Väliseestlasi, kes tulevad tavaliselt mõnest heaoluriigist, vaadatakse meil teatud kadedus varjundiga kusjuures küsimata jääb, mis hinda maksnud kodumaalt lahkumine ja uue elu rajamine võõrsil. Selles saates kuulete üht väliseestlaseks saamise lugu. Tartu poiss Leo Ago tegi sõja lõpul kaasa Eesti diviisi viimased lahingud Saksamaal. Pääses Tšehhimaal seina äärde seatuna õnnekombel mahalaskmisest. Rändas läbi metsade kolm nädalat läände ja Elbeni jõudes võttis seljast saksa sõjaväe vormi, et ujuda üle jõe. Ma ujusin hälbivast, kaotasin mõistuse ära. Ma peksmise peale ärkasin üles esimest inglise keelt sõnama kuulsingi, vait, taastat. Valge poeg, enam-vähem ütelda. Oli mul nina lõhki, nina läks peaaegu silmade vahele, see nüüd siit kinni õmmeldud, ilus. Ja nad mängisime jalgpalli. Kes need olid, neegrid, Ameerika sõdurid ja. Ja siis üks valge ohvitseri tuli välja, ma ei saa neid sõnu ütelda, mis ta ütles, aga need olid Khanis karmid, vanad ja krõbedad sõnad, väga kanged sõnad. Ja siis ta küsis, kes ma olen eestlane mul mingisugust Tuudiste seinani olnud, ainult püksid olid olemas paljajalu. Siis ta viis mind mamist, minestasin ära, märkasin haiglas, siis olin juba nina kinni õmmeldud. Ja our neeger istus mu kõrval. Ja ta tahtis mulle midagi anda, veeretasin ennast voodist välja, ma mõtlesin, hakkab jällegi, hakkab jälle taguma. Tahtsime kooki anda. Ühel hommikul Ameerika ohvitserid, venelased võtavad selle osa üle, et sa nüüd teemise tahad. Kas sa tahad sinnapoole või sinnapoole, ma mõtlesin, et ma ei tea, mis mul tulevikku praegu on, aga sinnapoole missuguses venelased on need, et ma tahaks ära minna. Ja ta ütles, kokalesised, anna talle mingisugune toiduandeid, ministrit, asjad, et mees saab ära minna. Siis üks ameeriklane viis mind raudtee jaama ja nende rongidel olid kahed rattad ja nende võllide vahel oli vae Tehid Smolenskis väikse platvormi taolise asja, kus ma võisin lamada. See platvorm oli siis telgede peal telkide pea ja ronis kardidel, aga no elu oli kogu aeg sellel kardeta. Ma lamasin ja magasin sealt. Jumal teab, kui kaua, kui üles ärkasin, rong seisis. Olin. See oli, kus rong peatus, oli Arnold orjaan ja see oli inglise inglise saun. Ja ma siis kõndisin sealt välja, must, kõik Talmi tahtmine. Inglisejaamas oli suur haarang, keegi oli inglise majori maha lasknud sellele. Ja kes kõnnib sinna, kurat, tal on nina, paberis on, ei ole inglise politseile need punased mütsid siis Veedimine Hannoveri vanglasse. Sakslane ei ole, ma olen eestlane, reisib seal liiga palju saksa keelt eestlase jaoks. Ja ma istusin seal kinni ka, ma ei tea. Näide siis üks, üks seal pimedas küsis, et eesti keeles, kus sa sündisid Tartus, mis isa nimi, ütlesin? Koolis käisid, ütlesin talle seda. Ja ta siis rääkis inglise keeles ja viisid ära muretse, et et sa oled eestlane, nagu ma ütlesin, mina tean seda. Nad teavad seda, tema ütlesin, mina tean, et sa oled eestlane, kes oli see salapärane hääl. Mul on tunne, et tema oli doktor Taul Tartust. Peetri kirikuõpetaja. Mul on siiski tunne. Kui ma olin Göttingeni hiljem, ma kuulsin, samad jäätis oli, ta oli seal, aga ma ei ole surmkindel v ütelda, et see oli see mees, ma ei teagi õieti, olime tema nägu ei näinud, aga seal tundsin siis päev hiljem balti, mida auto peale ja hakkasime sõitma, ei hakka siis päikest, vaatame. Sõidame kurat ida poole. Kaks püssimeest istusite jutu peal ja püssimees ja autojuht. Ja siis järsku autode juures oleks jälle kergemaks. Jõudsime suured niidumetsa parki taolise kohta järvi auti, peate seal kinni. Ja keegi ütles, et laikuklai kuklajärv, upli järv. Ja siis tammi ütles, et sett istu ja maissesse, istusin puu alla. Tema läksi sinna peakorterisse, üks veebel tuli välja, käratas mulle peale, et kas ma sõjaväekorda kaugust ei tea, et ma pean veeblid tervitama. Mõtlesin selle veeblid, et kuule, et härra veebel ette titaan. Nii ütles mulle tset, mis ei tähenda, et nabis pianistuma ja ma istun ja eesti sõdur