Leo Jaago 1927. aastal Tartus sündinud mees on üks väheseid eestlasi, kes võttis osa Vietnami sõjast, teenides Austraalia armees. Tema jutustus algab lahingumehe kolme päeva puhkusest. Ja siis ma läksin rannakaitse kapteni juures jah, et laev sõidab, homme on ikka välja tulla ühes, et meil mingisuguseid lahinguid ei ole. Puhka. Võtsingi oma püssi ühisel lühikesed püksid ja mütsi ja esimene päev oli päris ilusast, magasin. Ja järgmisel hommikul magasin jälle ja siis hakkas see lahing peale, kuulid hakkasid tulema läbi rabini ja mis meie ülesanne oli, et me pidime Eskorditama väikest paati, mis tegin maaga Kaardi Vitnani rannikust ja ta läks liiga ligidale Vietnami rannikule ja tuli raketitule alla. Ja siis ta sai pihta, meelaev läks nende ja maa vahele ja siis avas tule. Ja ma jooksin Kazis tekil oma püssiga paljajalu ja lühikeste pükstega, vaatan ameeriklastel kiivrid peas ja tšaketid seljas. Kuulikindlad või kuulikindlad, vestid ja see on, ma olen paljajalu ja, ja vaatan, et lased vale koha peale, laeva peal oli kolm rasked kuulipildujad ja üks miinipilduja. Ma küsin siis kapteni käest, et kas ma võin tuld hakata juhtima, et ma näen, kus nad on täitsa näiteks mu kuni juhi ja siis hakkasin tuld juhtima. Ja see väikelaev, mis tegi mapisid seaga, siis tasakesi alla minema, rajuma vajuma. Mehed hüppasid üle parda, tulid meie laeva peale ja osa meie laeva meeskonda hüppasid üle parda ja hakkasid tule all parandama. Ja panin punni ette ja istud Paat peale ja siis tulid helikopterid seppanisele lahingu seisma, nagu nüüd neli, viis helikopterid hakkasid siis, kutsume Kansipid mini kannidega hakkasite rakettidega nendega laskmisrannapalli kõik vaikseks. Ja siis ma ütlesin kaptenit kuule, et mul on ainult kolm päeva, et ma ei saa enam tagasi oma üksusi juure ära muretseda, aja need asjad ära. Sõitsime laulsid tagasi, kus ranna kaitseb, taas oli ess kaptenist mulle täna läheme ohvitseride messi, võtad mõned napsud ja ma mõtlesin, et ma ei saa neid täna neljas päev juba, et ma olen nüüd jooksik, täitsa ära muretse, jäin sinna siis viiendaks päevaks, ta tuli minuga ühe ise siis veekomandör tuli muga ühes ja paar teist meest tulid mu tõeline sõitsime siis nui Tätti, kas minu üks siis oli? Ma viisin oma messi, seal oli mu ülemus, mitte kapteniga teine ülemisesi kurja näoga, ütles, et võta oma tõstjale rihm ära, müts peast ära, et sa oled vahi all. Ma teadsin, ma olen kaks päeva jooksis olnud ja see on tööaeg, on see kaunis kõva kuradi korded panevat seal kinni. Ja siis nad toovad mulle kaks püssimeest kõrvale ja marsivad mind, Tälkija sealistab minu kaptenipaberid ees ja kus sa olid? Ma olin lahingus. Ei ja otse solid, mõtlesin, täiendas, lubasime kolm päeva mängaks päeveliste heisoidjookse, siis ta teadis, karm kohus on. Mõtlesin mul tunnistajad on, kes muga ühes oli, tema ei saanud tulla. Et kes see tunnistajaid on. Mõtlesin Kaus, kaart, rannakaitse kapten, rannakaitse kaptenmajor, seda meest oma elus läinud kurradi sedda, mis ta nüüd, et ja, ja siis Kaptenkutselised tsüklonid vastu tunnistavad, et kes on näinud, kui sa siit kusid. Ja mõtlesin, et hea küll, kopp tuleb, sissekeetja ütleb, et jah, et saarlased on nii purjus, kui ta siit ära läks, laulis ja läks kohe. Kurat, midagi on kuskil viltu. Te käisite seal teis tunnistajaid, mõtlesin ja see mereväekomandör on siin ja merede komandör tuleb sisse, ta ei. Ma korjasin ta sealt litsimajast üles, ma vaatasin, vaene Austraalia sõdurit, ma kurat gaasi tagasi. Niiviisi nad lihtsalt tegid nalja teejärvel kõrval ja siis ma vaatasin nii üle üle laeva kuidagi. Kapten olla Kreutzwaldi anud gäng koort kängurukohus ja siis ta küsis minu käest, et mis sa siis ta teha ka seda Kõrgeima valitseja juure kohtusse minna või mina määran sulle karistuse. Ma siis hakkasin juba, saame aru, et see oli nali ja ma ütlesin, et ei, et ma võtan sinu karistuse tisse, nüüd siis kiires korras klubisse ja pead igalühel õlle ostma. Ja kahju, et kapten, mõni päev Villem oli lahkumise pittu ja meeleldi luus, kapten noormees seda kogumis ei olnud. Ja me võtsime natuke napsu ja laulsin meniski asi kapteniga siis maadlema, tema oli suur mees, mina olin väike ja ma võtsin tal siis käte-jalgadega jalus kinni. Mindi üle siis antest, ta tahtis minna pea ees panna 44 trummilise vette ja ta ei saanud mind tõsta, et ma ostsin, tegi algust kinni. Ja kõik umbes nii lõbusalt ära, aga järgmine oomika, kui ta ema oli ära läinud, noor kapten, siis andis mulle käsu, et