Laatre on üks neid sõja ja noori, kes ootamata värbamist Saksa sõjaväkke, otsustas põgeneda Soone. Esimene katse ebaõnnestus, esimene katse oli organiseeritud väga hästi, sellepärast et, et kõik asjad olid mõeldud läbi liiga hästi. Ja ärasõit toimub raekoja platsilt siis, kui õhtul jõudis auto raekoja platsile. Me ei jõudnud veel autosse minna, kui üle raekoja platsi kahelt poolt Harju tänava poolt ja siis sealt teiselt poolt raekoda, Parsisid sander, veri, meie auto poole, saksa välisada saksa vahelisanbermit marssisid, autopolesime, et asja natuke kahtlane ja jäime sinna apteeki, et seisma. Ja tulidki auto juurde, hakkas ta autojuhi käest paper'it küsima ja kaks meest ronisid auto kasti, kui seal ei olnud mitte kedagi õnneks veel. Ja nii, et meil tuli sealt lahkuda. Nii asi sellega jäänud. Asi sellega ei jäänud. Pool kuud hiljem sai istutud taas Tallinnast auto peale mööda Narva maanteelt välja sõidetud Irust natuke mööda tee peal. Sander Meri. Me teadsime, et autojuhil dokumente korras ei olnud, olgugi et kõik tööriistad kaasas ja läksime metsa puid tegema ja mõnel määral isegi angud ja, ja, ja kõik kaasas ja aga autojuht kinni pidanud, andis autole gaasi ja siis läks laskmiseks plasti autol deli kummid tühjaks ja meil pole muud midagi, kui põhjustesse Tallinna poolt tagasi mehi püüdma ei hakatud. Noh, seal oli neid liiga vähe, nad olid kahe autoga Feltsandermeri ja need olid need maastikuautod. No mis neist võis olla umbes 10 10 meest, nad jooksid rohkem autole järgi, kui meestel enam need pold aega mehi taga ajada, nii, nad tahtsid autojuhti kätte saada. Tulite koju tagasi, te olite Tallinna mees? Noh, mina olen Tallinna mees, jah, ma olen siin sündinud ja kasvanud ja koolis käinud ja ja, ja noh, ega siis midagi, jah, tulime tagasi Tallinnasse mööda Kose panime sealt mäest alla kõik ja ja siis tulime üle kose ja sealt tagasi ei satuks jälle filter sander Merige. Vaat ja see oli siis teist korda kolmas kord, see oli Tartu maanteel, siis oli kinomodernsel ja leppisime kokku, et õhtu saame seal ilusti kokku kangi alla. Aga kellega te läbirääkimisi pidasite ja kus need läbirääkimised toimusid? Läbirääkimised on kõik tainas ikka Hinnulite omad, korterid olid olemas ja nagu me olime koolipoiste vahel käis see asi kõik. No mitte nii, et igale mehele sai nüüd käidud rääkimas, et muudkui tule ja lähme ja ja nii sõber sõbraga ja niimoodi rahulikult käis. Aga, ja need korterid, mis olid, mida mina teadsin, neid oli mitu tükki, mida mina teadsin, aga need suurem osa olid kõik, kes tahtsid ikka raha saada. Ja see oli hirmus raha, mida siin tol ajal ei olnud ju inimestel nii palju seda Saksa marka ega midagi, siis ma tean tööd, koolivennad isegi viisid oma viimased nii-ütelda varandused sinna nendele ära. Aga minul oli lihtsalt juhus saada kokku ess. Vanasti koolipoistel oli väike, Kulkas oli tilluks, kutsuti, koolipoisid käisid seal ikka vahest kohvi joomas nii-öelda, mis kohvi seal, mis amet. Ja, ja siis vaat siis ükskord meistasime seal hel koolitunni pealt läbi ja istusin peale, sinna tuli soomlane, niukene noormees oli, hakkas soome keelt, ma natukene juba siis oskasin mõne sõna, seda sellepärast, et omal ajal sai isaga käidud Soomes palju ja ja sai sellega hakatud rääkima, seal tema istus meil lauda ja nii see jutt läks ja siis lõpuks tuli tuli välja, et see mees tegeles selle asjaga. Ja vot niimoodi siis need suhted tekkisidki. Ja siis, kui omal ajal ta käes oli siis muutmete midagi, kui läks jutuks lahti, sellepärast et mina elasin kadriorust natuke väljas Pirita teel ja meil oli niisugune, kus, kus sai öösel ka käia, et ei olnud tarvis Feltsander virila aus vesi näidata ja kui see soomepoissi Aussezi võttis ja olgugi, et tal olid taskus Kahaga Need olid tehtud. Ja, ja siis nii see sõprus oli. Ja siis kolmas kord, kui hakkasime minema, siis olime seal modernigankjal ja siis me ehmatasime küll ära, sõitis Saksa sõjaväe auto ette Feltsantärmeri. Noh, või nii, nagu me neid kutsume, eriti koerad hüppasid sealt välja, Padinal kohe kaks tükki kastist ja üks ohvitser selt kabiinist ja tulid sinna kangi alla. Me vaatasime, et sooh, nüüd on kõik kogu lugu, nüüd viiakse kohe ära, et enam. Aga