Rahvusringhäälingu uudised Tere hommikust, kell sai üheksa, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Täna peaks laenama pagari tänava maja müügivaidlus, kuna kommunismi kuritegude uurimise sihtasutus on väidetavalt loobunud taotlusest saada osa hoonest endale. Eesti pank esitleb täna pekingi olümpiamängudele pühendatud meenemünti. Tänasest pühapäevani kestab Pärnus seitsmes rahvusvaheline suupillifestival Baltic noodik harmoonika. Ennekõike tahetakse tutvustada suupilli võimalusi läbi erinevate muusikastiilide, Suurbritannia Tööpartei valimistel valusa kaotuse Glasgow's, kus oli 2005. aastal suure ülekaaluga võitnud. See kaotus on suurendanud arvamust, et leiboristide 11 aastat kestnud valitsusperiood on lõpule jõudmas. Liibüa Dahlia sõlmivad lähiajal kokkuleppe koloniaalperioodi kahjude kompenseerimiseks, kuidas Liibüa liidri Muammar Gaddafi poeg. Tema sõnul ulatub leppe rahaline maht miljardite. Nii. USA demokraatide presidendikandidaat Barack Obama kutsus eile Berliinis kümnete tuhandete kuulajate ees peetud kõnes eurooplasi ja ameeriklasi üles koostööle. Täna tuleb kuiv ja enamasti päikesepaisteline ilm, sooja on 22 kuni 27 kraadi. Valitsusliidus eriarvamusi põhjustanud vaidlus Tallinna vanalinnas pagari tänaval asuva hoone saatusele läheneb ilmselt rahumeelselt, sest kommunismi kuritegude uurimiseks sihtasutus on väidetavalt loobunud taotlusest saada osa hoonest endale, kirjutab Postimees. Täna koguneb riigi kinnisvara aktsiaseltsi nõukogu, et arutada pagari tänava maja. Nõukogu esimehe Taavi Rõivase väitel on Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar andnud sihtasutuse nimel teada, et see ei pretendeeri enam konkursiväliselt osadele maja ruumidest. Aga formaalselt on selgelt jõus rahandusminister Ivari Padari suunis, mis käsib sihtasutusega läbirääkimisi, ütles rõivas. Riigieelarve täitmise huvides otsustasid poliitikud kevadel selle kinnistu kiiresti maha müüa ja teenida 150 160 miljonit krooni. Eesti mereväe miinijahtija Admiral kavan suundub täna Suurbritanniasse, et ühineda NATO kiirreageerimisjõudude miinitõrjegrupiga. Miinitõrjegrupp peab olema lühiajalise etteteatamise järel valmis täitma ülesandeid erinevates maailma paikades. Suurbritannias suundub miinitõrjegrupp Vahemere piirkonda, kus alustatakse välja aga neli kuud kestva rotatsiooni kestel, võtab admiral kauane osa rahvusvahelistest Bustest, harjutab grupisisest koostööd ning külastab Vahemeremaade sadamaid, et tutvustada Eesti riiki. Eesti pank esitleb täna pekingi suveolümpiamängudele pühendatud meenemünti. Kümnekroonise nimiväärtusega hõbemündi esiküljel on fragment Pekingi olümpiastaadionikonstruktsioonist Eesti olümpiakomitee logo ja nimiväärtus 10 krooni. Mündi tagaküljel on Eesti riigivapp, aastaarv 2008 ja tekst Eesti vabariik. Meenemündid on vermitud Soome rahapajas ja mündi hind on 400 krooni. Ja jätkame siit välisuudistega Vallo kelmsaar. Suurbritannia Tööpartei kaotas parlamendis olulise koha kaotus tuss järelvalimistel on eriti valus seetõttu, et tuli Šotimaalt Glasgow piirkonnast, kus leiboristid 2005. aastal ülekaaluka võidu said. Parlamendikoha kaotust peetakse oluliseks tagasilöögiks nii tööpart eile kui ka isiklikult peaminister Gordon Brownile, kelle valitsus on võitlemas kogu maailmas levinud majandus probleemidega. Nüüdne kaotus on suurendanud arvamust, et leiboristide 11 aastat kestnud valitsusperiood on lõppemas. Järgmised parlamendivalimised on Suurbritannias kavas 2010. aastal. Palestiinlaste rühmituse Hamas ühe poliitiku kodus Gaza sektoris toimus pommiplahvatus, milles sai surma vähemalt üks inimene. Hamas süüdistas rünnaku toimepanekus seni tuvastamata relvastatud isikut ning vihjas palestiinlaste fraktsiooni võimalikule seotusele plahvatusega. Iisraeli armee esindaja kinnitas, et mingisugusest Iisraeli rünnakust ei ole ta teadlik. Aasta tagasi võttis Hamas Gaza sektori oma kontrolli alla ning sundis sealt põgenema president Mahmoud Abbas ile ustavad relvaüksused. Liibüa Dahlia sõlmivad lähiajal kokkuleppe koloniaalperioodi kahjude kompenseerimiseks, teatas Liibüa liidri Muammar Gaddafi mõjuvõimas poeg. Tema sõnul kirjutatakse lepingule alla lähinädalatel ja lepingu maht ulatub miljardite nii millisest valuutast. Ta ei täpsustanud, kuid kinnitas, et leping hõlmab mitut projekti sealhulgas Liibüat läbiva kiirtee rajamist, miinide hävitamist ja haridusprojekte. Shanghai politsei teatas, et on lõhkunud rahvusvahelise terroristide gruppi, mis kavandas rünnakut olümpiamängude jalgpallimatšide toimumispaigas. Nii Pekingis kui ka mitmes teises Hiina linnas on olümpiamängude eel kehtestatud ranged julgeolekumeetmed. Kriitikute hinnangul püüavad võimud terrorismiohtu liialdada, et sellele toetudes käituda karmilt kõigi meeleavaldajate, aga. USA demokraatide presidendikandidaat Barack Obama kutsus eile Berliinis kümnete tuhandete kuulajate ees peetud kõnes eurooplasi ja ameeriklasi üles koostööle nii Berliinis, aga ka Pariisis, kuhu Obama täna saabub ja Londonis, kus ta homme oma Lähis-Ida-Euroopa visiidi