Ja ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele, siit udusest ja üsnagi rõskest Tallinnast loodetavasti Eesti teistes paigus on, on ilm nii nagu, nagu meie piimajaam on lubanud, et tuleb üks palav ja samas ka äikesele neil vaatame, kuidas ilm siis ka Tallinnas muutuma hakkab ja kuidas EMHI prognoosid paika peavad, aga täna on siis veel juhtunud niimoodi, et meie kolmik on lõhestunud. Meie Tartu stuudios on Päevalehe arvamustoimetaja Külli-Riin, Tigasson. Tere hommikust. Ma ütlen kohe vahele, et siin, Tartus on küll imekaunis ilm, et väga soe on, päike särab, õunapuud õitsevad aedades. Nonii Tartu on alati olnud heade mõtete linn ja siin Tartu Tallinna stuudios siis rahvateenrite ovaalse laua taga. Sulev Vedler, Eesti Ekspress ja mina, Aarne Rannamäe, Eesti rahvusringhäälingust. No kui me hakkame mõtlema möödunud või lõppevale nädalale, siis teemasid oli oli ju tegelikult seinast seina. Aga võib-olla meil täna tasub alustada nii siuksest inimlikust teemast. Et siis mitte selle selles mõttes, et ebainimlikud teemad tulevad pärastpoole, aga küll me neid poliitikajutte jõuame ka rääkida, nii et räägime kõigepealt inimlikust teemast. Kui mina esimest korda meie online-meediast korjasin üles iseenda jaoks uudise. Tuntud Hollywoodi staar Irina Joeli on teinud operatsiooni, mis on, on ikkagi üsnagi tavatu. Ja, ja põhimõtteliselt, kui terve ilus kaunis noor naine sellise asja ette võtab, siis mu esimene reaktsioon, ma pean tunnistama, et oh issand et noh, kollane ajakirjandus võib ka vahel ületada igasuguseid piire, aga ma loomulikult eksisin. Ja selle üle on võib-olla ainult hea meel, sellepärast et et teema ületas uudiskünnise meil mitmekordselt ja, ja nii palju, võib-olla lühikese perioodi vältel naiste rinnavähist ja uuringutest ja kogu selle teemaga seonduvast ei ole meil ikka kohe tükkideks kaega räägitud. Sulevi Külli. Ja et nii see on, et ma tunnistan, et kui ma nägin seda uudist enseerina Joeli otsusest, et siis ma alguses mõtlesin ka, et nagu raske raske uskuda, et keegi on nagu ennetavalt sellise sammu teinud aga no asjasse süvenedes veidi veidi enam lugedes siis muutus asi juba nagu arusaadavaks, et kui ta oli saanud teada, et tema kuulub selle 10 10 protsendi ühesõnaga nende naiste hulka, kellele, kes kannavad endas niisugust nagu mingit, et geeni kromosoomi muudatust, millega kaasneb siis väga kõrge rinnavähirisk. Ja mis on siis süüdi, on ka 10-st protsendist kõigis Riinoweri rinnavähijuhtudest. Et noh, siis muutis juba nagu mõistetav, aga kas see, tema, see tema käik ja noh, ma arvan, et ta on teinud tegelikult tõesti suure teene enda sammuga, et ta on selle, ta on ikkagi ärgitanud väga suure avaliku diskussiooni sel teemal ja ma arvan, et noh, et see on ka omamoodi märgiline, et tõesti nagu sa ütlesid, Aarned noor ilus naine, keda peetakse siis, kes on figureerib alailma nagu maailma kaunimate naiste edetabelis ja tema julgeb sellisest asjast nagu avameelselt rääkida, et ma arvan, et see nagu annab võib-olla toetust naistele, kes on, on, on olnud ise sellesama raske raske haigusega silmitsi on, on pidanud, et samasuguse operatsiooni läbi tegema, ehkki no olgu öeldud nagu nagu aru saada, et siis Liina, see oli ikkagi, mitte opereeritud, need rindu päri säravaid, et vaid tal eemaldati see kude sealt niimoodi, et need õnnestus nagu rekonstrueerida, et välimus nii tugevalt ei kannatanud. Siiski. Minul tekkisid siin kahesugused tunded. Ühest küljest ma mõtlesin tagasi oma vanaemale, kes põdes rinnavähki ja tema küll suri ära juba 30, peaaegu 30 aastat tagasi. Mõtlesin sellele, et kas ka tollel ajal, eks ole, meditsiin millekski sarnaseks võimeline tema ikkagi kaotas oma marinaad vähi tõttu. Teisest küljest ma mõtlesin tagasi aastal 91, kui ma olin vapustatud, et Fredi Mercury suri ära, siis sain mina aru nagu üldiselt väga paljud inimesed maailmas. Mida tähendab AIDSi põdemine. Ta on selline džauli teguviis ilmselt pani, muutis maailma samamoodi nagu Mercury surm. Ja loomulikult ma nägin ka tänavatel plakatid, mis kutsuvad Eesti naisi sõeluuringule jala. Seni ei ole muidugi täheldatud veel seda, et need naised mitte ainult Eestis, vaid, vaid ka mujal maailmas selle juhtumi taustal tormaksid massiliselt sõeluuringutele. Aga probleem on muidugi muidugi tõsine, sest et nagu, nagu arstid väidavad, olen ma niimoodi kuulnud, et tegelikult see haigus on seljatatud peaaegu 100 protsenti kui, kui iseenda eest piisavalt hoolt kanda. Mina näiteks ei teadnudki üldse, et, et selline nagu preventiivne võimalus on üldse olemas. Ma mingil kummalisel moel loen ühte austraalia ajalehte peaaegu iga päev. Kändera Times millegipärast ma loen ideest ma teisest maailma otsast uudiseid ja seal näiteks kohe esikaanel plaksti üks ema ja tütar siis mõlemad sellise operatsiooni üle elanud ja selgus, et Austraalias on lausa kaheaastane järjekord selliseid operatsioone teha. No aga olgu öeldud, et see kõnealune operatsioon ei ole siiski nagu mingisugune universaalne rinnavähi profülaktika, et seda on siiski ilmselt mõtet teha ainult Nendel inimestel, kes tõesti kannavad endas seda konkreetset konkreetset mutatsiooni, mida kandis siis insuliin drina Vähil on ka väga palju teisi põhjuseid, mitte ainult see, see konkreetne, muutunud muutunud kromosoom. Ja, ja ikkagi olgu öeldud, et et ükskõik, mis operatsioone ka inimene ei teeks või kuidas ta nagu väi ennetakse, täit garantiid, et ta saab seda üht või teist vähivormi nagu ennetada ikkagi ei ole, et iga iga iga organism on erinev ja iga iga vähk on, on erinev. Aga kui nüüd rääkida ennetusest, siis ma arvan, et et see noh, et Eestis saaks ka ennetuse vallas väga palju ära teha. Et ei pea