Tere, mina olen Maria Lee Liivak ja täna on laupäev, 18. mai. See on rahvusvaheline muuseumipäev ning sedakorda toimub Eestis täna k viies muuseumiöö, millega saab tutvuda veebiaadressil www. Punkt muuseumiööpunkt. E. Stuudios tutvustab muuseumiööd selle programmi lisa etteasteid ning atribuutikat. Tartu koordinaator Maarja Aigro. Teisipäeval toimub Tallinna teisipäev, mille raames on pikemalt avatud galeriid ning ühtlasi korraldatud jalgrattatuur kõikide galeriide vahel. Läinud kolmapäeval avati suvehooajaks kultuuri kat laed, mille arendusest, plaanidest ja suvisest kultuuriprogrammist kõneleb saatele aia perenaine Katre Teppan. Kes kohe nüüd mereäärsesse kultuuriaeda tuttab, ei tohiks ehmatada. Praegu käivad alles vilkad ettevalmistus, tööd, et juunis avada täieliku haljastuse lasteaia ning terrassiga olemispaik. Neljapäeval pidas Niguliste muuseumis loengu Maarja Magdaleenas kunstiteadlane Helena Risthein. Niguliste muuseumi loengusari lõppes seega selleks hooajaks ära, jätkab sügisel uute teemadega. Neile, kes muuseumidesse või kultuuriaerutamise või jalgrattal galeriide külastamise asemel helistavad koduaias mõelda ja lugeda, kõneleb Helena Risthein kultuurikajas Maarja-Magdaleena ümbritsevast poleemikast ning annab ka lugemisvihjeid. Kõigepealt aga tänasest muuseumi eest. Seekordne muuseumiöö järjekorras viies toimub rahvusvahelisel muuseumipäeval, mis on 18. mai. Stuudiosse on muuseumi eest rääkima tulnud koordinaator Maarja Aigro, milline pilt avaneb muuseumidest Eestis praegu? No muuseumiööl on alati kõikide muuseumite programmid inspireeritud just vastava seda teemast. Ehk siis sellel aastal on teemaks öös on inimesi ja kui programme vaadatagi, siis on põhiliselt näitused, töötoad ja muud, mida muuseumid pakuvad just inspireeritud selleaastasest teemast, et loomulikult on ka püsinäitused selle kõrval. Aga spetsiaalsete ettevalmistused on just tehtud. Sellel aastal on meil eriprojekt, ehk siis sellel aastal me kutsume inimesi just linnadest välja maakonna muuseumitesse. Et sellel aastal on koostöös maakonnamuuseumite ka välja töötatud viis bussi marsruuti, mis on tasuta. Et esimene on Lääne-Harjumaa imed ja inimesed, siis on muuseumiring Räis järve maa muuseumites algusega siis Järva-Jaanist muuseumi ringreis vana Võrumaal algusega just siis on muuseumiring täis vana Võrumaal algusega Võrust ja muuseumiringreis Ida-Virumaal algusega aserist. Et oleme soovinud just maakonnamuuseumid kaasata rohkem ka nemad oleksid rohkem pildil, et tõepoolest programmid on väga tugevad ja, ja tõsised, aga et inimesed saaksid osa ka just ka keskustes eemal olevate muuseumide programmidest ja et just ka neid muuseume rohkem motiveerida võib-olla et et külastajad neid avastaksid ja taas hakkaksid käima nende juures. Tallinnasse käivad juba mitmendat aastat tasuta bussid. Et need bussimarsruudid on üleval ka meie kodulehekülje peal kellaajaliselt see koduleht on www punkt muuseumiöö poee. Seal on detailselt kogu see programm kirjas busside graafik ja kõik muu vajalik info. Nüüd on ainuke küsimus, kuidas selles infos orienteeruda, mida siit üles leida. Tallinna programm muuseumiööl on tõesti harukordselt kirev, mõned huvitavamad. Võib-olla on Eesti ajaloomuuseumi maarjamäe loss, kus näiteks on lavakunstikoolinoorte muusikaline programm ning helirežissöör Jaak elling räägib oma tegemistest. Filmimaailmas näidatakse Ain Mäeotsa filmi deemonit ja kell 10 toimub orienteerumine nimega öös on kommuniste. Ühtlasi ühtlasi väga kirevam programme Eesti rahvusraamatukogus, kus muuhulgas on veel avatud näitused Kavkast ja Kirke korist. Päris õhtul näidatakse filmi elavad pildid ja kella kuuest algab kohtumisõhtu kirjanikud ja nende lood, kus seal Kadri Luik, Ülo Tuulik ja Tarmo Teder. Ning esimest ja viimast korda avatakse muuseumiööks uksed riigiarhiivihoones Tõnis