusid on igasuguseid, aga seda tõepõhja ei tea ükski doi. Siiamaani isegi raamatu oma mälestustes võib-olla tema rohkem teadis. Ma vaatan, et temaga ei ole sellest rohkem rääkida, ka devalas üllatuseks tulla. Muidugi nakas siis meil soo. Sidega ja mina tegin, siis tulin Võrru tagasi ja poliitiline võitlus pidi edasi käima ja ja siis ma hakkasin papp summaraike korjama ja nad tulid robinal kobinal kõik päris päris ilusasti üle, et ikka kuidagimoodi vastu ajada, passi. Nonii, see käis lihtsalt vaikne üksteise tagant üteldi, inimeste hingede ärakorjamine. Ja mina olin kahjuks ma olin natukene ülbem. Sustel hoiatas mind küll etele ära, väga karbles, tal oli ka iseennast, seal platsil on väga halvad kavatsused ja siis tuli see kuulus riigikogu viimane koosolek kus pidas seal ju selle matusekõne Eesti vabariigile vana teemat, kas tantsuga vastavaks teemandi sõi, mõte oli see, et on uhke selle rahvaesinduse peale, kes on nii võimsalt lasknud demokraatia vabaduse eest väljas ja on vastu enda vastu, kelle aeg oli ükskord olla kohtu ette ja paluda kergemat karistust, sellega teevad oma oma kõne, lõpetas tollel ajal, see oli üks ajajärk, jõudis sellega lõpule, nii-öelda selle siis muidugi peeti, oli nii sarnane seisukoht etega. Laidoner, rikka aus mees ja likvideerimise asi ära ja sügisel läheb siis uuesti riigikogu valimisteks lahti ja sellel teadmisel mindi sellele viimasele kuulsa ja Laidoneri kübeeti kogu aeg sidet sidepidajateks olid siis sõstar ja raamat isiklikult. Et tema viib ikkagi läbi, tühistataks thatsi, otsused viiakse läbi riigikogu presidendi valimist. Aga päts jõudis ära rääkida, ta jõudis ära rääkida ja ta vaatas, et mugavam on vist ülemjuhataja neisse poliitilisse võitlusse sekkuda. Mulle tundub, et see vist oli tema põhiaga huvitav siiski, kuidas Päts ja Laidoner käed ulatasid. Kuule ja sa ei tea seda vanakurat ei teadva kokas sellel ajal, kui nad olid Riigikogus ega nende vahel erilist sõprust, ei olnud nad mõlemad riigikogu rühmaskoolid nende vahel teatud distants. Aga võib-olla Laidoner tõesti jäi uskuma seda, et et vapsidele on vapsidele on vägivaldne riigipöördekatse ja päts oskas talle sillust ette rääkida. Esimesel detsembril. Et päästa Eesti riik? Ma ei oska siin kuidagimoodi midagi testida. Ja siis jõudis 12. märts ja sõjakool tuli Tallinna tänava sõjakool tuli Tallinna tänavatele ja ja asi oli väga selge, kas te olite Tallinnas seal päeva ei olnud. Vahistati inimesed Tallinnas ja sakslane viidi palju kinni ja kõik nii edasi, aga mina olin parasjagu. Just eelmisel õhtul ma sõitsin võrust, olin mina, sain seal katastroofist võrusse jääda. Muidugi sõitsin tagasi ja pood kinni, polnud mul seal enam midagi teha ja seal on lõpetatud tegevus ja enam ei ole mingisugust presidendivalimisi praegu tarvis on, kutsume teid uuesti välja, sa seda aega enam ei tulnud ja ei olnudki mul selle asjaga tegemist, mina läksin ülinud põllumees Su erakonna Võru-Valga-Petseri valimisringkonna peasekretärina oma oma võrgupessa ja ja muidugi see riigikogu laialisaatmine, see tuli mulle üllatuseks teatud määral, aga kirss kuradi puupea ka. Ega tema ei jätnud järele. Naiates järe plaksutas ja hambaid ja see kõik on juba riigi põhiseaduse rikkumine ja pidasin ühe suure rahvakoosoleku veel Võrumaal ära. See oli kunagi. Novembris või detsembris, kuud ma enam ei mäleta. Kursil seltsimajas, seal oli, oli mul üks kõva mees, oli Nursi vallavanem kadunud Udras, kes oli