Pärnu mehe Elmar Hanso mälestused viivad kuulaja morsemärkidega läbi saatus aastate Eesti sõjaväe sidepataljonis raadiotelegrafistiks. Õppinu jätkas side erialal tööd ka 1941. aasta sügisel, mil Tallinn oli Saksa sõjajõudude valduses. Võrratu tehnika oli lihtsalt võrratu, tehnika tuli läbinevat liini teenida, mis ulatas taganud Põhja-Jäämere äärest kuni sinna Sitsiilia nii välja. Igal öösel tuli neil seal tegeldada, nagu öeldakse, et nüüd reguleerida, ühesõnaga neid nivooside, terve liin seal peal. Ja neid aparaate tuli seal päris päris hea hulk oli kauge rikates seal üles pandud pall oli täis Nende hoolduseks, nende hoolduseks oli küll ametlikult määratud Saksa erimeeskond eriõppe saanud sõdurid aga nende teadmiste tase ei ole kuigi kõrge. Ja meie nelik neljakesi olime mina, Georg muga, Walther merisalu ja Herman pull. Me olime siis seal neljakesi olime siis Nende aparaatide hooldajad ja käsutajad ja seal sai neid ümber teha. Vahetpidamata oli seal tarvis seid muuta, neid igasuguseid kombinatsioone teha ja ühelt aparaadil tüübilt teisele üleminek. See nõudis ikka natukene aju ka. Ja nii et tegelikult Saksa sõdurid, mis seal olid selle jaoks. Neid istusid küll seal, aga nad ei teadnudki üldse, mis meie teeme. Muuseas, Tallinn oli ainukene koht, kus kohalikud elanikud said nende aparaatidega Riias see asi ei lastud sinna ligigi, neid mehaanikuid, lätlasi, lätlasi ja, ja Leedust rääkimata. Ja seal sai ikka päris korraliku kooli sellest nende aparaatide juures, mis iseloomuga sides oli, kelle sides oli Saksa sõjaväe side. Ja siis major number oli seal üks tuntud saapajalatsite Paberi kant oli, oli see Köldist pärit üks võrratult sümpaatne ja tore mees. Ja siis muuseas, korjas ka poliitilisi anekdoote ja neid sai ta minu käest ikka päris mittu kohe. Palga maksis küll jälle past riigi post aga tegelikult oli käskkirjaga määratud päris nende käsutusse kohe. Tromler oli niisugune mees, et öösiti käis vahel valves, seal käis lihtsalt juttu ajamas ja ajasime seal endise Eesti näiteks sotsiaalkindlustuse kohta ütles ta niimoodi, et et meil on seal ju Saksamaal ta kauge tulevikumuusika, aga näete, et väike riik on sellepärast kaugelt eelistate oma seisukorras, et ta on palju paindlikum ja palju võimalusterikkam. Niimoodi läks siis ja omavahel tegime, niisuguse korrad olime eestlased 72 tundi järjest tööl vahetpidamata seal sai tukkuda ja mis seal ikka oli. Ja siis 12 töötajad avad. Siis sel ajal käisime kus tahes rongisõidud olid priid, siis sai tihtipeale kodus isa kodus käia, siis oli tal juba põlenud maal elas seda kohta või jalgrattaga sõidetud, seda maad oli üks niisugune huvitav asi. Et poisiga vanema pojaga pakiraami peal tegime korvi ja suvel ilus oli sõita ja käisime põlenud maal ja ja siis tee ääres sai maasikaid süüa, see oli päris lõbus lapsega tulla. Ja tagasi minnes oli niimoodi, et oli seal üks kaunis, aga ka veel peale selle lisaks veel kodus ta liha ja toiduainetega oli ju kibe, siis seal ka kõik oli normi normeeritud ja palju seal sedagi normi järelegi sai iga kord ja saime tagasimänniku lähedale ja üks mees pea kinni, ilusti kurat sul seal back peal, et juhatas koha kätte, et seal on sakslased, kontrollis Eesti politseinik ja et kui aineid leitakse, võetakse ära ka jalgratast, sõiduvahend, millega veetakse jälle konfiskeeritakse kõik see asi ja no muidugi mul jäi üle muud kui tänada ainult selle eest ja ja siis läksime hoopis sellest kõrvalt läbi jälle männikult läbi ja koju ja sealt otseteid leidus küll ja oligi ilusti. Taandus tollel kaugel olevat, sest rinne oligi tegelikult kaugel, Rinne oli kaugel ja sõda tundus kaugel küll olevat, välja arvatud need öised õhuhäired, mis olid. Ja esimese lennuki allatulistamise nägingi, siis tegi tänaval ja