olema ainult siis see, et, et selleks, et rinnavähk varakult avastatakse, et siis tuleb tingimata minna kuskile demograafiasse, et mitmetes Lääne-Euroopa riikides näiteks kuulub see, et kui naine läheb oma regulaarsele visiidile günekoloogi juurde, siis günekoloog kontrollib lihtsalt manuaalselt, et ega selle naisele ei ole rinnavähki, et see kuulub nagu selle rutiinse kontrolli hulka, mida tehakse iga aastat, ei ole vaja tingimata minna kuskile aparaadi alla, et Eestis öeldakse, kontrollige ise, vaadake ise, aga noh, vaadakem tõele, kui paljud naised nagu ikkagi oskavad seda teha ja neid muutusi avastada? Ja mul on ees siin Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring ja see ütleb, et see on siis eelmise aasta kohtadest viimase 12 kuu jooksul on käinud 13,8 protsenti naistest mammographis ja viimase kahe aasta jooksul 18 protsenti ehk sisuliselt ütleme natuke vähem kui iga viies naine. Muuseas, meeste puhul, kes on käinud kontrollimas oma eesnääret Seis tunduvalt kehvem vastavad protsendid 7,2 või kahe aasta jooksul, las ainult 4,2. Ja ka veelkord, et seda rinnavähi varaseks ennetamiseks või avastamiseks ei ole vaja tingimata minna mammograafi juurde, piisaks sellest, kui naistearst nagu manuaalselt kontrolliks lihtsalt regulaarselt selle visiidi juures, mida Eestis siiski praegu rutiinselt ei tehta, et see kulutaks selle arsti aega lisaaega, võib-olla mingi 60 sekundit ja samas oleks ikka väga-väga tõhus varaseks ennetuseks, et mul oleks hea meel, kui see lülitatakse rutiinse naistearsti kontrolli visiidi osaks. Nojah, ütleme räägime natukene siis tervisest laiemalt, sellepärast et terviseteema oli sel nädalal ja tegelikult viimastel nädalatel üldse kõige, kõige laiemas mõttes niisuguses peaaegu et eesti mõistes globaalses kontekstis on, on üleval olnud, et noh, seesama asi, mida sa siin Sulev ütlesid, et sinu, sinu vanaema läks selle selle haigusele tagajärjel, no ei tule kellelegi pähe hakata ju kontrollima oma muteerunud kromosoome või või midagi, et tol ajal ei olnud selleks ka mitte mingisugust võimalust. Aga kui me räägime nüüd tervisest laiemalt, siis no kes see, kes see ikka niiväga nüüd noh, kui enesetunne on hea ja kõik ju loevad oma oma sellist keskmist enesetunnet ja selle selle järgi siis talitavad, kas, kas minna arsti juurde või, või, või mitte minna arsti juurde. Et olge, olgem ikkagi ausad, viimane häda ajab ikka meil doktorite juurde, et siis peab juba midagi midagi nagu hullusti olema. Et see süsteem, et, et siin Töökohad võimaldavad ja sageli isegi mitte ei, ei sunni, aga, aga aga tuletavad meelde, et tervisekontroll on nagu hädavajalik, et noh, ma ei, ma ei tea, kui laialdane see meil Eestis on, aga aga üldiselt on ju ikkagi väga inimlik, et no mida sa, mida sa kontrollid, kui kui hommikul ärkad üles ja, ja kuskilt ei valuta, et noh, et mis asi see nüüd lähed nüüd kontrollima, muidugi tegelikult on, see on see täiesti vale suhtumine. Et tänapäeval peaks peaks seda tegema nii, nii mehed kui naised ja ja, ja mitte ainult ootama nii-öelda nagu naised niukses küpses keskeas ootavad kutset koju ja need saadetakse väga, väga tihti, et tulge siis sõeluuringutele, aga aga see, see puudutab meie tervist ja tegelikult kõige kõige laiemas mõttes. Ja kindlasti on selline ennetav tegevus kõige mõistlikum. Millegipärast tulevad mulle meelde mu endise peatoimetaja Aavo Koka sõnad, kes kunagi kiitis. Kiitis meie tänavate jooniaid, kes tegid alati esimeseks septembriks sebrat korda, ütles, et see on väga tore, aga miks nad ei võiks kogu aeg korras olla? Jah, nii on jah, ata kui me tõesti räägime laiemalt siis et sel nädalal siis alles paar päeva tagasi esitleti järjekordset, et Eesti inimarengu aruannet ja, ja seekord kandis inimarengu aruande siis väga mahukas ja faktirohke raamat alapealkirja Eestimaailmas. Ja seal oli ka loomulikult tervisele pühendatud väga põhjalik peatükk, mis, mille, mille võib võtta tegelikult kokku väga. Noh, ütleme kahe kolme lausega, et eestlaste tervis on kehv või, või Eesti elanikke tervis on kehv. Ja kuigi meie nii-öelda eeldatav eluiga on tõusnud lausa juba 75 aastani, siis probleeme on, on kuhjaga, probleemid algavad tegelikult juba lapsepõlves. Eriti muret teevad loomulikult igasugused lastehaigused, laste ülekaalulisus, mis, mis on probleem omaette, Eesti lapsed on selgelt rasvumas. Ja, ja kui, kui lapsena need probleemid alguse saavad, siis on selge, et need, need probleemid võivad, kui ei toimu otsustavat sellist muutust inimese elustiilis eluviisis, siis need võivad saata inimest kogu elu. Ja, ja kui nad, kui nad saadavad sind kogu elu, siis on selge, et ega sa väga vanaks ka ei ela. See näitab, et asi läheb käest ära kuskil seal väga varases nooruses. Et ma olin siin saates ka eelmisel nädalal sihist oli tulemas emadepäev ja me võrdlesime selliste edetabelid, et mis ütles, kus riigis on siis hea sündida selline ülemaailmne emade, see edetabel ja seal oli Eestil väga hea koht, sellepärast et meil on näiteks imikusurmade arv, on väga väike. Ja Eesti on üldse selline hea hea koht, kus kus siis sündida. Aga see rasvumise lugu süle kaalulises siin väga jõuliselt olema energia läinud Skandinaaviamaadele ei ole õnneks veel sellel tasemel, kus on USA, aga see on tõsi, see tõsine probleem, sellepärast et õige läheb sealt kogu aeg edasi, sealt tulevad edasi, südame-veresoonkonna haigused. Kasvab, meie toitumine on korrast täiesti korrast ära läinud. Spordiga liialt vähe. Et sellessamas inimarengu aruandes oli, oli lausa kaks niisugust peatüki tegeles selle teemaga, et ühes peatükis kirjutas väga huvitavalt siis Tartu ülikoolist Veronika Kalmust, kuidas eesti lapsed paistavad