Võrumaal maavanem 1900 18. aastal ja keda viidi kommunistid, viisid verijärve äärde mahalaskmisele, aga ta pääses sealt eluga ja oli siis pärast ikkagi jälle Võru maavalitsuse esimees ja aktiivne poliitik vaekuni. Kui nii kaua võtan seda laste olla. Olime Nursi vallavanem ka tollel ajal eestlasi ja oli nuusi Põllumeeste kogu esimeessuguseltsimaja, seal oli rahvast palju ja seal ma siis nii põhjalikult parandasin seda tekkinud olukorda, põhiseaduserikkumist ja kõike nii väga julgelt ja toorelt ega midagi. Ja siis ma jäin haigeks, Marika haigeks ja ja ka enne ma olin rääkinud Võrus Raska kohvikusse ühte juttu, kuidas ees sai peaministriks saalitavati, see oli lati lehes ilmunud anekdoot ja mina ei mäleta ka kuist või mismoodi ta minu kätte sattus ja ma rääkisin seda oma sõpradele suure häälega kohvikus. Aga kurat, kõrvallauas istus, oli istunud poliitilise politsei uus abikomissar või komissar, mis tema Võrus oli, keda ma ei tundnud teenilise poliitilises politseiametnik võsesse kuulas jutu ära. Aga see jutt oli see niisugune, et on kusagil üks loomuma, tõin vabariik. Kusagil loomade vabariik. No side selle valitsuse vahel ja, ja elanikkonna vahel katkenud, aga elanikkond ikka huvitab teada seda, mis, mis seal Toompeal sünnib, seal kõrgustes otsustatakse saata siis delegaat, vaatame seda asja, keedame, saadame, kes on meil kõige targem? Lehmal on suured silmad ja tema oma suurte tarkade silmadega oskad seda asja hästi, häbene. Tulebki tekki aja pärast üx igavene kordi kubu üle mäe alla vabariiki. Ammubed, Ella Veeaa valitsus, küllalt hea valitsus Kell oskab ilusti lüpsab. Kahtlased siis selle asja üle sellepärast et valitsus on eaga lehma laiaks lipsanud, see asi vist ei ole ikka päris õige. Saadaga uus veegaat, keda saata koer? Koer on inimesele kõige lähem. Teisipäevi tuleb tagasi, saba jalge suuretampiga. Valitsus, mitte kusagil ei kõlba suu lahti teha üldse. Päris hull asi, aga siis. Aga meil on siiski seal targemaid delegaati. Ja saadetakse Ossa eesel. ESS oli niivõrd suur filosoofia, mõtlik, et tema kahe heinakuhja vahel nälgisid surnuks. Kui tema seda õiget teavet meilidoosi saame üldse midagi teada, mis seal on? Saadan selle ees, sinna läheb kuu, läheb kaps, läheb. 3000 krooni või kuur kartsa kummade valisite, kurat, 3000 krooni oli terve taluhind, aga muidugi veerma oli siis politsei direktoriks saanud Võru advokaat ja see oli ütelnud seal varu vihane taldina, lähen ma selle kirsi ära kägistada? Veto friends, aga ma ei oska seda arvata, kust pauk tuleb, sealt austri sealt, kus ma ei oska arvatagi. Ja siis ma ikkagi istusid kuu aega ilusasti rahuliku südamega ära ja ja asi korras midagi midagi ja tegin seda maitsnud siis, vaatasid, olid juba sellel ajal välja tulemas. Hakkasid, hakkasid tule nagu, kui mina läksin, nojah, ja istusin siis selle aja rahulikult ära ja, ja kui mina välja tuli, siis ma kolisin, valdkond, mitu korterit, üks oli Võrus üks Valgas ja see peab ja saali pealt kodus maal helmes. Stiisa eelmisel suvel surija ema likvideeris seal majapidamist lolli peaga ja, ja siis olin, avaldas ühel ajal hommikul, siis astuvad sisse kaks härrat mulle ütlevad, et nemad on poliitilise politseiassistendi, nimetesteeritakse assistentide, nimetestame oma nime ja teid süüdistatakse vägivaldse riigipöörde ettevalmistamiseks. Andke välja omad relvad, andke välja omad kaastööliste nimekirjad. Kurat, istusid seal tooli peal, vaatasin meestele