istumisega ei tervitage räägised. Aga mis keeles see jutt oli, see oli eesti veebel, seal jupijärgus oli kõik need riismed kokku korjatud moli eestlaste Julisel Tbilisis sulle kõrvale, rääkisime temaga juttu ja tammi tuli välja. Me kutsume inglise sõdurit Amedeks, et okei, Boy Lukaatilisevkud latva midagi riskist ja viskas mulle paki. Mäletan veel Seniusseeris sigaretid, mis olid sel ajal Inglismaal väga populaarsed, sõduri sigaretid? Jah, valdsisele veeblelises sigaretti ja istusin seal 18, üks käskjalg tuli ja ütles, et ma võin kompanii juure. Kõndisin seal tükk aega, läksime mäest ülesse ja see, see on siis sinu uus kompaniiülem ideed, kes uus kompanii oli ülemleitnant hommik. Tore mees, see küsis siis, et mis sa oled ja kes sa oled ja kust sa tuled ja ma rääkisin temaga ja tuled, näed seda mäeserva, mõtlesin, ja ta ütles, et see on sinu kodu, pead ise endale koopa tegema ja siis ma kohtasin ühte mees, kes nüüd elab Saksamaale Diothoros. Sellega siis ehitasime kaheksandale väikese utsi. Inglased viskasid meile hobuseliha sinna ja veeti siia, need, see oli siis elule natuke leiba ja nälg oli kogu aeg olemas. Me käisime kogu aeg põllumeeste juures vargil, rukkiterasid nisuterasid, küpsetasime neid, tuleb välja. Trumpi, silmad jahuksis, Kärt täitis kõhtu. Ja ma käisin poegade ubasid vargil, see oli juba luks. Luxury. Ma läksin luurele ja luurimise, mõtlesin, et lähen vaatan, kus midagi saab nii hõlma alla lüüa söömiseks ja seal oli kartulipõld, mis oli juba tühjaks tehtud ja palju eesti poissi korjasid seal kartulis, mis oli maha jäetud ja ma hakkasin ka nendega korjama. Järsku sakslased, saksa püssimehed tulid ümber, võtsid meid kinni ja viidi sunnitööle. Mis me tegime seal elasime kõik suures telgis päeva, et siis me segasime savi, õlgesid ja tegime nendes nöörisid. Päeval tuli käsk, et tagasi meid viia õukleja äärde, et see õply Ugly üksus läheb Inglismaale, oled tööteenistusse. Nii et ühesõnaga, me sõitsime vabatahtlikult seedel käini belgia vangilaagrisse. Siis oli üllatus, kui Belgias on ikka vara jõudsime, oli veel poolpehmed, Vahitornid ja kuulipildujad, Vadja käskusid karjumised ja siis me teadsime, et kas nüüd antakse meid venelastel välja vaia. Või inglased panevad meid kinni, siin metsis algas laagrielu, ei algad meid viidi siis pides viidi ühte suurde saali ja kästi siis pintsakut talitada, oli särgid seljast ära võtta, käed üles panna ja siis hakati neid. Essees märkisid otsima veregruppi märke märkisid ja mul vedas, märki ei saanud, ma olin haiglas. Ma käisin palumas, välja tulin, käisin palumas, et palun pange mulle grupi märkalekuma pihta saanud, siis ülekanne kiiresti ja keegi juba need asjad olid kõik läinud segamini ja keegi ei pannud see. Meid, segati ära, nii et kelle grupimärgid olid, läksid vasakule ja kellel ei olnud, läksid paremale, asime, läksime jälle kõik ühte. Seal oli suur segadus ja inglise sõdurit sai viimati süda täis, kurat, mingi kõik ühte kui taate. Nii et me tegime midagi head, et need veregrupimeestele võib-olla midagi muud juhtunud, me ei tea. Need ei olnud õieti elamud, kus meid pandi elama, need olid vanad Saksas ja laskemoonalaod, niidid, mullavallid olid ümber ja neid ei olnud ja katesse ja seina vahel oli vahe. Toit oli kehva, igal hommikul raadiumit nii kella kuue aeg üles ja me pidime seisma seal üks tund aega, kui nad neid lugesid. Ja tihtipeale inglane läks oma lugemisega segamini ja siis ta hakkas uuesti lugevne. Külmetasime seal. Esimene känkume laagriga sajandi, et see oli väga siga, mees peksis paar meest koeraga kantsikuga. Ja siis järsku ilmus üks inglise lennuväeohvitser. Ja see otsis venda, nüüd ma ei ole kindel, kas ta nimi oli susi või midagi muud. Asi otsis oma, vendasid, komandan siis ütles talle, et sinusugust sugusi vendasid ei ole, et kõik need vennad on, on need, ei ole sinu vennad, kõik natsid ja geneetilised. Mul on teine mõte. Ja eestlane, eestlane ja inglise lennuväevormis teadupärast