Sõduriks on saadud kas käsu korras või vabatahtlikult. Ühe Eesti vabatahtlikku lugu on jutustada tartlasel Arnold kurtil. Meil oli niisugune asi, et mina elasin emaga koos, olime Tartus ja minu kasuisa, õieti eesti armee ohvitser, tema hoiatas ette ära, ilmselt ta nägi ette, ütles, et siin võib tulla sõda kõigi oma koledustega ja lihtsalt muidugi emal määrati koht Läänemaal Lihulas ja seal all ja ma sattusin selle tõttu ka Lihulas. Ja ma pean ütlema seda, et huvitav on see nüüd sellele gümnaasiumi keskkoolipõlv on just Lihula. Aga see kool oli väga huvitav, sellepärast et seal olid kõik maalapsed koos ääretult terve mentaliteediga ja noh, niisuguse tõsise eestikasvatusega muidugi ma nüüd küll jah, ma ei ole talust otse päris linnapoiss Tartus sündinud. Ja muidugi see jättis mulle ka oma mulli ja meie noored kellal meil oli ainukene uued, me lugesime, vabadusjuttusid, oli tore kõik soomusrongi Jürid, nimed marmortahvlil ja need olid kõik selge, see oli postil nagu uhkuse asi, et me seda teadsime. Isamaalane aga just eriti ma tunnetasin seda vaprust, just, mis meie esivanemad just vabadussõjal saavutasid sellega. Muidugi, ma ei kujutanud, et mis asi see nõukogude liit üldse on, siis see oli ääretult ähmane, aga ma teadsin, millest hirmsas jõust jagu ja see nagu tegi rahvusliku uhkuse uhkust tunda ja mulle sellepärast hea olla eestlane, et ükski eestlane üle me oleme nii head vallad kui tahes, aga me ei ole kunagi tahtnud võõrast maad ega võõrast vara. Ja see on meie suur eelis. Ja kui me teised head omadused oma rahvale ka saaks kuidagi juure pookida arendada, siis oleks ju väga tore siin ilmas elada. Ega baaside vägi, 39 sealt Lihulast läbi läinud Velegaa läks. Aga see ajas naerma. Kõigepealt Ta oli see asi, et muidugi kaitseliitlased asi esialgu tõkestasid pääsuni päris lähedal ära, nii et sügisene aeg oli ja meesis nägime, kas Kassaid. Ai, ai, ma tean, need on niuksed, väiksed imelikud autod, igaüks meist teab, mis ta on ja seal olid siis sees täitorni nuppudega mütsidega, mehed nagu pudelid reas ja natuke imelik oli neid vaadata, aga noh, ma ei oska midagi öelda. Kõhe oli küll, seepärast ma sain ka aru, et see asi ikka päris õige ei ole, aga no ju ta siis valitsusjuhid selleni sättisid sedapidi nii olema, sest ma teadsin, sellel meie valitsus veel ees. No teisiti Lihulasse tuli peale selle veel piirivalve või NKVD kool roheliste mütsidega ja me, koolipoisid, naersime ikka, nende rivi oli näidetel tihendatud ja see laul, kõike. See oli niisugune asi, mis pani lihtsalt naerma ja juba koppinud jahu lõhn oli seal rivilia asjanduses juures, mida me nägime neid venelasi seal armetukesed nad olid küll need autod jäid neil kinni ja mõni läks vist upakile ka kusagil ja no me, kes varem oli ju Eestis ikkagi lääne masinaid tehnika võrreldes sellega olid ikka üsna armetukene, aga midagi noh, suur riik, Nõukogude Liit, mis seal teha, Lihula mõisa läks nende kätte ja muidugi esialgu nagu venelastel ikka ka Maardus tantsija, kino näidati ka, seda vaatasime ju ka huvi pärast. Aga nii, eriti meile, kes me ikka olime juba sellal Janno, oot, ma olin sellel Jaal kooli lõpuklassides ikka midagi muud lugenud ja näinud ka? Ei ütle ta nüüd midagi eriti rabavat oleks pakkunud, aga lihtsalt huvi oli selles, et oli idast tulnud, aga see oli kõik alles valgus, aga kõik muu tuli alles hiljem siis kui me alles tajuma hakkasin, mis asi, mis asjaga veel tegemist on? Vaadake, kui toimus pööre, siis ma olin isiklikult Tartus ja selle pöördes paistis mulle silma siis, et need eesti ajal, kes ei viitsinud, ei tahtnud tööd teha ja olid seal, kus praegu meie Tartus on siin see Emajõesadam paatidel köitinakad, sest see oli odav, see maksis 80 seentega purjelduraat ja kena turaat priimuse süütamis vedelik. Ja nemad jõudsid vaikselt edasi, et raha neil suurt ei olnud, ma ütlen, pudel viina maksis krooni 75 senti vist, kui ma ei eksi. Need olid kõige esimesed riigipöörete hulgaski, marssisid siin raekoja platsi ringi. Nojah, ja nii ta läks igal pool. See oli siis pöördeaeg ja sel ajal hakkas kool ja mina astusin sel ajal, mul oli küll eksamid tehtud, aga need eksamid ei olnud vaja maastus. Sellal muudeti Lihula keskkooliks, astusin just sinna nii-öelda keskkooli esimese klassi või kuidas nad seda arvestasid? Seal oli selline lugu meie õpetajaskond, kes oli väga tore, osaliselt vahetati juba välja, tulid mingid kangesti kommunistlikud meeletult ja vene keele õpetaja oli vist venelane, base vaja on mul meeles ja daamiga siis meie poisid vaidlesid ühte lugu ja me tegime talle selle asja nii selgeks taset, päris närvilisi ütled siin teie klassiga ei saagi muidu enam asja ajada, kui too tuleb tuua miljonärid nurkadesse. No ja mis seal ikka seestpoolt midagi tegi nalja rohkem ja ja nii see kemplemine käis. Asi läks tõsiseks, siis. Meil oli üks õpetaja, proua Marie torm või preili, ma ei mäleta seda hästi. Ja, ja viidi, ja sellepärast ta hakkas vahel, kui olid koolid, kogunemised hommikul