Kummaline, kui lühike on meie melu oleme peaaegu unustama saegu, kui eesti poisid aastakäik aastakäigu järel saadeti pöetud peadega paariks aastaks Venemaapärapõrgusse sundaega teenima või mis veel hullem, mõne teise väikerahva vangivalvuriks. Kalev Grüner on 1935. aastakäigumehi. Mina läksin sõjavägi 55. aastal. See oli sügisel oktoobris ja mind siis saadeti Leningradi, teisi eestlasi oli ka seal. Leningradis läksime siis merekooli. Laeva masinistiks, sügise läksime ja siis kevade lõpetasime üks aasta ainult üks aasta ainult ja kas te tahtsite vormi siis? Jah, nagu ma, nii, kui me läksime siia Leningradi, nii kohe vahetati meil riided ära ja antivorm selga ja kaotati meid ära. Vaadati tervist, kontrolliti, et kasvõi jalaväkke sobid või mereväkke, mitte siis mereväkke ja see merekool käis aja, teenib. Üks aasta, üks aasta ja ei tai isegi aastat ei olnud, nagu sügise oktoobris läksime ja kevade aprillis juba saadeti meid põhja kui kaugele esialgu Molot Dovskisse ja prae, see on praegune Severjanin Minsk. Saadeti nendesse loomavagunitest läksime ja küüditatuid ja nagu küüditatuid täpselt ja, ja siis sõitsime sinna ja siis oli seal pantimeediootati laevade peale ära. Üks teine eestlane oli ka minuga kaasas, see oli Saaremaa poiss kan Heldur on ta nimi. Ja ja sellega kahekesi siis suunati meid ühe laeva peale ja see laev oli tehtud seal miini miiniristleja. See oli tehtud ka valmistatud 35. aastal sama sünni oma sünniaastal ja sina olid kogutud terve laevade vanade laevade brigaad. Seal oli siis miinirüüstajaid, seal olid allveelaevad, seal kaatrit. Ja, ja siis meil algul ei öeldud, et millega me peame tegelema hakkama, läksime laeva peale ja ja õppisime seal veidike jahtla tundma, vaeva tundma ja ja pandi meid siis valvesse masinaruumi ja esialgu olime siis nende vanemate meestega masinaruumis ja siis pärast tuli üksinda olla valves ja no siis oli kohe, kui mina läksin, siis läks. Ja aasta peale ajateenistusajateenistus jah, aga enne seda oli noh, seal oli veel alles vanemaid mehi, need teenisid viis aastat. Ja enne seda oli veel seitse aastat olnud need. Aga see oli pikka aega oli sel laeval ka nimi? Ei, ta nimi ei ole undajale, numbri all oli maa tõesti nummerdad, ei mäleta enam. Aega sai oldud ja siis ükskord öeldi meile niimoodi, et et teil on üks riiklik ülesanne vaja täita. Et tuleb meil sõita, no vaesem Lääne. Ja laev ette valmistuda korralikult ja ja sõidame sinna ja see riiklik ülesanne siis aatomikatsetus, kas seda öeldi ka teile, öeldi, öeldi ära ja sest noh, miks nad valetavad, ei ole mõtet vaadata, kui me ise nägime seda pealt või see oli noh, sügisel ma läksin siis 55. see oli 50 kuutele. Kui me sõitsime sinna, kolme päeva sõitsime siit mootovskist vaikse inskist, praegusesse Vincist ühe laevaga terve brigaadiga, terve laevade brigaad ja kõik olid vanad laevad, kõik olid vanad laevad, kolm tükki oli miiniristlejat vaid siis kaatreid oli kolm tükki siis allveelaevu oli kolm tükki ja ma ei tea, seal oli veel midagi, ei ole meeles, enam palju neid oli. Ja siis sõitsime ühte merelahte sõitsime siis, no ta on mul väga meeles, et kusagil seal polaarpäev, nii et kaugelt vaatasime suvel see nädal hästi kõrgete