tule minu juure. Läksin sinna, viskasin talle kulpi. Ta ütles, et nüüd minu osades on riskineed, sina ei või ohvitseridega enam maadelda. Mõtlesin, aga mina, Maarjuma kaitsesin oma elu, tema ütles, et ei mõtlesin jess. Ja siis ta ütles mulle, et ma pean sulle silma peale. Mõtlesin, hea küll, kapjanud, mina teen oma kausi ja teise on teie ülesanne ja pöörasin ümber, läksin välja. Sain telefoniga, brigadir tahtis mind enda juurde, läksin sinna, ta ütles, et sa pead formeerima. Kümnemehelise üksuse, sinu ülemaks on uus mereväe ohvitser. Aga sul ei ole temaga palju tegemist, see on kõik sinu väike, üksnes seda üksnes siis kutsutakse. Liikuv Austraalia sõjaväe Training, tiin. Toobal, Aami austraaliaaami, Training tiim, kus oli siis me hakkame ühte Vietnami, okei poodiaid pataljoni kompanii Company järgi austraalia taktikat õpetama, et õpetame neid nädalad ja viime need kolme päeva operatsioonile. Mõtlesin, hea küll, aga kus ma need mehed, brigadirid, Samine siis oma kapteni uurija küsib kapteni käest, kapten oli sellega nõus, aga ta küsis, et miks sind valiti? Mõtlesin, vot seda ma ei tea, aga brigadir oli minu esimene pataljoniülem ajas ja tema tundis mind. Ja siis umbes nii, 100-st mehest või rohkem ma valisin endale üheksa reameest ühe ühe kaprali. Ja mina hakkasin välja õpetama ja võttis aega Ameerika relvadega. Sellele Vietnami sõjavägiikke tarvitas veel teise maailmasõja Ameerika relvasid. Ja widgongil oli vastas ei käi 47 ja moodsamad relvad kalašnikovi, automaadi ja tehtud Hiinas. AK 47 oli palju parem relv, kui ameerika kaabain või paar oli paar, oli see Ameerika kergekuulipildujat püssimoodi, ameeriklase pidid kruviga Ühes kandma niiskeid assi takisti, see oli Khanis tihti tõrkeid, tõrkeid ja õppisite relvi tundma ja, ja siis see noor kapten viis mind talusse, kus pataljoni peakorter oli. Et ma tutvustan pataljoni ülemaga jaanpataljon, hiljem oli kani vanem, meeste oli peaaegu kolonnide aukraadist. Majori koloneli vahel vaatas mulle otsa, mul olid suured vuntsid. Ütlen otse, kes oli noormees. Ja ta siis küsis minu käest, nii mullegi tõlk ühes on minuni kaptenil tõlk, öösiti küsisin tõlgi käest, et kui vana mina olen. Ja mõtlesin tõlkil, et 99 aastat. Tule istu jättis selle kapteni sinna seisma. Ja küsisid, mis kogemusi, sõja kogemusi sul on. Ta hakkas inglise keelt rääkima Lõuna-Vietnami ohvitseri pataljoni ülem hakkas siis inglise keelt rääkima. Kogemusi sul on, ma tean, et see ei ole 99 aastane mees naljahammas. Ta ütles, et sa ei ole austraallane. Mõtlesin, et ei ole, et ma tulen Eestist. See talle mõistusele ei hakanud, kus eesti tuleksit ütles siis oma käskija tomaa Cavard siia ja siis ta otsis ja otsis, ei leidnud. Ja siis ma näitasin ühte väikest otti punktikest punktikest kaardi peale, sealt tulen. Ah nii, kas oled sõjas olnud, mõtlesin, et ma olin teises maailmasõjas ja ta ütles, et ei see Sungli sõda on teistmoodi, mõtlesin laias dzungli sõjas kaks aastaid. Täidis sassis dzungli, seda teadis kysis tasakesid misse, noor kapten, tead, mõtlesin mitte midagi. Alles tuli sõjakoolist välja ja sõidame tagasi, kuradi kate oli kole vihane. Tagasi baasi jõudsime jällegi, ta kutsus mind enda telki ja ütlesid, kuidas sa julgesid miskist asja teha. Teie läksite istuma pataljoni komandöriga, jätsite mind seisma siis kui pulmatola mõõtsin, seda mina ei teinud, et nüüd ma olen kahe tule vahel, kui ma oleks selle Vitne pataljoni kuked, kutselise kapten siia oleks võib-olla teda haavanud mee selle tead nii vihane ja sellest mehest ei saa midagi teada. Ja aastaid hiljem, kui ma lugesin ajalehtedes, oli kellelt kapten ülendust saanud, midagi ta tal puudus, mis Me kutsume männ, Männatasimend meestiga läbikäimine CW Andidel puudis, kuidas Austraalia või ka Ameerika ohvitserid suhtusid sellesse, et olid teises maailmasõjas olnud nende vaenlane. Asse sellega Austraalia sõjaväes, mul oli ainult paar korda üks kutsusid mind natsiks maitsema kunagi natsi ja ei ole olnud, et ma olen eesti sõdur, aga siis ei ole olnud, mis kest. Albale piss saamist. Alguses koman Eesti juurde, lähen kõnelema, hakkan nillivad kõik suud ammuli, et need kuradi uus Austraalia käskusid. Aga siis harjuvad ära. Malaisias ma olin jaoülemrühmavanem. Vietnamis olin kompanii vanem ja mõnikord oli isegi kompanii Lähen ohvitseri puudismanni kompaniiülemmehed harjusid ära. Minu käsk oli alati, kui ma Austraaliast välja läheksin, ööseks jäin kaevake sisse, kaevake sisse, kaevake sisse ja naditsid nomisse, vana