Euroopas silma, on ise, kui sa riskialti netikasutuse poolest ja samas nagu vanemad suhtuvad sellesse väga muretult võrreldes teiste Euroopa maadega. Et Eesti laste seas on siis väga palju nagu arvuti ja interneti nii-öelda liigkasutajaid ja samas on palju ka riskikäitumist, ollakse valmis kohtuma võõraste netiavarustest tuttavaks saadud inimestega ollakse kokku puutunud palju küberkiusamisega ja nii edasi siis teine pool on, on Tartu Ülikooli Tartu Ülikoolis teine inimene, ehk siis Raul Allen kiired kirjutas, et kuidas on järsult kasvanud nende laste seas siis Eesti laste seas arvuti ja teleka teleka taga veedetav aeg ja samas ka ülekaalulisus, et ma arvan, et, et noh, see on tõesti murettekitavaid, ma just siin nägin ka Tartusse, kuidas äsja, kuidas üks üks laps umbes nelja, viie aastane tänaval jonni, kuidas ta ei taha õues olla, ta tahab minna too tuppa. Kuna seal oli mingisugune huvitav saade algamas, et ma mäletan küll oma lapsepõlvest pigem seda lapsi oli nagu võimatu tuppa saada, kõik tahtsid õues olla, et et ilmselt on siin midagi muutunud. Jah, seda vist küll aruandes sees elaga, milleni ilmunud veel üks selline päris huvitav aparaat, mis mis lapsi täiesti köidab, et seal nutitelefone. Et kuna ta on ka väljas, siis kogu aeg mingi sellises online'is. Ja see on täielik narkootikum, millest praktiliselt lahti saada, tundub, et võimatu. See on jah muutunud nagu esijäsemete pikenduseks ja mitte ainult lastele. Sa vaatad, kuidas ka täiskasvanud inimesed suvalises kohas, tänaval, kaubanduskeskuses autos? Ei see see tehnika vigur on inimesel kogu aeg käes ja see tekitab sõltuvust, isegi siis, kui ta ei ole online'is, siis peab sealt ikka midagi. Nii et noh, aga moodsad ajad ja, ja mis seal ikka siis teha, sa, Sulev ütlesid, et Eesti on vast vastavalt siis tollel uuringule tore koht sündimiseks, aga Eestis vist ei ole väga tore koht suremiseks. Ja sellest on, sellest on meil viimastel nädalatel noh, kõigepealt ava praegu vist ikkagi andis Andrei Hvostov oma oma artikliga ja nüüd on siis see saanud ka niisugust olulist täiendust siin oma lehes. Dannar Leitma jah, kirjutab viimases viimases lehes uutest probleemidest, kuidas siis lapsed ja leidma siis iseenda näitel ka osaliselt lapsedki kes on jäänud ilma siis isa hoolitsusest isa lihtsalt perekonna hüljanud tänaseks päevaks ennast praktiliselt põhja joonud ja, ja nüüd on, on täiesti vastavalt meie toredale seadusandlusele täiesti võimalik, et, et see, see põhjajoonud ja teda ei saa enam inimeseks nimetada, ütleme inimvare sokutatakse siis lapse hoolitsusse. Et minu jaoks see, see artikkel oli nüüd Rostovi artikli kõrval niisugune niisugune teine väga emotsionaalne ja väga-väga aus ja mõne inimese jaoks kindlasti ka mingisugust valuläve ületav artikkel, et et seal oli, oli kasutatud niisugust sõnavara ja, ja, ja seal sees olid niisugused emotsioonid, et, et kohati on, on isegi raske lugeda. Tandaril oli see lugutükk aega hingel. Rääkis sellest ikka siis, kui te kohe pärast seda, kui ta Expressi jõudis meie ridadesse tulli, et ta tahaks sellise loo kirjutada. Ja me mõtlesime, et kuna seda ka avaldada, et oleks peaaegu läinud eelmise nädalalehte, aga siis ta oleks seda ära kadunud ühe teise teema alla mis olid teatavasti Kadrioru ja kleidikulud, siis ei oleks seda ilmselt tähele pandud. Et see teema on väga, väga tõsine. Me kirjutasime ka kaks aastat tagasi ühe loo, mis ei mõjunud küll nii palju. See lugu rääkis ühest perekonnast, kus siis samamoodi olid lapsed sündinud väga noorele perele. Isa sattus vangi, pidas üleval tagasi tulles armukesi, perest üldse ei hoolinud, peksis lapsi. Ja mingil hetkel ta kadus ära, lapsed kasvasid suureks ja siis, kui ta oli vanaks väetiks jäänud, kui tal enam raha ei olnud. Siis ta pöördus oma laste poole, teatas, et tulge mulle appi, nõudlus, raha. Lapsed ütlesid, noh, ta lahti saada sellisest hoolitseja hoolitsus kohustusest läksid kohtusse. Ja see kohtuasi lõppeski niimoodi, et meile öeldi, et ei pea isa eest hoolitsema, tema jättis teid maha, siis ei pea teiega tema eest hoolitsema. See lugu ei mõjunud küll nii palju sellepärast, et kuigi oli peaaegu identne, peaaegu identne, ilmselt seal oli tegu sellest, et nad sind on, räägib oma isiklikest tunnetest, nemad olid võõrad inimesed, nad olid ka vene soost inimesed, et võib-olla selles mõttes leidunud korda tulid meile ka Ida-Virumaalt pärit et siin on väga siirad tunded. Dollar on teinud suurepärase artikli ja see on. Sellist avameelsust kohtab Eesti ajakirjanduses väga-väga. Arm. Ja probleem on küsinud. Ja et ma olen ka nõus sellega, et, et tõsi küll, et perekonnaseaduses on üks punkt, mis ütleb, et kohus võib inimesse tõepoolest vabastada ülalpidamiskohustuse täitmisest, kui kui see inimene on ise nagu omal ajal rikkunud järsult oma ülalpidamiskohustust, aga sa pead ka tõestama, just nimelt sa pead seda tõestama. Ja noh, kui nüüd siin sotsiaalminister ütles, et oleks vaja midagi muud, aga seadustes praegu siis samas tekib siin väga palju nagu uusi küsimusi, et millest alates me siis ütleme, et ta on, et, et, et ta on rikkunud, võtad seda ülalpidamiskohustust, et kas see on see, kui see isa ei ole maksnud elatist? Ei maksnud elatist, kaks kuud, võidab olemaksed elatist kaks aastat või pole seda kunagi teinud. Ja noh, tekib ka, no tekib ka see küsimus, et kui ta on maksnud elatist, mis on, alampiir on, kui ma ei eksi vist natuke üle üle 100 euro kuus, et kas, et kas see siis nagu tähendab seda, et see isa, kes vaata seda last reaalselt koos emaga, ta on osalenud nagu võrdselt selle lapse kasvatamises, et et tal oleks nagu õigus, õigus saada ülalpidamist, lapsed, et kindlasti ei ole siin