kallaste ka nagu noh, huvitav oli jälgida. Ja siis sõitsime ühte merelahte, siis oli ta niisugune kitsas. No ma ei oska öelda, Kulaid oli nii, et vaevalt läbi mahtusid võib-olla seal 20 meetrit isegi lai. Ja, ja siis pärast läks, laht läks järjest maitsma seest laiemaks, laiemaks ja, ja lõpus oli, siis läks küllaltki laiaks. Noh, ma ei oska öelda, võib-olla seal poolteist kilomeetrit või rohkem, isegi kaks võiks olla jah, läbimõõt kaks kilomeetrit ja keskel oli siis üks Kõrgesaar ka, noh, mitte päris keskel saare pool novot, siis läksime sinna ja siis pandi laevad niimoodi, et. Noh, niisugust mitte kõik kokku, vaid laiali üks kaldale lähemal, lähemale, teine natuke kaugemale, kolmas jälle niimoodi hajutatult üks kaugemal rannale, teine lähemal ja niimoodi järjest läksid kaugemale, ikka osa oli lähemal rannal, osa kaugemal, sest rannas rippus siis aatompomm. Nägime ära seda meile näidati binokliga vaatasime ja öeldi, kohe. Öeldi jah, et seal on jah, aga siis öeldi, et koju kirjutada ei tohi. Sellest, mida te näete siin ja, ja mida te peate tegema, et ei tohi kirju kontrollida, võetakse öeldi meile, see kohe andsime allkirja, allkiri ka ja, ja noh, see on arusaadav. Siis oli niisugune lugu, et panime need laevad ära sinna hajutatult ja siis viidi meid randa 10 kilomeetrit, kaugele sellest lahest. Ja seal olid siis pandi siis telgid püsti, nii tänavamoodi kahel pool keskel oli nagu tänav. Asjal on diad, maapind on nii kiviklibune, nii nagu asfaldiklibu. Ja nii tasane. Ja panime siis telgid sinna püsti ja tõlkidesse siis need ahjukesed, pur suikat või kuidas neid kutsutakse need pandiga sisse, korsten välja ja kaasas laeva peal. Ja siis hakkasime siis nüüd laevu ette valmistama. Aga enne seda ma unustasin ära, et enne noovale peale sõitu võeti pool meeskonda maha. Pool meeskonda võeti maha, aga meie selle kannupoisiga kaks eestlased jätsid, jäeti mediga peale. Arvasid ohvitserid, ütlesid ka, et me olevat hästi niisugused kohusetundlikud ja, ja et jätame teid siia taevadele, siis naasis poole meeskonnaga, tuli siis seal valves olla ja peaaegu iga päev. Aga mul oli, ma olin siis valves seal masinaruumis ja need teadlased tulid Moskvast sinna. Neid oli palju. Küll oli erariides, siis vormis neid ja. Aga mul oli selline lugu, et ma remontisin ühe oma huvisid huvides, remontisin ühe paadimootori ära. Teda nimetatakse lükka mootor. See on selline kuuene. Sellele siis mootor käib taha aga see mootor oli nagu maha kantud või oli ta täiesti käima ei läinud ja ka ajaviiteks masinaruumis võtsin ta lahti ja noh, tookord oli huvi asjade vastu ja remontis ta ära ja proovis teda käivitada ja läks ilusti käima, viime ja ja Tarssina, ütleme siis niimoodi, et kuule, et kapteni abi kutsub sind oma kabinetti ükskord õhtul. Ja ma ise mõtlesin, et no et too oli väga kuri. Et mis ma nüüd teinud olen, kas ma nüüd kas kuskil on suitsu teinud või midagi olen teinud või? Ise oli hirm ja läksin siis kabinetti ja kannad kokku ja ja algul oli küll seal kurja näoga, aga siis natukene naeratas ja ütles, et kuidas sul see mootor töötab. Mõtlesin, kui vahepeal proovisin teda katlaruumis läks käima ja et ma ei oska öelda ütles mulle niimoodi, et sul on