Nikolai Kultas, kelle mälestuste teist osa selles saates kuuleme on sündinud 16. detsembril 1908. aastal Tallinnas tegutsenud kubu. Kooliõpilasena andis ta küpsuseksamid reaalkooli juures, et jätkata õpinguid Tšehhoslovakkias. Brno tehnikaülikoolis. Ema surma järel katkes stuudium prognoos ja jutustaja asus koos isaga elama Tartusse. Nikolai Kultas. Ja mina otsustasin, hakkan Tartus edasi õppima, tehnikat, seal ei saanud õppida. Mõtlesin, et hakkan juurat õppima. Läksin Tartusse, kirjutasin ennast Tartu ülikooli sisse. See oli 1932. Ja nagu kiuste hiilinud kusagil kohta. Teie ei leidnud, mina ei leidnud kohta ja isa ei leidnud kohta, olgu, oli väga hea pagar, eks ole, vana nagu üteldi tsunfti, seal lüliti. Ja ei olnud lihtsalt. Rahad hakkasid lõppema ja kitsaks ka Tartus saime Gustav Adolfi tänab endine, seal saime omale ühe pesuköögi peal, saime kahedoolised tillukese korteri, sellest jätkus meile. Selle vastas oli kohvik Ateena. Ja mina siis otsustasin sidemete sooritamiseks astuda Väinlast välja, aga teise üliõpilaskorporatsiooni tähendab meie korporatsioonidele, üldine oli. Sakalas mitte enam rebasenaga lihtliikmena, noh, seal siis oli ühtlasi magister kantandi, kõik oli väga tore, laulan lauluks. Aga kulud on, kuludeks oli vaja ikkagi leida sissetulekud. Ja siis tekkis mul idee, et kuna ma tegin Rakveres kohvimasinaid, lähen pakun mõne kohviku omanikule seda ehitada. Teil oli kohvik kohe üle tänava. Muide, praegu on seal restoran Volga. Selle kohviku omanik oli keegi Johannes Paabo, kellele kuulus siis tol ajal Tartus kaks kino kino tsentraal. Dino metropol, mida enam ei ole, seal ei vasta kivisilda üle jõe. Peale selle kohvik, tsentraal, üliõpilaste kohvik, nii-ütelda ja neid ei ole, need olid raekoja taga, need olid raekoja taga ja ja läksin siis paabu juure audientsile, paabu elas samas majas kohviku peal. Tal oli seal kabinetis, läksin sinna ja koputasin ja esitlesin, kes ma olen ja petsin teate, et ma olen teie kohviku alaline külaline ja aga et miks keedate kohvi nii nagu ei pea keetma. Et peaks keetma kohvi ikkagi üksikute klaaside kaupa. Et see on kofeiin, on rohkem aroomi ja nii edasi ja tema ütleb, et aga kust te siis olete selle jutuga minu juurde, et ma ütlesin, et vot, et ma õppisin Tšehhoslovakkias prognoos ja Tehnikaülikoolis, nüüd tulin Tartu teatud perekondlikel põhjustel ja õpin siin ja olen Sakala korporatsioonis ja aga et kuna seal ma olen harjunud seda kohvi jooma. Aga siin on teistsugune kohvi, maitsevahe on olemas, et te peaksite hakkama nii, kus kohvi maitse parem põleb. Vabavad mulle ütles noormees, et teate, et see on väga tore jutt, mis te räägite, aga mul on sarnane masin olemas, aga ta läks rikki. Keegi ei ole huvi tundnud, selle parandamiseks ma ise ka mitte. Matsin, aga teeme siis niimoodi, et ma seda värki tunnen, et ma siis parandan ta ära, et ma mõtlesin, et, aga no hea küll. Tehtud, kus te olete? Ma vaatasin üle tänava, kohe. Läksimegi siis vaatama, see oli siis seal hoovi peal. Kas kuuria Sarkovil oligi kahviksi firma masin? Ja neid samas tüüpi masinaid vehkisid Tšehhoslovakkias ka seal eriskunsti mingisugust ei ole, lihtsalt aurukatel, eks ole, ja kütuse alla seal on, aga muidugi Itaali käest ära. Nikkel oli maha tulnud kõik ja võtsime käru isaga kahe peale ja kärutasime ta siis sealt kuurist meile. Viisime teise korrusele, kus me elasime, võtsime ühe