otsus, kurat, pääst põrunud mehed, aga niivõrd palju Tarpolid, minul olid küll need, nii need, need noh, erakonna Laidoneri pommid, nimekirjade, need olid mul kõik olemas, aga need, mina saatsin ühe oma sõbra, usuteaduskonna üliõpilase juure tiiv leiule tõrva. Saatsin sinna juba kunagi novembrikuul paar suurt kastitäit, lihtsalt materjale, et võib ikka tarvis minna veel varjatud ja minul Pole siin kurat pingelisust, nime, kirjanduse, udujuttude aeg, võib-olla veel mingeid nimekirjaga, ega mingisugust, vägivaldse riigipöörete jama mis ta talliks pääst läinud protsin pääle kohe. Pannud aga ei pandud, aga nemad taga ja mina ees kõndisin kõrval savannimajja ja siis istusin seal mõne päeva ära, siis tuli välja, missugune number siis välja tuli. Välja tuli niisugune number, et mind süüdistatakse, süüdistatakse Shoi Konstantin Pätsi kõrvaldamises riigi eest otsast ja tema asendamisest, kindral Laidoner. Vaata, niisuguse süüdistuse panin ametlikult leppega ja läkski juurdluseks lahti. Muidugi ma saan aru küll, mis, mis selle kõige selle taga seisis, selle taga seisis seda, et et Laidoneri, mis ikka hingitsus kuidagimoodi ka põranda all, et see täiesti diskrediteerida ja nii-ütelda Laidoneri tagant täiesti ära kiskuda. Sellise lihtsa asja siht, see oli nii jälle oodata staabis valminud nii-ütelda mõte. Kuna mina olin Laidoneri komitee sekretär sisse tungitud. Olid kunagi Tõrva päevitus Andres kirjamehi pärast oli ta siin, lahkus, helista, pastor korrastasin Tartu ja see oli, oli raudtee ametisse ja temal oli mingisuguseid puudujäägid tekkinud Kaaba kaaslastele riigi raha üle löönud. Ja ta käis siis minu juured või Võrru selle jutuga, et kas naised tahaks tema eest Tallinnas kuidagi kosta. No mida kurat, Pakostaga riigi varassaaessasse riigivaras, aga ta oli minu juures, söödi, ajasime juttu ja siis võttasin kurat Levuslikult sõna suusad. Et need sai suur organisatsioon, valmis, ehitad ja vot siin kirjutuslaua sahtlis tabelid on aga ja läks kõik nurja. Kui vaja on, siis need Solopub, läheb käiku kohe päevapealt, siis oli Pätsi diktatuuri, kes siis oli sarnase kuradi ettevaatamatu sõna nagu vanale koolivennale libistasin suust ja selle peale oli terilise värpiliseid. Sellele otsite neid nimekirju muidugi taga kustuma on ja neid mul ei olnud ja see oligi kõige huvitavama käidi sõpru, kõiki ülekuulamise, käidi sedasama tudengit tõrvas süle kuulamas, kelle juures need minu nimekirjad niinimetatud kastides ja need olid tal toas ja ta istus selle kasti pääl ja poliitiline politsei istus tema vastu. Alla maetud ja seal on nad praeguseni. Annad praeguseni koos Põllumeeste erakonna lippudega kõige värgiga. Ta sai küll teraskastet pandud, aga praegusesse taluvad mahapõletajad ei otsida sealt enam keegi üles, hakkasime, said ja vajavad vaatleja ja see oli kõige huvitavam. Aga siis seesama poliitilise politseiinspektor, uus oli, tema nimi ei oskanud suu pidada. Temal ja Valga akadeemilises klubis oli praotanud suud, et tal on üks suur kala käes, tuleb protsess. Valgast oli ühinenud põllumeeste erakonna juhatuse esimees ja oli ka Laidoneri komitee esimees ja kross oli siis välja nuuskida. Purjetada. Padi oli ta välja lobisenud. Otsa ja ja kahe kiirkõne Tallinnasse, mis korda siis ei, peasekretäri tõi kõige kus avameelsed nüüd politsei poliitiline politsei ajab oma suurest lollusest sarnast jama. Nii kui Laidoner seda teada oli saanud, nii oli, järgmisel päeval oli kurat olnud