lõpetab, jätab, valitseb täielik Obama. Maania on mitmed vaatlejad märkinud Neeme Raualt kuuleme lähemalt. Barack Obamat võrreldi eile Berliinis teise USA kuulsa demokraadi Johannes Kennediga, kes tegi seal ajalugu külma sõja aja ühe legendaarse emad tsitaadiga. Ihkbin Anbeline Obama kõnet, mis oli mõeldud nii eurooplastele kui ka kodupublikule. Ameerikas läbis peateemana vajadus teha koostööd multilateraalsus, mitte Unilateraalsus. Vajadus võidelda uute maailmas kerkima hakata võivate müüridega. Obama sõnul on suurimaks ohuks lasta uutel kerkivatele müüridel meid teineteisest eraldada müürid ammuste liitlaste vahel Atlandi erinevatel kallastel ei tohi püsida müürid riikide vahel, kel on kõik ja kel kõige vähem müürid, rasside, hõimude, põhirahvuste ja immigrantide, kristlaste ja moslemite ja juutide vahel ei tohi seista. Need on müürid, mida peame nüüd lammutama, ütles Obama, tuletades meelde president Ronald Reagan kuulsat kõnet Berliinis, kus ta kutsus Nõukogude liidrit Mihhail Gorbatšovi üles Berliini müüri lammutama. Mustanahaline senaator teenis tugeva aplausi, tunnistades kõne alguses, et ei näe ilmselt välja niisugune Ameerika poliitikud, kes varem Berliinis on esinenud. Minu teekond siia on olnud uskumatu, märkis ta. Mu ema sündis Ameerika südames, muisa kasvas üles Keenias kitsi karjatades. Tema isa vanaisa oli briti kolonistide kokk. Kuid osalt just uudsus, mida Obama pakub, ongi Lääne-Euroopa tugevalt ta selja taha koondanud vabariiklasest rivaali John McCaini standa Berliinis, Pariisis ja Londonis ligi kolm korda klaarsem. Vaatlejate sõnul on Euroopa Obama maanial ka varjukülg. Lääne eurooplased paistavad arvavat, et Obama on valimised juba võitnud ja kui novembris peaks USA-s edukaks osutuma John McCain, oleks see Euroopas suur pettumus. Neeme raud, New York. Tänasest pühapäevani kestab Pärnus seitsmes rahvusvaheline suupillifestival Baltic-Nordic harmoonika. Seda tutvustab festivali direktor Elmar Trink. Tänavused tippesinejad on meil Itaaliast, Willim burger, Austriast tuleb kvartett, pater, flai Suurbritanniast on bluusilegend Steve Laari ja taas esineb Pärnus ka maailmameister Filippachill, kes sellel aastal on suure läbimurde euroopis teinud. Meie suupillifestivali peaeesmärk on tegelikult tutvustada ikkagi meie kuulajatele selle suurepärase instrumendi erinevaid võimalusi ja tõesti läbi erinevate muusikastiilide me ei ole ei, klassikafestival ei ole meil bluusi festival, me ei ole ka rahvapillid festival, vaid just nimelt instrumendiga saab mängida igasugust muusikat, nagu ikka. Festival toimub kolmel päeval reedest pühapäevani. Reedene päev päev on meil konkursi päev, Me alustamegi juba kell 11 kuulsaalis konkursiga, mida hindab siis rahvusvaheline žürii, kaasa arvatud need, keda ma nimetasin siin meie peaesinejad, konkursi peaauhinnaks on parimast parimale mängijale 1000 eurot. Kell seitse on pidulik avakontsert, kus siis kuulebki nii konkursi parimaid kui ka meie peaesinejad esinevad nii-öelda kergema repertuaariga. Laupäevane päev on meil traditsiooniliselt rahvamuusikapäev. Juba hommikust raehoovis registreeritakse just eelkõige kohalikke suupilli mängijaid ja kell 12 algab siis kontsert suupill taskust välja, kus siis nii eesti suupilli mängijaid kui ka siis kogu see rahvusvaheline foorum, kes on kokku tulnud, esinevad siis publik auhindadele laupäeva õhtul, kui meil on kontserdimajas galakontsert, algab kell kuus ja pärast Kaala kontsertid. Me lähme Gildi pubisse, seal teeme niisugust, noh, tšemm, sessionit, midagi taolist. Pühapäev päevasel päeval me teeme traditsioonilise rongkäigu ja pärast seda on siis lõppkontsert ranna vabaõhulaval ja seal antakse kätte ka siis see peapreemia 1000 eurot. Emajõe suveteatril on täna õhtul toomkiriku varemetes esietendus William Shakespeari Romeo ja Julia, seda mänguliste fantaasiarikas. Tükki mängitakse Tartus 16-l õhtul. Romeo ja Julia lavastas Taani pärit Talurootsi lavastaja Finnpoolsem nimiosades astuvad üles Rasmus Kaljujärv ja Ursula Ratasepp. Nüüd räägime ilmast, Krista odakivi, palun. Nii nagu möödunud paaril päeval, nii on ka täna meie ilma kujundav kõrgrõhkkond. Kui eile paiknes kõrgrõhkkonna kese Lõuna-Rootsi kohal, siis praeguseks on kõrgrõhkkonna keskpunkt liikunud põhja poole ning asub Norra keskuse kohal. Ning kui eile olime ilma kujundamas ka kõrgrõhkkonna idaserv, siis praeguseks jääme me kõrgrõhkkonna kaguserva. Aga olulist ilmamuutust endaga kaasa ei too. Ilm püsib endiselt päikesepaisteline ning kuiv. Kokkuvõtlikult tuleb tänane päev enamasti päikesepaisteline ja kuiv. Tuul on põhjakaartest ning tuule kiiruseks on kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning sooja tuleb täna 22 kuni 27 kraadi. Õhurõhk oli kell kaheksa Tallinnas 769 millimeetrit elavhõbedasammast ning õhurõhk muutub vähe või siis langeb aeglaselt. Suhteline õhuniiskus oli samal ajal 76 protsenti. See on tänase päeva kohta päike. Aitäh Krista odakivi järgmised uudised on kell 10. Üheksa ja 11 minutit näitab kell Kudre Vikerhommikust teile, Marko Järvelt ja Märt Treier on