hakkas nende kommunistidele vastu ja tuligi kohe tagasi ja viis ära ja sellega juba see hakkas meid tähelepanelikuks tegema. Muidugi oli palju juhtusid ka, kus koolipidudel ma mäletan, seal poisid demonstreerisid sel ajal veel riigikaitsepüssid olemas korjata, puhasta ära, demonstreeris, kuidas keegi vange viib ja noh, seal siin näidata nõukogude liitu ja sellega oli vist pärast ma mäletan, et oli õpetajatel ja päris palju pahandust. Ja need olid siis nii-öelda ja õrnad esimesed õied, mis siis selle süsteemi olemas, et meil hakkasid silma paistma. Komnoori oli meie hulgas, sellal tekkis väga üksikud ja me vahetasime kõik väga imeliku pilguga nende peale nagu ei saanud aru, mis, mis asjad need on, kuus nad välja tulid ja ma ei tea tänase päevani mis asja inimest sundis selle, aga siiski võib-olla jah, kui nii mõtelda, no inimese vähe ja nooruki vähe teadlikkus ja võib-olla jah, et teatud mõttes uus süsteem oli ju meelitav oma suurte lubadustega, eriti ma mõtlen seda punast paradiisi. Aga üldine hoiak oli ääretult nõukogudevastane, ääretult nõukogudevastane. Ja just tänu sellele muidugi kõik see kooli põhikoosseis olid ju talulapsed ja talunikud juba need teadsid, mis asi, mis asi see õieti on, mis tulemus on, meie ju ei teadnud veel täpselt. Aga me saime seda õige pea, tean mõjulge pea arus aru saama sellest, mis seal meid ootas, kui valusasti küüditamine, Lihula kant riivas, 41. Küüditamisega oli nii, muidugi see toimus saladuse katte all ja hommikul jah, me kuulsime seda asja küll Lihulast viidi ja mõningate eks ma mäletan nimelist pagar Päär viidi ära ja seal muidugi neid endisi tähendab eestiaegseid tegelasi ka KAS TEMA isegi tabad meie õpilaskond, aga seda me ei saanud enne aru, kui me sügisel kooli kokku tulime, siis nägime, et osa meie õpilased olid juba kadunud. Seda nagu teada, kas 22. juunil ja juba üheksandal juulil olid sakslaste eelväed olid Lihulas. Muidugi rahvas reageeris sellele omamoodi, peksti puru, mis kus põllumaadeks konvendist peksti, puruneb viisnurgad ja ja muidugi kõige metsikum, mis oli see, et Lihula julgeoleku või sel ajal NKVD Majas tähendab loidupi majas, kus praegu oli või on Lihula söökla, seal keldris oli tapetud ära kuus inimest kohalikke ei enne, tähendab, sõja puhkedes panti üldse Lihulas komandanditund ja mõnigi inimene lihtsalt kogemata oli sattunud nende kätte, sellepärast Vene sõdur tema tume ju ta nägi ja liikusid, võeti kinni. Ja kui ma siis käisin seal, vaatan muidugi masina keldrid tahtnud ikka poisikene ja ma ei tea, mul on üldse selliseid jubedusi olnud. Narva, aga siis ma nägin kujuks, Villemson, Vatlast kaevati välja, ta oli seal täägiga kõhklejad, seal maja taga olid kaevikud ja ta oli siis sinna kaevikud, tähendab ilmselt räägiti, et ta oli tanud ära põgeneda ja venelane on siis talle täägiga ligi ja muidugi sellised asjad, niukseid, veretööd jääks see mõju muidugi rahvasse, noh ikkagi seda vastumeelsust isegi suurendas ja lausa vihaks läks. Ja ma mäletan jah, tulid koos tuliga, metsavennad tulid välja väga toredad, et ja need hakkasid siis muidugi seda eluga eraldama ja need siis kommunistid arreteeriti ja muidugi ikka midagi hinge peal oli. Me ei räägi sellest veel muidugi hävituspataljoni põletamised ja need käisid ju kõik eel selle külades, Kirbla küla põletati maha sellele osa. Ilmselt oli Läti hävituspataljon väga vihased ja väga võikad inimesed, ega meie oma hävituspataljonist ei jäänud neist maha, nende õpetused tulid hästi. Ja muidugi see tegi kõik selle olukorra niivõrdvaenulikuks. Et rahvas nendele, kes nüüd lausa kinni panti eriti kaasa ei tundnud ja ei oleks võib-olla seal põhjust kool. Õnnetuseks juhtus selline häda Lihulas ja vot siin tulebki kõige selle nõukogulikult totrus ja sõlmpunkt. Need hoiti kinni, Need, inimesed pandi rahulikult kinni arestimajja, see, kes Lihulas luteri kiriku juures oli arestimaja Saaremaalt käisid Vene lennukid pommitamas ja Saaremaa oli venelaste ja Saaremaa oli sel ajal venelaste käes Saaremaal olles sügisel sakslased tegid dessandi sinna ja seal käisid pidevad pommitamas ja need olid nii tobedad, et küll nad pildusid pommi. Ma tean ütelda Ramoni lauta, täramanni laudal oli rookatuste surus tolmupilv, oli tükk aega taeva peal ja sea ja mis nad seal ära tapsid. Juhtusin ise õues olla, meil olid kivihunnikud. Siis ta tulistas selt liikuvaid inimesi ka, aga ma siis nii palju tabasin. Ma viskasin kivi taha pikali, roomasin kivihunniku. Nad tegid kahju, külm ja seal oli siis selline asi, et eksi pomm ühel ilusal päeval kukkus sinna arestimajja ja seal sai surma 17 inimest. Need olid kõik, need olid kõik need kinni peetud punased. Kui te nüüd võtate ühegi andmestikku nõukogude aegse, siis te loete Lihulast sellise loo, et sakslased panid selle aresti mujale pommi ja lasid selle õhku. Muidugi inimestel on kahju, et nad hukkusid, sellepärast kuivõrd vaenlased nad tulid, seda me ei tea. Aga et nüüd selle süüdistada, kas sakslasi või veel pealegi meie