Kui sa kedagi intervjueerinud, kas sinu jaoks on tähtis ka, kummal pool kätt esineja istub, ei ole absoluutselt, mina istun sinu vastas ja kui ma Lambi sulle näkku näkku suunal, siis on nagu nagu ülekuulamisel. Ütle, Raivo, kas sa oled käinud ülekuulamisel? Ei ole aga kohtus küll kohtus käinud. Sul on kohe mitu asja pooleli vä? Pooleli on praegu ainult üks asi. See on see laineid löönud kohtuprotsessid gene Malle Aleksius ega 14. jaanuaril teatasid uudisteagentuurid, et Isamaa pressiesindaja Malle Aleksius on kaevanud Raivo palmaru kohtusse. Noh, see on tegelikult selline suhteliselt kummaline kohtuskäik, sellepärast et et noh, 13. õhtul hilisõhtul tehti teatavaks aasta ajakirjaniku valimise tulemused ja nii tervitati mind siis järgmisel hommikul võistlejate poolt. Kusjuures uudisteagentuurid, see 15. hommikulehed teatasid sellest ku sündinud asjast, et on antud kohtusse. Tegelikult anti hagi kohtusse alles 23. jaanuaril. Kusjuures agi on nii kummaline, et seal näiteks On juttu hoopis mingist selle aasta novembris võib-olla ilmuvast artiklist ja nii edasi. Noh, tegu on minu meelest täieliku naljaga. Sina ei olegi nagu midagi teinud. Noh, eks ma eelmisel aastal muidugi ühe artikli Liivimaa kroonikas avaldasin, aga ka see, mida ette heidetakse. See küll ei ole leidnud kinnitust ja linnakohtuprotsess lõppes minu võiduga, aga hageja on edasi kaevanud ja eks ta siis jätkub. Muidugi ma pean ütlema, et selline protsess minusugusele inimesele on väga kulukas. Sest ma olen tavaline palgasaaja, võib-olla on see eesmärk lastega käia? Hea advokaat, väga hea. Parim võimalikest, ma arvan, Aivar pilv ja ma pean temast kui inimesest tõesti lugu. Nii et see on siis ainuke protsess, õnneks. Noh, neid on olnud varem ja siin ma kirjutasin ükskord ühe viljasalve loo Selle peale esitati ka kohtusse hagi au ja väärikuse kaitseks ja nõuti. Ma ei mäleta, kas see oli väljaandjalt või minult pool miljonit aga see protsess lõppes edukalt. Kas sina oled ka kedagi kohtusse kaevanud? Seni ei ole, aga vahel on, need on väga mis sind tagasi hoidnud? Ajapuudus. Kriitiliste lugude kirjutamisel peab alati valmis ilmselt olema selleks, et, et ühel päeval kohtukutse on su lauani. Jah, no mul ongi selline komme, et ma kogun dokumente ja hoian neid ka alles. Seesama viljasalve lugu ilmus eelmise aasta veebruaris kohtusse kaevati asi vist septembris või oktoobris aga õnneks olid mul need vanad dokumendid alles ja eks ma siis esitasin need kohtule. Kui ühelt tuntud inimeselt küsiti, kuidas tema vaenlastega võitlete vastas ta. Kahjuks peab tihti järgima kõne käändu, issand kaitse mind sõprade eest, vaenlastega saan ise hakkama. Kas teil on tulnud oma sõprades pettuda, küsib keegi. Ei ole, sõprades ei ole tulnud mitte kunagi pettuda. Kord olen pettunud ühes inimeses keda ma aitasin ja kellega ma tegin koostööd, aga kes noh, minu meelest täiesti ilmaasjata reetis mind, aga noh Ma ei, seda inimest ma ei saa, tahaks nimetada jaa. Pärast seda meie tutvus lõppenud on seal palju. Mulle endale tundub küll, et on, tähendab minu eas inimesel ei ole vist enam noh, selliseid inimesi, keda võiks nimetada päris sõpradeks. Üks selline inimene oli advokaat Toivo Laos, kes teatavasti tapeti, see oli mu lapsepõlvesõber. Aga mul on üsna palju häid tuttavaid. Kuidas vaenlastega on? Tundub, et ka vaenlasi jätkub. Noh, minu ameti ja võib-olla ka minu iseloomu puhul on see paratamatu. Järgmine küsimus. Skandaalid on Eestis igapäevased asjad. Tihtilugu on skandaalidega seotud kõrgetel ametikohtadel töötavad inimesed. Kas teile tuleb meelde mõni lugu, kus skandaali põhjustanud härrad või daamid oleksid oma vigu avalikult tunnistanud ja vabandanud oma käitumise pärast? Mul ei tule meelde