õhuhäire jälle ja öösel pole muud, kui tegin akna lahti. Suur aken oli ka, et siis õhusurve teinekord ei purustasid, ruutusid ära ja neid ruutu spon saadagi. Vaatasin, et üks lennuk tuleb, nagu me ütlesime, ikka puua, puua, puua. Jorjusimisega tuli ülevalt üks üks jälgijaid ja leidis ta kätte, teine, kolmas, neljas, siis oli ta helgijaitsjate rist tules. Ja põhimõttelist pagan lasevad Tallinna peale välja tulla ja päris tegi südame täis. Et paar aastat ikka tuld, aga korraga terve ilmakaar Tallinna kohal ja seal ümbruskonnas välgatas anti kogupauk ja kassetid, sädemed seal ümber selle lennukeid korraga lennuk keeras ennast nii, et peaaegu 90 kraadi ja keeras tagasi suunas ennast. Aga varsti hakkas seal suitsujuga väga tulema, lennuk teed üksainuke jälgijaid Lätis, seda pärast veel ja siis oli punane tulejuga taga ja siis keeras otsa alla ja pärast tuli välja tuli leppneeme poole alla kukkunud ja seda oli taevas näha väga hästi, väga hästi oli nõmmelt ta üle palju kõrgemal ka ju. Ja oma elukutse ja siis läksin seda ükskord seda mingi Soomega kaablirike tekkis ja läksin siis seda jalgrattaga, läksin vaatama seal ja, ja siis tuli välja, et oli leppneeme juurde sinna maha kukkunud, paljad põlenud rusud olid veel. Nägin seal lennukis ära ka ja siis see Saksa ajal siis oli niimoodi, et et tekkis seal üks mõistatuslik 500 paariline, kaabel läks kõrvalmajja sinna järgmisesse majja. Läks. Ja milleks see oli ja meil oli kuri kahtlus selles et seal on mingisugune pealtkuulamise jaam. Hakkasime siis kindlaks tegema, esmalt ma tehnikaülikoolist, võtsin korraks jälle röntgeni eelkäija süüks, katoodkiirte lamp oli, et siis saab sellega kindlaks määrata ja ristatus raamides, seal, kus seda kaabli otsas sisse tulevad ja kuhu, kus kaabel välja läks, seal kuhu ta suundus. Kõrvalmajja, seal oli siis vineerkastid seest staniooliga kleebitud ja plommitud olid kastid peal, nii et keegi meie inimestest seal ess inimestest sinna juurde ei pääsenud. Aga kangesti huvitas seda, aga selle röntgeniga ei tulnud suurt midagi välja, sellepärast seal selle pundar oli, nii palju ikka traadiga risuräsu täis, siis on selgelt joode liblesid kindlaks määrata. Aga siis üks mees ei mäleta, kes see oli. Jälle leidis, et kui tekitada lühis, seal automaadi avas, see tekitab jaapani lehis, eks ole. Ja mõne minuti pärast hakkas häirekell tööle, sai kohe kindlaks määrata, missugusel liinil sil ühison. Ja siis hakkasime neid kindlaks määrama ja tuli välja, et kõikidel tähtsamatel ametkohtadel ja kodustel telefonidel, politseinikel ja isegi Angelusel ja selle doktoris Jalmar mäel ka sellel oli peal kõik. Angelus oli sisedirektor, sisedirektor, jaja ja Jalmar oli omavalitsus, omavalitsuse juht ja ja siis ei olnud muud, kui need sai kindlaks määrata üksteise järele kõik. Ja said need leidsid oma kirjakassist sedeli. Et ettevaatust telefonikõnedega, teie kõnesid kuulatakse pealt, masinal kirjutatud lihtsalt ja leidsid selle kätte. Eks ma isegi neid viisin terve terve rea välja niimoodi. Ja mehed kõik kabinetis olid meil ikkagi eesti mehed, igate kanti kohe. Kelle käsutuses oli Pealtkuulamiskeskus? Ei tea, ei tea. Kui märtsipommitamine oli, siis mehed tahtsid seal sinna, et kindlaks teha, mis aparaadid seal on, mõõtmine, midagi ei näidanud. Et mis aparaadid on need mõnda välja tuua, maja põles juba muuseas. Seal sakslane oli, seal muutub kõige nelja, jäseme ka, tõrjus vastu. Laske heim ta, siis käin. Ja ja see mehed lõid käega. Kuige häimslas läheb ja põleski kõik ära, mis seal oli, sealt kätte ei saadud midagi. Ja tuli välja, et ükskord läksin sinna Kadrioru jaoskonda, selle tuttavale, sellel Talmetile sellega natuke oli tarvis seal midagi õiendada, jätvat ta politseinikku ja olin seal ja sain ta jaoskonnast