Algavas saates hakkab mälestisi rääkima suure lombi tagant tulnu Elmar samasson. Näiteks kui ma ei eksi, voolab Võrumaa mehe veri. Lõuna-Eesti mees ikka varumees nii-ütelda. Ja mitte ta eluaastani võruke, või tuleb võroke nabarakke ikka siiamaani, seda on jäänud ikka sinna ja igatsema Võru järgi kogu aeg. Millal tuli ette võtta esimene pikem reis kodumailt, kaugemale siis pealinna või kuhugi mujale. No noorpõlves pikem reis oli vast Petseri sellepärast tol ajal me ainult liikusime jalgrattaga ja käisime ringi seal ja aastal aastatel kuni 38 ja, ja pikemaid reise ma tookord nagu ei näinud ja mida. Intereta ma ei näinud lihtsalt tookord ja see oli Tartus ja ükskord käisin Tallinnas ka, see oli minu maailm ja siis enamjagu ikka Võru Tamula järve äärde kas siis jalgrattaga või jalakalale minna. See oli minu maailm, tookord. Mina tookord ei käinud, nagu praegused noored seal Helsingis või Stockholmis või Pariisis koguni või Ameerikas tookord ei olnud. Meie maailm piirdus ainult oma kodumaaga. Missugust sündmuste oma elus loete? Mehistumise alguseks, mehistumise algus? Soov mehistuda oli mul peale gümnaasiumi lõpetamist siis mina olin tookord, 38. aastal olin seitsmeteistkümneaastane ja leidsin, et on elus kõik kohustused läbi teha ja siis õppima hakata ja läksin siis vabatahtlikult 38. aastal juulikuus Eesti sõjaväkke kõigi sundaega teenima, võeti tollal 21 aastasena ja vist 20 aastasel taga. No ma nii tagantjärgi mõeldes. Padja mõõdud võtma ja ja mul oli nagu võõras, natuke pööbel nüüd kamandab pind ja käsutab ja on nagu minu peremees. Aga läinud ma olin ja muidugi määrata mind kohe erirühmad, need olid gümnaasiumi lõpetanud poisterühmad, kes siis hiljem läksid aspirantideks. Aga mina vaatasin, et siin aspirantiminekuks ja ohvitseriks saamiseks ja et see pikk teenistusse, ehk siis tookord oli aasta minul laulatus olnud, aga nendel oli poolteist aastat. Et see on liiga kaua. Ka tema hea meelega oli nõus tule minu juurde, et hakkad pasunat puhuma ja nii ma siis sinna läksingi. Sõjaväeorkester oli seal oli nagu järgi vist 12 või 13 üle ajateenijate elukutselist. Ja kaheksa üheksa meest võeti ajateenijatest juurde. Kusjuures siis kolm nendest said orkestri nii-ütelda koosseisu aga viisime siis oli kompaniidest komandeeritud nagu signalistideks, aga nad mängisid orkestris siis ükskõik mis pilli. Aga nemad olid siis nagu lähetatud, nendel oli palk kaks krooni ja kas koosseisulised said kolm krooni kuus? Kõikidel meil olid siis vormil akselpardid ja ja olime nii-ütelda tehtud poisid, sõjaväes. Oi, ma olin Eesti sõjaväes tegelikult ikka nende ülemustega hädas. Võimulali pandi kasarmuaresti ja mind pandi kärtsu ja mitte millegi eest. Kolonel riik oli garnisoni ülem ja see selle proua oli helikunstnik, ta oli väga hea koloratuur sopran Narvast, naudid napimalt Narvast, tulite Tartu diviisi ja siis Ma pidin siis teda saatma kirikus. Kutsuti siis mind sinna proua juure harjutusele pilliga, aga samal ajal oli mulle jälle pandud kasarmuarest, et ei tohi kasarmust kaks nädalat välja minna. Ja mispärast sellepärast, et kasarmu akna hõikasin, et kompanii seis, need läksid sööma. Noored, noored sõdurid läksid. Püsib, kes hõikas seisja, mina, käsi aknast välja, et mina ei olnudki rohkem pikka lugu. Määrati kaks nädalat või kasarmust välja minna, aga koloneliproua tahab laulda ja harjutust teha ja mul tuli siis leitnant ruutsoo oli veel ja see oli vahva. Saadame sulle hobusemehe koha ja tuligi hobusemees hobusega tulijate ja kes oli Arnold läimer, meie tulevane või nii-ütelda nõukogude akadeemik ja president. Tema sai vabaks 38.