vähemalt neli eestlast lendas teise maailmasõja ajal inglise lennuväes. Mul on, mul on ta nimi olemas Itaalias ja mõni päev hiljem ma kuulsin, et ta vend oli läinud ja mõni päev hiljem meil oli uus laagriülem, kes oli lordi poeg ja elu läks palju paremini. Me saime hommikueineks körti. Ta oli vedela, ta oli vähemalt saiti õhtu panna isane kolm tekki ja meseni võiks viis sades suitsu ja tubakat ja meelasimiskamiskad ja siis hakkas hirmus kaardimäng peale pats Ko ja siis hakkasid jutustama laagris ringi käima, et need viiakse tagasi Saksamaale. Aga siis tuli see need suured uputused, 45. aasta kevadel sillad purunesid. Ja siis mis mis märtsikuus sõitsime Pukkuvaltsi. Meile anti siis kolme päeva toit, milles ja ära ja puhol siis kui maha tulime, siis oli inglise sõjaväeköök. Ja inglise sõdurid otsisin jälle läbimis veel parandus järgi oli jäänud, kuskilt need võeti, varastati ära. Mul ei olnud midagi, mul oli ainult kolm tekki puhkoolsist panti neid elama eramajja. Ja sealt siis Baltimid lennenstrisse varemeid puhastama. Hommikul sõitsime rongiga puhoolsist Münsterist juhte, sõitsime tagasi. Seal olid siis meie kubjas, läks peremeesteks jälle. Ja ma mõtlesin, no et miski elu ei lähe. Ja nüüd tuleme tagasi Jaan kohvi juurde, kellega ma olin ühes kupees, kui me läksime haiglasse. Keegi saatsime Rootsist ajalehejaan, kohvi, otsis oma sugulasi ja Taali, elas Hannover Münchenis. Ja Ma vaatasin siis maagaatima, kahjad kaugemale vaadanud, mavasin Anower Ma mõtlesin, mündil on siis mingisugune agul sõidab trammiga. Ja kui ma esimese palga sain, ma panin lepleka, keegi laenas mulle Ada metsa way jakki, keegi lahendus, paari pükse ja poisid haisesid, head õnne, leo, et mine. Ja sõitsin rongiga Anovrisse ja siis hakkasin inimest, küsin, kas kindel on, et mul oli veel vähekene raha, ülejäänud et keegi ei teadnud, kus münden oli? Asi üks tark mees ütles, et ah sa otsid Hannover mündeni. Et see on veel 200 kilomeetrit lääne poole ja mul oli nii palju raha, et ma sain osta piletit Reddingtoni ja siis ma mõtlesin, et Göttingeni viskan siis jala. Hannover, Münchenisse, rongid kõik peatasid kella üheksa või 10 10 aeg pidid tänavad tühjad olema. Saksamaa sellel ajal. Ja rong peatus kella üheksa Göttingeni ees ja ma tulin välja ja mõtlesin, kus ma nüüd lähen jaamas magada ei või, et kui ma magan, politsei võtab kinni. Kuulsin vene keelt, Ukraina alasid, siis läksin nende juure, küsin, kas Stanskisi on ja nats. Suurlaager kui nüüd me peame kiiresti tänavalt ära minema, aga siin Ungari eestlaste peakontor ja ega ma uksest sisse kõndisin, esimene mees, keda ma nägin, oli mu vana velt, reedel. Jälle vedas. Imestasid oleme elus. Tõsis kõht ei, siin on küll, ainult tuli igavese suure pajatäie suppi. Kus sa lähed? Maitsema mõnevõrra minnes vaatan kasse sinna laagris sisse saab, et võib-olla kohvi poisse. Ütleb, et ma olen tema sugulane. Täitsa parem jää siia, tead, et meil on siin laagriülem doktor Taul ja proua õõnes Sonia proua paju ja need on kõik, kõik on sõdurite poolt, võtsin hea küljed olukorra mündilisi, kui ei saa, et mõne täisringini, siis tulen tagasi siia. Sõitsin rongiga, seal oli skeemile Casilise, sõidad inglise tsoonist Ameerigioonist, sõidad tagasi inglise Sauni ja ameeriklased peavad kinni, otsivad kõik sind läbi. Ja mul oli sisemise vangla, aga kes lahti saadud, mõtlesin, et näitan neile seda. Aga Messaine puhoolsis Me saime väikese kaardi, mis ütleb. Me oleme tiibi display öösel. Ja minu ees oli kaks sakslast, kes näide siis seda Jamibanile vasta, pead valitses, panin rutta oma selle Taska võtsin e välja. Nad olid nii lahked ja lasi mind rongi peale. Jaanowerbendil siis panen siia sind vastu ei saa võtta, et liiga palju sõdurid on juba siin laagrist. Põrutasin käisin geni ja käisin juba, kuulsin, et seal räägiti, et Eesti sõdur on sellel laagril häbi-häbiplekiks. Panin siis tagasi Göttingeni. Göttingeni oli ka väiksed vaidlused, et liiga palju sõdurisin juba Göttingeni