Too, tegime siis töö, tooks teises Tootsis, elasime selle pesuköögi peal. Tartus, mul oli üks tuttav trummimängija. Läksin tema juure ja tema käest sain siis tööriistad seal Heliviis vutid ja monteerisite selle siis lahti boostasimis ees katlakivist kõik ära nagu kord ja kohus ja siis läksin paber, ütlesin, et osad on vaja ümber nikerdada ja noh, ma pole sellega nõus ja tema kulu ja kirjadega ülenikeldatud ja kokku pandud ja masin tuli välja nagu uus. Ja siis arvutasin paabu, kuhu see üles panna, ja otsustasime siis kohe, kui uksest sisse tuleb Asekud kettalini puhvetilett puhveti leti taha, et see oleks rahvale nähtav olema. Tegime siis kohviproovid ära ja kohvi oli joodav, masin töötas, vabu sai välja kuulutada, et kohvikeetmine välismaa ekspress kohvikeetmise masinaga ja eriti aromaatne ja eriti hea, siis läksime vabu juure ülesse kontorisse ja hakkasime siis arvetigema. Paabu küsis minu käest, et Tänakul taset, masin on nüüd korras ja olen rahul sellega sõita. Et kui palju te siis nüüd arvestasite seda tööd ei ole, sest ennem rääkinud. Ütlesin, et mina olen kulutanud sellest viia nii palju tunde ja inseneritund maksab nii ja nii palju ja otsene töötasu on 280 krooni. Aabitsat väga tore küll, aga 280 krooni. Kas te teate, mis raha see on? See on väga suur raha. Peab ütlema, et inseneri palk oli umbes 150 krooni. Vaatasime jah, aga vaadake, missuguse masinate saite. Kui ta oleks võinud välismaalt hakanud seda tellima, siis oleks teinud mitte 200, oleks juba 700 ja rääkisime ja arutasime. Rääkisime üks tund aega. Mõlemad väga viisakalt. Hoiaksime kokku, papa maksis mulle 230 krooni. See oli juba. Ja mina soovitasin paha pole, aga teate, et lugu on nii, et teil peaksite kohvi keetmiseks tegema vastamast segu. Et mis annab hästi palju tugevat lõhna. Et terve kohvik oleks head kohvilõhna täis ja peale selle annaks hea maitse, et see ei ole mitte ühe sordi kohvi, aga siis mitme sordi kohv. Tema küsis minu käest, et kus teised asja siis tunnete, ma ütlesin, et pagar ja kondiiter on olnud kogu see aeg. Ja siis Tšehhoslovakkias olen sellepärast huvi tundnud, et nii edasi ja ta ütles, et Acasti oleksite nõus sedasorti hakkama siis välja otsima. Ma ütlesin, muidugi olen. Hea küll, hakkame järgmisest päevast, pean. Ma ütlesin, lubage mulle kaks päeva aega, et kolmandal päeval me hakkame sellega peale ja küll ma läksin järgmisel päeval ülikooli raamatukogus, hakkasin uurima, mis kohvi siis üldse on põhiliselt. Et oleks vähemalt selge olema, mis otsast peale hakata. Päeva läbi siis uurisin ja siis oli Tartusis kohvikaupmees Veide, läksin selle juure. Temal oli kõige suurem kohviubade valikul. Aga siis ma olin juba kohvisortidest teadlik ja teoreetiliselt lugenud ja pea oli hea ja rääkisin juba natukene nagu asjatundja, võib-olla. Nii et saime Veidega ja kontakti, Veide sai asjast aru, et sellega võib paabu tema kliendiks saada. Väga tema oli vana spets nagu üteldakse. Ta andis mulle küllalt palju näpunäiteid. Veide soovitas siis niisukesse, kui mina arvestasin jälle teistsugust segu ja siis võtsin veidi käest seal oma 15, proovi igasuguseid ja hakkasin siis selle uue masina veel proovima. No ja tegin seda terve 10 päeva, umbes kahe nädala pärast, siis esitantsipaabule. Missuguseid sordid need koosneb, kui palju see maksab, kui palju see välja annab? Näiteks on olemas kohvisordid, näiteks menaadumis fikseerib