-le aastal Eesti, sealt vanglast, kus ta istus selle tempude pärast, mis ta noorena tegi seal kommunist või või mis ta oli ja oli poliitvang, sai vabaks ja tema tuli aega, teeme metsameestega 30. Tahavad küll peaaegu nagu kapral Tensoni seiklused. Ei noh, eks ta niisugune pensioni värk oligi, orkestri mees ikka ja ja, ja mis seal ikka nii viisamaga noor ja ikka nii-ütelda arusaamatust täis ja tookord 38 309. Laarset kuuldemängud, kapral pension, noorsõdur pensioniea. No miks ma ei mäleta jumalaid, kui nüüd tulebki mul meelde. Mina sain ikka kolm päeva karts vara. Kolm päeva. No ma mõtlesin tühjendama, aga mina võtan sõjakirjandust kaasa. Mõeldud oli sõjaväe määrustiku või piiblit Vaitsvata kartsu kaasa. Nagu ma ütlesin, need kaenlasse ja Salzis aspirant oli siis vahtkonna ülem ja küsib, mis sul on? Lugesin näid ja öösel siis narilasti alla ja, ja mina siis sinna magamiseks, mina siis nari peale jäse kapral pension just nii ilusti pea peale taskurätik ja padjapüürid ümber sinna jääma. Väga kärts käes lühikene jässakas toova häälega ja ja tulebki ja küsib, mis on, mis need peal on ja ma ütlesin, et härra major sõjakirjandus, see läheb lahti, vaatab kapral pensio ja siis kogu. Jääb mulje nagu oli, nagu nalja tehakse, aga sõjaväeõppus oli ka ja need gaasimaskis need need harjutused, jooksud ja kükitamised ja, ja mahv oli ka nii et me olime, olime ikka tehtud, tehtud, poisid, asoosid ma peaksin nimetama veel seda. Väga huvitav moment oli see, et kui me käisime vabal ajal Võru linnas, siis mullaliiv linn, tuttav päike, linn ja seal kooliaed ja kõik mulle ümberringi seal siblisid. Ja siis Tallinna poisid, kes olid need Georg Ots, muuseas, oli minu rühma poiss ja temaga jalutasime seal Võrus Nort. Et miks sa tunned neid tütarlapsi nii palju ja meile ei tutvusta ja ja siis ka kohe hakkasid siis minuni keerama ja teistmoodi ütlema, mul läks hing täis ja ma vaatasin, et seal oli üks võru ütelda noh, tuntud. Allmaailm üks klaaserifati ta hiljem nimega, aga Eestis tas nime veel oli vist? Raidma Fati. Vanaema oli see, kes 20 sendi eest siis nuhtles seal nii-ütelda üle üle üle astuda. Aastaga sai siis ajateenistus läbi. Euroopas tekkis ju küllaltki komplitseeritud olukord tookord ja pikendati kõigil, nii, et aspirantidel tuli teenida. Kes läksid aspiraldiks kaks aastat, 38.-st juulist kuni 40. juulini ja teistel kõigil poolteist aastat pikendati ka mina olin viiendast juulist 1938 kuni neljanda jaanuarini 1940. Kuulge, aga te olite siis orkestris sellel põneval äreval ajal, millal armee toodi Eesti ajaseriaali? Opera omaette korda oli niisugune lugu, palju me siis poliitikas teadsime, olime sellega seotud, aga tuli käsk meile kätte, et nüüd sõidame Irboskas piirile vastu võtma punaarmeed, et nemad tulevad meile baasidesse sentigi, siis korraldus, kõigil uued riided selga, meil pillid läikima lüüa ja sõduritel püssid kaasa võtta, uued relvad kaasa võtta. Aukompanii koostati kau kompallilats vastu. Orkester muidugi ka kõige ees. Ja Anti käsk kätte end üles lüüa ja poisid küsisid siis. Sõjamehed, küsisite tagapadrunit, aga padruneid ei antud. Ja siis tekkis juba juba seal kompaniis, kus me olime seal tara, kasarmute keskmises plokis, kus orkester oli. Et vastu vastu vastu kohe hakata ja kõik olid pahased, aga püstitati uued, välja, midagi polnud teha. Löödi meie tehtaval rongi Liivised, nüüd sõidate Irboskas ja sealt lähete piirile seitse kilomeetrit, tuleb Irboska