Küllap ei osanud üks Tartumaa karjapoiss unes ka näha, et temast saab kunagi džunglisõdur. Kuid saatus reastas tartlase Leo Jaago elu peatükid selliselt. 1944 lahingud Emajõel ja lahkumine kodumaalt. 1945 Tšehhi põrgu ja ujumine ülehelbe ameeriklaste juurde ja Saksamaalaagrid 1947 ümberasumine Austraaliasse edasi. Teenistus austraalia armees Jer lahingut Malaia džunglites. Ja siis ühel päeval öeldi mulle, et kas ma tahaks oma ja siis ma olin juba ja ülejäänud, kas ma tahaks oma jaaguga minna ühte mäkke, et ma olen seal kolm kuud, et seal on raadiotransmitter kannab õue hääli üle malajatest teiste üksustele. Kas see oli raadiosaatja, saadi saatejaamade ülekande ja ülekandejaam, et nad tahavad vabatahtliku siia-sinna kolmeks kuus saada. Ma siis rääkisin poest ikka ära ja siis ma läksin tagasi majori juure ja major ütles, et kui sa tagasi tuled, siis sa oled kaks nädalat puhkust. Poisid olid nõus ja kolm kuud olime seal, istusime mäe otsas ja oi-oi, mis see oli? Kogu aeg elada, teisi taskus, ei olnud midagi teha ja siis tuli veepuudus ja teevad siis vett. Ei olnud. Siis üks targem mees rehkendus ära, et kus poolse vihm tuleb. Teiselt poolt mäge peab olema allikas, kus jookseb vett ja siis me hakkasime kaeve. Leidsime ühe väikese nire, panime pambu toru sisse ja meil oli kaev olemas. Ja kui me alla tulime, siis oli meil uus palju ülem ja ei tea midagi, et me pidime puhkus saama. Ja paar päeva hiljem läksime jälle džunglisse tagasi. Enesedžunglielu käis, mõnikord olid kokkupõrked, mõnikord sa käisid nädalate viisi džunglis, midagi ei näinud kedagi. Mõnikord läksid ümber nõrka ja bänd seal oli see kõik juhtus nii kiiresti. Kas vangega võeti need need kommunist, kes vastu hakkasid, need lange ennast ei andnud, need kunagi kätt üles ei pannud. Aga siis mees tuli püssiga välja mõnikord ja ütles, et mul on küllalt. Keegi leidis väikse toidulao ja mehed istusid laos tööde viisi, meie meed Konediga oodasid. Kes tulevad seda toidumoon ära tooma. Öösel kuuldi koera haukumist ja uks läks lahti ja tõmmati tuli peale kaks kommunisti seal surma, üks väljas surma, ükse väheke eemal surmas ja pealik lämbe, no kes elab praegu sungisiibutis see see kuuli kaela. Ja ta põgenes ära ja siis järgmisel päeval olid suured patrullid. Üks naine tuli siis valge taskurätiku tee peale peades patrulli mehe kinni, auto kinni. Meie leiavad püstolkuulipildi peal magasini, autojuhi oli püstol, tühin lainelised, näed tõeliselt säraniks. Haavate kommunist. Länboosis viidi haiglasse, parandati ära jandidele, patud andeks ja mees, okei, nii kui ma viimati nägin, ta elas, see ongi Siibudis Eli 90. aastal toode, millele veomasinate peale ja tagasi Singapuri. Itaalia reisilaeva. Aga see oli juba kojusõit, see oli kojusõit ja ma rääkisin ainult Malaisias lühidalt. Sealt saadeti mind Corpravide kooli, mille lõpetasin ära Austraaliasse. Oli see siis, ma kuulsin, et teine pataljon salajasse iga austraalia pataljoni Malaisias kaks aastat siis ma panin palvekirja sisse, et ma läheks teiste pataljoni. Ja paar kuud hiljem sain jaoülemaks. Läksingi jälle džunglis koolide kestis kuus nädalat, aga seekord lahingu kontektrillid olid teistmoodi, moodsamad kogemusi arvesse võeti arvesse võetud, mis nad õppisid ja asja, mis, mis nad õppisid malajas. Ja sealt siis viidi meid. Abiellusin vahepeal ja viidi mind perekonnaga lennukiga Sydneyst Haaveni Taavil ligidal, mul kasutütar, ütleb kõrval, et kuule, ise aed, lennuki mootor põleb. Ma vaatasin välja, üks kuradil jällegi mootor pole, see oli super konsulaisson nelja mootoriga propelleriga seekord Tšetisid veel ei olnud, reaktiivlennukid ei olnud ja siis saabusime õnnelikud tarbimise, siis seal ootasime. Neli tundi vahetati mootor Tarminist ära. Maabunud Singapuris Jonaalsem, vabanesime Colo numbris. Sealt pandi busside peale. Bussid viisid meid Malleka Maleka osariiki kus oli inglastel suur. Laagrile kutsuti terendagi laagriks. See oli see predis kommunivalt farii stress. Tööstress kui midagi pidi juhtuma, et siis me olime esimesed reservreservi. Seal oli rohkem nagu laagrielu, tegime rividrilli evoligaaris hea esimesel aastal, neid viidi tahi piiri äärde, seal olime kolm kuud otsisusessent pingi taga, aga ei leidnud teda. Kes on säng, pink, see Malajev kommunisti, kes Kommuniste juht alles alles hiljuti, kaks aastat või kolm