nende inimeste panused võrdsed. Aga see räägib jämedast rikkumisest ja me saame aru, mis asi on jäme rikkumine, jäme rikkumine, distigi ta ei toeta kuidagi üldse oma lapsi, kui ta neid peksab, kui ta ning hirmutab. Aga siis sa pead ikkagi elu jooksul ühel või teisel etapil, eks ole, kui, kui tegu on väikse lapsega ja, ja keda ema kasvatab üksinda või lausa lausa mitut last. Et siis siis peab juba varakult need otsused langetama tulevikku silmas pidades, et noh, ega ega meist keegi nagu nooremaks ei lähe ka emad vananevad ja ja kui ema ära kaob, siis ühel hetkel. Me räägime praegu isadesse, stati, ilmselt enamus juhtumeid on on sellised, nagu tandar kirjutab, on, on ikkagi seotud isadega, kuigi see võib vabalt ka emaga juhtuda ja neid üksikisasid, kes kasvatavad kohusetundlikult oma lapsi ja kellele, kelle emad on hüljanud, neid on, neid on ju ka. Aga, aga üldjuhul jahul on isadega tegu, et et sa, sa pead juba varakult selle peale mõtlema. Kui sa oled tavaline inimene, käib iga päev tööl hommikust õhtuni rügavad selleks, et lapsed oleksid toidetud ja, ja haritud ja et neil oleks mingi riie seljas. Palju siis inimesed viitsivad nagu ette võtta seda, et et, et lähme siis nüüd kohtukulli ette ja käime selle tee algusest lõpuni läbi ja ja ikka mõtled, et, et kuidagi ikka saab, kui ka siis kui kuidagi ei saa. Aga ikka see läheb äkki elu muutub ja, ja äkki need inimesed, kes on siis hüljanud oma pered või, või, või lapsed, et, et äkki nad võtavad aru pähe ja muutuvad ja, ja nii edasi. Et selles mõttes mu meelest ma lugesin seda selle, selle perekonnaseaduse Need, need punktid läbi ja, ja ausalt öeldes aeg oleks aeg oleks seda ikkagi muuta. 94. aastal on, see on see seadus vastu võetud ja seda natukene parandatud hiljem ja, ja praegu on seoses muude teemadega aga ka sotsiaalhooldusega ja ja, ja noh, ma ei räägi siin samasooliste kooselu või abielust ja kõik kõigi muude teemadega on, on see seadus väga, väga oluliselt luubi all olnud, nüüd viimastel nädalatel. Aga tegelikult oleks aeg aeg need need punktid seal seal maha võtta, et see, mis 94. võib-olla kiirustades, võib-olla mingisuguse teise riigi eeskujul, kus kus vanemate pandi nii-öelda laste hoolekande alla automaatselt. Et võib-olla noh, tuleks ikkagi mõelda, sest et ega ega siis tollased seaduse kirjutajad ju ei, ei vastuta täna enam mitte millegi eest, aga, aga seadus toimib. Just, aga ma arvan, et see arutelu peaks nagu suubuma nüüd siin, kui hakata seda seadest ja seda süsteemi muutma, et hakata nüüd arutlema millest, kas me nüüd ütleme, et see isa ei ole osalenud oma oma lapse nagu kasvatamises emaga võrreldavalt või siis ema ei ole osalenud, ei ole osalenud isaga. Hea meelega küll ei tule, kui kui me, kui me ei ei pane lapsele seda vastavat kohustust, siis ei peagi seda ütlema. Ei tõbi ei peagi seda piiri kuhugi tõmbama. Lihtsalt laps ütleb, et ma ei taha seda, ma ei taha seda seda inimest näha ja ma ei maksa mitte pennigi. Just, aga ma arvan, et see, et see laiem teema ikkagi on see, et, et kuidas teha terve süsteem paremaks, et ka need, kes, kes soovivad oma vanemate ja vanavanemate eest ise hoolitseda kodus, et see oleks nagu noh, et see ei eeldatakse, et see on nüüd ainuüksi nagu Sa pead ise kõigega hakkama saama, vaid et need oleksid avalikud teenused kättesaadavad kättesaadavad kõigile ja noh, et kuidas oleks võimalik ka inimesel, kes soovib kodus hoolitseda oma voodihaige vanaisa vanaema vanema eest, et ka tema saaks mingisugust abi ja tuge ja ka avalikest vahenditest, et me, et me a priori ei eeldaks, et see perekond peab siis üksinda nagu kõik kõik kulud kõik kohustused kandma. Ei nojah, aga tuleme tagasi nüüd sellesama Tanneri artikli alguse juurde, et vallaametnik helistab ja ütleb, et otse välja, et meil seda jõudu ei ole, et sinu isa ülal pidada. Ja me avastasime, et tal on olemas selline poeg, poeg on täiesti korralik inimene, töötab, eks ole, ajakirjanikuna noh, ju ta ikka midagi teenib ja nii edasi. Ja nüüd võta oma, võta oma isa ja hakka ise tema eest hoolitsema, mis siis, et isa ei, terve elu ei ole oma oma lapse vastu huvi tundnud. Just see on, see on täiesti vale, sellest pole mitte mingit kahtlust. Ja teine asi vanasti vanasti oli ütlemine, et iga iga vald hoidku oma oma sandid ise, et te ei ole midagi teha, tähendab ükskõik kui, kui õhuke meie riik, et olukorra peab ikkagi viima sinnamaani, et et vallaametnikul või vallal ei, ei tule vähegi hakata otsima sugulased, äkki te võtate selle selle parmustanud prügikolli nüüd nüüd siis nagu enda hoole alla. Et kui ta elab sinu valla territooriumil, siis ongi nii, et, et hoolitseb ta eest. Minu meelest me vajame rohkem lihtsalt inimlikkust. Kui sa ikkagi lapsed soetud, siis sa pead arvestama sellega, et sina pead nende eest hoolitsema. Ja kui sa nendest hästi hoolitsesid, siis küllap hoolitseb ka sinu nemad sinu eest, et me teame ju väga palju vastupidiseid juhtumeid, kus ilmsed otsivad oma isasid taga. Et inimesed, kus tuleb rohkem Just ma olen nõus sellega. Nojah, aga ei, ikkagi et inimlikkust muidugi, aga kui me räägime nüüd nii-öelda ikkagi ühiskonna ja riigi tasemel, siis ei saa ju sundida inimesi kokku, kui inimesed ei taha koos olla? Ei kindlasti ei saa lihtsalt ei, ei me räägime nüüd siin parmustanud isast, aga, aga ega parmustanud lapsed või noh või, või ka mitte Varmustanud lihtsalt raske, raske haigusega. Tavalise vanadusega kõikide hädade õnnetustega, mis, mis inimesi ikka tabavad. No ei, ei saa panna panna sellist kohustust. No see on seesama asi, millest nüüd Hvostov oma oma selles artiklis rääkis, et Ostoff läks muidugi väga kaugele ja jõudis lõpuks eutanaasia nii välja, aga aga antud