kätte ja kutsuti just sinna jaoskonda. Ütleb mulle komissar, tahab sinuga rääkida. Mõtlesin, et mis asjade eluga tab rääkida? Ta ei ütelnudki midagi, jõud, kui saatis sinna uksest sisse ja läksin, siis komisjon pakub lihtsalt ilusti ja. Ja ütleb, et et Andres, aga et ma teid tülitanud Teie töötate seal side selle kuskil. Ütlesin, töötan küll, jah, ütlesin oma töökoha ära ja küsis, et et kasvõi õieti pole siin küll delikaatne küsimus, kas võite mulle öelda, et meie kõnesid Eeessessil kuulatakse pealt? Kohmetasin esmalt, diamatasin pisut ja vaatasin talle siis kindlalt silma ja ütlesin talle, et võite neid sedelit täiesti vabalt uskuda, neid on tõe tõsised. Ütles siis selle peale, no küll kurradi sead. Tead rohkemaid tülitsesid, andis kätt veel tänasega ja ja läksin siis jälle minema. No ja nii see asi läks, kas te Tallinna, ütleme seal olite valves või vaba mees, olin vaba mees, olin kodus. Ja siis esimene laine tuli Tallinna peale. Ja teine laine oli sihitud nõmme peale ja Tallinnas ööhävitajaid ei olnud. Ja siis Helsingist, Riiast tulid tulnud süühävitajad kohale ja need olid siis selle teise laine ikka suuremalt osalt laiali peksnud. Tahaks küll sinna päris, tegi tänavale meie lähedal üks pomm. Ja üks mees oli sealt tulnud parajasti siis üks poom oli ühele poole tulnud, teine teiselpoole tulnud. Niiet jälle muld oli tuiskonnas üle pea mõlemast vabandust, aga see jäi terveks, seal sai põrutada ainult. Ja niisuguseid asju seal oli. Seal oli siis märtsis 1944, septembris jõudis sõda jälle Tallinna alla ja septembris jõudis uuesti Tallinna alla. Jah, ja siis, kui olin jälle valves parajasti seal oma töökohal ja mulla tänaval oli sissimeierei ütelda. Peavalitsus seal, sakslastel, mis seal, mis seal oli, seal mingisugune sidekeskus seal oli. Ja seal, et anti korraldus, need aparaadid, saksa aparaadid, emmekaad maha monteerida kõik. Ja ma kuulsin seda kõnet pealt, isegi tapalt helistati tapalt, meie meie kommutaatori kaudu sai ühendused. Ja kui sealt andis, et ütle neile vaestele kuraditelegana läbi mõista, mis neid ees ootab, nagu meie kohta. Helistatigi külatänavalt hakkas seal kogeleda midagi rääkima ja ma ütlesin talle lihtsalt jaajaa, terarbedaifeisson, suvaline kurat juba teab, siis ah soo oli veel vastus ja oligi see sellest kõik. Hea küll ma hakkasin siis lülitasin voolu välja kõik jälle ja hakkasin siis neid lahti seal arutama natukene ka kõikide nende aparaatide südamikud, nende aju, son, kvarts generaatorid termostaatides olid seal sees. No niisugused umbes käisid niisuguse nagu lambipessa läksid sisse, aga need olid eri eriseadmed kõigist, võtsin need välja lihtsalt ja koju ei julgenud hästi viia, et mine tea, mis on ja viisin ühe sõbra juurde Telliskivi tänavale, nii et need need jäidki, siis monteeriksid need maha ja need pandi seal kassidesse melonit kastidesse muidugi panema ei hakanud, võtsin voolud voolud välja, kõik ühendasin, muud ühendused, kõik liiniühendused lahti sealt pealt ja ja siis Need viidi seal ära, kui sakslased ära läksid, sakslased lasid seal tagumise tiiva kõiku, õnnestus neil täielikult, kohe, seal ei olnud kedagi Aila päästjad. Ja, ja igatahes see see oligi, hävitussee oli ka täielikult põhjalik, täielikult põhjalik. Rusudes seast pärast siis kui uuesti tööle sai hakata, sai sealt ühteteist välja koukida veel ja. Ja kes seal oli, kaua te saite siis rahulikku elu maitsta Tallinnas pärast venelaste tulekut sai ja niipalju veel 13. detsembril nii. Töökoht oli purustatud Kreutzwaldi tänaval, selle postivalitsus keldrisse organiseerisime ja tegime uue kaugriket osakonna kaablite juhtmed tulid sinna sisse ja töökoht jäi siis sinna all keldris. Ja mind taheti vahepeal panna pea telegraafi peainseneri koha peale. Ja ma just vastu ei