aastat tagasi tuli, andis endast alla. Elu oli rahulik. Kui ma olin kolm kuud olin tahi piiri ääres siis tulid inglise läbikäigule paarilise džunglis, see oli kõik vai krik, kaks laagrid oli seal, kus pesid ennast ära, rahuldati sind ära ja siis anti sulle puhtad riided selga ja siis läksid tagasi laagri. Aga esimene või teinekord miski asi, et ma kõndisin džunglist välja, lennuk ootas. Mulin džunglis kolm kuud pesemata riided, peaaegu näru seljas. Mulle üteldi seppa sisse, küll te siis kodus pesed. Ma läksin kodu, naine peaaegu südamerabanduse haisu pärast naisi teenijapari hirmuga teema. Ma käisin siis kuues või seitsmes vanni, seni kui ma ennast puhtaks enne reedet põletasin, ära seada kest, uued riided. Kuidas dzungli elu valge mehe närvide peale mõjub? Oleneb ma usun, et mina harjusin ära, et mul olid kogemused karjapoisina metsas. Aga siis linnapoisid, kes kunagi metsas ei loonud, nendel olid vähekene, hirmu närvide peale ei mõjunud nii palju. No lähme pärast Vietnamis ette, seal on, seal hakkas juba rohkem närvide peale käima. Poes ei olnud maa miinisid, pold karta ja mitmevisiooni. Ja siis meil tuli suurõppus malajas, kus minu rühm valiti vaenlaseks inglise pataljoni, vasta ja mind siis panti. Kommunisti riietesse nagu kommunistid olid selleni malajali vaba Malaiadel, Malaisia, mind pandi siis kommunisti riidesse ja nad pidid kommunisti relvad andma. Aga siis mõtlesin, et see on tee mind väga kommunisti moodi inimesed järsku Malaia politsei laseb mind maha. Ja igale igale oli siis anti neli mappi ruutmaakaarti ruut, kus sa võisid Kompanii vasta opereerida. Ja ma siis rääkisin oma postiga, et mis on kõige paremaid meil, teeme enne, kui see väljaõppuse algavas manöövri algab, et me teeme välja luure uurimisele risti-rästi läbi, et siin me teame täpselt maa-alad ja mis on. Ma käin siis toiduvarustuse juures, jõudsime taski, see kestis 10 päeva. Kompanii pidi mind 10 päeva jooksul kinni saama. Ma küsin siis ele varu hoidja käest, ma sain 10 päeva toidumoona 10 mehele. Ta küsis mikspärast, ma ütlesin, et ma tahaks endale väikseid toidulaat teha, kus me läheme, et ma kogu aeg ülesanne, et mul on igasse kohta ei asjad ära peidetud. Et kui mõnikord jookse tuleb, et sa tead, miski, see puu on asjad ja. Vaat sellest sa pead siis pataljoni loa saama, sain loa, siis san inglise ribi, sõitsime, kus me pidime olema. Kõndisime paar kilo mägedes. Me peitsime asjad ära. Ja tegin kindlasti iga mees, kuid kui me kõik lahku läheme, et iga mees saab kokku ja saab oma toidu. Aga teised meed, jaoülemad seda ei teinud. Nad läksid Venemaa-alale, teised jaoülemad ei olnud nii ettenägelikult või nii. Kavalad. Kavalad üks mees oli kaval meestele inglise inglise sõdur, kes näki läbi kõrbe ja Itaalia sõja. See mees oli siis kõrbesõja läbi teinud Itaalias ja kui nad maabusid Itaalias, seal oli kogemusest ja ta oli minust ennemalt ja üks austraalia pataljoni malajajas enne minu. Tal olid need kogemused olemas, aga tuli väikenen napsumees võib-olla, ja siis võttis lihtsalt muretult Muraadioteeti välja, lõpus on, et ei maksa mures ja ma võtsin seda tõsiseks. Elavad laskemoona, võin tarvitada lähinglaskem laskemoonaga, iga mingisuguseid lõhkeaine ja siis ma tegin friends, kuidas, kuidas kond kondaamidest tegin siis pukusinud õhku täis ja panin põõsasse. Tahad, kui keegi millegi peale second on, tuli välja, ütles ju teed et oled surnud ja need siis sääseni igasse tee osadesse ja ja siis oma meestele Sisene, kokkusime päeva ütlesime, kõnnime kahe või kolmekesi saame kuskil mujal kokku, et me kunagi seal kohtade kokku ei saa ja kõik andsime. Austraalia sõjaväel oli läbi dzungli varustades kerge. Et me kõik andsime pool telki ja sääsevõrku. Rohkem meil vaja ei olnud siis kääre, kerre ja ja siis me vahtisime, kui esimesed inglise luured tulid meist tööde. Ja ei, mis ma unustan, ütleme ka, et meil raadi paadimees, seda pidime kogu aeg peitma, kui nad tselluloosi kätte saanud, et siis kui meil on meie õnnetused või midagi, oleks juhtunud näiteks mõni juures ussikest nõelata saanud, hammustada saanud või jalaluu ära murdnud, raadina koe abi kutsunud. Ja seda me pidime kogu aeg peitma ja tema siis vaene mees istus kogu aeg üksinda. Masa poisid kõik laiali, ta hakkab neid inglasi Harjumaa meistri selline suure puu all ja inglise luure esimene luurele läks