Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 21. mai olulisemad sündmused. Mina olen maal Mälberg. SEB Pank prognoosib Eesti tänavuseks majanduskasvuks 3,3 protsenti ehk märtsikuise hinnanguga võrreldes vähem. Majanduskasvu veab endiselt sisenõudlus. Kasvu eelduseks on, et olukord eurotsoonis aasta teises pooles paraneb. Venemaad huvitab viisavabadus Euroopa Liiduga viisavabaduskõneluste eeldusena peab Venemaaga täitma mitmed tehnilised eeltingimused, mida hindab Euroopa liit. Kaitseakadeemia hinnangul võib Euroopa Liidu ja Venemaa viisavabaduse korral kasvada Eestisse niinimetatud varjupaigaturism. Eestis hakatakse tootma esimest rahvusvaheliselt turustatavad vähiravimikandidaati, mis on välja töötatud ka Eestis apteegi müügilettidele ravimi jõuda poolteise kuni kahe aasta jooksul. USA-s Oklahoma City äärelinnades jätkuvat piirkonda laastanud tornaado ohvrite otsingud. Ametlikult kinnitatud hukkunute arv on praeguse seisuga väiksem, kui esialgu arvati. Stockholmi eeslinnas ööbis kestsid kaks ööd rahutused, nüüdseks on olukord rahulik, kuid purustused on väga suured. Oivalise ajakirjanduse aastapreemia pälvisid sel aastal 2000 toimetajad Jaan Väljaots, õhtulehest Sulev Oll. Maalehest. Eesti moodsa kunsti esindatusega välisriikides võib rahule jääda vaid tänu Temnikova Kasel ja galerii tööle, mis ainukese galerii on, on meie kunstnike väljaspoole vahendanud. Tokyo suurturniiri vigastuse tõttu pooleli jätnud Baruto käis uuringutel, mis näitasid, et haige põlve seisund pole nii hull, kui esialgu kardeti ja tal õnnestub lõikust vältida. Ilman homme pilves, mitmel pool sajab hoovihma, sooja tuleb 13 kuni 19 kraadi. SEB avalikustas täna Põhjamaade majandusülevaate Liisu Lass räägib lähemalt Suures pildis maailma majanduse toimumisest veel rääkida ei saa, juhtivatest ja suurtest majandustest kasvab hetkel normaalselt, vaid USA majandus Aasia ja Hiina puhul on arengu taga tagasihoidlikud, ütles SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe. Jätkuvalt on languses ka euroala, mille majanduse stabiliseerumist oodatakse tänavu kolmandas kvartalis. Oodatust kehvemad arengud on olnud ka Eesti lähinaabritel ja peamistel eksporditurgudel. Ruta Arumäe. Kõige rohkem olen prognoose alla tõmmanud Soome osas, kus me näeme sel aastal samuti jätkuvat majanduslangust, nagu see tegelikult on juba eelmisel aastal üsna pikalt kestnud. Venemaal on olnud selle aasta alguses üsna kesised majandusarengut, majanduskasv oli oodatust palju väiksem ja see mõjutab samuti Eestit ja samuti ka balti riike tervikuna ja on üks, üks tegur, mistõttu nagu Eestile kasu väljavaated natuke kesisemaks on jäänud. Eesti peamistest eksporditurgudest on paremaid tulemusi näidanud Rootsi. Seevastu Soome majanduslangus avaldas Eestile mõju juba eelmisel aastal ja ka tänavu on eksport jäänud samale tasemele ning viimastel kuudel ka langenud. Balti riikide majanduskasvu veab SEB hinnangul peamiselt sisetarbimine, kuid samas kosuka eksport. Ilmselt see mõju on kadumas, rohkem ka Eestisse eelmisel aastal ei paistnud, see mõju pole nii hästi välja, sest meie sisenõudlus oli endal niivõrd tugev, et selliste ajutiste tegurite tõttu ka eelmisel aastal, need on nüüd sel aastal hakanud ära kaduma ja see