jumal, kaitse, no see oleks ju lausa tobedus. Aga igaüks lõigu kontroll, olge lahked, minu pärast, võtke see brošüür, kus Lihula kirjeldab, seal on, peaks olema sama jutt, see teie nägite oma silmaga. Loomulikult see oli, kahju, oli taliheidetud välja sinna kivihunniku peale jalad, mis tal olid otsast ära, no pommiplahvatust, saate isegi aru, selline asi oli. Ja muidugi sel ajal hakkas siis sõjavägede manööverdamine, tähendab, venelased tungisid uuesti peale Ahja esimese rätiga, Nad tulid peale Saarima puu. Ja meie siis pidime põgenema Pärnu pool ema, käisin ka Pärnu taas oli siis pelgus nende ees, sellepärast et juba oli selge, mis kellega tegemist on, jah, asi on mingisuguseid uusi, nende okupatsioonitsooni jääda. Seda põgenemist sai mitu korda läbi viidud kurnav ilme, taganismi kurja põhja poole sinna Kasari poole ja alles siis lõplikult, kui siis oli Saaremaa ja see kogu asi likvideeritud, siis sellest nii-öelda jäi Eestimaa rahule ja juurde rännatega põgeneda. Nende eest läksime kooli, hea küll, kõik olid kaartide peal, noh, mis seal ikka, mina kolev elanik, ma ei ütle näljas süüa sai sõja ajal ja meie talud olid terved. Kes viitsis käia, käis talus Meil tööl, mina käisin isegi vahepeal töötasin, Baader ma keskjaamas võiks, tuttav oli, seal asendasid Baader keskema töötajad seal ja sain süüa, elasin ära ja ma ei ütleks ja mis peaasi oli saksa okupatsiooni ajal ei olnud mingisugust hirmu, et keegi su maha tapab või kinni paned. Ma mäletan, üks poris taas oli ja vist see oli 42. aastal, kes teab, Lihulas oli vabadusausammas ja temal meie kooli lõpumärgidki on seal peeker peal või selline jah, selline uuringus tuli peaks olema ja meie siis 24. seal 24, veebruar, 24. veebruaril ja panime siis paasi, Boris, mina ja ma ei mäleta, kes koolipoisid veel panime sinna päris elava tuule ei sakslasest sellele reageerinud. No ma ei tea, et sakslased ei oleks mulle mingisugust arusaamatusi, meie vabadussõda ei oleks, tunnustan. Ja hiljem, kui ma ise sakslaste kokku puutusin, siis kanad hästi. Landes veelgi tunnid on nii et nad lades varjunud eestlase, kes nahas täie sai, see oli päris asjalik ja asja ette läks, seal pole öelda midagi. Nojaa jaa, saksa Diaal oligi siis 43 tuli mani sel ajal juba üheksandast klassis. Ja tuli see oli esimene mobilisatsioon, oli midagi, kevadel, ma ei mäleta veebruaris või märtsis ja meest siis, mina olen sündinud 26., see tähendab 1926. aga vanemad aastakäigud vist, kui ma ei eksi, 23. ja 24. tulid need aastakäigud, mida siis mobiliseeriti osa meie õppureid, langes ka selle mobilisatsiooni olla, aga neile anti valida, ma tean, seal oli see nõndanimetatud muster, uus komisjon, vastuvõtukomisjon, anti valida, kas läheb leegioni tööteenistusse või Saksa Saksa sõjaväkke ja no eks seal igaüks siis valis, aga ma lähtun sellest, et 40 300 aasta see oli juba, oli ilmselt juba peale Stalingradi lahingut, noh, mina ei ole mingi sõjateadlane, aga tundus küll, et sakslaste edasitung ja üldse see lootus, et nad nüüd sellest Venemaast jagusavat kippus minu arvates kaunis kahtlaseks minema. No mind huvitas see asi, et kui nüüd Venemaa jääb siiski jõusse, siis ta tuleb ka kindlasti Eestisse tagasi ja sellepärast ma võtsin kätte ja läksin vabatahtlikult. Muidugi on selge, et nagu sellalgi räägid üldse, kes neid vabatahtlikult väga sinna sõtta kipub, see on ka selge see, et ma saan aru ja ma ei süüdista põrmugi neid, kes metsa läksid või kõrval olid, siis see oli selline olukord, kus inimesed seal oli moraalne põhi ka valida, sa pead lõpuks minna nüüd sakslastest sõdima. Jah, see paneb mõtlema, venelastest minna, sõdima paneb ka mõtlema, aga kodumad päästa vaadake ja see on teine asi juba. Ja ma võtsin selle omaks, et olgu mistahes tähendab meil, et niikuinii venelastega Narva taga õiendamist ja nii see lesk ja selle mõttega ma läksingi. Kuidas see minek oli, kuhu te läksite? Minek oli üsna lõbus. Mulle anti marsikäsk 15. maitse, viie teisel mail sõitsime siis ta Lihula jaamast kitsa roopalisega minema. Nõelariietes muidugi veel ja mehed seal. Exe sõtta minek oli üldse niisugune, ma ei oska nüüd öelda, kas ta muidu on, aga noh, ta ikka meele teeb, teise võtsin, võtsid mehed napsu ja ja lauldi ja ega siis midagi nutmist ega kurbust meie meestel ka ei olnud. Isegi vahel tehti natuke nalja, kas õiged või valed, ma ei mäleta, ühes jaamas isegi keegi purjus pälvis, läks haakis vaguni lahti Kompanii Padinad minema ja osa meie Esellurist jäi maha raudteemeetodid, hirmus tigedad ja vandusid. No küll te kuradid, jõuad õppelaevaks saatev maabid kätt. No hea küll, need on niisugused sõdurina sõduri naljad ja. Tallinnasse tulime ja Tallinnast antimine mundrid ja läksime orkestriga Toompeale. Seal siis ma ei mäleta mingisuguse kõnet ka peeti ja olimegi siis Kopli jaamas siis jah, sõitsime välja. 24. mail jõudsin Poolas sünkraakovile Endal te piitsa või Heedel laager ja seal ma sattusin 11.