laagris. Asjal oli kaunis palju eesti üliõpilasi. Ja siis demeri vaidle siis proua inversiooniga ette. Et meil on niiskes meest vaja, kes üliõpilaste korterid järgi vaatad, kütab nende ahjusid ja keskütet miskit asjasid. Paneme poisina tööle. Ma sain siis loa ja proua õõnes kuraneeris inglise kamantandiga ja see oli jälle eestlastega nõus ja siis ma sain üliõpilaste juri tööle, mis mul oli oma tuba jääda ei ela, meil oli jälle toit oli hea, suits ei olnud, siis ma kõndisin inglise sõdurite järgi, kui need koni ära viskasid, korientsele ööse, tegin tubakat, tsiki raha ei olnud, siis sellest Õpakas, tõmbasin ise ja keerasin plärud ja läksin raudteejaama neid müüma. Et vähe raha seal. Siis tuli järsku riskisõna välja, et sortis Valka laagris, Saksamaal formeeritakse Baltiüksusi ja Belgias veerivad eestlasi, lätlasi ja leedulasi vahikompaniidega kompaniides ja ma siis ütlesin doktide taolile, et ma pean minema vaatama, mis, mis seal juhtub. Kui tagasi tuled, uksed on alati lahti. Ja kuma Valga laagris jõudis, olid puupüsti sõdurisi täis. Ohvitserid, kes juba olid valitud, kes oli see allveelaeva, need Puuranud, kes oli Puurandal jää allveelaeva komandör, komandör, see oli siis see, kes organiseeris seda. Seal ma siis kohtlesin kullast nimelist, kes peaks praegu olema Tartu rindel, ta sai küünarnukist pihtedel, oli käsi allesega küünlapuudus ja seal veel mõne teise vanema mehega kokku. Ja nad ütlesid kuule, et sul ei ole Tseensid selle, näed liiga noor välja. Järgmine hommiku siis, neid oli seal ju kindlasti, meid oli seal üks, 3000 või rohkem mees, kes tahtsid kõike vahiteenistuse minna, disohvitserid kutsusid välja, kes on kahurväes olnud, need läksivad ja kes on seal ja seal Need läksid. Ja katsusin igasse kohta minna ja nad ütlesid mulle, mis kuradi tattnina see otseselt meie kuskile mujale. Ja siis ma läksin Türki tagasi, sordis oli military Komioniti, kas väga toredat eesti tüdrukut töötasite kontorites ja ma usun, selle preili nimi oli leius. Läksin tema juurde ja küsin, kas maja ameeriklaste tööd saanud täitsa ja et panin su nimekiri on sulle toidukaardi, et elamine sorti ja nürnbergi vahel täitsa vähemalt koodi olemas ja söök olemas, seal toidavad sind ja tantsimine on niisugused väiksed patarei kahete, sinna majja sisse saaks korteri, leedulane oli selle maja korrapidaja siis näiteks, kus ma edasi Leaks vana sakslase heade Casa korterile rannas voodi ja tekk ja padi oli olemas, rohkem tahad. Järgmisel hommikul siis läksin turuplatsil, mida kutsume turuplatsi, kus energia, siis võtavad inimesi tööle. Ja esimene kaks töötasin metsas, laadisime Ameerika masinate peale palke. Ja meil ei olnud kindaid, talvine aeg oli kindlad, ei olnud, ja Arne Martis, kes elab praegu Saksamaal Ets, kes elab praegu Austraalias. Meie siis siis järgmine, kolmandal hommikul tõmbasime vähe eemale, et mitte enam metsa. Me olime, sõrmed olid ära külmunud. Ja siis eks Ameerikas vaesunud tuli, tahtis eestlast saada, emmessis kõik, jookseme sinna. Ja tema tegi siis meeliniskisi ülesanne, seal oli üks suur lattu, aga see oli tühi. Et me pidime ära puhastama, sinna tuli kaunis muuseumil võttis kohe paar päeva, aga tema andis meile suitsu ja ta oli lahke mees meie vastu. Sest ta küsis meie käest, et kas, kas me ei tea eestlasi, kes tahaks tema juures töötada. Nii, inglise keelt ei rääkinud üldse. Aga siis tuli üks, üks tütarlaps, jälle tuli kuskilt välja, kes mängis inglise inglise keelt, eesti keelt ja seevitasid, see meest usaldab eestlasi. Siin tuleb varsti suur riiete. Täname kedagi tunneme, keda, keda võime usaldada. Vaatame ringi ja pööras minu poole, ütlesid sina oled minu käskjalg tööd teada, mis mina selle kirjasid, ainult sa pead siis esimese või teise või kolmanda korra peale viima ja hea meel. Pundi kokku eest ja kõik olid eestlased, üks üks kukkus varguse pärast kinni. Ma tea, mis temale juht. Aga meie varastasime ka vahikompanii meestele, nendele anti ainult üks vorm