mööda kuulipilduja, gruplex sööda jagule püssi gruplex mööda ja rühmaülem tuli, meil oli paukpadrunid põmm ja nendel oli reforii. Vaekohtunik, nägi mind, ütles rühmaülem, et sa oled surnud ja ma panin jooksma, siis aga igal õhtul ma pidin siis raadiomehe juuremine, kus ta oli ja teatama siis kontroolile, et mina olen okei, mu mehed on okeid, kõik käid ja raadiomees siis ütlesite, inglane on oma ja ka maha löödud, vangi võeti maha löödud. Et nüüd nüüd sinu käest enam ei ole üks kantoni vaid kaks. Ja ta küsi siis, mis su mappi referents on? Koordinaadid ööseks, kus sa oled? Emotsioonitiks naljakas asi küsida. Ja ma vaatasin kaardi peal, see oli kaks ühesugust mäge, väikseid künkad ja ma andsin esimese künka, aga ma magasin teise künka peal, selliseid raadioid, Ühendus nendega, inglased kuulasid pealt. Järgmine hommik, Vaidsin postid, kuulge, pange oma pakid kokku, et vaatame nüüd, mis juhtub. Ja inglise patrull hakkas mäest üles tulema, piirasid mäe ülesse ja aga ei olnud see õige, nägi siis ma sain aru, et et nüüdsest peale ma naersin jälle valed kohad, kus ma olen. Lõpuks tegin otsese ka, et ma olen siit üleüldse välja. Et ma lähen ründan inglise pataljoni korterid, et vaata, mis siis juhtub. Kõnnitee peale ja buss tuli, pidasime bussi kinni veel kommunisti punased? Jah, et kõik ees ja allid, riided on kollakad, vormid seljas ja bussi ja hirmuga seisma. Ma küsin siis, et kas sa tead, kus inglased on? Jah, tean küll, ma küsin, kus nende vahipostil kaitses bussiga kinni peavad, ei pea end laseb kohe vabalt sõita, mõtlesin, palju sa raha tahad, et nii palju ei ole, aga ma annan sulle raha otsa sõidetud meid laagri keskele. Esimene veeretame ennast välja ja küsin, kuidas need kraavid on maanteekraavid ja kas seal põõsaid on ja ja bussijuht andis mulle ja inimesi, kes seal bussis istusid, hakkasid huvitama, tahtsid mulle head nõuanded? Mõtlesin, pussitasin natukene tasanda, ta ütles, et see on okei, et seal on mägi, et kus läheb mäest üles, et sa võid siis rullida oma asjad välja, oma need välja. Sõitsime inglise postist mööda, laskis bussi ilusti mööda, meie rullisime kraavi. Roomasime võssa. Ja siis seal nägin raadi mastisid, läksin sinna sisse, ütlesin raadimehele. Radiga rääkis, mõtlesin seal surnud paneraadi ära tarvitada, aga ma pean oma ülejäänud kõnelema, mõtlesin Teisoleid. Surnuid ei sea küll, et ma mängisin mängu. Siis mõtlesime, selle raadio ei hävitanud, aga siis hävitasid raadio, inglase Tyson kellelegagi enam ühendust. Ja seal siis üks major jõi kohvi või teed. Miste jõi tee ääres kopputasite õla peale, mõtlesin Jürjo Teed. Oledki Sõerdi. Jõgenbro mõtlesin bussiga. Ta küsis, et kust sina oled puusa, põrgu läind, hulludavad, mõtlesin, ma tulin bussiga. Siis kõndisin hävitasimisele, tervisele transpordienne, kui nad ärkasid üles, et me oleme seal sees, siis hakkas tulevahetus, siis ma kavatsen ühe mehe ära vahekohtunik siis ütles, et see mees on surnud. Aga siis testiga ma sain jalga lasta. Ja siis me kõndisime, mida? Oja üles, kus, kus me, kus raadiomees oli. Sinna ligidale hakkasin saama, nägin jala, jälgisid. Peal hoiab kalduste pead. Mõtlesin, kuradid ja nüüd on mul raadiomehe kätte saanud. Matsin saamisele märgi piirakese koht ümber, et ma olen siis sisse. Vaatan, tead, inglased lamavad kõik seali vaikselt põõsaste all. Vaasis kõnni ilusti, sissiohvitser ütleb mulle seal vangis, mõtlesin täia, sõõred, sina oled vangis, sa oled ümber piiratud. Et lase sealseks pauk, mees laskis vahekohtunike, ütlesid et nüüd vahel leppima Kesk-Aasia, kes võidab tema, siis mina elan selle vasteid, ei tea, et kui see tõeline lahing on siis oleks suur vere voolse meeldivas välja kõndinud, olles oma raadioaparaadi ära hävitanud ja tolle steik granaatidega hävitanud. Magage täna öösel rahulikult koos ja aamen hommikul, tehke otseselt, mis te teete. Poisid ka sisse ja mis nad tegid, raadiomees luges raamatut, jääd krabasita, siidised geeni panid soki so ja jäid mind ootama. Raamika siis inglonit, seda annan sulle 15 minutit. Soodoma salgaga ära siis ma lähen sulle järgi. Me siis tegime kaunis kiire minek raadiomehega kõigega tegime meneka. Siis me tegime nii, et läksime nii, tulime vinkliga tagasi, neile seljataadi näevad siis kust nad läksid. Ma ei tea. Ma kuulsin, siis teni jagu oli ära hävitatud. Siis ma olin üksi, see oli