lõhna, Etamite pauh laiali ei lähe aga pikemat aega ja muide, see kohvi sortsi kaevatakse sisse laseksite uitama minna. Ja siis, kui võetakse ta aasta pärast välja sealt või kahe pärast siis pestakse ta ära ja siis alles läheb kuivatamisel ja praadimise nii edasi. Ja tuligi välja, et see sort, mis ma siis esitasin, see tuli nagu maitsema. Ja lõhn oli kindlasti tugevam, tervelt täiesti, kui siis sai hakatud kohvi keetma. Kohvikus on tõesti väga tugev kohvi, kohvi lõhn. Mitmest komponendist koosnes kuuest eri sorti kohvi, eri sorti kohvi. Paabu ütles, et ei tekita nüüd 10 päeva tööd ja teil tuleb nüüd tasu maksta. Aga et ma teen teile ettepaneku, et mul läheks abilist vaja, et proovime, võib-olla teisaldas hakkama. Ma oleksin nagu juba 10 päeva tema juures töötanud, läksime palga arvele. Minule see oli muidugi nagu taevasõnum oli sellega kohe päri muidugi jah, et võib siis tapal oli tol ajal peale kohvikute ja kae kinolauavabrik jahuveski ja metsa ümbertöötlemisel metsa eksport. Hiljem. Järgmisel päeval tulin siis tema juure ja hakkasin tema juures tööle. Ja paabu viis mind siis asja kurssi. Söökla oli tal ka minu peale jäi siis kohvikute maitse kontroll, kõik tooted, mis tuli, mina olin, vastutad siis toodete kvaliteedi eest samuti sööklas. Söök oli prii sellega, eks ole. Ja peale selle kinoreklaami minu oleks kahe kinoreklaam, aga lauavabrik mind ei puudutanud, tal oli suurtalud Tartu lühidalt, mis mind ei puudutanud. Hakkasin tööle ja ma pean ütlema, et töö oli küllaltki. Sellepärast, et võrdlesime, pidin olema nii-ütelda kontroll kinode peale. Kuidas läheb aga kinoprogrammid, lepingud firmadega, kes filme müüsid, seda neid lepingutegi siis paabu? Hakkasin tööle ja see oli siis oktoobrikuul. Töötasin hommikust õhtuni sõna igas mõttes ja laupäevad ja pühapäevad ja kõik muu jäi kõrvale ja ja õppimise peale ülikoolis mõteldagi noja korraga paabu mulle ütleb, et temale helistati Narva-Jõesuust. Et Narva-Jõesuus ehitatakse rannakohvik ja temale pakutakse kui tuntud eesti kohvikupidajale Narva-Jõesuu rannakohvikud. Kas ma sõidaks Narva ja vaataks, mis seal on ja mis sellest asjast üldse võib välja, kas tasu? Mina sõitsingi järgmisel päeval Narva läksin siis Narva linnavalitsus, see allus Narva linnavalitsusele peaarhitekti Ottingu juurel, Ottingoli Väinla vilistlane meil. Ja käisime Narva-Jõesuus ja ruum oli natuke väiksevõitu ja mina tegin Ottikule ettepanekuid, kui te tahate, et sellest tuleb õige kohvik, seda peab suurendama. Otting oli sellega nõus, suurendati seda siis hiljem, kaks korda. Ma tulin tagasi, läksin Paabul ära, tekib vahepeal väikse kalkulatsiooni, mida see võib anda tartu läbikäikudest oli selge, enam-vähem vabu kontrollis selle ära, ütles, et et tema arvates tasub võtta seda. Muuseas, isa, mul oli ka vahepeal baby juures, hakkas aga linna töötama. Jaa, paabu ütles, et teie siis härra Kultas, lähete Narva-Jõesuu ja hakata seda asja juhtima. Kohvik andis küllalt korraliku sissetuleku küllalt korraliku puhta kasu, peab ütlema seda, et kõik need suvekohvikud nende alguses väga palju tegemist, kõik sisseseaded, kõik lauanõud, kõik noad-kahvlid teatud lühikeseks ajaks. Aga ma sinna ei pea teadma, et ma poleks seadet, kokad olles korralikult seal, ei olnud mitte üksinda kohvikaga, ta oli ka kohvik-söökla ja õhtul oli ta restoran. Kohvik üldse läks hästi ja siis peale seda, kui oli juba kõik lõppenud