Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäeva 19. mai uudistest minale Mall Mälberg. Vanalinna piirile tahetakse ehitada 60 miljonit eurot maksev seakasvatuskompleks. Vene kapitalil põhineva investeeringu idee on tõusigade kasvatamine ning tarnimine Euroopa turule. Eestis on umbes paarsada suuremat ja väiksemat lauluväljakut. Kuna enamasti on lauluväljaku alakoormatud, siis napib omavalitsustel tahet ja raha nende korrashoidmiseks. Tartu laulupeomuuseumi üritab Eesti laululavade olukorrast ülevaate koostada. Jõgevamaal Palamusel peeti meeleolukat rahvapidu, et tähistada aasta möödumist vabatahtliku päästekomando loomisest. Samuti sai komando endale lipummis õnnistati Palamuse kirikust. 58. Ta Eurovisiooni laulukonkurssi võitis Taani. Eesti sai 20. koha, Birgit Õigemeele esitatud ning Mihkel Mattiiseni ja Sylvia rookirjutatud loole, et uus saaks alguse, andsid punkte kolm riiki. Laulja ise pidas kohast olulisemaks saadud lavakogemust. Ilm püsib soe ja päikeseline. Sooja on homme 18 kuni 24, rannikul kohati 14 kraadi. Vene ärimehed tahavad ehitada Narva külje alla suure seakasvatuskompleksi, kohalikele elanikele lubatakse sigala, tuleb loodussõbralik ja lõhnad etta. Jüri Nikolajev jätkab. Seakasvatuskompleksi plaanitakse Narva linna piirile lähimatest hoonetest mõnesaja meetri kaugusele. Esialgu on kavas ehitada esimene järk umbes 5000-le seale koos söödatehase, loomsete jäätmete, käitlustehase ja tapamajaga, kui see end õigustab. Siska teine järk veel 5000-le seale. Projekti taga on Vene kapital. Investori huve esindava firma Agricu Eesti konsultandi Igor Tsewerinovi sõnul seisneb äriidee tõusigade kasvatamises, mida kavatsetakse müüa eelkõige Euroopa liidus. Sellest tuleb ainulaadne kompleks kogu Euroopas, kus kasvatatakse Põhja-Ameerika tõusigu. Aastas plaanitakse müüa umbes 60000 emist. Seakasvatuskompleksi ehitamisel arvestame ka emiste elutingimuste parandamise direktiividega. Investeeringumahuks on 60 miljonit eurot kolme aasta jooksul. Esialgu on kavas luua 200 töökohta. Narva lähedus kindlustaks seakasvatuskompleksi tööjõuga ning kommunikatsioonidega eelkõige vee ja kanalisatsiooniga. Vaatamata Narva lähedusele on tegemist Vaivara vallamaaga. Vallavanema Heiki Lutsu sõnul on nad Narva võimudega super sigala teemat arutanud ning leidnud, et asi väärib kaalumist, kuna arendaja on lubanud keskkonnariskid maandada, eriti mis puudutab tava sigalatega kaasnevaid lõhnu. Heiki Luts. Seda küsimust tasuks kindlasti edasi arutada, aga ka mitte kohe kindel ei öelda, ta ei ole klassikaline sigala, nagu me oleme harjunud sind nägema ja lõhnasid tundma. Loomulikult on jah need keskkonnaalased riskid, et ta võib siin pidurdada muud ettevõtlust, turismi, aga Ma ise usun täitsa, et see on võimalik ja tänapäeva tehnoloogia juures. Arendajad lubavad ehitada suletud puhastusseadmed, mis on nende hinnangul puhtamad kui inimeste majades kasutatav käimla süsteem. Juhul kui Vaivara vald seakasvatuskompleksi idee heaks kiidab, algab ehitus tuleva aasta suvel ja käiku antakse see 2015. aasta kevadel Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Staažika poliitiku Ain Seppiku kandideerimine Reformierakonna nimekirjas kohalikel valimistel on üha tõenäolisem, ent ta on võtnud endale otsuse langetamiseks veel kuu jagu aega umbes kuue Aja jooksul muned, plaanid konkretiseeruvad, ütles Seppik rahvusringhäälingu uudisteportaalile. Maailmavaateliselt on minu ilmavaade Reformierakonnaga tänane Keskerakonnast välja astunud. Seppiku sõnul on Reformierakonna juhtimine tunduvalt vähem autoritaarne. Ta ütles ka, et linnavalitsus seda saada ei taha ning tema ambitsioonid on töötada volikogus. Tänase seisuga ei ole Seppik erakonnaga liitumiseks avaldust esitanud. Ühenduse Vaba isamaaline kodanik liikmed tegid ka eurosaadik Indrek Tarandile. Sa paned