juba mul kolm kompaniid olid siis järgisin, Umbetsin, õed. Ma arvan, et tundide küsimus mul enam võimalust ei ole, et et nad peavad mind kätte saama. Nelja map'e ruut on väiksem, siis ma tegin otseselt, ma lähen ründan seda inglise korterid teiselt poolt. Et seekord ma ei sõida bussiga sisse. Et ma lähen teiselt poolt sisse, rääkisime postiga ära jälle ja jah, jah, jah. Ja tõid nad ka teadsid, et on aja küsimus, kui nad meid kätte saama. Läksin teiselt poolt sisse ja teiselt poolt oli miskeid tsoone. Ja seal oli inglise valvepost ja need ei joogiveetank tema poole, seda joogitanki, tema lugesin raamatud. Ja siis meie siseerisimised soost läbi, krabasime kinni, sidusime ta kinni. Dist, ärge siduge, et ma ei tee midagi. Ma ütlesin, et jah seepärast teatame, kus sa seotud oled. Siis Me ründasime jälle söör raadiojaama saime jälle mehe kätte, siis kurat jälle tegijatelt Inglise ohvitsialistes kraavialisei kapeteid. Otsin see, sa oled surnud, toitsid kuradi kurat. Hoidis rohkem inglise seda, ütles, et kas ma võin teile järgi kõndide vaadata, mis te teete, ma teid ei sega. Ja siis me käisime telgis telki ja peaaegu lõime iga ohvitseri maagiliselt telgis oli, aga me ei tea. Vahepeal olid nad peakorteri teise poole teed vindi omale kompari ümber toome. Siis me kaotasime nii kaua, kuni see oli sõjamäng või selle ju põnev, aga tegelik lahing. Ma ausalt öeldes, et me ei mehhaniku lõpuks kaotanud vaenlase kaotused olid suuremad kui meie kaotused. Pataljoni ülem, kui meid siis kinni võeti õieti meid tapeti ära nii-öelda pataljoni ülem siis küsis, et mida sa soovid, mõtlesin külma õlut. Nalja lihtsalt Harretega ta niiskeid asse võimule külmunud. Ja me pidime siis, kui tagasi läks Enterendagi laagri, siis me pidime kirjutama reportid ja maasid, kirjutasin, mis juhtus ja siis võeti pärast dzunglis kooli, kuidas sa peatud toidulaud tegema ja kui sa oled, elad, kui pardisse on see võti siis juba eeskujuks ja, ja 61 63 ei olnud midagi huvitavat, siis läksime tagasi Tai piiri äärde. Sead vaadati mind Melbourne'is Melbourne'i ligidale, tankivas raketikooli, tankitõrjetankitõrje, raketi kooni, siis ma olin kolm kuud ja seal ma siis kohtasin. Kirikuõpetajad, kellega Ma olin kunagi sõjas koos eestlast, eestlane ja Ilmar pidas Eesti kirikus kõnet Melbourne'is jutlust jutlust ja siis järsku vaatas mulle otseselt vea, kus sa siia said, keset vabandas väega, ütles, et et ma sain vana sõbraga kokku, et pärast rääkimist. Ta ütles, et ma tutvustan sulle ühte oma sõpra, kes on ka vanasõdu. Ja null viis mind nõrga taadia. Tuli siia Einar Kivi, kellega ma olin ühes, kõik tegi need möllud läbi temaga novembris enam ei olnud. No ja sealt tankitõrjekoolis siis saadeti mind tagasi pataljoni pataljonidest, siis saadeti ka vanglasse, kus ma võtsin üle demonstraisse nii rühma kui dzunglisõda, siis seda raske ütelda, igamehel oli isemoodi kiiver, värviline kiiver peas. Miks? Kes oli esimene luuri, kes oli teine luurejaoülemkuulipildujad, püssimehed, rühmaülemrühmaülema abi, igal oli eri värvi eri värvi kiiver peas. Kui instruktor kõnet pidas, ütles, näete, kus see esimene luure läheb, kui midagi juhtub, näete, kus teine luurele ja inimesed vaatasid kiivredi järgi, kus keegi keegi oli. Aga see oli ainult õppuste lõpuste jaoks just minu alla kuuluse. Demonstraisson rühm ja ikka iga mees siis hakkas Vitlemiseda peal iga mees, kes läks Vietnami käis minu juures läbi Austraalia Austraalia sõdur ja seal olid Need, Malaia sõdurid, aga neid ei läind, vietnamlased lihtsalt käisid seal väljaõppel. Ühtlasi käis seal vaatamas. Inglasi, käis seal vaatamas, see oli midagi, demonstreerisin Platon oli rühm, oli midagi uut. Siis hakkasid, siis hakkasid järsku tulema kaotused nimede ajalehes, kõik mu vanad sõbrad, kellega unimalaja sees surmakuulutuste surmakuulutused ja langes ja langes ja langes. Ja ma hakkasin mõtlema, miks jaoks miski kogemus selja taga, miks sa langesid, Need mehed ei olnud mitte pataljonis, nemad olid, nõuandjad, olid Vitnane üksustega ühes. Ja siis ma panin palvekirja sisse, et ma tahaks Vietnami minna. Olin, kuna, et nad oleks mind saatnud. Mis nonii siis 40 41 aastane, võib-olla vanem. Ja see võttis kolm kuud aega ja siis tuli palvekiri tagasi üteldi, et jah, et sa pead kangrost jälle läbi käima ja džunglisõjakoolist läbi närima. Ma olen siin välja