tulime Tartusse gaasimina, läksin siis pavior, hakkasime siis oma äriasju ajama nagu ütelda. Aga kui palju paabu mulle palka maksab, seda meie ei olnud veel rääkinud. Istusime siis laua taha ja vabats hetero kultaset, nüüd on siis läbi ja meil on palgaasjad on teiega rääkimata. Et tema ettepanek oleks niimoodi, et esimesed kaks kuud, mis ma seal töötasin. Et minu palk oli 80 krooni kuus, kas mulle vastuvõetav töölise palktöölise palk? Ma ütlesin, et jah, et ma olen sellega nõus, sellepärast et tõesti maha ei olnud selle asjaga nii kursis. Aga siis järgmine kaks kuud oleks 100 krooni kuus, kas see on teile vastuvõetav? On? No ja siis järgmised kaks kuud. See oleks siis 150 krooni, siis hakkasid Narva-Jõesuu kohviku eelda Narvjeesu kohvik, avasime, siis teeb algkoolis 250 krooni, kool. Mul oli siis prii söök igal pool muidugi peale selle ja Arvo Jeesus prii korteriga. Ja kuna Narva-Jõesuu läks kõik korda siis 500 krooni erakordselt veel selle tasu teile, selle, see oli ühekordne tasu. Need, asu edaspidi siis oleks teie palk oleks 250 krooni kuus, kas see on teile vastuvõetav, on vastuvõetav? Jäingi nii maapõue, uraani ja siis pab, hakkas mind juba kurssi viima filmide ostmine firmadelt, noh põhimõtteliselt ta ei ole midagi keerukat, aga kõik need nüansid sinna juurde, et odavalt osta. Mida sa oma kinodes näitad? Sellepärast et tavaliselt kõik kiitsid oma kauba ülesse. Aga alati see kaup ei olnud nii väärtuslikeks ole, maksid, suurt raha võisid kahju saada, kinod tulid siis täiesti juba minu peale, siis ma olin juba ärijuht ja Tartus ehitati ümber uus kino oli Apollo. Ja siis Apollo kino oli meil juba ka paabuga kahe peale isa läks paabu juurest ära ja siis Tartus tegime leivatehase iva, maatsin auto ja autoga, hakkasime siis mööda Tartut leiba siis laiali vedama. Kohvikute osa läks ka hästi, kohvikud olid heas kirjas ja poolt loeti üheks paremaks kohvikuspetsialistiks, ütleme terves Eestis. Ühel heal päeval sõitis Tallinnast üks maja, mitte pangategelane. Ja tegi ettepaneku, et Tallinnas ehitatakse uus kohvik maantee pangamajas. Ja sedapidi Facener võtma hakkama kohviku omanikuks, aga Brüsselil mõlemate pangaga tekkisid teatud lahkarvamused. Et kas ei oleks huvitatud sellest? See oli 36. aasta suvel. Sõitsime siis vaatama, kõik oli ehitusjärgus ja ehitus oli Vabaduse väljakul, Vabaduse väljakul, aga ruumide suurus ja kõik oli juba nii-ütelda fikseeritud. Hakkasime siis paabuga arutama, kas võtta või mitte võtta, mina soovitasin Paabul võtta ja Paavo arvas ka, et peaks ikke võtma. Aga ühtlasi ta hakkas kartma, tema ettevõtted olid köik tartus ühes komplektis, eks ole. Aga sel juhul oleks olnud juba Tallinn eraldi, no mina läksin, andsin ärijuhiks, oli neid kindel juba ette, Tartusse oleks pidanud nüüd abilise Muue võtma, noh, asja oleks läinud keerulisemaks. Otsustas seda võtta aga ei anda absoluutset vastust veel majandite pangana. No ja siis papa ütles, et hea küll, et tema veel mõtleb järele. Aga see oli juba. Majandite pank hakkas kiirustama, sellepärast oli vaja hakata juba lõpulikult välja ehitama seda, mis maja juurde kuulub ja kõik asetus noh, igaüks tahab omamoodi teha seda. Baboice ei andnud relvastust ja mina olin siis patuoinas selle kui maantee bankele kutselised, tulge välja ja andke vastustaja paabu, saate selle mindia, et ütelge tykki midagit tuli veel vahele ja. Ma olin nii-ütelda