meil oli tagavarade teataja, hakkasime juba sinnapoole vaikselt astuma. Poiss, guuglate ronis ruttu autosse. Mis autos tahtsite soove. Siis me vaatasime, et see oli hoopis tuttav mees, see oli omale pannud Felt seal tärmeri riided selga ja teised poisid olid ka eestlased ja need olid ka kõik saksa mundris ilusti ja suured plaadid rinna peal ja sellesse nimi ketikoer, jah, sellesse nimi, ketikoer tuligi neil kettidega nendel kaelas ja siis ronisime autosse, kähku meid tuli umbes 24 vist või 26, mis meil oli, see oli paar peret kah, oli veel juures ja ronisin autosse ja hakkasin minema Narva maantee poole. Ja siis, kui me jõudsime üles Narva maanteele, umbes selle vana lennuvälja kohale, sealt Feldsanud riiuli, teinud mingust otsimisi ja neppidest meid kinni vaadest, oh omad poisid, see härra ohvitser rääkis nendega juttu ka ja need lõid käega ja karjuti Heil Hitler. Auto läks taas edasi, ikka sinna Loksa poole aga siis tuli niisugune asi, et kui sinna Loksale jõudsime ei tuld see paat. Ja me vaatasime, et ilm oli päris ilus, et patt oleks võinud tulla ka, ei tea, mis, mis seal siis juhtus või mida seal oli ja siis me olime seal, ajusime laiali küünides ja lakkadesse ja kus keegi läks, perenaist tegid meil seal süüa ja olime siis need, selle öö olime ära. Järgmise päeva olime ära, aga siis käis sakslasest vahepeal seal midagi jälle tuhnimas. Ei tea, kas oli nende laisnias, mis nüüd meie oma kaitsemeestega käisid mööda rannaäärt, aga sinna meie juurde Esku juhtunud. Me olime küünis seal põllu pääl ja perenaine käis kutsumas sööma, käisime söömas rahulikult ja ja see oli umbes siis kella 10-l õhtul, siis tuli, oli paat tulnud juba. Peremees tuli ütlema, et poisid, võtke kompsud ja lähen minema. Aga need paadimehed olite omanud paadi nii tagurpidi käiguga või? Kuidas nad sinna olid sattunud, olid randa nii kaua kinni tõmmanud, et kui see meeskond läksis tere merre leid tähendab, istus kõvasti liivas kinni siis kavandati see meeskond ikka sinna nina poole rohkem ja ja suurte kaigastega siis aitasime lükata, siis saime sealt minema. Alguses oli päris viisakas ilm, pole häda mitte midagi ja aga kui jõudsime sealt lahesopist välja, siis tõusis kõva tuul ja, ja torm meri hakkas tormama. Mootor käis vaikse käiguga, me küll rääkisime pekal, et pane üks oli Beck, teine oli armu, et et Beckett Annani pauhti pääl, et saaks siit rannast kiirem minema, et muidu laine lükkab tagasi ja ei tea, mida nad seal omavahel siis rääkisid ja läksime Mihkelson tädiga edasi. Ja siis tõusis maru nii suureks, et võttis loksuma selle paadikese nagu pähklikoore naised seal oli, neli naist oli kaasas ka veel väikse lastega, need ei pidanud vastu, siis need lassid üle parda, seal. Jaja laine lõi üle parda ja siis me loopisime vett sealt välja ja nii nagu ikka see mere peal olemine on ka see, et keegi pole paremini pääsenudki isegi igaüks oma vatti saanud seal mere peal. Ma siis lõpuks hakkasse paadikene natukene kiiremini minema. Kella 12 ja poole ühe ajal, umbes nii öösel see igatahes oli. Ma vaatasin veel kellade laine tõusis üha suuremaks ja torm läks üha hullemaks, aga kella kahe või kolme ajal olime nii, sel ajal umbes nagu mu mälestuses on. Ühelt poolt tuli üks valvepaat ja teiselt poolt teenide valvepaat Neeme kahe valvepaadi tule vahele. Kahekesti prošektoritega tõmbasid meil tule peale. Ja seega, kes tuli nüüd Tallinna poolt, see valvepaat pani oma kahurist kohe meile tule pääle, aga õnneks suur laine päästis meid ära ja soomlast võtsid, tõmbasid selle selle laeva Esku laine vakku. Ja niimoodi saime ja siis vaat siis pekalakas ärkas üles, nagu on see asi, siis ta hammas täiskäigu peale ja siis hakkas paat minema laine vaos. Soome ranna poole. Olgu nüüd Tallinna poole, et saaks välja sealt nende kahe valvelaeva tule tule alt. Kas te teate, kelle põlve lähevad sakslast, mõlemad sakslaste üks tuli Leningradi poolt ja teine tuli Tallinna poolt, järelikult nad just seal siis pidid kohtuma. No ja, ja siis läks tormise ööga läks sõit edasi, see oli pikk ja, ja venitav. Siis me tegime seal jänesehaake ja pääsesime nende Nende käest ära, nii et need nad justkui olid ise ka selle tormiga edasi. Kas tulistati kuulipildujast? Nad