Mägi 16, kus käiakse KGB arhiivis, vaadatakse isikutoimikuid. Ühtlasi on ka fotonäitus inimestest enne ja pärast repressiivorganite uurimise alla sattumist. Mis mõned sündmused, mis Lõuna-Eestis Tartu pool toimuvad Tartu poolt, tooks eraldi välja selle, et Tartu linnamuuseum ja Tartu linna giidid kutsuvad vaate mängulistele ekskursioonidele toimuvad siis päris mitu ekskursiooni. Tartu linnas näiteks Tartu linnamuuseumist saab alguse kell seitse ekskursioon ja see lõpeb 19. sajandi linnakodaniku muuseumis. Või siis 19. sajandi linnakodanikumuuseumist algab ekskursioone õppepoppis Tartu laulupeomuuseumis. Ja siis on ka veel eraldi rattaekskursioon Teele ja Tootsi radadel ja kõik need ekskursioonid lõpevad pool 10 Tartu laulupeomuuseumis kooride ja linnarahva ühislaulmisega. Nii et siis selline vabaõhuüritus, mis on just mitte konkreetses. Nojah, ta on ikkagi konkreetse muuseumiga seotud, aga ikkagist niimoodi laiali laiemalt läbi laulmise. Räägime natuke varasematest muuseumi öödest, milliseid eesmärke need täitnud on või milliste tulemusteni need jõudnud on enne netist neli tükkinud toimunud? Noh, muuseumi eesmärk ongi ju tutvustada inimestele, avada muuseumi vara laekaid. Võib-olla tavaliselt inimesed ei satu nii väga muuseumitesse, jah, teadlikumad inimesed küll, aga, aga need tunduvad võib-olla mitte nii atraktiivsed. Et selles mõttes on muuseumite andnud väga positiivset tagasisidet külastajate emotsioonide näol, et ollakse väga üllatunud ja näiteks ka inimesed on saanud palju teadlikumaks erinevatest muuseumitest ja nende võimalustest ja mida rohkem ju inimesed muuseumites käivad, seda suuremalt on ju ka muuseumid ise motiveeritud enda tööd ekspositsioone tegema. Kuidas see muuseumi programm üleüldse kokku saab? Ma saan aru, muuseumid ise mõtlevad, mis neid kõige paremini tutvustaks või mis publikule kõige huvitavam tunduks. Ja siis teie koordinaatoritena koondate kogu selle info kokku ja loote selle vahel logistilise süsteemi ja selles mõttes küll, et sügisel käis läbi muuseumi listi arutelu mis võiks olla ja selle aasta muuseumiöö teema ja siis pakutigi väga mitmeid erinevaid variante ja kõige kaalukamaks osutuski öös on inimesi ja siis kõik hakkavadki mõtlema, kuidas me siis nüüd lahendame selle selle teema iseenda jaoks ja siis hakataksegi Askoostame näitusi või siis õpitubasid, et vastavalt sellele Enda aarde kirstule, et kuidas nad selle aardekirstu nüüd siis seekord ümber mängivad või või mida nad välja toovad või, või, või mida nad just rõhutavad vastavalt sel aastateemale. Loomulikult kõik muuseumid ei ei osale, et Eestis on pea 300 muuseumi ja muuseumi eest võtab osa pea 200 muuseumi ja mäluasutust sealhulgas ka kirikud ja näiteks ka Ahhaa keskus. Igal aastal liitub muuseumiööga uusi muuseume. Aga lihtsalt igal aastal ei jõua võib-olla oma täisprogrammi välja tuua ja siis võib-olla vahel mõne aasta puhkavad ja siis tulevad uuesti tagasi. Muuseume on Eestis tõesti väga palju ja nende valdkondi, millega nad tegelevad, samuti seinast seina milliseid eriti huvitavaid muuseume, mida võib-olla igapäevaselt ei teadvustaks endale, oled sa ise näiteks selle koordinaatori töö jooksul leidnud või avastanud mingeid ekspositsioone? Pigem ma arvan, et ma ei ole teadvustanud endale just maakonnamuuseumid et selliseid, võib-olla väiksemad muuseumid näiteks nagu Süvahavval villavabrik muuseum, et see oli minu jaoks selline selle aasta üllatus, aga just need väiksemad muuseumid, kes keskustest kaugemal ja kuhu nii väga ei satu ja kes ei ole tavapäraselt nii väga pildis. Üks selle aasta eriprojekte on, et me kaasasime muuseumiöös, aga Eesti kõrgkoole, et muuseumieelsel nädalal toimusid siin siis kunstikoolide etteastet Tallinnast osales lavakunstikool Narvas, Tartu Ülikooli Narva kolledž, Pärnus, Paikuse politseikool ja Tartust kõrgem Kunstikool. Ja me