õpetaja, ei tähenda sa pead senist, siit läbi käinud, ma olen rühmavanem. Ei tähenda, sa pead siis koolis läheb ja kas ma tegin kuus nädalat jälle džungli sõjakooli ja siis ma pidin enne jõulusid, 1966, enne jõulusid Sydneyst välja sõitma. Lennuväetöölised läksid Strike streikima. Ja neljandal jaanuaril 1967. Ma sain käsu, et lennuväljal. Ja viiendal jaanuaril 1967 mu 40 aasta sünnipäeval olin lennukis. Teeerrsa ikooni peatasime Singapuris. Me peatasime oma Nillas manillase, jäime kaheks ööst. Püssid olid meile pagaasis neid kaasi kuskile võinud kanda, neil olid mustad püksid ja valge särk, see oli mingisugune kuradi vormide üteldi sõjaväeriietusi või sõita eralennukis. Ja manillase Messaine prantsuse lennuki sai ikooni. Saabusime Saigonis Nigol lennukist välja, tulime seal märjaks, vihma tuli pangest. Ja kõik inimesed teadsid, kus nad läksid. Mina tean, kust mina läksin, ja siis üks üks hollandlane, keda ma õppisin kunagi tundma, oli Austraalia sõjaväepolitseis ja siis ütles mulle, et sa oled uus. Nutsin ja ta ütles, et ma viin siis sind alfa mis laager? Laager, kus. Rahakott ja müts ja kingad, saapad peida kõik oma asjad ära, siis pane padja alla, eriti Austraalias ja müts, mis niiskub kaabu. Seda variaid ameeriklased, varastatud selle kohe ära. Ja siis lamasin seal voodi, siis hakkas hirmus kahurituli peale. Kuulipilduja nüri täring, kahurimürin ja ma mõtlesin, et kuradi kommunistid ründavad sa ikoonid ja siin ma olen. Püssi on, laskemoona ei ole. Kõik magasid rahulikult edasi ja järgmine hollandlase käest küsin, mis lahti on C7 sessioon, häire tuli ka öösel. Ei ole mingisugust lahingut. Siis ta viis mind Saigoni lennuväljale, see oli jälle, mis avas mu silmad, kui palju ameeriklastele lennukisse on? Seal oli igasuguseid lennukisi, killumeetriviisi ja seal viidi siis mind Väikse Austraalia osakonda, kus pandi mind garadu lennuki peale üteldi esimene teaduses maha tuled. Sõitsime nii karabusse välja, ei näe, lihtsalt võrgu isa ei näe midagi. Saabusime saabusin, ei, juht Karlis mulle tüpa välja. Oma pakkidega võtsingi, rabasin püsi, hüppasin välja, teine poleks Venemaa. Ühel pool on džungel, teisel pool kummipuuistandused ja majasid kuskil ei ole traataedasid, ei näinud midagi. Ja ma mõtlesin, no et püssilaskemoona ei ole. Ma läksin dzunglis, eestasin siis haridus natuke aeg. Lennuväli ei ole olemas, aga olin siiski väikene suured lennukisse naised maabuda mõisteliselt tükk ajateisest military. Politsei tuli maastikumasinaga ja siis nemad jäid seisma, nemad hakkasid ringi vaatama. Ja ma siis julgen liigutada, mõtlesin, liiguta neid. Mõtlevad, et ma olen vitt, kanged, lasen nüüd maha ja siis ma köhatasin. Mees vaatasite. Me otsime sind. Siis nad viisid mind laagrisse ja ma sain siis koha, esimene austraalia Riplaysmandi Unit täiend, ehituskompanii, kus inimesed tulid Austraaliast. Siis anti minu hoole alla, ma õpetan, nati, harjus kliimaga ära, pidin iga hommikul jooksma viima ja harjutusi tegema, laske tiirudele viima ja kõik niisugused asjad. Ei, kui ma mõtlesin, et see mees oli, oi, see rühm oli siis küllalt valmis. Nad läksid kompanii juurde, aga siis nad pidid ootama, kui Austraaliast pataljonis gaasis kompaniist läksid mehed peale, kui ma sain Jaapani kätevidinad viima esimesele operatsioonile. Ja mul ei olnud niski mehi nagu rühmaülemaid või kompaniiülemaid. Ülemaid. Mina olin mina. Mul oli kapteni ülemaks, sellele kuulus terve üksus. Ja see siis ütles mulle, et hea küll, et sa pead ise need kõik valima, otsin, maitsesin seda teha, ma ei tunne neid. Ja siis ma läksin meeste juures on hea küll, et teie tunnete ühteteist. Teate siis valima, kes on esimene luure, kes on, ja ülejäänud, et siis homme hommikul ma tahaksin näha, et kes on siis, kes siis mehed omavahel valisid ja esimene operatsiooni, milleks päris hästi. Kaks Viitkongisaid pihta. See oli džunglioperatsioon, ei söö riisipõldude vahel. See esimene esimene operatsioon oli riisipõldude peal. Kaunis tihti tulime tule alla, meniski sassi, teadlikule widgongi koopad olid tunnelid. Siis nissan suure täks kollektri kättemaksukoguja ja ja ta tegi ja et ta nägi, et tal võimalust ei olnud, aga kiviaeda võttis püstoli välja ja hakkas meie poole laskma. Ja siis me karjusime meestele, et temagi tuli teon. Koge raiumata, mehed seal võist, lastiks 1000 laske kaks kuuli