juhul see, see ei ole nagu, nagu noh, vajalik, aga, aga põhimõtteliselt noh, ei, ei, ei saa muuta Ta teist perekonnaliiget või suguvõsa või, või, või hõimlast mingisuguseks orjaks, kes, kes peab loobuma oma oma tööst karjäärist ja ja ka oma oma lastest või vanematest. Noh, antud juhul neid juhtumeid on ju väga palju ja väga erinevaid. Et, et pühendada kogu kogu oma elu, eks ole, teise teise inimese nii öelda vaiksele võimalikult nagu öeldakse, vanasti öeldi võimalikult inimväärsele lõpetamisele. See ei ole, see ei ole normaalne. No sellest praeguses debatis on tegelikult jäänud mulje, justkui nagu vanavanainimesed jääksid nagu rängalt voodihaigeks ja kelle eest siis peaks nagu aastaid hoolitsema, et tegelikult see ikkagi ju paljudel juhtudel ei ole nii? Ei ole ja, ja kui ma mõtlen nagu iseenda vanavanemate peale, et siis jah Mul vanavanaisa oli enne surma, Ta oli üle poole aasta voodihaige, temast nagu hoolid. Ei, aga ma, ma ei mäleta, et keegi olekski üldse nagu tõstatanud küsimust, et saadame ta kuskile kodust ära, et et see ja, ja ma ei mäleta ka, et oleks räägitud, et see on nagu mingi kellelegi nagu füüsiliselt raske või seal orjastamined. Et ainus, kuidas see oli raske, et see oli psühholoogiliselt, oli see väga raske nagu aega mööda, kui see lootus, et ta paraneb, et see nagu kustus. Et see oli nagu see põhiline Külli näiteid on muidugi väga erinevaid, meie meie meedia viimasel ajal täis olnud nendest juhtumitest, kuidas inimesed on sunnitud töölt ära tulema ja ja loobuma oma karjäärist loobuma tulevasest pensionist praktiliselt, sest et kui sa tööl ei käi, siis siis pensioni ka suurt ei saa ja ja lihtsalt pühenduma sellele haigele inimesele, saades seal selle selle 24, seitse kestva töö eest seal mingisugune 100 eurot. Samas on täitsa selge ka, et kui on perekond, kus on üks pooltest on väga raskelt haigena voodihaige, siis sageli läheb see perekond lõhki. Kas siis meie südamele mees või naine läheb minema. Aga seal on võimalus, et kui sul on lihtsalt kooselu või on abielus, seda lahutades saad ära minna. Aga praegune variant, et sul on suhe, laps vanem, siis seal on kohustus, sa ei saa lihtsalt ilma niisama lihtsalt seda lõpetada. Ja nad oleks vaja nagu tervikuna kogu seda süsteemi ma arvan parandada, et, et inimesed, kes tahavad, et nende lähedased on, on kodus, et nad ei taha ära anda kuskile, et neil oleks vähemalt võimalus saada seda koduhooldajad, kes siis, kui nemad ise on tööl, käiks päevas üks, kaks korda läbi, et neil oleks võimalus saada puhkust paigutada ta kuuks ajaks siis näiteks hooldekodusse, et et ja noh, siin on räägitud ka, et oleks vaja nagu päris suurt muutust ka, kuidas terve selle süsteemi finantseerimist nagu reformida. Ja siin me jõuame raha juurde, mida teatavasti on läheb. Ja Eesti on vananev riik ja raha on järjest rohkem vaja selleks otstarbeks ja noored inimesed on hästi nutikad, muuseas nemad üritavad alati teha selliseid skeeme, kus oleks võimalik võimalikult vähe maksta sotsiaalmaksule. Jah, nii see on, aga samas mitmetes Euroopa riikides on ikkagi mindud seda teed, et ta on loodud terve selle süsteemi rahastamiseks. Kohustuslik kohustuslik hoolduskindlustus. Okei, kolleegid, jätame nüüd selle kurva teema, aga meil siin mingit loba tutvusite pakkuda pole ja, ja mingit imeravimit pole ka olemas, et räägime natuke muudel teemadel ka seesama inimarengu aruanne, mis ei käsitle siis loomulikult mitte ainult tervist, õigemini tervis on sealt kogu sellest raamatust mahukast raamatust ainult väike osa. Ma ei ole muidugi seda kaanest kaaneni läbi lugenud, aega selleks on liiga vähe ja ta on, ta on liiga detailne, liiga konkreetne, arvude rohke, et seda nagu nagu jutukad lugeda. Aga eks ta, eks ta ole nagu käsiraamatute aja meil ajakirjanikel leiti ja, ja ühiskonnateadlastele, et võtavad, kui tekib vajadus, siis võtad teatud peatüki ja, ja töötad selle läbi ja ja, ja sealt need erinevad peatükid, leheküljed tekitavad väga palju igasuguseid. Ma arvan, et kasulikke mõtteid aga ütleme tervikuna, ega ju selles raamatus mingit suurt üllatust ei olnud. Minu jaoks küll oli nii, minu jaoks oli kõige suurem üllatus see, et noored inimesed ei suhtu omaseks saalides sugugi sugugi hästi. Ja see oli minu jaoks üllatus, ma arvasin, et mida noorem seltskond seda tolerantsemad on, eestlased aga selgub, et üheksa, 10 aastal 1009 90 ja hiljem sündinud nendest 39 protsenti Los arvab, et homoseksuaalsus ei ole kunagi õigustatud. Aga ütleme siis neist 10 20 aastat vanemad, nende, nende seas on neid vähemalt ütleme siis kolmandiku võrra vähenenud homoseksuaalide, nii ma selle raamatu lugemisel ei jõudnud, aga ma pean silmas kogu selle raamatu nii-öelda üldistust, et ei üldistuses, Eestil läheb. No ütleme nii, kui on võimalik öelda kahe kolme lausega, et Eestil on läinud Pagana hästi sõna pagana siin raamatus muidugi ei ole. Ja me oleme oma elu suhtes põhjendamatult kriitilised. Nagu öeldud, meil on suhteliselt kehv tervis ja me armastame, me oleme nii-öelda edetabelite usku. Me armastame ennast võrrelda mõnede, mitte siis kõigi lähinaabritega, kuigi tegelikult võiksime ennast võrrelda hoopis teiste maailma riikidega, mille, mille nimedki Meile sageli võib-olla või pall suurele osale meist või väiksele osale, ma ei tea siis kuidas kellelegi ei ütle, et me, me oleme tegelikult niisugune Sambia või või Uruguai tüüpi riik, meil on väga sarnased probleemid. Vot Zambia probleemideni oma ajakirjanikutöös väga põhjalikult jõudnud veel ei ole, aga, aga noh, et põhimõtteliselt need näitajad, need enesehinnangut ja enesekriitilisus ja need lähevad, vot vot sinna sinnakanti. Parima diagnoosi on andnud Raul Rebane, oleme