vaidle, aga mul ükskõik, kus ma olen siis pea Telegraphi kontori üle asemele oli üks endine telegrafist vana vana pika staažiga telegrafis Taimre. See kinnitati otsekohe ilma igasuguse jututa asuva kohale. Aga minu kohta esitati veel kord olnud vastust järelpärimistele, mingeid vastus ei saa. See tegi mu ettevaatlikuks. Tehnikaülikoolis käisin ka veel edasi, ikkagi olin jõudnud juba. Tooge need neli viimast eksamit, olid ette valmistatud, diplomitöö oli mul suures laastus valmis. Siis ükskord olid, olin tagada taas ja siis pinkovski Tiberil Paul pinkovski tuli see eestlane muidu ei tea, kus ta saab olla kandja nimega vanaduspõlvest eestlane, juba. Tema oli ainukene mees, kes järele jäi veel vanast kaadrist, kes tundis põhjalikult telefonivõrku võrgu asja väga põhjalikult tundis ja mina olin ainukene, kes nende aparaatide jaoks ja kuradid leiti käte ja toodi Mere puiesteele, seda telefonivõrgulattu. Ja ma hakkasin, valmistusin juba neid tööle rakendama seal selleks. Ja olen valves, oli ka 100 toast nokitsesin, ma ei mäleta, millega ma tegelesin seal. Ühekorraga tuleb sinna üks mees sisse ja küsib Pauli käest, et mind vaatasin ukse vahelt korra ja paistis nii äärmiselt kahtlane. Jama siis alumise seal keldrikorruselt. Aken, kes ilma kära tavalise. Panin läbi akna välja ja minema, kohe. Läksin Mere puiesteele. Mis aastaaegsele see oli? 13. detsember 1944. Läksin telefonivõrgulattu ja helistasin seal Paulile Paulist. Ah jaa, mees käis sind otsimas siin. Ma küsin, et mis ta veel edasi ütles, midagi läks välja ja rohkem midagi ütelnud, et hiljem tuleb või kuskil jälle. Ja mul ei jäänud siis muud mitte midagi, kui ootasin Tallinna sära hämarasse tulekut. Sõitsin siis rongiga nõmmele. Rahumäe jaama julgenud Nõmme jaamas maha minna, hüppasin maha ja siis sealt läksin siis need kõrvaltänavaid mööda, siis sinna oma kodu lähedale. Vaatasin, et see on ikkagi liiga kahtlane, kõik see asi, mis, läksin sinna pruuli juurde härra pruuli juurde, need olid siis alles seal ja rääkisin neile selle olukorra ära ja ütlesin, et mulle ja muud midagi üle ja need ütlesid küllud, oh ei tea, kas see asi nii hull on jälle ja vajutasin need igatahes päris kindel on, et midagi seal on ja ega siis sealt eluga pääsemist. Kui siis oleks läinud. Ja panin siis sinna nõmmel, läksin siis edasi. Mulle tuli üks Edgar rajandi kooli mingisuguses arhiivis, kuskil ta töötas. Ta oli kauaaegne perekonnaseisuaktide büroo juhataja, oli hiljem võib-olla. Meie vana perekonnatuttav, läksin tema juurde ja tema tuli veel mind saatma. Õhtul hilja õhtul hilja tuli mind saatma ja pistis mulle veel taskusse väike pisike minia, müürne Väike-piibel uus testament oli niisugune klubi õieti fondis lugeda. Panime selle taskusse ja läksime, tuli saatis mu veel peaaegu kalamaani välja. Ja siis sealt ma läksin pimedas edasi. Mitte teed mööda Vaidjal sealt mõnisada meetrit teiega kõrvalt. Ja süvene sõjas Kivooris seal üks voordis järele liikus kogu aeg. Meile mõte minna. Lihtsalt ükskõik kui kaugele Pärnumaal, kus sa mujale lähed. Ja tuli niimoodi välja, et läksin ja jõudsin ühte tuttavasse tallu lähedasena jalgu puhkama lihtsalt ja seal võeti mind kohe südamlikult vastu väga haruldased inimesed olid väga haruldased inimesed. Ma ei ütle seda talu nime praegu, mine tea, milleks võib olla. Ja olin siis seal ja järgmiselt päeval ka. Peremees ütles mulle kohe, et ma tean. Ma taipan juba, mis olukorras sa praegu oled. Võttis mu käe kõrvale. Viis aita, näitas, ütles, et näed. Mul on siin toiduviljasalved täis. Mine tea, kes seda söö, puisu. Et jää veel siia kuni kevadeni. Toas sai elada, seal sai, siis tegin mesipuid, mis ma seal väheks oskasin ja suutsin aidata ja oli, olin siis ilusti seal varjul. Kas te väljas näitasite end