ülesanne, et sina valvesse enam ei lähe. Et sul on nüüd eriülesanne ja, ja hommikul ei ole ka sul vaja võimlemist teha ja magad nii kaua, kui sind vaja on. Hakkad teadlasi vedama ühe laeva pealt teise laeva peale. Nii et nad sättisid sinna oma aparaati üles ja igasugused need võtsid sinna paati siis kaasa omad riistad. Mitu meest sinna paati mahtus, siis sinna võiks minna 200 meest peale ano neid nii palju ei olnud ka kolme-nelja kaupa, mis ma neid vedasin siis ühe laeva pealt teise laeva vahel oli ka väike, ei oska öelda, 300 meetrit ja 200 meetrit ja niimoodi, aga noh, vaja oli ka viie kuld, pagunimees oli ka, hulgas? Oli küll ja see oli, ma ei mäleta enam hästi, kõrges auastmes olite admiraliteet ja mis nad olid siis ma ei tea. Ja, ja siis noh, ükskord ütleb mulle kapteni abi niimoodi, et olisin linnakus vaev, laevad said juba valmis katsetuse jaoks valmis tehtud ja siis noh, aparaadid pandiruumidesse sisse kumminööride peale, kumminarit igast nurgast olid siis kumminöörid, aparaadi hõljus keskel, no ilmselt oli see põrutus laine registreerimiseks siis niisugune. Ja siis uksed hermeetiliselt tehti ära, et õhku lase kummid vahele, uued kummid vaheline, muidu laevadel ongi kummid vahel, aga noh, hästi hermeetiliselt aknat või iluminaatorid ka kõik kinni ja, ja tehti need asjad ära ja siis toodi veel laevale toodi siis kassid, koerad puurides, valged hiired. Ja osa nendest siis pandi siis ruumidesse sisse. Ja osa laeva naele päris lahtise taeva alla päris lahtisest taeval laevalaele ja osa siis ruumidesse sinna hermeetilise ruumidesse. Siis viidi meid laevalt ära ja siis ootasime tuust. Mõtlesime tuult, et see oleks siis maismaa poolt põhja, mere poole. Ja seda läks vist ma ei mäleta, kas poolteist nädalat, mis ma ootasin, muidu laev sai valmis, oli kõik plahvatuseks valmis valmistatud, aga aga tuul ei pööranud ära. Ja lõpuks siis ometi. Siis ma mäletan seda asja, et meil siis olime 10 kilomeetrit kaugel. Oma telklaagritelklaagris niie paremat kaitset ei olnud. Aga noh, gaasimaskid olid olemas kõik kummiriided, olid olemas Wen genomeetrit, raadiomeedet, neid õppisime seal. Kui laeva ette valmistasime, õppisime ka neid tundma Regis, kuidas seda põrutuslainetele? Näiteks on oja, siis oli, toimus plahvatus, mul on hästi meeles päeval kell kaks tolle aja järgi. Ja siis saadeti meid veel seal tõttakuste plahvatuse ajal olite sel hetkel ja kohe räägin kes siis saadeti telkide stantiga, mandujad telkides ära minna, orgusina mitte kaugele siin sama lähedale oli valitud, sügav org oli, ma mäletan, et tal oli nagu kivine selline ja ja kästi siis pikali lasta, gaasimaskid peas ja gaasimaski peas ja igaks juhuks gaasimask peas, kummiriided seljas ja kästi siis pikali lasta ja käed silmade ette kinni katta. Aga muidugi ohvitserid seisid ise püsti, neile päikseprillid ees ja nemad siis vaatasid seda. Seda asja pealt. Naasis. Vaatasin kella kogu aeg, ise vaatasin täpselt kell kaks peab olema see plahvatus, öeldi ilusti ära. Ohvitserid kamandasid, et kõik oleks pikali. No see valguse kiirgus, et silmad nagu paranenud. Ja naasis, vaatasin enne, kes sähvatus ära. Valguse sähvatus pärast tuli see plahvatus, aga see ei olnud eriti