Tere päevast, taas on eetris argipäeva saade, mis seekord jõuab kuulajateni Eesti Raadio Pärnu stuudiost, MINA OLEN Viktor Kaarneem ja täna räägime Pärnu linnast siinsetest probleemidest. Lähenevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste taustal on ehk mõistlik heita pilk viimasele kolmele aastale. Loodan, et Pärnu linna näitel on siin õpetlikku kõrva taha panna ka teistel meie kuulajatel mujal Eestimaal. Suuresti oleneb ühe linna areng võimul olevast kohalikust omavalitsusest ja oma osa on siin ka riigil. Seepärast on tänases argipäeva saates minu vestluskaaslasteks Pärnusse maavanem Toomas Kivimägi kui riigivõimu esindaja ja ellu viia Pärnumaal ning praegust nüüd juba vist võib öelda lahkuvat linnavalitsust esindab Pärnu linnapea Einar Kelder mõlemad, nii Toomas Kivimägi kui Einar Kelder lähenevatel valimistel ei kandideeri ja mõlemad on hetkel peitud. Niisiis, mida on Pärnus viimaste aastate jooksul suudetud korda saata ja millised on linna tulevikuvõimalused, seda siis üritamegi koos tänases saates lahti rääkida Pärnu maavanem Toomas Kivimägi ja Pärnu linnapea Einar Kelder, alustuseks teile mõlemale üks ja sama küsimus, millised on olnud need viimased kolm aastat Pärnu linna jaoks, millised on saavutused, millised vajakajäämised? Alustame ehk maavanemast, Toomas Kivimägi. Kõigile raadiokuulajatele kui alustada, võib-olla mitte traditsiooniliselt ehk selle poole pealt, mis on nagu ebaõnnestunud, et siis vaieldamatult miinuspoole peale tuleb kanda seda, et me ei ole suutnud ikkagi vaatamata, et kõik erinevate peaministrite ja valitsuse liikmete poolt ja poliitikute poolt antud lubadustele Pärnu haigla ehitust käima lükata. See on vaieldamatult kõige suurem miinus ja see on vaieldamatult, mis läheb meie töö negatiivse poole peale, et seda ei ole sündinud ja, ja sellest on mul ääretult kurb meel ja samas ma tahan ikkagi veel ka täna loota ja uskuda seda, et õige pea see ehitus ikkagi käima läheb. Teiseks, kui võtta nagu Pärnu linna kontekstis, siis mina, kes ma ise pean lugu väga spordis, siis tänaseks päevaks oleme tegelikult Pärnu linnas jõudnud olukorda, kus ei ole võimalus enam saada saali aega selleks, et teha sporti ka harrastajatele ja isegi lugedes Pärnu lehte kani olla professionaalidele võrkpallineidudele ei jätku piisavalt saalitunde, nii et ma arvan, et see on küll üks väga negatiivne märk, et see on kindlasti teine asi, mida ma tahaksin miinuspoole pealt ära märkida. Ja selle all loomulikult Kalevistaadiumis pole paigast Kuu nihkunud pole kerglaselt komaneezi omale saanud selle aasta jooksul ka jäähalli, kuigi ma ei pea seda nüüd iseenesest nii katastroofiliseks, kuna ma arvan, et vajadus ja huvi, ütleme muude spordihallide järele on nagu kindlasti suurem. Aga see spordiobjektide loetelu võiks kohe kindlasti pikendada, mida me nagu saanud ei ole. Ja võib-olla sellega nagu sellise miinuse poole pealt piirduks, sest samas on, ma arvan, ma arvan ikkagi, et asju, mis on nagu õnnestunud, on selgelt rohkem ja ja nende ülesloetamine läheb loomulikult pikale, aga ma pean kindlasti ääretult oluliseks Via Baltica tee-ehituse jätkumist. Jah, ka siin tekkisid küll väiksed ajalised nihked, aga nii, ehk naa, me oleme saanud selle käima ja Pärnust Läti poole on tee korras, võib öelda tänase päeva seisuga nüüd järgmine aasta tehakse äraga Pärnusse kuni maakonna Rapla piirini ja siis võime öelda tõepoolest, et see Via Baltica on korras, see on ääretult oluline ja see on ääretult tähtis ja, ja see on nagu väga positiivne. Ja samas ütleme nüüd vastupidiselt võib-olla sellele, et linna poole peal nagu spordiobjekte pole nagu kerkinud, siis maa poole peal siiski on õnnestunud. Loomulikult, nende maksumused on ka oluliselt väiksemad kui juba võib-olla need, millised nad peaksid olema Pärnu linnas. Aga siiski päris mitmed spordihooned on korda tehtud ja kerkinud, olgu siin nimetatud kas Pärnu-Jaagupi võimla või juurika põhikooli võimla, mis on üks parimaid hinna ja kvaliteedi suhtega spordihooned Pärnu maakonnas. Vaata võib-olla isegi Eesti vabariigis ja terve rida teisi, samuti oleme koole korda teinud, on ehitatud Surju koolon kordadest, Varbla kool on Jõõpre kool. See on positiivne ja ma nagu selle kala on väga rahul. Rääkimata loomulikult mina nüüd just riigi poole pealt tahan teha sügava kummarduse nii lahkunud kultuuriminister Signe kivile kui ka praegusele ministrile ja tolleaegsele kantsler Margus Allikmaal, tänu kellele ennekõike oleme saanud korda teha teater Endla ja kerkimas on, ma arvan, üks uhkemaid kontserdimaja Eesti Vabariigis, Pärnusse, noh, need on asjad, mis jäävad aktiva poole peale. Sissejuhatuseks sellest piisab ja linnapea Einar Kelder, milline on teie hinnang, mis sai tehtud hästi, mis halvasti? Jah, ma pean ütlema, et ma ilmselt olen täna siis üks või mitte väheseid linnapäid, kes on parteitu ja kes ka ei kandideeri kohalikel valimistel ja linnapeana olen nüüd kaks aastat töötanud linnavalitsuses kolm aastat, mis selle aja jooksul linnas on tehtud, mis tegemata jäänud. Üks pärnakas ja külalised saavad sellest aru, kui natuke tagasi vaatame, aga tihti me unustame ära, mis on olnud Ühte selliseks oluliseks ka kahe aasta tagust otsust kus me võib-olla tänan ära unustanud kesklinna Rüütli platsil purskkaevud, miks see on tähtis? See on tähtis, sellepärast et tuletame meelde seda inimeste hulka firmade hulka, kes olid nõus Pärnu heaks oma toetust oma rahalist toetust andma. Me oleme teinud sellel aastal eriti võib-olla sellise põhimõttelise otsuse, et me suvepealinnas ikkagi tänavaid ei remondi, suvel enam me lõpetasime esimeseks juuliks tänavate remondi ära tehtud on need kilomeetrite järgi rohkem võib-olla kui varem, kuigi rahaliselt on see raha jäänud samaks, et see on nagu selline pluss pool siis oleme ära unustanud, et Estonia juurdeehitus sai valmis ja on juba täielik konkurent tervisele. Gadja rüüs laiendab meie