väga kehvas olukorras, piinlik oli nüüd valetada inimestele näkku seal. No ja nii, see kestis kuni oktoobrikuuni. Ja siis majanduspank ütles, et kas ütlete nüüd ära seal midagi, teisel oktoobril ütlete ära või võtate Tartusse, sõitsime paabuga teisel oktoobril Tallinnasse ja olime Jaani kiriku ees, vaatasime siis selle tulevase kohviku peale ja. Härra pabelt ütleme otsustama, et lähevad, hakkame siis minema, et kas te olete otsustanud? Ta ütles, et ei ma siiski ei võta. Minge, palun, ütelge teie? No mul oli väga raske, kuidas sa, lehed kogu sae Kiva, vot vot juba. Ja ma võib-olla näitasin natuke rohkem aktiivsust ülesse, juba kritiseerisid need seal, mis on tehtud, peaks natuke teisiti olema ja praktilisest seisukohast ma olin veendunud, et papa võtab selle läbirääkimised olid kestnud küllalt kaua ja mitu kuud. No ja siis mul tekkis korraga, tekkis mul idee, et aga kui hakkaks, siis kas ma saan sellest jagu. Ja ütlesin paabel on niimoodi, et teate, et teeme nii, et ma räägin, et mõttelegi Teie veel. Aga ma räägin nendele ära, et meil täna, aga et homme tuleb neid tingimata vastus. Ja nüüd te võtsite endale mõtlemisaega endale mõtlemisaega. Ja tagajärg oli see, et ma poleks filmi asju ajama. Mina läksin vahete panka, ütlesin, et härra, mina ei saa, aga homme tuleb. No ja ise sõitsin Tartu tagasi ja tõmbasin oma rahad kokku, mul raha tulid siis Tartu pangas nuuks, mida väga palju ei olnud, aga no siiski juba üle 15000 krooni. Sest ma ei saanud paabukest enam mitte 250 krooni kuus, aga sain 500 krooni kuus. Alkministril oli 400 krooni kuus. Kui suur summa tuli majaomanike pangale kohviku eest korraga välja panna? Tähendab, sisseseadet pidid olema minu poolt tehtud. Garantiisummat nemad ei nõudnud, sest et kogu see minu sisseseade jäi nendele garantiiks. Mis on. Aga peale selle ma pidin näitama omakapitali, eks ole, ei blufi, sest ma olin ju ilma nimeta noor algaja ärimees. Mul oli 15000 krooni ja mul oli üks hea sõber, üks advokaat, kes oli saanud päranduse üle 10 1000 krooni ja ma läksin tema juurde, ütlesin, et vot nii. Ole hea mees. Annasi 10000 krooni. Maksame sisse Tartu Panka, Aia, Tartu pank annab selle majandite panka minu nimele. Mina annan sulle vekslid ja annan selle kuue kuu peale ja kuue kuu pärast annan sulle selle summa tagasi või tahad tuled mulle osanikuks. Lasin siis Tartu pangas selle summa telefoni teel ülikonda majandite panka oma arvele. Maapangas oli jooksma. Arvi peal oli minu koolivend särg veel. Ja ütlesin Särele, et kui küsitakse, et kui palju raha on, siis ütle ära ütle, millal see raha on saabunud, see. Ja läksin siis maeti panka järgmisel päeval. Nendel oli juhatuse koosolek ja läksin sinna, et härrased härra, papp saatis kliendid siia. Kahjuks ma pean ütlema. Arvan, et niisugused niisugused põhjuseid väga vabandada satsioonilinud, aga ta tõsiselt tahtis ta võtta, aga vat võimaldanud selle ja sellepärast kõike o oi oi oi, oi, ja kuidas siis niimoodi ja täiesti niisugune ise on, ärimees on igatahes akkasiit repliigid saanud. Ma ütlesin, härrased, mul on teile teine ettepanek, et ma oleksin ise nõus selle võtma kohviku oma hoolduses. Kui teil selle vastu ei ole. Missugune kapital teil on? Krooni. Rohkem mul ei ole, aga tunnen seda ala väga põhjalikult ja teen ettepaneku, et kogu raha, mis ma sisse panen, jääb garantiiks selle ettevõtte soliidsuse tagatiseks. Nad küsisid minu