panid kerges kahurist, kuulipritsis nad ei hakanudki task, torniga midagi, kulgurid, jaja, see oli hommiku juba hakkas valgenema koitma, järsku kui me nägime uuesti ühte valvelaeva. Nüüd meil tärkas juba, et oh, et kui nüüd sakslasest veel uuesti peale tuleb, siis on kurjasti asi. Aga see osutus Soome piirivalvelaevaks ja, ja midagi seal nad vehkisid ja nii et meie läksime edasi ja nemad läksid edasi ja me läksime teineteist neetult mööda. Ja siis oli päris valge, kui me jõudsime pirty Saarele. Birdi saarel juba oodati, seal juba mehed vahtisid kiikriga ja ja, ja siis, kui me sinna jõudsime, siis võeti mind juba seal nii-ütelda kuuma teega vastu ründasite õiges kohas, oh päkateadis kuhu randuda, kas siis ta esimest korda kindlasti olnud. Kas sõiduraha oli selleks ajaks makstud? No mina isiklikult ei maks midagi, aga teised olid kindlasti ära maksnud, kes, mida siin räägiti ka 2000-st margast ja ka ma ei usu, et, et nüüd need küll nii palju käivist ei röövinud, kui, kui need teised ülevedajad, kes olid niuksed, meie mehed, see oli siis see kolmas, kui saime, siis sealt nii-ütelda Eestimaalt minema. Võis kergemalt hingata. Nojah, ega see oli tegelikult tume tulevik oli ju ees ka sellepärast, et ega siis Eestimaal oli kuulujutt, et sakslast isegi olid seal poisse kinni võtnud ja tagasi toonud ja. Te enne ütlesite, et te olite varem isaga Soomes palju käinud. Väikest viisi ärimees ja omal ajal üks väikene niisugune, ma ei mäleta enam kohe seda osake ühted või seda aktsiaseltsi kutsuti aga nendel üks aurulaev, millega nad vedasid mööda maailma ja siis sai käidud seal nende laevakontorites ja kõõluste pirty sõõralijaid. Ka meie jäängi kuigi kauaks, meile anti seal kohe sauna kuivatati riided ära ja see oli vist neli või viis tundi, mis me olime Birdi saarel, nii et anti süüa ja tehti, saun oli juba valmis, tegelikult seal polnud muud midagi, kui viht käte ja lavale ja ja riided kuivama ja, ja antitekid ümber. Siis olime seal kordonis, nojah, üks neli tundi läkski ära ja kui tuli Soome politsei oma paadiga ja kui politsei tuli, siis andis see piirivalvemees meid üle ja võeti siis meie see paat siis kui selle politseipaadis sleppi ja viidi jala siis Jollasemais alla, sinna seal kannuk sadam nagu Soomes, igal pool sadamat sadamal, muuseas praegugi veel alles. Ja siis viidi alla sisse ja ei ole, siis oli sel ajal siis juba nii-ütelda organiseeritud see eestlaste vastuvõtu punkt seal ennem juba palju mehi ja seal siis käis kõik see esimene ülekuulamine ja ja paberite vormistamine ja, ja kõik niisugune asi, mis edasi. Edasi, edasi, kui see politsei jutuajamine oli ära, siis järgmisel päeval alles tulid jame öösel magasime, magasime teise korruse peal pandi meid magama, sinna ei ole mõisa ühte tuppa, aga seal olid narid sees. Siis järgmisel päeval lõuna paiku umbes tulid ja tuli. Kapten Talpak, siis oli üks Soome ohvitser, leitnant või mitte, kes seda siis teadis, mis aukraadis nad olid, no igatahes kupud olid pead ja veel üks sõjaväemees tulid ja siis need hakkasid seal meile selgitama seda asja, et et mida siis peaks tegema, et kes tahab minna sinna tööle. Räägiti need tingimust ära, töötingimused, et kuhu viiakse ja mis peab tegema. Ja siis kestab sõjaväkke minna. Nii palju kui mina tean, meie selleks 24-st oli neli naist, kaks poissi, viskaks, tükki läksid ära, ellu, teised läksid kõik see aeg. Minul mul juba siht siis, et, et ma ei lähe kusagile eraellu, et aitab naljas küll, et nüüd tuleb natuke kedagi nuhelda ka ja ja avaldasin soovi saavadki minekuks. Kirjutati ülesse ja päeva vist ootasime ja siis tuldi meile järele, viidi meheling kadu autokompanii kasarmusse Helsingis Helsingi siia tööle, sealse mehaanik, kadu autokompaniis. Ja too poolik, see oli juba päris hilja, tuli üks allohvitser meile järgi ja viis olümpiakülla, seal oli soomise sõjaväelaod ja seal antimehel mundrid selga. Sealt läksime uuesti tagasi mehelingadusse ja järgmine hommiku tuli siis alles jälle üks mingisugune ohvitser ja ütles, et vaat et niikaua kui nii palju mehi koos ei ole, et saateid. Igatahes see siht oled Taavetist veid viia koolitus koolituskeskus ja see oli seal rinde pool. No hea küll, me olime siis