kutsusime neid, et nad teeksid avalikus linnaruumis etteastete teemal öös on inimesi. Et me soovisime just nimelt tekitada selle sünergia vana ja uue, vahel, et muuseumit kui pärandit väärtustavad ja seda kandvat kandavad seda rolli ja noored kunstnikud, kuidas nemad lähevad muuseume ja kuidas nad inspireeruvad sellest teemast. Öös on inimesi. Üks sarnaseid aktsioone, kui ma õigesti aru saan, on see, et Tartu linnamuuseumis avatakse üheks õhtuks näitus salmikust Facebooki kus saab näha muuseumitöötajate salmikuid ja sama traditsiooni teisendus internetikeskkonnas. Ja, ja et linnamuuseum tõesti kogus neid, et muuseumitöötajate salmikuid ja siis, et see, see oligi aluseks millest kõik algas. Reedel püstitus siis Tartu kesklinna kolme poole meetri kõrgune kunstiline taies, mis on siis selleaastase muuseumi logo väljatöötamise aluseks ja taiesed püstitamise eesmärk on tuletada meelde, et vaid läbi üksteise hoidmise ja aktsepteerimise muutume me helgemaks. Ehk siis taies on kui ood ühtehoidmisele. Et kui seda logo vaadata ka, siis seal on näha, et seal on inimfiguurid, et iga igavikku puuri katab selgroogu andev erinäoline triip ehk siis tema identiteet, mis sümboliseerib seda, et me kõik oleme erilised ja ainult siis, kui me hoiame kokku ja tolereerima ja teineteist ja oleme empaatilised ainult siis me muutume täiuslikumateks ja siis on ka selle logo on näha, et seal üleval on nagu selline sümboolne nagu viisnurk, mis sümboliseerib siis põhja. Näete, mis on suuna näite vaimsele tugevusele ja sisemisele harmooniale. Taiese disainer on Edwards, Lavín sellel aastal on muuseumiööl ka oma tunnusmuusika, mis on kuulatav muuseumi kodulehekülje pealt. Et mõte siis ongi see, et kui te lähete kodulehele, siis te panete selle muusika niimoodi taustamuusika niimoodi mõnusalt endale kõrvu helisema ja siis te saate meeldivalt tutvuda nende programmidega. Sellel aastal me kogusime kokku väga toredaid ja vahvaid lugusid muuseumitest. Ehk siis Muuseumi töötajad saatsid meile põnevaid väljaütlemisi külastajatelt lugusid erilistest, ekspositsioonides, eksponaatidest, naljakatest, juhtumistest ja kindlasti minge ja lugege nendest seal kodulehel. Siis te saate ka paremini aimu muuseumist, mida te pole veel külastanud, ei ole selle õhkkonnast. Muuseumi koduleht on www punkt muuseumiöö poee. Seal saab tutvuda programmidega ning sellega, kuidas bussidega ühest teisest kohast jõuda, mis bussigraafikud on. Ja igal juhul tasub kodukandi muuseumid läbi külastada, kui vähegi võimalust on. Muuseumi eest, rääkis Tartu koordinaator Maarja Aigro. Aitäh ja palun ja kindlasti tulge laupäeval muuseumile. Muuseumi koduleheküljel www punkt muuseumiööpunkt. Ee on üleval detailne programm, asulaid pidid lisaks bussigraafikud ja palju muud informatsiooni. Kindlasti tasub üle vaadata kodukandi muuseumid, kui selleks aega ja võimalust peaks olema, ent tavalisest palju mugavam on täna ka lausa linnast välja minna ja seninägemata muuseumidega tutvuda. Muuseumiööga haakub hapralt ka 21. mail toimuv Tallinna teisipäev, mille projektijuht viibib praegu Eestist eemal ja seega ei saanud saatesse rääkima tulla. Ent mis tasub siiski maha hõigata. Nimelt on Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskuse eestvedamisel teisipäeva õhtul tavapärasest kauem avatud Tallinna galeriid. Aus hobused ja Tamm, Eesti kunstiakadeemia, Temlikovaja Kasela ning vaal galerii. Alates kella neljast kuni kaheksani õhtul toimuvad galeriides avamised, projektide esitlused ja vestlusringid. Ning enamikes galeriides on kohal kunstnikud, et huvilistele tutvustada oma teoseid. Tarm galerii esitleb fotokunstniku Peeter Toominga mälestusnäitust. Siin ma olen. Kell neli toimub seal Toominga filmiõhtu ja tema loominguteemaline vestlusring, mida juhib Betty Ester Väljaots. Haus galeriis on avatud Kristi Tammiku näitus