vaeste naiste rumalate meister. Et, et see, see lõpmatu võrdlemine Soome, Rootsi, Norra, Taani ja ma ei tea veel, milliste Põhjamaade ka, et, et selle selle võiks ükskord ära lõpetada, sellepärast et et see on horisondil nagu miraaž, et, et lähed järjest lähemale, lähed lähemale, siis selgub, et, et see oli puhas õhulas või liivaloss, et et see on, see on meil esialgu kättesaamatu, aga see, see lõpmatu võrdlemine nende rikaste ja edukate ka see, see tekitabki väga paljuski stressi. No hea keeles me võime öelda, et, et ärme nüüd statistiliselt kvantitatiivselt võrdleme Eestit Soome või, või Norra või Rootsiga, võrdleme ennast siis Slovakkiaga. Aga, aga samas tunnistame, et inimesed, kes Eestis elavad, kes teevad oma argielulisi valikuid, elulisi valikuid, nemad paratamatult võrdlevad. Et see maapiirkonna inimene vaatab, et mul ei ole siin kodukandis tööd või enne palgapäeva, mul ei ole raha, et, et piima või jogurtit osta lastele. Aga näed, mu naaber läks ära Soome tööle maasis. Pean ka vist minema. Ja noh, inimesed seda oma oma praktilistes elu valikutes teevad seda võrdlust, ütleme et ükskõik kui palju neid manitsetakse, et me oleme ainult 20 aastat iseseisvad olnud ja nii edasi. Vaata me võrdleme palju Soome on ka sellepärast, et enamus rahvast elab põhjarannikul ja kõige rohkem käiakse meil väljaspool tööl just Soomes. Et kui oleks piir lahti, siis me võrdleksime tõeliselt rohkem ennast ka Venemaaga. Sellel juhul oleks pilt tõenäoliselt hulga parem. Kui kui eestlased käiksid ka rohkem Lätis võrdleksite sealset elu, siis me ei tunneks ennast sugugi nii kehvale kohati liialt kriitilised, sõltub, kellega võrrelda. Ma käisin eile just Lõuna-Eestist Valgast reportaaži tegemas ja põikasin läbi ka Lätimaale, kas siis seal oli tõesti kuulda huvitavat asja, kuidas olevat väga oluliselt kasvanud nende lätlaste osakaal, kes registreeritud sinna eesti poolele elama? Ikkagi jah, elu nagu mõnevõrra parem, et lätlased tulevad siis nagu Eesti poolele. Aga kui nüüd rääkida sellest inimarengu aruandest veel, et siis jah, tõesti ma olen nõus, et siin, et see nagu kubiseb niisugustest faktidest ja tähelepanekutest, millest igaühest saaks teha ajakirjandusest nagu väga noh, väga huvitav ja olulise oli, oli see loo ja kui nüüd rääkida, et mis siin nagu mõtlema panijaid, siis noh, mind, mind üllatas võib-olla kõige rohkem selles inimarengu aruandest nagu niisugune nüanss, et et et võrreldi erinevate maade Euroopa maade õppekavasid koolis ja õpetajate hoiakuid ja siis selgus, et Eesti põhikooli õppekavas leidub teiste maadega võrreldes kõige enam sõna loovus ja innovatsioon. Aga kui küsiti erinevate maade õpetajate käest, et kui oluline on arendada õpilastes loovust ja innovatsiooni et siis Eesti õpetajate seas sellise näite nagu kõige madalam, et ainult 13 protsenti pidas seda vajalikuks ja samas Põhjamaades Inglismaal, Itaalia sellise üle 60 70 protsendi. Et see on minu arust nagu hästi mõtlemapanev ja näitab, kuivõrd, kuidas ikkagi erinevad need asjad kuidagi paberil ja reaalses elus. Sinna selle raamatukokkuvõttes, mille siis on kirjutanud Mati Heidmets, on, on väga toredad niuksed tabelid, et mul minust lihtsalt tekkis niisugune ketserlik mõte, et noh, et siin näiteks on Eestis on Euroopa Liidu keskmisest kõrgema, siin on meediavabadus ja internetivabadus ja ja majandusvabadus ja nii edasi ja ja Eestis on siis, siis on keskmine tase ja siis on, Eestis on Euroopa Liidu keskmisest madalam. Et me oleme siis nagu oodatava elu ja tervelt elatud aastate ja töö, tootlikkuse ja rikkuse ja palgatase ja eluga rahulolu nimel ja kõik ja kõik need ja need asjad on madalamad. Mõtlesin, et huvitav, et kui, kui oleks virtuaalselt põhimõttemänguna võimalik, et et kui me saaksime neid asju natukene nagu ära vahetada. Et, et need, milles me oleme Eestis praegu Euroopa Liidu keskmisest madalamad, et need need tõsta nagu ülemisse kasti ja siis see ülemine kast tõstas ja see alumise kasti asemel ehk et, et me oleksime senisest tootlikumad ja rikkamad ja saaksime rohkem raha ja meil oleks parem tervise, elaksime kaua-kaua ja, ja samas oleks meil natukene natukene vähem meediavabadust ja internetivabaduste kõike muud muid vabadusi. Et kas me, kas me siis oleksime nagu nagu õnnelikumad? No ei oleks sellepärast, et kui sa tahad, ära vahetad, siis meil ei oleks tulevikuoptimismi, oleks tuleviku selline pessimism, arvaksid, lähevad hullemaks, olen, ma pole öelnud, et tervet tabeleid 100 protsenti ära vahetas. Ma arvan, et, et kui me saaksime rohkem raha ja kui me kui me ei saaks pläriseva internetis ja netikommentaariumides ja ajakirjanduses nii nii vabalt, aga samas me meil oleks piisavalt raha, et ringi käia ja, ja me ei peaks raha peale iga iga päev mõtlema ja et meil oleks kõik sotsiaalhoolekanne ja kõik oleks väga korras ja ja me ei peaks mõtlema selle selle peale, et kuidas meie kogu elu peame rügama ja, ja kui, kui tervelt me sureme. Et ma arvan küll, et, et eestlased oleksid vähe, vähe õnnelikumad. Aga nagu öeldud, see on niisugune puhas puhas mõttemäng, et et see, see ülemine kast ja, ja töö selle ülemise kasti ja, ja alumise kasti nii-öelda täitmiseks. Puhta õnnega, et et need on, need on kaks kaks erinevat töömahtu, kusjuures muuseas, kui me hakkame rikkamaks saama, siis tõenäoliselt siin ka üht-teist muutub. Usaldus Euroopa liidu vastu hakkab tõenäoliselt murenema, sellepärast et Euroopa Liidust enam ei tule ju nii palju abi. Sellel juhul peame, me hakkame ise sinna rohkem maksma. Samas jällegi peaksime optimistid olemas, kui pappi enam. Samas jällegi altpoolt ütleme rikkuse palgatase teoreetiliselt peaks jällegi kasvavad Lähme sinna keskmisele lähemale. Üks