mees tead. Kaks lahingut, kus Austraaliast osa võtsid, üks oli long, teen kus Austraalias kaotasid surnuna 19 meest ja vaenlase surnukeha ligi 300. Ja siis mehed, paar meest tulid tagasi sead lahingust ja ütlesid mulle, et ta enam väga, et sa ütlesid, kaeva sisse, kaeva sisse, nüüd ma tean, miks sa ütlesid kaela sisse. Ja teine lahing oli, kus palju minu poissi läksid, nuid, jäätist läksid pataljoni, siis läksid. Ja see oli lahingunimi kus koralli lahingu ja see oli lihtsalt nimi pantud, et see oli kaasaustraallased, tahtsid panna kinni Vikongi ja Põhja-Vietnami sõdurid taganemist Saikoonist tagasi jätkamboriasse. Aga siis nad ei arvanud seda, et uued sõdurid tulid Campordijast rünnates Taani ja nende kahurid olid kõik pandud silikooni peale. Üks kompanii siis läks põhja poole. Ja neil hakkas tulevahetus järsku peale värskede Põhja-Vietnami sõduritega. Nad leidsid surnukehad Põhja-Vietnami sõjaväevormis, mis olid peaaegu uued. Ja siis hakkas rünnak peale selle korraliku baasile ja kõik suurem jagu jalaväekompaniid olid väljas Saikoni suunas, välja arvatud see üks, üks. Baasi sisse, üks kahurkahur võeti ära ja üks miinipilduja jagu löödi puruks. Aziz Austraalias tegid jälle, võtsid need kokad ja kõik need kirjutajad ja kes nad olid, need tegid siis vaste rünnaku ja saite ahuri tagasi jäiseid miinipildujaid tagasi. Ja Austraalia seal palju kavatsusi olnud. Põhja-Vietnami sõdurid realiselt suur kaotes. Meiega igavesele lahingute mehed tulid minu juurde ja ütlesid, et nüüd ma tean, miks alati ütlesid, kuid meie öönaali jämed, kaeva sisse, kaeva sisse, kaeva sisse, nüüd pääseb nii elu. Kas nüüd algas siis Lõuna-Vietnami üksuse väljaõpetamine ja ma santsis käsu, et ma hakkan ühte kompanid välja õpetama ja kompanii oli Lõuna-Hiina mere ääres külas. Küla nimi oli Long. Kõrval oli üks mägi kutsutud On ka ei, mis oli ükskõik, seerib seal mägestikus, Austraalias peab ise rohkem elusid miinide läbi maamiinide peale. No ja siis ma käisin jälle rääkimas selle pataljoni emale ja siis ma käisin Austrias aresti juures rääkimas, et ma ei taha munandi, kaks maastikke, masinad, etno oma salgaga, see on, et ma ei taha teha miskit plaani. Hommikul sõidan samal ajal, et ma tahaks vaheldust saada, ühel hommikul sõidan masinatega teisel hommikul soomusmasinatega, kolmandal hommikul helikopteritega ja nii kogu aeg, et ei, ma ei saanud rutiini, et ma ei langeks lõksu, lihtsalt mõlemate masinate pääl oli kerget kuulipildujad teraspostide ja nii et sa võisid lastest 360 kraadi, masinate raadiod oli vaja, siis võid õhujõude kutsuda kahurväge, mis seal oli, iga passin kandis seljas kandvad raadio. Meil oli ühendus, oli kõva relvastus oli kõva. Aga siis välja, et hakkas peale ja ma siis tegin oma jao demonstrisseni jaoks ja hakkasin näitan, kuidas austraalia jagu töötab ja nii ja naa. Aga kas kella 11 järsku hakkad panema oma kuradi võrk kiigute üles, lähevad magama. Ja ma ütlen siis selle kaptenile teadet, mis lahti on, täitsa mõtlesin vitami komme, et kell 11 on siesta, taan. Ma ei saanud midagi teha, õppusi seisma. Väga häid, hakkame uuesti välja õppust tegema hommikul kell 11 ikka kell 11 kuni kella kaheni. Õppus lõppes, sõda lõppes, kõik lõppes kaks nädalat mööda ja siis küsiti mu käest, et kus ma tahaks seda Vitnani kompanid viia esimese lahingusse. Maakaardi pealt vaadates longaisi, ma ei tahtnud minna sellel liiga palju maa miinisid. Ma valisin siis longa, vasakul pool oli long kriin. See oli liivane, maastik ei olnud päris sügav, Sungelaga oli džungel lahtine maastik ja mõtlesin, et vaatan, mis nad teevad. Ma neid kuskil Eestis suurtel lahingusse ei usaldanud. Vii järgmisel hommikul mõtlesin, et ma olen siin, ma tulin helikopteriga helikopteriga siia, et siis ta lahinguvalmis. Et me läheme kohe siis jala kõnnime ja lääne long long kreeni ja teeme seaniskisi väikse läbiotsimise, luure Janiskis asja. Longriis palju vaenlasi ei ole. Ja kui ma sinna jõuan, siis mehed on reas ja neil on elavad. Vaat need karjuvad, ühel oli siga seljas, see karjub. Ja natsinaat kuraatiate. Me oleme lahingusse, et et mis elusaid Nonii kanalite ja see mul tõesti imestasin, ma kutsens kompaniiülene tõlkendi üritas maniskistenestiga lahingusse minna. Et see kisa juba teatab, et me tulene. Aga ta ütles, et meil ei ole toidu pakilisi nagu teil on. Et pean elavat kolmeks päevaks, mis liha me seljas kanname, selle Palvaks, et me peame elavaid loomasid kandma ainega ühes, aga mõtlesin, et kurat, et kuidas