Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja võtab nüüd kokku laupäeva, 18. mai olulisemad sündmused. Mina lähen Liisu Lass. Üle Eesti tähistatakse täna üle-euroopalist. Muuseumiööd, mille teemaks on öös, on ass inimesi. Sel aastal langeb muuseumiöö kokku ka rahvusvahelise muuseumipäevaga, mistõttu on paljud muuseumid tasuta avatud kuni hiliste õhtutundideni. Maapähklimäe elamurajoonis on vägivalla läbi viimase kuu Aja jooksul hukkunud juba kaks inimest. Eile hommikul leiti ühe kortermaja trepikojast vanema naise vägivallatunnustega surnukeha. Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Annely Pärdi sõnul seni veel ühtki kahtlusalust kinni peetud pole. Itaalias Roomas protestisid täna tuhanded inimesed uue valitsuse kärpeplaanide ja kõrge tööpuuduse vastu. Rootsis Malmös toimub täna õhtul Eurovisiooni lauluvõistluse finaal. Eestit esindav Birgit Õigemeel astub lauluga, et uus saaks alguse lavale seitsmendana. Eesti delegatsiooni juht Mart Normet ütles, et kõik on esinemiseks valmis. Tallinnas peeti täna peavalu päeva peavalu on sagedasemaid põhjuseid arsti poole pöördumiseks, kuid seni puudub meil terviklik süsteem sele vaevuse raviks. Spordist. Jalgpalli Eesti karikavõistluste finaalis on praegu vastamisi Nõmme Kalju ja FC Flora. Ilm on öösel Päeval vahelduva pilvisusega, mitmel pool võib sadada hoo ja äikesevihma. Sooja on öösel 10 kuni 16, päeval 22 kuni 27 kraadi. Rannikul on ilm jahedam. Viiendat aastat järjest on täna üle Eesti muuseumid ja mäluasutused avatud tavapärasest hilisemal ajal ja tasuta. Euroopalise muuseumiöö raames saab sel aastal alates õhtul kella kuuest kuni hiliste õhtutundideni üle Eesti sisse astuda rohkem kui 150-sse. Muuseumi muuseumi koordinaator Liisi Taimre ütles, et tegelikult võib avatud muuseum olla isegi kuni 200. Sel aastal on muuseumi teemaks öös on inimesi, mis tähendab, et keda muuseumide programmid ja on muuseumiööl just sellest teemast lähtuvalt ka kujundatud. Liisi Taimre. Ja võib-olla seetõttu on muuseumites keskmisest rohkem aktsiooned, kus külastajad saavad ise käe külge panna ja kus koos külastajatega võib olla sünnipäeva jooksul midagi uut ja toredat, et on erinevad otsimismängud, näiteks seal on muuseumil on otsimismängudes kommuniste, siis Miia-Milla muuseum manda, muuseum teeb koos teiste koos väikeste külalistega näpujäljenäitust, toimub kontserdid, võib-olla ekskursioonid hoidlatesse, kuhu tavaliselt igapäevaselt ei saa. Korraga on muuseumiööl võimalik sisse põigata ka mitmesse muuseumi, sest sel aastal on uuendusena keskmes just maakonnamuuseumide programm. Mitmel pool Eestis toimub kuus muuseumiretke, kus eri muuseumide vahel sõidab spetsiaalne muuseumi buss uuesti liisi Taimre. Selle aasta nagu üheks plaaniks ongi, et inimesi linnast välja meelitada, et tegelikult koostöös maakonna muuseumidega oleme kokku pannud erimarsruudid, et inimene saaks liikuda, et kui ühes muuseumis on üritus kell kuus, järgmises kell seitse, siis ta saaks niimoodi kõikides kõiki programme vaadata. Nonii liiguvad ka tasuta bussid, aga need on juba täis registreeritud, aga kindlasti soovitaks näiteks tallinlastel proovida Harjumaa bussi marsruut ehk et vaadata koduleheküljelt programmi ja siis seda mööda järgida. Eelmisel aastal kasvas Eestis muuseumide külastatavus 14 protsenti ja muuseumikülastajate üle kolme miljoni korra. Liisi taimer