väljas valges mitte, sellepärast oli liiga tee lähedal käiduva tee lähedal. Muide üksik üksik Luiad, teised olid eemal kaugemal. Ja seal oli hea hoonete grupp. Ja seal oli ka üks mesipuu, kes kutsumata külalistest aitas seal natuke eemal tõrjuda, suvel pärast kuulsin, et ta, need olid erutatud, väsi puud, kui nägid, et seal mõned sõjad ja osad sisse tulevad seal röövima ja varastama, kirjame kõiki, aga siis viskas puukiviga Vastusena käsipuudest tulnud seda keegi sellena. Ma olin siis seal nii kaua kevadine, aprillikuus juhtus ka jälle üks niisugune asi, et läksin natuke ümbrusega tutvuma õhtul ja lubasin järgmisel päeval tagasi tulla. Metsadega tuttavaks saada ja milleks vaja, teinekord võib-olla jäin õhtu hilja peale, õhtul hilja pimedas tagasi tulla, saad üle teede tulla ja et ei ole nägijaid. Ja ei no oli seal umbes üks meetri osa oli seal küüni põhja peal ja küüni põhi oli ka kõrgemal natukene sel lattidest põrand tundus all olevat. Viskasin mantli peale selle veel nii ja mõnus olla ja värske õhk ja kõik puhas ja vaikne, metsarahu ja eemalt ainult autode müra kuulda. Natuke. Ja hommikul läksin natuke oma põit tühjendama, ukse polnud nii, kui välja lähen, jälle üks vares üleval, katusel krabistab oma küüntega ja ja, ja kraaksun, vaatan küüni suunas tuleb üks trupp venelasi. Ja, ja otse küüni suunas kohe kuhugi minna ei ole. Teiselt poolt, kui varjus olev spets läinud, kui oleks saanud, aga ei olnud ja siis sai ja kas sinna alla ära peita. Lihtsalt närvid olid muidugi pingul, mul enda kaitseks ei olnud muud midagi. Üx originaalne buss oli. Mis sa sellega teed? Ja pugesin seda seinaääri põhje haldaja ja tulidki sinna küüni. Ja seal tegid ja kus nad seal käisid, seal oli hommikul vara. Ja mul närv ikka seda võib ette kujutada juba küllalt pingul. Aga siis hakkas valdama niisugune vastupandamatu uni, nii nagu närvikaitseks lihtsalt. Lihtsalt pikali olles norsata, keerasin ennast kõhu peale ja sealt põrandalattide lähedalt tuli õhku ka hingamiseks küllalt ja olin päris seal peal. Ja seal küünis jaurasid Segeldasid, mõtlesin korrad, et katsun jälle sealt välja pugeda ja bussi abil natuke teed rajada, ajutised, võib-olla saabule vintpüssiga kätte. Aga, aga see liiga riskantne, kus sa lähed. Ja olin siis seal nii kaua ära, kui läksid minema, sööd valges valges metsa minna ka nagu ei usaldanud. Vaatasin, istusin seal veel ja vaatasin, üks umbes viiemeheline grupp tuli uuesti sinna ja need tundsid selle küüni vastu ka millegipärast huvi, aga koeri õnneks ei olnud ja seal pakkisin, soigendasid küünis midagi, tundus, nagu oleks tääkidega torkinud seal küüniumil mis varandustesse otsisid tont teab. Ootasin veel mõnda aega ja õhtul hakkas natuke hämarduma, valges ka ei lähe, et olgu see viimane kord küünias on surmalõksuks, lihtsalt. Läksin siis sealt ära ja juba seal rahvas oli tulnud ka minu üle päris suurt muret, et kas nüüd juhtunud on. Ja siis niimoodi jäi see asi. Ahjaa, mul vend venna, ma võtsin sinna oma juurde tööle 44. aastal, kui Tallinnasse tagasi läksime, punaste võimu ajal juba vend, muuseas ka sakslased mobiliseerusid Gümnaasiumi viimasest klassist. Poiss mobiliseeriti ja poiss laskis jalga ja varjas minu isa kodus ennast kogu aeg. Käisin temaga ühes mõned korrad kuulsele, aeg oli, käisime metsas ja hulkusin ringi, seal käidi otsimas ka kodus mitu korda ükskord käis omakaitse mehed ja tuli välja, et kris seal olnud võimeline. Hiljem oli ka metsavend, aga tema siis käis ka otsimas ja need olid no ikka päris põhjalikult otsinud ja puistanud. Aga no poissi ei olnud õnneks kodus. Noh, tuli välja, et hiljem olime ühes metsavennad seal ja poiss tuli siis Tallinnasse ja kui pila ära kadusin. Ta oli seal telefonivõrgus ka minu käe all. Ja poiss arreteeriti pagari