inimloom hobusepea galeriis lilli Krõõt repla näitus samal ajal Eestis mis on keskendunud Ida-Euroopa kiirele arengule. EKA galerii esitleb Liisa Kruusmägi ja Liisi küla ühisnäitust. Me oleme lähedal ärkamisele, kui näen unes, et näen unes. Kell pool seitse toimub seal kunstnikega vestlusring, mida juhib galerii kuraator Gregor Taul. Ternicobaja Kasela galeriis avatakse kell seitse Londonis baseeruva kunstniku Merlin Carpenteri tarbimiskriitiline näitus. Soolonäitus teine kogu võim tehase kauplustele. Vaal galeriis esitleb Taani kunstnik Mikkel Karl oma koha, spetsiifilist installatsiooni, esmaabi tekkidest ja kell pool seitse algab kunstniku loeng. Galeriis on samal ajal avatud Juss Piho näitus üleminekud. Kuidas kõikidesse nendesse kala riidesse aga ühe õhtu jooksul jõuda? Selleks on korraldatud galeriisid ühendav rattatuur, kusjuures tasuta saavad jalgratta laenutada ka need, kel oma sõiduvahendit pole. Seda etteregistreerimise korral. Kogunemiskohaks on City paik ratarent aadressil uus tänav 33 ja sõit algab kell viis õhtul. Esimene peatus sealsamas uuel tänaval Haus galeriis. Sealt edasi jõutakse pooletunniste vahedega hobusepea galeriisse tamm galeriisse, EKA galeriisse lemmik on vaja kasele galeriisse ning kell 19 30 vaal galeriisse. Rattatuuriga võib liituda kogu õhtu jooksul rohkem infot aadressil www punkt. EC ADC punkt eemärksõna Tallinna Teisipäev. Nii et täna tasub külastada muuseumeid. Teisipäeval aga Tallinna galeriisid. Sprenda. See. Kolmapäeval, 15. mail Alati uueks hooajaks kultuurikatla aed ja kultuurikatla aia avamisest ning selle eesootavatest plaanidest räägib aia perenaine Katre Teppan, mismoodi saed avati aedavati laadaga, kus kõik kultuurikatla aia siis selle suveprojekti partnerid tutvustasid oma projekte. Meil oligi siis mitterahaline kauplemine, võitis see, et me saime suhelda, inimestega, rääkida, et mis sellel suvel toimuma hakkab. Ja oli siis väikseid etteasteid vabal laval ja selline mõnus olemine, sest ilm läks ilusaks ja kõik jäid väga rahule. Mis ootab kultuurikatla aeda sel suvel, mis plaanid teil on? Plaanid on suured, tahame muuta sellel aastal kultuurikatla aia, siis kogu seda haljastusplaani tahame tuua siia Est ilusa haljastuse haljastuse all me mõtleme seda, et me teeme siis rohelist muruala ja tuleb taimekastide taimekastides, me soovime hakata kasvatama aede, köögivilja ja väiksed taimed on meil siis kodus asfaltaknalaua peal, toome nad siia, aeda istutame. Tegelikult on soov teha ka meie aiandus nagu permakultuuril põhinev aedviljaaed ja selleks me kaasame ka vabatahtlikke, kes on selle teemaga on seotud ja väga huvilised. Ja siis üks teema ka, mis oli veel eelmisel aastal. Kutsusime üles siis inimesi, linnakodanikke, me oleme väga huvitatud, kui kellelgi on, kas veel kuskil kasvamas taimi või nad soovivad tulla istutama meie aed oma taimi, et nad saaksid siit noppida neid siis sügisel, et me oleme arvestanud sellega ja see koht on kindlasti olemas. Peaks andma märkus, näiteks, kui keegi soovib suurt kõrvitsat istutada, et sisukaks leidma sobiva koha. Kindlasti, kui kellelgi on huvi siia aeda midagi istutada, et siis selle kohta on olemas meie enda poolt on kindlasti kasvama panemise järgus, siis maitseainete peenoret, maitseaineid saab ja, ja see on selle mõttega, et kui kellelgi ei ole kodus maitseaineid, et siis saab alati tulla võtta kas basiilikut või tilli või peterselli. Selles suhtes on see avatud aed kõigile tul julgelt tulla noppida. Ja siis teine etapp on loomulikult see kultuuriprogramm. Ja nüüd kohe mai lõpus algavad Von Krahli teatrietendused ja edasi tulevad siis kõik väiksed töötoad ja ja sellised toidukultuurisündmused, et sündmus on väga palju, soovitan kindlasti vaadata, kas meie siis kultuurikatla kodulehelt seda informatsiooni või Facebooki lehelt, ent väga-väga palju huvitavaid