me siis nii sõtta saame minna, mõtlesime vähemalt esimene rühm, kes on ees, et see midagi elusat ikka need tagumine rühm kannab. Siis ta ütles, et ma mõtlen seda natukene mõtte siis tund aega, aeg läheb kogu aeg ja tuleb tagasi, ütleb jah, et mul on hea mõte. Et ma panen need elavad loomad tagumise rühma juure ja siis oli see juba tema mõte, loomulikult, ega siis mina olin ainult nõuandja, tema, tema pidi olema see tähtis mees. Lähme siis vale reaslane välja jõe kaardi, kus vesi oli nii põlvini. Ja siis käis esimene pauk. Ja see oligi kaugel tõlkides widgong on meid näinud. Kompaniiülemale ütlesin, parem pane mehed ahelikku ja ja teised grupid taga ikka midagi juhtub, et mees on rünnakute ja ma mõtlen. Kõik istuvad maha ja mõtlevad. Kapten, siis kõnnib ringi ja läheb kuskile mujale, teeb suitsu, tuleb tagasi, toob oma rühmaülema, et kõik kokku sõimab näo täis, et miks te miskit asja tee, mida mina mõtlen. Esimene rühm, oled kohe siin pidanud vajaliku minema ja sa pane oma rühm ahelikku, siis lähme sinna džunglisse sisse. Lähme džunglis sisse. Vähemalt käib jälle pauk. Ma teadsin, et widgong teab, kus me oleme. Liiga mõtlesin kaptenid, ärme lähme paremalt vasakule. Ma mõtlen. Ja see käis kogu aeg, et ma mõtlen ja mõtlen ja ma ütlengi, see peab miskit kuradi inimese kannatus olema. Ta ütles siis, et mehed on väsinud, et Nabi oleme ainult kõndinud üks, kaks, kolm kilomeetrit. Mu mehed on väsinud, Me peame siia seisma jääma. Ööseks mõtlesin, et ei ole midagi teinud. Ei, me ei saa minna, et me oleme väsinud, mõtlesin, hea küll, et mis su plaan on, siis? Vaid ma panen kuulipilduja siia ja kuulipilduja sinna. Et need siis kaitsevad meid. Mõtlesin vist saadaks välja. Luure, joodi, vaadatud, ümberson tühi. Natuke hiljem ta mõtles jälle ja siis kutsus oma rühmaülemad ja sõimasin näo täis, et miks ei saadud luured välja, et kindlaks teha, et vaenlasi jõuna? No need läksid ära sõita siis kahe mehereid võtta kuulipilduja, öised, mine nagu ees. Ja korpora läks, seal hakkas siis tulevahetus peale. Kobra raadi, minul raadi, ma küsisin mis lahti ja ütles, et no ma olin natuke tagapool ja kui ma ettepoole jõudsin, üks sõdur rääkis teisi sõduriga teisel poolel teel, aga teisel sõduril oli teine vorm seljas ja mõlemad rääkisid vietnami keelt, et ma ei saanud aru, mis nad rääkisid. Ja siis järsku ma nägin seda punast tähte, mütsi ees. On äkki mingi tema laskis mingi, tõmbasin temale tule peale, läksin kapteni, üritasin, su mees rääkis vaenlasega. Mees kujutatud siin meesis ehita kurat, vaenlane ei olnud, et need samas külas, kus mina elan. Et ta oli mu sõber ja see oli vitamisedasi kaprali, austraallane ei, Austria oli ikka see oli, mis need põhilised, minu abi. No jääme sinna öösi, siis hommikul hakkame jälle liikuma, oli väike tulevahetus jälle, kapral oli jälle ees. Küsin, kas ta midagi abi saada kauri tulva niisketes ütles, et ei ole, vahed jooksevad Musta pitsijaamadega meed. Mõtlesin passilõksude peale. Vaatasin puu peal ja puu peal oli niisugused märgid. Kutsusin tõlgendrit, mis need märgid tähendab? Tõlki ütles, et siin on püünised ja miinid kuskile Therese kaugemale mine ja mis kutsus, kutsin Corbriori tagasi. Missugused märgid need olid? Kaks puutükki oli pantud kuu peale. Kui puutükk langeta, ei kuku ristipuukoore peale. Ta oli risti pantud siis kuidagi kogemata, silm läks peale ja siis hakkasime õrnalt otsima ja siis leidsime miinivabriku, kus widgongid olid teinud maa, Miisid. Jälle unustasin ütlemata. Austraallased ehitasid tätov külast Hiina lõunamereni miinivälja hüpo vitamiinidega. See väli oli umbes üks 100 meetrit lai. Realintsineerib panid miinid ja läksid öösel ära. Vikongi diilisid Öise sisse, võtsid miinid üles ja pani tauste aastale ette. Austriale intsineeritud hakkasid jälle miine paremini kõndisid oma miinide otsas, seal oli meil jälle kaotusi. Kui ma selle miinivabriku leidsime, olid need Austria paljaniinid, mis olid üles võidina. Nad tarvitasid seal lõhkemoona. Selliseid hävitasime ära Estkompaniile, mis vahepeal oli siga ära, tapeti kanad ära tapetud ja kõhud on tühjad. Nüüd peame tagasi minema. Ja see oli siis esimene lahing nendega, kas seada mina ei ole küllalt kaugele kuulda, ei ole. Masede sea tapmist ei näinud, aga keegi mulle rääkisid, nad panid liivakoti sisse. Ronite liivakoti üle, siia peaaegu tapsin sigadel tsi, karjunud see oli siis see esimene oli petunad, olid õppinud nagu midagi juhtus, see ohvitser alati, mõtlen, ja siis see mõte