-sse alguses 11. kompanii see koos siis mobilisatsioonimeestega. Aga siis mul oli see hea asi, et mul on olnud teiseks peaaegu kodukeeleks saksa keel ja muidugi sel ajal rääkisid väga, küllaltki hästi arusaadavalt ja ja muidugi paistab, et sakslastele paistis silma, nemad sortisid siis meid välja ka aastakäikude arvel, sest nad muidugi nägid ära, et meie aastakäik ei olnud, mobiliseerib, ma olin vabatahtlikud ja heidelaagrist muidugi õppus käis kogu aeg edasi, aga teatud aja jooksul siis korjati meist välja umbes jah, kompanii suurune üksus. Kui vanapoiste olite, siis ma olin 16 aastat 17 Malex saanud 43. aastal 26. augustil täis, aga ma siis 17 veel täis ei olnud. Ja seal poolas tähendab heidelaagris meid komplekteeriti ja suvel juulikuus või nii saadeti meid siis Elsa siis Elsa on muide, nagu me teame, kuulus Prantsusmaa külge pärast esimest maailmasõda, aga ta oli kunagi jällegi Saksamaa osa ja sellal muidugi sakslased olid okupeerida seal kohalik elanikkond ja prantslased ja sakslased üldse, nüüd on rohkem sakslased minu arust ilus koht ääretult, see on Eheimi sattusime. Ja mis oli huvitav, et seal olid väga paljudest rahvustest, olid väeosad koos. Mina mäletan, näiteks Hollandasi taan. Ja muidugi sakslasi ja kõiki rahvusi oli, meil oli omaette kompanii seitsmes kompanii eestlased, jah, kõik eestlased ja muidugi eestlased, mina olin seal ja kukest oli meil üks tõlk, esimese mina kuulun, teise rühma juba vaja oli, mais tõlkisin ka, noh, seal muidugi sakslast lõpus ikka põhiliselt on sõjaväeline väljaõpe ja ja olime me olime seal Sennemis kuni 44. aasta aprillini, siis oli juba vaenlased, venelased juba kuskil siin Narva lähistel ja metsis toodi seljal Kloogal ka sõjaväeüksuses ja seal, noh, meie saime oma küljendused esimese valuga kohe, kui me Eestisse tulime, jäime siis Klooga väljaõpet kaadrisse. Terve meie kompanii jaotati Kloogal siis laiali. Ka minul oli Kloogal Ma olin muidugi neljandal raske kompanis, kes mäletab, aga mul tuli siis kuna ma olin saksa nii-öelda ajakirjas ja keeles, siis mulle ühtelugu teenistusreisid, käisin Lätis Seculest, tõin Narva rindele ja siis seal oli diviis, Nortland ja diviis, needel landi osad olid ja tõin nendesse systeni tankirusikaid, seal laskemoone materjali muidugi meeste kaasas sekule see oli muide sel ajal saksa pealadu. Ja nii tillukene erilise muidugi seoses sellega tuli siis vahel rindel möllata ka seepärast, et kui vennad seal vid, tankirusikate vennad hädas maagilises jään kaks kätt püksitaskus vahtima, ehk siis me tegime ka mõne paugu, aga mai on tänapäevane jumal on, oi, ma olen ise sügavalt usklik inimene. Et kui praegu tagantjärgi mõelda, tohutul noateral käinud ja seal ainult JJ ja meil see mõnus paluksin oleks olemata jäänud, ma ei mäleta, mis kuul see oli. Me viisime sinimägedes Hitleri lehmadega, tulime sinna kolinal, need jalgadel suured, need reaktiivmürsud ja tema käivitataksin Docturiga. Nojah, ja ma olin sel ajal ka elektrihuviline, aga sattusime sinna liikurmomendile seal rasked heitlused ja kogu aeg käis edasi-tagasi ja siis tuli jälle korra käsk taganeda. Hirmus vene tuli tuli meile, mina olen ja ei aidanud midagi, võtsime, panime kuramusele need külge ja no seal omad sihtimised, mehed tegid ise ära ja öeldi kõik, mis värk on, et Hitleri lehmad laseme vele rinde poole läksid nii tulus ja näinud ka siis viltsaapatallad tõusid vaid Õudlaga, ega neli ja hea ei olnud, jätavad meid igavesti. Tõuja tere, Vlad ja ma käisingi nüüd kummaleegini sünnipäeval olin, käisin koos seal oma kamraadidega kohtumas siis oli hästi tore on, sellepärast et meil ei ole mingit kahtepidi mõtlemist. Teine huvitav asi on see, et ma jätsin rahumeelega palav, panin pintsaku oma rahatasku, aga mul oli üle 100 krooni raad, taskud panin laua peale ja läksin ära. Ma teadsin, et ta seisab ja ma tulin tagasi, oli täpselt samamoodi. No võib-olla sioonid, väikene näide, aga kui keegi või noh, kes on vene laagris olnud, siis ta teadis, kuidas oled oma varanduse otsas, Jeka kurat kisuvad ära. Nii et nutke või naerge, aga vaadake seda mentaliteedi vaet. Ja nojah, ja nii see seda rullus, siis patuga pooleks. Ja lõpuks oli siis jõudsime 44. aasta sügisesse, venelased tungisid järjest edasi, muidugi ma püüdsin liituda meestega, aga noh, igaüks ju teab ajalugu, et see oli küll arukas ettevõtte kahjuks, aga võimalused olid niivõrd piiratud, et ma püüdsin teisest kohast lihtsalt ja ruttu koju jõuda. Mu elasin su Läänemaal, et jõuda võtta ema ja mina Saksamaal ja seepärast ma isiklikult siia vene okupatsiooni alla jääda ei oleks soovinud. Aga kahjuks Vene väed jõudsid juba enne ette ja nii-öelda mind lõigati ära. No muidugi, mis seal teha, maal oli üks sõjakaaslane, elab Katart just praegu, Pleskeaaliga olime koos. Läksime teistest kõigist eraldi lahku ja läksime lihtsalt metsaga, meil vedas, Me saame patram, olime väga toredasse tallu ja see talu oli õnneks niivõrd kõrval muidugi ausalt öelda, hästi sant tunne oli, kui me kuskilt Varbla teelt kuulsime seda vene laulu, mingi kuramuse Nabuutsed