tööstusettevõtted on Tarmo hoolega investeerinud, võtame viisnurga. Vaadake, kui palju on tulnud juurde kaubanduskeskuseks Papiniidu ristmik, mis kaks aastat tagasi ma ütlesin, et Papiniidupiirkond saab olema kiiremini arenev piirkond, siis täna on praktiliselt kõik need endised tööstushooned ehitised, mis olid maha lõhutud, nende asemele on ehitatud uued äriteenindus, kompleksid ja tulemegi, siit siis kultuuriobjektidele. Kahtlemata on need Pärnus väga suured olnud. Oli siin maavanema poolt eelnevat juttu pil, teatri juurdeehitusest, raamatukogu on see valmis, mis on vaja rõhut? Tanel raamatukogu, KUI funktsionaalseks toimimiseks vajalik on täna valmis vajalik sisustada, ümber kolida, see jääb juba nii järgmise aasta esimesse poolde ja kahtlemata imeobjekt on ikkagi meie kontserdimaja sellel aastal valmis saab, see on Eesti riigis pretsedent ja suur ime ja kui me hakkamegi siit nüüd siis selle nagu negatiivse poole peale tulema, mis siis ei ole rahul ja mis on meile ebaõnnestunud? Kahtlemata spordiobjektid. Me läksime alt võime nii-öelda jäähalli hoonestusõiguse tasuta seadmisega kesklinnas seda ei ole alustatud, jääb sellest küll selline maik juurde, et sellega ilmselt taheti üht edukalt kinnisvara projekti realiseerida. Ega ta muidu ei seisaks, tühi plats ja teine, mis on ka linn toetanud, on ikkagi meie tennisehall. Oleme pool miljonit sinna sellel aastal eraldanud raha, aga ta seisab, maad on sinna ostueesõigusega suhteliselt palju erastatud, nii et noh, need on kaks sellist altminekud. Ja kahtlemata on kalevi staadion see, mille küsimustele omandi küsimuse ära lahendada ja siin ma ütleks kogu vabariigi ees ka meie tänastele ametiühingu juhtidele, et kulla, inimesed, pärna ka Pärnu linnainimesed, pärnumaalased ei mõista seda, kuidas saab olla, siis andis ametühingute ja Pärnu linnal ei ole mitte midagi, me oleme kõik olnud sundkorras ametiühingu liikmed, me oleme kõik maksnud üks protsent ametiühingu maksu sundkorras ja nüüd mingi väike grupp ütleb, vaadake see meie oma ja teie makske linn viis miljonit siis saate mõttelise osa üks kahendik omale helt korra rõhutan, see on Pärnu linna omad ja ta peab jääma Pärnu linnale, me oleme siin. Me jääme siia ja meie lapsed jäävad siia. Pärnu haigla, kahtlemata, Pärnu haigla on riigi ülesanne ehitada. Minu tuntud lause on küll olnud jah, see, et milleks meil seda riiki ja seda valitsust on vaja, kes ei suuda oma kohustust täita. Pärnakas ja pärnumaalane ei mõista seda, et me oleme teinud kõik ja sündinud üksmeelne otsus volikogus toetada 50 miljonit Pärnu linnale haigla ehitust ja ühe kolmandiku ulatuses üldse ja täna, et on veeretatud nüüd riigi kinnisvara aktsiaseltsile ehitus, milleks seda vaja on? Me oleme ise sihtasutus Pärnu haigla, mida nõukogu esimees ma olen väga edukalt läbi viinud riigihanke Pärnu haigla ehituse lõpetamiseks ja me suudame ise ka ehitada. Tähtis on see, olge mehed Riigikogus valitsuses ja garanteeri kile kindlustage s kaks kolmandikku finantseerimine ja Pärnu linn suudab selle ise valmis ehitada. Et meie jutt väga ühepoolseks ei jääks, palusin ma ka kommentaarid paarilt pärnakalt. Kuulame võib-olla koos, millise hinnangu annavad nemad Pärnu linnas toimuvale ja pisut on juttu siin ka lähenevatest valimistest. Pärnu Postimehe arvamustoimetuse juhataja Kalev Vilgats on meie järgmine vestluskaaslane. Pisut vähem kui kuu aega on jäänud kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni ja senised Pärnu linnajuhid peavad lahkuma ametist. Need kolm aastat, mis mahuvad kahe valimisperioodi vahele, on Pärnule olnud nii rõõmustavad kui ka kurvad. Kalev Vilgats sinu pilgu läbi, millised on olnud need kolm aastat Pärnu linna jaoks? Tahaksin olla ikkagi optimist, öelda, et kolme aastaga on läinud asjad linnas ikkagi paremuse poole ja kes ammu pole Pärnus käinud, peaks kohe märkama, et vähemalt Tallinna poolt linna sissesõit on korda tehtud paremas seisus linna tänavad kesklinnas kerkib mitu kultuuriobjekti. Uue näo on saanud teater. Järelikult siiski midagi on suudetud ära teha, aga paraku peab ütlema, et kui teiste linnadega võrrelda, siis kindlasti on ka selle kolme aastaga oluliselt halvenenud Pärnus spordiolukord. Jah, pikk poleemika on olnud vanalinna põhikooli juurdeehitusega, kuhu pidi tulema kesklinna koolide jaoks võimla võimlale asukoha otsimine ja vaidlused ei ole lõppenud ja seda võimlat ei ole. Ja on tekkinud ju terve rida probleeme ka seniste hallide ja nende nende haldajatega ju lisaks sellele ei ole, ehitas jätkunud ka Pärnu haiglas. Ta Pärnu haigla on kõige kurioossem näide, aga ma ei kipuks siin süüdistama linnavõimu. Mulle tundub, et just eriti viimase kahe aasta jooksul on linn ise teinud praktiliselt kõik endast sõltuva. Tuletame meelde kasvõi seda, et eelmise valitsuse ajal sõlmiti heade kavatsuste protokoll, kuhu kirjutasid alla nii toonane peaminister Mart Laar kui rahandusminister Siim Kallas ja siis oli veel seal sotsiaalminister, lubati leida raha ja see ehitus käima panna ning mingi 18 kuuga ära lõpetada. Vahepeal vahetunud peaminister, paberid on jäänud paberites, lubadused lubadusteks ja praegu uue haigla ehitustandril on ainult turvamees. Nüüd enne valimisi tulevad erakonnad välja oma järjekordsete lubadustega. Kui nüüd heita pilk nendele lubadustele, mis silma hakkab Ma ütleksin nii, et seekord võrdub lubaduste andmine väga libedale pinnale astumisega Pole ju mõtet lubada kontserdimaja ja raamatukogu lõpuni ehitamist, sest need valmivad niikuinii, haigla puhul ei julge keegi enam veksleid välja käia, järelikult jääb see ala, kus üldse saab lubadusi välja käia, suhteliselt ahtaks. Nii ma olengi vaadanud, et enamasti on lubaduste koha peal nüüd siis spordirajatised, koolide tingimuste ja tervisekaitse nõuetele vastavuse tõstmine. Ühesõnaga asjad, mida ilmselt on võimalik praeguses olukorras edasi teha. No muidugi on, on ka siin utoopiat, näiteks Keskerakonna