oli, minu mõte, oli tema mõte. Ja ma läksin tagasi ja kirjutasin raporti, et mis juhtus ja läksin siis pataljoni siis kuidas on? Ma ütlesin, no tõi tahnidest laimatega, ütlesin ta. Natuke halvem, kui Austraalia üksused, olivad pataljoni on mul hea meel. Siis ma olin nuid, jättis paar päeva ja sain jälle telefonikõned ning mine ja siis hakka välja õpetada teist kompaniid. Ja see kobarülem oli juba palju parem mees. Alguses rääkisime ja arutasime ja tema vahtis seda demonstraisseni, kuidas meil teine rünnakuid ja tantsisid, aga teil on paremad relvad, kui meil on ameeriklased ei andnud Lõuna-Vietnami sõjaväeliikide neid moodsaid, relvasid. Selle kompanii väljaõppe, läks päris hästi. Ja me läksime nuid kinni mägedesse, mis oli lõuna pool. Ja sinna viidi meid soomusmasinatega, siis ma sain teada, et üks Austraalia kompanii teiselt poolt mäkke ülesse, et ma võin nii kaugele minna, et ma kaugemale minna. Ja nii kui me hakkasime ideoloogiast üles minema, nii, kas tulevahetus peale vihma hakkas tulema, pangesid, läksid kaks, kaks jalga üles, tulid kolm jalga tagasi ja see oli kõva lahing, lõpuks mehaanike mäe otsa ja siis raadi austraallaste ühendus, kes oli teisel pool mäge ja neil oli ta kõva tulevahetus ja ma tahtsin kahuri tuld saada, mida saanud Austraaliasse käes ja uusmeremaalaste käest, nemad toetasid Austraalia üks, sest. Ja siis üks Ameerika hääl tuli raadiosse. Blady fooruner, kas sa tahad abi saada? Mul olnud 100 55. 170 viieline patarei, siin vabi, tahad saada? Oled ameeriklane, ameeriklane, jääd, ma annan sulle kohe tuld peale peale teist maailmasõda 155 millimeetrise mürskasid näinud ega kuulnud, et siis hakkas hirmus tuli peal, kes Vitcon pidi olema see ike, kui sa kõhuli laamasid, tunned, et maa hüppab 100. Ja siis tuleb ajutise vaiksesse, liikusin jälle edasikompaniile mütsi, teine laename siia sisse ja sain Austriaali üksusega raadi. Ütlesin neile, et kus me jääme ja need ütlesid, et widgong põgeneb ja tuleb sinu suunas ja mõistis puu all ja vaatasin neid mappide pealt, vaatasin refron siia kaardi pealt, vaatasite ja kus ma olin? Ma vaatasin kuradi imelikku kiivridega, mehed jooksevad mööda. Kurat need Ameerika kiivrid, et need on kurat. Põhja-Vietnamis. Jooksid meist läbi ja ma hakkasin sisse oma püssi võtma sõber kõrval korpolaristis tõmbasin neil tule peale, need kadunud siis. Siis ma ütlesin kaptenile Kuleta tornil natuke maad eemal, läksin tema juurde, ütlesin kuule, et Põhja-Vietnami sõdurid jooksid mööda, ütles ei, see on võimatu. Et mul on provintsirühm seal, et see võimete kurat läksid mööda ja Austraalias ütlesid meile enam tulevahetust, et see vaene läheb, et sinu juures olema, et ole ettevaatlik, mõõtsin, kaeva keeles sisse neid. Ja natsid kaevasin ennast suured puu alla ja siis hakkas raketituli peale, kes tulistas, Põhja-Vietnami sõjavägi ei lasknud mitte inimeste peale rattalt, esiNad lasid puude pihta. Miks need puukillud tegid meile rohkem kahju, kui rakette mürskonnas lõhkeb maa peal. Ja me olime tule all, õhujõud, vanad vihmasajud. Suurvägi andis meile kaunis kõva tule ja see kestis nii ööseni terve öö magada ei saanud oodasimegi mingisugune rünnak, tuled ja hommikuvalgus tuli, siis ma vaatasin seda ümbrust, et see ümbrus oli is, kui oleks kuu peal. Puid enam ei olnud. Nad seisid püsti ja puudulik, lõhkenud ja kuumaastik. Ja siis kapten saab raadiokõne ja kõneleja kõneleb ja saab vihasemaks ja vihasemaks. Viimati viskab raadiot haru ära, lööb jalaga raadio vastu, mis keeles Tre vietnami keeles ja vähem tema juured küsinud, mis viga on, ütles, et muu provintsi ülem süüdistab mind. Et ma lasin Põhja-Vietnami sõjaväe ära, põgenete. Võitsin, naera, muretsen, ma panen oma repordi sisse, et tõelikud, mis juhtus, vihmasadu lõppes ja ma sain helikopteri sisse, haavatud viidi ära ja siis hiljem tuli helikopterisse vis surnud ära. Ja siis ma oma poistega rääkisime seal, et enam mõtet Jüri, edasi minna, Austraaliasse meie poole, et me elame siis tagasi, jõudsime õnnelikult suuremana maantee peal, seal oli kaks soomusmasinad ja veomasinad ja need viisid mind siis tagasi tätousse. Ma läksin tagasi nui Tätti, kirjutasin reporti ja siis läksin poistega kantiini, kus nad õlut võtavad, pesime ennast ja siis me rääkisime poistega, et me peame midagi kandma, eriti vihmasajus. Et tunnustab ära, et oma inimesel olid must poris mussad igatpidi must. Et ainuke asi, mis reetis põhja Vitlemisi ära, oli nende müts, kiiver, kiiver ja ja mõtlesin, et me kanname