siin selleks, et veeta teiega veel veidi enam kui pooltund, millest räägime sellest? Veerand 10 nüüd saanud kell ja ehk olete pannud tähelegi uudistajatena üritavad viis meest ja üks naine ujuda Soomest Eestisse, nagu teada on antud starditakse kell viis hommikul Porkkala poolsaare tipust ja finišeeritakse juba püsimis asub teadagi Eestimaal. Väikese korrektiivi võime siia kohe teha, ehk siis kell viis hommikul asenduskella kuuega hommikul, aga edasi räägib juba minu headele kolleeg Kristjan Rabi, kes viibib otse ühe saatelaeva pardal. Tere hommikust, Christian. Nonii, kui kaugele olete, kas Soome ma paistab Eestimaast ei maksa vist rääkida. No me oleme praeguseks võimu loota umbes 13 kilomeetrit ja Soome saaretel paista kahjuks Eestit ei ole veel paika. Ilm on ilus, ilmselt ei ole ilmast kohatu praegu rääkida. Esimesena. Ta ei ilmunud, fantastiline, päike paistab, tuult ei ole, meri on praktiliselt peegelsile tujujatele kindlasti parim parim ilm. No oli see nüüd juhus, et just need päevad said välja valitud või rohkem nagu õnne. No tõenäoliselt ikkagi vaatasid prognoosi ka ise tõdesid, et eelmine laupäev oli tegelikult isegi veel parem. Kell kuus alustati siis teekonda, praegu on kell veerand 10 kolm tundi ja natukene peale on siis teel oldud, no mis tunded tekivad neid ujujaid vaadates? No minu jaoks tundub isiklikult ikkagi uskumatu, et nad on jõudnud praegu 13 kilomeetri kaugusele esimesed 10 kilomeetrit, nad ujusid põhimõtteliselt viis kilomeetrit tunnis. Et sellist tempot hoida. Ma ei tea. Ma ei saa aru, kuidas see võimalik. Kui kiiresti nad umbes ujuvad? No esimesed 10 kilomeetrit nad tulidki, viis kilomeetrit praegu praeguseks, nüüd on hoog veidi langenud, aga. Kas nii pidigi minema? No nii oli tõenäoline, jah, ega mehed ei ole ikka masinad. No teada on, et seal vees on vähemalt üks üllatusesineja ka. Olles üks kaheksateistaastane tüdruk nimega hinne kes otsustas ka veel liituda selle grupiga, et tema, tema on nüüd paraku on jäänud päris kaugele, et meil ongi grupid nagu tekkinud siin esimeses esimeses grupis on Kaczyni Bruno, Bruno ja Toomas kes on siis kõigis pika puuga ees, et järgmine mees karta on umbes ütleme pool kilomeetrit taga. Aga kolmene kõige aeglasem on siis, ütleme kuskil kaks kilomeetrit, nende paati on juba päris raske silmaga näha. No selge on, et eesmärgiks on eeskätt jõuda Eestisse ja astuda randa, aga kuivõrd oluline, kuidas tundub neile meestele ja naistele see, et astuda esimesena randa? Tegelikult ei ole, nad ei tee seda võidu peale et rohkem on see selline, nagu ma olen aru saanud grupi ettevõtmine. Inimestel on tekkinud selline kambavaim ja nad peavad kõiki neid asju kuidagi koos. Et võit, võit iseenesest ei ole nagu eesmärk. Eile selgus ka asjaolu tore tähelepanek, et kui enamus neist olid vist jah, katkestatud sinagi, Christian, aga katsume veel kuulda sele hallo. Okas kuuleb meid. Nonii õnneks oleme jõudnud intervjuuga enam-vähem lõpule, nii et. Ja kuuleme selle signatuuri ära. Ja kui ma nüüd tohin lauset jätkata, siis tahtsin öelda, et eile olid jutuks ka sellised toredad asjaolud, et tega lipsas, mindi siis ikkagi vette, aga üks noormeestest otsustas minna ujumispükstes ja oli ennast igapidi võitnud, siis rasvaga, mistõttu ta võis päris kole ja võimalik, et ka natukene haisev välja näha, aga igaüks valib oma stiili ise. Nonii kuskil siin all kõlas praegu teritaja signatuur, tööõnnetusena läks veidi varem, aga tähendust ei muuda. Nimelt andsime lubaduse juba paari tunni eest, et kõik inimesed, kes tahavad nüüd väga kiiresti pääseda liinil, et avaldada oma arvamust, kuidas peaks talitama haridusministeerium olukorras, kus riik peab kokku hoidma koolitoiduga ja samas ka õpetajate palkadega. Need on siis kaks kohta, mis on toodud välja võimaliku kui hoiukohana just nimelt tartust ministeeriumist, mitte rahandusministeeriumist, nagu helistas meile ka siin üks murelike suhtekorraldaja ministeeriumist Tallinnast kinnitas, et seal ei ole siiski räägitud sellist juttu mitte kunagi, et laste koolitoidu arvelt peaks nüüd hakkama kokku hoidma ja vähe sellest. Sotsid on isegi olnud suured eestvõitlejad, et neid saaks ka koolitoidukoolidesse viia, aga nüüd siis telefon kuus 410 613, kuidas sellises olukorras siis toime tulla, kui ühel pool on piltlikult öeldes nälg ja teisel pool näljased õpetajad, nälgivad lapsed, nälgivad õpetajad või on hoopis kolmas koht, kus peaks selle kokkuhoiukoha leidma või üldse mitte siis hariduskulude kallale minna, aga sellise ma palun teil ilmtingimata nimetada mõni muu koht, kus võiks võimalik. Tere hommikust teile. Tere hommikust. Kellest räägime? Kellega räägime, näete, keel on juba sõlmiseni. Kas me ütleme, et et kuidas vastata igal juhul olen, olen ma Kristina ja igal juhul olema väga vastu, et koolilaste toidu kallale minna. Nii nagu kuulsite, vast ka intervjuud kella poole kaheksa paiku, siis pidas seda täiesti kohatuks mõtteviisiks ka Linnar Priimägi, kellega rääkisime, mis on teie argumendid? Argument ei ole üldse vaja kaugelt otsida, arvan ikkagi, et väga paljudel