selle esimese päeva seal ära, käisime seal hoovi peal ringi, uurisime seda Soome sajavärki ja tehnikat, mis seal hoovi peal oli ja. Me küsime selle ohvitseri käest, kes seal koridori peal suur linti ümber käe all, et kas linn, aga võib minna, minge, mis on. Jäme hakkasime linna minema kolmekesti ja ja saime poole koridori peal, tuligi mundris mees vastu meile, küsis kas olete Viro pojad või? Me oleme küll. Kas mereväkke ei taha minna, mis mükas meid võetakse, et me oleme ainult merd näinud? Puyol muidugi võetakse, andis meile selle aadressi, kuhu juba minema, et kui te olete mõelnud, et homme hommikul, siis tulge sinna ja et räägime sisse. Me läksime siis linnapeale ja käisime, vaatasime Helsingi linna ja sõja jälgi nii palju, et ausambad ja need olid ikka liivakoti sees ja väga hästi ära kaitstud ja me läksime siis käisime, olime linna peal ära, tulin siis tagasi ja Iseiska lõpuks hakkasime arutama noorukese merega üle. Läheme või ei lähe. Aga me ikka niisugust noh, mere ääres kasvanud paadiga natuke sõid ka ja paar korda kalarannas Piritale sõitnud ja et hea küll, lähme, lähme mereväkke. Ja selle teise poisiga läksimegi siis järgmine hommiku ma ilmatu vägevad suured uksed olid, ronisime sealt siis sisse ja üks mängisime jälle, ohvitser küsib, mida, mida need pojad tahavad ja me rääkisime siis asja ära, et millest jutt on ja see juhatas meid ühte tuppa, seal oli palju ohvitsere ja, ja hakatis Veges pärima. No ja, ja siis üks suurte pool käis, ta oli tal neid kuldpaelu pääl ja ütleb, et hüva juttu, et pojad lähevad mereväkke, homme turgu oligi, saime ära olla järgmine hommik, kell üheksa oli üks allohvitser oli meil järgi ja viis meid turgu ja turust äikylasse ja Heickla kasarmusse, seal võeti meil mundrid ära ja anti meremundrid ja olimegi turu äike, kasarmu alukad nii-öelda. Ja hakkasime välu pihta. Õppus hakkas kohe drilliga pihta ja kaks asja, mida sai kõvasti, oli ikka marssida joosta pikali kõhuli ja mina juhtusin õhutõrjepatareiüksusesse ja siis peseme seda küll või seda õhutõrjekahurit seal 1900 kuueteistkümnend taasta tähendab rootslastelt saadud. Ja seda sai küll vändatud, nii et vahest pihus, sellepärast et meie seek tabeli oli nii kõva poiss, et ta ise vana kahurmees Talle meeldis kohe meile drilli teha. No aga, ega me nuri sekka pall ühelt, et siis kui käsirakku siis küll protesteeris, et aitab, nüüd küll siis lubas kinda kätte panna, aga ikka pidid väntama. Äärde niimoodi, aga mere peale ei saanud me ennem kui noor madrus aeg oli läbi ja ja siis määrati laevade peal, muidu võisid sadamas käia, laevu küll vaatavad. Ma ei tea seal ikka päris hulk neid eesti poisse, kes sattusid Soome lipp laevale väina meenen. Mis suures uhkuses Jaus seisis parajasti tol momendil Laantalis Turu lähedal kohe ja ootas oma nii-ütelda väljasõitu. Väinavainen oli soomuslaev eestiaegsed, ajalehed kirjutasid sellest, kui, Väga moodsast rännaristlejast oligi, oligi, ta oli ikka ehtranna ristleja ja oligi soomuslaev ja lipulaev. Temal oli 32 meetrit, torn oli sellepärast ehite deta saakski, Soome rannad on ju hästi saarestikulised ja ja, ja et siis üle nende näha. Selleks oli tal torn peal, see oli hästi moodne tol ajal, mina olen seal tornis küll ja küll käinud ja jalad olid väsinud, öeldakse nii, et kui sinna meil olid need tõmmatavad koikad, siis kui sinna viskasid, siis sinna ka jäid. Vaat siis sai juba nii-ütelda asjaga. Siis läks juba tuumaees vändaväänamine õhutõrjesse ja mitte kohe mind kohe ei pantud, aga see oli vist nädal või, või nii, umbes siis pandi õhutõrjekahuri peale olnud justkui ikka tükistoboiga, et tunned seda asja natukene. Kui laeva nüüd vaadata, siis see oli parempoolsel tordil oli üleval seal selle number üks õhutõrje Väike-Kaur oli seal peal ja siis siis selle meeskonda määrat. See ei olnud enam 16. aasta mudel, ei. Ikka siis sellega sai seal harjutusi tehtud ja, ja Läks vist kuu-poolteist, kui me käisime esimest korda, siis muidu me käisime seal, loksusime seal sadamas küll ringi ja tegime igasugust nalja selle väinaminega, vahepeal tegime ta sillaks ja vahepeal maskeerisime metsaks ja kõik käis niuke drill käis ikka, et kiiresti saaks teda varjata ära vaenlastele