siis oma kiivri ümber närvilist Clintoniga, võimalajas tegin, vahetasime seda iga nädal, iga nädal oli teistmoodi värviline lint. Puhkus ja siis ma läksin treenima kolmandat kompaniid, jess sain kolmandad kombainid vitreenima, kōik kutsuti mind tagasi ja ütled, et kas tahad viieks päevaks kodupuhkusele minna. Ma krabasin selle kohe ja ütlesin jah. Ja siis üks teine mees võttis treenimise üle ja. Kaks, aga hiljem olin kodus. Ja ma olin siis päeva kodus purjus, et unustada ja siis pohmell. Pohmell, inski jõudsin koni, Saikoonist viidi sisse helikopteriga tagasi nui Tätti. Need olid juba lõpetanud õppuse ja viisin nad teise poole longa mägedesse operatsioonile. Hakkasime jälle mägedest ülesse minema ja midagi ei juhtunud. Mõtlesin. Ja see oli ka jääkapten. Ma rääkisin temaga, saada üks rühm ette ja siis panin kaks kõrvale jääb kompanii peakorter keskele ja ta oli kohe nõus. Ei läinud järele eimiskist asja ei olnud selle meiega, see oli koor ja ta oli sündinud Põhja-Vietnamis, mitte Lõuna-Vietnamis. Palju Vietnami ohvitser oli Põhja-Vietnamis sündinud katoliiklased ja kes tulid, põgenesid ära. Siis läksite Lõuna-Vietnami sõjaväkke. See oli läbisaamine Vietnami sõduritega, kuidas Vietnami sõdur suhtus Austraalia instruktorisse häste, seal oli juhus, kus väljaõppel üks kompanii Lembit lõunale. Mõtlesin, hea küll, täitsa teie, Reonda, ümmargused silmad silmadega mehed suure ninaga mehed ei söö meie toit, mõtlesin, et proovime. Miskis väikse onni, mis pidi mees, kui kohvik või midagi sellesarnast. Sai siis natukene ja ta ütles, et kas ma võin sulle siis tellida midagi, mõtlesin, et jätan siin olid selle sinu hoolimata kaks oma poisi ees. Kindluse mõttes. Tartu hotellides ja sõime ära, seal oli suur kala, kuna ja kõike maitsev, miskit kala, ma ei ole elus nii head kala elus söönud, kui see oli seal igasugused kastid ja vürtsid ja kõik ringi ja seemnesõrmedega tiss. Paldinski väike kauss kõrvades võisid oma sõrmesid pesta ja riisi, sõime sõrmedega. Ja siis vanamees, kes meid teeniskisse oligi kokaks ja kõik teisi ja küsige sa midagi juua tahad vä? Küsis kapteni käsi. Kapten küsis minu käest. Mõtlesin, mis sul on. Ta ütles valget riisiviina ja mul on kollast reisi viina. Mõtlesime, mida sina soovitad? Ta ütles, et kui sa jood kollast reisi viina, eksis palju poegi. Kui see valget sa jood, siis ei saa midagi. Mõtlesin, no hea küll, et ma jõuan kollast, aga mitu, aga sul on täitsa, mul on kuus tütart ja. Kuna käima sööma, siis oli väga odav. Kas Vietnami sõduritele maksti palka maksete jaga siis paljude nende palkasid Assadi kõrgemade ohvitseri poolt ära. Nad said palka ja nad ei saanud palka. Aeg vaesed, et kui nad surmasid, siis nad lihtsalt naeratasid ja ütlesid, et ma nüüd lähen paremasse maailma elama kui said surmavalt haavatu surmavalt haavata ja kaunis tihti ma hoidsin endel neitsi üles. Nad olid, ma olen väike, veel kergemad ja siis mul oli riskid kommertssõdur, kui ta sureb, et siis ta ei sure üksinda. Et teil on alati keegi, kes räägib. Nõia köhi 67 aasta hakkas lõppema, siis küsiti, järsku kodu tahad minna. Ja ma mõtlesin siis mõlema sõduriõnne küllalt lükanud, mul tuleb ajutise olnud ja nühkis asja ja et kui võimalust on, et ja siis ma lähen enne jõulusid kodu ja siis öeldi, et kui sa neid kodu läädid, sa saad kolm kuud või rohkem puhkust, mõtlesin, jumal tänatud. Ja siis järsku üteldi mulle, et ma enam ei saa laagrist välja minna. Et seal on kaks nädalat, enne kui seal lennuki peale lähed. Nii ma küsin, miks nad ütlesid, Vietnamis? On nii palju suguhaigusi. Saite kõik, viitsisid, haigused olemas ja sa pead veretu, proovin siis läbi käima, et ju siis on ikka midagi viga, on siis kahe nädalaga saades sind ära ravida, no ma käisin siis vereproovidest läbi ja kõik ju tuli välja, et ma olin puhas. Aga siis ma pidin olema äike, ma võin kuskile minna, ma pidin olema laagris kaks nädalat ja siis viidi mind lennukiga taousse, mis oli Austraalia see plaan, sest varustus, varustus, seadi, lase mind ka välja ja sealsest lennati mintsa ikooni, kus ma jäin jälle ööseks. Aga imelikul kombel, Ma võisin Saigonis kõndida ja keegi keegi rollid mind, et kui ma oleks tahtnud, oleks saanud. Ja sai koolis, siis ma lendasin otseteed Sydneysse, tädi jootis mind katu ja kuradi koer tuli kallale. Kodu jõudsin leidunud. Ja kutsikas lahk, kujundume tagasi ja siis mul oli kolm kuud puhkust. Ma sain jõulud kodus olla kuni peale lihavõttepühasid. Ja siis ma läksin sõjaväe peastaapi