või mida põrgut nad seal laulsid, siis oli jah, näru tunne oli küll tõesti midagi, vaat ei olnud, oli teil vorm veel seljas või olite juberrarides meie värvisi Mont vormid ära, sellepärast et vormiga liikumine nii palju. Me tabasime küll, et vormiga liikumine on surm. Sama teadsin ma raudselt, et kui ma ennast vanglana seal samamoodi suruma, seda ma püüdsin iga linnal vältida, värvisime ära ja siis me olime seal talus tükk aega veel juba sees. Aitasime talus siis kartuleid võtta ja no lõpuks ikka kaua me ikka oleme. Mõtlesime ehklemi läbi, et ehk saab Ali koju ja numaleksin oleks Lihula läinud ja hakkasimegi minema, aga me tulime üle tuu soo. Ja tuleme sootee muidugi ja vaatame järsku venelased tulevad hobusega, mis kurat lahti ei tea, mis nüüd juhtub, aga läksime rahulikult edasi. Püüavadki a- eesti keeles korpuse mehed, noh, küllap nad ikka aru saite, et me olime, no kuidas läheb jutuks nii ja naa ja küsisid, et poisike tubakat, meil oli ka saksa tubakavarud kõvad ja siis nad ise seletas ka, et näe, siin on vene kroonu, et me sõdime tal kuradil pole meile õiget tubaka alati anda. Andsime plärudia, meed õpetasite, ärge suurte maantee peale minge, seal on NKVD postid ja teid võetakse kohe kinni ja lähete vangilaagrisse. Ja Me tulimegi siis niimoodi, et maa muidugi kohaliku seda maastikku ja teid Donsin. Tulime sooteede, tulime parivere raudteejaama lõiku välja, vastik oli küll, vene tankisti tuli vastu, aga meil mustad vormid seljas. Ja siiski vedas jällegi hirmsalt, üks ainukene moment mul oli seljakotis, ei solvu ka see, et kui nad selle oleks kätte saanud, siseks läbi olnud, ühesõnaga hästi tulime ja mu ema elas jaama tee ääres kutsuti pudelimaja ja aga solist A ja tuli maaliga sisse. Ema teadis, muidugi sai teada, et teadis, et ma tulen seal ja nii oli meil vene vahimees ka kohe järele, aga ema Valdes õnneks ka vene keelt peale saksa keele ema selle eest ära, et vot see on tema poega, käisime talus tööl ja sellega oli see moment jälle likvideeritud, jällegi noatera pääl. Sutšut oleks ta ainult kahelnud, võimeid kinni, mind võivad siin mu seljakoti läbi olles kõik lootused läbi olnud. Aga mis mõttega te seda Soldbuchi hoidsite, seal ma unustasite? Ei, ma mõtlesin alati seda, et sel ajal oli. Sellal oli niisugune arusaam ja mul oli kompaniis piisika ja oli jutt, et juhul kui ma peaksin saama, et ma oma perekonna viin Saksamaale. Ja kui ma jää siia rõngas, et sakslased tulevad tagasi ja ma mõtlesin muianud Solbujale, siis pole mul selgitamis, kes ma olen, siis ma oleks nagunii, kui nii kui sakslased tagamas automaatselt kohe liitunud uuesti vene vägede vastu võitluseks ilma pikema jututa. See plaan oli meil kõigil, sest meie lugesime selle arusaami sirgelt, ega meil on võitis veel lõppenud. Kujutan seda ette, et nüüd liitlased veedavad ja et Saksamaa puruks lüüakse, kõik, seda me selle peale ei mõelnud, mõtlesin seda, et kuidas nende kuradi pankade vastu sõdida, see oli põhiline mõte, jäi koju ja mul oli, et kõik kool oli ja sealt keegi mind ei reetnud mitte põrmugi, maastusin oma nii-öelda haridusteed jätkama ja lõpetasin väga rahulikult sisse, 46. aastal selleaegse Lihula keskkooli ja asusin siis Anilasse kooliõpetajana tööle ja kõik. Rahu, ma ei mäleta, 47. vist 48. aastal, julgeolek kutsus mu välja. Ja mul oli üks koolivend, vot ma ei tea, mis asja ka tema oli segatud. Ja nemad siis küsisin selle kohta ja mina muidugi ehitasin naat muidugi kavalate küsimusega tahtsid nüüd midagi seal uurita, ilmselt huvitav, mingi välismaa põgenemise plaan või see oli muidugi absurd ja maha muidugi lükkasin tagasi, kuhu teid välja kutsuti? Karuse vallamajja ja kes seal üle kuule oli, tema oli kange keelega mees võis vist üks Betsyoorakas olla, ma ise arvan niimoodi, aga kesta diagnoos vaevalt ta mulle oma nime tuli ütlema vist kui ma ei eksi ja ja ma ei olnud sellest eriti huvitatud ka, maalin huvitatud kuradist rutem lahti saada. Kuidas see jutt lõppes, tookord? Ei taba Nigeri ja kogu lugu? Jah, käid midagi erilist, ei olnud, aga noh, ega seal polnudki palju vahet ka, sellepärast vist oli jah, 48. aasta suvel ja ja mind arreteeriti 49. aasta 11. veebruaril. See oli siis nii-öelda tutvumisreis teenilised ilmselt jah, ilmselt ilmselt ju. Ja kuidas arreteerimine toimus, see jäi tõesti meelde, olgugi et ma nüüd nälja tõttu Venemaal olen osa mälust kaotanud ja raske on mõni mõnda asja enam aru saada, aga see on tõesti vist eluks ajaks meeles. See oli jah vist reedene päev, minu arust oli küll nii, et mul jäi veel anda eesti keelele tund viiendas klassis ja kui ma siis eelmise tunni ära lõpetasin, tulin õpetajate tuppa, siis olid kaks võõrast meest, üks oli venelane, üks oli Lihulast kallis, kallikut ma teadsin, tema oli julgeoleku operatiivgrupi mees. Ja noh, maa muidugi tabasin kohe, milles asi on ja ma tahtsin mulle laulatussõrmus sõrm ma teada, mis mõte mul see vanglas ei võidaks nagunii ära, tahtis anda oma kaasõpetajale Ulpusele aganad takistasid seda. Aga