ja kaks särki. Ja kui ma sealt ära läksin, siis igamehel oli peaaegu kaks vormi ja rohkem särki. Õieti varastad, meie soomustasime, mis tegime Sohost saamas ja neil oli küllalt, meil ei olnud midagi. Ja siis paar kuud hiljem seal Ameerikas aasis kratsida, teadis, kuigi alguses siia tulite, te olite nii kehvalt riides, nüüd ilusad kingad jalas, teil on ilusalt Ameerika vormis selles, et need ei ole õiged allergiavormid, näen, et nad on Amy Ameerika vormid end mustaks värvitud. Aga need vahikompanii mehed kandsid musta Ameerika vormis, et ei mõista, siis ärkasid, ma tegin siis ärikaunis kõvasti äri ja mul oli raha küllalt, varjas oma raha kaenla all kaenla, kus, kus ma tegin vea, et maal oli mustvorm ja mul oli Ameerika ohvitseri särg selles ja military politsei läks mööda peades kinni, kus sa sellise särgi said? Otsis vana särki, ei ole siin peaaegu uus särk, võta ära. Või kan, raha läks koos särgiga särgiga ja ma ütlesin, no et CV minu raha, et ma pean kellegile midagi vastu andma, et anna mulle tõendasid sa mu raha ära, võtsid. Kas sa tuled Meiega ühes või sa kõnnid ära lähima kõnnin ära? Seal hakkas, siis hakkas vigane, kõvasti jõine. Läks natuke liigjoomine, liiga kõva, iga õhtu olid purjus ja bella bella bella Marii laulud ja nihkeid asjati, eestlased käisid kõike ühes kõrtsus. Süldis, mille nimi oli Silverfis hõbe hõbekala. Seal, kus kohtuti ja niisugused asjad ja siis ma vaatasin Ühel hommikul küsis minu käest, et kas seersant ja et ka seda, et sa tead, et sa võid Austraalia minna, kui see tervis on hea või see võidab Ameerikasse minna. Ta ütles, et ma ei soovita. Its Ameerikasse lähed. Et Austraalia on palju parema, vali endale, kui läätšid, ära vali endale Austraaliat asja, pead inglisetsooni tagasi minema. Kui seda esimese transpordiga tavalise minna. Noh, ma siis läksin Kädi tagasi ja kus ma jälle vea tegi, mul olid ilusad riided seljas ja ma pidin selle inglise majori uurimine ja see oli nii kehvalt riides, tal sai süda täis. Ma seisin, rees valvelseisakus ja siis ma sinusugust enam vastu ei võta ka siis proua kellelegi kuraneeris see siis rääkistel hõõrnasid, sõnasid ja mees lõpus löödi käega, siiani, kui riie ei jõua, oli eestlanna eestlanna jah, et see inglane siia niikuinii ei jää. Teleber, Austria Itaalia, et õnn kaasa. Ees oli siiski imeasi, hakkasime arstide juures käima ja kõik läks ruttu ülesse, aeglased istusid ja nälgisid ja kukkusime jugoslaavlastele laagris ja neid varasid toidumoona ära ja siis me pidime tekkinud ja kõik, mis, mille Ameerika ja asjade olime, pidime toidu eest. Jaapanis mul oli kaks käed, püksitaskus jälle, jälle paljas poiss, paljas poisel. Lume lörtsi hakkas sadama, kui sõitsime kriminaalfonist välja ja siis me laulsime, reisin Euroopas ei taha elada, vaid sõidan Austraalia Austraaliani aga kui raha, et ta võib elada. Eestikeelne laul, eestikeelne laul, omatehtud päevad olid vabad, toit tuli ja siis on nii palju inimesi merehaigeks. Toiduga kaardid anti ja siis iga kord sööma siis hommikuse kõhtu lõunasöök ja õhtusöök on märgitud vaid need haiged masi, nende haigete inimeste apelsinid. Veroni kasutasid mind jälle. Kui palju eestlasi laeval oli? Ma usun, et 120 eestlast tuli laeval. Seal oli nii, ma tea, üks 20 naist. 100 mees, see oli esimene väljaränne Austraalia Austraaliast ja me olime esimene transport mida kutsutigi alles pärast kujutisi kutsuti, Blady Palts. Neetud tartlased, verised baltlased ja meil kuskile maale saanud 30 päeva line mere Diana peades Suessi kanali juures peades kinni, et konvoi läbi lasta. Siis me nägime, kus laevavrakid frakid olid kaldele kirjutatud, kui aafrika sõda kestis. Ja siis laabiates Kolumbus Kolumbus kinni. Ja seal oli saarel kinni neid maha lastud portsiaadis peades ka kinni. Need olid ainukesed kohad, kus nägi, aga mis me siis laeva parda tegime? Päeva aega mängisime pretsi. Meil mingisugust asja päikese vastu ei olnud, siis meil oli üks mees ühes, kes olid kuulus fronteni