välisnõudluse nõrkus lööb üha rohkem välja ja avaldab rohkem mõju. Eelmisel nädalal avalikustatud esimese kvartali majanduskasv oli Eestis oodatust väiksem üks protsent, seetõttu korrigeeris SEB ka Eesti majanduskasvu ootust selleks aastaks kolme koma kolmele protsendile. See eeldab Ruta Arumäe sõnul aga, et teisel poolaastal üldine olukord paraneks. Järgmiseks aastaks prognoosib pank majanduskasvuks 3,7 protsenti. Inflatsiooniga ennustab SEB nii selleks kui järgmiseks aastaks 3,3 protsenti veel kord Ruta Arumäe. Ilmselgelt on see stsenaarium ka üsna selge, allapoole riskiga, et see taastumine võib ka edasi venida, et Eesti siseturgu loomulikult mõjutab seda, et kui palju kuna majandus on niivõrd suures osas sõltuv välisturgudest, siis see tulu, mis me sealt teenime, mõjutab otseselt seda sisemist ostujõudu, mis meil siin on, et varem või hiljem see siseringluses liikuv raha hulk on mõjutatud välisturgudel toimuvast. Kui eelmisel aastal oli siin selliseid erakorralisi tegureid sinduda sisenõudlust toetamas, siis sel aastal on neid vähem. Venemaad huvitab viisavabadus opa Liiduga, viisavabaduskõneluste alustamiseks peab Venemaa aga täitma mitmed tehnilised eeltingimused. Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuse juhataja valdaru sõnul võib Euroopa Liidu ja Venemaa viisavabaduse korral kasvada Eestisse niinimetatud varjupaigaturism. Samuti siin ebaseaduslik töötamine ja kuritegevus, jätkab Janek Salme. Praegu toimub Euroopa Liidu poolt viisavabaduse tehniliste eeltingimuste hindamine, näiteks uuritakse, kuidas on Venemaal korraldatud piirikontroll ja dokumendihaldus siseküsimuste nõunik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Uku säre kanna selgitas, millised tingimused Venemaa peab täitma. Esimene plokk puudutab siis dokumendi turvalisust, et geomeetrilised dokumendid peavad olema, mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Teine plokk puudutab migratsioonivarjupaika ja piiriinfrat. Eesmärgiks on see, et Vene piiri infrastruktuur oleks viisavabaduseks valmis läbilaskevõime, mis meile väga oluline oleks tagatud ja toimiks ka migratsiooni kontrolli selliselt, et Euroopa liit ei peaks tundma muret selle päralt, et kolmandate riikide kodanikud võiks läbi Venemaa liikuda meie suunas. Koostöö kriminaal valdkonnas ja politsei koostöö, mis on väga oluline Eesti jaoks tuleb sõlmida teatavad lepingud Euroopa Liidu vastavate agentuuridega, nagu Europol, Frontex neid rakendada, tõendada liikmesriikide ja Venemaa operatiivselt seda infovahetust ja tagada teatud konventsioonide rakendamisel rahapesu osas ja mujal. Ja viimane plokk on selline laiem, mis puudutab siis välissuhteid, kus on siis juttu sellest, et Venemaa peaks natukene vaatama ümber oma senise passi väljastamise süsteemi, kus meil on hetkel välispassisüsteem et tagama selle, et tõesti väljapoole liikuda saavad tõesti kõik inimesed, kes seda soovivad. Hinnang Venemaa kohta peaks Särekannu sõnul valmima selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Praegu pole tema kinnitusel viisavabaduseks valmis ei Euroopa liit ega Venemaa. Saksa ajalehe Die Welt kaastööline tila Malu ütles, et ta ei tea, millal Euroopa Liidu ja Venemaa viisavabadus võiks jõustuda, kuid ta on üpris kindel, et