jaamast jala piirile minna. Mis esimest korda mängides läheb seal toon läheb alla. Seal oli ka veel seal piiri peal valesti, aga Vene pool oli ka kodaalime piirile juba jõudnud ja meid üles rivistati seal öösel ja kohakas valges valgeks minema. Nägime juba ka läbi traataia, mis teisel pool on. Siis selgus, et seal oli terve tee, see Pihkva-Riia kivitee oli täis armee, neid soomusmasinaid ja sõdureid ja ratsahobuste seljas oli ka üks võrdlemisi suur üks 50 liikmeline bene orkester. Need muidugi meie ei mänginud ja meil ei olnudki vaja nende. Aga siis meie mängisime internatsionaali ja õnneks ka seda valesti veel, nii et, et vale värk oli see, mis, mis meile üle piiri tuleb. Kirjeldage palun seda tseremooniat nii palju, nagu te seda mäletate? Moonia või mäletan ma nii palju, et tähendab, kus meie asusime kohe selle maanteeukse juures Riia Pihkva kivitee selle värava juures. Seal seisis siis Vene piirivalvur, see oli näoga. Ainult selle piiri suunas ei liigutanud peadki. Hea meelega tuli sinna siis kindral Kruus tänatu diviisile. Ja siis tehti need piiri haavad lahti ja meile Veldi rivitult me siis hakkasime jalatee kõrval kõndima tagasi Irboska poole, diateed mööda tulid siis lühikeste masinatega, nende veomasinad olid ju äärmiselt väikese kastiga see, kas kas tüüpi või mis nad olid. Ja seal oli siis kolm rida pinke, sõdurid olid peal, igas reas oli siis neli mees, nii et 12 meest masinas ja püssid jalgade vahel ja vahtisid ainult omale otsa ette. Meie tulime jala ja me ikka, kes me ei osanud vene keelt üldse mõniga midagi, hõikas taga. Osa masinaid jäid seisma ja väga paljud jäid seisma, turtsundid niisama, disei läinud edasi-tagasi, siis lükati neid jälle kraabi. Ja meie siis eesti keeles neile Ekada lõikasime midagi ja, ja. Tegid oma asja, palju neid oli, no nii, nii kaugele kui silm nägi, pikise on otsetee seal täiesti sirge, tee. Kõik säde oli neid täis nagu valgeks hakkas minema, siis masin masina küljes kinni. Ja ohvitseride meeleolu päeval ja järgnevatel päevadel igatahes väga-väga vilets oli meeleolu, aga noh, loodate, et kui ka riik on nii otsustanud ja baasidesse tulevad, et 10-ks aastaks ja nii oli seal leping tõtt, noh, et lähvad minema ja. Ja et midagi pole teha ju seal, nii peab olema, nii et me olime küll meelestatud kõik selle vastu, mis toimus, aga meil ei olnud niisugust erilist niisugust emotsionaalset mingisugust väljaastumist kirusima. Ja midagi pole teha, padrunid oleks, on vaja ikka kumme, Pilile läksime, seda oleks, on vaja, see oleks nendega toimatu üldine, seal oli selline, et oleks tulnud vastu hakata. Ei no me siis veel ei teadnud, võib nii millekski kujuneda probleemiks. Aga, aga et, et keegi tuleb nüüd meile, aga noh, valitsus oli kokku leppinud ja järele oli antud ja nii oli tagantjärgi muidugi mõtlema, nii et oleks võinud ja nii edasi vastu, aga ta tookord iga hetke või võõrad võõrad tulid ja, ja millised veel? 40 aasta suvi? 40 Norris sain ma sõjaväest lahti, silma kusagil ei töötanud ja, ja sügis oli ülikooliga planeeritud. Lähen sügisel ülikooli. Aga siis juunis, juuni keskpaiku Ja mis selgus, tulidki, tulidki okupatsioon, Nonii väed Eestisse sisse. See oli seitsmeteistkümnendal juulil 1940, see oli juba teine üle piiri tulek, Joost nüüd ei olnud elav orkestriga vastas seal. No mis seal orkestriga enam, vastas Need, kes tulid võrusse, ma tean seda. Järgmine hommik, õhtul saime teada, et hakkavad tulema, järgmine hommik oli. Noh, ja siis jooksid jaamast linna, saab umbes seal kaks pool kilomeetrit