teadlane Sydneys. Kutsume teda doktor turbaks. Temal oli suur pudel kalamaksaõli. Määrisin ennast kalamaksaõliga kokku, et mitte ennast ära põled. Aga v poodides oli vähe värske veega, võisid ainult üks korda päevas pesta. Soolavett oli küllalt. Siis sel päeval hakkasime nägema liivast randa. See oli siis lääne Itaalia sõjaväelaagrisse mere ääres oli tykki veel traataiad ja ja see ei olnud minu mõttes, toit oli hea. Aga võib-olla, et ma olin sõdureid toitele mul hea, kes olid eraisikud, need kurtsid, et toit oli liiga lambaliha rasva 14. asjadega, mulle käis kõhu alla. Ja seal olime siis 10 päeva ja käisime siis ma koorilaulus töö osa ei võtnud, aga ärme Saara perra, keda ma tundsin laeva peale õppisin tundma, tan paar korda nüüd Eestis käinud, siis poiss tuli meiega ühes. Me ei saa ainult siis liigutama, soovid, et sul ei ole vaja lahuld. Meid viidi rongiga, viidi sporti, mis on lääneosariigi pealinn. Ja siis eesti mees laulis esimest korda Pöderaarius. Siis panti neid ka kindla peale, mis on vana Austraalia väljaõppelaen, mis väga kitsas. Ja meri oli Khanis tormine ja minul oli hea koht, mul oli keskel. See oli ühe, see oli üks, üks mees, kes mängis, kuid hästi viiulit olid tuntud, Eesti segamata nime enam ei mäleta. Ja siis tuli minu juurde, ütles, et kuule, et ma annan sulle takis sigaretid, ma ei suitseta. Kui sa minuga vahetaks kohad ära mõõtsin, kus sa oled, siis ma olen täitsa ninas. Mõtlesin mõjul hulka suitsupakk, sigaret ja küll. Aga oli jube, kõikus, kohutavad, kõikus, kohutav, kallid söögid olid vee all vetel kogu aeg sees olnud, kogu aeg raske. Jõudsime Melbourne ja Mölder Smanti meid rongi peale veidi polegi. Laagrid oli mõlemad pooled, õieti olid sõjaväelaagrid, vesise üks pool oli siis tühjaks tehtud, meie jaoks me siis seal hakati meile inglise keelt õpetama ja mind see ei huvitanud, ma käisin siis talumeeste juures Cecingest tööliste arvavad. Ja ja siis, eks vees andis mulle siis mingisuguse sirbi kätte, hakka Uhakaid lõhkuma ja terve välja tuua ka teised, ma ütlesin sulle kaks shillingit tunnis minu jaoks kaks silinide oli kõva raha. Meile antilaagris anti meile viis shillingit nädalas taskuraha, millega siis võisime suitsu osta või mida me tahtsime osta seebi suitsu. Kaksilingid tunnis, töötasin siis 10 tundi päevas ja seitse päeva nädalas. Käisin Igee käisingi laagris ja vaata, mis juhtub. Ja siis ma ütlesin poistelt, kollet, võtame täksi ja lähme linna natuke napsi võtma. Enne seda, enne kui ma siia tööle läksin. Kui me esimese viis. Me kõndisime rina, ostsime pudeli veini ja kõndisin tagasi. Andsime, sõitsime tädiga. Järskesid, kus ma raha seeme, siis ma tahan tööd teinud. Seal ligidal meie laagril ligidal oli suur mageda veejärv ja tamm isse hommikupoisid, läksid sinna ujuma, tulid tagasi, lõunaks sõime kõhud täis, läksid jälle ujume, neil oli hea elu, õppisid vahepeal inglise keelega, seal ei olnud midagi. Ma käisin paaris tunnis ja mulle ei meeldinud. Mõtlesin, on parem ja siis järsku valjuhääldi, karjusid käigud jäiga, mõtlesin kuratidest, säige ondel. Ja siis tuleb ju käsiad, tuleb kantseleisse, ütleb, et leo, et see on sinisinu, nimi on karjutud, mõtlesin minu nimi oli džiga, Minonüümi aga aga inglise keeles ilmunud jäigad. Ja siis ma läksin kantseleisse. Öeldi, et sind on metsatööle pandud, et sa oled nimekirja pannud, et seal olid Saksamaal puid lõhkunud. Patti metsad tööle. Ma sain kahelda Leeduga kõhe, siis pane keeles sõitsime Balsi ja Victoria piiri peale, kus hakkab teistmoodi rongirööpad peale ja Boriss sõitsime Sydneysse ja siis Sydneys pidime keegi kohtama immigratsiooniametnik. Ja pidime ootama üks, neli või viis tundi rongi, et ta viiks mitte rahalist. Veski oli. Ja siis ma vaatasin, kui jõudsime sidesse, seda ametnikku seal ei olnud ja politsei oli seal. Mul oli siis miski väike raamat saadud Rootsist, kus kõikide Eesti majade aadressid on olemas. Ma läksin siis politsei näitas, et ma tahaks sinna minna, näitasin talle