projekte on tulemas just lastele ja noortele ja täiskasvanutele. Mida kultuuri kat laed sellisele juhuslikule külastajale pakub, mis ajal siia sisse saab ja mis siin teha saab? Kultuurikatla aed on külastajale avatud hommikul kella 10-st kuni õhtul kella 23-ni. Ja nädalavahetustel siis meie nädalavahetus algab neljap, ost on õhtused kontserdid, programmid, mis võivad kesta isegi, ütleme üle kesköö on ka tavakülastajal ongi siis see võimalused lihtsalt tulla siia sellisele nagu kodusele hoovialale istuda. Meil on nüüd siin ka internet wifi, ent saab olla arvutis Haapsalu raamatut lugeda ja samamoodi siis võib-olla isegi savi ahju juures süüa teha, kui on eelCoca-Colat näiteks on võimalik leiba küpsetada ja lastehoid tuleb meil ka, meil on projekt, lustikute töötuba, lustikute töötuba on siis mõtestatud lastehoid, mis kestab selle töötoa, kus on kaks tundi ja see on nädalas siis kahel päeval, teisipäeval ja kolma päeval. Teisipäeval on õhtul kella viiest ja kolmapäeval on hommikupoolikul kella 10-st 12-ni. Ja selle mõtestatud lastehoiualal siis juhendajad teevad lastega kas maalimist, võib-olla isegi natuke võimlemist ja kogu selle kahe tunni jooksul peaks valmima ka väike teatrietendused, kui lapsevanemad tulevad lastele järele, siis nad näevad väikest etteastet, mis on väga põnev, on see just nukufilmi lastestuudio animatsiooni töötuba, seal on kaks juhendajat ja see töötuba kestab siis kaks tundi ja selle töötoa käigus saab laps valmis oma väikese animatsiooniga teha. Animatsioonifilmi taustaks oli meil siis praegu laeva. Oleme mere ääres, jah, kui mind animatsiooni töötuba teha, siis iga kuu vähemalt ühe korra ja praegu enne siis 30 esimest maid on veel avatud pop-up kohvik ja peale 30 esimest maid on avatud päris kohvik kanala. Et siis saab ka süüa ja suupisteid. Juunis aa meil aias iga laupäevane turg, kus me soovime, kaubeldakse juurviljaaedviljaga samamoodi proovime teha, et kuus vähemalt ühe korra on temaatiline turg, et kas on siis vanad nõud või raamatut ei plaadid ja me kuulutame selle välja. Ja turu mõte on ka sellepärast et meil on siinsamas naaberkalaturg ja siis on väga hea ost turu pealt vastest naabritelt kala, tule siia, osta natukene sibulat, porgandite kartulit ja minna koju einet valmistama. Mai lõpus siis on Von Krahli teatrietendused 13 noortelavastus, edasi on MTÜ kolhoosietendus on Tiina Tauraite traktor, mis on väga huvitav projekt, sellel lavastus esietendus seitsmendal juunil kultuurikatla aias ja peale seda on teine etendus kaheksandal juunil ja edasi siis läheb see nagu ütleme sihuke rändetenduseni mööda Eestimaad edasi erinevatesse kohtadesse. Et seda informatsiooni saab siis ka kodulehelt. Hästi palju on teatrietendused, just augustis tulevad ka Viljandi kultuuriakadeemia näitekunstitudengid ja juunis-juulis on meil koostöö jälle Viljandi kultuuriakadeemia näit kunstitudengitega. Et neil on väga palju huvitavaid, plaanisin aias ja kultuurikatla aias, on siis iga nädal nagu statsionaarsed sündmused. Esmaspäevast kuni reedeni siis kindlad tegevused, et igal kolmapäeval näiteks sotsiaalprojekt noortele on lugu teatrivormis nooreks olemise tuju. Ka see on töötuba ja soovitavalt oleks hea ette registreerida. Noored inimesed saavad siis rääkida oma loo ja näha siis läbi kolmandate inimeste, seda siis teatri, tehniliste vahendite, kuidas see tegelikult oleks analüüsida seda tegevust siis teisipäeviti, kolmapäeviti lustikute töötuba, neljapäeva õhtuti on kontserdid ja reede õhtuti on kontserdid, need on siis külalisesinejatega ja laupäev ja pühapäeval on meil mõeldud perepäevaks, kus pühapäeva hommikuti on siis pannkoogihommikud. Kell 11 algavad ja kestavad keskpäevani. Ja keskpäeval on siis ka töötube planeeritud ja samamoodi toidukultuuri töötoad, mis tähendab, et jahi juures teeme kas koostöös hobikokkade ka väga põnevaid