korraldus Valgas kirss viibimata vabastada. Seal lähedal oli teine tõesti, et ma sealt välja tulin, puht Maidulnud puhta nahaga veel on muidugi nendel jättis omajagu õigust üle ei käi küll, et seda ma ei saanud, ei saanud neid maha salata seda, et mina seda pätsu vastasest propagandast ikka tegin. Ja siis leiti, siis sarnaneb paragrahv, olled. Andi siis et siis oma kodutallu sunniasumisel. Kaitse seisa selleks ajaks valitsuse ülesehitatavale suunale opositsioonilise liikumise organiseerimise pärast. Vaata nii oli see asi erinevalt sõnastatud, peenemalt sõnastatud juba ja, ja nii peenelt sõnastatud. Ei vaidle vastu, et ah kurat, eks suud pruukinud ja esialgu oli mul talu on tõrvas südalinnast on poldest kilomeeter rajal kodujääl linnapiirile natukene alla kilomeetri tariif. Kurat. Olen ja, ja siis pandi, veel võeti minu piirimehi kolmele piirimehele maksti 10 krooni likuks Igalühel 10 krooni kuus, nad vaatavad, kes minu juures käivad ja mis mina teen, kontrollivad ilusti. Kaks piiblimeest olid nii toredad poisid, et kuidas selle raha kätte said, sest tõid paar pudelit viina ja sest piirib eeldatavad valimistele, vaat see hinge alla kurat-i kavale leidis, leidis ikka teenist. See oli omaette komöödia tolle tolle aja kohta. Ta lõi ja nii see nii see elu läks. Nii see elu läks ja siis tulid juba teised ajad siis valitsed, vahilised, üks valimiskampaania oli siis mulle lanti vabaks, terve Eestimaa anti mulle vabaks ülikoolis väiksamist, seal käia ja kõik ja nii edasi tulid mulle nii pale vastu Eesti tee vabaks, välja arvatud Valgamaa Emajõest ida pool oleva osa ja Võru ja Petserimaa stsenaarium, tahtsime oma nägu näidata, siis oli kurat nii sõnaliselt, kui oli riigikogu valimised, taheti mind kanepisse Riigikogu kandidaadiks saada üles kurrat, sealses pantis hakkas kandidaadi esitamiskirjasid, seep pandi kinni, see oli politseis peksa saanud ja kõige kuradi naljaks, sa olid seal teinud, aga mina ise siis tulin siis ikkagi. Sest praegu veel välja, mul oli õigus liikuda ja, ja volinik käis Valgas tema nimekirja esitamas, paise Valka minna ei tohtinud ja ja tegime seda propagandast, sõstraga ja. Aga pääses, tegime tõrva. Ralph edelasse konstaabel päss meid üle tegi masse rahvas Dirgutavas ja nii see asi käis kõik, nii, me sõitsime seal eelmi, keel kõrvetanud, läbi rahvast, hirmutati siis kõik kõvasti üle. Muidugi, meil oli kõmumehi ka, kes hirmutamist võtnud nagu vana või koormine, vallavanem, võin vana võin, see oli. Vabadussõja adme, Veltri veel sarnane mees, kes teises peas käis ka veel velt vedeleda, istus 10 aastat kinni, tuli ta oli, kui ta välja tulitari vastuseks siis 70 aastane vangimajast välja tuli, elas veel hulk aega siin Eestis ka pärast. Aga nüüd on ta muidugi ammu surnud, juba tahaks üle 100 aasta vana, mina olen juba 80, jumaldan. Aga üldiselt ikka, see oli täielik, täielik niisugune surveolukord, surveolukord ja ja see oli üldiselt riigime, igalt poolt saime umbes üks, 30 protsenti häälel ainult üle riigi. Meil läks väga vähe mehi, läks riigikogusse. Selleks on restoranis väga veres niivõrd võimas mees, et tema vastu ei saadud kuidagimoodi. Benno läks siis, kes meil veel Põlvast erakonna pooldajaid ei läinudki vist kedagi? Ei rahvuslik keskerakond, viis küll seal nab, viib, said sisse ja ja Tõnissoni, sa said sisse ja ja kõik ja nii edasi, noh, nii see asi läks meil. Samas jälle omad leheküljed, see oli Postimees. Postimees ma sain kohaliku