näpuga sinna peale, et ma tahaks sinna minna ja ta siis küsid, kas sa tead, ei tea, et kõne minuga, et ei ole kaugel? Kõndisin siis, mõtlesin jälle, ütleme, meile anti, polegi, las anti aluspesu. Kaks särki, hallid. Ai püksitallid ja tanksaapad ja sokid, see oli siis, mis meile anti riigi poolt ja kaabu. Eesti seltsi nädala keskel oli õnn oli, et seal inimesed olid sees harilikult nädalasi kinni. Ja üks mees mängib kannelt ja üks mängib mandoliinid ja ja mina siis ka erineva suurde tantse või? Veel siis jäävad mulle otsa lahti, kus sa tuled? Mõtlesin, pane kellast, ah see oleks esimene meest ülistama, võta viina, mõtlesin ei, ma ei tea. Nüüd vaata, et ma pean tööle minema. Kas sul raha on siia, siia oled saanud? Andsid mulle süüa ja siis üks mees andis 10 selgeid, mis taskurahaks ja. Ja siis see mees, ütlesime parem kõnnitan sind tagasi, et seal võib olla ees ootab sind isane Evikraisseri mees sa inglise keelt ei räägi, et võib-olla sind ärritab ära Nass kõndisime tagasi jaama. Tal oli õigus. See mees oli väga vihane. Ja eestlane, see see oli, see siis rääkis ära, et ta tuli oma oma kodumaa inimesi otsimine Rauslasele mee ära ja see andis mulle toidupaki ja rääkis, et kella kolme koomika, meie Raastani hotelliomanik teab, et me tuleme. Rohelistamise jõudsime, siis oli juba hommikul kella nelja aegu nii kõndinud tellija uksed olid kõik kinnik, kõndis ümber maja, sellel väike tuli Esmi, kõnnin kööki, egok töötas seal. Xi autoni kella kaheksast hommikul tulid Äksi aut. Sõitsid Novintsisid sinna, töötajad on meil hea meel, et töötleme linna ligidalt läksiga läheme. Me ei teadnud, kui suur see rahaliselt on, linn oli. Sõidame, sõidame linnast välja. Kurat, sügavas metsas, sõidame metsatee, sõidame 22, neil linnast eemal oli saeveski vana saeveski auruga ütles. Elektri tuleneski tase ei olnud telefonis ei olnud seal siis hakkas see nali peale leedukatele metsi meeldinud. Leedukad ei saanud austraallasest aru, Nad kutsusid kogu aeg sind. Bladivoorunevaie Blady seeriaplaadid ja vaat see oli nende komme. Ja siis konflikti leedukate ja Austria ajaliste ussid, kinninäoliste ussid, nende ukseuksed Araabia liiga on, kui nad välja tulid. Surnusuitsulainele vastab, jäädi, leedukad panin minema, siis jään üksinda tausta. Üks leedukas läks, Adelaide töötab soolaväljadele Adelaide ligidale, Lõuna-Austraalias. Näiteks saab palju paremat palka, kui ta seal veskis saeveskist sai. Pankade rahul. Esimese palgaga ma ostsin endale 22 millimeetrise spordipüssi. Hakkasin nendega jäneseid laskma. Ma teenisin jänes jänese näoga rohkem raha, kui ma töölisi seal raskeid, seega saeveskis. Ja siis ma nägin imelikus loomas, pumbad ei ole kuulnudki sellest loomast, nad on metssea moodi, ta ei ole siga. Tants sama tootja messiga seemnetel palju lühemad jalad ja ta elab koopas. Ja ma tulin Ühel õhtul tagasi ja see tuli siis mulle jooksis mööda ja ma panin hirmuga minema, kurat, neitsiga tuleb kallale, tead, ja ma läksin siis veskile oma viletsas inglise keeles, tahtsin neile selgeks teha, et vaev, peeg metssiga nad sõitsid, jäi niiskist, omavahel tekkis meil ei ole siin ümbruses. Mis need toitsid, otsesele ette oli õe pumbad. Ja siis ma läksin ühel nädalalõpul. Kas ma olin seal kaks nädalat enne kui leedulased igatahes ära läksid. Meeldiksid, kuule, tule, nädala lõpuks rahaliselt on, et peab natukene pidu, nagu ma ütlesin, hea küll. Ja veidi kõrtsu ja mis sa jood? Rõmm, mis ruumiliseise ta rõmm. Ma ei saanud sellest aru, et nad ütlesid seda, et võib-olla midagi sisse panna, rummileid lahjemaks, teha masinatel üle kahekordse rummi. Jõime Jeanie, ärkasin ülese siniraudteekeskjaamas. Ma olin nii purjend, Nad mõtlesid metele, mängime trikki. Nad võtsid mind siis panimate pagaasi võrku ja üles võrgusside jaamas ja rong oli tühi ja mul on lihtsalt maha ja vaatan, kus Laburata olen, tead ja vahin ringi ja vahin ringi ja kedagi ei ole, nad olid kõigile rääkinud kontactordi, kõik olid kadunud. Kuulun