jõudsin, mis mul siis uus ülesanne on. Lähed Kananga sõjakooli tagasi? Kaheksa aastased, mõtlesin lause. Andres mulle nii palju käima, seda enam ei taha näha, et võtaks midagi kergemat kohta saada. See oli džungli sõjakoolis ja seal oli karm elu, sa pidid, sa pidid tegema, mis sõduritel, kes nõudsid ja ma hakkasin natuke vanaks jääma ja mõtlesin ma seda kohta enam ei jõua pidada. Sisendist toota, läksin jälle kodu ja olin paar päeva kodus ja tuli käskjalg järgi, et sind on pantud, kontorisse tööle tuli mingisugune niiski osa vaatas abiellunud sõdurite korterite järgi, et kui nad marssisid sisse ja välja, et sa pidid kindlaks tegema, et kõik oli korras. Ja elu ja siis mul hea sõber sai surma. Kes võitis Victoria krossi? Ma olin temaga ja siis ma mõtlesin kuradi, kuidas tema sai surma, austraallane Austraalia, nii et. Et ma panen palvekirja sisse, lähen tagasi Vietnamisse. Esimene palvekiri lükati tagasi, et sa oled liiga vana. Teine palvekiri tuli tagasi midagi muud põhjused. Ma siis läksin oma ülema juurde, kes oli erakolonel, kirjutage mulle üldse ja kirjutas vitamise tagasi minna. No problem kirjutas kirja. Järgmine kiri tuli tagasi, et sa pead kalangra sõja kooli minema kuueks nädalaks, et läbi kursuse, mis kestab kuus nädalat kuus nädalat. Kuradi nuhtlus. Ja ma läksin siis kalanges džungli sõjakooli, tegin kuus nädalat läbi, see oli väga raske, see oli väga raske ja mis seal siis raske oli? Ma hakkasin vanaks jääma, aga siis me olime tööandjad, me pidime olema kõige paremad ja palju nõuandjaid. Kui sa vaatad nimekirja kõigist surma, said, olid kõik varandohvitseid surmiga. Ohvitseri sai surma varand, ohvitserid, millesse treening seisnes, mida seal tehti. Lühidalt magamine oli väikene. Sa peaaegu töötasid 23 tundi, magasid üks tund päevas. Raadio peal olid kogu aeg, et sa rääkisid teise mehega peaaegu terve ja siis hommikul ööd latid seal magada tund aega ja siis oli see ei ole midagi muud tegemised. Magamatus, magamatusest jäid, väsinuid, kontrollisid, kui kaua sa jõuad vastu pidada? Läksidki jooksma ja niisugused asjad, mõned mehed kukkusid nädala pärast, väljaütlemisi oli üks 50 meest, tuli seal kursusel ja kursus lõppes, oli 20 meest või vähem järgi jäänud. Siis kursuse lõpul mees kutsuti kantseleisse netti üteldi sis, kus miskis üksusi juurde nad lähevad kas Spessefooses epo või Rainservianiskased asjad. Ja kui minu kord tuli, ma läksin, siis, siis seal oli oluline, istus laua taga. Ta ütles, et sa tegid häste paat aga ma ütlesin siis, ärge palun olen pat. Aga sa ei oska Vietnami sõduritega ringi käia. Mõtlesingi sellelt, kes seda teile ütles, et seda, mis meie väljaõpetajad on leidnud selle kuue nädala jooksul üldse kõik tehnikad ja kõik on olemas vastav piinamine ja kõik on hea. Aga sa siis ka nendega ringi käia? Mõtlesin, härra kolonel. Kui sa ütleks mulle, et mul on väga kõva vrakk, et ma selleks, et sai aru, et ma ei oska läbi käia, mõtlesin, et siin on brigaadi. See mees, kes oli nui tädis, kui mõtlesin puru. Et siin on brigadiri Recumann täis. Soovitus. Veri, Aili Recomenditud p, äi Faizer sobib ülimalt hästi. Nõuandjad nõuandjaks. Ja ta ütles seda mulle paremini näidanud, mõtlesin teie asi. Ta ütles, et kahju, et me ei saa sind tagasi Vietnami saadet minema üksise juurde tagasi. Ma läksin siis Ma ülema juurde tagasi Brisbane'is. Ta küsis, kuidas kursus läks, mõtlesin kursuseks hästi, aga siis oli seal üks aga ja seda küsisid, kas mitmekesi minna ja vaata, et võib-olla sa siis seal tselera üksuse jüriministri austraaliaaami, Train tiim Vietnamis, Solis special üksus, mis kunagi ei tulnud, Austraalia oli kogu aeg Vietnamis. Sealt käis 900 meest läbi ja kaks eestlast isee. Siis kirjutas palvekirja, et Lähen Vitna, mis ei tähenda, mis üksusesse. Nädal-paar hiljem Marsi käsu lendasime Singapuri Singapurist Saikooni sama asi jälle military. Politsei võttis mind üle Magazine. Vanad olemas juba mitte telgid enam, kus me vanasti elasime ja ma läksin oma vanaüksuse juurde ja tundsin seda majorit, kellega ma kunagi dzungli sõjakoolis resolutsioon. Leod, kui sa tahad minna, siis mõtlesin, ma tahaks tiimi minna ja ta ütles, et mul üks asendist läheb. Paria Paria on linn, mis oligi pukk Tui provintsi pealinn. Ja seal oli see suur ameeriklaste peakorteri ja vietnami väljaõppele laagritest. Mul on sul hea koht Pareas võltsimise kohta. Koht on, kas sõjategevuse, alati, kui tegemist on, mõtlesin raadi, Kuniska asi mulle ei meeldi. Siis ära muretse, seal on