ma sõrmuse ma sain siis ka abikaasaga, et hiljem ära anda, sest nad võtsid mu sealt auto peal ja tulid kodu ja otsisid läbi. Nojah, ja siis, kui nad keerisid seal sõitsime siis kodust minema, mäletan. Abikaasa ehmatas ääretult ja pillas veel klaasi. Ma ma ei mäleta, kas ma ise mõtlesin, et killud toovad õnne, nagu vanasõna ütleb. Noh, kui nüüd tagantjärgi vaadates tundetust kadunud, vaatame, arvame raskused kõik maha, mis hiljem küll tulid, aga siis viidi mind Haapsalusse. Haapsalus, ma olin üheöö, vist oli hea nunud ei olnud muidugi inimene sellel sellisel puhul ääretult raskes seisundis, eriti kui mul pere jäi maa oma aiast ei tundnud muret, ükskõik, oli juba natuke surma nähtud ja kõiki, aga perekonnast oli kahju, eriti oli abikaasad kahju, abikaasa oli ju rase veel, kui ta maha jäi. Haapsalust viidi siis julgeolekusse ja ma istusin Pagaris, ma seda kammermäletan, selle üksikkamber ja ma istusin hulk aega sel päeval muidugi magada ei tohtinud ja siis seal kambris kõigutasina, seal käis ülekuulamisel ja ülekuulamisel kohe taheti selgeks teha, et me oleme olnud enne, mis seal mingisugust luurevõti veresantide koolis, no mis asja seal luuras, meil luuran seal midagi tabelis tõmbuda, aga no nendele jobudele ju midagi selgeks ei tee. Ja said üsna kurjaks ja ja, ja, ja no lausa fürgises nad kallale ei tulnud, sellepärast et meil niisuguseid põnevaid operatiivandmed joonud, aga tigedad olid. Juudi käest kolaka vastu pead, et miks sa loll läksid vabatahtlikult propeller püssi laskma. Teine asi, mis neid pahandas, oli see, et juhurdleja küsib, et nojah et vande andsid Hitlerile musi andsin Poolas oli hea õige, kuuendal juunil vist, kui ma ei eksi, 100 grammi saite ka ja ma ütlesin siis talle nii lapselikult, aga meil ei olnud 100 grammiga meile antipudeliga. Oi issand. Elas jaht, tulete mind narrima ja sellega ka vene julgeolekut, ma panen teid kartsa maha õnnetult, juhatus, kus mina seda teadsid, et selle kartsega sattuda, käida kartsa pannud. Ja, ja nii see asi läks ja muidugi nad keerutasid meil ajusid küll siis vahepeal viidi tagarist uuesti patareisse patareis ja sattusin vist 32. kambrisse sidesse. Ja kaaris toodi mind tagasi veel siis nad õiendasid ikka ei saanud aru ja päras käega, mis kurat pange kirja, tahad, jätka mingisugused Raul ja siis pandi kirja, et ma olen olnud, mis kuradi rinde luur, tühja temaga rinde luure siis rinde luurel. Ja siis viidi patareisse uuesti ja ma ei mäleta augustikuus, meie asi oli troika stroika, tähendab Osoobe Savessaani, noh, keskerinõukogude erinõupidamine ja ja siis tulid niuksed jällegi patareis kutsuti alla sinna ühte ruumi ja seal siis kaks vene tüdrukud lugesid ette, teile on troika suvatsenud anda 15 aastat, see oli selja tagaselja taga ja ei osanud midagi sel ajal harjunud ka selle värgiga, nuta või naera. Mis siis, mis seal ikka tea, surma vendiga ja midagi teha ei olnud, 15 aastat, 15 aastat. Ja nii me siis sattusimegi pärast seda muidugi mind viidi su vana patareisse, kus olid tapikambrit kutsuti ja seal olid suured kambris lõbus olla, seal oli metsavendi ja noh, elu oli ikka eestimeelne, teiega. Lauldi laule ja ja üldse ka poliitvangid olid huvitavad, sest meie seas oli väga huvitavaid mehi, pidasid üks kask, oli, ma mäletan pidajat peeti loenguid ja ja arutlenud ja nii et me nüüd lausa Norrington seal oleks, seda ei saa ütelda. Enne tee mööda minnes nimetasite Mussolini Mussolini päästmist seda daamiga teile kaela määrida. Juurdluse käigus. Mina ei tea, kuivõrd otseselt põikamise küsiti ka, et et olete võtnud osa Mussolini operatsiooni ja noh, see on ju naermapanev maise omas mõttes olla. No kurat, kui ma Mosuli need ära toon, siis mul oleks õieti istunud ja ma ei kogutaks siin Baltimaad males kuskil Hispaanias olnud, aga anname neile andeks nende tobedus. Ja meid õietigi sageli seal patareis Mussolini varastes kutsuti kogu seda meie gruppi tähendab seda eestlaste gruppi, kes olid need, mis väljaõppel, et nad ajasid siis väljaõppelaagri järgi selle. Mingid arhiivid said kusagilt, arhiivid kyll eelmisel slaidil paistis ja neile operatiivandmed olid küllaltki tõhusalt ja nad küsisid ühte ja teist kellelgi meeles on ja mis huvi mulle seda öeldagi eriti oli, aga, aga sellega jah, tuli õiendamist vahel küll küsiti, kes, kus või kes olid ja noh, see on nüüd, ma ei tea, ei ole enam meeleski, eks me seal puuted paistab, et no Ta eriti tähtsaid jooniseid muidu Nadez kallatud piinama hakanud, aga seda ma öelda ei saa, sest need olid ilmselt aegunud asjad kõik ja paistab jäädnud väga kurjalt hinge peal ei käinud, aga küsiti muidu kindlasti see on selge, et see oli siis aastal 49, kas tal oli kuulda veel, et ka piinas? Ülekuulamisel oli küll, oli küll peksu piinamist, oli küll maa, oli suhteliselt siiski patareis, kui nii võtta, suhteliselt vähe aega, aga kuulda ja hiljem kuulda küll on eriti metsikud, vist olid need väiksed rajoonide ja need julgeolekut paistab aga. Aga jah, eks seda pahandust oli