ütles, et Eesti inimesed ongi tasapisi hakanud muuseumi paremini üles leidma. Tundub, et Eesti inimesed käivadki aina rohkem muuseumis ja muuseumiöö puhul on see tore asi, et kuna muuseumidel on eriprogrammid muuseumi jaoks, et siis isegi, kui eelmisel nädalavahetusel on just muuseumis käidud, et siis tasub ikka tulla, et sellepärast, et muuseumid pakuvad sel ööl midagi täitsa uut, tavaliselt. Hiiumaal Kärdlas peitetäna muuseumiöö raames vabrikuväljakul nostalgia päeva. Ivar Soopan vahendab koha pealt. Ma olen praegu siin Kärdlas vabrikuväljakul, kus on huvitav ettevõtmine, nagu käigumuuseum natukene seotud ka siis sinna muuseumiööga seal täna selle erinevus on see, et üks osa väike osa Kärdlas on läinud tagasi, nõukogude aega käivad ringi miilitsavormides inimesed ja väiksed poisid plastiknokaga imelikud mütsid peas, lõbu on siin parajalt palju ja selle käigumuuseumiga ja nostalgiapäevaga on ka Kärdlasse toonud kokku paar-kolmkümmend nõukogude aegset sõidukit, hobisõidukit, siis on, milliseid mootorrattaid Saikad maskis, siis on ta päris vanu masinaid kiirabiautodes näiteks liilisse autos toimuka, nende autode vigursõit. Ettevõtmise korraldaja Indrek Helmen. Mis siin täna veel toimub, täna on teadupärast üle-eestiline muuseumiöö, meie otsustasime siin sedapsi, et meil ei ole küll muuseumit füüsilise kujuna olemas, me teeme ise sellise asja nagu käigumuuseum ja oleme läinud siis aastakümnesse 1980. Miks me seda teeme? Kajastus just põhjus väga lihtne, et kui me seda hakkasime planeerima, siis siis ma tükk aega mõtlesime, et millist ajastut valida. Jajaja, see nõukogu ajastu oli kõige enim välja toodud ajastu, seda kõige rohkem inimesed mäletasid ja sellega seonduv inimestele hästi palju mingisuguseid nostalgiahetk ja alustades siin nendest piiriputkadest praamisadamas ja nii edasi, kogu üritus tegelikult on üles ehitatud ise suhteliselt vabatahtlikkuse peale lihtsalt et oleks lõbus. Üllataval kombel on tulnud kohale väga palju inimesi väga palju ekipaaž ja mida me üldse ei oodanud. See teeb meile ainult rõõmu. Me ei ole seda kuskil linnavalitsuse ametlikult registreerinud ega, ega, ega end üles andnud, et me teeme seda lihtsalt selleks, et oleks oleks lõbus ja, ja ühtlasi ka samuti teeme väikese tagasivaatelise ajalukku just selle muuseumiöö raames. Narvas leiti eile hommikul ühe kortermaja trepikojast 63 aastase perearsti laip. Ago Gaškov küsis Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurörilt Annely Pärdilt, mis juhtunu kohta praeguseks selgunud olla. Aga kahjuks ei olegi midagi rohkemat teada, põlispeab aktiivselt tööd, üle on kuulatud juba rida tunnistajaid, aga kahtlustatavat meil hetkel ei ole. Narvas lõigub versioon, et tegemist oli narkomaaniga, kes lihtsalt päise päeva ajal inimese tappis. Kas see võib olla tõene? Ma usun, et tegemist on pigem mingisuguse kuulujutuga, mida ei maksa tõepähe võtta. Politseil ja prokuratuuril selliseid andmeid ei ole ja ka kuriteopaigal avastatud pilt väidab vastupidist tegelikult. Kas see on õige, et leiti prügikastide juurest ja siis surnuks pussitatud? Ei kannatanud eriti trepikojas, trepikojas, seal ei ole ka prügi softisega. Jutt prügikastidest on liialdus. Pähklimäe elamurajoonis on see siis umbes kuu aja jooksul juba teine tapmine. Kas võib teha mingeid järeldusi, et Narvas on turvalisus vähenenud? Faktid jäävad faktideks me ei saa