tabasid. Tal oli siis suur seljakotis oli raha täis. Kuid need olid, et nüüd ongi maksukogujad, kes, kuidas nad tegutsesid naati relvaga otsivad tööliste käest raha. Iga tööline, kes töötas, reisib põllul või kummi liitlanguses. Need pidin neile maksma. Et siis Vik ongi sõduri elus hoida ja kes oli see, kes teile kätte kukkus? Ta oli üks suurematest kokku hoiates Fokk Tuiv provintsis, mis tui osariik, kus Austraalia sõjavägi Aasias on umbes nii neljakümneaastane mees mees ja tal oli seljakott, rahasid, rahad täis ja need läksid siis valitsuse kätte tagasi 10 tagasi baasi läksime. No kindlasti siin Eestis ei tea, kuidas me Vietnamis elasin, aga siis esimene Austraalia jalaväeüksus läks Vietnamisse 1000 965. aastal ühinesid ameeriklastega. Ja siis tehti otsesed. Austraalia sõjavägi on parem, kui ta töötab iseseisvalt. Ja siis tehti otseselt Austraalia sõjavägi, läheb tõi osariiki mis oli sel ajal enam-vähem kontrollitud widgongi poolt. Company saadeti välja, valiti nuid, tädi nägi, mis oli peaaegu selle osariigi keskel. Ja siis tehti äge Õhurünnak helikoptereid ja kes nägi, vallutati ära. Austraalia sõdurid kaevasid sisse widgongidel ehmatuse, alguses nad ei saanud vasturünnakuid tea rohkem austraallasi tulid sissekahurvägi, tuli sisse ja hakkasid austraallased laiendama baasi. Siis toodiks nii Austraalia ja jalaväepataljon sisse Insineerid ja soomusüksused, Austraalia kahurvägi Uus-Meremaakahurvägi ja üks kompanii uus-meremaalasi. Nii et jalg oli siis selle osariigis sees. Mille poolest olid Austraalia sõdurid iseseisvalt tegutsedes paremad kui koos ameeriklastega Austriale, valija sõduritel oli palju parem välja. Paljude Austraalia allohvitserid, veeblid ja vanemad sõdurid olid juba. Estonias oli sõda intoni, eestlaste vastane dzungli sõjaga ära harjunud ja neil oli väga hea džungli seda väljaõppus, kui mina läksin sinna 1967. aastal sissi paustriaalastel olid. Vaat selles osariigis, mis ma mõtlen, kõvad jalad, et lahingupatrullid käisid kogu aeg väljas, kompanii suurusel ja widgong enam ei saanud vabalt ringi liikuda, nad ei teadnud, kus alustada, minu meelest olid meie läksime metsa, kandsime 10 päeva toit endil sellise kadusime džunglis ära. Ja siis widgongi tagasi Sanois karjumaid, austraallased, iija, võitleja, kuidas ütelda õigelt, et nad säädavat lõksisi ülesse ja ka nendel olid ikka ongi, oli siis Khanis kõvad kaotused. No vot, see ongi, sõda on, mõnikord sa kõnnid päevade viisi ja midagi ei juhtu ja siis järsku lähed ühe puu tagant välja ja on seal vaenlane põre näoga vastas. Ja siis püstolkuulipilduja või jahipüssi oli täiega lagi ja relv. Elamine ei olnud, kui 67. aastal olin Vietnamis elamine, elamise võimalused olid väga kehvad. Ma elasin punkris kuus kuud oli vihmasadu ja kuus kuud oli kuiv. Ja siis see hais millestki ei saanud lahti senski. Mis, kui oleksite surma hais mis seal haiseb? Ai, siis ma usun, et seal oli nii palju surnukehasid igas kohas. Kui see kuivada, siis tolm, punane tolm kattisinud ära, sa nägid välja punane punanahk ja elasin siis punktis minu punker oli esimene punker, kus traataia väljapääs oli. Siis minu kõrval oli üks kapten, kes oli minu ülem ja vasakul oli teine punker, kus oli üks ohvitser ja siis me selja taga olid siis need reamehed ja teised mitu meest punkris oli, mina olin üksinda kaptenil üksinda, aga siis need raskemad relvad olid meil selja taga ja punkrid olid omakorda traataia sees ei olnud traataed ja miiniväli oli meil ees ja see ei olnud mitte üks traataed olisi, seal olid miinid sees lage maa ja siis olid jälle traataiad, miinid seisis, olid jälle traataiad ja siis niuke üks kitsas rada jalgrada läks traataedade vahelt läbi igal õhtul me saatsime sinna küünlad, koomastuse küünlad, et kui keegi hakkas sisse tulema komisjonist, padi pealises küünal hakkas põlema, siis me teadsime, et keegi tule meil olid mida kutsutakse Neymar miinideks, mis oli meil elektrikkali operaalidetiga miinile võid panin nupu peale, miin lõhkes, selle miini sees oli 700 kuullaagrid, miskit väiksed terasmunad, ainuke asi ohvitseril laskis terve selle miinivälja õhku kogemata siis 36 miini läks ühe korraga lõhkus kõik meie lasteaiad ja miiniväljade kõik lõhkus ära, mis mul oli kaunist paljud tööd teha taastases miinivälja ja mis ma siis tegin, ma painet Playmor, miinid, ministrit, väiksed