jooksid vene poisid. Meie täna meie minu majas just oli nurga peal kauplus ja jooksid sinna sisse, kes ostis, siis seal võid seal 100 grammi või 200 grammi nagu paberi tähele, pandi neid ja siis lakkusid seda võidia, jooksid jälle jaama tagasi. Keegi kuulis, et noh, et võid müüakse Kaasani üliõpilasteks me neid kutsusime ja pesemata ja need olid siis nähtavasti vene malt värvatud mobiliseeritud värsked mehed. Ja siis tassisid seda võid ja sõid ja nii nagu nagu näljased inimesed, jumal hoidku, kuidas üle elasite, punase aasta. Punase aasta elasin ma võrdlemisi kergelt üle teatri kõrval ma elasin ja siis teatri orkestris. Et noh, et kas ei saaks tööle siia ja võeti mind talul sinna kantseleisse tööle, seal oli seal oli üks postkontoriametnik, Tammissaar oli raamatupidaja ja mind võeti sinna ja öeldi. Ja no ja siis arvestatigi mind näitajate nimekirja ja hakati isegi palka maksma ja on elukutseline teater, aga ma sain ikka koosseisulise koha sinna ja võeti mind teatri näitlejaks, hõrutandlast, võõrugandlas, sõja. Olin siis teatri näitleja, seal laulumängud olid ja seal siis tuli laulda ja Võrus oli põhiliselt sõnalavastus või siis mõni operett mängiti, aga aga niisugust lausa niisugust nisust propagandalaule või neid ei olnud. Ja teatris üle ja siis, kui käisime ringreisil, oli viis tehast koiduni oli üks üks norra lugu. Käisime Otepääl ja siis sõda oli ka alanud juba Nõukogude Liidu. Ikkagi midagi on paremad tulemas nädal varem, muidugi olid küüditamised. Siis sain ma. Pööningule magasime, seal annaks meile järgi, seal öösel ei tuldud ja meie ka just kedagi ära ei viidud taga hommikul selgus küüditamise ülejärgmisel päeval, sel laupäeva reedel oli küüditamine laupäeva. Et kõik see värvu eliit noh, avaliku elu tegelased ja et, et on on siis pandud vagunitesse ära saadetud. Aga siis Ka väga, aga, aga kurb, kurb aasta oli. Sakslased jõudsid õige ja kui ma ei eksi, kaheksandal juulil, sakslased tulid varr üheksandal juulil Naalerit, räägin siis seda lugu, kuidas sakslased tulid. Mina olin üheksandal juulil. Oli ka Võru, Võru surnuaia, noh ütleme kabeli vaht, nagu öeldi. Ja see oli kõva muusikamees Tartust tulnut Heino Kösti. Läksime oma juure. Ja siis läksin sinna, et vaadata, kuidas näeb Kasar Taara kasarmute aga on kommunistid lasid kasarmuid õhku tookord juba kätte, haara kasarmutas, käisid seal mürtsud ja ja õhkamised ja ja siis ma läksin sinna vaatama. Lähme nüüd. Oletame, et kuidas seal kasarmus need asjad on ja läksime verijärve äärde kahekesi. Mul oli binokkel kaasas ja väike püstol kah, kuus 35 oli tagataskus, et vaatame, et mis Võru linnas juhtub binokliga, et kas näeme, et kas seal ka mingit õhkamisi toimub. Ja, ja nii selja tagant järsku kuule. Ja osa oli siis seal paljajalu ja püssid käes ja mustad pesemata. Ja need need tulid siis Petseri poolt. Tulid Võru linna suunas ja nägid meid, minul binokkel käes vaatab ja mullaleiust. Sääresaapad olid jalas, mis ma sõjaväe ajal veel kandsin ja oli lastud teha isal. Ja siis matiilisid nüüd mu saapaid või midagi, aga binokli võtsid ära ja. Aga siis läks mööda juhuslikult üks raudteeametnik, üks härra, must, tema poeg oli Boriss, oli veel minuga koolivend, Eesti ohvitser. Ja, ja must tuli meie juure ja c oskas vene keelt ja ja siis rääkis nendele sõjakomissariaat linnas või kõik töötab ja võite linna minna, et seal on kõik korras, seal pole midagi ja jäätis siis mul need saapad jalga binokkel jäi võtmata taskus oli püstol, seda annaks, ei katsunud, keegi, oleks mat leidnud