lastel on see Kena aitäh teile kõikidele järgmistele helistajatele teadmiseks ikka see vana asi ja raadio, pange natukene vaiksemaks, kui helistate raadio lähistelt, ühe fakti nimetan ka siia vahele, mis hommikul küll juba kord kõlas, et kui meil on toidu maksumus, koolitoidu maksumus nii umbes 22 krooni kandis seal siis siis Soomes on see 37 krooni, kuigi palgavahe on tunduvalt suurem ja meil on järgmine inimene liini. Tere hommikust. Kellega räägime? Tere hommikut, minu nimi on hinge ja mina soovidki ning et te läheksite vangla toidu kallale, miks me neid peaksime nuumama ja laste pealt siis? Kas vangid peaksid ja et ma üldse söömata ei maksa, ikka mitte kedagi. Ja kas te teate, kui palju nende toiduraha on? Ma ei oska seda öelda, aga tõesti ma ei tea. Aga igal juhul ma ei tea ka lastetoitu, aga kui sinna minnakse, miks siis mitte langidest halvustada? Ehk siis vesi ja leib neile ette ja kõik. No kuulge, peale vee ja leivaonju midagi muud kah olemas. Kas te arvate, et nad söövad piis teegi iga päev kolm korda päevas sooja toitu, aga mitu korda siis peaks saama teie arvates üks vang, söö süüa? Ühe korra või? Ma ei oska. Armutu inimene, aitäh. Teele, ma arvan, et ka vangid on inimesed ja ja kolm korda päevas süüa, no loeme ise oma toidukorrad kokku, ma arvan, et seda näkitsemis seal kapi kallal tuleb tunduvalt rohkem. Ma usun, et inimväärikusest ei tohiks nüüd küll kedagi ilma jätta. See on minu arvamus, hallo, tere hommikust. Tere hommikust, mina olen Ain Tartumaalt, 20 aastat olen pedagoog olnud ja saan kaua pikaajalise praktika põhjal öelda järgmist. Esiteks meie Eesti on väga vaene, väga vaene riik ei tohiks elada üle jõu, ei peaks neid gümnaasiumi nii palju olema kui rikastes naftariikides ehk teiste sõnadega, vähem gümnaasiume ja tasulisi gümnaasiume ja rohkem maksta õpetajatele palka ka. Ehk teiste sõnadega peaks olema meie haridusminister olema väga tugev ja võimas ja seda reguleerida ehk teiste sõnadega veel kord öelda, mitte üle jõu elada, sellepärast et praegu gümnaasiumis ka mitte, nii nagu 20 aastat tagasi oli paljud tööd õppisid vabadust seal nii moe pärast ja ka praegu gümnaasium töötab nii-öelda viiekümneprotsendilise koorega. Härra, mul on teile üks küsimus, kui me räägime siin peamised praegu põhikooli lastetoidust ja põhikool on teadupärast Eestis kohustuslik ja sealt ei saa õpilasi kuidagi vähemaks võtta. Kuidas me selle probleemi lahendame? Nõus selle arvel, et kui me pooled gümnaasiunud paneme kinni, siis seal vabaneb raha oluliselt põhik selle jaoks. Ei ole nõus, et haridus on Eestis prioriteet, tuleb anda keskharidus nii paljudele inimestele kui vähegi võimalik. Ma oleksin sellega nõus, et saagu õppida need, kes tahavad tõsiselt õppida, aga need, kes veavad viili, need vabastata kui koolis ja seda ma julgen öelda 50 protsenti, võiks gümnaasiumist vabastada. Et jah, gümnaasium on Eestis vabatahtlik, tõsi küll, et laste seisukohalt võib tegu olla natukene teistsuguse lähenemisnurga, võiks vanemad otsustavad ikkagi oma viie 16 aastaste võsukeste eest veel paljugi ja tere teile. Tere hommikust. Eriti kulukas on minu meelest pidada riigil üleval dubleerivaid kõrgkooli kateedrid riiklikes riiklikes ülikoolides, sealt vabaneks tohutult raha. Toome kunstiõpetuse või muusikaõpetuse ja nii edasi, eks ole. Ma olen teiega täiesti nõus, aitäh teile. Aitäh teile, kas nüüd soovitud summas kokku saaks, aga midagi kohe päris kindlasti. Kui ta on sel teemal, ma kasutaksin rahvakeelset sõna jahunud tõesti kaua, aga ega siin väga suurt midagi ei muutunud ka ei ole. Õnneks on natukene vähemalt ülikoolid hakanud ühinema ja ühe ülikooli siiski on muutused toimunud, räägime siin Tallinna ülikoolist humanitaarinstituudis näiteks, aga tere teile. Põltsamaalt selline lugu, et küsimuse püstitus, muidugi te olete pannud need piirid, eks ole, et otsin seda hariduse seest, aga kuidagi variserlik tundub see küsimuse püstitus üleüldse, sest ajal, kui riik ilma igasuguse põhjuseta ilma igasuguse sellise olemusliku põhjuseta kingib eratelevisioonikanalite 50 miljonit ja siis me arutame, kust saada raha koolitoidule. Aitäh meedia on teiega päris tublisti tööd teinud, siin on päris huvitavaid detaile, mida millegipärast võta meedia. Aga teeme nõnda, et see ei ole praeguse teema. Loomulikult olen ka mina natukene asjast huvitatud pool ja seetõttu ei võtaks keegi mind niikuinii tõsiselt, nii et tuleme tagasi vana teema juurde, aga mis puudutab hariduskuludest selle raha leidmist, siis lähtume eeskätt sellest, et rahandusministeerium on teinud ettepaneku, et iga ministeerium hoiaks nii ja nii palju kokku, nii et lähtume eeldusest, et iga ministeerium peab midagi leidma ja antud juhul räägime siis haridusministeeriumi haldusalast. Tere teilegi. Alo jaguneme, helistan Keilast. Kuulge, miks te nii nipsakalt viskasite toru ära, kui jutt läks vangide toitlustamise peale, mis me neist kuradi teeni, kui see, pange vangid tööle, tee nagu oma leivaraha ja söögiraha. Nalja, miks meie peame nende söögi eest maksma. Võtame söögi ära. Aitäh teile. Me