see tuleb. Euroopa Liidu suurtes riikides nagu Saksamaa on viisavabadusele ulatuslik toetus Saksa liidukantsleri ja välisminister tahavad seda väga nii. Venemaa on meie majanduse jaoks väga tähtis, kolmandik gaasist ja naftast tuleb sealt. Teatud reservatsiooni on küll rahva hulgas, aga probleemid pole tõenäoliselt nii suured, et takistada poliitilist protsessi. Peamised mured seostuvad sellega, et juhtuvad samad asjad, mis viisavabadusele Lääne-Balkani riikidega, kus ta on tulnud palju varjupaigataotlejaid, kes kuritarvitavad saksa süsteemi, rääkisime alu. Euroopa Liidu ja Venemaa viisavabadus suurendaks tõenäoliselt Eestis turistide hulka, ent kasvavad ka mitmed riskid, ütles sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuse juhataja Kert Valdaru. Võib kasvada varjupaigaturism, me peame silmas seda, et isikud tulevad lihtsalt eesmärgil riiki selleks, et taotleda varjupaika. Samas nad ei eeldagi, et nad saaksid selle varjupaigavaid, neil on eesmärk olla riigis teatud aja, saada siin toimetulekutoetust, võib-olla ka head arstiabi võib kasvada Ta illegaalne töötamise pool, eks ka mingil määral. Kurjategijatel on lihtsam üle piiri liikuda. Õiguskantsleri kinnitusel ei mõjuta Eesti-Vene riigipiirilepingu sõlmimine eelnõus väljapakutud kujul Tartu rahulepingu kehtivust Eesti riikluse olulise alusena ja järjepidevusega kandjana. Riigikogu väliskomisjonile edastatud seisukohas ütleb õiguskantsler, et kui Eesti ja Venemaa vahel sõlmitakse eelnõus väljapakutud kujul uus riigipiiri leping, mis muudab senist Tartu rahulepingut üksnes riigipiiri määratlemise osas, siis muus osas jääb õiguskantsleri hinnangul Tartu rahuleping kehtima. Edasi välismaalt. USA-s Oklahoma City äärelinnades jätkuvat piirkonda laastanud tornaado ohvrite otsingud. Ametlikult kinnitatud hukkunute arv on praeguse seisuga väiksem kui esialgu arvati. Neeme Raualt lähemalt. Oklahoma City ärelin Moorgus võimas pööristorm möllas, meenutab sõjatsooni, tänavad on täis purustatud majade osi ja prügi, elektriliinid on maas. Päästemeeskonnad otsivad kaose keskel veel ellujäänuid ja hukkunute kehi. Kui eile kohe pärast tormi teatas Oklahoma siidikohtuarst hukkunuid on vähemalt 51, siis täna kinnitas ametlikult, et seni on tuvastatud 24 hukkunut. Haiglates on vähemalt 145 viga saanut, neist 70 lapsed, kelle koolidest pööristorm üle käis. Ametiisikute sõnul tekkis hukkunute arvuga esialgu segadus, kuna osa elu kaotanuid loeti tormijärgsetel närvilistel tundidel üle kahekordselt. Oklahoma linnavalitsuse esindajate sõnul on mitmed naabruskonna täiesti maatasa. Hävisid praktiliselt kõik sealsed elamud ning raske on kogu kahju ulatusele seni hinnangut anda. President Barack Obama kuulutas Oklahoma föderaalseks katastroofipiirkonnaks, mis tähendab, et päästa ja abitöödeks saab toetust nüüd ka föderaalkassast. President pidas valges majas täna ka telekõne, öeldes, et kogu Ameerika on mõtetes ja palvetes. Oklahoma kant. Oklahoma äärelinnas Morris on võimsad tornaadod laastanud varemgi. 1999. aasta mais möllanud pöörise tuulte kiirus ulatus enam kui 209 kilomeetrini tunnis kuid nii võimsat tormi kui eile tuule kiirusega, mis ulatus 320 kilomeetrini tunnis ja tormi laius oli kolm kilomeetrit, ei ole varem nähtud. Meteoroloogide hinnangul on äärmuslikud ilmastikuolud piirkonnas sel aastaajal sagedased ja jätkuvalt püsib uute tornaado oht. Eile Oklahomas laastanud torm oli USA-s surmade rohkeim pööristorm alates 2011.