toite, mis samamoodi kas ainult taimetoitlastele või vegan, toidupäevik ütleksid, väga huvitavad sündmused tulema, saab osa võtta ja saab ise küpsetada. Siis nüüd mul tuli meelde, et plaanis teha juunikuust siis lastele ka muinasjutuhommikud. Et siin on väike selline õueteater ja Viljandi kultuuriakadeemia näitekunstitudengid esitavad siis muinasjutte väga huvitavalt, akustiliste pillide. Sel nädalavahetusel toimuvad kalamaja päevad ka osaliselt siinsamas kultuurikatla aias. Jah, kultuuriga aed võtab ka siis omalt poolt osa kalamaja päevade programmist. Laupäeval on meil kalamaja päevade raames lustikute Töötuba kus saab siis lapsevanem tuua lapse kaheks tunniks laste töötuppa ja lastega tegeletakse siis kas maalitakse või joonistatakse või võimeldakse, et see oleks natukene nagu pilootprojektina, kus on hästi palju aega kida ja tutvustada seda üldprojekti, mis selles töötoas tehakse ja kuidas see välja näeb. Ja sel ajal võib lapsevanem olla kas lihtsalt siin aias või meie pop-up kohvikus ja õhtupoole on lihtsalt vaba ja selline sündmus, kus on muusika ja pingpongi tegevusime laenuta muidugi tasuta jalgrattaid, mis on hästi põnev, et meil on veel olnud siin ja neil on väga huvitav projekt käsil, kus on võimalik lihtsalt tasuta võtta jalgratas, sõita sellega ja tuua tagasi. Pühapäeval on meil kell 11 pannkoogihommikut, pannkoogikodu on kehata, sellise nimetajal on see sündmus ja kestab keskpäevani. Kell üks algab meil nukufilmi lastestuudio animatsiooni töötuba ja peale seda on ka samamoodi lihtsalt vaba aja tegevused. Täitsa mõnusalt aia sulle kohvikus ja mis meil veel on plaanis, selle koha peal peab ütlema, et jälgige reklaami, meil on soov laupäeva õhtul sina hoones, siis jälgida otse Eurovisiooni lauluvõistlust. Kultuurikatla aias saab käia iga päev ja kindlasti tasub vaadata, mis siin programmi järgi toimub. Aadressil www punkt kultuurikatel. Või siis Facebookis. Kultuurikatla aiategevusest ja plaanidest rääkis aia perenaine Katre Teppan. Aitäh. Niguliste muuseumis On oktoobrist saadik toimunud mängusari pühakutest mis nüüd maikuus lõppes, jätkub sügisel uute teemadega. Viimase loengu pühakute loengusarjast pidas neljapäeval, 16. mail kumu kunstiteadlane Helena Risthein. Maarja Magdaleenas. Minu eesmärgiks nii lühikese aja jooksul, nagu ühel loengul meil on, oli osutada erinevatele aspektidele selle väga keerulise ja väga vana teema juures ja kunstiteadlasena muidugi püüdsin siis näidata arhitektuuri kirikuid, mis on pühendatud Maarja-Magdaleena ele kujusid ja maali seinamaalist vitraažistma saiigist. Märg KSA täieliku oma pildi vanast kunstist annab ju käsikirjade illuminatsioon või, või need minetuurid, mis on käsikirjades otseselt religioossetest tekstides me ju räägime kristlusest kui raamatuusust. Nii et siis ka sedalaadi materjal. Aga kui tavaliselt võib-olla on hea vaadata kõike ajaloolises järjekorras, nagu need kunstiteosed tekkisid, siis seekord ma tegin, ma ei tea, kas õnnestunud või mitte eksperimendi ja lähtusin hoopis isikuloost. Ja proovisin siis rääkida inimese elust nii, et mida ta tegi, kust ta pärines ja kuidas kunst siis kajastab tema erinevaid kohtumisi Naatsareti Jeesusega ja millist Rolli Kristuse passioonis talle omistatakse ja kuidas ta siis kohtub Naatsareti Jeesusega peale ülestõusmist esimesena kõigist apostlitest. Ja samuti siis sellised natuke rahvalikumat lood temast kuskil Prantsusmaal, Inglismaal jutlustamas inimesi puuslikke kummardamisel ära kutsumas ja, ja ristiusku levitamas Sophiat levitamas, nagu ütleks siis võib-olla mõni feministlik teoloog. Ma olen natuke lugenud feministliku teoloogiat ja mulle jääb mulje, et see on valdkond, kus on võimalik esitada kõige teravamaid küsimusi asjade kohta, mida tavaliselt ei vaidlustata ja, ja mida nagu ei sobi üldse, mille üle arutleda, nii et alates sellest, et