suur, nii nagu ikka tavaline pommiplahvatus ja eriti mitte mürin, mürin ja lööklainet oli ka tunda. Ei olnud leidnud. Sügaval oru sügaval orus, näide on nüüd selle üldse. Lõi ka maailma valgeks. Jah no ta ei lastud vaadata ka läbi sõrmede, ma ikka vaatasin, et sähvatus käis, niisugune väike ja niisugune sähvatuse sähvatus käis pärast häälevi aeglasemalt tuli see mürin ka tagantjärgi siis seistasime püsti ja siis lubati meil vaadata, kuidas siis hakkas see müts üles tulema ilusti täpselt nii nagu pildi pääl tuli ilusti mets üles ja hakkas siin Põhjamere poole lagunema. Kaua aega seisis, oma koju hoidis ja siis hakkas minema lagunema ja valgus Põhjamere poole, seenekujuline seene, kuis värvidoli tume, must. Ja kui suur, umbes küllaltki suur, küllaltki suur, no ma ei oska öelda tõesti, aga läks järjest kõrgemale ja siis hakkas hajuma ära. Nii kauaaegne võis kesta minuteid või mõnikümmend minutit või tundve. Ma mõtlen üks 20 minutit, võib-olla nii umbes nii kaua ei kestnud ja sest tuul oli ka, lagundab ta ikka ära, lõpuks laevad seisid siis selle plahvatuse koha lähedane ei näinud algul mitte midagi, siis tulime siis tõlkidesse tagasi. Ja need aparaadid ka rendianomeetetraadio meetrid linna peal, et noh, lubati gaasimask isegi ära võtta. Et vaata töö gaasimaski peast ära ja siis, kui registreerinud midagi on kõrvaklapid pääs särisema hakkab nii, kohe paneb gaasimaski tähi. No aga ta oli nii valitute tuul oli, aga juus olidki riided kaasas, seljas no ja siis tulime telkides ja siis elasime telkides ikka edasi, tuul oli meie poolt, sinna pommiplahvatuse polnud sinnapoole. Siis noh, gaasimaskipääs ei olnud, aga olime seal ikka nagu valves. Ja kadus siis pilv ära, jah, täielikult. Ja, ja siis ei lastud meid laeva peale üks üks neli pää härra vist. Ja siis üks teine laev, öeldi niimoodi, ohvitserid rääkisid meile üks teine laev, siis see käis siis neid teisi laevu siis mingi lahusega, mingi pruun lahus oli, seda ma mäletan pruuni lausega tuletõrjepritsiga laskis need laevad kõik üle pesi maha selle, ühesõnaga, selle radioaktiivsuse pesi maha säält. Ja siis siis alles hakati meid laskma siis laeva peale algul ma mäletan, et väga vähe aega pidime minema, mitte ei lastud, aga pidin minema laeva päris vaeva puhastama. Kas oli 20 minutit, ei olnudki nii palju, ei ole meeles ja siis vaatasid ringi ja nõmmedel näitas ära, palju sa võid olla siis, et kui suur on kiirgus ja palju see siis aega võite olla. Niimoodi siis anti meile pan kätte, siis sinna pandi, kallasime lahust ja hakkasime seda laeva siis pesema, neid laevu, iga meeskond oma laeva muidugi. Ja hari käes ja valasite ka seda, kus kõrvalkapitalibaas selle peda gammakiirtega vaatasid, kus särisema hakkas nii kõrvaklappidel, nii sinna kallasid lahust hakkasid harja pöörduma hõõrud selle laiali, siis kadus ära ja siis ilmselt kiirgus kadus sealt ära. Ja niimoodi otsisin selle kepiga kõik laevaruumid läbi absoluutselt. Kõigepealt laevalael, mis oli samal ajal ei olnud suurt midagi, sest ära pestud. Aga laeva sisemuses need ruumid ja siis üksteise alla vahetusega olid 20 minutit. Järgmine päev. Gaasimaskides oli ka väga kuum, nii et üle poole tunni ma ei mäleta, kas sai olla