polla, nende linnapeakandidaat Tallinnas. Tarand on samuti võtnud mõtlemisaja. Tartus asuv laulupeomuuseum asu on asunud kaardistama Eesti lauluväljakute arvu ja olukorda. Juba enne lõpliku aruande valmimist on selge, et üle Eesti on mitmeid käest lastud lauluväljakuid ning rahahädas on ka Eesti suuremad laululavad. Mirko ojakivi uuris asja. Eesti laulupidude traditsioon on Unesco vaimse kultuuripärandi nimekirjas laulupidudega seotud inimesed peavad ise väga oluliseks rõhutada, et selle traditsiooni alustalaks on kümned või isegi sajad laulupäevad ja laulupeod, mis toimuvad kusagil väiksemates Eesti paikades. Tartus asuva laulupeomuuseumi giid ja ürituste korraldaja Katrin Välja sõnul pole kellelgi Eestis. Aga aimu, palju meil tegutsevaid laululavasid on ja kui sageli seal midagi korraldatakse. Nüüd loodab laulupeomuuseum selle tühimiku omavalitsuste abiga täita. Katrin välja. Tegelikult tuli selline mõte, et võiks laululavad Eestis kaardistada ja selleks, et seda nagu paremini teha saaks, pöördusime siis kõikide kohalike vallavalitsuste poole ja palusime neil siis saata, kas fotot ajaloost, seal on olnud ajalooliselt, mis seal laval on toimunud nendest üritustest, mis seal lauluväljakul on toimunud, mida enda kohaliku tähtsusega erinevad. Mis on nende lauluväljakutega seoses, nagu me teame, et kõik Tallinnasse suurele peole iga viie aasta tagant päriselt ei jõua ja, ja võib-olla mõned ei tahagi, aga tähtsustaks siis ka neid nii-öelda väiksemaid kohalikke laulupidusid päevi. Välja enda hinnangul võiks laululavade arv Eestis küündida kusagile paarisaja kanti sest igas omavalitsuses on vähemalt üks laululava. Samas on juba praeguseks saabunud muuseumile informatsiooni lagunevate juba laulmiseks kõlbatutest laulu väljakutest. Üks neist on Võrtsjärve ääres erastamise käigus eraomanikule tagastatud maa-ala su laululava, mis on sammaldunud ja avalikkusele suletud. Rahahädas ei Siplaga mitte üksnes väikesed laulavad. Raha napib ka Eesti laulupidude traditsiooni sümbol laululavadel Tallinna ja Tartumaal. Tartus on ainuüksi lähikuudel tarvis uuendada kõik laululavapingid ja raha on tarvis veel paljuski muuks, näiteks kaare ja treppide remondiks, räägib Tartu laululava haldava sihtasutuse juhataja Jane Jakobson. Tartu laululava on kohati väga heas seisukorras ja kohati ootab renoveerimist ja osaliste renoveerimistöödega oleme algust teinud, et selle aasta prioriteedid on kindlasti tegeleda publikualaga ja pinkide korrashoiuga ja sellise üldise väljanägemisega. Jakobsoni sõnul on laululavade hädaks see, et neid kasutatakse vaid üksikutel suvekuudel ning majanduslikult on keeruline neid ära majandada. Kui lauluväljakutele leida aastaringne kasutusotstarve, oleks nad paremas olukorras. Eestis on aga ka omavalitsusi, kus lauluväljaku korrastamiseks ei peeta paljuks ka miljonitesse eurodesse jäävaid kulutusi. Viljandis on praegu käimas lauluväljaku rekonstrueerimistööd, kus tööd lähevad maksma ligi 1,39 miljonit eurot. Mirko Ojakivi Tartu. Ja välisuudiseid Hiina peaminister liik Jann saabus pärastlõunal Indiasse, et arutada lahendamata piirivaidlust ja kahepoolset kaubavahetust. Indiana esimene peatus oli esimesel välisturneel. Homme peab ta kõnelusi India liidritega, sealhulgas peamise opositsioonierakonna juhiga, teatasid välisministeeriumi ametnikud ja kohtuga valitsuserakonna kongressipartei juhi Sonia kandiga. Hiina pidasid 1962. aastal lühikese, kuid verise sõja ning hoolimata 15-st kõneluste voorust ei ole nende territoriaalvaidlus lahendatud. Horvaatias on ta kohalikud valimised, mida peetakse proovikiviks tsentristlikule, valitsusele ja selle kasinuspoliitikale. Kulutuste kärpimisest ja maksutõusust hoolimata ei ole valitsus suutnud elustada majandust alates 2009.