miks on vaja ohverdada poegi või millised võimalused olid naistel, patriarhaalsus ühiskonnas või Sophia kui tarkus kas seda ei võiks samahästi väljendada kujundina naine, miks peab valitsema dioloogias meeste arvamus? Et kõike seda muidugi väga põgusalt ma sain puudutada vastavaid pilte, sinna juurde näidata ja, ja jagatud ohtralt soovitusi küll Filippase evangeeliumi, küll niinimetatud Jeesuse naise evangeeliumi, küll Maarja evangeeliumi ja teiste apokalüptiliste teoste lugemiseks, kui ka muidugi ikka ja jälle uue testamendi lugemiseks, erinevatest tõlgetes, erinevate kommentaaridega, mis tihti jällegi viivad uutele mõtisklustele. Kes oli Maarja Magdaleena ja millised tõlgendused või poleemikat tema isiku ümber erinevates kultuurides on erinevatel sajanditel erinevad, inimesed oleksid vastanud sellele küsimusele erinevalt. Kui Gregorius Suur kuuenda sajandi lõpul luges evangeeliumit, siis talle tundus, et ühed naised kõik, et nii Ta õde, Maria kui ka patune naine kõik on seesama Maarja Magdaleena ja süvenes tema suure autoriteedi tõttu Gregoriuse kui paavsti suure autoriteedi tõttu siis selline suhtumine Maarja Magdaleenasse kui kahetsevasse patusesse varem siis lõbunaisena elu veetnud sellisesse heasse Kristlasesse. Et ta sai eeskujuks kõigile pöördujad tele ja kahetsejatele ja selliseks toeks inimestele nende võitluses oma vahedega ja oma soovis paremaks saada. Teisalt on teda ka eriliselt kummardatud ja tagantjärele on väga raske raske jõuda nagu täpse arusaamani sellest, kuidas näiteks Katariteda mõistsid. Nende tekste on ju kogu aeg põletatud, neid endid on tapetud ja samuti inkvisitsiooni. Praktiliselt tekkis nende hävitamiseks algselt nii, et 11. 12. sajandil ja, ja sealt edasi. Kogu aeg on olnud selliseid liikumisi, mis kritiseerivad kiriklikku hierarhiat, sellist karjääri tegemist varanduse kogumist kiriku rüpes ja soovivad tagasi pöörduda algkristluse juurde. Ja võib-olla, et siis oligi Maarja-Magdaleena selliseks alternatiiviks, et kui mõni teine autoriteet võib-olla oli, oli siis sellega kiriku käes rohkem, siis, siis Magdaleenas nähti mingisugust teist võimalust või igal juhul mindi surma tema pärast. See ei olnud muidugi ainus põhjus katterit soovisid täiustuda nad nad olid ranget nii endi kui ümbruse vastu. Nagu ma ütlen, tagantjärele on raske, võib olla ka päriselt iseloomustada nii et väga suurelt jaolt jääb tõesti nii, et me peame kujutlema, mis on olnud varem. Õnneks aeg-ajalt leitakse mingisuguseid väikseid tekstikatkeid isegi kõige varasemast ajast meie ajaarvamise esimestest sajanditeks, et mida saab tõlgendada samuti nii et Maarja-Magdaleena on olnud väga tähtis roll. Võib-olla et on olnud kõige tähtsam Kristuse jünger ja võib-olla ka ütleme, tema partner eelkõige vaimselt, aga miks peaks välistama, et Kristus võis ka olla abielus? Sellised seisukohad on olemas ja kõige paremini muidugi iseloomustab teda Elizabeth, Chelsea rentsa, kes analüüsib ajaloolisi võimalusi ja tekst ja esitab lihtsalt tänu oma suurele andele selliseid küsimusi, nagu varem ei ole esitatud ja lood nagu oma raamatutes uue pildi sellisest samuti väga andekas naisest Maarja-Magdaleena, st võiks öelda filosoofist igal juhul Sophia tarkuse jõngrist. Nii et ma olemata ise bioloog, siis soovitan lugeda teda. Ma võib-olla loengu alguses ütlesin, et ma ei taha kellelegi usulisi tundeid solvata. Ta ja, ja lõpetuseks, siin ma tahaksin ka öelda, et ma saan aru sellest, et väga hea ja kindel tunne on, kui inimene teab, et on maailmas midagi kindlat ja jäävat ja ja et kõik on kogu aeg ühtemoodi ja toimuvad ühesugused toimingud ja öeldakse ühesuguseid Tõnu ja tõepoolest paljugi sellest, mida kasutatakse näiteks jumalateenistusel, on ju on ju ka kirjanduslikult head tekstid ja pakuvad inimesele sellist vaimset tuge. Aga samas kui uurida natuke erinevaid