-st aastast, mil Tornado tappis Missouri osariigis Joplinis 161 inimest. Veel välissõnumeid Mari Rebane Gruusia võimud vahistasid korruptsioonis süüdistatuna president Mihheil Saakašvili, ühe peamise liitlase, ekspeaminister Vanomerabiilid ning veel ühe kõrge ametiisiku. Kohaliku prokuratuuri esindaja kinnitas, et Vanomerabišviljon vahi all ning teod, mille toimepanekus teda süüdistatakse, näevad ette vanglakaristuse seitsmest kuni 12 aastani. Kinni veetud ka endine tervishoiuminister suureptša peras fiili endist peaministrit Merabiilid süüdistatakse oma erakonna ühtne rahvuslik liikumine aktivistide fiktiivses palkamises enne oktoobrikuiseid valimisi ja luksusvilla seadusvastases omastamises selle omaniku ähvardamise teel. Stockholmi eeslinnas hospis. Eile hilisõhtul ja täna öösel jätkunud noortejõukude rahutustes osales politsei andmetel rohkem noori kui esimesel ööl. Sealjuures oli osalejaid teistestki Stockholmi piirkondadest ja osa noori oli lausa mujalt Rootsist kohale sõitnud. Öö jooksul arreteeriti seitse noort, kellest neli on endiselt vahi all. Tänavatel mässas öösel 50 kuni 100 inimest, kellest noorimad olid politsei hinnangul 12 aastased, aga osales ka täiskasvanuid. Öösel süüdati autosid ja prügikaste ning ka üks buss. Korrakaitse loobiti kividega sisse, löödi aknaid ning evakueeriti terve elumaja. Rootsis elavale ajakirjaniku Anu Kaupmehe sõnul on olukord nüüdseks küll rahunenud, kuid purustuste maht on väga suur. Ka Stockholmi lõunaosas Vitjas olid rahutused, kui paarkümmend noort loopis kividega metrooronge ning süütas kolm autot prügikasti. Samuti loobiti kividega tuletõrjujaid, kuid seal kedagi ei arreteeritud. Suurem osa Euroopa Liidu 22-st 1000-st supelrannast on puhtad ja turvalised, kõige parema hinnangu sai Küpros, teatas Euroopa keskkonnaagentuur. Agentuuri iga-aastane raport möödunud aasta kohta leidis, et 94 protsenti Euroopa Liidu supluskohtadest vastab vee kvaliteedi miinimumnõuet. 78 protsenti randadest on suurepärase vee kvaliteediga. Parima hinnangu said kõik Küprose 112 supelranda. Järgnesid Malta, Horvaatia, Kreeka, Saksamaa, Portugal, Itaalia, Soome ja Hispaania. 990.-te aastate alguses anti kõrgeim hinne umbes 60-le protsendile Euroopa randadest, kuid see näitaja on jõudsalt paranenud. Tänu teadlikkuse kasvule ja heastavatele meetmetele. Eestis hakatakse tootma vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuses välja töötatud emaka limaskesta vähiravimikandidaati. Liisu Lass räägib lähemalt. Emaka limaskesta vähivastase ravimi väljatöötamist alustas Eesti vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskus neli aastat tagasi. Tänaseks on jõutud nii kaugele, et rahvusvaheline bioloogiliste ravimite firma investeeris Eesti ravimifirma emafirmasse ja ravimikandidaadi tootmine võib alata. Emaka limaskesta vähki haigestub üle igal aastal umbes 25000 naist. Mida virecza nime kandev ravim endast kujutab, räägib lähemalt vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse juhataja Riin Ehin. Tegemist on emaka