rääkisime tänases hommikuprogrammis sellestki, et Viru vanglas hakatakse andma ametiõpet. Võetakse vastu, siis avaldusid isleri ja koka abi õppegruppides, arvestades seda palka, mis on sellest teevad, võib öelda, et nad juba osa raha teenivad tagasi. Ka see ei ole täna teema, kas lipsakalt või mitte, ma arvan, et kui inimene satub valesüüdistusega kunagi vanglasse pärast riik annab talle mõned kümned tuhanded tagasi, siis ta mõtleb pärast seda juba natuke teistmoodi, kust läheb inimväärikuse piir, selline mõttetera Sis ja tere hommikust teile. Tere hommikust. Naerame, iialgi raadiosse helistanud, aga kui teema läks selle peale, et toit, siis ei suutnud enam vait olla, õnneks ainult liinile ka. Häbi on rääkida kelleltki üldse toitu ära võetakse, mis riik see on, kes ei suuda toita ei lapsi, ei vange. Süüa peavad kõik saama minu poolest võeta kus tahes raha vähemaks. Ma ei tunne meie riigisüsteemi kokkuhoiu võimalusi nii palju kui vaja aga ärme nüüd toidust üldse räägi. See peab jääma olgu iganes, kes. Jah, tõsi, see on, meie siin lihtsalt kommenteerime seda, mis on välja öeldud. Öelge, kas teie arvates oleks õiglane tõmmata näiteks vangide toiduportsud poole väiksemaks, anda neile kaks korda päevas vett ja leiba või natuke? Õnneks ma ei tea, kuidas seal praegu elatakse, ei ole vaja olnud sellega kurssi ennast viia, elu on selles suhtes hoidnud. Aga no ma ei usu, et nad nüüd seal on hirmus, palju süüa saavad ja ka nemad on inimesed, aga et neil tööd ei ole, no see ei ole ka ju nende süü. Täpselt nii on, sellest peab samuti hoolima riik. Aitäh teile. Nii, no anname võimaluse ühele inimesele v liinile tulla ja siis siis on aeg otsas, nüüd läks telefon küll punaseks, tere Teile. Tere ma olen kahe kahe viimasega täielik Nõus, aga siiski siiski on täiesti arusaamatu, me kasvatame tulevasi vange sellega, kui me omad lapsed jätame nälga ja harimatuks. Nii et kõik jõud rakendada hoopiski sellele, et tõesti lapsed saaksid inimväärselt elada. Ma ikka tuletan meelde Aino Järvesood kelle eesmärk ei olnud ju mitte iibest suurendamine, vaid olemasolevate laste päästmine. Ja nüüd me räägime sellest, et me jätame nad. Et me jätame jällegi lapsed söömata, kui paljud lapsed saavad ainult kord, me teame kõik seda ainult kord päevas, seda toitumiskoolis antakse. Ja, ja kuidas saab üldse rääkida sellest, et sealt midagi ära tõmmata, praegugi ei maksta ju täielikult seda toitu kinni, see peaks olema täiesti kaetud riigi poolt. No teatud ulatuses ikka. Praegu on jah, aitäh teile ja kaalutakse sedagi, et gümnaasiumiastmes võiks toit olla tasuta või pooles ulatuses kaetud või nii edasi. Aitäh. Teema on enam kui emotsionaalne ja nüüd juba hakkas tunduma kellelegi vist, et, et me räägime siin, kas anda süüa vangidele või anda süüa lastele. No see on lausa jabur ja ma arvan, et sellist asja ei ole siin küll keegi õhku paisanud ja samas mõelgem, vangidel ei ole võimalik leida kuskilt mujalt süüa, riik on võtnud enda kaitse alla nii-öelda tiiva alla ja pannud nad kinni istuma, siis peab tal on lihtsalt kohustus vaid tegelased ka ära toita ja kasvatada nad ümber veel peale selle ja see on ka kahtlemata kulu. Ega Eesti ei taha ju muutuda Somaalia sarnaseks riigiks, kus kus kedagi ei huvita, on seal veel meremeestel süüa. Peaasi, et raha kätte saab. Kell on üsna täpselt pool 10, rahuneme nüüd kõik koos ja soovime õnne neile, kel täna tähtpäev. Õnnitleme tänaseid eakaid sünnipäevalapsi. 90. sünnipäev teile, Aino pilpad, Tallinnas soovivad õnne suure juubeli puhul tervist ja ilusaid suvepäevi endised töökaaslased trükikojast. Kommunist August põll emale on südamlikke õnnesoove ja juubeli tõsi saatnud klubi viiking Narva eelmi väinojale soovivad 88. sünnipäeva puhul õnne, tervist ja kõike kaunist käsitöökaaslased laine ja eelise. Veera tamme vastse Kuustes tervitab 87. sünnipäeval ning soovib palju jõudu ja õnne edaspidiseks. Tartu vabadusvõitlejate ühendus Valve Sofferele soovib palju õnne. 84.-ks sünnipäevaks. Tervist ja rahulikke vanaduspäevi. Iru hooldekodu pere 83. sünnipäev. Sven-Harry rabele soovivad õnne, tervist ja vaprat vaimu. Eesti vigastatud sõjameeste ühing, Mustamäe vabadusvõitlejad ja Eesti mereväelaste kogu. Henrik arrot õnnitleb soovib sportlikku visadust ja elurõõmu. Tallinna spordiveteranide koondis. Helmut nirgile soovivad palju õnne ja tugevat tervist relvavennad Soome Sõjaveteranide Eesti ühendusest 82. sünnipäev. Ella Sillakut õnnitleb ning soovib tervist ja tegutsemislusti. Rapla Tarbijate Ühistu Olgad au erile soovib palju õnne, elurõõmu ja head tervist. Viru-Nigula pensionäride klubi maarjahein armsale Ireenes mitt. Keele sakus soovib palju õnne 81.