reporterina töötada ja, ja siis päris kõvasti sai kirjutada vestid ja Lõuna-Eesti laskis ikka ka päris sisse. Postimehe juures olid mol koolivenna koolivend, vallast istus Postimehe toimetuses ja toimetussekretär oli. Seid sellel ajal, mis tõid, sai kirjutada, kas midagi muud ei saanud teha, aga noh, sõda siis ma ikka sulg jooksis päris hästi tollel ajal igasugust lollust paberi peale pandud rida on raha, raha, leib ja asi klaar. Ja raha oli tarvis selle pärast sajatega talud ei, talvel toites ennast ära, küll aga natukene kaugemalt ja laiemalt ringi reisis, ringi käia ja liikuda, selleks oli raha kõrvalt vaja. Aga isegi on niivõrd palju. Mäletan Postimehe kaastajaga teenisena vale, terve helmes beebi nimelise kirjutusmasina. Ja ma tegin lehemehe tööd, korralik lehemees peab tegema ikkagi kirjutusmasina peal ja ma isegi niivõrd hästi kirjutasin, et selle Eenpalu katkenud juttu, mida tema helves pidas veel mingisugusel põllumeeste päeval tema katkenud jutu kirjutasin kirjutusmasinal järele, ma olin niivõrd hea. Mõni sõnalans välja kah jääb, aga kirjutasin. Kommunistid suhteliselt 40. aastal käest ära ja või 41. aastal, mis kuradil trükikodades kuradid. Noh, niimoodi oli see asi tallele. Öelge palun, kas näiteks esimesel septembril, kui te kuulsite saksa tunginud Poolale kallale, kas te võisite aimata sündmuste arengut kaste? Oletasite, see on uue maailma algus? Ei oskand, ma arvan, tollel ajal tõesti ei oskagi arvata. Ei oska arvata, aga kui asi läks tõsiseks tõsiseks ja asi läks väga ruttu tõsiseks, siis on truus ihusi, uus maailmasõda. Ja mul oli südamepõhjast hirm, et meie jäämisele rataste vahele. Aga mul ei olnud selleks aindusti. Et meieni Urmas ette oli valmistatud siis kuigi kaitseväe väljaõpe Klaasid sisse tulid, siis oli arusaadav, et nüüd on lõpp? Ei tule, ma mäletan ja inimeste meeleolu oli huvita, oli huvitav, oli see suur, riigikogu liige Isamaa rindel oli Riigikogu liige uuema palga advokaat. Ja meil oli üks tõrva Ühispanga uue maja sisseõnnistamine just siis Kõiva kuradi baasid olid sees tõrva, Ühispanga uus kolmekordne uhke ehitusvallis sisseõnnistamine ja sinna lasti siis kõneleb, aga riigikogu liige uuema. Ja siis uuema, rääkis sarnast nostav baaside lepingut, õigustavat juturahvas hakkas vilistama, hakkas trampima, noored mehed läksid kurat kõnetooli juure, tassisid uuema, aga kurat välja kõnetoolilt maha ja tassisid oma järeltuletõrjeseltsimajast välja, viskasid ta kuradi ukse taha selle jutu eest, vot seal töippeline, too rahva meeleoluga sarnane. Muidugi noh, vaim hoiti üleval, eriti ma pean ütlema seda niisugune isiksus nagu helme Ustav kes kirikukantslis avalikult ja ametlikult palus jumala kaitset ja õnne meie soome-vendadele, kes võitlevad oma iseseisvuse eest ja julgust ja vaprust, eesti preester, kes võitlevad Karjala kaenlasse, Soome vabaduse eest. Teda ütles igas kirikupalves sellel rahv. Rahvas tundis väga kaasa, elas aga kaasa Soome talvesõjas väga, väga, väga, väga korjati kõik salaja kõiki kindaid ja kõiki asju korjati sellel ajal ja no iga mees oleks läinud lööma. Ja kui meil oleks, oli see võimalus. Muidugi üheksandal aastal, kui me nagu lambad, kurat, läksime, tulid, lasksime nad siis seda vannuvad kõik sõdalased, kuradi patsi veel oleks pidanud passakale kas või üksinda ja muidugi nõrgad olime, aga mitte niivõrd nõrgad, et meist ühe päevaga oleks üle marssida. Ja mis seal siis veel edasi, noh, ja siis tuli see