nad olles mind maha lasknud kindlasti. Ja, ja läksid ja läksid poole kahe paiku päevas üheksandal ja läksid siis mööda edasi võrupoole minema ja ja meie seal lõika väljal verijärve ääres kahekesi ja läkski natuke aega mööda, kui kuuleme, et sõjaväe masinad tulevad meie jälle uuesti tee peal, ma viskasin penoppi ära ja püstoli panin kõrvale. Aja kestavaletaja mees ja me oleme Eesti mehed ja kus venelased on ja venelased juba lasid meil kasarmu siin õhku ja ja niiviisi ma siis võtsin oma püstoli sealt kivi alt välja ja panin taskusse. Sakslase juba maha löönud või aga nägi, et mul oli see belgia, see kuus 35 Browning ja andis siis selle tagasi ja ütles, et tulemasinasse. Ära sealt saame uus linnaossa nii aknad lähvad lahti, lilled tulevad välja, inimesed nagu kuskil peidus, tulid välja ja nägid, et et see on juba muu sõjavägi kui vene. Ma jooksid siis lilledega sinna masinate juurde. Antud momendil ikka oodatud külalised oleks või hiinlased tulnud, me oleks ka neid tänanud, et nad tulid sellepärast et hullemat kui see terror, mis oli meil aasta jooksul hullemad. Me ei kujutanud, et maailmas Sappopello midagi olla. Jälle istusime siis peale ja sõitsime siis Kreutzwaldi tänavat mööda ülesse kuni Tartu tänavani. Sealt keerasime paremale turuplatsile. Ja rahvas kohe hakkas tulema igalt poolt, igast majast tulid, keegi oli siis kusagilt vett. Käsitel pesema ja ja kirikukelli hakkas keegi helistama ja kirikukellad töösid ja üks õpetaja oli tööstuskoolis vist ära härcingse kohe võttis hümni üles eesti hümni ja siis on niisugune niisugune niisugune koorem nagu langes kõigil pealt ära. Nüüd ometi on midagi teist tulemas. Ja siis pandi Valtellid püsti, saksa saatejaam oli väikesel peal antennid püsti ja nats toimetasid. Ja läksin siis kohe, et oleks nagu oma kaitseorkester kokku panna, et et hakkame hakkame riiki asutama jälle. Ja nii ma siis jäin omakaitsesse ja oma kaitseorkestrisse läksin staapi vaatama, seal oli kolonel tilgre eestiaegne kolonel. See oli siis hakkas oma kaitse ülemaks. Õhtul ma ei tea, kas sama päeva õhtul vist järgmine päev tartu mehed sõitsite, tulge appi. Tulge. Fronti hakati nii nagu looma ja till krai ütles, et meil ei ole kedagi, et me peame omal siin vaatama, et meil siin ka neid küüditajaid ja punaseid küll ja et me hakkame korda looma, nii et sealt võrust meile keegi appi ei läinud. Minu teada. Aga Võrus siis hakati muidugi neid oli teada, kes meil seal küüditati. Majad olid isal ja talu oli ära võetud, ta siis kutsuti välja ja üteldi, hakake nüüd jälle korraldama oma asju ise ja. Need olid samad ja hakkasid korraldama, aga noh, sõjaolukord oli ikka sõjama kaardisüsteem. Siis korraldati niisama elamist. No igatahes, mis saksa okupatsiooni puutukse? Ei saa üldse võrrelda sellega, mis oli kogu nõukogude aeg ainult et need siis, kes ohvriks jäid või ütleme neid süüdlaseks leiti olevat. Kommunistid. Aga seal minu üks tuttav poiss, üks Visulini nimeline skaudipoiss. See käis parangul nahavabrikust saksa parašütistide püüdmas, eestimeelne täitsa poiss, võeti ka kinni ja lasti maha. Lasti siis nii-ütelda esimestel päevadel kahe kui sakslane sisse tuli. Meie rahvas nii-ütelda kättemaksuhimuline ja aga, aga see raamatus, mis oli, ja see pinge ja see hirm, nende punaste, see kõik sundis niiviisi tegutsema, seal ei ole midagi öelda, nii et näed, seal kasutati ka neid võimalusi, et vihavaenlased seal ütlesid, teise peale näitasid näpuga ja ja tookord oli rahvas nii meelestatud punane siis eest minema ja ja plats puhtaks.