valimislubadustes räägitakse taas uutest sildadest üle Pärnu jõe ja kiirrongiühendusest Tallinna ja Riiaga. No ma ei kujuta, et need on ikkagi asjad, mida tuleks lahendada riiklikul tasandil. Ja näha on, et lähiaastatel selliseid asju ei juhtu. Siin ongi selline lugu, et kõik erakonnad püüavad kuis vähegi võimalik, võimalikult vähe lubada, sest kõige juures on otsustav ikkagi see, millised on linna võimalused ja linnavõimalused tunduvad olevat üsna kitsad. Jah, kui vaadata eelarve projekti just nimelt. Ja seda peaksid vaatama eeskätt ka kõik võimule pürgijad. Sest lõppude lõpuks on linnaeelarve, mis ilmselt tuleb konservatiivsem ja vaoshoitum kui tänavune on just nimelt see, mis seab mängule piirid. Rahalised piirid. Pärnu sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets, mis teie arvates on olnud nende kolme aasta jooksul Pärnu linna arengus head? Mida halba, kui mõtelda kolme viimase aasta peale, siis noh, positiivsema poole pealt meenub mulle see, et Pärnu on saanud sinilipu, mis meie kui kuurortlinna arengule kindlasti kaasa aitab ja meie usaldatavust turistidele tõestab. Kui vaadata investeeringute poolt, siis teeb rõõmu see, et lõpuks on raamatukogu kerkimas ja ka valmis saamas. Samas murelikuks teeb see, et ta ei saa ju täiesti valmis, nagu me teame, väga oluline kindlasti Pärnu linnale on kontserti maja valmimine kui pärnakale, kes autoga liikleb, teeb rõõmu see, et nii mõnigi tänav on korda saanud ja samas jälle selge, et siin on tööd veel küllaga ees. Kui vaadata seda, mis teeb muret, siis koolijuhina ja haridusinimesena teeb mulle muret see, et prioriteedid mitte haridusasutuste peale ei ole ja selliseid läbimõeldud suuri investeeringuid renoveerimistöid ikkagi ei teostatud. Samamoodi on fakt see, et palju räägitud ja mille ümber on palju kära olnud. Kesklinna koolide võimla ei kerki neid vaidlusi oli tõepoolest ju küll ja küll ja, ja vahepeal oli juba meil selline rõõm ja tunne, et midagi tuleb, aga, aga kahjuks mitte. Kui vaadata sellist spordipoolt üleüldse, siis tingimused, kus koolid teevad oma tunde, on, on erinevad, on, on paremaid, On kehvemaid, aga samas kergejõustikuhall ja üks suur selline esinduslik spordihall peaksid olema, rääkimata siis Kalevi staadionist, et see terviselinna hüüdlause, mis meil aastal 2002 on, et selle valguses võiks nüüd rõhud nagu sinnapoole viia, et seda poolt ka arendada, et see pool, mis puudutab spordi poolt, on niivõrd kannatanud viimasel ajal kui me võrdleme Pärnut mis tahes teiste Eestimaa linnadega, on see siis Viljandi, Valga rääkimata Haapsalu, Tartu ja veel teisedki väiksemad kohad, siis ma arvan, et selle valdkonna kriitilisus on nüüd kõikide erakondade ja valimisliitude nii küll jõudnud, et, et noh, mina olen küll täis usku, et sinna nüüd need rõhud tulevad, iseasi on see, et millised on linna võimalused, kust leida finantseeringuid, et nii-öelda kultuuriobjektidega haiglaga ollakse ju ennast suhteliselt nagu seotud tulevikku. Kuivõrd Pärnu linn vajab tulevikus nii nagu iga teine omavalitsus ja lingi rohkem investeeringuid, et midagi korda saata ja linna luua ja arendada ja ehitada, siis ma leian, et järgmine linnavalitsus peaks peaks tõsiselt sellega tegelema ja otsima lisainvesteeringuid nii riigi rahadest, selle nimel tugevalt tööd tegema kui ka Euroopa liidus, mis on tegelikult paljuski avastamata maa meie jaoks, et, et ma leian, et selleks võiksid olla tööl kohe spetsiaalselt projektijuhid, kelle ainus ülesanne ongi sellega tegeleda ja näiteks kellede töötasu võiks ka olla nii-öelda tulemuspalk, et mida nad suudavad linnale hankida. Kõige suurem probleem on Pärnu haigla ehitus, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, mis on lisada siin haiglale, millal seda ehitust jätkatakse? Minu jaoks ja Pärnu linnavolikogu otsus toetada 50 miljoni krooniga tõesti ka minu arvates ennekõike riigi kohustust ehk antud juhul Pärnu maakonnahaigla ehitust on lausa pretsedenditu. Ma ei tea ühtegi teist omavalitsust, kes ligilähedalgi sellisel määral oleks toetanud maakonnahaigla ehitust, mitte ühtegi teist ei ole olemas ja seda arusaamatum on tõesti, et sellises olukorras, kus üks omavalitsus on nõus võtma nii suures ulatuses kandma riigi kohustust, et ka neis tingimustes riik ei ole tänase päevani suutnud teha väga selget ja ühest otsus, tõepoolest, rahastamise mõttes see kauplemine ja lubaduste andmine tegelikult ära lõpetada ja Pärnu haigla valmis ehitada. Ma olen toonud ka selliseid näiteid, mida ma olen mõnda aega natukene nagu enda teade varjus hoidnud, kuigi kõigil on ju näha, et Eesti riigil jätkub raha, et ehitada 200 300 miljoni riigi osalusega Tartu vangla näiteks ehk nii-öelda pättidele jätkub seda raha, et seda ehitada aga 100-le 1000-le lojaalsele Pärnumaa elanikele ja külalistele, kes siin suvel käivad, või turistidele, kes siit läbi sõidavad, nende jaoks ei jätkunud selle suurusjärgus 170 200 miljonit. Et selles mõttes ka minu jaoks on see vastuseta küsimus tänaseks päevaks, et miks ei ole sellist otsust suudetud teha või kui räägitakse, et ei ole raha või et see 170 miljonit on väga suur summa. Võtame kas või selle aasta teise lisaeelarve, mille maht ainuüksi on 788 miljonit ja nüüd siis öeldakse, et meil ei ole raha. Tegelikkuses on see tahtmisi otsustamise küsimus ja ka mina jagan seda seisukohta, et see on mõneti kunstlik riigi kinnisvara aktsiaseltsi peale selle asja lükkamine. Sest ega riigi kinnisvara aktsiaselts, seda on ka härra Treimann isiklikult öelnud, nad veel nõus, paneme ühtegi krooni isegi ühte krooni oma raha. Nad ei ole nõus panema Pärnu haigla ehitusse, mis tähendab seda, et see finantseerimise probleem on ikkagi lahtine. Ja mina väidan, et ilma et Eesti riik kas otse läbi riigieelarve või läbi laenu võtmise või läbi laenu garanteerimise ei taganenud nende laenude tagasimaksmist. Ilma selleta Pärnu haiglat ei sünni ja see kõik muu jutt on hämamine. Ja