-st aastast, olnud kas languse languses või stagneerunud. Horvaatia saab juulis ametlikud Euroopa Liidu liikmeks. Valimisjaoskonnad suletakse kell kaheksa Eesti aja järgi ja esimesed tulemused peaksid tulema 10 paiku õhtul. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon väljendas täna muret Põhja-Korea raketikatsetuste pärast. Pan ütles Moskva visiidi ajal Vene uudisteagentuurile RIA Novosti. Lühimaa raketi tulistamine eile oli provotseeriv samm. Samuti kutsus Venemaad kasutama oma mõjuvõimu Põhja-Koreas, et aidata riiki kõneluste laua taha juhtida. Põhja-Korea raketikatsetused ei ole iseenesest haruldased, kuid sellele eelnes tuumasõjaga ähvardamine tekitavad sellised sammud muret regionaalse julgeoleku pärast. Lõuna-Korea sõjaväeallikate andmetel tulistati pärastlõunal Põhja-Korea idarannikul taas välja lühimaarakett ja see kukkus Jaapani merre. Tegu on juba neljanda raketiga viimase kahe päeva jooksul. Palamuse oli üks neid kohti, kus riiklik päästekomando eelmise aasta mais suleti. Samal ajal hakkas tegutsema vabatahtlik komando, nii et kohalik päästevõimekus vahepeal ei katkenud. Olev Gengi kaastöö. Orkestrihelide saatel liikus Palamuse vabatahtliku päästekomando isikkoosseis kõige ees vilkuritega tuletõrje kirikusse komandosid punnistama. Komando juht Margus Kaasik ütles, et kuigi kutsunud päästekomando sulgemisest Palamusel räägiti aastaid. Keegi ei uskunud, et nii see lähebki. Sellegipoolest õnnestus luua 33-st vabatahtlikust koosnev päästeüksus, mis suudab õnnetustele kiiresti reageerida ja tagada ööpäevaringse mehitatud valve. Selle üle on hea meel, et, et on väga palju mehi, kes, kes meiega liituvad ja, ja tõesti hoolivad kogukonnast. Kõige ebakindlus oli, mis tegelikult mehi häiris. Et ei otsustatud kindlalt ära, et noh, võiks öeldaksegi, et parem õudne lõpp kui lõputu õudus ja praegu vähemalt me oma lähedaste turvalisuse tagamine ja ja see vast kogukonnal ongi kõige tähtsam. Palamuse vallavanem Urmas astel ütleb, et kuigi ka vabatahtlikku komandot toetab riik kasutatud tehnika ja varustusega ning abi on sponsoritest on 40000 eurose aasta eelarvega komando ülalpidamine suuresti siiski Palamuse valla õlul. Kui suur on tegelik vajadus komando järele siin piirkonnas arvates ääretult suur, sest ma olen naernud läbi aastate, et me oleme küll, aga me päris maha ei põle, sest omad mehed jõuavad jaole. Ja nagu siin nüüd enne öeldi, et minut 48 nende poiste väljasõidu aeg, mida siis nad on enne meie valla piires igal pool, kui ükski teine saab hakata mõtlema selle peale. Päästeameti uus peadirektor Kuno Tammearu kuulus otsustajate ringi, kui Palamuse riigi komando suleti. Nüüd oli hea võimalus mehelt küsida, kas tegemist oli ikka õige otsusega. See, et riiklikud komandod said ümber korraldatud. Ma olen selles täiesti veendunud, et see oli õige otsus, sest selle otsuse tulemusena hakkas saama Eesti riigis 120000 elanikku paremat elupäästvat päästeteenust. Eesmärk oligi ju suunata ressursid sinna, kus on suuremad ohud, suuremad riskid. Juhul see tulemus on hea, et 120000 inimest hakkas rohkem ja paremat teenust saama. Peadirektor tunnustas Palamuse vabatahtlikke, kes panustavad piirkonnas turvalisuse tagamisse rahvusringhäälingu raadiouudistele. Olev Kenk, Paide. Ida-Virumaa on huvitatud sellest, et rohkem soome turiste tuleks nende maakonda. Ago Gaškov räägib edasi. Selleks korraldas Ida-Viru Ettevõtluskeskus ka Soome ajakirjanikele reisinud Ida-Virumaa turismikoordinaator Kadri Halonen. Selle kolme päeva jooksul tekkis neil mingi eriline huvi nendel Soome ajakirjanikel ka Ida-Virumaa vastu. Üks väga kihvt idee oli panna elama rand Narva-Jõesuus on väga paljudel inimestel olnud, kaasa arvatud meie praegusel maavanemal, aga ei konkreetselt teha sinna sarnaselt Kariibi mere saartel piknikutele sellised suveüritused. Kui mere keskmine temperatuur on ikkagi seitse kraadi 27 kraadi, siis need piklikud on väga