eitada, et sellised koledad kuriteod on toime pandud lühikese aja jooksul, aga rääkida seda, et Narva on muutunud vähem turvaliseks, hetkel põhjust ei ole, kuna tundub, et tegemist ei ole siiski päris juhuslike tegudega juhuslike kannatanutega. Kas saab juba rääkida mingitest versioonidest, mille kallal töötatakse? Sellest on vara rääkida, aga aktiivne töö tõepoolest käib, kontrollitakse mitmeid versioone, aga konkreetset versiooni praegu avalikkusele välja öelda on liiga ennatlik veel. Jätkame välissõnumitega Roomas protestisid täna tuhanded inimesed uue valitsuse, kärpeplaanide ja kõrge tööpuuduse vastu. Protestijad nõudsid, et, et uus peaminister Hendrikko Leto keskenduks töökohtade loomisele ja tooks riigi majanduslangusest välja Hendrikule eta, kes on võimul olnud vähem kui ühe kuu, on pidanud siiani tegelema keerulise koalitsiooni kooshoidmisega. Võimule tulles lubas leta, et teeb töökohtade loomisest oma peamise eesmärgi. Paljude protestijate arvates ei ole ta oma lubadust täitnud, vaid selle asemel on võtnud ette kinnisvaramaksureformiametiühingute juhid teadlased, ütle, ta peab heitma kõrvale eelmise peaministri Maarja monti kehtestatud reformikavad. Protestijad nõudsid investeeringute suunamist nii avaliku kui erasektorisse. Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Karel des üht ütles uudisteagentuurile Reuters antud intervjuus, et Hiina telekomivarustuse tootjad Huawei CT müüvad oma tooteid Euroopa turul dopinguhindadega. Ühte sõnul on ta valmis algatama ametliku uurimise nende ettevõtete tegevuse asjus, et kaitsta Euroopa majanduse strateegilist sektorit. Kaubandusvolinik lisas, et kogu küsimus on selles, et nende Hiina ettevõtete kasutada olev odav kapital loob moonutatud mängu välja. Ühte sõnul on Hiinaga peetud kolm läbirääkimiste vooru, kuid need pole siiani rahuldavat tulemust toonud. Lõuna-Korea kaitseministeeriumi kinnitusel lasi Põhja-Korea täna idarannikult merele kolm lühimaa raketid. Ministeerium kinnitas, et jälgib Põhja-Koreas toimuvat tähelepanelikult. Lühimaratist ideede lennukauguseks peetakse kuni 1000 kilomeetrit ning nende katsetused on Põhja-Koreas üsna tavapärased. USA ja Lõuna-Korea on samas kahtlustanud, et Põhja-Korea liider Kim Jong-un tahab katsetada ka pikema lennukaugusega palistilisele. Pinged Põhja-Korea ümber on viimasel ajal leevenenud. Hiljuti külastas riiki Jaapani peaminister Shinzo Abe nõunik, kes polnud nõus aga visiidi tausta lähemalt kommenteerima. Täna õhtul kell 10 algab Rootsis Malmös Eurovisiooni lauluvõistluse finaal, kus siis on Eesti delegatsiooni juhilt Mart Normet tilt, kas Birgit Õigemeel ja Eesti esinejad on valmis? Aga tundub, et oleme täitsa valmis, nüüd on küsimus selles, kas hakkame ülega küpsema või oleme lihtsalt täitsa valmis. Et seda on raske öelda, ei näe ju ka artisti sisse, täpselt seal Birgiti sees toimub, aga eks ta on rahu ise ja tõesti väga kindel esineja ning eks need hääletrennid, mis ta igapäevaselt teeb, kindlasti aitavad mitte ainult häält, vaid aitavadki teda niimoodi vaimselt häälestada. Ja ja põhiline on see, et me võtame rahulikult, kuna ei ole sel aastal ka mingeid favoriidi tunnetega midagi, vaid me võime rahulikult ära ja rahu oli tegelikult ka see, mis Birgit teil üldse Eesti laulu juures võidu tõi. Nii et selles mõttes ei võta mitte lõdvalt, vaid rahulikult. No täna õhtul on seal nii-öelda pea