-ks sünnipäevaks. Jõudu ja lahket meelt Renee 80. sünnipäev. Kallist ema ja vanaema aastaõigust Põlvamaal kanepis õnnitlevad südamest juubeli puhul ning soovivad tervist ja kodusoojust. Tütar Lea ja tütretütar Liis Tallinnast poja pere paidest. Lapsed ja lapselapsed Tallinnast ja Türilt ning Kanepi pensionäride klubi aia Ring. Helga saalistele soovivad õnne, elujõudu ja sära silmadesse. Tootsi pensionärid Maimu Veermetsa Suure-Jaani vallas köidamal õnnitlevad ning soovivad tervist ja hingerahu Linda, Leida Olga kaks Helvit, Silvi-Ellen, Aire, Aino, Marge ja Milvi. Eha plaadole Sakus soovivad õnne, tervist ja jätkavat laululusti Sakko pensionäride ühendus ja päevakeskuse lauluklubi ning Memento Rakvere Ühing. Viilma, männid Räsa külas õnnitlevad juubeli puhul soovivad rõõmu ja rahu. Ristitütar Elma ja Juta 75. sünnipäev. Mari-Liis lindu õnnitlevad ja soovivad tegusaid suvepäevi endised töökaaslased padukülast Õie Cabonenile. Kehtnas soovivat toredat juubelipäeva tervist ja vaimuerksust veel paljudeks aastateks. Plama õpetajad, pensionärid, head sõpra, kauaaegset perekonnatuttavat Eduard sood õnnitlevad juubeli puhul ning soovivad palju jaksu ja ikka mõnusat meelt. Perekonnad ees mets metsa Hallik ja toomingas. 70. sünnipäev teile, Viivi Sõber. Kivi-Vigalas soovivad õnne, tervist ja tegutsemislusti Kivi-Vigala rahvamaja lauluansambel Hõbejuus ja rahvatantsuring, Kullerkupp ning Vigala Maarja kogudus ja õpetaja Leili Lõuku Tartus õnnitlevad ja soovivad tugevat tervist Harry Eerika, Maarika, Monica ja haaraldi pere. Madis Pärtel soodoma külas õnnitleb ning soovib tervist ja tegusaid aastaid põlgast. Eakate klubi elulõng. Lugupeetud Laine ja Endel Laurile soovivad palju õnne, 55. pulma-aastapäeva puhul. Tervist, jaksu ja palju ilusaid ühiseid hetki. Helle Kaur, Kairi, Triin, Tiia ja Peeter. Palju õnne. No ilmsa kord on meil Cap nii olnud, on. No ei saa. Otsin sinu ees. Kui Georg Otsa oleks ka ainult selle laulu esitanud oma pika elu jooksul ei olnudki tegelikult nii väga pikk, oleks ikka olnud seesama Georg Otsa Niilus laule võib soovida täna veel paljudele, eeskätt Jaagupitele, akudele, akudele, Jakodelejaapideleia Jassidele. Täna on ju Jaagupi vähene ja homme on Anne päev. Aga täna on veel sünnipäeva lastest põhjust nimetada ajakirjanik Ain Allast. 60 aastat on tema vana ja täna küllap ettevõtmise plaanis, juhtumisi on see sattunud ka reedesele päevale, mis kindlasti väga sobiv. Sünnipäeva pidamiseks. Haridustegelane Mait Arvisto tänasest 68 aastane võrkpallitreener laimunud Raudsepp 57 ja teatrikunstnik Iir Hermeliin on täna ka sünnipäevalaps, aga kuna tema naisterahvas, siis menüüd, vanuse, jutu jätame küll ära. Err raadios. Tähelepanu miniturniir. Sel nädalal kuulame kordusena miniturniiri, kus võistleb Pärnu sütevaka humanitaargümnaasium. Saated on eetris esmaspäevast reedeni kolmveerand 10 hommikul ja kordus on õhtuti kell pool seitse. Raadioteater 80. Philip Marlowe on Ameerika krimikirjaniku Raymond Chandleri kuulsaim tegelane, melanhoolsema loomuga eradetektiiv, kes tõde ja õiglust jahtides ei hooli alati kehtivatest seadustest, vaid tegutseb omaenda moraali kohaselt. Selle nädala järjejutuna kuulete jutustust Kulkala, milles Warlow palgatakse otsima hinnalisi pärle. Kriminaalsed lugu loeb Hans Kaldoja. Keskprogramm. Keskööprogramm. Juulikuu viimase reede keskel stuudios on taas Hardo Aasmäe, Uku Toom. Jätkame arutamist inimeste harjumuste ja soovide teemal ning seekord räägime sellest, miks suurem osa inimkonnast elab veekogude läheduses ja mis tõmbab inimesi vee peale ja merele. Ja kui lähedal rannale on siiski üldse ja elada. Üheksa ja 39 minutit näitab kell aega hakata otsi kokku tõmbama. Iga reede hommik või peaaegu iga reede hommikul ma siia tulen, on tavaliselt üks taldriku gene viinamarju alati siin ootab ja siis me neid siin kahekesi Lutsutame niimoodi jah, aga täna on siin veel üks küpsisetaldrik, kommid on ka peal ja ja nüüd siis neli tundi, mõtlesin, miks see on ja selgub, et sünnipäevarasse reas oleks pidanud olema ka Margo Järva, meie tubli helioperaator, kes on teisel pool lauda ja punastab praegu nii et vähe pole. Palju õnne Sulle, Margo ja palju õnne kõigile teistele, kelle nime jõudnud ütelda aidata, selleks on meil eetriaega liiga vähe. Aeg võtta tänane saade kokku ja küllap see ikka see toidu teema on, mis täna võis kõlama jääda ja pikalt argutamata, meenutame lihtsalt ana šveiki, kus öeldi, et valitsus, kes tõstab õlle hinda, ei püsi kaua. Kuna õlle Hinsai nüüd hiljaaegu tõstetud ja 13 kroonisest pakendist nüüd äkki 15 kroonini siis tundub, et ega vist kaotad, ei olegi midagi niplid minna laste koolitoidu kaua kallale, jah, kuigi poliitiline laip peaks siis järele ja ma küll sellest tegelasest, kes selline sellisele otsusele allkirja annab. Just selline mulje jäi praegu kõigi nende inimeste helistamisest, kes võtsid meile kõne siin viimase pooltunni sees pärast poolt kaheksat, kui meiega, rääkis doktor Linnar Priimägi, aga ma soovin teile ilusat nädalavahetust oodata on tõelist suve, mis on tegelikult juba kätte jõudnud ja ja vaadake, kui te seal Pirital siis rannale lähen jalutama, patseerima, siis ärge kellelegi peale astuge, siis seal on lihtsalt nii palju inimesi, kõike head ja kohtume jälle. Mis kunagi siiski? Käisid? Tere, minu nimi on Liisa Marie Karolin. Õpin näitlemist Tallinna reaalkooli näiteringis. Täna kuulete jutuvõistlusel puhta Eesti unejutte auhinna saanud kirjandeid. Esimene neist kannab pealkirja üle. Selle autor on Keila gümnaasiumi 12. klassi õpilane. Maja. Oli ilus suvehommik, mil kaste oli veel maas, hein lõhnas nõnda magusalt ja lilled Siretasid oma päidet päikest tervitada. Ma olin maal külasema vanaisal, keda polnud juba ammu vaatamas käinud ja mul oli tema nägemisele kohutavalt hea meel. Ka ema ja isa ja õde pidid maale tulema aga alles järgmisel nädalal, sest siis algas vanematel puhkusi ette tuli reisilt tagasi. Niisiis olin just eelmisel õhtul viimase bussiga maale saabunud ja ärkasin need linnulaulu peale, mis avatud aknast sisse kostis. Vanaisa oli loomulikult juba üleval, istus maja ees pingile, mõtiskles hõbehalli pea ja pika habemega kaabu peas, nägi ta seal istudes välja justkui igaviku peegelpilt. Sammusin siiamaani veel haigutades ta juurde. Hommikust, vanaisa, kas valmistan midagi süüa? Ta vastas. Panin juba kõik valmis, mine ja võta ja lase heal maitsta. Jah, nii see ka oli. Laual ootasid neljaviljapuder kama ja värsketest maasikatest valmistatud moos. Vahel ma imestasin, kuidas ta küll kõigega kogu aeg valmis sai üksinda, nagu ta seal maal elas. Pidevalt oli tal kõik tehtud ja ilusti korras. Midagi oli mu vanaisa juures alati salapärast olnud. Tunnistan ausalt, et ma ei teadnud midagi tema vanematest või üldse sugulastest. Võib-olla ei olnud ma varem lihtsalt selle vastu huvi tundnud, aga ega vanaisa ei olnud ise midagi rääkinud ka. Teadsin vaid, et ta oli mu vanaemaga kunagi ühel suvisel kiige peal kohtunud, temasse armunud ja seejärel temaga abiellunud. Kus ta ka enne elas või millega tegeles, sellest ei olnud mul aimu. Otsustasin lähipäevil selle kohta põhjalikumalt järele küsida. Veetsin selle päeva suurepäraselt. Linnatolmu ja auto heitgaaside sissehingamise asemel nautisin värsket maaõhku. Poepiima asemel jäin rammusat maapiima ja siin seejuures sellest vasikavaimustuses. Jah, just nimelt nagu ma olin vaimustuses vasikast, kes oma keenukestel jalgadel püsti püsida proovis ja uudishimulikult oma esimest suve tervitas. Õhtul teatas vanaisa. Ma pean su veidikeseks ajaks üksi jätma, aga tulen peagi jälle tagasi. Kui sul juba enne minu tulekut uni peale tuleb, siis sõida julgelt juba voodi. Arvasin, et ju ta siis mõne naabrimehega juttu rääkima läheb. Kuigi palju tal neid siinkandis ei olnud. Jalutasin veel veidi lähedal asuvas metsatukas ja korjasin lilli. Järsku märkasin suurt külmkappi ja selle kõrvalhunnikut ehitusprahti. See nägi keset seda metsa rohelust nõnda kole välja, et mu meel läks õige nukraks. Otsustasin hommikul tagasi tulla ja selle põhiselt minema vedada. Õhtu hämardudes läksin tuppa ja lugesin veidi veel raamatut. Seejärel otsustasin magama minna. Endaga ei tahtnud hästi tulla, rähklesin voodis, mõlgutas mõtteid. Ja järsku juhtus midagi täiesti ootamatut. Kuulsin toanurgast, kuidas keegi mind hüüdis. Vaatasin ehmunult ringi, et kellessusse hääl küll tulla võib. Aga hetke pärast juba nägin, kuidas keegi pisike olevus üle toa välgukiirusel minu juurde tuhises ja otse minu nina ette padjale pidama jäi. Ta oli umbes pöidlapikkune pikka nina ning veel hiiglaslik emate kõrvadega. Tal oli selles tilluke roheline mantel ja jalas samuti rohelised kummikud. Tere. Võin ma ennast tutvustada? Mina olen mett, saavad juba 20 aastat ametipostil. Ma palun, et sa minuga kaasa tuleksid, sind on kutsutud. Alguses olin päris keeletu, ei saanud aru, kust selline veider mehike järsku välja oli karanud ja kestall soli. Pelgasin teda ka, sest ega sellistega ju iga päev just kokku ei puutu. Kahtlustasin, et äkki näen und. Mingil hetkel aga sai uudishimu kõikidest kahtlustest siiski võitu ja teatasin, et tulen meeleldi kaasa. Järsku tõusis, ei tea kust tugev tuul kandis mu aknast välja, metsavaht ninal istumas. Me lendasime üle hoovi, tõusime seejärel veel kõrgemale õhku ning hetke pärast liuglesime juba metsa kohal. Tundus, justkui oleks aeg seisma jäänud ja maailmas järewski midagi muud peale minu ja tuule selle naljaka pisikese mehikese, minu ninal. Ühel hetkel me aga siiski hakkasime allapoole laskuma ja maandusime ühe metsalagendiku serval. Taamal nägin valguskuma säältpoolt kostus ka jutukõminat. Metsavaht palus mul tasahilju sinnapoole hiilida, kuna parasjagu käivad tähtis koosolek ja me ei tohi vestlejaid segada. Nõnda ma siis tegingi. Hakkasin vaikselt valgus, kummale lähenema. Kolin juba vaate kaugusesse jõudnud, tabas mind suur üllatus. Nägime lõket, mille ümber istusid väga erineva välimusega tegelased. Seal oli näiteks üks kolme peaga lohe karu hunt, kaks pisikest päkapiku ja otse nende kõrvalhiiglasekasvu mees. Aga millele mu pilk pidama jäi, oli hoopis minu vanaisa, kes istus kõige kõrgemal istekohal, kandes kase tahust tehtud krooni. Siis järsku ta märkas mind. Aga selle asemel, et pahandada või ehmuda, ütles ta mulle väga rahulikult, et lähemal astuksin. Ma ootasingi sind, nagu näen, said sa metsavahiga juba tuttavaks. Tegelikult palusin mina tal sinu siia toimetada. Ma leian, et nüüd on kätte jõudnud aeg. Sa oled saanud piisavalt suureks, et teada saada, kes ma