käest akusse, rahade ei lase, ma ütlesin, et season teie pangas. Jooksval ribal telefon kohe, Razarg, kas härracultasel on meie pangas mingisugused rahad? Jah, on küll 20 800000 krooni. Ahah, täna siis juhatuse esimees oli Merk muuseas valas hotelliomanikele. Vanas hotellis veel ei olnud avatud, ehitad energiate pealt. Härra kuldas. Palun tulge tunni aja pärast tagasi. No ja mina tulin siis tunni aja pärast tagasi ja väga hea, et te tulete, aga nüüd kuna meil on väga kiire, siis meie põhimõttelist otsustasime teile anda seda lepingut TTL meie direktoritest, härra kõrgessor. Ja hakake lepingu tegemisega täna peale. Läksime siis kõrgessaare kabinetti, hakkasime arutama ja kolme tunniga oli meil selge, notariaalkontoris saadeti siis töötaja palka, see võttis lepingu ja kinnitati ära ja toodi tagasi. Meie jäime nii kaua siis kõrgessaares inimene kohvi vahepeal, kui see protseduur käis, ajasime veel juttu. Ma sain selle lepingu oma poole kätte siis ja läksin balti jaama, istusin rongi peale, sõitsin õhtuse rongiga, siis tartu tagasi. Läksin siis paabu juure ja Babolic luges juba kinokassasid, mis oli toodud noh, härra Kultas, kuidas tal oli väga piinlik, aga vahetasin, oli küll, aga mis on siis edasi, ütles patsiendid, on uus omanik? Ega ta kerge ei ole, aga mina ei oska paremat lepingut teha. Kas ei olnud teil siiski üsna suur risk? Võib olla mäng, nagu öeldakse kogu panga peale. Risk oli ja ei anna mitte sugugi väike, sellepärast et konkurents oli küllalt suur. Vastas ele Vabaduse platsi, oli Corsokohviku. Oli hea näide enne seda, kus praegune Harju kohvik oli, see oli hein mani kohvik, heinmann oli teinud seda, et ta pikal tänaval vot kus praegu on sõjaväekaubast ruumid ehitas Tallinna ühe enne Corsot veel ühe suure kohviku žest, ruumid olid seal küllalt suured, avarad ja jäi pankrotti. Ei pidanud vastu, sellepärast ei olnud veel kohviku publikud. Ja oli teadet Feyssner, kes asus ka maeti pangamajas, praegu kalanteerija. Praeguse kohvik Tallinna vastas. Seal oli kaks ruumi, ainult, kus oli Fischeri kohvik ja teadet Feysser oli koondus vastas oleva majada, tervenisti teha, kohvikuks. No mina tegin, tol korral 100. arvestuse. Et on üks ainukene võimalus, see peab olema parem kui teised. Tähendab, tähendab igas mõttes teenindamise mõttes olema parem peab oma oma toodangu suhtes olema parim. Ja peabki kõikides alades olema parim. Ja seda on võimalik saada sel juhul, kui kõvasti töötada. Konkurents on konkurents, aga mina saan oma ettevõtte varem lahti teha kui Fischer. Teine asi. Pean saama omale sarnased abilised, kes mind alt ei vea. Ja olid oma plaanid selle kohta ja sellepärast ma selle lepingu nii-ütelda. Õieti ütlesite, et mängisin nagu üteldakse panga peale. Siiski, kui risk muutub, nii et ma nagu üteldakse vahele jäänud. Sellepärast ma andsin sõbrale tema raha tagasi 50 protsendi ulatuses ostsin otsekohe välja, et kui ma pankrotti peaks lendama, et vähemalt sõberi Gautaks seal, kes nii viinud, aitas tol momendil Pabul ütlesin ma siis, et rababu, et ma pean nüüd kolme päeva pärast sõidan ära ja madele soovitan. Ühe oma hea tuttava noormees, nagu minagi teda teile ärijuhiks oli võrust pärit noormees. Leimbocoli, ta nimi hiljem sai surma sõjakeerises. Ja mina sõitsin kolmandal päeval kõigepealt Berliini Berliinist sõitsin Pariisi. Ma rääkisin, et ma leidsin, jõudsin otsusele, et kõik peab olema kõige parim, mis üldse meie kordades võimalik on. Kuna Viinis olin ennemalt olnud Prahas olin olnud prognoos küllalt kaua. Sealseid olusid ma tundsin, aga arvestasin selle kahe linna kogemustega annavad mulle väga palju. Berliinis maksin kohvikutes käima, võtsin kaasa fotoaparaadi tol ajal juba diapositiivfilmiga. Nii naljakas kui see ei ole 36.-na. Tal oli akva color olemas, ema et tuli ainult ilmutada. Saksamaa on meil veel siin enda hirmutamist ei olnud minu praegune eriala muide. Ja võtsin siis kaks glade kaasa. Istusin ja joonistasin ja pildistasin ja läksin peremeeste juurde, ütlesin, et mina olen Eestimaalt kohvikupidaja, mulle on räägitud teie kohvikus, kui väga suurepärases kohvikus teed, kus on suurepärane teenindamine, väga hea kaup ja ma pean ütlema seda, et. Mulle tuldi väga hästi vastu. Kui olid nii nende firma ülesse kiitnud sama looga läksin siis Prantsusmaale, Prantsusmaal, Pariisis ma prantsuskeelt ei valda. Aga oma selle inglise keele pagaasiga ma sain siiski asjad selgeks teha ja Prantsusmaal noomiti näidati ka kõik kohvikud, ma võin ütelda ausalt, et keldrist kuni pööningu, nii, olgugi et olid ise sellest lapsest saadik küll selle sees olnud. Aga siiski oli üks selge ülevaade kogu sellest asjast. Ja nii ma olin peaaegu kolm nädalat ärasõiduga koos. Kas see reis andis siin rakendatavaid ideid? Väga palju. Meie olime kohvikualal ju, kõik olid isehakanud kodukootud nii-ütelda, tulin siis tagasi, mul oli üks tuttav, oli kunstnike aren, temaga istusime siis kolm päeva koos, hakkasime sisekujundust mõtlema. Kolme päeva järel tegime kaks päeva, tegime pausi, kumbki ei tegelenud sellega, siis hakkasime uuesti mõtlema. Ja nii et nädala pärast oli meil siis kondikava, oli käes põhimõtteliselt missugune tuleb sisekujundus, noh, seal olid siis ette nähtud, meil purskkaevud oli väga hea ventilatsioon. Et avarust anda, rohkem sai kohviku mõlemate otstesse pandud peegelseinad. EPFL seinad tegid kohviku lõpmatuks, kohvikule sai tehtud lakitud lagi neutraalset halli tooni mis tõstis kohviku lae kõrgemaks ja põhimõtteliselt ka seda, et üks osa kohvikus teeme eesti stiliseeritud rahvusstiilis ja sai siis kohviku kõige viimane osa sai tehtud nõndanimetatud eesti nurka ja ümber selle kohviku viimase eesti nurga, selle pikkus oli kokku üle 20 meetri sai tehtud siis paaril ees tammest välja lõigatud Eesti ajalugu alates Licengitest Sigtonast ja siis Rootsi aeg ja vene aeg ja ja siis eesti aeg ja jaanipäev ja isegi Landeswehri niisugune stiliseeritud lüüasaamine ja Eesti ajalugu läbi lõikas. Seda, kas siis kunstnik hammakas tegemana tareniga pidasid veel enne seda nõukogus kogu selle asja üle ja oli novembrikuu, kui sai hakatud siis ehitama. Vahepeal ma olin Saksamaalt juba tellinud kondiitritööstuse masinad, mis vaja olid, need jõudsid juba kohale. Ehitajaid jõudsid ka juba eest ära minna, nii järk-järgult ikkagi. Et töö läks paralleelselt kõik, et olime valmis teiseks veebruariks 1937 aga kondiitrid, kondiitrid juba nädal aega enne seda olid välja valitud peakondiitrimaa Šveitsist. Ma läksin selle printsiibile, kõik peab olema kõige parem. Šveitsi üldse kondiitritooted on üle maailma kõige kuulsamad tänapäevani. Ja peakondiiter oli šveitslane, ta sai küll 400 krooni, maksin talle kuus palka, nagu meie minister sai Jaan Kuld Lõvi hotellis oli tal üleval neljandal korrusel väike tuba. Et hea ligi oleks, kui