küll, jah, ega nad on käitunud üsnagi jõhkralt. Stalini aeg oli ikka Stalini aeg. Raekodaniku ühenäoline, kokkuvõttes ühenäoline, seal ei ole nüüd midagi, mõningad erandid, mõni, mõni üksik võis nüüd inimene olla ka inimene ja ma sellepärast ütlengi praegu, kus ma tagasi vaatan, ma ei tunne mingisugust lõbu. Isegi julgeolekuseal rea inimesele, kättemaksja kättemaksmine ei paku mulle mingit mõnuga. Uskliku inimesena. Ma sooviksin teilt muudkui veel, kui ausalt jah, olime ja tegime süüdi ja kogu lugu. Ja sellega võiks minu poolest asi olla maetud. Aga kannatada muidugi said meie, eestlased ja mina kaasa arvatud tohutult ja tegelikult tänu ainult heale sõjalisele ettevalmistusele heale tervisele. Ma pääsesin sealt eluga tulema. Olite saanud hea mahvi? Jah, hästi ette valmistatud. Kas seltskonnas, kes tõid, töötles, oli rohkem eestlasi või rohkem venelasi, sest iga seltskond oli, seal, oli üks juut, tuli isegi ja eestlasi oli juba tähendab kahjuks Millerit. Ma mäletan nimeliselt ja kask vist oli ka üks kask, kes juva jättis mulle nende ristide Königsberg arhiiviandmed, aga teisi mul ei ole nagu meeles. Meeles ja pead, ise oled ka, olid nagu ääretult rusutud, et olukord mõtlen, just põeb põhimine, mure oli mul kodus. Enda pärast ma nii väga mures ei olnudki, no mis siis ikka, sattusin vangi, sattusin vangi, surma no mis seal ikka teha, teha ju ei ole midagi, mis ristidele rindu taheti panna. Tõesti, kust kuradi välja neil võetutel, mis mõttega, ma ei tea seda. Ja tõepoolest seda näinudki näitas kapist külmule, aga siis raudristi kohta, neil oli andmed küll Königsbergis litsiaalsed, mina ise ajasid tagasi, mõtlesin, et ei hakka, see jäi sinna dokumendid, juuri ja tegelikult kui nii võtta, full olid õlakud ja ristid ja asjad olid mundri taskus ja kooliõpetajale, siis need mingisugused vene sulid kotipoisid, varastasid selle mundri mul ära. Aga seal neid asjandusi, mis seal olid, neid ma tean ja neid mul ei julgeolekus näidata, nii et nad andsid need ikka julgeolekule. Ülem oli teil siis rist või ei olnud, tuleb välja tollis raudus risti teine klass ja ei saa ju enam nende. Vaevalt neile ta alles on, need on nagu nad ütlevad operatiivandmed, aga ükskord, kui ma seal aega siis ma lähen uurin oma toimingud, kuidas see asi seal vormistada on selles küllaltki huvitav, näe paljul teie jutte, palju nende poolt juurde, noh, seda ma tean kindlasti, et need juure panid palju sellest maha. Noh, ja vene keelt ma ju mingil määral seal valdasin küll aga sageli ei andnudki protokolli sull ei lugemiseks ega midagi, kiiruga käratati peale, et kirjutate alla või kirjutasime, hakkame uuesti uurima ja ja ma lõpuks mõtlesin, et mis oma ajusid vaeva, et luba selle kogu selle luure kooli ja see oli niisugune jama, see mulle meeletu oli esimene tühine jama, millega käega tuli lüüa, sa pead sealt mitte midagi mõistlikku ei saanud olla, sest valged mustad nii tõsises mõttes, see on ju absurd, aga mis seal teha, nende süsteemis oli see nii, et te näete, et kas võib olla, et uurijad vähemalt pakse palka selle eest, et mida rohkem nad jobu sinna sisse ilmselt küll, aga muud seletust ma ei leia, sinna. Kuskile otsus ette loeti, kas pagaripatareis otsus loeti ette, patareis? Kutsuti välja eraldi, seal on all, kuskil on niisugune, kus nad ühtlasi ülekuulamisi toimetavad ja seal on spetsiaalne ruum ja seal siis ka kaks vene naisterahvadt vene tüdrukud, nagu võiks öelda, tuli lugesid, et, et see on siis usub Sofessiooni otsus 15 aastat ja kogu lugu ja siis hakkasite aastaid lugema. Ja siis oli, hakkasin tapp tappa, hakkas niimoodi, esimese valuga viidi meid siis Leningradi, noh, kahju oli, muidugi me tabasime, et üle Narva silla läheme. Muidugi. Kodumaast oli raske lahkuda ja seal teadmisega veel seda, et me ei tea ju, kas me tuleme tagasi enam või ei tule. Sest 15 aastad nagu hiljem selges kaevanduses olla, no sellel panin natuke vaatleme, aga ega sellepärast nüüd eriti tujul langeda ka elanud Leningradis oli jälle. Me sattusime suurde tapivanglasse. Ja seal oli siis nii vaimukad mehed, meil seal oli muide sakslasi ka. Ja teisi rahvusi, meie eestlased tegid isegi mingisuguse näitemängu seal maha muidugi selle nõukogude korra saamiseks. Ja see oli kõik omaette niisugune elumist nagu leevenda seda sünged olukord ja vangiseisundid ja seal oli, ma mäletan saksa kindrali Eggert Eberhard, üks neist tuli ja ja noh, nagu meie, eestlased ikka, meie olime ju väga optimistid, mõtlesin, et oh, et me Venemaal ei saagi, et enne lüüakse Johutis laiali, aga me ei olnud ilmselt. Ma küll kahtlesin ja ma tean, harjunud tükki said minu peale tigedaks, ütlesid kas punast maiku või mis, sa ei tahagi vabaks ja veel me läheme välja, jätame su siia sisse. Ma olin siiski reaalpoliitik selles suhtes juba mõtlesin, et issand Jeesus, saks oma löödi puruks ja meid loodeti just see, et Saksamaalt hakkab või Saksamaa hakkab ka nüüd vastu sõdima Nõukogude liidule, aga hiljem, kui ma Sa oled, kuulasin seal Stahli kõrgem