limaskesta, neljanda staadiumi vähiravimiga. See vähk kuulub nõndanimetatud harvade haiguste hulka, mis tähendab seda, et neid patsiente ei ole kohutavalt palju, aga samas on see väga raske haigus, mille vastu hetkel ei ole efektiivset ravimit. Kuna see turg ei ole maailma kõige suurem, siis suured ravimikontsernid võib-olla ei olegi väga huvitatud selle haigusevastaste ravimitega arendamisest ja kuna tegemist on nõndanimetatud orb haigusega, siis see tähendab seda, et selle ravimiga turule tulemine on mõnevõrra kiirem ja odavam kui siis, kui oleks tegemist mõne sellise haigusega, mida maailmas on hirmus palju. Emaka limaskesta vähiravimituru suurus on umbes 10 miljardit USA dollarit. Kuigi ravimimaailma mastaabis ei ole tegemist hiigelsuure turuga tähendab see Eesti jaoks palju. Tänu rahvusvahelisele ravimifirma 46 miljoni eurosele investeeringule hakatakse nüüd Eestis vähiravimikandidaati tootma. Kuidas selline suur investeering võimalikuks sai, selgitab Eesti ravimifirma aktsiaselts Neivelti juhatuse liige Allan aht. Loom. See ravim on saanud piisavalt positiivset tagasisidet tema eeluuringute staadiumites nii toksikoloogia Plaza juurte poole pealt ja, ja on jõudnud sellesse staadiumisse, kus kiidetakse ilmseta heaks nende kandidaadi staadistest enesearenduseks. Ravimikandidaat kasutatakse iga ravimikohal, nii kaua, kui ta on saanud ikkagi enda müügiloa kätte, selle väljastaks siis vastav riiklik institutsioon, Eesti puhul näiteks ravimiamet ja seda siis koostöös Euroopa ravimiametiga. Meie tänased plaanid näitavad, et me peaksime umbes pooleteist kahe aasta jooksul kätte saama reaalse müügiloa. Müügiloa saamisel kujuneb praegu tootmisse mineva ravimikandidaadi suurimaks turuks ilmselt USA vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse aktsiaselts Kevelt ja koostöös on arendamisjärgus veel teinegi ravimikandidaat, vaat mis mõeldud haruldase verevähiraviks. Riin Ehin ütles, et Eestis loodud vähiravimite tootmisüksus toob eesti ravimeid tootvate riikide kaardile ja annab väga olulise arengutõuke kogu Eesti biomeditsiini ja biotehnoloogiasektorile. Hans H. Luige asutatud oivalise ajakirjanduse aastapreemia pälvisid sel aastal kaks toimetajat Jaan Väljaots õhtulehest Sulev Oll Maalehest. Janek Salme käis preemiate väljakuulutamisel. Žürii esimehe, Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuhi Mart Raudsaare sõnul korraldati valiku tegemiseks mitu vooru ning lõpuks jäi sõelale kaks kandidaati. Mõlemad on väga suure staažiga väga suure kogemustepagasiga toimetajad, mõlema puhul toodi esile seda momenti, et nad on ebamugavad, heas mõttes, ei peatoimetajale kui reporteritele. Aga nad ei jäta ka ühelgi hetkel reportereid hätta vaid nad jooksvalt uurivad, kuidas asi läheb. Kas on mingeid probleeme, kas on midagi võimalik paremini teha? Toimetajad aitavad muuhulgas kirjutistes olulise esile tuua ning lihvivadka artiklite sõnakasutust. Raudsaare sõnul on toimetajate töö ulatuslik, kuid lugejad märkavad pigem selle puudumist. Maalehe vanemtoimetaja Sulev roll on ajakirjanduses töötanud 20 aastat ning praegu on tema toimetada Maalehe esimese poole leheküljed. Oli sõnul on selle ameti juures tähtis sõbralik meel ning toimetaja töö eeldab samuti üsna head elu