naljakad. Ei ole, ei ole naljakad, sellepärast et päike ja vesi eraldan ikkagi olemas, et, et sa ei pea suplema selle jaoks, et seal lihtsalt seda rannaavarust seda päikeseloojangut seda nautida. New Yorgis vabakutselise ajakirjanikuna töötav Liisa Simola leidis Ida-Virumaalt palju eksootikat, mida suures maailmas ei leia esimene riik säternetena just tungisite servilisega sammule eksatista. Jah, Eestis on väga palju huvitavat, mida mujal ei leia. Näiteks siis tund aega tagasi sõime restoranis metsa. Ja kui ma New Yorgist tahaksin saada restoranis süüa metssiga sisse, on peaaegu võimatu, aga Eestis on see võimalik ja siin on palju sellist, mida suurtes linnades ei leia, ütles Liisas himule sõiduks korraldajatest on firma esto fänni vanemkonsultant Pekka linnainen. Ta ütles, et soomlasi huvitavad Eesti muuseumid, Eesti kümblusasutused natuke kohtunud kahe Soome ettevõtjaga, kes on leidnud endale uue kodumaakonna Ida-Virumaad. Teine neist oli Kalle balander slaalomi maailmameister. Ma soovitan tõesti siis, kui nüüd Ida-Virumaa lähedal targad nad leidvat tee kalle juurde ja meelitavad temast tõesti sellise Ida-Virumaa näod mitmetele soomlastele Eestis, kui see eesti pinnal viriibid, siis eesti keel ongi suhtlemiskeel. Nad tahavad rääkida eesti keeles. Nad tahavad, neile räägitakse eesti keeles, sõidetakse asju enam sellises muuseumites, nende valik ei, oledki nende automaatide juures inglise keel, nad valivad kohe eesti keele. Soome on täis eesti huvilisi, kes tulevad siia, tulevad siia ka teist korda, panin turisti Eestile on need, kes tulevad siia korduvalt iga reisi ajal, Eesti peab viima ennast uuesti ja uuesti järgmisele sõidule. 58. Eurovisiooni laulu konkursi võitis Taani looga Õulid hir Drops, mis kogus 281 punkti. Eestit esindanud Birgit Õigemeel jäi looga, et uus saaks alguse 19 punktiga 20.-le kohale. Teisele kohale tuli Aserbaidžaani ja kolmandale Ukraina, mina laul. Eesti sai punkte kolmelt riigilt, Soome andis kuus, Lätti 10 ja Leedu kolm. Birgit Õigemeel jäi esinemisega rahule. 20. kohaga praegusel hetkel tegelikult väga rahul minu arvates Bonni Tyleri ja kas kaada vahel olemine ei ole üldse halb ja tegelikult oli meie jaoks juba väga suur kingitus. Me saime üldse finaali. Ja muidugi pärast seda, kui finaali saime, hakkasid ootused aina rohkem kasvama ja sealt tekkis ka kõigil selline mõte, et äkki me tõesti saame ka 10 hulka, kuid ma arvan, et 20 on ilus number, meie oleme sellega väga rahul, andsime endast kõik, finaalis esinemine oli minu jaoks täiesti uskumatu, enne lavale minekut ma ikka pisut veel närveerisin, kuid lavale minnes kadus närv täielikult ja, ja see hetk, kus publikule lehvitasin ja need 10000 inimest lehvitasid mulle vastu, too oli lihtsalt võrratu tunne. Ja pärast seda ma nautisin oma esitust täielikult, üritasin ka vokaalselt ja ka muudes tehnilistes valdkondades ikkagi anda perfektse esituse ja ja ma arvan, et mina ja poisid saime sellega üsna hästi hakkama. Ja nüüd uue nädala ilmast sünoptik Eva-Maria Sula, palun. Ilmamuutust ei too koosnedal madalrõhkkond püsib Saksamaal ja hoiab oma kirdeserva meie kohal. Õhumass püsib seega soe ja niiske ning hoovihmast ja äikesest pole taaskord pääsu. Tuul on nõrk. Sooja on ööl vastu esmaspäeva 11 kuni 16, päeval 18 kuni 24, rannikul Läti 14 kraadi. Teisipäeval liigub madalrõhualatasapisi põhja poole ning hoiab meid oma kindlas haardes ka järgnevatel päevadel. Hoovihma ja äikeseohtu jagub kogu nädalaks. Tuul puhub valdavalt idakaarest ja on nõrk või mõõdukas. Tugevamaid iile on äikesepilvede all. Termomeetri näit jääb öösiti kaheksa ja 13 kraadi vahele. Päeva sooja tuleb nädala esimeses pooles paar kraadi üle 20 nädala, teises pooles maksimum 20-st kraadist madalamale. Aitäh Eva-Maria Sula, te kuulsite pühapäeva, 19. mai Päevakaja minale, Mall Mälberg, kena õhtut.