huvitav asi on muidugi, kas sallivus. Et Eesti on ju üks nendest riikidest, kus on kõige rohkem välismaal sündinud kodanike. Aga ka sallivust meil küll ei ole. See tuleksite ilusasti sellest aruandest nojah, aga aga see see kõige enam sünnitaks ilmselt Soomes. Eestlasi ei, no ütleme, meie kodanikke, nüüd on Venemaal sündinud. Aa sa räägid nendest, kes juba on siin ja mõtlesin, et need, need, kes on läinud nüüd ära välismaale ja, ja seal sünnivad lapsed, võiks esikohal, on Luksemburg lihtsalt sealsed elanikud, kes sinna kolinud, need ongi välisriikidest pärit hästi palju ja teine asi on Eesti selline erandlik ma. Selles mõttes saaks öelda, et Eesti on täiesti harukordne ühiskond, kus on väga palju võõramaalasi kui me lihtsalt ei ole sellega harjunud, et sageli mõtlema, et võõramaalaste probleemid need on kuskil seal Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas, aga tegelikult nad on meil kogu aeg olemas, unustame selle ära. Ja et see on väga oluline nüanss, millele praegu tähelepanu juhtis, ehk siis see Eesti Eesti ühiskonna madal sallivus, mis sealt aruandest välja tuli, et see oli nagu tõesti väga huvitav vastuolu, et seal Anu Realo kirjutas seal inimarengu aruandest, kuidas eestlased paistavad nagu Euroopas silma selle poolest, et siin väljendatakse tugevat usku teaduse ja tehnoloogia progressi, siin domineerivad niisugused ilmalik, ratsionaalsed väärtused ja nii edasi. Et toetatena kautorit teed, usute nende ülimuslikkust, aga samal ajal nagu võiks eeldada, et ühiskond, kus domineerivad niisugused ratsionaalsed väärtused, et seal on ka sallivus kõrge, aga et, et see nagu tolerantsuse oli tõesti Eestis madal teiste maadega võrreldes, et seal on huvitav vastuolu. Nojah, aga tegelikult, kui sa, see võib ka nii võtta, et, et seal ei olegi mitte mingisugust vastuolu. Et meie ei ole toonud endaga meie aja, meie ise, meie ei ole põhjustanud, eks ole, selliseid demograafilisi muutusi nagu, nagu meie meie ühiskond pidi siin üle elama. 40.-te lõpus ja viiekümnendatel. Aga need rahvad, keda te nimetasite, prantslased, hollandlased, inglased ja, ja veel paljud teised, nemad on ise käinud endale õnnetust toomas ja nemad hälbivad oma oma nii-öelda impeeriumi järelmeid. Eesti ei ole kunagi käinud võõraid maid vallutamas ja endaga endaga kaasa toomas, eks ole, pärast mis see on absoluutselt paratamatu, täitsa Tootsis sellist võõrast võõrast publikut kaasa. Aga, aga just see, see väga järsk demograafiline muutus ja, ja see, et, et me elame siiamaani ju ja elame veel mitu põlvkonda, ma olen täiesti veendunud selles omaette kogukondadena just nimelt keele keele põhjal, nii et, et ma, ma ei räägi siin väga suurt vastuolu. Et ma vahemärkusena ütlen, et Eestile oli muidugi võimalus viimastel nädalatel vastutust, eks ole, kanda vastutust välismaal osaledes nii-öelda nende kaasnevate tagajärgede eest, aga sellest, eks ole, loobuti. Aga kui nüüd rääkida sellest, et, et mida sa silmas pidasid? Aarne jah, et et olen nõus, aga samas sallivus ei puuduta ainult öelda neid ei puuduta neid nii-öelda rahvusi vähemusrahvusi, vaid see puudutab üldse ka inimeste elu. Kuid see puudutab seksuaalvähemusi ja nii edasi. Aga eks ole omavahel kõik seotud. Et kõik see niisugune kinnine süsteem, suletud ühiskond, nagu, nagu me olime ja, ja ega siis ainult see, et venelased ei ole meile nagu pinnuks silmas, et kõik kõik teised, kes, kes ei ole meie moodi või elamuse moodi, ütleme niimoodi on, on sellised, keda, keda me hea meelega näha ei tahaks. Aga Meil on saate lõpuni veel veel mõned minutid, et värskete erakondade reitingud tulid, tulid jälle välja, nii nagu nad iga kuu rahvusringhäälingu tellimisel ja EMORi poolt teostatuna tulevad. Mingisuguseid suuri mullistusi ei olnud, kaks erakonda on, on teistelt eest ära. Sama Põhimõte või sama, sama asi kehtib, et, et opositsiooniparteid on, on need kaks. Ja kui me räägime nüüd meie parlamendi koalitsioonist ja opositsioonist ja ja need, kes võimul on, need on siis selges vähemuses, nii et need veamarginaali piires need protsendid ei ole väga palju muutunud. Küll aga on üsnagi kõnekad need numbrid, et mis puudutavad siis nii-öelda kohalikke valimisi silmas pidades, et, et Keskerakond on, on Tallinnas hüppeliselt kasvatanud oma oma toetust. Ja kui keskerakonnal praegu on 47 protsenti selle viimase uurimise järgi, siis ülejäänud kolmel parlamendierakonnal ehk IRLil ja sotsidel ja reformil kokku kolme peale 35 protsenti. Nii et tõenäoliselt jääb üle ainult nõustuda politoloog Rein Toomla arvamusega, et et Keskerakond ja, ja tema suur juht on, on selle ära teinud jälle. Ja Keskerakond ongi teinud mõningaid väga mõistlikke samme ja eile mõtlesin Aktuaalset Kaamerat, seal all jooksis üks riba peal üks uudis, et Valdo Randpere teeks uue küsitluse tasuta ühistranspordi osas. Juhul, kui ta saaks linnapeaks, siis ma mõtlesin, et et kuhu see küsitlus küll ikkagi viiksid, kui inimestel on mingi asi tasuta käes, siis nad tahavad seda ikkagi jätkata, et see on tegelikult praegu väga suur edulugu olnud. Mõistan küll, ja nende busside trammide tase ei ole hea, et nad lagunevad ja selles mõttes on peaministril täiesti õigus, et ei ole sellist asja nagu tasuta ühistransport olemas, et pärast läheb veelgi kallimaks. Praegu ta on ju tasuta käes, inimest huvitab see, et ta saab praegu sellega sõita. Kui teha uus küsitlus, siis kukub ideed, lõpetame selle asja ära, kukub haledalt läbi. No ja kas belgia linn hastelt kus oli tasuta ühistransport, otsestest ka sellest siiski loobuda pärast aastaid, et ei õnnestunud. See ongi niimoodi, et see ei see juhtu praegu ühel hetkel need bussid lagunevad kära ühel hetkel me saame aru, et