lennukite eest, olgugi et me olime rindes kaugele, aga mõte oli niimoodi, et et kui lahinguks läheb, siis Väinamerel läheb ikka kuni kroon lennel välja. Ja siis tuli käsk järsku, et tuleb enne ahvena nama rannik kolle õppustel löödi täis aur peale ja ühel ilusal hommikul purjetasime väina paar valvelaeva ja ja üks abilaev veel, nii et me saime vahepeal tormi isegi, aga siiski õppelaskmised ja isegi õhutõrje meestel oli kõvasti tööd, sellepärast et lennuk vedas koti ja tuli see kott ikka puruks lasta. Siis sai ikka tunda, kuidas laev siis nii-ütelda ennast kannab. Et kas ikka paanika pantsel raev ei ole. Aga, aga muidu meeskond sai kiita see admiral, kes Helsingis tulime, mäletada enam ta nime ja see igatahes pärast üles rivistamist kiitis meeskonda ja, ja mina tean, et mina siin 10 päeva puhkust ealaskmisest. Kui palju oli eestlasi Soome mereväes? Ja umbes 400 peab ütleme 396 sellepärast neli meest olid Ingerlased ja Ingerimaa. Peaaegu iga üheksas 10. mees teenis mereväes umbes nii ja kas nad olid nooremad mehed või vanemad? Mehed no kõige rohkem oli 1925. aasta sündinud mehi, neid oli 63, siis hakkas tulema järgemööda 23 24 ja kõige noorem mees oli meil 28. aastal sündinud alles 15 aastat, kui ta mereväkke tuli. Ja kõige hullem oli see, et see poiss sai surma laeva peal. Missuguste laevade peale eestlased teenisid? Eestlasi oli paljude laevade peal, kui hakkame soomuslaev väina müüdnes pihta, siis seal oli 41 meest isegi miinilaeval Rootsi salmi miinilaeval lööve. Siis oli abilaevadel jäälõhkuja, sisul oli näiteks 12 meest, isegi kuidas suhtuti eestlastesse ikka noh, niisugune nöökimine käis kogu aeg väikselt. Näed, et Me oleme kargurid. Ja karguri tähendab, et me oleme ära hüppajad olnud. Väinamere peal asi läks natukene jah, läks natukene liiga vahepeal, mina vaatasin ja meie Patarei ülem oli ka niisugune mees, et hakkas jutustama juba, et vaat et Te olete ikka kommunistid ja, ja rüsad ja ja siis sai talle seletatud ära, et, et NATO, mille siis iga, kus me rüsad oleme, kui me tuleme siia, eks ole, rüssade vastu sõdima ja ajalooga vaatika näed, hüva saksa lained, temal on tuld, näed meil abiks ja aitab teid, et edule Te jooksite tema juurest ära, te olete ikka kargurid jäänuid, siis proovisime seda asja uurida ja tuli hiljem välja, et nemad olid Esku nördinud, sellepärast et 39. aastal talvesõda oli seal üks vanem mees oli, tema oli juba 39. aastal laevastus olnud ja just see hakkas siis ükskord jutustama, sai seal vist seda kibedat võetud ja ja, ja. Ta sai seal meeskonnaruumis hakatud rääkima, räägib, et näete vaat et kuidas see asi on, asi on niimoodi, et 39. aastal Tallinnas käisid venelased soome linnu pommitamas. Chani juba, kuidas te lubasite, me ütlesime, et kallid inimesed, me olime ise venelaste all, meil polnud ju midagi öelda, kuidas teil ei olnud midagi öelda lasknud Vene lennuvälju õhku? No jumaluke, natukene, nendel ei olnud absoluutselt mingisugust aimu, mis vene ülemvõim mihuke meie ütelda olukord talve ajal. Siis hakkasite rääkima, jah, näed. Lubasite oma allveelaevad ja laevastiku tuua, me tegime kõik ettevalmistuse. Et teie allveelaevad Kalev ja Lembit ja siis paar laeva veel seal, et need pidid Soome minema, nemad olid kõik ettevalmistust teinud ja kõike nii. No aga siis on nii, nagu mina tean veel. Oma poisikese mälestustes, venelased võtsid, said haisu ninna sellest, et meie laevastik tahab ära minna ja need võeti ju kõik Loksal ja seal võeti kõik otse ühe ühel ilusal päeval paugu. Meie meeskond maha ja pandi Vene meeskond peale kulu, kuhu nad said minna veel? Me seletasime, härra ei no Maida pahasti öelda, aga Pekka ei saanud sellest aru. Ja, ja siis lõpuks minul sai igatahes isu täis sellest nöökimisest ja nihukesest jutust ja, ja, ja valearusaamadest ja ma andsin raporti. Admirali leia, palusin ravija väina, V4 palusin ennast viia ükskõik niukse laeva peal, aga mitte väänamine lipulaeval liiga, liiga ilus. Ja minu jaoks sellepärast et ma olen karguri, ma kirjutasin otsekohe välja, et nii meid kutsutakse ja ja siis kusagile ei tea, mille pärast nad siis mind kusagile mujale laeva peale ei saatnud ka ja saadeti mind hoopis Helsingisse 110.