või ei, Oldutega aga ei lubatud gaasimaski ära võtta, aga mul on meeles osa venelasi seal vist väga kuum ja võtsid ära, ma ei tea, kas neist midagi on saanud tagajärgi teada. Ja siis tegime selle laeva enam-vähem puhtaks ja siis võiks nüüd kummiriided ära võtta. Seljast ja gaasimaskid ka ja siis saime muidugi söömas, käisime seal telkides. Läksime siis laeva remontima, mis laeval oli uuesti siis selle põrutuslaine tagajärjel. Laeva need küljed vastavat, seda kiirgust, kus auto plahvatas, olid mustaks kõrbenud. Täitsa must, kohe märg Alar, kõrbenud noja, aga siis, mis neist kassidest ja koertest saanud, need tulid ära korist teatud sealt, kui meie laevale läksime puhastama laeva ega neist enam elulooma ei olnud, rääkisid niimoodi, pärast tuli mul hästi meeles ohvitserid, vähkisid need, mis olid, kes olid laevalael, need muidugi elulooma ei olnud enam, aga need, mis seal ruumides sees olevat terved olnud. Muidugi, kui palju nad kiirgust said, seda ei teadnud, pärast võib-olla surid ära, no ei tea, silmaga vaadates silma järgi terve silma järgi terved ja seda ei oska öelda siis kõik lahvatule tiga oma koha välja, ainult küljed olid ära kõrbenud, mustakse kuumuselaine, need niivõrd tugev kuumuselaine. Ja, ja siis öeldi veel niimoodi, et noh, nüüd on teil ülesanne täidetud ja riiklik ülesanne, et ja nüüd saime laevad korda, magistraalidel lahti põrunud, andsite auru läbi. Uuesti panime uued tihendid Pääle, kinnitasime ära, kõik tegime korda, nüüd heidame suurele maale tagasi. Nii saine korda teha, nii Moskvast uus korraldus. Uus katsetus teha siis oli selline katsetus islastise aatomi torpeedo. Aatomitorpeedo lasti mere poolt siis sinna lahte sisse ja enne seda lahte oli siis pandud võrk ette. Meile öeldi, et siin on eesmärk et selle koha peal 800 meetrit enne laevaene ühte laeva pidi plahvatama enne esimest laeva teistpoolt muidugi kaugemal. Need kolm tykki oli miiniristlejat pandud niimoodi üks lähemale, teine kaugemale, kolmas. Näed, kui see maismaapealne plahvatus oli, siis oli poolteist kilomeetrit, oli esimene lae kaugel sellest auto Mobist, nii öeldi meile poolteist kilomeetrit on, seda ma mäletan binokliga vaatasin seal, mis sellest saarest või tornist järele oli jäänud, tahad rippus? Ega ta oli täita rannas tasase pääl, mingi punast rippus kahe nagu kahe posti peal. Nagu Kell seal rippus, seda ma mäletan seda, vaatasin binokliga, oli ta punaseks värvitud. Maastik, maakoht oli ka muutunud, pärast plahvatust jäi esimese plahvatuse järel ei saanud aru midagi, no teate, see maastik on selline halja kivine ja seal eriti ei saa aru nii kaugele vaadata, palja silmaga mingit kraatritega lohku ei olnud, ei olnud, seda ei olnud. Et seda ei olnud näha, siis räägiti teile, et tuleb Batumi torpeedo, jah, katsetamine ja. Ja siis sättisime lae uuesti laevad, säti uuesti jälle katsetuseks valmis, pandi need aparaadid uuesti neid, need teadlased sättisid ise ja, ja kontrollisid neid välja ja ja toodi jälle omad loomakesed sinna laeval laene ja ja siis saadeti meid jällegi sinna orgu ja ja siis toimus plahvatus, äranuseda valguse sähvatust, me isegi ei näinud, selline nõrgem, see selline nõrgem. Ilmselt jah, ma ei oska öelda, aga