esinemine, aga kuidas läks, peaproov? Taas jällegi tuleb öelda, et läks väga ilusti, et siin on kõik proovid, meil läinud, esinejate mõte, see väga hästi tehnika poole pealt, siin on võib-olla mõned kaamerad Juksinud ja mõned sellised küsimused on olnud, aga need on detailid, mida tegelikult ei märka mitte keegi peale meie. No kindlasti huvitab see, kas täna õhtul Eesti esinemise puhul tossu saab laval näha. Saab saab tossu, saab näha selles, jõudsime ilusti kokkuleppele ja teeme ikkagi sellise kava, nagu ta algselt planeeritud oli. Eesti astub üles seitsmendana finaalis. Kui hea või halb koht see esinemiseks on? Võidulaul võib olla mis tahes koha pealt, nii et selles mõttes ei ole sellel numbri maagiat mitte mingisugust tähtsust, võib-olla nii palju, et psühholoogiliselt, et Birgiti lemmik number ja õnnenumber on number seitse, nii et loodame, et see annab talle siis vähemalt jõudu juurde, see teadmine, aga, aga ma ise ei oska küll kuidagi neid Eurovisiooni positsioone üle tähtsustada, et kas ka viimane koht diad tingimata rohkem meelde, viimane laulupositsioon või mitte ja kas esimene ununeb kiiremini, et ma ei ole selles üldse kindel? Peavalu on üks sagedasemaid muresid, millega arsti juurde pöördutakse. Eestis puudub seni aga terviklik süsteem peavooluraviraviga tegelemiseks. Rahvusraamatukogus toimus täna peavaluteemaline teabepäev, kus sai testida oma peavalu, kuulata loenguid ning küsida nõu arstidelt, peret. Eyrem reis jätkab. Peavalu puhul otsitakse kõige sagedamini esimeses järjekorras abi apteegi käsimüügi ravimitest. Kui neist abi ei saa, siis peab püüdma muret lahendada perearst. Tartu Ülikooli kliinikumi neuroloogi ja Eesti peavalu. Seltsi ühe asutaja Mark pressinski sõnul on siinkohal äärmiselt oluline, et nii apteekrid kui ka perearstid oleks peavalude teemal paremini informeeritud. Alles hiljuti on Tallinnas toimunud perearstide üritusele selgesti välja toodud vajadus perearstide poolt, et nad vajavad väga spetsiifilisi peavaluga patsientide käsitlus juhendeid, see hoiaks ära ka suurel hulgal mõtetuid, suunamisi, mõttetuid uuringuid, mida peavoolu patsiendid ei vaja enamasti ja teiselt poolt see aitaks paremini perearstide tasemel just selekteerida just neid patsiente, kes tõesti vajavad mingi eriarsti konsultatsiooni või täiendavaid uuringuid. Eestis kannatab migreeni tõttu hinnanguliselt 10 kuni 12 protsenti elanikkonnast, see on vaevus, mis kahandab oluliselt inimese elukvaliteeti ning kaotab tööaastaid. Põhjamaadega võrreldes on siinsete peavaluravivõimalused kordades väiksemad. Peavalu käes kannatavate patsientide abistamiseks oleks pressinski sõnul vaja luua terviklik süsteem. Seejuures oleks võtmerullvalu psühholoogidel viimaste Ida-Eestis aga praegu riiklikult ei tunnistatagi. Peale arsti teine inimene, kes peab olema, peab olema spetsialiseeritud valuteraapiale, keskendub psühholoog. Kui me vaatame, mis on hetkeseis, kui palju aega sa üldse näitaja teenuseid tunnustada, maksustatakse seisund, kus sisuliselt nagu nullilähedane, mäletan, me ei saanu kutsuda nendesse meie peavoolukabinettides, mis meil praegu juba hakanud, nagu töötama Tallinnas, Tartus, Viljandis ka psühholoogi kutsuda, sest noh, neile ei maksta palka, et me ei saa sundida kedagi nagu reaalset igapäevast tööd tegema tasuta, me suudaks inimesi palju paremini aidata, kui meil oleks kabinette, mis spetsiifiliselt menetlevad nii-öelda peaal probleemidega inimesi, kus on vastavalt välja koolitatud personal spetsialiseeritud peavalude probleemistikule. Medõde, füsioterapeut. Eestis on peavaluravi küsimustele hakatud sügavamalt mõtlema paari aasta eest, mil asutati peavalu selts. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialisti Inna Vabamäe sõnul on ministeerium alati valmislahenduste otsimiseks. Juhatus peab aga tulema vastava erialaseltsi poolt. Pressinski sõnul on olukorra kaardistamiseks lahenduste otsimiseks esimesed uuringud juba käimas. Meil on siin, Eestis, on nüüd selle lühikese aja jooksul õnnestus saavutada kaal või esmatasandi arste tervishoiuteenuse kvaliteedi uuringud, mis on rahvusvahelise tähtsusega, mis, mis viiakse just Eestis läbi praegu siis kui me saame neid uuringutulemusi, siis meil on konkreetne juba selle tõenduspõhine materjal näidata, mis kehtib konkreetselt meie riigi kohta. Me leiame need kitsaskohad ja nüüd selle põhjal meil on palju parem juba selekteerida välja, mis on järjekorras esmatähtsad asjad, mida nagu taotleda ükskõik kust. Piret Erremreis Tartu stuudio Nüüd spordist Tallinnas AleCoq Arenal käib hetkel jalgpalli Eesti karikavõistluste finaal. Joosep Susi jätkab koha pealt. 2013. aasta Eesti jalgpalli karikavõistluste finaal Tallinnas kitseküla, seda enam kui kolme ja poole 1000 pealt vaadata. Ajaloo 23. jalgpalli karikavõitja selgitavad valitsev meister Nõmme Kalju ja viiekordne karikavõitja Flora kohtumist on mängitud 60 minutit ja floora on asunud juba kolm, üks juhtima. Kõigepealt avapool ajast 15. minutil asus Flora juhtima, kui meeskonna kapteni Andrei tsenderduse tulnud pallile keegi korralikud jalge vahele ei saanudki. Pall veeres väravasse. Taganurka varave pandi Rauno Alliku nimele, nii et Loora juhtimas üks. Null ava. Pooleteistpool domineeris juba nõmme meeskonda, ohtlikud olukorrad tekkisid aga alles vahetult enne vaheaega. Kui Hidetoshi Wakui löögist tulnud palli suutis keskkaitsja Karl palatu tõrjuda siis 44. minutil leidis Janar Toometi tsenderdus trahvikastis üles nõmme kapteni endise Flora mängija ala Päären klubi ja tema saatis palli peaga kerge rikkashetiga Marco meeritud selja taha üks üks, aga teist poolaega on domineerinud juba Flora meeskond, kohe kolmveerandtunni alguses tõmbas show karistusala joonel maha Karl-Erik Luigendi. Kohtunik Eiko Saar määras Doora kasuks penalti, selle kapten Andre Frolov ka realiseeris. Seis kaks. Üks ja paar minutit tagasi. Markus Jürgenson, lõpeta soolorünnaku nõndaviisi, et lõi palli vasaku posti kõrvale seisuks kolm. Üks, nii et kui pisut üle 60 minuti mängitud Doora juhtimas kolm, üks raadio-otseülekanne algab kohe pärast Päevakaja. Aitäh Joosep Susile ja nüüd räägib ilmast sünoptik Ülle Jõemaa. Ka homme on Eestis ilm muutliku pilvisusega. Öösel sajab hoovihma, kohati on äikeseoht. Puhub idakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on 10 kuni 16 kraadi. Homme päeval pressib lõunakaarest siia väheke jahedamat õhku. Sooja ja jahedama õhu vastasseisus on aga äikesepilved taas kiired tekkima. Seega on ka homme päeval oodata hoovihma ja äikest. Tuul on jätkuvalt idakaarest kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Äikesega kaasnevad tugevamad, tuulepuhangud ja sooja on homme päeval 19 kuni 25, rannikul kohati 15 kraadi. Aitäh, te kuulsite laupäeva, 18. mai Päevakaja.