spetsialistid olemas, sina ainult neid kontrollitud ja ma läksin sinna, siis võtsin selle töö üle. Seal olid ameeriklased selles ruumis Austraalias oli teises ruumis oli minu Kondrajal Switnud, iirlased olid kolmandas ruumis ja manisku kadunud, samas ja seal oli nii palju raadiühendusi iga üksusega ja minu pea. Meie ülesanne oli, olid, ma saan õhupuhastust, et kui lennukid tulivad, nui Tätti, et ma pidin siis Promentsiifile helistama, et jätke tulistamine, järgeid, lennuk tuleb sisse ja mul oli siis niiske, suur alt seina peal, kus ma märkisin iga iga õhtu märkisin ära, kus igaüks seal oli korea üksused Ameerika üksused, kus nad kõik hoolivad ja mul hakkas see närvide peale, et sa võid ainult ühe sentimeetri eksisest teha, napib ja, ja keegi saab surma. See ei olnud minu töö. Ja mina siin vannun, käppis man, käpuli, suur ameeriklaste laager, kus õpetati Lõuna-Vietnami sõjavägi välja. Ööl õhtul tulen ümber nurga, põrkab majoriga kokku ja major oli minu üks rühmaülem, ajas ins löövad, miks, sest see ei ole tiimis, mõtlesin noh, et kalangra lükkas mind tagasi. Ta ütles, et ära muretse. Ja siis määrati mind Rausse nõuandjaks, mitte regular ja sõjaväe taga siis kaitseliit ja oma kaitsjaid mõnedki andsid, mustasid pitsajaamasid, mõned kandsid vormis ja kunagi ei teadnud, kes oli, kes nad olid siis kõik kohalikud elanikud. Et mitte minna regulaarsõjaväkke, siis nad läksid populaarpoolse siis mis oli halvimindi, relvastatud. Hüppab Vietnami sõjaväel olid moodsad relvad, seal olid perekonnad, kellel liikmed olid widgongi, kohalikud kommunistid ja vend kunagi onu kunagi omale küll ära ei andnud või miskit asja toolid ja tihtipeale nägid kaks meest rääkimise Tjanud, kes nad olid ja see ei olnud sinu asi õieti, kes ellu tahtsid, jäädes. Kui tahtsid ellu jääda, siis ei teinud sellest välja teinud välja ja noh ma olin tätovs natukene edasi ja siis sai teada, et keegi pinda ligidal surma. Et ma pean pin baasemine Pinba üksuse üle võtma. See oli pritsinud foorsesse üksnes. Ja esimesed päevad ja ma kõndisin ringi, uuris niiet keegi rääkinud minuga. Mul seal siis neljandal või viiendal päeval mul süda täis kapteni juur, läksin tema tuppa sisse veestidele. Kulpitisner, kapten, mis kurat teil viga? Ta ütles, mul ei ole midagi viga. Mõtlesin keegi, muga ei räägi keegi. Tervita mind. Tüüpiline reoundajagen ümmarguste silmade suure ninaga. Et sellepärast, et sina ei tunne Vitnam hiinlaste kombeid. Täitsa, kas sa sööd vitamis kööki, mõtlesin, et söön meistri maha, see, siis hakkasime napsi võtma. Ja rääkisime, rääkisime, rääkisime ja ma olin kanis purjus, tema juurest ära läksin. Järgmine hommikuUus-Meremaa varand ohvitser tuleb minu juurde, ütleb, et kuule, mis kurat lahti on, iga vitamis sõdur tervitab mind ja ma pean kogu aeg tüüp viskama. Ja ma hakkasin seda väikest ohtu, mina olen väike õde oli minust natuke lühem. Ta kogu aeg naeratas. Ma hakkasin maaliks, Antsidel hüüdmine, smaali, naeratus, naeratus ja. Ja päeval me tulime just ühest operatsioonist tagasi ja tema seisab. Meil oli kindlusid ja traatajad ja miiniväljad kõik ümberringi ja siis üks ainult üks, see oli sisse pandi söösemineerite rajoonide õieti lahti. Tema seisab seal siis kirgi varrega ja mõtlesin, et mis, mis lahti on täitsa üks minu mees, tegi mulle palju pahandust, et tal vistow viisee, mis tähendab vissi, Edamist, vitt, kang ja masin masina seisma ja jäi, ootame, mees seisis liivakottide peale, talle natuke kõrgem oleks. Üks mees tuli siis mootorrattaga. Ja ta pani selle mehelik Kirchner ega vasta, pead lõivu mootorratta pealt ära ja hakkas taguma. Ja ma läksin siis vahele ja ütles, et see ei ole üldse sinu asi. Tagustele natuke aega ja siis paar meest tulid, kandsid ära ja paniteediste traataia puuri, mis oli nii umbes viis jalga pikk, siis on meetris poolteist, poolteist meetrit pikk ja umbes pool meetrit lai. Ja kui sõdurid läksid, Ta kusesid tema peale ja kusiti sipelgad. Ja mul hakkas mees kahju, aga ma ei saanud mitte Mitliku midagi teha ja siis maali kutsus mind jälle oma juured, võtame mõned napsid, räägime ja mõtlesin miskit asja Austraalia sõjalisi juhtu, ohvitseri või sõdurile kätt külge panna. Et sõdur võib siis ohvitseri kaevata. Ja ohvitser läheb kohtu alla. Ta ütles ja, aga sa ei ole Austraalias ja mina olen Vietnami ohvitser. Võitsin seoni, toores tegu. Toores sõda. Julmem sõda, mida ma olen elus näinud, teine ilmasõda oli julm. Malaeseda ei olnud nii hull, aga siis Vietnami sõda oli väga toores.