seal olid ikka aga silm näoli vastu maad ei, ega jah, ega pikali. Aga aga siis pärast seda aatomit Pobeda plahvatust läksid kõik põhja. Kõige alad. Üks oli Vello, meid ei lastud taga, ohvitserid läks kõrgena seal binokliga, vaatasid, et üks oli küllili veel olnud jupp aega pärast plahvatust ja vajus põhja. Absoluutselt kõik. Huvitav fookasse torpeedo plahvatas siis enne laevu enne laevu võrgus ja vastuvõrku pidi plahvatama 800 meetrit enne laeva pidi enne esimest laeva teisiti olid kaugel, ma ei tea, ei oska öelda, kui kaugel oli siis nii tugev laine lööklaine, niivõrd tugev, igav veel, lööklaine oli niivõrd tugev, et noh, lihtsalt Maide purustas säravist laeva. Ja siis pärast seda meid ei lastud absoluutselt sinna enam. Meili on vaja midagi sinna enam minna. Ei, ei midagi pesta, laename, ohvitserid käisid, ohvitserid käisid ja pärast ütles, et niimoodi, et see laht oli absoluutselt kalu täis. Surnud kalu täis. Niimoodi rääkisid, aga oma silmaga seda ei näinud. Meile võib-olla ei näidatudki, laev tuli, reisilaev tuli meil pärast järgi. Ja siis reisilaevaga sõitsime siia tulime. Loodame, et laevakokad uhaad sellest keetma ei hakanud. Ei ilmselt vist eile. Aga noh, vahepeal oli ka siis, kui me seda tuult ootasime, siis käisime seal. Selle kapteni abi oli kõva jahimees ja kalamees ja no põhiliselt jahimees siis teise laeva kapteni abi oli tal sõber. Käisime sisani jahis. Mul oli paat, selle paadiga tahtis minna, sõitsime siis sellest samast laest sõitsime, see oli enne plahvatusi. Sõitsime ühte kitsast oja mööda, sõitsime maitsma sisse, niikaua kui paat läks iga põhivõttis kinni, naasis kapteni abi, tali kuri küll, aga võttis kaks pudelit piiritust kaasa. Ja seal siis ele koka võtsid kaasa, pootsmani võtsid kaasa minema. Ma olin siis paadiga ja ma ei mäleta ja siis kahekesi ennetele ohvitseri koolid seal õel oli siis jahib s. Ja teisel oli ma pidin veel selle püssijärve puhastamise toss. Spartis naasis, see asi käis niimoodi, seal on, tead, järves siit väga palju nähtud pisikesed järved, ma ei oska öelda, läbimõõduga võib-olla kusagil paarsada meetrit ja nii niisuguse läbimõõduga hobused mõneti suurem jagu ümmargust siis ronisime kõrge, kaljuvad sealt vaatasime kust need järved olid siis. Igas järves oli ainult üksainus hane perekond, üksena Shane perekond. Ja nad siis augustikuu ei lenda üldse. Lähevad sulge vanad ka ei lenda. Ja siis nad lasksid ja neid ja, ja siis aga mulgastiga võtta, kin neid. Ja siis mul püssi ei olnud, aga siis Anetleksid nägite, äragu jooksid järve poole, siis jooksid teisele poole järve välja, seal on niisugused. Kalda peal ronivad pajud pikali, pikad ronivad sinna alla, peitsid ennast. Ja sealt siis vaatasid, võtsid kaelast kinni, paistsid vee vahele jälle. Ega see jahimehe jutt ei ole see täitsa tõsi, see on selline tõsijutt, ja siis viisime, ma ei mäleta, palju neid sai, aga tagasi tulles oli siis veel niisugune asi, et see teine kapteni abi läks järve teisele poole minema selle kivi, ühe kivi juhatust hüppes teise otsa ja. Täitsa valge ja siis tulime, tead, hulga maadel ei tullakulat, võtsin ta kahe vahele ja siis üksteise alla, tõime teda sinna. Ta läks tal jalg paiste ja, ja ja siis