tundmist. Noorel inimesel oleks väga raske hakata toimetajaks, maailm on ju niivõrd mitmekesine ja kui sa ei ole erialane ajaleht või ajakiri, siis kogu maailm ongi siin lehes ka meil, ütleme, välisilma on vähe, aga Eesti alates majandusest, sotsiaal-tervishoid kuni rahvateatrietenduseni, sul peab olema aimu. Õhtulehe peatoimetaja asetäitja ja uudistetoimetuse juhataja Jaan Väljaots oli pikalt kriminaalkohtuteemade reporter, toimetajaks saamine läks tema enda sõnul sammhaaval. Osakonna juhatajana on tal toimetamist viimasel ajal siiski vähemaks jäänud. Uudistetoimetuse juhi roll on juba natukene selline, mis võib-olla nendes koosolekutes kaotab suure osa oma võlust ära, et reporterite igapäevane abistamine ja toimetamine on kuidagi südamelähedasem täiesti nagu rivist väljas ei ole ja tänagi õhtu läheb pikalt, sest et olen tavatoimetaja. Tallinna galeriides pääseb täna õhtul kella kaheksani. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Tallinna galeriid endana avatud seest kaasaegse kunsti arenduskeskuse algatusel toimub galeriiõhtu Tallinna teisipäev see tähendab avamisi ning vestlusringe, kus saab kohata kunstnikke ja galeriisid endid. Kaasa löövad hobusepea, Haus vaal, tamm, galerii, kunstiakadeemia galerii ning tehnika vaja Kasela galerii. Kui teistes galeriides saab tutvuda eesti kunstnike töödega, siis tehnika vaja. Kasela avavad täna tõelise rahvusvahelise nime Londonis baseeruva kunstniku Merlin Carpenteri tarbimiskriitilise näituse. Tehnika vaja ka seal on ka see galerii, mis on ainukese eragaleriina seisnud eesti kunstnike esindatuse eest väljaspool. Riiklikult on eesti kunsti visiitkaardiks Veneetsia biennaal. See on aga kõik Kultuuriministeeriumi kunstinõunik. Maria-Kristiina Soomre leiab, et olukorraga võib meie tausta ja riigi väiksust arvestades siiski rahule jääda. Et tegelikult on meie kunstnike teoseid nii muuseumide kui erakogude kollektsioonides ka ilma galerii esindus, et selles mõttes võiks, võiks tänase olukorraga väga rahul olla, arvestades just seda, millistes tingimustes see kõik on toimunud, et peaaegu metsikult nüüd tõesti väga mitmed eriorganisatsioonid töötavad selle nimel, et Eesti kunstiväljaviimine ja välja pääsemine oleks süsteemse EAS-i toel teist aastat tegutsev kaasaegse kunsti arenduskeskus ongi üks neid institutsioone, mis oma tegevuses kunstnike esindatust mujal toetab. Arenduskeskuse üks juhte Karin Laansoo kinnitab, et keskus loodab lähiajal abiks olla eelkõige New Yorgi suunal. Nii peatselt välja kuulutatava New Yorgi residentuuri osas, kus siis eesti kunstnikule saab võimalikuks kuu aega New Yorgis viibida, seal kontakte luua ning oma töid avatud stuudio kontekstis näidata. Ja samuti ei saa siin mainimata jätta, on peo eesti nüüdiskultuurifestivali New Yorgis septembris. Kui enamus meie galeriisid tegutseb siiski koduturul, andes kunstnikele võimaluse end näitustega vormis hoida siis on peale tulemas uus põlvkond galeriste, kes haarab kunstis toimuvat juba laiemalt. Veel kord Karin Laansoo. Praegu näiteks on klaaskus endal Koppe galeriis praktikal Mihkel Ilus ning Novembris läheb Berliini neljakuulisele praktikale Merilin taluma. Juunis lõpetab esimene eesti professionaalse haridusega galerist Anna Laarits. Need Nillatel