ühtegi sellist lugu, kus oleks vigu tunnistatud ja vabandatud. Võib-olla mälu petab, võib-olla on olnud inimesi, kes on vigu tunnistanud, aga vabandamist ma küll ei mäleta. Saksa satiirik Karel diskeevitš on kirjutanud. Kurjategija tuleb kuriteopaika tagasi ja poliitik valitakse uuesti. Kuidas teie suhtute sellesse ütlusesse? Noh, ma ei julgeks muidugi poliitikuid kurjategijatega võrrelda, poliitikuks olemine on reeglina üldiselt väga raske, amet eeldab kutsumust. Tõsi Eestis on paraku Riigikogus loodud põhjendamatu muid soodustusi ühiskonna muude liikmetega võrreldes uute personal, pensionäride süsteem ja seetõttu on Toompeale sattunud ka inimesi, kes oma loomult poliitikud ei ole. Aga ega nad ei ole ka kurjategijat. Poliitikud jah, valitakse tagasi, kuigi tagasivalimisel on ju ka oma omad põhjused ja oma süsteem, aga see on vist pikem. Kas sina oled rahul nende poliitikutega, kelle poolt sa hääle andsid? Mitte absoluutselt, aga, aga ma ei ole niiska pettunud. Sinu käest on küsitud siin õige mitmes kirjas. Kas sa oled vasakpoolne? Päris kindlasti ei ole, Eestis on ju vasak ja parempoolsusega asjad ka võrdlemisi kummalised, suurem osa eestlasi ei kujuta ette, mis asi on vasakpoolsus, mis asi on parempoolsus? Meil peetakse sotsiaalse või sotsiaalsuse rõhutamist vasakpoolsus, eks, mis on täiesti jäme viga? Noh, mina ise arvan, et ma oma vaadetelt olen tegelikult Kristlik-Demokraat ja see on noh, ikka parempoolne suund, mis väga rõhutab sotsiaalsust minu niuksed, poliitilised ideaalid või noh, arusaamised poliitikast on päritud pärit tegelikult Saksa Freiburgi koolkonna ideedest see on sama, kust kasvas välja kantsleri Gerhard seal. Teised sellised noh, väga huvitavad mehed. Kas sa praegu kuulud mingisse? Ei, ma olen ühes parteis piisavalt pikalt olnud, et, et uuesti seiklema hakatud Üks kuulaja küsib, kus sa hoiad oma NLKP liikmepiletit ja Leningradi kõrgema parteikooli diplomit. See diplom on mul kodus, seal ma õppisin ajakirjandust. Partei liikmepileti andsin ma, kus üsna kurja kirjaga. Ära. Ennornoschillarile. Keegi küsib, kui kommunistid peaksid uuesti võimule tulema, kas see on teie jaoks isiklikult krahh? Ma arvan, et nad Eestis võimule ei tule. Miks sa nii kindel oled? Ja ma olen kindel selles noh, seetõttu, et see viiekümneaastane kogemus ilmselt on siiski eesti rahvast piisavalt õpetanud küll, aga Eestis on tõepoolest üsna palju probleeme, mille pärast ma praegu olen vägagi mures ja ma kavatsen lähiajal kirjutada ühe pikema oma, millest lausa programmilise loo pealkirja all heaolu kõigile. Ma nimelt arvan, et Eesti poliitikas praegu rajatakse alus väga ohtlikele arengutele. Mõneti on põhjus eesti poliitikud kehvas teooria tundmises, aga mitte ainult. Aga see on jälle pikem võtta ka luba, et ma selle selle ära seletanud. 1944. aasta juulis Brenton muud siis USA-s toimus üks majanduspoliitikute juhtimisel, et niisuguste rahandustegelaste koosolek, mis määras ära tegelikult Euroopa sõjajärgse majanduspoliitika põhisuunad sellel põlvkonnal, kes seal otsuseid vastu võttis, olid kolmekümnendat aastat, et majanduskriisi kogemused, sõjakogemused, need mehed teadsid väga hästi, mis viib poliitilisele ebastabiilsusele ja mis muudab rahva. Noh, eks ole seiklejatele või temal koogiteoks üsna kergeks saagiks ja see on nimelt see, kui ühiskonnas ebavõrdsus läheb väga suureks sellele tegelikult Bretton Woodsi otsustele, mille järgi muide rajati IMF põhinesid peaaegu kõik noh, sõjajärgse niukse Euroopa ja Põhja-Ameerika majanduspoliitilised otsused selle järgi, Truman võttis vastu, näiteks toimetati tšai Äkt. Euroopas tekkis toosama sotsiaalse turumajanduse õpetus. Mille, mille eesmärk on tegelikult olnud dialu kõigile, tähendab, et niukses majandusvõitluses on võitjaid, on kaotajaid, ükski normaalne ühiskond ei saa lasta asja areneda nii kaugele. Ta ei tuleks liiga palju. Eestis on praegu kaotajad umbes 40 protsenti rahvastikust. Ja noh, need inimesed teadsid väga hästi, millega see lõpeb, seda poliitikat Euroopas ja maailmas järgiti kuni esimese õli või naftakriisini 73 74. Pärast seda on noh, loobutud nihukesest kentsi õpetusest, Medegents oli üks tuntud majandusteadlane, oli tollaste otsuste üks suuremaid ideolooge, on hakatud, hakati ketsi kentsi õpetusest loobuma ning praeguseks on jõutud niisuguse majanduspoliitika, mida on sõnastatud Washingtoni konsensuseni on väga lihtne, tähendab kõva raha tasakaalus eelarve vabakaubandustoob automaatselt majanduse õitsengu. Ei pruugi niimoodi olla, selle vastu on välja astunud nüüd viimasel ajal väga paljud tuntud majandusteoreetikud nende seast, noh minu üx nihukesi suuri lemmikuid Paul Krugmani Kes toovad näiteks, kas või Jaapani, kus tegelikult inflatsioon siiski võrdlemisi suur tasakaalus eelarvest ja nihukesest väga stabiilse raha poliitikast ei hoolita ja selline riik on majanduslikult tegelikult edukam, areneb kiiresti peale selle needsamad ütleme, Euroopa ühenduse riigid või Ameerika arenesid kuni 70.-te aastate seitsmenda, kolmanda 74. aastani kiiremini pärast seda. Tegelikult praegune poliitika on kasulik teatud kihile kyll, kes on kogunud kapitali ja noh, kes seeläbi suudab hoida seda, selle kapitali väärtus enam-vähem muutumatuna. Aga see ei loo väärt juurde uusi väärtusi ka Eestis me võime ju näha tegelikult kuidas kõige paremal järjel on just noh, inimesed, keda võib nimetada rantjeeks pankade õitseng ja nii edasi, samas näiteks töösse on väga halvas seisus, aga see on see, mis pakub inimestele tegelikult töökohti, iga normaalne stabiilsust, tagavühiskond tegelikult ikkagi peab mingi osa võitjate võidust ümber jagama. Ja see ei ole vasakpoolsus, seda leiab täpselt samad kristlikest demokraatlikest õpetustest. Kas mõni võimu esindaja või firmategelane on palunud teil kirjutada lugu temast kui heast juhist? Selliseid palveid on olnud, aga ma ei ole seda kunagi teinud. Küll olen ma paaril korral iseenda initsiatiivil läinud teatud firmadele. Noh siis, kui näiteks Esolly niuke esimene skandaal oli, siis ma kirjutasin ühe uurimisloo noh, nii nagu mina sellest nendest erastamisasjadest Eesti Kütuse asjadest aru sain. Teinekord oli näiteks siis, kui ma kirjutasin püssi tehase võlakirjade kokkuostmisest, kus püüti lihtsalt erastatud firmale ära teha. Samas on see selline firma, mis annab oma piirkonnas inimestele tööd ja on tõesti üks edukamaid firmasid. Nüüd selline kiri kui üks ajakirjas. Neid esineb pidevalt erinevates tele ja raadiokanalites ja lisaks kirjutab ka ajakirjades ja ajalehtedes. Tüütata varem või hiljem rahva ära. Sama lugu võib juhtuda ka meie staaridega jutumärkidesse staarid pandud. Kui pea iga nädal ilmub ühest ja samast inimesest ajalehes lugu hakkab see lihtsalt vastu. Mida teie arvate sellisest olukorrast? Ma arvan sedasama ja olen ise püüdnud oma esinemisi üsna piirata sest noh, ettepanekuid esineda kas või sellistes saadetes nagu tänane on ju ikka ikka olnud, aga, aga ma ei ole neid võimalusi kasutanud tõepoolest. See, mis mul öelda on, eks ma kirjutan selle ju iga päev ära ja pole, pole mõtet. Peale selle ma nüüd maikuuni teen kord kuus ühte telesaadet veel, aga aga noh, selle tegemise initsiatiiv ei tulnud ka minul. Kuidas nendesse Stahli lugudesse suhtud? Üldiselt suhtun kehvasti, reeglina ei ole need head lood. Võib-olla nad isegi nende inimeste suhtes ülekohtused, noh, nad on ülekohtuselt pealiskaudsed. Kuulamegi nüüd laulmas ühte staari, sinu lemmikut Krist read. Jätkame saadet persona stuudios vastab kuulajate esitatud küsimustele ajakirjanik Raivo Palmaru. Millise kriitilise loo kirjutamisel on info kõige raskemalt ja aeganõudvalt kätte tulnud, küsitakse. No kõige rohkem või kõige kauem olen ma materjali kogunud rublamüügi kohta. Kui ka siis 94. aasta augustist alates, ma olen ikka aeg-ajalt kirjutanud sellel teemal ja nüüd on vahepeal tekkinud veel uusi dokumente, mootor. Ma olen kuulnud inimesi ütlemas, et mis Palma, sul viga, talle jookseb info väga lihtsalt kätte, tähendab see seda, et teil on oma agentide võrk. Ei ole agentide võrk ja informatsioon ei jookse ka ülearu lihtsalt. Tähendab noh, igal ajakirjanikul on ju oma tutvusringkond ja informatsiooni tõesti tuleb üsna palju, aga kõigest huvitavast, millest tahaks, ei jõua teha ja peale selle siis kui püüad niimoodi rohkem teha, siis paratamatult oled pealiskaudsem. Kas altkäemaks on seal pakutud? On pakutud see raha selle eest, et ma kirjutaksin mõned lood mõned selle pakkumise peale, mõned lood on jäänud kirjutamata sellesama pakkumise pärast. Mõned lood on kirjutatud, aga ilma selleta, et raha oleks võetud, sest ma tean, et on Eestis ajakirjanik ja ma arvan, et mõnel juhul ma suudaksin seda ka tõestada, kui asi selle peale läheks. Kes on võtnud raha, aga noh. Ma arvan, et pärast seda enesest lugupidav inimene ei saaks lihtsalt tehtud. Kas sind on ähvardatud anonüümkiri oled saanud? Hõlmatud on muidugi aga ähvardatud ei ole, tänapäeval toimitakse ju teistmoodi. Et paljud inimesed ei, ei kujuta seda ette. Noh, on olemas inglise keelses ringis termin, vabandan nüüd rätt, faking mida nimetatakse seal niuke vastastele ära tegemine ajakirjanduses ja vot sedasama Niukest tehnikat kasutatakse Eestis ja Eesti ajakirjanduses väga palju, seda on kasutatud ka minu vastu, seesama Aleksiuse kohtuprotsessiga seostub, aga noh, mina olen muidugi siin väike tegelane Nende asjade kohta on Eestis paaniate või laimukampaaniate kohta on ju suuri näiteid. Suurim kampaania korraldati muide Einselni vastu omal ajal uurisin ka natukene selle tehnikat ja ma vähemasti tean, kuidas see alguse sai ja kuidas see käima lükati, toome viima mõne viimase aja näite. Teisipäevastest lehtedest võisime lugeda sellest, kui halvad on mõned erakonnad ja kuidas nad on oma augu otanud, kes hääletasid Villu Reiljan ille umbusalduse avaldamise vastu. Ja kui eetiliselt on käitunud need, kes olid umbusalduse avaldamise poolt. Enamus inimesi aga ei tea, et nädalavahetusel enne seda ja isegi esmaspäeva hommikul pakkuda Villu Reiljan lille ja Maarahva erakonnale kompromissi. Pakkujaks oli muide kolm inimest Reformierakonnast. Et Reiljani asi lõpetatakse ära. Kui maarahva erakond hääletab riigikontrolli väljatoomise poolt Eesti pangast. Ja noh, siis tehakse ka riigikontroll lolliks, sellepärast et selle umbusalduse avalduse taga oli tegelikult riigikontrolli akt, mis puudutas luua metsakooli kontrollimist. Et riigikontroll tehakse lolliks, need mehed vastasid ei. Ja noh, siis tulemused olid sellised, nagu lehtedest lugeda võisime. Kas on pärast teie artiklite ilmumist märgata, et asjad on paremaks läinud, on teil tagasiside? Küsib keeli. Ei ole paremaks läinud, tegelikult olen ma selline tanki. See on asja muide üks pool, aga teine noh, ma saan nende küsimuste iseloomust aru, et minu niukseks põhitoodanguks peetakse neid uurimislugusid. Tegelikult ma ise kõige suurema huviga kirjutan hoopis kommentaar. Kas teil on oma versioon Estonia hukkumise kohta? On küll jaa, sellega ma praegu tegelengi, ma loodan järgmise nädala algul üllitada Sõnumilehes pikema loo Estoniast. Siin on ju kaks versiooni, tegelikult, mis on käigus üks on see, mis, mille esimest korda, millega esimest korda tuli välja eelmise aasta mais või oli märtsis ajalehes Segodnja Felixi nimeline uurimisgrupp, kelle taga teatakse olevat Vene eriteenistused. See on see, et laeval oli Felixi versiooni järgi oli laeval Narkootikumid roin täpsemalt ja peale selle 40 tonni koobalti poole sõidu pealt maalt hoiatati selle versiooni järgi laeval olevaid niukseid salakaubavedajaid, et Stockholmis on politsei vastas, et Roy Rajevitadega lisaks sellele taati üle parda lükata ka need autod koobalt. Ja selleks olla tehtud visiir lahti ja lained alles siis murdnud selle visiiri ära. Kui Felixi versioon On ju võib suhtuda muigega, siis täpselt samasugune versioon oli selle aasta aprillikuus, ma ei mäleta enam kuupäevi. Spiegel TV-s, Saksamaal. Ja seal noh, esitas seda versiooni Saksa ajakirjanik Jutta Rabe, muide. Ka selle järgi oli laeval kaks autot, 40 tonni koobalti ja osmiga ja visiir tehti lahti lükata autod üle parda ja seepeale laine murdis visiirid ära. Mina seda versiooni ei usu sel väga lihtsal põhjusel. Et täpselt samasugused vigastused. Estonial oli ka Saiga jaanuaris 1993 laev Diana kaks mida praegu tuntakse Mare Baltikumi nime all, see sõitis Rostocki jälle Rivaal ja sattus tormi ja sadamas leiti, et vist üks lukk oli täiesti ära murdunud ja kaks tükki olid murdumise ääres kusjuures murdunud lukk on ära murdunud, täpselt samuti, nagu on ära murdunud Estonia visiiri Atlandi lukk. Ja noh, siis peaks keegi, hakkame nüüd seletama, et mis siis Diana kahel oli. Tegelikult on. Uurimise käigus ikkagi selgunud kui väheste teadmistega tegelikult konstrueeritakse laevu. Ja kui ohtlikud nad tegelikult on. Ära hirmuta, stagnaajal armastati öelda, et ajalehed valetavad. Kas nüüd kõnelevad ajalehed tõtt? Ei noh, jutt oli sellest Rathangastreilianist ja nii edasi. Tea, kas jagate Edgar Savisaare seisukohta, et Eesti ajakirjandus kuulub neljale viiele inimesele ja et loomingulist vabadust enam pole? Veel ei kuulu teatud monopoliseerimise, katsed on siin tõepoolest olemas. Ja noh, kindlasti on see erakordselt halb, kui tekib meedia kontsentratsioon, see on ka see, mille pärast mina olin üks sõnumilehe algatamise juures olnud inimesi. Noh, ma ei tea, kuidas lugejad või inimesed suhtuvad Sõnumilehes, aga sellise lehe olemasolu eesti niukseks need on küll kõlavad sõnad demokraatlikuks arenguks on tegelikult absoluutselt möödapääsmatu absoluutselt hädavajalik. Meie presidendist on ajalehtedes ja ajakirjades väga vähe kirjutatud. Kas president ei anna intervjuusid, küsib üks kuulaja. Jah, minul on kaks kogemust, olen kahel korral püüdnud saada intervjuud president Lennart Merit. Ükskord sain väga lühikese jutukese, teinekord rääkisime me niisama, aga intervjuud ma ei saanud, ta tõepoolest ei anna intervjuusid. Poola president läks pärast ametist lahkumist tehasesse elektrikuks. Meil muidugi sellist olukorda ei juhtu, aga siiski, kui Eestis lahkuks president oma ametist õige mitu aastat enne pensioniikka jõudmist, millisel kohal sobiks tal teie arvates edaspidi töötada? Mina arvan, et iga riik peaks maksma oma endistele presidenti telepensionit ja nad ei pruugiks või ei tohiks enam pärast seda minna kuhugi mujale tööle. Ma tõesti näiteks ei taha, et kui Lennart Merit tagasi ei valita, et ta järgmistel valimistel näiteks kandideeriks Riigikokku ja hakkaks seal olema asespiiker nagu Arnold Rüütel on praegu või, või mõnes muus ametis. Minu meelest nii ei kõlba. Demokraatiast oli meil veidi juttu, aga need on niisugune küsimus, demokraatia, nagu rasedus, seda kas on või ei ole. Kas Eesti on teie arvates demokraatlik riik? Et demokraatia on alati niuke arengujärgus olev asi, mis ei saa ju kunagi valmis, aga siin on olemas teatud põhimõtet laias laastus need põhimõtted Eestis on täidetud, noh, võimude lahusus ja ja võimude valitavus ja erakondade olemasolu ja nii edasi ja nii edasi. See on kõik olemas, laias laastus detailides on meil tohutu palju asju puudu. Üks noh, rahamaailma tohutu mõju poliitikale on kaasa toonud selle, et tegelikult Eestis selliseid rahvaerakondi ei ole peale sellesama sama oluline nagu seadusandliku täitev täitevvõimu ja kohtuvõimu lahusus on ka näiteks majandusliku ja poliitilise võimu lahusus. Noh, vastasel juhul tagajärjed võrdlemise kurvalt Eestis ma ei näe seda kuskil otsas ja see võib viia mägi vallani ühiskonna kallal. Keegi tahab, võib pidada seda avaldust ka vasakpoolseks, tegelikult on see asi, mida maailmas väga tähelepanelikult jälgida tehakse edasi noh, täiesti ebaõnnestunud on Eesti kohalike omavalitsuste süsteem. Omavalitsustelt, tegelikult puudub maksubaas, nad on riigist sõltuvad. Nagu me ka näeme, aga tegelikult kohalik omavalitsus on alati keskvõimule teatud vastukaaluks alati näiteks Ameerika Ühendriikides, Steidid kontrollivad föderaalvalitsust vastu, kaalus Saksamaal näiteks landid ja pundist regeerung või üldse noh, niuke liidu liiduvalitsus. Eestis seda jällegi ei ole, tähendab, Eestis on üsna palju selliseid jooni, mis tegelikult ei ole demokraatlikud ja mis lubavad seda ühiskonda liiga palju kontrollida. Kui kõik teadvus elada on aegade jooksul tohutult edasi arenenud, siis riigijuhtimise alal ei ole väga suuri edusamme tehtud ja riiki on juhitud aastaid tuhandeid. Miks see nii külon? On olemas üks suurepärane Ameerika kirjanik nimega Barbara tahmann kes on kirjutanud. Me meilgi tuntud Augusti kahurid. Tal on veel üks hiljaaegu ilmunud fantastiline raamat, kus ta jutustab. Ühe episoodi, nimelt Rootsis on tuntud aadlisuguvõsa, uks on Charna ja uksi on aja jooksul olnud väga kõrgetes riigiametites, üks tuntumaid neist oli Aksel uks on särna, kes oli 16. sajandil riigiminister ja oma surivoodil Se Aksel uksenzerna õpetas oma poega või rähtsama pojale. Kui sa vait teaksid, kui väheste teadmistega maailma tegelikult valitsetaks, see on antiikajaloost siiamaani ka praegu on ju Eesti häda ikkagi see, et teadmisi on tegelikult ikkagi suhteliselt vähe ja kahjuks ka Eesti majandusteadus ja ka politoloogia, noh ei ole, ei ole suutnud meie meie poliitikuid kuigivõrd tõsiseltvõetavalt abistada poliitikutel silmitsi selliste probleemidega mille lahendamiseks neil siis igapäevarutus. Esiteks ei jää aega, noh, ma kujutan ette täitevvõimu tasemel kohtumine kohtumise otsas. Ekskalender on mingisuguseid kellaaegu, täiskogu aeg peab midagi lugema, tegema, alla kirjutama, otsustama ja nii edasi. Aga on tegelikult probleemi seesama, mille, millest ma saate algul rääkisin seesama väga noh, üks potentsiaalne, väga suur sotsiaalne ebavõrdsus tagajärjel, Eesti ühiskond võib kujuneda samasuguseks nagu Brasiilia oma. Nad ei ole lihtsalt arutanud neid probleeme, ei ole mõtisklenud nende asjade üle, aga samas ma kardan näiteks, et minu pojad kusagil aastal 2010 küsivad, et paramisega, kus sa olid, eks, miks need asjad niimoodi läksid? Mõni inimene võib su nii meeldivalt p-tähega asutusse saata, et jääd seda reisi lausa ootama. Kas teie olete selliste diplomaatidega kokku puutunud? Jah, muidugi, ega need ei ole halvad inimesed. Minul on omad huvid, neil on omad huvid ja kui need ei kattu, me ei saa kaubale, siis seal pole midagi ootama jääda, siis lihtsalt minnakse sõbralikult lahkuja. Kas sina saadad kedagi kuradile, kergelt või? Tõenäoliselt saadan ja ma ei ole väga hea iseloomuga inimene. Ahaa, mis on sinu kõige hullemad iseloomujooned, mis sa arvad? Noh, negatiivset on palju Tormakas, ma vist olen üsna suur lubaja luban teha seda ja teist ja, ja ja mõnikord ka katsun neid asju teha, aga, aga ma ei suuda sageli kaugeltki kõike, mis ma olen lubanud tegelikult täita. Võib-olla isekas, minu abikaasa, mu klassiõde tegelikult te olete mulle ka mõningaid asju asju meelde, et ma võin üksinda minna kamba vastu või või niukse noh, väga suure seltskonna vastu, tähendab, ma ei karda üksinda jäämist, võib-olla see ei ole alati kasulik. Ja teadlased on kindlaks teinud, et kui mees on abielus olnud 13 aastat, võtate juurde kaheksa kilo. Sina oled kauem abielus olnud, kuidas sinul nende kilodega? Jah, kui ma abiellusin, siis ma kaalusin 75 kilo. See oli just siis, kui ma olin äsja spordi tegemise lõpetada. Meeter 86, aga nüüd ma olen juurde võtnud ikka tublisti rohkem kui 13 kilo. Ütleme nii. Isegi rohkem kui kaks korda, 13 kilo tunneks ennast hästi. Ja see on sinu jaoks probleem. Ei, absoluutselt. Ma ei kuulu isegi mitte kaalujälgijate hulka, ses mõttes, et, et jälgin, kuidas kaal kaal tõuseb. Mina pean seda nõks kõhnuse tagasi rajamist ja noh, väitmist, et niuke tüsedus ei ole ilus, see on tegelikult niuke saledat inimeste šovinism tegelikult noh, minukoguga inimestel on ka mitmeid häid omadusi, ma arvan, et nad on keskmisel, sest heasüdamlikumad ja rõõmsameelsemad Sa istud ka väga palju, eks ole, ega sa ei liigu. Noh, selles asi ongi, sest noh, tavaliselt lähen ma tööle kella 10-ks ja eile õhtul tulin pool 11. Ja nii iga päev enne kaheksat ma tavaliselt kunagi ei lähe toimetusest ära. Liigutses liigud autoga, linnas liigun autoga, jah. Autod pidid olema sinu eriline armastus, on see nii? Ja noh, see ei olegi niivõrd autod, ma olen aastast vist on 78 ostnud, kust olen vähegi saanud kõik võimalik auto katalooge. Ostan kõiki autosid, ajakirju, mida vähegi on võimalik osta Eesti vabariigis. Tähendab ma noh, selles mõttes ma tunnen autonduse vastu suurt huvi. Mind ei huvita näiteks kusagil mootoris nokitsemine. Jaa jaa. Soomes olen ma ka selline, pigem sõidan aeglaselt ja, ja noh, üldse Tallinnas eriti ei taha sõita, sellepärast et noh, siin-seal niuke mobiilterrorism rohkem, mis Tallinna tänavatel toimub, kui autoga sõitmisest tehaksegi imeasju. Aga see on niuke huvi autotehnika autotootmise automarkide selliste asjade vastu. Kas Rolls-Royce on ikka maailma auto number üks? Olen minu silmis absoluutselt ja mina pean Rolls-Royce'i kalleid mürsseedeseid jaaguar noh, kõiki muud seesugust taimlereid täielikuks eksituseks, täiesti arusaamatu, miks inimesed neid autosid ostavad? Noh, praegu hetkel mulle tundub, et minu lemmikmudel Mitsubishi karisma see on niuke 4,3 või 4,4 meetrit pikk suhteliselt noh, uus uus mudel, suhteliselt väikeauto, millel on 1,6 üks koma kaheksaliitrised mootorid, need on üliökonoomsed. Samas on nende autode dünaamilised näitajad väga head. Pigem võib heaks nimetada vot selliseid autosid, kusjuures mujal maailmas elavate inimeste jaoks ei ole nad ka väga kallid. Meie palkade juures muidugi see üks koma kuueliitrine Mil maksab vist 216000, see on minusugusele tehelikus. Ja küsitakse, kui oleksite kõikide Eesti telekanalite juht. Mis te praegustest programmidest ära jätaksite ja mida asemele pakkusite? See kõik oleneb tegelikult võimalustest. Ma ei arva, et Eesti telekanalite juhid teevad midagi meelega halvasti või valesti, pigem on nad seotud nende rahaliste võimalustega. Seepärast on lõputud seebikat, mille nimesid ma isegi ei tea, ma lihtsalt ei vaata neid. Mida ma teistmoodi teeksin? Noh, kaks võimalust, kui oleks rohkem raha, siis oleks ühed võimalused, kui on vähem raha, on teised võimalustega, ühte teeksin ma kindlasti minu meelest. Noh, Eesti telekanalite kanalid kannavad suhteliselt vähe oma sellist avalik-õiguslikku funktsiooni. Eestis on tegelikult üsna palju probleeme mis vajaksid tegelikult nihukest avalikku diskuteerimist, mittehinnangute andmist. Ja ses mõttes näiteks ma mõnes telekanalis seaksin sisse niisuguse suurema diskussiooni saate. Muide noh, oleks ma telekanali juhtma, palkaksin seda saadet tegema hagisseini, kindlasti maksaksin talle katsuksime maksta talle rohkem, kui ta saab näiteks Eesti televisiooni ppi peadirektor enesest oleks tõesti hea heategija. Näiteks igal iga pühapäeva õhtul vaatan satanss shot üks on saksa kanal, mis on taevakanalite kaudu nähtav, seal on ainult Böömega dokim, turg üks selline, noh, diskussioonisaade, kus sakslased noh, niisugused tipptasemel poliitikute ajakirjanikke, kirjanikke, ringis räägivad läbi nädala, kõik suuremad probleemid. Nad ei pruugi leida lahendusi, aga nad teadvustavad lihtsalt nii iseendale kui ka ühiskonnale tervikuna. Kui keerulised, kui mitmetasuvaid tahulised tegelikult sellised probleemid on. Ja noh, kui hagi ei oleks nõus näiteks asja tegema, siis ma paneksin ise selle telekanali pealiku ameti maha ja hakkaksin midagi sellist tegemas. Seda on Eestis praegu tegelikult kõige rohkem vaja. Keegi küsib, kas tunnete, et teil jätkub veel kauaks tahet ja energiat ajakirjanikuna töötada. Ega ma ei tea, see on väga raske amet. Kirjutamine on tegelikult väga raske amet, seda noh, paljud inimesed, et lihtsalt ei tea, arvavad, et kirjutamine tuleb lihtsalt. Vaat huvitav on ükskord me toimetuse suuna lehepuuga ja mäleta Velki, kellega rääkisime sellest asjast, et see oli vist eelmise riigikogu või oli praeguse riigikogu töö alguses. Probleem oli selles, et Riigikokku on ilmunud mitmed professionaalsed kirjutajad aga millegipärast ei kirjuta nemad, vaid kirjutavad need, kes kirjutatud tegelikult ei oska. Et miks see nii on ja põhjus on väga lihtne. Need, kes on profid, need teavad, et see on väga raske töö ja ei võta seda niisama lihtsalt kätte. Minul on näiteks väga raske isegi kirju kirjutada. Sa töötad päevast päeva akendeta ruumist, silmad pidevast arvutiekraanilt, kas see tervisele ei hakka? Ma sellises ruumis töötan, ma suitsetan väga palju, kindlasti hakkab tervisele ka. Praegu tunnen ennast küll päris tervena ja energiat veel jätkub ilma arvutita tänapäeval ajakirjanikutööd lihtsalt ei tee. Mäletan omal ajal, noh ma olen ju noorte hääles ja ajapuldis ametis olnud. Noh, nendel aegadel, kui kirjutati tavalise kirjutusmasinaga noortele aegadel, olid ju ikka väga kõva poiss, näiteks kirjutasid ühe loo nädalas, jajah, praegu ei tule. Seda peeti ka väga suureks jõudluseks. Praegu ei tule selline asi kõne alla, siin on ikka noh, keskmine taks on kolm ja neli lugu nädalas. Üks maailma vanimaid kirjastusi Cambridge University Press alustas aastaid tagasi sõda suitsetajate vastu. Töötajad saavad suitsetada vaid vastavates ruumides ja seal viibitud aja eest ei saanud palka. Kas võtaksite sellist diskrimineerimist rahulikult või otsiksite endale teise töökoha? Keegi? Päris kindlasti otsiksin teise töökoha, ma pean seda tõesti diskrimineerimis, eks. Samasugune diskrimineerimine on ka see, kui ma suitsetan. Inimeste juuresolekul, kes ei suitseta, kuigi aeg-ajalt olen ma sunnitud seda tegema. Ma tean õige mitut ajakirjaniku, kes suudavad kirjutada ainult suitsetades. Ma arvan, et ma kuulun nende hulka. Suur tänu sulle, Raivo, aga nüüd tuleks nende arvukate küsimuste seast välja valida küsimus ja selle esitaja saab siis auhinna. Milline küsimus sulle sulle kõige rohkem meeldis? Kas ajalehed kõnelevad tõtt? Mul on hea meel, et inimesed suhtuvad ajakirjandusse kriitiliselt. Persona saate külaline oli ajakirjanik Raivo palmaru Persona saate auhinna võitis Peep Keller Tartust ja Saadet juhtis Marje Lenk.