tulime sinna randa ja siis pootsmanil oli tehtud supp valmis, aga enne seda, kui me sinna sõitsime, et seal on väga palju linde on, siis lasksid neid parte seal maha ja siis pootsman, tegi seal kakkus survet ära ja siis tegi tule sinna ülesse. Siis tegi need pardid meile siin ära ja siis võtsime seal seda natuke piiritust ja siis kapteni abi ütles. Vaadake, et vanale kaptenile midagigi. Ütle, mäletan väga hästi, et kell oli 11 õhtul läksime ja teine päev kell 11 tulime tulime sealt ja siis ta oli Ilse hirmusse kapteni abidused, jumalale enne, et meil on hanesid palju, et muidu oleks, saan pahandada. Nii, ja siis oli niisugune lugu, et siis tehti selle meeskonnale tehti siis suppi. Aga kes meie olime, siis meid kutsuti. Ma mõtlesin, et tegu ajutise, meil hanepraad tehtud. Nii et seda ma mäletan, täitsa tõsised. See sõitluse teine postiapkaa, see Saaremaa poiss, kuidas me seal tema ei olnud muidugi kaasas, aga mina käisin temaga. Aga pärast plahvatust ei olnud pardijahist enam juttu, ei mitte midagi. Kaua hoiti sealses veel? Kohe tulime ära pärast teist plahvatust pärast teist plahvatust tulime kohe jälle, ma ei mäleta, kas päeva paar olime veel seal telkides ja siis saadeti meile siis laev järgi ja siis autot ka pargiti panime siis need asjad auto peale ja sõitsime sinna randa, ma ei mäleta enam, kus kohas rand oli, kus mitte, sinna kohta hoopis teisele poole. Et jupp maad sõitsime, mitu päeva te pidite lõppema kahe plahvatuse vahel selles ohtlikus tsoonis? No ma ei mäleta, kas nädal või midagi ka palju, aga enam vahet ei olnud. Või oli isegi üle nädala. Aga nädala elasin ikka kiirgustsoonis? Jah. Elasime ja mõõteriistad, olid olemas nõu, kontroll oli muidugi tugev. Et seal oli mitmel meeloigal meel olnud. Kas ohvitseridel olid kõlavjosis? Registreeriti ära, no siis antakse. Aga kui midagi on, siis peab kõik, paneme kummiriided selga uuesti ja gaasimaskid praegu. Et niimoodi olid, olete kaks plahvatust oma järelvas läbi elanud kaks ja kaks, teine Saaremäe paska kannelduda ka tema samuti väikest viisi kõhe tunne ka, või tuli asja võtta? Algul nagu oli, aga no pärast, et seal nagu harjud ära. Et vaatad, et kõik on, me peame kõike seal olema, neile nii ei tea. Eriti ei tundnud hirmu, algul oli küll vähe, et noh, et kas ohvitserid tutvustas meid ära, ütles, et ega siin midagi ei juhtu, et ärge kartke, kui me loeme kaugele ja Schmidt piirkonnasti, kuidas jänesed närvipärast sellele. Noh, ega ta eriti natuke hirm oli klaar olema, nüüd seda kiirgust olen saanud või? Ta ei oska nüüd öelda, kontrolliti kala meediaga. Tookord ei taipa neid asju ise polit noornaritele. Pärast oli niimoodi, et kui tuli vesi Seeberemovskisse, toodi Molodovski, Senavaid toodise Värmarskise ma, see on Murmanski lähedal selleks sõjaväelinnak, niisugune 28 kilomeetrite siit Marmaskist. No ja siis need, kes teenisid meiega kaasas, olid kolmandat, neljandat aastat. Neil lasti koju. Aga mina teenisin, see teine eestlane ka kann kannupoiss teenisime teist aastat, nii et meid ei lastud meid kirjutada uuesti uuel teise laeva peale. See oli üks uuemaid miiniristlejat, 56, EGT. Uue on projekti ja seal siis teenisime edasi, mina teenisin seal siis kolm aastat