päriselt olen. Ma olen Eestimaa metsavalitsuse esimees ja need siin on valitsusliikmed. Olin segaduses ega mõistnud, kuidas saab see nõnda olla, kui meil juba on Eestis valitsus. Justkui oleks vanaisa mu mõtteid lugenud, lausus ta. Ma tean, et see võib tunduda sulle esmapilgul veidrana kuid tegelikult ongi Eestimaal aegade algusest peale olnud kaks valitsust. Üks on see, kes tegeleb inimestega ja teine, kes tegeleb metsaelanikega. Mina olen küll pooleldi inimene, samas oli mu vanaisa usside soost. Seejärel paluti mul istet võtta ja tähelepanelikult koosolekut jälgida. Seda ma ka tegin, sättides ennast istuma hiiglasekasvu mehe kõrvale. Koosolek läks täie hooga edasi. Paistis, et neil oli arutamisel mingi oluline sündmus, mis pidavat aset leidma selsamal ööl. Vanaisa sõnas. Kallid sõbrad, paistab, et kõik läheb siiamaani plaanipäraselt. Kaslaste sugu on juba teavitatud ja välja valitud ini metsaelanikud on samuti tänaöisest sündmusest teadlikud. Palusin kõigil lähi- metsade kodanikel koguneda sellele samale aasale, et siit üheskoos nelja ilmakaare suunas laiali saaksime hargneda. Üle Eestimaa on kokku lepitud veel 10 kogunemiskohta kaugemate metsade elanikele. Me saame prügist üheskoos jagu ja meie elamispaigad muutuvad jälle sama puhtaks, nagu nad olid seda varasematel aegadel. Siis taipasin, et kavandavad suurt prügi koristust. See oli suurepärane idee. Mulle meenus päeval metsas nähtud praht ja ma otsustasin, et selle hunniku võtan ma isiklikult ette. Järsku kuulsin selja tagant mingisuguseid helisid ning ümber pöörates nägin tohutut hulka olendeid lähenemas. Seal oli kõiksugurahvast sääskedest inimesteni taeva kohal tiireldes lendas lähemale ka lindude armee. Ma olin imestuses ja lummatud sellest vaatepildist. Ja siis läkski kõik lahti. Valitsusliikmed jagasid tulijad nelja ilmakaare järgi laiali. Mind oli paigutatud lõunasse minema. Anti veel viimased nõuanded ja seejärel käis avapauk. Kuid see prahi korjamine ei olnud nagu üks tavaline prügikoristus välja peaks nägema. Kõik toimus justkui teises ajas, teistel kiirustele tingimustel. Esiteks märkasin ma liikuma hakates, et mu jalad viisid mind edasi 10 korda kiiremini, kui tavaliselt oleksin kõndinud. Prügi, märkasid mu silmad absoluutselt kohe, kui seda kuskil vedelas ja üles tõsta oli seda äärmiselt lihtne. Isegi kui ese ise raske oli. Kõik prügi tuli visata pea kohal tiirlevate kotkaste nokkade vahel olevatesse hiiglaslikesse kottidesse. Ühel hetkel jõudsin ka päeva lavastatud prügihunniku ni ning tõstsin külmkapi vaevate maast üles visates selle ühte paljudest pea kohal liuglevatest kottidest. Nende toimusse meeleta koristame tükk aega või siis vastupidi jällegi väga ruttu. Ma ei või öelda kindlaid tunde või minuteid, kuna sel hetkel ei oleks osanud pahimagi tahtmise juures neid määratleda. Aega nagu ei olekski olemas olnud. Ühel hetkel aga ei märganud ma enam prahti kusagil. Nägin, et ka teised korjasid veel viimaseid paberinutsakusse kommipabereid. Siis tõusis päike jällegi ebatavaliselt kiiresti ja järsku oli keskpäev. Leidsin end lammumas sellel samal metsalagendikul, kus te eile õhtul kõik alguse lisanud. Ümberringi ei paistnud kedagi. Siis aga nägin vanaisa eemalt lähenemas värskelt korjatud mustikad kõrre otsas. Ta sammus minu juurde ning ulatas need mulle. Kallis laps, lähme koju. Ma keetsin putru. Tere, minu nimi on Rainer selge ning ma õpin samuti näitlemist Tallinna reaalkooli näiteringis. Teise jutu autor on Karl-Rasmus õunaste, kes õpib Tallinna inglise kolledži teises klassis. Niisiis puhta eesti. Kosmosest lähenes Maale UFO. Selle sees olid väikesed rohelised mehikesed. Nad nägid meie maad esimest korda. UFO tiirutas madalalt ümber maa, tulnukad uurisid meie loodust, oli näha rohelisi taimi, puhast läbipaistvat, vett ja rõõmsaid loomi. Siis maastik muutus. Tulnukad vaatasid imestunult teistsuguseid värve. Need olid kilekotid, värvilised pakendid, suitsukonid ja pudelid. Tuul lennutas paberitükke veepinnal läikesid õlilaigud. Õhk oli suitsune ja tolmune, mitmel pool lõõmas tuli. Nad olid jõudnud Eesti kohale. See tundus huvitav ja UFO maandus. Rohelised mehikesed tulid oma taldrikust välja ja sorisid läikivate skile hunnikutes. Neile see meeldis. Nad arvasid, et on leidnud varanduse. Nad käskisid oma robotitel kiiresti varandust kokku korjata ja kaasa kidarobotid asusid suure jõuga tööle. Kui varandus oli kokku surutud ja gaase pakitud, nägid tulnukad ümberringi samasugust rohelist loodust ja puhast vett nagu mujalgi maakeral. See ei olnud enam huvitav, noh, lendasid koos leitud varandusega tagasi oma kauge tähe peale. Järgmisel hommikul, kui Eesti inimesed ärkasid, ei tundnud oma maad enam ära. Puhas ümbrus oli väga ilus. Inimesed mõtlesid, kus nad seda olid enne näinud, mõtlesid ja mõtlesid. Siis jõudis kätte õhtu ning nad pidid magama minema. Suur tänu kuulamast maja Halliku jutu üleöö luges teile Liisa, Marie Karolin ning kar Rasmus õunast ehk puhta Eesti unejutu, jutustas Rainer. Selge. Saate toimetas kadridiisel ning salvestus Anna Marie korrelilt.