lisaks juurde, et kui ma ütlesin siin Mõni aeg tagasi Pärnu Postimehe veergudel välja, et Reformierakond petab pärnumaalasi ja selle peale olid mõned Pärnust valitud riigikogu liikmed väga ärritanud, miks ma nii ütlesin ja lugesime edasi mõni aeg, et Pärnust valitud riigikogu liige lubas septembrikuus tulla sellega riigikogu ette, siis ma väidan täna, et jah, Reformierakond ei ole tulnud ka parandusettepanekuga ega muuga riigikogu ette ja on jätkuvalt petnud ja petta pärnumaalasi ja Pärnu linnainimesi. Jah, te olete nimetanud üheksa Reformierakonnast lahkumise põhjuseks haigla ehituse probleemi. Aga loomulikult on, kuidas ma saan usaldada sellist erakonda, kes suisa suhu valetab, kelle petmiseks mind ei ole mõtet petta ja siia riigi kinnisvara aktsiaseltsi tuua, riik on selleks. Ma lisaks võib-olla nii palju küll siia juurde, kindlasti mitte õigustuseks, aga loomulikult, eks poliitika on üks suur kunst ja neid soove ja tahtmisi on kindlasti alati rohkem, kui jätkub ühel riigil raha, nii et ma võib-olla ei nimetaks seda veel petmiseks küllaga, aga mina kinnitan, et tõesti tänane valitsuskoalitsioon Reform ja Keskerakonna näol pädevuses on, selle küsimuse otsustamine on ikkagi tõesti need vekslid jätnud punastamata, mida nad tegelikult on korduvalt andnud nii pärnumaalaste ees kui ka kogu Eestimaa rahva ees ja, ja selles mõttes tõesti ei ole muud lahendit enda tegevuse lubaduste õigustamiseks, kui see probleem ära lahendada ja see raha eraldada, kui nad seda teevad lähiaja jooksul, siis ma arvan, et on ka õigustus viivitus, eks, aga kui nad seda ei tee, siis ma pean paraku. Einar Veldre sõnadega, märtsivalimised on ees, Ühed magati maha, teised on võimalik. Võib-olla see häälte arv siis maksab selle 170 miljonit kinni. Elame-näeme. Meie valimisteni veel jõuame, aga nüüd jätkame teise olulise teemaga Pärnu linna jaoks kogu regiooni jaoks muidugi on Pärnu sadama ümbersõidutee-ehituslinn võttis vastu otsuse finantseerida oma eelarves seda ehitust. Einar Kelder, miks on sisuliselt kahe ettevõtte, aktsiaseltsi, Pärnu sadama ja laevaremonditehase tarvis rajatav tee rahastatud ainult linnaeelarvest. Kas ta on käsitletav avaliku teena? Loomulikult on, me ei saa seda võtta üheselt, esimene ja väga lihtne mõte on, et on kaks, äriühingud on Pärnu sadam on aktsiaselts Pärnu laevatehas ja nende sadamat, nende business. Tegelikult on probleem hulga sügavam, see on tegemata Ta jätmine, mida oleks pidanud esimesena Pärnu linn tegema lahendama härra Pärnu sadamatesse juurdesõidutee probleemi, seda ei ole tehtud. Küsimus on ikka terve linnaosa esmalt Vana-Pärnu elavdama inimeste heaolu ja siduda seda, et vaadake, see on ühe äriühingu tegemine või linna mina olen täna küll seda meelt, et selle peab linn tegema nagu teised tänavad, aga kahtlemata siit on nüüd teine, mis me peaks saama linnaeelarvesse ka raha, on see siis teedemaksuna, tänavate raskeveokite liiklemise maksuna me täna seda ei saa. Linn on kunagi üritanud Pärnu linn täiendavalt saada maksu, noh, ei ole õnnestunud, nii et siin nagu oleks võib-olla ka riigipoolse ka riik peaks ikkagi midagi hüvitama tema selle eest, aga sadamise oleks võinud ka raha panna. Noh, ta on nüüd nii ja naa, mina võib-olla ka esimese hooga jälle ütles, et oleks võinud panna, aga tänane otsus on nii sündinud ja see raha on tulnud sadama dividendide arvelt, mis linna osalus on. Me ei ole siiamaale dividendidena välja võtnud kasumit ja otsus, volikogu otsus on selline, see kuulub täita ja tähtis on, et ka vastavalt liia fondiga sõlmitud lepingule see tee veel sellel aastal liikluseks avatakse. Teie arvamus Toomas Kivimägi ma arvan, et kui rääkida antud konkreetses töölõigus, siis siis ka mina arvan, et see on üsna loogiline, et selle tee-ehitusse riik ei sekku, et see on pigem käsitletav kui linnatänav ja see on juba nüüd linna kokkuleppe küsimus, kui palju panete oma eelarvest, kui palju panevad äriühingud või leitakse mingeid kolmandaid rahastamise allikaid ka olulisem selle juures, kui me räägime riigist ja ka tegelikkuses selle tee-ehitus on ikkagi üks osa suuremast projektist ja, ja minu jaoks on ikkagi keskne see, et saaks ühendatud ka Tallinna maantee ja, ja Lihula maantee ja see on suurusjärgus kolm kilomeetrit selle tee pikkus ja vaata siin ma olen küll seda meelt, et selle koorma panemine nüüd Pärnu linna kanda oleks ilmselt liiast ja see on nüüd koht, kus nii-öelda riik peaks tulema ja oma osaga sisse selle tee tegema, sest see on kindlasti teoreetiliselt, kui selleks väga tahta, siis on ta käsitlenud aga Via Baltica osana, milleks on võimalik kasutada mitte ainult Eesti riigieelarve raha, vaid on võimalik kasutada ka ISPA rahasid ja, ja see on ainult tehnika ja vormistamise küsimus, aga rõhutan veelkord, et selle eeldus on see, et seda tahetakse ja kui nüüd tõepoolest riik ehitab valmis selle ühendustee, mis tähendab siis Tallinna maanteed ja Lihula või Haapsalu maanteed, kuidas keegi teda kutsub siis sellisel juhul ma arvan, et on see tasakaal olemas. Lähme siit edasi, Via Baltica, Pärnat läbiv lõik Papiniidu silla tee Pärnu piires üpris jube ja kui mu mälu mind ei peta, räägiti kunagi kavandatavast rahaeraldusest just Euroopa Liidu ISPA fondist. Miks see seiskus? Einar Kelder? Ma olen sellega kokku puutunud 99. aasta sügisest siis olid tõesti maanteeameti peadirektor ja teised asjaomased isikud lubasid väga kindlalt, et hisparaad kohe tulevad aastal 2000 saab olema seedee Ärnet läbi ehitajate tee Papiniidu sild ja selle hulgas oli ka sadama ate juurdesõidutee. Aeg on läinud edasi, seda hisparahaigaldi Pärnu linnale ei ole saadud, ei ole tulnud, siin on linna püütud süüdistada, noh, me ei saa Euroopa rahasid kusagilt väga suunata siia või teise kohta, aga ma pean ütlema, et me oleme Toomas Kivimäega ikka piike murdnud selle Via Baltica Pärnu linna sees oleva osaga ikka väga palju ja küsiks siis, et kuhu ikkagi jäi see 15,6 