seisukohti, kui, kui natuke lugeda juurde, siis ükskõik, millega me see läks, ikka selgub, et kõik on hoopis teisiti. Ja mulle tundub, et see on muidugi ebamugav ja, ja võib ka kurvastada, teinekord, aga võib-olla paljudele inimestele sobib just selline usueluversioon, kus ta tutvub järjest erinevate tekstidega, võrdleb neid. Ja sellised inimesed arvatavasti ka tõesti ei lähe joonistama karikatuure või, või põletama kellelegi pühakirja. Ma soovitan küll süveneda nendesse küsimustesse. Kas teie kunstiteadlasena olete eriti spetsialiseerunud usuloole? Kui ma läksin õppima Peterburi Kunstiakadeemiasse 40 aastat tagasi siis Kultuuriministeeriumis võeti vanne, et ma lähen Nigulistes tööle, aga Nigulistet kui muuseumi ei olnud veel olemas, see tuli alles rajada, kui mind juba tööle suunata ja mul on tõesti hea meel, et ma sain selle kõige juures olla. See leiab ka praegu kinnitust viimaste rahvusvahelist otsuste ja suundade juures, kus väga soositakse just sellist kirikutesse muuseumite rajamist, õppetegevuseks kasutamist. Paistab, et me olime kõik õigel teel. Tõmmet, kogudused Euroopas kuivavad kokku ja kaovad, aga kaunid hooned on alles ja neile tuleb kindlasti leida rakendust ja ma arvan, et vaimuelu on võimalik seal mitmel kujul ja nii, et sellest siis sai kõik alguse omal ajal ja kuigi ma hiljem ma olen töötanud teistes kaunites hoonetes, aga ikka kunstimuuseumi raames siis aeg-ajalt, et on ju tore tulla tas Nigulistesse natuke juttu rääkima huvilistega, keda on alati olnud päris palju. Te peate loenguid ka kumu kunstimuuseumis ja töötate seal kunstiteadlasena? Jah, see ametinimetus on lektor vanemgiid. Nii et kogu aeg tuleb ära õppida, uued näitused, mida on väga palju ja tegeleda praktiliselt kogu kunstiajalooga, nii et ka siis loengutel. Mul on olnud sellised loengukursused, igal aastal olen ma käsitlenud kogu kunstiajalugu, võtnud näiteks mingi žanri läbi kunstiajaloo või mingi teema või kujundi. See on lihtsalt mulle endale olnud huvitav ja jällegi on inimesi, kes käivad seal ja olid ka täna Nigulistes minu suureks rõõmuks. Mis teie oma suhe kristlusega olla? See on väga keeruline küsimus. Eelkõige vist, et ma arvan, on meis kõigis nii tere ka juba edasi antud see, et meie esivanemad olid ju ristitud ja leeritatud kirikutes ja nende elu kulges nendes raamides ja ma arvan, et me oleme kasvanud nende tõekspidamiste vaimus suurelt jaolt. Millegipärast ma hakkasin umbes üheksaaastasena piiblit lugema ja mind kogu aeg huvitanud. Mul on olnud väga raskeid hetki, kui ma just nimelt loen kuskilt, et mingi teksti autor ei olegi see, keda arvasin olevat ja et see tekstilõik on sinna hiljem lisatud või see tähendab kida ja tõlgendada ja mõista hoopis teisiti on ju kümneid köiteid, kommentaare, eks ole, piiblitekstide juurde. Samas on see kõik väga huvitav, nii et selline raske, aga, aga samas ka kuidagi nagu vajalik teema, nagu olen tundnud kogu aeg, et ma pean teadma võib-olla sellepärast ka, et kui mind suunati tööle nüüd muidugi hiljem siis ma maa-ametinimetuseks oli teadur, suurema osa elust kohustab teadma. Ja põhiliselt ma kogu aeg tunnen, kui vähe ma tean. Niguliste loengusari pühakutest toimus oktoobrist maikuuni, kuul peeti üks loeng. Loengusari jätkub sügisel uute teemadega. Maarja Magdaleenas rääkis Niguliste muuseumis ja kultuuriga ja saatele kunstiteadlane Helena Risthein. Tänases saates rääkisime veel muuseumiööst, hõikasin maha ka Tallinna. Teisipäeva raames on teisipäeva õhtul pikemalt avatud Tallinna galeriid, kus toimuvad näituste avamised, vestlusringid ja muu ning mida ühendab jalgrattatuur ka tasuta rattalaenutus, aga samuti nüüdsest suvehooajaks avatud kultuurikatla aed, millel eesoleval suvel suured plaanid ning tihe kultuuriprogramm. Tänases Ta tegid Viivika Ludvig ja marjale liivak. Viimast korda sel kevadel kohtume järgmisel laupäeval.