ühele auruveduri-le nii-öelda lisa vedureid, välisturul juurde tuleb. Ma arvan, et see on paari aasta küsimus. Nüüd spordiuudiseid Taavi Libe Eesti jalgpallikoondislane Raio piiroja loeb päevi, mil ta taas kaugelt Hiinast Eestisse saab sõita. Mõne kuu jooksul on ta suures riigis läbi elanud maavärina, käinud Põhja-Korea piirist mõne kilomeetri kaugusel ja pidanud täitma klubi uue treeneri veidraid eeskirju. Raio piiroja jätkab. Esimesel päeval kohe öeldi, et seal 22 30 lülitatakse baasis elekter välja, et siis me saaks telekat vaadata, internetis olla, aga õnneks õnneks piirduti ainult internetiühenduse ja telekalülitamisega ja kui mängudele reisime, siis siis ei tohi kellelgil arvuteid Aipääde kaasas olla, internet on nagu keelatud ja siin oli üks niisugune tore juhus, et läksime väljamängule ja vaadata, et kellelgil arvutid Aypaiade kaasas oleks. Hotellis oli, igas toas oli lauaarvuti, siis mõtlesime, et küll on vägev, et saab saabnetis olla ja aega veeta, aga pidu jäi nagu lühikeseks, et tuli teine treener, korjas arvuti, toitejuhtmed kokku. Ta eks ta omapärane una, aga tundub, et hiinlastele nagu istuks niisugune asi, et peale uue tulekut on nagu tulemused paremaks läinud. Tokyo suurturniiri vigastuse tõttu pooleli jätnud sumotoori Kaido Höövelson käis uuringutel, mis näitas, et haige põlve seisund pole nii hull, kui esialgu kardeti. Baruto sõnul õnnestub tal lõikust vältida suurturniire Baruto jaoks pooleli laupäeval, kui ta väänas matšiskisenosaato vastu põlve. Eesti korvpallikoondise mängujuhi Sten-Timmu Soku koduklubi Olympic kaotas Gruusia meistrivõistluste finaalseeria esimese mängu myy akadeemia võistkonnale 71 79. Algrivistuses olnud sokk mängis 33 minutit, viskas 15 punkti, jagas neli korvisöötu, kuid langes viie veaga pingile. Seeria teine mäng peetakse juba täna. Eesti parim tennisist Kaia Kanepi peaks täna Brüsselis alustama 690000 dollari suuruse auhinnafondiga naiste tenniseturniiri avaringi kohtumine on seni edasi lükkunud, sest Brüsselis sajab vihma. Avaringis on eestlanna vastane maailma edetabelis kuueteistkümnendat kohta hoidev slovakid tar dominikad sibulkova, kellega Kanepi on kohtunud kolm korda ja võitnud neist kaks matši. Ja päeva lõpuks ilmast. Ülle Jõemaa, palun. Tere õhtust. Täna õhtul sajab Eestis paljudes kohtades hoovihma ja on äikest. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on 14 kuni 20, meretuulele rannikul üheksa kuni 12 kraadi. Ööl vastu homset on pilves ilm, sajab vihma, pole välistatud äike. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni kaheksa, põhjarannikul ida- ja kirdetuul viis kuni 10, puhanguti 13 meetrit sekundis. Äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval püsib Kirde-Eestis pilves ilm, mujal peaks pilvkate hõrenema ja on prognoositud. Siis muutliku pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma ja on ka väike äikese oht. Õhtul alates Edela-Eestist saju võimalus väheneb. Tuul on muutliku suunaga kaks kuni seitse meetrit sekundis, põhjarannikul puhub ida- ja kirdetuul viis kuni 11 meetrit sekundis kuid äikese ajal on tuul ikka puhanguline ja sooja on 13 kuni 19, rannikul kohati 10 kraadi. Aitäh Ülle Jõemaa, te kuulsite, 21. mai Päevakaja minale, Mall Mälberg, kena õhtut.