see läheb liialt kalliks ja siis võibki tulla muutus, aga hetkel on ta täielik edulugu ja valimised on sellel aastal ja oktoobri keskel, nii et et me võime, me võime ükspuha mida öelda, ilkuda, naerda, tunnustada, kõik tegusõnad on omal omal kohal. Aga, ja siin viimane näide, kuidas linnapea koerte jalutusplatsi Lasnamäel avab 700 ruutmeetrile, et, et on, on jah naeruväärne aga suurepärane taktik teab, mis ta teeb ja, ja selle tegutsemise väljund on need, need numbrid, mida siis ma ei, mina ei saa ikkagi aru, et, et mida need, mida need teised erakonnad siis nagu, nagu ikkagi tahavad või teevad või, või, või on see lihtsalt mingi mingi laiskus või? Tähendab, on ju selge, et, et praeguse linnavõimu vastu tuleb saata raskekahurvägi, kui sa tahad midagi ära saada. Aga mitte mitte mingisuguseid neljanda viienda numbri tegijad, et inimesed, konkreetsed inimesed, konkreetsed poliitikud või ka mitte poliitikud, kui kui erakonnad nii otsustaksid tuleb, tuleb saata selle selle linnavõimu vastu ja siis peab olema väga selge visioon, väga konkreetne plaan. Et mida saab teisiti, mida saab paremini, et see kõlaks usaldusväärselt ja nii edasi, aga, aga, aga praegu praegu olemegi selliste randpere pakutud küsitluste tasemel, et imede ja küsida, et kas sa, kas ei taha tasuta õlut saada, noh tahaks küll, eks ole. Et kuusk, uskumatu, missugune, missugune see tase on ja, ja kui siin, kui siin rahandusminister Ligi ütleb, et et no kuulge, ma praegu ja jagan ikka nagu kogu riigi rahaasju ja olen nagu otsustajate ringis kogu Euroopa liidus. Mis kohaliku omavalitsuse maaklerid kandideerima nüüd Tallinna linnapeaks ja kui niikaua kuni selline suhtumine ma saan inimlikult liigist väga hästi aru. Aga, aga kui ta, kui ta räägib, et Tallinnas on mitte mitte erakondade või tsivilisatsioonide kokkupõrge siis ma olen sellega nõus, aga siis tuleb midagi selleks ette võtta, et et nii-öelda oma tsivilisatsiooni kehtestada. Jah, aga kui ligi ei taha, ei taha ja kui taha, siis ongi kõik siis lepimegi sellise sellise olukorraga nagu nagu, nagu, nagu ta praegu on. Et mitte, et ma arvaks väga, et, et kui siin mõni teine tuleks Tallinnas võimule, et, et siis siis midagi oluliselt ja kiiresti ja väga kähku muutuks, aga, aga, aga põhimõtteliselt noh selline üksinda jaga ja valitse, võimalus on, on juba iseenesest ikka ikka suur jama. Olukord. No ma arvan, et, et paljuski selle nagu Keskerakonna Populaarse seda aga Tallinnas on, on ikkagi see, et et nad, noh, erinevalt erinevaid nii-öelda nendest võimalikest alternatiividest ei ole nagu märgata, et, et nemad nägu retooriliselt nagu alahindaksid selle nagunii-öelda väikese inimese muret, et et ei ole kuulnud, et nende poliitikud ütleksid, et minule elektriarve ei tõusnud või siis et noh, midagi taolist, et, et ma arvan, et see on nagu nende retooriline nagu tugevus. Aga, aga noh selge see, et loomulikult nende niisuguguse sellise toetuse taga on paljuski lihtsalt ka nagu võimu kuritarvitamine, et ma pean silmas ikkagi seda, kuidas nad kasutavad kogu Liine aparaati selleks, et põlistada oma oma võima On on aga teatavasti rahvas vajab tsirkust ja leiba, me oleme. Me oleme leivast täna rääkinud, et täna õhtul saab siis tsirkust ka. Kumba võistlust sa mõtled? Tõstsime üle meremaal on kaks võistlus, käimas on hoki, mis võtab enamuse päevast ja pärast seda on eurovisioon. Yogi jätab mind külmaks. Okei, jätab mind täiesti külmaks, aga, aga see, kus me ikka ise nagu osa võtame, see, see on oluline, sest et ta ükskõik mida eurovisioonist räägitakse. Niisuguse mainekujunduse ja info ja enda tutvustamise seisukohalt ka suurepärane võimalus. Ja ilus tüdruk ka laulab meil ja hästi laulab ja tossugav, ilma et siin tosson tõusnud väga-väga tähtsaks küsimuseks, aga tegelikult ikkagi Birgit ja, ja, ja Estonia sinna alla kirjutatud ja see on ikka super, rääkimata sellest, et, et noh, artist ise saab endale võib-olla niisuguse suurema rahvusvahelise tuule tiibadesse. Mina vaatasin neid neid staare siis, kes on kes on võitnud Eurovisiooni, et mõnest neist tõesti staar saanud. Mõned on jällegi kuhugi ajaloo hämarusse kadunud, et ei tea ma midagi, Maria šerifovitšist näiteks aastal 2007 võitis Serbias. Ma tean, lordid, ma tean, Aleksandr paki, kuigi ka tema ei ole enam Norras mingi suur staar. Et neid, kes sealt läbi on löönud näiteks Loreen oli eelmisel aastal Rootsi võitja, tõi, tõi selle võistluse Rootsimaale temagi olnud oma oma riigi ütleme number üks, staar, aserbaidžaani võitjad, nende, ilmselt suurim saavutus on see kohaliku mobiiltelefonioperaatori reklaami nägudeksaid saksa staar, Leena, see oli tollel hetkel väga-väga kõva tegija. Siis on ta vaikselt kuhugi jälle ära kadunud, ütleme, et suurele pildile nad ei ole saanud, aga ühel hetkel särada, seda nad saavad kindlasti oma kodumaal tuntuks ka. Jah, ja vaieldamatult väga populaarse telesaatega peaaegu et kõikides Euroopa riikides ja selle nimel pingutatakse ja ma küll ei kujuta ette, oi, ma jätan selle jutu rääkimata. Saku Suurhall, nüüd küll see järgmine koht ei ole, kus, kus kus võiks. Ma ei taha hakata seal jätkama sama sama teed, mida siin juba juba räägitakse. Ja siis me peamegi, peaksime uue halli ehitama, ligi peaks võtma koos Edgariga. Tagataskust puuduvad miljonid ja ehitama korraliku halli, sest et vist see enam ei kõlba, nii nagu see oli 10 aastat tagasi. Kuulge, aga hoiame siis pöidlad peos ja õhtul õhtul kõik koos, vaatame selle selle saate reiting on alati ülikõrge olnud, nii et et loodame parimat. Sulev Vedler, Külli-Riin Tigasson ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvast teenimas ja aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust.