Vabariigi aegse lennukooli lõpetanud Valdo Kopli ühines nagu enamus Eesti lendur ohvitsere. 1942. aasta algul Tallinnas formeeritud Eesti lennuüksusega organiseerija ja ülem oli Saksamaalt tagasi tulnud eralendur Gerhard Buschman. Esimesed luurelennud Soome lahe õhuruumis sooritati endise aeruklubi relvastamata spordilennukitel. Vot selle saega kuulubki, siis jääb mööda. Põgenemine vene hävitajate käes, püssis leitnant pidu, lennukooli kursus, kabega juhtus, ühesõnaga siis oli veel jää oli sised enne kui perelt oli jääminek. Tähendab, endasid kahelt poolt, ühesõnaga üks ründas siitpoolt ja ta tõmbas sellele kõhu alla ja selle peale, kui teine hakkas, huvitab ja teiselt poolt siis ta tõmbas sellele kõhu alla, nii et nad ei saanudki tema pihta sihtida. Nadi oleks ise siis märter. Peale Lennart Meri oleks väga madalale Tammatnadi nahmad isand, ennast vertikaalselt püsti õpikeerin panna. Kabe tuliselt, täitsa puhtalt välja, väga kriitilisest olukorrast lava kriitilist olukorras teha. Terve selle Bush Moody ajaloos terve sele. Noh, ütleme kahe ja poole aasta jooksul 42. 43. aastal peaaegu ei olnudki, surmajuhtum oli küll. Tähendab surmaga lõppes üks katselenud, kus insener tooma tuli pöörisega vastu Ülemiste järve taha. Botaristina oli tal kaasas plooman mõlemad surnud. Aga siis jah, rohkem nagu ette, kui siis saebee Saksamaalt lennukid siis merelennukiga oli üks õnnetus, täpselt, ma ei teagi, mis seal juhtus. Vistika mootoririkked, et lennuk oli sunnitud hädapaatides ette võtma, käis üle kaela. Lendur nelt teedel. Küllatan ESA, Opus Polikarpus. Meil oli sel ajal niimoodi, et meil ei oldud lendur, vaatlejaid Eesti endokoolis ei koolitatud, ärab välja. Leetur vaatlev David lendurid said ka ühtlasi lendurvaatleja kutse. Nii et sisse toorlendur, kes lõpetas lennukooli 40. aastal. Kuuno Polikarpus käis alles sel suvel, siin käis mul külas ka. Tema oli siis tulnud pida alles oli novembrikuus ja ja sidus ennast siis pontoon külge ketti. Õnneks oli tal siis nagu talvine lennukombinesoon lennuülikond seljas. Teed ta siis ära ei kõlvanud. Soome patrull-lennuk märkas teda ja saatis Soome kaatri. See päästis ta ära, teeta tuli täitsa ta neli tundi oli vist Lihulas vees ja aga ära ei kõlbatrjeta. Kuidas küll, et jah, et väga, tal oli artus parajat Crocki kohe pääle päästmist, nii et ma ei teagi, kas ta Nooray ühte asja ma tahan veel Poskvalist rääkida, talike organisaator, ma ei tea, kuidas ta selle sellega hakkama sai, ta oli hästi tubli organisaator, üsna varsti läksid Saksamaale, lennukid toovad tõimeliselt merelennukeid kui ka paa lennukeid. Ja varsti oli asi siis nii kaugel, et ulatas söörigi kõrvu. Meie lendasime niimoodi meie ülesandeid, andis merevägi shove lahe kohal teha allveelaevade avastamiseks lende luurelende merevägi andis jah, ühesõnaga lennuülesandeid. Lennuvägi varustas meid lennukitega, materjal osade ja SS maksis palka ja siis läksin selle. Otsustati see üksus likvideerida ja selleks saadete siia saksa lennuväe kindral paid valetada. Ja see tuli siia meie üksusse ja talle Ja ta pidas pumbelongi mehe poistega, kamraad Saft saabenditel. Et ta oli nii vaimustatud meie meestest, Sid, ütlesin. Mina panen kõik vaata mängu, et seda üksust ei likvideeritakse. Ja oligi niimoodi, tähendab, see oli siis Hitleri poolt alla kirjutatud käskkiri, et eestlastele on lubatud teedida Saksa Luftwaffe, kes laiali peksta tahtis. Göring, Jaak, Erik Tohvri, kuidas SS peab lennuväge, mis SAS'il muid ka väge võib tal olla, aga mitte lennurada ja see on ainult riigisakslaste monopol. Madalatel läksid Saksamaalt lennukit toomas siis lennuväe. Vabandan kui koolis, kus ta, haa, teie oletegi sellest üksusest, mille pärast Perling ja Himmler omavahel Berliinis kaklevad, Diet matsud, Reili äärde kuulda tahab, pole nisukesed, kõvad matsud käivad vot siis kui otsustati, et see üksus jääb edasi, bushman buss, millel ei olnud ohvitseri aukraadi, Taali solderfüürärina teri juhilises. Ja siis, kui võeti meid lennuväe koosseisu, siis pushball viidi ära Berliini ohvitserikooli, nagu öeldi, aga mida ma tahtsin öelda, see oli siis, ta pidas lendale koosseisul lahkumiseni kõne. Ja tema kõrval istus siis major Johalandis suli, tema staabiülem Radiotaadiks istus push-palli kõrval ja tõlkis siis uueks ülemuseks määratud sakslase kapten eemanile. Buschmanni kõle. Ja mull kohe. Külmavärinad jooksid üle kere nagu Bushi toetuspind saadetakse Berliini. Aga teate, poisid, seal pean oma esmaseks ülesandeks, kuna ma olen seal kõrgemale ülemjuhatusele lähemal. Esmaseks ülesandeks tean et teile teatada, kust saadik võite sakslastega koos minna, pillaldate otsad ümber pöörama. Liida, ütlesin, vaatasin Peetrile näkku, Peeter läks punaseks, kahvataks, aga ikka midagi tõlkes. Lehmale madalast, küsisin, mis seal siis oli sellest ette teada. Puskar, ei midagi, ta ei padjad mitte midagi, ma täitsa ehmatasin kohe ära. Mis seal siis tõlkisid, ah ma ütlesin, et ta õnnitles siin mehi ja noh, ühesõnaga Peeter nagu ütles tema ikka alt oli näha ka, et ega sellest midagi ei juhtu. Puskondiga oli nähtavasti ka Berliinis oma kohal, sellepärast ma tean, ebaikka oli see mees, kes siis korraldas meie poistest Saksa hävituslendurite kooli saatmist ja hävituslennukite transpordi peale paar meest tappa. Martia Repnevalts määrati pärast, kui me olime Saksamaal juba. Kuidas lennujaamas üle Eesti lennuüksuse sobis, uus ülem kapten Leeman, sakslane? Tema nähtavasti juhtus olema üsna tip-top mees, mina ütleks niimoodi, et tema nagu midagi paha ei teinud. Üksus oli üsna suureks kasvanud ja lennukeid toodi üsna palju ja siis moodustati esteks, juba moodustati katseks öiste pommitama teateüksus ja pärast siis kohe öiste pommitajate lennugrupp. 11. nahkgruppe oli öölahinglenduritega. Siis Leeman läks selle ülemuseks, ta paiknesid esiteks Venemaapindalaga, siis pärast politseil Eestimaa pinnal Jõhvis ja Raplas ja kus nad olid see Pusmons tahvlist välja kasvanud. See oli üsna vägev üksus selleni, et oma töökojad ja kõik aerodroomi teenistus ja kõik, mis tal siin olid. Ja küllap oli isegi lendurid siin noh, suurem osa ikka neist noortest lenduritest, kes oli kunagi Eesti sõjaväelennukooli lõpetanud, samuti kah, kes olid Eestisse jäänud aeroklubi lõpetanud lendurid. Need olid ju peaaegu kõik Buschmani, teen siis mõned üksikud, kes siis sinna ei olnud trüginud. Kas sellest võib järeldada, et Eesti lennukoolist sai korraliku välja? Ma usun küll, ma usun küll jah, ei tult ette niisugust juhust, et oleks pidanud kahtlema oma lenduri oskustes, niisugust olukorda ma ei teadnud. Mitmemootor õliste ja eriti kiirete lennukite peale mul ei olnudki juust, ma leppisin sellega, mis buss, buss tahvlis ja ja pärast siis selles vist oli 127-st verele uure kus laanesait ülemuseks pääle Pusmoni arenemist. 43. aasta lõpul Ööl lendu üksuste moodustamine oli niimoodi, et järjekorras määrati lendurid, nüüd lähed sina kaheks nädalaks, siis no ühesõnaga nagu vahetati välja, minu kord oli siis detsembris 43 minna sinna ööüliüksusesse. Aga siis ma rääkisin oma talla, läheb, ta oli juba mu käli, mis ta oli abiellunud minu naise õega. Kruusmägi Leo. Kuna minu naine ootas just jõuludeks beebit, siis rääkisime kruus märg, et tema läheb siis seekord minu asemel sinna. Lennuüksus, ja kui ta asi tuleb, et siis lähen pääle beebi sündimist lähen, siis mina aga juhtus nii et minu naine suri peale sünnitamist. Ja siis mind ei saadetudki sinna. Lennuüksusesse. Jah, lendusid. Ma ei katkestanud. Kuni siis tuli märtsipommitamine. Just enne märtsipommitamist tõin ma elasin Tööstuse tänava kalamaja kandis teinud lapse haiglast koju. Poja. Aga õnneks läks, pommid ei tabanud seda peale selle siis saatsin oma lapsed äia-ämma juurde, nad elasid siis Pärnumaal. Aga siis hüppa Pärnu ligemal. Võlla vallaslapsed saatsin ära. Ja ühel ilusal päeval aprillikuus juba kutsub laanepuder mind endale. Kuule kopli, kas sa ei taha minna Saksa õhukaitse kindrali juure? Arhi peale lenduriks? Hakkasin selle peale kärbet, nüüd leidsite küll paraja mehe, kes ei ole ühegi sakslasega sõna rääkinud. Sidruni küll teid, kes sakslastega läbivad, saada siis neid, aga noh, siis seal teised poisid olid ka juures, ütlesid. Kuule, aga sul asjad kõik ühel pool sooned oma perekonna juba ohutust kohta viinud, meil on kõigil olles evakeerimata passay, läheks, mõtlesin, ah mul ükskõik ja siis läksingi õhu, kaitsid. Flag diviisikindrali juure, õhkene staap asus Hellenurmes siin Eestimaa pinnal Ždorfi lenduriks. Ja seal politseis kuni Eestimaa maha. Läti. Ja mulle öeldi kah kaks-kolm päeva enne Tallinna mahajätmist, et kui tahate veel minna eest, siis me juba olime tagasi tõmbunud, see oli septembris, ühesõnaga olime juba Eestimaa pinnalt Ellenoobest ära läinud, olime siis ikkagi ja Burtneki veasti järve lähedal. Ja siis tulingi siia ja jõudsin just selleks ajaks, kui valmistati siit evakueeruma üksust, Liibavisse pidid nad lendama. Annelid muidugi kutsus mind enda juurde ja tegi teatavaks, mis tal on kavatsuses. Ja palus, et ma siis uuriksid järgi, kellel veel on niisugune kavatsus, et asi saaks meeskonnalendurvaatleja komplekteerida just nendest meestest, kes mõlemad tahavad otse lennata või kes ei taha, et need siis lähevad nii paks ja ja niimoodi oli siis kolm masinat, otsustasid arenenud Adeline läks kaasa vaate mootorist, sirel vaatlejaks oli Tammerk, leitnant Tammerk Kruusmäega le Saarne Ruusmäe abikaasa ja pisike poeg oli tal. Ja kolmas lennuk oli siis lendur, Melke vaatlejaks oli Kallas vettinud kallas, et need panid Rootsi Tallinnast Tallinnast ja ja siis ma jäin veel järgnevaks päevaks Tallinna ja siis juba teatati Rootsist siia, et need kaks lennukit, et on Rootsis maandunud intervjueeritud lennukid ja ja meeskonnas on need ja need inimesed. Aga kruusmäe kohta tuli see teade hiljem. Tuli välja, et ta ei olnudki otsekui pääle Tallinnast. Me viisime naise ja lapse Osmussaare lähedal le randa, tal oli seal sugulased. Ja järgmisel päeval, kui nad startis, ta pidi laisa lapse sealt peale võtme Rootsi lendama. Aga juhtus nii, et sugulased ei olnud last ja naist toonud seda randa. Kruusmägi läksis otsivadid külast leidis naise ja lapse üksinda, sugulased olid ühe paadiga ise rootsilaid siis jäi seal randa toimetamine nii hiljaks, et nad veetsid ühe seal talus saarle, lendurvaatleja oli üksinda lennukis ja Aavik siis startisid, keegi ei tulnud neid tülitama, startisid ja maandusid. No ei saa ütelda, maandud vesilennuk. Ei tea, kas neeldub, siis? Ega ta ometi veendu. Ja mina siis olin veel viimasel Tallinna vallutamise päeval. See oli siis 22. september siis hommikul Asso jah, kruus vahele jäi siis üks doktor safariauto, mis oli tema hoolde antud, tema andis selle mulle üle. Siis ma otsustasin Emajõe elasid kah minuga koos. Et noh, nemad soovisid kah Tallinnast. Äkki läheb siin laskmiseks pinna nõmmele ja vist valmistasin minekuks seal, kel võis umbes Jake läbi olla. Kui tuli rahvast elektri. Elektrijaama juures Mere puiesteele panin, peale saab mõned asjakesed emale ja läksime sisse, hakkasime Tõnismäelt minema Pärnu maanteele, purjus oma kaitsemees, seal pidaski seal Wenger, Rooberlekutetset, tankid sõitsid just läbi. No siis ma panin Endla tänavalt alla, läksid siis tohtis ütelda Haabersti kaudu, noh ja siis seda saavutatud juba praegu on siis naftaturuplatsi juurest mäest ülesse jõudsime, tammel ei olnud kedagi, seal pere on, see küll ei olnud näha õe ja ebapanin siis sinna nende juure, sealt võtsin veel maale evakeerimisele määratud asjad Obama naise noorema õe peale valve ja siis sõitsimegi Pärnusse ja Pärnust sinna alla otsustanud. Mis teha, igatahes vaatasin seal Pärnus kah, start oli niisugune meetod, millega sai igale peaaegu igale väikesele platsile maanduda, sealt tõusta, vaatasid seal parajad platsid valmis, et kui ikka mõtlen, et võtad veel lapsed. Probleem oli selles, et sülelapsega minna ilma naiseta välismaale polnud minu meelest ja noh, ma olin tegelikult hakkan tranca koduigatsust tundma seal sakslaste luures olles, nad olid väga viisakad ja otsisid eluga sidet, käisid noh, ühesõnaga mina sain lendude eestoa kohvi ja see oli siis väga defitsiit, näete, nemad tõid sabad apsud ja mängisime kaarte ja nad kohe tahtsid Muugasidetuvada. Ja ma kohe tundsin, et pole ikka päris omad. Ja mõtlesin, et peab elama peabikova ava rahva hulgas ja uskusid, nagu paljud sel ajal, et ega siis venelasi siia ei jäeta, nagunii. Tulevad siis inglased, ameeriklased ja löövad venelased siit välja või noh, ühesõnaga lepivad vedelen tõmmata vastust ei ole. Ei olnud, ei mahtunud hinge, kuidas vedelas jäetakse, see jõuab siis kuiva siis jah, jõudsid. Otsustasin, et kaua tahtsite. Bensiin sai otsa siin, Saksa sõjaväes üldiselt ja selle starsi lendavad ikka juba harva teha ja siis ma otsustasin, lähen ikka oma üksusse, need olid siis lebab minu meelest. Kui ma jõudsin, siis v Pawissoli üksus juba ära lennanud. Pill lausse, mis praegune Baltiiski Ida-Preisimaal aegult maapealsed osad olid sellest üksusest lehibavis. Laadisid ennast kah laevale asjale pisikene laev. Ja kuna mul oli sisse päranduseks jäänud doktor Tohveri auto mõtlesin, ei mõtet seda kaliibavisse jätta. Ja nägin sealsamas kõrval oli laadimisel. Aurik. Noh, ikka päris võiks ütelda, ookeanilaev ja parajastist tõsteti seal autosid tekile läksid siis nende soldatite juurde, kes seal olid, andsin käsu, tõstke minu autosid temale ja tõsteti üles, siseneksid treppe mööda ja siis läksingi Tadžiki kaudu ja sealt, kas siis autoga, see oli üks, 250 kilomeetrit tantsigist läbi Königsbergi pillosse pinna, kui jõudsin siis Pill lausse. Näed, seal piitsid niisama aega. Pane Kõrboli tuntud purjejahi komandör, sõitsime seal purjejahiga ja laane kujutles, tead kopli. Kuid veel lendama hakkab ja sissid küll lendama ei usaldaks, sa paned minema, mõtlesin, rumal oled. Mul oli kõik see aeg võimalus ära lennata, mul muidugi oma rännak käsutada. Võib-olla, et sina ja teised paletti ajab, mina ei pane. Aga ei saanud, ei pidanud enam rännata. Kaua pesal hoolib paar nädalat ja siis saadeti meid edasi. Läksime edasi frankfort jooderjäänes, kus oli tohter, petati ergentsuks Atailong täiendusüksusse. Ühesõnaga, nooremad mehed suuremat osad, kuhu ka siis mina kaasa läksime saadete siis Taani Evet seda äid käit fiks et välja koolitada meist langevarjurid kasutamiseks rindel, aga kui me kuulsime, et meid tahetakse kasutada läänerindel, siis me tegime selgeks, meie oleme bande, ainult sõida idarindel, mitte läänerindel. Konflikt ei tulnud, sellest ei tulnud absoluutselt, ei tulnud ja. Või jah, ja siis Stahlist läksid park fondi. See oli kah niisugune. Agur vähese õhukaitsekahurväeüksus meeskond vist nähtavasti ikka üht-teist õppusi tekib, enam ei käinud igatahes kuskil õppusel. Ainuke, mis sealt tortundist polnud, et see linn oli, nimetati juba siis surnud linnaks, oli saanud nii õudsed. Noh, see oli ka puhtaks, tühjaks pommitatud, minu meelest oli see järgi, ma pean teda näinud, et ma mitte majad ei olnud farmis, kõik maja seinad olid püsti, Altaugud olid tühjad, serlikult tühjaks puhutud, oleks olnud need suured viie minu meelest, kas nad olid siis raudtee betoonkonstruktsioonist majas, et need seinad kõik püsti seisid, muidu ei oleks nagu seisnud, oleks ikka Mariselt. Seal ta siis nägite teise maailmasõjaaegse lennuväed. Jah, seal see oli muidugi meie kasvuhormooni üks neli-viis kilomeetrit sellest metallurgiatehasest, mida pommitati teemal sissevaatepilt, minu meelest oli kohe. Ma ei oska ütelda, tekkis paisuv õhu Vikerkaar, kohe nägid, kuidas õhk Lintreerides laiali seal kohe tuppa ja eks endal kopsudes õhkas seisma, et ei oleks, õhkodab hingamisägev. Vägev vaatepilt oli muidugi seal elus ka kõike, see noh, ma ei oska ütelda, olid nats 200 viiekümnesed grupid, mis siis tulid, aga nad tulid kohe laine laine järgi. Ja kui siis nad Elkisid seal hästi, kõrgel nad ikka üle 10 kilomeetri kõrguses letasid. Need lendavad kindlused nagu nelja mootorit lisad. Ja kui nad siis ja ühel ajal sinna pommilaadungi lahkeli ostsid, see oli noh, ikka vägev oli. Ega sinna kasarmupiirkonda Me ei visatud ka. Aga noh, mina olin siis otsustanud, et mina olen surematu ja mina ei karda. Aga kui siis ükskord juhtus üks väike pomm sinna ligidusse, tuled, ma olin parajasti oli, siis olid just akna peal, aken oli lahti ka ja kõik seal vatsa tilin läks ikka päris kõrvu lukku siis märkamatult äkki leidsin paali akna pealt ärakaranud. Mõtlesin, kuda Kurinak, ma ei pidanud ju kartma, aga siis vabandust, muidugi ma kartsin, et klaasikillud oyotad näkku. Aga ikka nihuke, instinktiivne enesekaitse sai, pääseb mõttega liigist kassasse, Sa tahad või lihtsalt instinktiivselt. Otsid varju. Tort mullist on siis veel jäänud meelde, väga hästi, see tuli käsk märtsi lõpus siis et tuli viia meeskond Hamburgi. Dortmund asub puuri piirkonnas Lääne-Saksamaal ja Hamburg on siis põhjas. Raudtee töötanud, autotransporti ei oldud ja tuli siis niimoodi see meeskond, ühesõnaga minu käsutuses anti 100 kümnemeheline grupp, mis oli jaotatud siis üksikuteks viieteist- mehelisteks gruppideks, kes siis oma käe peal oma äranägemisel pidid siis kasutama edasiliikumise võimalusi ja jõudma hüpord Hamburgi. Mul oli siis 100 kümnemehelise grupi toidukaardid ja siis selle 15 mehelise toidukaardid, siis me sättisime oma marsruudi niimodi ühes toitlustamispunktist, teise hääletasime tee ääres kõike 15 meest, kui Tõduri tühjat. Sumpasime, sinna peale lasime paarkümmend kilomeetrit edasi viia ja siis püüdsime seal aega ja häda oli leivaga. Ega me ei võtnud tavalist leiba, vaid seda kuivleiba näkke prootimi saksa keeles oli siis. Aga seda oli ka väga palju, ühesõnaga ikka üle 100 mehe leivaga, kus sõda paned ja siis me jagasime lihtsalt külades laiali ja ja ükskord mäletan ahjust parajasti sõitsime autveoauto kastis ja leivalaadung oli kõigil käes, need olid neljakandilised pakid. Ja siis tuli noorpaar nii pulmarakendusele kõik saabudes siis loopisime teda. Seda leivapakikestad, lehvitasid võimalus, meil on lihtsalt palju seda leiba. Paari nädala pärast jõudsime siis Hamburgi. Ohvitserid pidid siis tagasi tulema, aga mitte torkmanivad sinna lähedusse. Pisike linnake Bolton petteli lenn. Siis ta võib-olla ei tohiks nädal või rohkem läks mööda, kui ameeriklased saabusid sinna. Meid oli võib-olla üks, 15 või natuke rohkem vist ohvitseri seal kasarmus olime seal. Tavaliselt võib-olla siin tuleb sakslasi, suured kasarmud, et sakslased oli ka seal ja võib-olla läheb siin mingisuguseks madinaks lahti ja läksid siis eelmisel õhtul oli teada, et juba järgmisel seal Lääne-Saksas üldse mingisuguseid lahinguid ei olnud, sakslased läksid eest ära ja ameeriklased marssisid järgmiseks päevaks sisse, et me mängisime bridži magama ei heitnud, ootasime, ei teadnud ka, mis ajalehte Ameerikast tulevad, aga siis hommikuks tulid ameeriklased ja nii sattusime siis Ameerika sõja Ongi. Esimene kohtumine ameeriklastega. Kuidas see oli esimene oli paali neeger sõdur, kes siis tuli, seevastu ma andsin siis oma püstoli talle ära. Ja mul oli ka see Venemaakaabel alles, andsid küll tal oli hea meel teadlikel rolliga, revolver see oli hästi, küll ta siis patsutas mind ja tänas selle eest siis toimetada pätipäid autoga edasi. Ühte moffest oli see arvatavasti mõni mõni laager, ühesõnaga Barakidest koosnev laager. Ja lastis ühte barakki sisse astuda ja paluti kohvrid korraks ja panna ja edasi liikuda. Panime kuulekalt oma asjad edasi, astusin veel mõned sammud edasi, nägime ei, siin on neid maha valatud, kulusid kohe barakk pungil täis ja siis oli selge, et neid asju mehe enam ei näe. Kohe kargasid mehe ohvitseri juurde ja seletasin ära, et me oleme kodumaata inimesed, ainukesed kodumaa mälestused ja pildid, mis mul on, tulid seal portfellis. Ja ma ei tahaks nendest loom, kas te lubate, et ma lähen? Jajah, minge otsige kõik poisid tulid ka. Hakkasime sorima ka selle ajaloolisi uudiks oli üsna tühjaks valanud kõik meie portfelli, mehe kohvrid, seal üsna suur uni kandist tuhnida. Ma otsisin just pilte, mul oli filmid kõik kaasas, mis ma olin teinud ja pildid ja otsides ÄKKI ÜKS koputab mulle õlale, vaatan ülesse. Üks neeger, suur sigarikarp käes, ulatab olnud, no tänaseid, mis siis ikka natuke aega veel sorisid, koputab uuesti suur juustukera. No kuidas sa ei vaata, vast vast. Ja ta tahtlik oli nõva leidsin peaagu kõik oma filmid ja pildid üles oma portfelliga ja üks teine mees on leidnud mobiibolijaid, seepärast kulus sõna vangilaagrist täitsa ära. Ja siis saadeti läbi Belgia või Hollandi, Belgia. Põhja-Prantsusmaale puuri. Kas ülekuulamisi oli, ei olnud, seal puuri jõudsime ja siis seal varsti tehti väikes sellektsiaal. Sakslased eraldati ära ja teised meid nimetati siis idaalade rahvaks. Meid eraldati sakslastest ja pandi siis venelastega ühte laagrisse ja see oli ka telklaager. Nelja inimese telkoni veetsime magaba, võtsin vabaohvitseri säärikud. Magasime hommikuks hommikuks. Ja kes seal kõik olid läinud? See oli esimene tutvus siis venelastega siis läksid, mis, kuidas panna. Jama. Mees oled, läksime siis sinna. Ameeriklased ja siis anti meile, tähendab Ameerika sõjaväe saapad nööritavad saapad, aga üsna varsti Patibeetsis Ameerik ka sõduririided anti välja, püksid, pluus, pilotka, ainult et piloot ka, et oli viisnurk maalitud ja ja pluusi tähisel ka punane viisnurk. Ja pandi meid rongile ja sõitsime läbi Prantsusmaa Vahemere äärde Massey lähedale. Ja seal selgus, et toimetatakse kõik päevadega Odessasse. Oli jälle kohe kiire venek naabri komandandi juurde ja seletasid, et meie venelaste eest põgenesime oma elu hoidmiseks me ei taha Venemaale tagasi minna. Oligi jutt lühike, eraldati meid ära. Jugoslaavlaste rõngad lastega ja teiste Kesk-Euroopa rahvastega ühte laagrisse. Palju selleks ajaks eestlasi kokku löönud. Ma usun, et meid olid siis ikka 15 ümber võimeid, pilu tuttavaid oli seal väga vähe. Lennuüksuse mehed üksuses oli väga vähe ja neid oli vist üks viiekesi või midagi sarnast, olime, aga oli seal teisi. Ah, kälimehe vendagi, kruusmäe, leo venda, nägin seal selles laagris. Nii teid eraldati ära alati ära, jah. Aga õnneks või õnnetuseks oli meiega koos Peipsi-äärseid venelasi vene rahvusest, kes olid siis 40. aastal miilitsasse tööle läinud ja saksa ajal siis nagu vangi võetud ja Saksamaale tööle toodud vatsu panevaid natsid nagu vabanenud ja need olid nad siis ka ameeriklaste Oll etest, aga meie tahame ikka Venemaale minna. Oleksid siis uuesti komandandi juurde. Siis tegin talle selgeks, et meiega on, need olid sihuksed kaheksa või üheksa meest, ma arvan, nii täpselt ei mäleta. Natuke vanemad mehed, kui meie olime. Seletasin ära, et venelased, adveneminemine, Asso nad on siis Venemaal sündinud Venemaal elakas. Ei, nad on Eestis sündinud Eestis elada, aga rahvuselt Adele heidik seda asja ei ole. Nüüd mu vanemad on ka Saksamaal sündinud, mina ise Ameerikasse ameeriklane, ega sakslane, siis ma ütlesin jah, aga nad on ikka kommunistlikud meelestatud ja meil ikka tehakse vahet, kas ta siis on eestlane venelane ja nad tahavad minna tagasi Venemaale. No hea küll, kõige pange, rivistage mehed ära, ma tulen ise, teen selle asja selgeks, tuli ja küsis, kes venelane tahab Venemaale minna, astugu Sammet, eestlane tahab Eestimaale minna. Jäägu paigale, mitte keegi ei astu ette. Baseleta meile uuesti, et öeldi ju, kus tahab minna Venemaale astuge ette, miks te ei astu, ei too, kui Eestimaale saab, ega siis Venemaal ei taha, pinna vastasid mulle oligi Ameerikat, mis te sissekate, venelased, kõik tahavad Eestisse minna. Ja jäigi seekord i ma olin, kasutasin siis igat võimalust, et sinna laagrisse ükskõik kes Ameerikas ohvitser, vöörides inglise ohvitser, kes tuli seda aga see vaatama igaühega tahtsid jutule saada ja teada saada, kas läheb sõjaks venelastega või ei lähe ja kui paika said selgeks, ei nad seda teevad, siis ei olnud veel sõja lapsaabud. Nad sõdivad alt, niikaua kui saavad venelastele aja ulatusid sõda lõppenud, siis ma mõtlesin, seisis muud üle, kui tuleb oma käel minna tagasi. Seda juba otsustanud südajand hoopiski rahu, kuidas maa täis, terve tugev vees jätsid oma pisikesed lapsed venelaste küüsi jäise, ole tissid. Marjul ja mine tea, kas neid, mis vanaisaga vanaemaga, juhtum, mis nendega tehakse, köidetaks nad kõik, kuramus, viimati lähen tagasi ja nii ma siis otsustasid ja siis juba varsti. Anti, sa lähed nüüd nõndanimetatud vere sõjaväelisele missioonile loba külastada laagreid ja tegid oma propagandat, seal öeldi muidugi, et kõik on andeks antud. Ootab ja mõnuga tagasi. Mul oli muidugi selge, kurba olid ju vene, nende sõjaväes arvatud, eks ole, nende sõjaväe hulgas ja hüppasid metsa sõdisid nende vastu, vooditapule andeks annavad, aga muidugi arvestasin, et neid pidusuguseid on ju mitte tuhanded, vaid miljonid. Oli kuulda Flas soomlastest ja kõikidest nendest. Nojah, ja paljud noored mehed siis, kes tundsid koduigatsust ja ütles, et jah, et aga äkki on patsient ei, andeks pole antud, midagi tuleb nagunii läbi Siberi, siis saab ükskord koju. Aga millal see juhtuda, et mina arvan, et et üks viis aastat ehk ehk kulub selleks. Ja tegelikult ei olnud siis tagas pööraid rohkem, kui me kahekesi leitnant Saunep oli? Ta oli Eesti ajal õhukaitsegrupis, aga tema oli küll niisugune lootusega, et kindlasti saame kohe koju ja tehtabelbidagi pahandust. Ja niisiis me pöördusime tagasi Fongiga, küll loomavagunites oli siis terve suur ešelon, kes siis laaditi mehed, eestlased, kes maha jäid vaatest, kopli hulluks näid. Asso seal rongis oli veel üks öösel vist esimesel öösel ärkasin ülesse, igavest sebimine käib, vaatan vaguni rahvas, kõik tulevad suured kastid, elad need olnud toidukastid, naaberrööbastel seisis Ameerika toiduainete prom ja siis oli valvepost ka väljas, aga volvo post oli selleks juhatus, ots. Selles vagunis on lihatoidud, aga riskid on kohvi ja, ja niuke asi ja teeme siis varustasid. Ja Saksa ja Lääne-Saksa piiri peaks tasuma ja ei olnudki natuke aeglasem mööda, kui kutsuti nimeliselt välja mind ja soolapit kutsuti kah lätlasi ja leedulasi, kes olid ka Saksa sõjaväes olnud ja siis nägin ka nende väljakutsujate juures seisis üks is meie vere Peipsi-äärne mees, kes siis oli nähtavasti, et mul ei olnud selle vastu midagi, sest ma oleksid niikuinii ennast üles andnud. Ta Nokovanatused muidugi seda võimalust ma võiks ju vale nime all minna ja aga noh, lõpuks ma tahan ikka oma laste juurde minna ja selleks ma tulin, seisus ei saa ju niimoodi elada, et aga tervis, aga miks ma ei võiks sealt Siberist läbi käia, niikuinii ei tule tagasi. Ja kohe pandi meid Saksamaal seal Eisenachi linnas vanglasse sisse. Seal ülekuulamisi toimetatud kamber oli väga täis. Ja kaks nädalat vanglas tuldi, öösel paluti asjadega välja tulla. Ma kartsin, et ei tea, misjaoks nad öösel siis äkki niuksed transpordi teavad, et meisterdama päi veidi saatesse ja seal olime kõikide teiste Repatriantidega koos, ühesõnaga kes olid juba revolutsiooni ajal Prantsusmaale põgenenud ja nüüd koduigatsus, kutsus kodu venelasi ja ja naisi ja lapsi, kes seal kõik oli, olime jälle pekkis, võiks ülekuulamise, ei olnud ja niimoodi siis tapp. Vabal viidi meid kuni Ida-Preisimaale välja. Vahepeal olid siis kaks Rida tüdrukut. Saurep oli hästi turd. Hästi tugeva välimusega mees, ega mul ka nii väga viga, sel ajal oli ta üsna paras keskmise välimusega poiss. Ja kaks vene tüdrukut, kes siis ka olid Pariisist kinni peetud. Nad ei tahtnud Venemaale minna, aga seal olid vastavad püüdjad ametis. Nendega kohtusime Andres ka, kes olid seal venelasi püütud Bordellidest ja ja kus nad ka mujal tööl. Mehed, mehed ja ka sõjavangi langenud. Tarmukad abistamas sadakond kaasmaalaste välja otsimine Venemaale saatmisest ja ise said siis viimase satsi saadetud kandidele endale kah kohe 10 aastat tõrja ja olid laagris. See selleks, aga siis seal ja aga see viimane laager siis seal Ida-Preisimaal see laager, seal olid puruks lastud pommitatud saksa küla, kus siis olid ainult ahervaremed. Ja noh, tee siis Sauleppida, seal kombineerisime päikesekatuse, sest materjal ikka üht-teist leidus, nüüd saime katuse, seal leidsime ukse, leidsime akna ja ma ei tea, mis see oli üks mõni ait, mis võis olla ja tüdrukud käisid tegelikult tüdrukutega suured kohvrid ja sellepärast vist meie hoole alla andsid, ütles, et kui need hakatakse Venemaale kui bee, lähme Venemaal, et siis nagunii tulevad rongi röövima, et siis peaks neil ikka mõni kaitse olema, virust kaitsjat, saad Solpistamite pinud, kutsuti Ühel päeval välja ja löödi kohe üksipäini keldrisse pärast natuke hiljem siis lööd teise keldrisse, kus oli venelasi. Vangistatuid. Ühe puhul, mis jah, väikese kuulamisi oli, aga väga lühidalt, jah. Ja pärast välja, et need ei olnud keetma, ei olnudki vangis, ma ei tulnud selle peale üldse. Ja siis saadeti tapiga edasi. Podolski is on siis Moskva lähedalt? Minu käest ma jõudsin sinna, kuskil tuli aastavahetusel. 45 46 46 Eatodonski. See oli siis jah, deebet nagu filterlaagriks, valvurid olete, igal pool jääb, traataiad olid ümber ja viidi tööle sinna ja konvois Hotel. Aga siis märtsis, 11. märtsil võeti siis müts töölemineku sabast maha ja viidi eeluurimisvanglasse ja seal siis minu tulevane juurde ja ütles, et me oleme sunnitud teid natukene kinni pidama. Ma ütlesin, et mind peetakse juba esimesest septembrist, pealegi IŽ täitki praegu olles õige vahistamine, see juurdlus käis, tunnistajaid, põld, kuigi jah, Tallinna oli saadetud järelpärimine ja Tallinnas see oli siis tehtud protokoll, kus siis minu ema ja õde tunnistasid, et poeg ja vend Valdo Kopli. Kas ta oli Saksa sõjaväes ebaei, mina ei tea, et ta peegolhoosi elanud ja kui ta meile tuli, siis ta riideid been aedia juurde andis siis selle üle, kumb see oli eesti keeles, et oligi, oli pantalgitud venekeelse üle kuulajaadis, võttis silma märjaks, kui nägin ikka kohe ema juttu ja see toogudes. No aga, mis te siis arvate, mis siis üks ema peaks oma pojast rääkima? Nojah, ja siis tuli see kohtufarss ja anti 20, kus kohus oli Podolski sealsamas eeluurimiskinnipidamiskohas sealsamas Olisse jõudluse sadamas oli see kohus ka seal sõjatribunal Sõjatribunal ja küsiti Sist imeja toolite Saksa sõjaväes, olin liber Kopli Kopli lendasite lendasid luurelendu, tegid luurelendu, tegid, te olite spioon, siis seal ei olnud? Jah, ma olin vormis ja kohe ikka päris sõja väelaseda. Täitsin luurelennu nagu teiegi, sõjaväelased, kes vormi kannavad, need ei ole spioonid. Hüva, Misso, teie viimane sõda punktis no siin on selge, et 10 aastat avatakse ilma viimase sõdad, mõtlesin, et teed seda vähem, hall hävitasid, üks suits naersid ka selle peale täitsa lahkelt. Ajasid suitsu, andsid suitsu ja palusid koridori, läksin koridori. Valvur andis suitsu peale tuld. Noh, võib-olla pool pabeross, pabeross, Schmidti sigaret, pool paberdisain ära suitsetatud, kui kutsuti uuesti sisse khati Fazzat sellest saanud katset katset, seda nagu ei osanud oodata, et vaata, aga ta ei tunne, noh, võib-olla isegi uhke olinete peetika pindadel tähtsamaks, kui ma ise arvasin. Sedasama valvur, kes mulle eneses suitsu peale tuld andis, küsis kuidas läks. Hästi. 20 said, 20 tuleb ahistusi jänes siin, sulge paber. Kirjuta armuandmispalve. Ma ütlesin ei, ma ei kirjuta. Kas sul lapsi ei ole, seal on küll, kas seal lapselaste peale mõtlesin, mõtlen küll, aga ei kirjuta, ja ühesõnaga ma olin, mõtlesin, et ega teie valitsus ei kesta seda keebeetiga, seda kahtekümmet aastat ka. Ja kirjutanud pärast muidugi jah, kui kui hakkas tulevikus vangidele hakata andma niinimetatud arvestuspäevi. Ja, ja siis ma läksin 10 aastase karistuse poolikul ka varem lahti saanud, kui nüüd sai selleks