terasjalad all ja tihtipeale, kui austraalia patrullid läksid välja, nad panid enesekaitseks Klimor miinid välja. Ja Claymor miinid, ometi oli umbes nii 50 meetrit pikk, et oli siis elektrik, oli niisugune väike generaator oli tal küljes, pressidentsismiin lõhkeb alguses tihtipeale widgongeelist sisse ja pööras miiniringi ja ERM i ja kui need pressis seda tseneraatorid, siis viin lõhkise, need tulid kõik tema poole. Siis me õppisime, ma panin oma miinides kongressi sisse, tsemendi miinijalad olid tsemendi sees, et keegi seal neid ümber pöörata, suureneda, mehe elas telgis ja minu punkris olid telefon ja kaks raadiod, üks, mis oli kahurväega ühes võeti teine, mis ma siis kõnelesin teistega, kas punkri maa sees maa sees ja täitsa maal ei ole ülekasvanud sellel liivakotis, nii et oli väga hästi maskeeritud maskeeritud ja kellele õhtal telefon heliseb ja üks mees on telefoni juures, ütleb, et me ise telki magama minna. Et meil telgis on väga Russ. Ja ma küsin, et kui suur see uss on. Ja ta ütles, et noh, et nii pikem kui mina olen, et siis kuus meeter planii mõtlesinaniskis ussi siin Vietnamis üldse ei ole. Ja jätsime, mina ütlesin mehele, et mine tagasi magama ei uskunud vaadates, siis oli jutt. Ja kui ma lähen, siis hommikut kõiki, mehed on kõik voodid välja võtnud ja magavad väljas ja siis ma küsisin mis iganes, lihtsalt uss seal põrandal, telgilüliga põrand, pianistid, põrandalauad ja mis oli siis laudpõrand, isegi laudpõrand vihmasadu ja niiske asi pidi olema, kus mehed said korralikult magada. Vaatasin kasina laudade alla järsku suurussi, nägu vahtis mulle vastu, Praat ajas oma kaela laiali ja mestile õiguste kurat oli suur kink adra ja Kulikov kobra ja siis ma võtsin oma püssi ja hüppasin siis põrandale haudade peale ja ütlesin, et mehele, et nüüd siis ütle, kus see kobra on, et ma saan teda lasta. Ja mees is koprangus, kus sa seisad, valasin pauku ära ja meesitest kobra läks mujale, valasin läbi põrandalaudade ja lõpuks on eeskätt korra tuli, siis järsku tuli laudade alt välja ja oli minu ja meeste vahe ja sama pea püsti ja mina püssiga tema lasta ei saanud, moles oma Mehilastad. Ühe mehel ütlesin, et viska v pang ette, siis pöörab ennast ja meesviskes pangi kobra pöördes endal peast maalaste pähe lasta lasta ja ja ta oli nii suur Gabraat, mu kapten siis sai ärritusi, jõi kõlistes Need ja kõik need, kes sinna ja siis võeti neist, mis oli kuus-seitse meest hoiavad, kauplevad kõik on reas ja et see oli vietnami rekord. Ja see oli üks juhus, toidud katsete endaga kaasa elasime ja siis siis me sõime harilikku toitu, värsket toitu, mis olid kohalikud turu pealt ostud, loomaliha, Janiskasi toodi Austraaliast, piin toodi Austraaliast. Toit oli Austraalia sõdade kohta. Aga džunglisse läksite džunglisse, läksin siis meil oli nii eeskätt hoited, mis oli juba ära keedetud, aga ta oli purkide sees, et sa võid võistida, keeta või külmalt süüa ja see oli jälle ja siis šokolaad Raadio oli meil ühes ja sellel oli vitamiinid sees ja kuivikuid toolid, mis kutsusime koerte kuivikutest, need olid ka vitamiiniga kõvemaks tehtud. Oli toidupakis, oli kohvi, suhkurt, teed, närimiskummisigaret esid ja me kandsime 10 päeva, harilikult kandsime seitse või 10 päeva tootja seljas kuste joogivett saite. Meil oli kolm joogile pudeli tagasi, sest meil olid tabletid, et me võisime jõest või kuskil džunglist võtta vett. Aga nad harilikud ütlesid, keeda ära. Aga mõnikord ei oldi võimalusel keeta, keetmisid tabletis, mida need tarvitasid, need lõhnasid. Ja sellest lõhnast vaenlane, see auru, et me oleme ligidal agunest sügavamasse, ongi see, läheks istuli ja kogemused meelde, et sa võid puu väänakuid lõigata hommikul ka. Ja siis, kui see Tänaku lõikad Sist puu käänaku seest jookseb vesi ja seda vett võisid puhtalt juua. Või kui solid pambu, need seal, see siis hommiku varase võisid panpuud, lõigates ainult pampoogiast värskeid vett, kogemuse tordi olemas, selle jaoks nõrgub sealt siis nii palju niisket, saad janu kustutada öö läbi tampoonid, väänikud võtavad nii palju vett sisse, et kahe meetri väänaku kohal saad peaaegu pool pudelit vett saab janu ära juua, janu saab ära, ujub, aga tihtipeale nii et eriti kui see kuiv aeg oli. Närimiskummi närimiskumm jäi siis keele külge või suulae külge kinni jäänu oli nii kõva, keel läks paksuks, huuled läksid lõhki, veskis asi juhtus ka. Kas džunglisõdur pesi end või mitte? Pesemine oli keelatud, eriti Vietnamis, kui sa läksid džunglisse. Ainuke koht, kui sa said pesta, oli, kui vihma 100.. Aga siis dzungli jõgedes kuival ajal pidid väga ettevaatlik olema, seal igasuguseid pateerijad olid, sees võid igasugused haigused saada. Ikka hommikul saame tabletti, siis mida me kandsime nendega ühes igal õhtul võtsime tabletti moleerija vast kui vitamist tagasi. Austraalia Ma tulin siis meile anti kaks suurt tabletti, mis puhastas veere ära, nii et moleerijat oli olemas, aga siis ei olnud nii kardetav. Kas seep oli kaasas džunglis ja ei olnud? Mida me kandsime, oli? Täivib puuder, seebi lõhn? Ei, eriti seebi lõhn võiks ära anda kohalikele vaenlastele, Nad ei tarvitanud seda ja siis teine asi oli, et alguses keelati suitsetamine ära džunglis. Aga siis ohvitser sõi sokolaadi ja tema ei suitsetanud, šokolaadi lõhn on peaaegu sama, mis suitsulõhn, unispaasid siin oma postile pandud suitsu põlema. Ja ohvitseri hüppas mulle peale, et kuidas sa lubasid meestelt suitsetada, mõtlesin, kes lubas sokolaadi süüa. Siis tahtsin ja ma saan sellest aru, et lõhn võib samuti reeta. Lõhn oli kõva. Pärast eriti Vietnamis, meie mõnikord tulime tagasi, me olime nii haisevad. Metssead ja mul oli siis Vietnamis, oli, käiski loll harjumas tulite alati kõmu. Kapteni helistas. Ma alati ütlesin Kellis foorum, mis tähendab Kelly, see on üks niisugune Austraalia sõna. Kelly tähendab, et need Kelly oli üks kuulus röövel Austraalias ja poolraam, kus sa mängid piljardit ja ühel päeval telefon heliseb ja mõtlesingi Alice pooloni, et hääl, vastased brigaadid, Deer on seen ja mõtlesin, väri soriseb. Ja siis kõrge, mille pärast seda on koloneli ja kindral ja vahepeal. Ja ta ütles, et mul on sulle ülesannet, kui sa oled sellega nõus. Jeid, tule minu juurde, et me räägime. Ajasime juttu ja ütlesid, kuidas sulle meeldib, et kui sa formeerid ühe väikese üksuse et hakkad 38 vietnami pataljoni välja õpetama, mõtlesin, ma olen sellega nõus, see oli Vietnami regulaarsõjaväejalaväepataljon. Või on selle peale mõtlema. Ja siis mul oli üks kapten Taalmaa, teist nimetaja ei ütlegi, Karl. Meil oli ikka õhtal, oli miitingut auklubid, isegi kutse, mis järgmine päev juhtub, nõupidamise nõupidamisi ikaal kutses igat teist meest kutis Jack pill ja kõik ja minuni olice saatsin, aga, ja ma mõtlesin, nad, kuradid, mis mul siis viga on. Ja lõpuks mul see elu täis ja kutsusin ta siis kõrvale küsinud, kuule, kapten, et minu nimi on Leo, miks siis kutset kõiki ja ta ütles, et sa oled nii vana. Või sind kutsuda, võitsin minuni ja kui sa tahad kutsutud mind leos, muide ma saan vihaseks, saatsin Jaagus kutsuda siis lõpuks saime headeks sõpradeks. Siis mul oli Ameerika rannakaitsjatega ja läbikäimine ja see kapten siis mulle ütles, et sa oled natukene väsinud, et miks ei lähe nende rannakaitsemeistriga puhkusele. Et 40 õhupiirkond, issand kabinetid, seal saad hästi puhata. Mõtlesin hea küll, et kui palju sa mulle luba annate siis kolm päeva. Ja siis ma läksin rannakaitse kapteni juures, jah, et laev sõidab, homme on ikka välja tulla ühes. Et neil mingisuguseid lahinguid ei ole. Puhka. Võtsingi oma püssi ühisel lühikesed püksid ja mütsi ja esimene päev oli päris ilusast, gaasin. Magasin ja magasin. Ajas mind ülesse, ma küsin, kas hommikuse Key ta ütles, et on lõunasöök osta siis mul oli kaks pudelid veskid sees, et ma kapten hoiatas, enne kui laeva peale läksime, meil on kuivlaev, et keegi juua ei või. No ma siis hiilisin tasakesi peale õhtusöögi välja nurga tahade pimedas nagu troopikaööd on kott, imelik, keegi näe ja siis oma veepudeliga võtsin paar napsu ja siis üks kuri jää ütles mulle selja taga, et austraallane. Et sa võid juua kaelas, kurat mu meestele anna, ja ära nendel ütle kahetsa viinad minule laeva peal joovad seni kaptenikate inimesi just järgata täitsa jo salaja. Kuidas tema avastas selle moeteadlastega? Ärge mulle vaid tundis viski lõhna maha. Ja järgmisel hommikul magasin jälle ja siis hakkas see lahing peale, kuulid hakkasid tulema läbi rabini ja mis meie ülesanne oli, et me pidime Eskorditama väikest paati, mis tegi maakaardi Vitnani rannikust ja ta läks liiga ligidale Vietnami rannikule ja tuli raketitule alla. Ja siis ta sai pihta, meelaev läks nende ja maa vahele ja siis avas tule.