armee ohvitser. Ja muidugi jagas poliitikat väga hästi ja ta ütles väga viisakalt, et Saksamaalt ei ole lähemal ajal mingisugust aktiivsust oodata, sest Saksamaa sai sõja nii rängalt kannatada. Meie mehed hakkasid muidugi naerma, seda sakslasel on need kivimüürid pähe hakanud seal aga kahjuks tegelikult ei olnud sakslane siis nähes meie meeste sellist erakordset aktiivsust ja erakordseid seisukohad, tegi möönduse, et nojah, et me võiksime sellest tekkida alles 1950 kolmandal-neljandal aastal. Veemeetodid kisavad sakslasel, puhu jobud, viie nii kauaks kinni jääda, see oli 49 üks neli-viis aastat kinni olla. Kahjuks tegelik tõde aga oli veel kurjem. Ja selle etapiga siis Leningradis edasi sõitsin Moskvasse ja Moskvast viidi siis Kuiboshevis Kuiboshevis peres seal ka nagu venelased kutsuvad ja Kuiboshevis siis midagi neljandal novembril maad. Taani, Kesk-Aasia Jaak asja kasahhi vasekaevandused, muidugi, tollal ma seda täpselt ei teadnud. Ja seal keskaskaanis siis see oli 392 troofüks esimene laagripump pärast meid viidi mujale, seal vist üldse kolm laagripunkti, kaks tükki vist olid koos meiega üksinda, olime esialgu eraldi. Ja siis sattusin sinna muidugi, nii palju ma tabasin, mul oli noh, ja see poolkasukas silla, selle müüsin ja siis ma teadsin blatnoi virutavad ära selle nagunii. Seal oli näha, kui me esimese barakis olime, poistel oli seal lipsud ja asjad ja siis blatnoi, tulises lipsu, kohvivali süles riide kuhugi koolitusele, lipsud, mõned asjad kukkusid, Pääle panime kabinal välja, muidugi nad mängisid laagrivalvurite kokku ja see ärriti maha. Muidugi see läks lootusetult kaduma. Ja ma arvestasin seda, et see oleks ju mõtetud ja ma lihtsalt vahetasin leiva vastu ringi, sest leib oli seal elu küsimus ja leib. Ja ma tõesti kogu aeg elu küsimus. Tuleb märkida seda, huvitav oli see, et siiski ka nii-öelda moraalselt, just nälja tõttu paljud meiegi päris soliidsed eestlased just nagu käisid alla. Kes seal solise nyyd lugenud, see teab, et sans astid koputamine ja prügiaukudes käima laagrikindel surm ja see töö tõepoolest, nii oli ka. Ma nüüd edaspidi ma sattusin muidugi kaevandusse ja istusin kogu aeg pidevalt kartsas selle tõttu, sest ma ütlesin ja kaks kuud anti korraga. Ma rehkendasin välja, et kui ma nüüd taandus eneses tapal nagunii suren. Kui ma kartsas istunud vaevlen ka suurena, aga võib-olla kartsas on siiski kergem ja paistis muidugi vahele. Scardses karas käisime esimesel rabinaga, mulle anti, ma ei mäleta ja ma sattusin kaevandusi 49. aasta vist peaaegu aastavahetusel ja siis anti kaks kuud ja nad hakkasid seal vange peksma ja käeraudade küljes riputama ja siis siis ma tulin natukeseks aeg välja, tuiasin kaevandusi jälle ringi ja kui paras aeg tuli, ütlesin jälle ära, sain kodust pakki, kosusime ja siis niimoodi see trall siis läks kogu aeg, nii et kui mind oleks tulnud laagris tähendab moraali ja käitumise tõttu arvesse võttes vabastada, siis ma vist oleks istunud tänapäevanegi, oleks seal kusagil puu, Pirka jalas, surnuaial olnud kaua meistri tervis, lase kaevandus vastu, pidas taanduses, kes sattusid nagu mina nägin, aru sain kõige rohkem ja kõige kiiremini läksid nii-öelda läbi natuke. Venemaal on niisugune komme, et masin kantakse maha ka inimene ja seal kanti eaka inimene, tähendab meil oli niisugune, minul jäi niisugune mulje, et üks suur ja tugev inimene, eriti kui ta tahtis kõvasti süüa saada kuus kuud, seitse kuud võib-olla, ja rohkem ta vastu ei pannud, ma mõtlen just seda kõige raskemat tööd, vasekaevanduse laadimise tööd ja nagu seal seal on puhtfüüsiline töö muidugi igasugused muud ametit, need on muidugi nüüd välja, aga noh, ega see vasekaevandus nüüd sanatooriumi on meil igaühele selge. Venelastel oli see tore lugu. Alguses, kui ma veel sattusin sinna vasekaevandused, siis ma ei mäleta taastaga Nad puurisid ilma veeta ja need puud Need olid kõik juba nagu möldrid seal ümber ja kujutage ette, kui nüüd seda sisse seda maagi tolmu hingata, see öeldi, et sealt tuleb see ülikoos ja see minu teada peaks olema kaunis raske haigus ja eks eks minulgi ole seda venemaagi tolmu parasjagu kopsudes, aga jumal tänatud, tervis on siiski nii heaks heaks osutunud, et päris põlvili pole veel siiamaani langenud, kuigi ta arvab minu arvates tunda, kannab mõningad järele, aga vool olgu pealegi. Ja see aeg läks niimodi edasi. Näljaaeg sai ka, Stalin suri ära ja maksma ja siin peegeldub jälle see nõukogude inimese iseloom. Sawyetisi. Lausa pisara võtab silma, kui mõtled tagasi. Sealsamas läks prügihunniku peale, suri taapis seal seda sodi ajas sisse suruda ülejäänud, sest ma teadsin surm. Ja nüüd, kui leib oli, siis hakkasid tema kannikad meda laagri õue ringi veerema. Püha isa hävitav reziim hakkas just nagu lagunema peale Stalini surma ja muidugi ja näljaprobleem oli sellega siis ka lahendanud. Sest niipea, kui ma hakkasin, ma hakkasin palka saama juba, siis ma muidugi keelasin kodustamale pakkide saatmise ära ja tulin omaga täitsa toimiv.