miljonit, mis oli kevadel maanteeameti peadirektori Riho sõrmusega kokkulepe, et see tuleb Pärnu linna Via Baltica raames. Meie nägemus oli ka järjekorrad paika pandud lõikudeks ära jagatud, kuidas nüüd on Papiniidu sild sadamate juurdesõidutee, seesama nimetatud siis Tallinna maantee, Lihula maanteelõik koos sau ka jõge ületava silla, aga selle kõrvale, kus praegu on ajutine sild ja nüüd on vastus tulnud siis nii, et aastal ehk 2004 2005 räägitakse ka 2006. Sellega loomulikult nõustuda ei saa ja kui me olime minister Liina Tõnissoni juures, toimus nõupidamine ja oli väga teravalt Papiniidu silla probleem remondi probleem. Peale seda on tehtud sillale ülevaatus. Me oleme rakendanud abinõusid liikluskoormuse piiramiseks. Selles suhtes kõigepealt esimene on ettepanek vähendada kiirust, seni oli Papiniidu silla 70, nüüd on 51, rada jääb kasutusse keskmine ja kindlasti tuleb tal teha selline avariiline remont, mis nõuab miljon poolteist. Me oleme taotluse ministrile teinud ja väga tahame, et minister ikkagi sellest lubadusest kinni peab ja ikkagi riigieelarvesse miljon-poolteist avariiremondiks leitakse. Toomas Kivimägi, millised oleksid olnud võimalused ISPA fondist ikkagi raha saada sele Pärnust läbiva lõigu peale. No üks mida ma tahaks tõesti öelda, on see, et kogu selle Via Baltica, Pärnu linna läbiva lõigu renoveerimise ja ka lausa uue tee ehitamise maksumus on, on küll nüüd nii suur, et ainuüksi riigieelarverahadega seda ehitada ma ei pea ka täiesti reaalseks, see on koht, kuhu on võimalik hispast raha küsida minu hinnangul ja ja see on koht, kus kaitsmas seda raha võib tulla, nii et kui me vaatame ka edasi, et mis tähtaegadel võiks see nagu valmis saada, siis nii ehk naa. Me oleme seotud nüüd ikkagi sellesama ISPA rahastamise võimalikkuse ka. Ja paraku ka tõesti minule arusaamatutel põhjustel jäi see nii-öelda hispa esimesest ja teisest koondprojektist välja ja neid põhjendusi on tõesti üsna kummalisi olnud. Jaa, ja kas või seesama, viimane näide selle 15 miljoni krooni kohta, mis nagu selleks aastaks oli Papiniidu sillal ette nähtud, siis ka selle kohta öeldi meile selliseid seisukohti, et Hispaania ei toeta juba alustatud brittide finantseerimist ja kuivõrd selle 15 miljoni paikapanemine Papiniidu sillale oleks siis andnud, nagu märgib, et on tegemist alustatud projektiga, aga samas ISPA projekti ei ole veel käivitanud. Millega me oleks nagu seadnud löögi alla kogu selle projekti rahastamise ISPA kaudu ja ja kuivõrd väga lugupeetud inimesed teede- ja sideministeeriumis seda meile kinnitasid, siis loomulikult ei jäänud meil muud üle, kui sellega. Samas tõesti jäi eraldi selline kokkulepe, et avariiline remont tuleb teha, et seda silda oleks võimalik ohutult ikkagi ekspluateerida. Aga noh, tundub, et, et ikkagi meie riigi kui terviku valmisolek Euroopast võimalikult saadava raha vastuvõtmiseks ei ole olnud piisav, tuleb selle tunnistada, tuleb tõdeda, see on seesama, kus me praegu räägime, et ka omavalitsused ei ole täna valmis, nii et see on üks väga tõsine probleem ja ma arvan, et siin ei ole ka muud midagi teha, kui tuleb vaadata ise peeglisse ja tunnistada seda, et, et ei ole saadud hakkama sellega ja tuleb olla aus kuulajees, öelda seda, et selline reaalne tähtaeg on kuskil aastal 2005, millal me võiksime rääkida Pärnu linna läbiva tee renoveerimist. Lähme edasi. Aida tänavale kavandatavast Pärnu muuseumist pole asja saanud. Miks Toomas Kivimägi? No kui me oleme nüüd väga ausad ja otsekohesed sellest palju räägitud, siis nii-öelda kultuuriministeeriumiga kokku lepitud listi peal, mida ja millises järjekorras Pärnu linnas ja Pärnu maakonnas ehitada, siis Pärnu muuseum oli tegelikult järgmine objekt peale teatrendat. Aga kuna Eesti Kontsert tuli välja väga jõulisi ja samas vaieldamatult ääretult huvitava atraktiivse projektiga, siis olen nõus tunnistama, et kokkuleppel minuga. Me muutsime seda prioriteetide järjekorda koos kultuuriministeeriumiga ja tõstsime kontserdimaja ettepoole ja see on tegelikkuses põhjus, miks me Pärnu muuseumi ehitusega ei ole tänaseks päevaks veel alustanud, sest vastasel korral ma julgen kindlalt väita, et tänu muuseum oleks ammu lõpetatud, aga me ei ole sellest loobunud ja me oleme lugupeetud ministriga sel teemal korduvalt rääkinud, hetkel on ta küll pandud investeeringute kavasse alustada aastal 2005, aga samas me oleme seda meelt, et on võimalus alustada ikkagi juba ka järgmisel aastal sellega, et võib-olla 2005 oleks aasta, millal me lõpetame selle, sest nüüd tekivad ka väga halvad kontrastid seal, kus on üks väga uhke, äsja nii-öelda viimase pintslitõmbe saanud kontserdimaja mõne aja pärast ja teiselt poolt on siis väga räämas muuseumihoone, mis tegelikult on üks suurepärasemaid muuseumihoonet oma võimaluste poolest, nii et ma arvan, et see tuleb igal juhul teha. Jaa, jaa, ei julge öelda, et järgmine aasta saab valmis, aga 2004 võiks olla küll üks läbimurre. Pärnu linnal on palju rahalisi kohustusi järgnevatel aastatel. Linna eelarvest läheb raha haiglale ja kontserdimajale pooleliolevad objektid keskraamatukogu, kas need üle jõu ei käi? Einar Kelder? Ma võib-olla peatuksin eraldi tõest sellel raamatukogul. Millegipärast püütakse praegu väga jätta mulje, et raamatukogu on pooleli ja noh, projekt on viidud alla taluvuse piiri, mida iganes. Raamatukogu saab valmis selle aasta lõpus 2700 ruutmeetrit. Need on kõik, mis on vajalikud ruumid keskraamatukogule, Pärnu suuruses linnas, jaga maakonda teenindama, me peame lähtuma sellest, see on see võimete piir, mis meil on. Ja kas küsime täna selles valguses, mis me oleme rääkinud, teatri juurdeehitus sai valmis, saal on suurenenud. On kontserdimaja, on meil siis vaja täna 200 kohalist konverentsisaali raamatukogu juurde. Ma ütleks, täna seda vaja ei ole, on täna vaja kohvikud, täna ei ole ka seda vaja ja head inimesed, saage aru, raamatukogu toimib täiesti. Ja see otsasein