tänav, siis teda piinati ja peksti metsikult, kohe täiesti. Et kustuma olen, jäi kindlaks oma juurde, et ei tea, ei ole kuulnud, kadus ära lihtsalt kuhugi, et tema ei tea mitte midagi. Siis pandi poiss lasti vabaks. Ka. Varsti selgus paali järel ja poiss nägi neid. Üks mees ja naine olid kahekesi, oli põhiliselt tema jälitajad. Oli, oli seal mitu korda käinud, teed tallinna peldikud, avalikud käimlad läbi käinud, seal istunud kaua aega ja paar korda seda meest näinud üle üle selle varjend, mis seal. Raske töö, see oli, oli raske töö ja poiss istus seal peldikuid kaudu kogu aeg ja nägija ütles, et pikka pidu ei ole niikuinii päeval tõmmatakse jälle kinni ja mis, mis seal on ja siis tuli nõmmele sõitis, sõitis nõmmele jälle, ta elas apteegi tänaval, seal, kus meie korterisse. Ja see nägi, et jälle need jälitajad järel. Ja kuskil see oli ka vist nurme tänaval, kui ma ei eksi, üks kahekorruseline silikaattellistest maja ja ta teadis, et sealt uks läheb aia poole lahti, läks sealt sisse, oli kuulnud veel, kui naine oli ütelnud hülgsel, mis ta sinna asja on. Ja poiss läks siis sealt läbi, teisest küljest välja maja varjus siis kadus. See oli õhtune aeg juba ja sõitis siis Keila rongiga Keilasse liikuvale rongile, hüppas juba peale, kohe kui liikuma On kakas ja Keilas jälle, enne kui rong seisma jäi, hüppas jälle maha. Et võimalikult ohutult tulla, tuli minu juurde sinna ja rääkis ära ja peremees ütles kohe vihaga kevadel siia meil ruumi on ja söögipuudus meil ka ei ole ja ja see poiss ei läinud, poiss hakkas siis pärnu poole tuli, tuli tuli siis põlenud oma isatallu. Eesti inimesed tollal väga sõbralikud ja lahked ja vastutulelikud, igal pool igal pool, kuhu metsavend oli niisugune kahtlane, kellaks. Öeldi ja, ja suuremalt osalt hoiatati, vaat hoidke säält ja seal teemal, et seal need on punased, kahtlased inimesed. Ja. Siis, kui ma sealt minema hakkasin, siis hääletamisega lihtsalt, et kuidas Läheb pikka maad ja mul olid ka nii kahvatu nägu oli võrdlemisi päikest näinud ja. Ma läksin sinna, pidasin auto kinni. Auto ja kohe pidas kinni, tuli välja, et sõjaväelased. Aga kas siis istus ka selle sõdurid? Üks juut oli, kes rääkis ka eesti keelt, nendega mingisugune asjamees kaasas. Ja see hakkas huvi tundma minu vastu. Et misasja, mis ma olen, dokumente küll ei nõudnud, aga mul poleks esitada ka olnud. Hakkas juba isiklikud asjade kallal, ma ütlesin, et mis on tuberkuloosi siia kahvatunud ja et ma tahaks kuhugi orajõe kanti sinna meiereisse mingit töökohta leida, et siis seal on ninaesine parem ja saab ennast jälle vähe üles turgutada ja ja jõudsime siis väljanurme silla lähedal Saugasse ja siis ma ütlesin, talletatud, tahaks sõidu eest ka kasutada. Mul siin üks tuttav talumees on, sealt saan pudeli puskarit jälle ja ma tean, aetakse seda ja ja sõidame kohe sisse, mõtlesin, kui, kui üks sisse sõidad, siis siis ei anna keegi enam midagi, siis ei ole kellelegil tilkagi alkoholi. Ja midagi, läksin siis sinna majade vahele, paarsada meetrit olid majad eemal natuke rohkem. Ja selle Elbu raba juurde kohe säält majade varjus panin siis Elburappa oli ka niisugune eel küll märg aeg ja kohati oli veel maa külmunud selle sambla. Ja panin siis säält seda äärt mööda kohe võimalikult kaugele. Ja kui kaua ootasin, vesine, seda mina ei tea, elab ja siis, mis seal edasi says ta pani, neist ei tea. Ja ükskord pimedas hakkasin siis Pärnu poole minema Ülenurme silla, seal ei olnud mingit valvet peal. Pärnusse jõudes ei tulnud ka seal Tallinna, vaata mööda, katsusin võimalikult kõrvalisi tänavaid kaudu tulla. Aga suurest sillast ei saanud muidugi pisid, ikka pidin ikka üle saama, kuidagimoodi. Tuli seal siis mängisin natukene Nonii vintis Tuiverdades joriseda, suvad juriisides läksin sealt ja see ei teinud minust väljagi. Sain siis üle jõe ja sealt läksin siis oma naise vanemate juurde ja siis sai jälle ilusti edasi põlenud maa poole. Tee tulid mul tuttavad kõik, läksin sinna ja leidsin venna eest juba, nii et see rets mul õnnestus sellega. Jaa. Mul on hea meel, kajad sai neid alt vedada, jälle need asja, meil ju need kohe tõime just Orajale sõidavadki meelsel tuttavad, mojootsime teile kohe koha seal töökohal ka hea töökoha. Niimoodi küll ma teadsin seda töökohta, mismoodi see on. Ja siis venna juures vennal oli juba metsavendadega kontakt toodud juba ja oli seal siis esmalt kaks kaks meest, kellega ma esimesena tutvusin, üks endine Soome pois, Andres Parts. Tallinna poissi Se ja Tartu Ülikooli prantsuse keele filoloogina viimase kursuse üliõpilane oli. Sealt tuli ta siis taheti mobiliseerida, ta sai soov ja panna ja tuli tagasi vabastamiseks tegi nii tema jõe lahingut kaasa, kõik, mis seal olid ja ja siis jäi siia. Paarimeheks oli veel üks n kask, see läks kohe välja, ei julgeolekukutsete peale ja oskas nii peenikeselt välja vehkeldada, et mingisugust andmistega reetmist ei olnud, tema poolt mitte. Ja see oli ka ainuke, keda ma tean, et kes jäeti väljakutse peale veel vabadusse. Siis seal sai, seal sai nende teiste metsavendadega veel kokku varjunimede all olid suuremalt jaolt ei küsinudki üks õiget nimega teisest. Kas Tayloriga harjanemy? Mõhk Mõhk ja Tölpa Lüvenaga. Vähemalt said, kuni me kohe teada jälle, aga siis Mõhk ja Tölpa Ja ja seal üks eriteedisele intelligentne mees oli üks ostsiks kutsuti, ülesid Libere raba, oli tal see korralik elavuse ehitatud ja sääskede eest tuli kuuselatva ülevalt ära saetud ja seal oli õnn peal sääsed kõrgele Jelendail. Seal ta sai siis suvitada ilusti ja kõik. Mul oli seal raadioaparaat ja, ja siis korralik aken oli ees ja, ja raamatuid oli. Mulle kinkis veel raamatu suur nälg ja siis küsis, et vaata, kas sa tunned iseennast ära või. Ja eks sealt leidsin küll sarnast ja temaga me sobisime kõige rohkem, seal oli nii vaimsete huvidega pois selle ja väga, väga tundlik ja muuseas ka väga hea täpsuslaskur. Ise. See mees sai õnnetult surma. Kahjuks oli seal, kus ta toetuspunkt oli, kus ta toitu saia läks sinna välja ja relvadega, aga sinna ei võtnud, et pererahvale mitte pahandusi tekitada ja oli lauda peal, kui tuli haarang ja võeti ta kinni haavatult raskelt haavatult, kuigi ta vastu ei hakanud. Jälle oli ta maas ja siis pererahvas pidi hobuse vankri ette panema ja siis visati laagrisse ja üks see julgeolekusoldat oli istunud kui peale kohe mees meelemärkuseta ja peaaegu ja elusates oludes. Ja see pererahvas oli. Istuge ometi kõrvale, solirvitatud talle näkku üldisel pererahvale. Niisiis, kuhu ta sai edasi, seda ei tea. Eks ta kuskil jäljetult jäljetus hauas puhkab, nagu minu vend. Saatus. Ja. Siis ükskord oli meid koos 28 meest ülegi, Kebera rabametsavennad. Tegin neist seal sellest grupist paar ülesvõtet ka tavalise fotoliidi peale 36-sse peale. Aga selle lindiga läks pärast nii õnnelikult, et mul süda naeris sees. Kas teil haarata, kuid tuli ka üle elanud metsas või? Tuli küll. Ükskord oli, saime vennaga 49. aasta suvel maasikaid langi peal musta raba ja kiki peale raba vahepeal vahemikus. Ja ma kuulsin seal nirk madalahäälset hüüatusi, nagu oleks olnud vend, ei kuulnud seda. Ja ütlesin, poeme kähku peitu. Vend tuli ka kohe ja teine teispool seal suur juure juure võsude tihnik oli kasvanud, olime seal sees, mina olin põhja küljes, vend oli lõuna pool küljes ja varsti ilmuski metsast ahelik. Ta suundus meie poole, muud mitte midagi, kui mul oli see saksa ja vennal ka. Nii et jälle võtsime kohe kirbu peale, kes tulijad, nii kui märkab, et siis ei jää muud midagi kui päästikule vajutada ainult ega siis seal metsas ei olnud vangi andmist ega ei võetudki, seal oli ainult kas elu või surm puhtal kujul, kas vabadus või surm. Ja ka ilusti läksid, teine teistpoolt mööda veest. Ootasime veel tükk aega veel ja olnud midagi seal. Hakkasime pärast hiljem maasikaid edasi sööma ja oligi sellega see lugu lõppenud. Ja teine kord olin üksinda, varakevadel läksin jälle ülemusele, tabasime jõhvikaid korjama, lugevalt olid väljas v nired jooksid igal pool kuulsid nagu lumeselle jää ja Jäärusse peal Messavjov teie peal käis üks saapaklobin, korraks-tõusin ülesse ja vaatan umbes üks, nelja 50 meetri kaugusel minust üks vene soldat jällegi automaatteose mis muidugi männi varjus, siis hoidsin isikul teda kogu aeg ja. Aga ei märganud minda, uuris maast neid vaevalt märgatavaid jälgi ja läks jälgede suunas teise poole ja mina kohe siis vaikset viisi sealt minema ja pilliroovarjus sain ühe selle musta rabalauka äärde minna seal kaelude vahele ja mis seal kasvasid, nende pilliroo vahele kõhuli maha. Ja siis toru ots muidugi suunatud metsa poole. Nägin kahte, kes läksid raba äärt mööda seal musta raba ümmarguse raba vahemikku, läksid sealt edasi ja külmetasin Todisesind täitsa kontideni läbi külvanud, tegelikult et lodi ludisemine kadus ka juba ära. Kõik vaatasin, et tänavu on kõik on vaikne ja läksin uuesti tagasi, jätkasin oma jõhvikakorjamist edasi. Ümmargune rabanemiseks, paar kilomeetrit on ta kõige rohkem lai või ei ole sedagi. Siis õhtul kõlas kaks vintpüssipauku, tähendab hirmsasti kogunemist signaal ja siis oli koerte haukumist ka koerad, ka need olid põnevamad juhtumised, mis metsas olid. Aga selle metsavenna elus oli ka jälle idülli ka ja päris, milles kohe süda tundis täit rahuldust ja rõõmu ja rahu, peaasja rahu oli see, kui saabus õhtupäike, hakkas loojuma, siis päevased lindude häälitsused, vaibusid, vaibusid järjest ja kord oli siis täielik vaikus ja rahu. Isegi tihtipeale mitte tuule kahinat ei olnud kuskil. Algasid öö hääled. Igasugused kutsusime kitse, mekutavad, lepiti, seal teevad nisust, tulistavad tiibadega, seda, siis algasid need jälle omada hääled ja lindude loomade häälitsused. See oli niivõrd paeluv teinekord, et kogu selle eluraskused kadusid nagu selle varju, kõik mis oli kõige suurem igatsus, oli muidugi koduja omaste järjel. Ja niimoodi niimoodi see asi. Ja teinekord loomadega kohtumisi jälle. Ükskord venna kestusime varakevadel langi peal kasevõsa oli ja kuivanud lehtedest Sapsa Saps mõtlesime, kes tuleb, lasime seljakotid seljast ära jälle ja tuli üks nugis ja paari sammuga hobusel vahiv meie otsa täiesti üksisilmi. Ja siis niisugusel puhul ei tohi silma ka pilgutada, peab absoluutselt liikumata olevat ja siis vahtis üksisilmi, ta ei saanud aru, kellega tegemist on. Vend küsis, et noh, vedas, kuhu saab, kasutad siis aga siis oli pikkade hüpetega mineka kohe käsid. Ja sai mitmete loomadega seal põtradega, eriti oli huntidega, oli kohtumisi jälle üksud vanahunt, hunt läks üle sihi minu ees, umbes 30 meetri kaugusel, viie kutsikaga, tore oli vaadata, kui kutsikad, siis üks, üks tõmbas sabast kinni, nägelesid omavahel nuuksusid ja Giulusid seal und, vanaemahunt vaatas minu peale küll ta nägi küll, aga aga ju ta ei pidanud ohtlikuks või ei saanud lihtsalt aru, sellepärast liikumata seisid. Kes siis läksid lõpuks üle sihi. Ja samuti Ilvestega mitu korda kohtumisi olnud. 48. aastal tõime ilvesepoja koju, seljakott tühi ja tõime koju ja kasvas kodus ülesse. Paugu muutus võib olla ohtlikuks mu õetütrele ja kartsime seda, oli muidugi täitsa taltsas, vabalt ela silmapaelade elva puurite. Ja sisse sai andis ta loomaaeda. Sai vil selle aiakursi rahaga 1200 rubla veel. Sellest oli kasu ka nii palju kahju Roomast lahkuda, ta oli nii tore loom, kodusid aitas kohe.