noh, üldse kokku kolm aastat, kaheksa kuud. Nii et peaaegu neli aastat olin seal. Ja noh, tookord tervisega eriti midagi ei tundnud ja, ja noh, siiamaani olen elanud näht. Tohtrite juures olete käinud, ei ole. Nüüd ei ole käinud, aga seal meid kontrollite küll, aga noh, üldiselt ei ole käinud. Kas te Eestis olete mõnele arstile seda lugu rääkinud sama täpselt kui mul ei ole? Ei ole, ei ole nagu ette tulnud ja vähe olen arsti juures üldse käinud ja võib-olla vanajumalannat eluga elavate inimeste peal katsetati seda. Jah. Need seal olid siis isegi teadlased ise olid kas seal midagi? Ma ei oska öelda, kui tugev saab Atom tookord oli Nõukogude liidul. Eks ta esmased asjad olid, ma arvan küll sedasi. Et eriti neil seal midagi ei olnud, aga noh, nii et neile öeldi niimoodi, et noh, ise olid tookord noori Holzmanüüd läinud taga, siis ma oleks palju rohkem taipan neid asju, aga ega seal eemale hoida ei saanud. Oige, kus osalejad said vaid käsk, on käsk ja käsku peab täitma. Kas seal Baltikumist oli peale teie veel kedagi Lätist, Leedust? Venelasi muidugi see oli ja, ja lätlasi vist ei olnud. Kaks eestlast jah, aga no selle laeva peale ka teiste laevade peal või teiste laevade peale oli jah. Kui me tagasi tulime, pärast seal oli jah, leedulasi oli domeeni ristlejal suurt laev, palju seal mehi peale oli? 33 same pool koosseisu muuhulgas vähem 150 150, umbes jah. Aga noh, tal seal oli veel suuremaid laevu, need olid siis Kleisherit vestlejad, ristlejad ja. No seal on üle 1000 mehe pääl, selge see, miks just vanemad laevad välja valiti. Aeg oli nagunii läbi, nende aeg oli läbi, natult tõesti vanalt vana tehnoloogia ja automaatikat peal ei olnud ja nendel uutel muidugi, kus me peale läksin, 56, preek seal automaatika peal. Aga see automaatika ei töötanud, pidime ikka käsitsi. Neid vorsunkaid avama ja seal oli muidugi kärgsurverattal oli 64 atmosfääri. Et leida avariisid, oli ka meile loetiga hommikuette, et seal ja siin ja küll Musta mere laevastikus juhtunud üks ja teine asi ja ja kui küsisid, kui sa küsisid nende poliitikute käest, et noh, et jah, et ühed ja teised õnnetused on igal pool ja siis öeldi niimoodi, et noh sellepärast ei öelda, et ei taheta rahvast paanikasse ajada jääda. Et ega see asi nii hull ei ole. Ega teile teenistuse ajal kodukülastuse luba ei antud. Kodu? Kodukülastuse luba sain ma kõlguma, teenisin kolmandat aastat, kui ma tulin teise laevadele. Ja siis muidugi öeldi, et ei maksa iga kodus rääkida ja pärast siis saadeti koju mingisugune noh mingisugune diplom või, või aukiri. Ega sealgi peale ei olnud, see seal oli ainult kirjutatud niimoodi, et riikliku ülesannete täitmisel Ühest vanematele plaga tarnest kiitus. Rääkisite päris täpselt kõigest, aga kaste koju tulles julges sellest rääkida, rääkisite omastele. Rääkisin küll, rääkisin. Rääkisin küll. Aga see oli muidugi teada, et Nõukogude lülitage kuni katsetustel. Et ja niisugused asjad olid Aga jah, eks ta natuke algul oli hirm ikka jah, aga pärast kadus hirm ära, ma ei tea. Inimene vist muutub tuimaks ja midagi teha enam ei ole, noh, mis ma ikka teen? Need on siis Võtmed. Mürsk oli nende Mitme kuu röntgen on need ja Ja ta ta. Ta. Aga jääme. Alla. Ja.