-sse autokompaniisse. Kuidas autokompaniis vahekorrad kujunesid? No väga hästi, seal olid vanemad mehed, talvesaja aegsed mehed olid, aga see kuulus ka ikka mereväe alla kuulusse, autokompanii, seal olid seal pastlikud mehed ja maamehed ja mõnusad mehed olid, mitte midagi baasia ohvitseridest peale. Isegi tõesti luutnanti oli niisugune hästi tore mees, see tuli, rääkis ikka nii, nagu inimene inimesega ütles, pole häda midagi. Edasi, Kentucky lõvid. Soome päevad läksid keeruliseks üldse sellepärast, et kui suur suverünnak hakkas, siis hakkas ju ütleme soomlaste seas tekkis niisugune noh, kuidas öelda tülpimus ja, ja nad olid väsinud sellest sõjast ja ja, ja eriti just töö, see oli Viiburi veendal siin, Karjala kannaks seal ja ja jätsid isegi mõned rindelõigud võib-olla natuke pehmemaks, kui seda oleks pidanud tehtama. Mul see meelde jäänud just niukene moment, et sakslased, kui nad seal Helsingi linna peal käisid, need kindralid ja kõik need olid nii uhked mehed ja nad elasid ju kempis, oli üks esinduslikum hotellil üldse, mis Helsingis oli tol ajal ja nad elasid seal ja ühel ilusal päeval päeval me läksime teise poisiga läksime linnapeale ja, ja see oli just enne lõunat ja, ja vaatame kämpist, olid kõik kärjed, kindralid ja ohvitserid oma kohvritega välja tõstetud, istusid seal pulle vari peal ja ootasid oma autosid ära sõita vist Faterondi. Siis me naersime, et vot nüüd hakkab nende minek ei tea, minek tuleb tuline pärast jah, ja siis vaat siis hakkaski juba see suurkõmin pihta, et tähendab niikuinii kas otsekohe Siberisse või siis läbi Eestist Siberisse. Sellepärast et noh, vaherahupunkt oli sees, et kõik välismaalased, Nõukogude alamate loeti ju meid ikka veel edasi ja et need tuleb välja anda ja ja see ei olnud veel ajendiks, ajendiks oli ikka see, et, et venelanna, kas Narva rindel palju peale trügima ja kõik, niipalju kui Eestis oli, ükskõik, kas ta oli siis mere peal vä? Esimese hurraaga oli niimoodi ikka, et poisid tassiti juba laevadega mine panna ja mõni mees juba põgenes juba salajaste kaartide mootorpaatidega minema. Reval kinnid võeti tagasi, tootja kohtu alla anti ja ja, ja mõni mees tuli juba juunikuu sees, kui enne suverünnakut tuli juba Eestisse, et oma kodumaad kaitsta. Ja oli igasuguseid mehi, aga kõige viimased mehed tulid ära siis, kui juba vaherahu oli tehtud ja, ja muist mehi sinna Eesti rügemendi IRL 200 tuli augustis augusti, Tema tuli, jah, see suur parukas toodi ära, Taavetist toodi turgu, seal pandi selle laevapealise saksa laevaga Vartjalandi peale ja alguses pidid nad disku teada oli niimoodi, et tulevad Tallinnasse, aga millegipärast muudeti Tallinna ära ja toodina Paldiskisse võeti seal maha. Aga neid ei veel maha ja hiljem nad tulid veel mingisugused laevaga, neid toodi muist mehi ära ja lõpuks toodi veel meremehi sealt ära. Vot see 87 meremeest sattus igat igat moodi siia Talpaku andmed ja, ja kõik jutud õiget sotti ei saa ju ka, ei ole ju meremeeste kohta mingit õiget nimekirja välja arvatud nüüd see 400, see on täpne nimekiri ja, ja täpne nimekiri on nüüd elusolevate kohta siin, mis praegu on kokku korjatud, aga nii et meremeeste tulekul jah, igale ühele eraldi ja eri moodi ja, ja sellepärast kaevad olid ju lahingutes jaa, jaa. Torpeedo ja need olid hoopis sünkroonlinnal saatelaevad olid kusagil seal Viiburi lahe seal muist aerutasid ja Nikos mehed vabanesid sealt ja ja nagu ta sadamasse jõudis, nii anti kohe eesti meestele otsad nii-öelda paber pihku ja Helsingisse ja siis ükskõik kuidas, mismoodi ta sealt Helsingist ära saadeti või või kesise läks, kes läks Rootsi ja kes Eestisse tulija? Kas sellesse menetlusse soomlased suhtusid mõistvalt? Vaat selles jah, nad suhtus seisnenud, hakkas taipama, et aitaks Nende rinnet hoida, siis saavutati see kokkulepet, et eestlased saavad tagasi tulla. Et neid kohe Saksamaale vangilaagris ei saadeta, vaid antakse ikka relv pihku ja ja saavad siin võidelda ka soomlastel põld relvi anda ja me küsisime siis, no kui see IRL 200 ära tulija ja poistelt relvad ära võeti, oli jutuks, tuli see meie juhtkonnaga seal ja ma küsin nüüd, miks relvad ära võeti, et millega nad hakkavad kaigastega seal sõdima. Ja nad ütlesid teadet, et meil pole endilgi