valge, millest on ka juttu olnud, kaasaegsed võimalused on ka selle ilmestamiseks nii suured, et ma arvan, et saab olema üks väga atraktiivne koht. Ma ei räägi siin enne valimisi, et keegi peaks sinna väga jõuliselt suured pildid panema, kus malet mängitakse siin teisi käike, mida nende seintega teha. No ma siinkohal toetan täiesti Einar keldrites, et ka siin peaks erakonnad nüüd tõesti natukene vabanema neist mingitest kinnisideedest või tabudest, mis on tekkinud ja, ja ka mina väidan, et selle raamatukogu ehituse nii-öelda teise järgu tegemine on teatud tabuteema, sest ka mina olen seda meelt, et avalik sektor ei pea tulema täna konverentsi turule või ehk avalik sektor ei pea panema raha. Meil on teater, kes tegeleb, kontserdimaja, tuleb meil on hotell Strand terve rida, teisi hotelle piisavalt, seal on piisavalt terav ja tugev konkurents. Täpselt sama on ka toitlustamisega kohvikuga, meil on piisavalt neid täna ja neis tingimustes, kus Pärnu linnal tõesti on hädasti raha vaja selleks, et spordihooned ehitada. No ärme räägime selle raamatukogu teise järgu ehitise lõpetamisest, no see, see ei ole mõeldav, julgeme seda välja öelda. Valimised on tulemas ja paljud, kui mitte öelda nüüd kõik erakonnad on võtnud siis just need spordiobjektid vaatluse alla. Pärnu vanalinna põhikooli juurdeehitusena pidi tulema kesklinna koolide jaoks võimla. Sellest on nüüd nii palju räägitud, seda on vaieldud. Kuidas teile tundub, Toomas Kivimägi, kas Pärnu linnas läheb liiga palju auru kemplemise ja vaidlemise peale? Läheb küll, kui me räägime spordiobjektidest. Küll öelda, et selles valdkonnas läheb küll, kuigi ma saan nüüd esimest korda kodanikuna, ma ei ole seda varem tahtnud teha välja öelda seda. Mulle isiklikult meeldis, et see projekt luhtus, mis sinna vanalinna kooli juurde oli planeeritud. Ka mina arvan, et see ei sobi sinna. Aga samas see on minu kui kodaniku seisukoht. Formaalselt me omad kooskõlastused selle projekti jaoks andsime. Aga emotsionaalse otsustamise koht on loomulikult linnavolikogu jaoks, selles mõttes linnavolikogu oma otsusega tegi, aga see ei tähendaks seda, et ei võiks kiiresti nii-öelda teise projekti peale ümber lülitada väga kiiresti mõni teine, et käivitada, kus seda vaidlust ei teki. Seda enam, et me oleme täna sellise huvitava paradoksi ees, et Pärnu linna soovil. Me oleme teinud taotluse kultuuriministeeriumile järgmise aasta eelarvest eraldada kesklinna koolide võimla jaoks raha küll mitte teab mis palju, aga nüüd oleme fakti, meil ei olegi nagu selle raha kuskile panna, noh loomulikult me leiame, leiame sellele lahenduse koostöös kultuuriministeeriumiga, aga me sellise totaka olukorra, et oleme jõudnud, et, et küsima raha objekti jaoks, mida tegelikult ei ole olemas. Et siin tuleks nagu kibekiiresti tegutseda ja see on võimalik, ma arvan, paari kuuga need põhimõtteliselt otsustused teha ja asi käima panna. Millal need otsused tulevad? Ütleksid natukene, võib-olla teisest aspektist ikkagi vaadake selle vaidluse juures, mis on palju kunstlikult üles kergitatud, on üks aspekt kõige tähtsam, mis on ära unustatud, kellele on koolivõimlat vaja lastel, me räägime laste kooli võimlas, kohustuslike kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ja see, mida me oleme välja öelnud ja ma olen jätkuvalt sellel seisukohal, et igale koolile tuleks oma võimla ehitada kooli võimla kahtlemata sütevaka humanitaargümnaasiumi seda ei saa teha, seal ei ole tooriumi, aga tuleb teha vastavalt õpilaste arvule vanalinna põhikooli, mitte hetk 500 õpilast hakkab üle tänava käima, kus ei ole ühegi koolimaja juures kahtlemata tule teisele, kus on siis suurem rull nõndanimetatud Kerese põhikoolile võimla teha? Spordikompleksis me oleme alustanud detailplaneeringu ja väidan mina ikkagi, et täna on kõige sobivam koht Riia maantee Tammsaare Mai tänava ristmik, see nõndanimetatud endine kommunaali puukool kõik jõud tuleb selleks, et see projekt käivituks ja samal ajal see raha ja kasutamata me oleme algatanud Kerese kooli detailplaneeringu, vanalinna, põhikooli ja igale koolile. Toomas tuleb leida lahendus ja kooli võimla, iga laps peab saama oma koolimajast võimlemistundi, mida mina lapsevanemana ei ole seda meelt, et Mavin hommikul lapse rahulikult esimesse klassi ja nüüd, et ta hakkab jooksma üle tänava kehalise kasvatuse tundi, ehitada tunnel maalt, ehitada ülevalt mingi viadukt. Ja maarepliigi korras ütleks siia vahele, et, et ma efetiseeriks seda üle tänavaminekut nagu üle, et ma arvan, et koolilaps selleks, et kooli läheb, peab võib-olla ületame kümmet tänavat, et ma ei kujuta ette, et kuidas üldse lapsed kooli saaksid, see on ainus võimalus, jääb üle, et helikopteriga lapsed kooli viia, aga noh, see natukene utreeritud näide, et aga, aga teist otsa pidi ka see, et nüüd igal koolil peab olema võim, et see ei peaks olema ka nüüd kivisse raiutud, et kui just oli juttu, et humanitaargümnaasiumil sütevaka all ei ole nagu oma võimlat, siis noh, ma arvan, on väga normaalne, kui näiteks sütevaka ja vanalinna põhikool saavad kahe peale selle võima ja vaadata neile kahele sobivam asukoht, on, on suurepärane Maifetiseeriks ka nüüd üle tõesti seda, seda kohta, mis on, on pakutud Mark Soosaare poolt siin üle, kuigi ma ei välista seda kindlasti, mis on täna täiesti korrast ära, ei oleks kena, kui seal saab kenasti korda, aga see, kuhu ta algselt oli planeeritud, sinna ma arvan, ei sobi. Ma olen korduvalt öelnud seda, et me peame kaitsma neid, mille poolest me oleme nagu erinevad teistest. Ma mõtlen lindu oma väljanägemise mõttes ja me oleme erilised enamikest Euroopa linnadest Justuma parkida, puhkus oma oma looduse poolest, mis, mis paikneb lausa linnas, mida enam noh, Brüsselis on väga vähe üksikud eraldi reservaadid võiks öelda, kus on need olemas, et see on nagu meie omapära, me peame seda kaitsma, ei tohi kõike täis ehitada, nii näiteks mulle isiklikult ei