nende kuradi naeruhäält. See oli laupäeva õhta pooni, seal eesti seltsis oli mingisugune olemine ja kõnnin siis Eesti seltsi, siis neil on mingisugune kohvi, õhta, oma tanksaabastega pomm ja muusika jäi seisma ja kõik jäi otsa lahti ja ma läksin näost punaseks, lõikav. S väga toredad inimesed, härra ja proua tiikmanid. Nad tulite, Austriale oli enne sõda metsis, võtsingi tukast kinni ja tõid lauda ja. Ja nemad hoolitsesid kogu aeg. Kogu aeg oma sinise tuli, nemad hoolitses minu eest. Ja nad viisid meie enda poole pärast ja järgmine pühapäeva õhtul viisid ja meid tööle tagasi saaksid iga kord, kui sa tunned, et sul on siin korter olemas, tere tulemast ja nende vestiga, ma sain alles esmased onliku rahastamiskokku ja need siis naersivad. Ja nad küsisid keset tantsima, tahad minu, mõtlesin, ma ei oska tantsida mõjul, mul ei ole aega olnud. Õppida tantsimist, tule meiega ühes, keegi õpetab seal kindlasti. Läksin nendega ühes ja siis oli seal suur tantsis. Aga ausalt öeldes imelik komme, eriti osades mehed on ühes pool joovad ja naised istuvad teisel pool, tants algab, siis tantsivad ja jälle lähevad lahku oma gruppidesse rääkima. Peate mõtlema, et need mehed kõik tulite sõjaväest välja, nad olid kõik olnud kõrbetes lahingutes ja Saarde lahingusse. Nemad olid sõdurid ka, kogu aeg nalja peale väljas kellelegi kellelegi kulu peal ja see oli, mina. Teleläksid tüdruku juurde ja räägi sellele ära ja kui tants algas, peale tüdruk tõmbas, tulid tantsima, ütlesin, et ei oska. Ja ma tean, tüdrukul oli peigmees ja see peidmist tuli. Ta kutsus mind jälle Blady rehvidžee. Neetud põgenik ja, ja need minu mehed kuulasid seda juba siis kaunis hea tuurijal ja võtsid mees kinni, viskasid aknast välja teise raamidega. Ja siis nad kaarised, keegi või teda kutsuda Blady rehvid seest, välja arvatud meie. Aeglaseks mööda maalin Khanis õnnelikke hakkas juba talv tulema, mis seal on, lasteaiad, vastupidi, vastamisi on maikuus hakkab meil külmaks minema, siin hakkab soojaks minema. Ja ma mõtlesin, ma sain ka hulka. Aga kui mulle anti tšekid, mille rahaga Jaantermilaid, tšekid ja siis tšekid vahetati, pangas või poesraelistamise ära. Ma vaatsin kurrat, kolm dollarit rohkem kui harilikult saanud palgakõrgendust saanud, ma sain viis, viis naela 15 sellingide kuus penni nädalas palka ja see oli kaheksa naela ja paljud ligi üheksa kaela. Siis ma vaatasin, et et ei olegi, minu nimi oli kellegi teise teise mehe nimi. Ja siis ma käisin testi juures, küsin, kui palju 1000 palka saavad ja nemad kõik saavad kolm naela rohkem, kui mina sain. Ja mul siis sai elu täis, ma läksin siis peremehe juurde, mis õieti ta ei olnud pöia pea peremees, Tõnis tuua foorum on, ma ei tea kutset foormunik, eestööline tööl läks selle juuri ja täitsa Sabjad riigi töötama hariliku palgaga kaks aastat. Mõtlesin ma sellega ei ole nõus, et ma lähen. Täitsa seal kaugemal minna 20 miili, 22 meile, et ma sulle autodi Janno veomasinad ei anna. Ma ütlesin, ei. Kas ma järgmine nädal seal rohkem palka ei saa, mõtlesin, hea küll. Siis ma hakkasin kõndima praelistonisse. Ja lõpuks Jack tuli mulle auto järgi tõsine mõte, et sa lähed, remont, siia. Altvedamine ei meeldi, et ma teen sama tööd, mis kõik teised teevad ja võibolla raskem dieet jäi, see on male. Disvõtavad kinni, Mosmononüümicraysonid, saada mind tagasi Euroopasse. Ja ta viis mind siis raudteejaama ja ütles, et see politsei võtab sind kinni, et seal oli vana politsei ja seal ei saanud aidsi, võtab sind kinni, mõtlesin veel ees ja ma ostsin piletiesise piletimüüja, küsis, et kas tahad veel edasi-tagasi saada või tahad singli saada, mõtlesin edasi-tagasi Sesting, jää kindlaks teha, et kui midagi viltu läheb, et ma pean tagasi tooma, peleti olemas, et ma ei raiska raak. Politseis ajasin siis kandis minu juure ja ma mõtlesin, et nüüd on siis jalad hakkasid natuke värisema, et nüüd on, siis viib meid vangivad viibindre kinni äkiline minek. Ja ta ütles, et kui maksan head õnne