relvi ja et me peame oma relvi hoidma ja ja et noh, justkui oleks niisugune olnud sakslast täna siis relvade sakslus, tui tuhkagi jäänud ka midagi erilist. Millal teie tulite? Mina tulin sügisel heli aerosooli ära tehtud, siis tal seda siin käisid. Madinat nii suur, et oli tarvis ikka ka natukene siin seda aidata, aga mis sa siin aitad ülemvõimu vastu, kui sakslased mängisid mäkraiuja, võtsid ühe nii-ütelda, raskerelvad ära ja no aga keegi ei uskunud, et see ikka nii kähku tuleb, et nad nii vedelad on, aga nad lõppude lõpuks läksid ikka liiga kiiresti minema siit. Tallinna all justkui suurt eriti lahingut ei olnud, kui venelane peale tuli. Ja siis, kui hakkas juba nii-ütelda Tallinna taganemine täielikult, siis sai siit ära mindud. Nii et meie läksime ära oma autoga ka vähest tulite, keerasid Jaani kiriku juurest Vabaduse platsile ja meel läksime Tatari tänavale. Sõitsime mööda Pärnu maanteed, vennad. Kuhu poole Tatari tänavast teda seltsid? Eesti klippi veel Toompeatorni lehvima. Me panime Keila poole ja siis jõudsime peaaegu vene tankidega Keilas igavusest natukene seal tähistada ja ja ülemvõimu vastu ei saa ikka midagi, üks teine tankiga, sa oled teha paar tankirusikaid, mis meil seal oli, neid raatsinud ka kohe ära kartsime ja siis me panime käigud sisse ja Lihula poole. Ja need tulid kogu aeg, mille järgi me ei saanud ju liikuma ka nii kiiresti, kui tarvis oleks olnud, sellest maantee oli põgenikke täis ja, ja ega ei hakka siis kedagi alla ajama. Me võtsime veel pärast sealt peale Keila madinat, sealt võtsime veel naisi, lapsi ka, kellel olid ikka suured kompsud ja lapsed nutsid väiksed lapsed, võitsime neid ka peale ja viisime Lihulasse välja. Siis jäime seal natukene ootama, käisime vahepeal vaatamas, kui kaugel nad on. Auto läks siis viis naised-lapsed Haapsalusse, et ära minna. Aga me käisime siis Tallinna poole, aga seal ei olnud enam midagi teha. Kas teil hilisematel aastatel või aastakümnetel on tulnud selle loo kohta vastatega kurjematele küsimustele? Ei, no ega jajaa siin niuke kanged mehed oli siin ühes ilusas majas, keset vanad Tallinnat kutsuti pagarikindluseks. See oli jah, niisugune natukene loll juhus meil. Nii et me ise ei saanud ära minna, ikka lootsime millelegi, ei tea millegi peale ja vaatasime seal hädalisi rohkem. Me otsisime mööda rannikut, et saaks, Me oleme paadi kätte ja, ja noh, olime hiljaks jäänud nii-öelda, siis sai oldud. See oli siis 44 45. Tähendab, 44 sügis ja talv ja ja, ja niikaua, kui 40 kuuenda jaanuarini sai siis seda metsa enda mängitud kandis algusel Haapsalu kandis, siis Tõhela kandis ja Pärnumaal, siis vahepeal sai Alba Viljandimaal ja Virumaal ja ja siis sai Viljandimaal tagasi tuldud. Kuna vahepeal läks Virumaa ised liiga tuliseks. Sellepärast et suured metsad meelitasid NKVD mehi kangesti sinnapoole. Viljandi maiusgoli rahulikum, Pärnumaa metsad olid kahvi hakati juba ütleme, 45. aasta sügisel kangesti kammima, sellepärast seal oli, sinna jäid, justkui võib öelda, nimetate koti jäivad ju palju mehi ja, ja kes kohe minema ei saanud, sealt rannikult neetika varjusid metsadesse algusel ja sellepärast hakkas seda usku NKVD diakeebeeuudia neid huvitama. Rohkem see. Ja, ja sellepärast läks siis Virumaal, kas see asi natuke sisse Viljandimaal tuldud ja. Aga siis oli tarvis tulla Tallinnasse sellepärast, et oli tarvidus lihtsalt. Ja, ja see oli 46. aasta jaanuaris ja parajasti sellepärast, et üks mees, kes tuli 45. aasta sügisel Tallinnasse, see millegipärast kadus ära, meil. Ja ja siis kadus meil justkui niukene side ära Tallinnaga no ja siis keegi, noh, teised olid niuksed näod, et neid Tallinna neid tunti, justkui kohesi oleks ära tuntud ja. No mina kui noor poisike sellest ei oleks keegi tähele pannud. Ja sai tuldud siia ja. No aga ikka nii nagu on, kus tegijaid, seal nägijaid jaa. Jaa. Ma ei mäleta, mis kuupäev see nüüd oli, aga jaanuarikuu, sest oli igatahes keskpaigas kusagil. Läksin parajasti ühte kohta, kuhu oli tarvis minna ja ja Viru ja Vana-Viru tänavanuka peal, kus praegult, mis pootsin nüüd on, tehti seal, vanasti oli Arsywood, mis oli, oli seal vanasti juuksur, mõtlesin Sammel nuka peal. Üks mees tuli, küsis tuld mu