meeldi, aga ma ei saa midagi öelda sellesama endise taksopargi täisehitamine, see, see ei olnud normaalne, meile ei jää enam nii-öelda õhku, piltlikult öeldes ma loodan, et puht füüsiliselt meile seda veel ikkagi jätkub, aga kuidagi väga surutud saame olema, et me ei peaks nagu punnitama, et meil on, Pärnu linnas on õnneks seda nii-öelda vaba maad, kuhu oma tegemisi laiendada, ütleme eriti, kui me räägime mingist äriettevõtlust, küll. Noh, seda enam ei saa ikkagi seda ideed toetada, teeme kesklinna koolide ühe sellise suure võimla ja see üle tee. Ehitamine sellele krundile ei ole ka võimalik, sest sinna tuleb vastavalt muinsuskaitse nõuetele ehitada teisele korrusele juba vastavad eeskirjad ei võimalda ega ei luba seda teha. Ta läheb kallimaks. No siis on lihtsam galeriid ehitada, kui võib-olla on teisel korrusel. Ei tohi olla. Midagi ei ole teha, aga see on muidugi tore plaan, et ehitada kõikidele koolidele oma võimla, aga kuskohast see raha tuleb? Lõppeva aasta eelarve tulude plaan ei ole täitunud. Tuleb lisaeelarve. Linnud ei, lisaeelarvet ei tulema, arvame, on veel aega ees ja me ei ole üldse paanikas ja ka mingisugust põhjust siin vahepeal on küsitud aru päritud, me oleme väga selgelt vastanud, mis me teeme ja ega me ei ehita siis kahte-kolme, kooli võimlad korraga, nad tulevad samamoodi ehitada etapiliselt ühele koolile, teisele koolile ja kokkuvõttes, ega ühe kooli võimla ainult selle kooli tarbeks ei ole siis nüüd see hind, mis on ikkagi suure võimla ehitamine, paneme need kaks ära ja teeme kalkulatsioonid, siis räägime. Ka linnavara müük pole edenenud. Toomas Kivimägi, kas peaks müüma selliseid ettevõtteid Pärnu linnas, mis mõjutavad kõikide elu ATP? Ma saan aru, nõuab investeeringuid, aga on räägitud ka sanatooriumid müügist, on see tark tegu? See on nüüd küll puhtalt selline otsustamise küsimuseks, seda uus linnavolikogu peaks minu arvates väga põhimõttelised tegema ka mina tegelikult väidan, et Pärnu linna rahakott on jäänud väga õhukeseks, teist otsa pidi ka laenukoormus. Pärnu linnal on läinud väga suureks ja nüüd on nagu otsustamise küsimus, et kui me tahame ikkagi niimoodi Extensiivselt areneda ja siis tõepoolest Pärnu linnale enam võimalust nagu laenu täiendavalt võtta, ma ei räägi siin refinantseerimisest, ei ole, seda praktiliselt ei ole ja kui me tahame ekstensiivse areneda, siis minu hinnangul tuleb teha valik ikkagi võimalikest Pärnu linna omanduses olevatest kas äriühingute osadest või läbi maa müügi üksnes läbi selle on võimalus saada täiendavalt arvestatavat raha investeeringuteks lähemal kolmel neljal aastal. Loomulikult tuleb väga tõsiselt mõelda, mida ja millises korras müüa ja ja natukene halenaljakas on näiteks selle Pärnu bussipargi müümine, kus eriti kui linn üritab poolt osa nagu eraldi müüa, tutvunud nende tingimustega, mis seal täna parasjagu on, siis paraku on olukord selline, et ma väidan, et neil tingimustel ei õnnestu mitte kuidagi seda poolt nagu müüa, et need on nii halvata Pärnu linna jaoks selles mõttes teine võimalus on, üritan seda koos, meie siis on juba hoopis teine küsimus. Et tuleb müüa, midagi teha ei ole, aga valikuid tuleb teha ja ei tohi loomulikult jätta ka kiirmüügi mulje, et kui kiirmüügi mulje, siis on päris selge, et siis me kaotame hinnas väga palju tuleb vaadata vastavalt ühest küljest, mis on sellised strateegilised asjad, mis peaksid jääma Pärnu linna kätte. Teiseks tuleb vaadata, mis on turg nõus maksma ühe või teise objekti, just et saada võimalikult kallist hinda. Et kõiki neid argumente koos vaadata, sest minu arvates Pärnu linnavolikogu peaks ikkagi teatud inventuuri oma varade osas tegema ja nii-öelda müügilehele mõned objektid sealt panema. Noh, lisaksin võib-olla veel juurde nii palju, et kui 99 me rääkisime kõikide taastusravikeskuste linnale kuuluvate nii Estonia sõprus, mudaravila müügist, siis kaks aastat tagasi me võtsime väga kindla otsuse vastu Estonia suhtes. Estonia on ehitanud valmis uue korstna põse, selle täituvus on ju täna kogu aeg 100 protsenti ligemale olnud. Ta on väga ilus arhitektuuriliselt rannarajoonis täielikult on ikkagi tervise viikingi ka ja ka teiste nii Haapsalu kui Saaremaa taastusravikeskustega konkurentsivõimeline ja me ei ole rääkinud täna see kaks aastat mingist Estonia müügist, aga küsimus on nüüd ajapõhimõtteline otsustada, mis me teeme, mudaravila ka ja mis me teeme sõprusega, need vajavad samasuguseid investeeringuid või tuleb siis omaniku vahetada. Aga tänane seis, et me lihtsalt laseme nendel kuidagi vegeteerida majanduslikult, see ei ole otstarbekas. Kahtlemata, mis puudutab nüüd ATP-d, siis on see põhikiri nii tehtud, nagu ta täna on ja meie ei saa ilma teise osapoole nõusolekuta tema omandit puutuda ega müüa. Kui ta ei ole nõus oma osalust müüma, siis ta seda ei ole. Edasi on meie kaks, telli hotell Pärnu ja Rannahotell, nende müük nendel on pikaajalised rendilepingud 16 aastat ja pikemad omal ajal niimoodi tehtud Nad kaitsevad rentnikke. Ei ole teinud kiiremini, kuigi me ei ole hinda alghinda alandanud ja seda me ei teegi. See linnavara on alles ja selle vara väärtus iga aasta tõuseb, sest rendilepingute Ta lüheneb, kinnisvarahinnad tõusevad, nad on olemas. Nende tänane linnavalitsus ei ole läinud seda teed, et paaniliselt eelarve täitmiseks midagi müüme, laseme hinnad alla ja müüme orase vara. On olemas, mille väärtus tõuseb ja viimase kuu-kahe meie müügistatistika näitab seda, et on huvi ja need alghinnad, millega me oleme üritanud mitu korda müüa. On täiesti tänases turusituatsioonis. Reaalsed hinnad ei ole veel korra hinna midagi vara niisama loovutavad. Saate lõpetuseks räägime valimistest, need on lähenemas. 