käest, mõtlesin, minul suitsu ei ole ja tassidest mööda astuda, nii-ütelda oli külje peal juba teine küsimus, mis kell on siis ma ütlesin talle, mis kell on ja ja, ja siis tahtsin juskui tagasi pöörata, et mis mind piiravad selja taga oli kolmas siis mulle siis selge kellega tegemist on. Ja siis üks mees küsis mu käest siis, et et kus te sõjaväedokumendid, mõtlesin, polegi neid, ma olen nii noor poiss, mul polegi neid dokument. No tulge, lähme sõjakomissariaati, uuel täna nuka peale. Sõjakomissariaat viidi sinna siis. Ja küsiti näite, dokumendid, mina näite siis oma dokumendid need olid, muidugi ei kõlvanud nendele ja. Ja sealt siis läks tükk aega mööda ja siis nad jooksid, ikka panid mul ühe mehe sinna ühte väiksesse tuppa juurde ka ja ajaga midagi nendel ei meeldinud ja mina küsin tõtt, et ma pean nüüd kolleeg natuke pissile ka minema ja et ennem davai, lao kõik taskust välja, mis sul taskus on? Laatusis taskus kõik välja, mis mu taskus olev, mul polnudki suurt mitte midagi. Telia üks nahkköites märkmik oli, mida ma nendel just ei tahtnud anda. Võib-olla oli nuga ja taskurätik kamm. Ja, ja pani need laua peals, võeti Läks vist kolm tundi või mis mööda läks, viidi Olevi mäele ühte, ühte seal üks mingi juurviljapood kunagi olnud, viidi sinna, siis hakati küsima. Ja veel selle Boris kummisportautoga viidi veel sinna. Ja siis hakati küsima, et mis su nimi on, mina räägin nendel oma nime ilusti ära ja. Kas te ütlesite vaatri Ollepi paberit? Ja siis nimi, nendele ei meeldi nende kiibetetega. Aga kas see vooder til tuttav Bootritki õlle Kokutis Jokutes seal tükk aega, et mis ikka su nimi on ja siis? Ma ütlesin, et kui teil kirada, siis öelge vähemalt mu nimi, et mu nimi on see ja see temal sündinud seal seal ja kõik asi nii ja naa tip-top ja siis ühel mehel karges elu täis Mu selja taga ja ja tõi mu pildi soomise mundris pildi mulle nina alla, kes see mees on? Ma ütlesin oma nägu oleks, aga ja siis ta tahtis mind täiata, aga, aga see teine mees sai käe ette ja ei saanud siis esimesest pauku ei saanud seekord. Ja, ja siis nad noh siis ma ütlesin, kassiir tsi mängid, et teateid pildi taga on ju kõik ilusti kirjas, millal sa sündinud oled? Kõike ja nii, ja naa ja no ja siis võeti kätte ja pandi sinna kohe paberisse kirja ja nii ja naa ja asi klaar. Aa ja siis üks mees kiidab, vot nüüd saime selle spiooni kätte, ma küsimis spiooni. No mis sa veel tahad rääkida, seal põleb spioon või? Mina ise küll. Nonii, hea küll, sellega siis suur laul, seal hakkas lõppema ja siis läks juba, see oli ikka õhtupimedas juba siis võeti see neli meest, mis seal keldris oli, siis need võtsid mind nii-ütelda omavahel ilusti ja siis marssisime sealt mäest üles pagari tänavale pagari tänavauksest kolks sisse ja ja öeldi, et vat mantel, pane sinna naela otsa ja, ja oota ja ma ootasin seal kolm päeva, seal koridoris käisin igaüks korrabida, mingisugune oli seal üks ohvitser ja käsi selle käest küsimus, et kui kaua ma ütlesin, ootel mul kõht tühi ja tukkusid seal tooli peal. Ei antud süüa, juua ja siis see näitas, et vaat et pissipood, sealse Ennovaid Männa seal juba sõdur ukse peal ees, nii et see vahtis käsilaste uska kinni panna. Ja noh, siis oli kõik seal sai nii palju oli, et sealt sai juua, seal oli, kraanikauss oli olemas noh, vabariigiaegne sõjaministeeriumiks seal siis ei olnud. Ja nii ma kolm päeva töllerdasin seal koridori peal, siis ühel see oli siis kolmap Tapäeva öösel vastu neljandat päeva tuli üks mees tuli alla ja küsib, mis nimi on? Maadre. Lähme üles ja vot siis viidi mind ülesse ja kõige kurioossem juhus oli see, et viidi ühte kabinetti ja. Seal kabinetis istus üks tuttava näoga mees. Žukov tervist. Tervist mõtlesin, et te olete nii tuttava näoga, et teie olete seesama mees, kes minu isa arreteeris. Ära tunned, ma ütlesin ära, tunnen jah, et teie nägu jääb ju igalühel meelde, kes niukse teoga hakkama saab. Novot saame tuttavaks. Minu nimi on Vassiljev, ma ei mäleta, mis ta eesnimi oli. Ma ütlesin, ma tean seda. Jaa, jaa. Siis tuli sealt teisest uksest tuli üks noorem mees, tuli ja tööd käerauad ja pandi käed raudu ja, ja ja keset põrandat tabureti peal istuma ja siis hakkas see nii-ütelda laulupidu pihta.