20. oktoobril on valimised ees mille järgi pärnakas valiti Toomas Kivimägi isikute järgi parteide järgi kellegi eksimuse järgi. Nii üht kui teist, ma arvan, selles mõttes, et nii isikuid kui ka erakonna järgi, et võtame kasvõi keskerakonna näiteks, et ega Edgar Savisaare pilti ei ole mitte teps asjata siinsest, paljud valijad teevad oma valiku just Pärnu linnas keskerakonnas kandideerivad isikute järgi, vaid teevad selle järgi, et Edgar Savisaar on selle erakonna eesotsas, mistõttu tuleb kindlalt väita seda, et valimised on kindlasti sammukese erakondlikumad, kui nad olid kolm aastat tagasi. Aga see ei tähenda seda, et nüüd isikut osatähtsus oleks nagu vähenenud. Ma arvan isegi, et täna valiku tegemisel võib-olla on see 50 50, et nii-öelda 50 protsenti on otsustamisel mõjuerakonnal, kui sellisele 50 on siis konkreetsel isikul, noh, võtame kasvõi eelmistest valimistest terve rida selliseid näitajaid nagu üks koloriitne kuju nagu Andres Sooniste, kes kogus ikkagi üle 1500 hääles on nagu selline täiesti super tulemas ja ma arvan, et siin olid ikkagi määravad ennekõike tema isikuomadused. Ma ei taha siin midagi öelda Isamaa kohta, antud juhul, aga aga vaieldamatult oli see tema kui isiku selline tähelend, niiet Ma arvan, et täitsa valik ikkagi, selle järgi on palju. Nüüd eksimused mõjutavad, ma arvan, et suhteliselt nagu vähe, sest inimene on, valija on ka teatud mõttes suht konservatiivne, et andestab ka eksimused ja usub taas kord nii-öelda paremate helgemat tulevikku, aga, aga mis seal on loomulikult oluline on see, et võimalikult palju inimesi läheb valima, et see on nagu meie, meie kõigi ühine eesmärk. Me peaksime seda väga toetama, et ei tohi sellist apaatsus lasta tekkida. Minu häälest ei sõltu midagi, et tegelikkuses on ikkagi see seltskond, et kui me räägime näiteks päranud tulevane linnavolikogu, see on meie nägu, kas see meile meeldib või mitte, see ei tähenda, et see oleme meie ise. Meil ei ole nagu põhjust öelda, et kuna mina valimas ei käinud, et siis nad on pahad inimesed, see on meie enda nägemus, on ühiskonna peegel. Teie arvamus noh, tuli selline ja rõõmus seik meelde seoses Edgar Savisaare piltidega, paljud tema fännid on minu käest küsinud, et miks nad ei saa Pärnus Edgar Savisaare poolt hääletada oma häält, standardpildid on üleval ja tõesti ma siis läksin, kontrollisin, Edgar Savisaar ei kandideeri küll Pärnu linnas. Ilmselt mingi osa on siin, Toomas, sul õigus, Keskerakond ülekantud tähenduses ikkagi oma pooldajate hääled nende suurte piltide tõttu saab ja kahtlemata on mitte ainult Keskerakond, vaid ka teised erakonnad, nii Isamaareform, Mõõdukad saavad ikkagi erakondliku hääle omale. Aga teine muidugi määrav on see, mille järgi on alati iseloomustatud neid valimisnimekirjad. Vaadake, meil on väga tugev nimekiri, teistel võib-olla ei ole nii tugev nimekiri ja täielik selline noh, üllatus suhteliselt on, et nii kiiresti tuli välja terve vaim väga tuntud inimeste k, kes Pärnus on varem olnud nii volikogu liikmed, avaliku elu tegelased, muidu tuntud inimesed ja kahtlemata on nende toetajaskond ikkagi küllaltki suur. Sellest järeldan ja ka näidanud ka seda, et ikka valitakse veel ka väga palju inimeste persoonide järgi. Pärnu linnas. Pärnus uute erakondade ja ühe valimisliidud, väljavaated ennustamine on muidugi üks tänamatu asi, aga aga kui suured on väljavaated nendele Res Publical ja valimisliidul terve vaim ja üksikkandidaat? No ennustamisega on selline lugu, et Pärnu Postimehe ümarlaual ma pakuksin välja volikogu kohtade jaotus uues linnavolikogus, aga ütleme niimoodi, et ühiselt arvasime, et see võib tunduda kellelegi nii-öelda valimistulemuste mõjutamise ja võib-olla maavanemale ei sobi seda teha. Et nii konkreetselt, aga päris huvitav on vaadata, sest ta tegelikkuses läheb, aga, aga kui üritada hinnata natukene üldisemalt nii-öelda uute tulijate võimalusi, peame siin silmas Res Publicat näiteks või tervet vaimu või ka rahvaliitu, ütleme Pärnu kontekstis, siis valija on küllaltki konservatiivne. Pani kiiresti naljata ühest paadist teise. Samas ma küll arvan seda, et Isamaaliit peab ilmselt maksma natukene lõivu nende vaidluste eest, mis siin Pärnus on toimunud ja, ja ilmselt tema ei kogu enam sellisel määral hääli ja kohti nagu, nagu eelmiste valimiste ajal. Aga see ikkagi ei tähenda seda, et nendel uutel oleks nagu kerge, ma arvan, et neil on tublisti Punitamist, et saada paar-kolm kohta, aga ma väga loodan, et nad seda saavad, et see oleks nagu selline positiivne muudab pilti võib-olla huvitavamaks, kuigi Pärnus on tõenäosus väga suurelt Keskerakond ja Reformierakond koos, ütleme siis natukene abstraktsem, aga ma arvan, et koguvad 20 kohta volikogus ja ja noh, sellest on rohkem kui küll, et koalitsiooni muuta, nii et ka nende uute tulijate võimalused Pärnus asju mõjutada võivad jääda üsna väikeseks. Valik on iga valija enda teha. Einar Kelder, aga ma pean ütlema, nii et vaadake nimekirja, ma olen jälginud Pärnus peale seda, kui esimesed nimekirjad Reformierakond tõi ja teised edasi, ligemale 270 nime on kirjas, volikogu on 33, seda muudetud ei ole. Ja see, mis nüüd oli alguses need mõtted ja avalikud väljaütlemised, noh, siin ei ole mitte midagi. Kaks nimekirja on nii tugevad, et koalitsiooni moodustavad jälle Reformierakond ja Keskerakond, siis teeme matemaatika. Reformierakonna Keskerakonna nimekiri kokku on umbes 70 nime või 75 ja 270 võtame matemaatika. Palju see moodustab suhtarvuna üldse kogu kandideerijate hulgast siis kas 51 protsenti ja rohkem häält antakse 70-le häälele. Need jagunevad 270 vahel ära, ei ole teised nõrgemad ei ole teised nimekirjad halvemad, inimesed halvemad, nii et tuleb väga kirju koosseis, kuidas saadakse koalitsioon kokku, see nädal tuleb põnev, mina sõidan puhkusele. Siinkohal tahaks kihla vedada, muidugi. Tänan teid mõlemaid, meie saatekülalisteks olid Pärnu maavanem Toomas Kivimägi ja Pärnu linnapea Einar Kelder. Selline oli siis tänane argipäeva saade Pärnust, eks, 20. oktoober näitab, millised on valimistulemused ja kui suured võimalused on Pärnu linnal edaspidiseks arenguks. Saadet juhtisid Viktor Kaarneem kuulmiseni.