kauaks. Taliks aasta ühe aasta lepingu tegime. Ja pean ütlema, et ta õigustas ennast, temaga sai teha üksikuid nisukesi sorte, mida meil ei olnud. Ma võin ütelda seda, et meil kohvikus võis tellida 72 sorti torte. Torte, mitte kooke mittegooge 72 sorti torte pull on järel, on veel üks kohviku hinnakiri. Ma isegi oli nüüd tagant ära ja hiljem kaksin lugema, imestunud, et nii palju oli ja mitu erinevat kohvi. Vestofi oli 12 12 erinevat kohvi. Aga mitu erinevat alkoholimarki alkoholi ei olnud meil mitte. Ainukest grammi. Konjaki rääkimata, ega midagi ei kuiva v oli täielikult nii-ütelda, kuiv kohvik võiks ütelda. Ainuke asi, mis meil oli, oli rummi lõhn. Olin niisugune koogi, saia, ühissegu, Rumbava see oli siis niisugune magusa vedeliku sees märgastatud. Ja Rumbade lõhnaks sai pandud sinna siis rummi. See oli ainukene alkohol ütelda. Kohvikul olid omad terve rida nisukesi põhimõtteid, mis sai sisse toodud. Inimene, kes kohvikusse tuli, sebinud saada, teenindatud täielikult, tahtsite kirja saata, e-kiri pandi posti, tahtsite Telegrami saata, te võisite Telegrami saada? Te tahtsite ajalehti, ajalehti, kogu maailma ajalehed muidugi. Ameerikast oli üksainukene ja ka Euroopa riikides peaaegu kõikidest peaaegu kõikides, olenemata lugejate arvust. Muidugi tõesti Norra leht oli ja kaks inimest, kes käisid lugemas hommikuid oma tass kohvi tulitseidele värsket lehte, olid sellega väga rahul ja mürootsi. Dagens Nyheter oli Rootsis, sellel oli rohkem lugejaid natukene peale selle ettekandjad kokku, rääkisid 12 võõrkeelt. Põhimõte oli see, kui tuli välismaalasest külaline siis Šveits sara all juba algusest peale, näe, tegi kindlaks, kus maal ta on ja ettekandja, kes siis valdas seda keelt. See siis tuli alla nendele garderoobi vastu. Koos ärijuhiga viis nad siis laudi, võttis tellimise nende keeles juba vastu. Äri võiks, ma võtsin. Tegin pattu nii-ütelda ja võtsin Feyssnerilt üle, oli meie suurjooksja Felix pelsinski Taali Fežneri juures olnud pikemat aega kelneriks. Mina tegin ta siis äri ühiks enda juurde ja hakkasin endale rohkem palka maksma seisvamaks. Muidu pean ütlema, et teeniaskonnale, kes palka saivad, nendele sai maksetud umbes 20 protsenti kõrgemat palka, kui tavaliselt oli kombeks. Sest mõte oli jälle selles, et oleks kõige parem olema. Igatahes on üks niisugune, loetakse ärimeeste üks põhinõue. Et ärge kartke suuri väljaminekuid, kartke väikseid sissetulekuid. Kohvik tasus ennast ära, kui ta pidi olema, kohuseaeg pidi olema peaaegu täis. Õhtul oli ta niikuinii täis, hommikupoole oli ka täis, aga vahepeal ütleme kella kahest kella viieni. Vaat siis oli vaja ka seda osa täita kuidagi. Ja oli vaja, et kogu see aeg, inimesed käiksid, ei olnud mõeldav üldse, et oleks kohvikus silt, et vabu kohti ei ole. See oleks olnud. Kuidas oli teil läbimõeldud kohviku avamine? Seda teha rahvahääletuse teel. Ajalehes Päevaleht ilmus talong, uus kohvik, mis avatakse, kurdab välja nimevõistluse ja ühtlasi oli žürii meie kirjanikudest kunstnikutest kohviku nime esimene koht sai kolm kuud priikohvikud nii-ütelda. Teine koht sai kaks kuud ja kolmas koht sai kuu aega. Peale esimest vooru oli siis nimetati mitmesugused, oli toom ja oli Harju ja oli Estonia ja oli Eesti ja olikult tass. Ja oli ka kohvik, Kultas minu nimi. Kui oli viimane voor, siis jällegi valiti ja ma pean ütlema, mina siin ei aidanud kaasa absoluutselt. Mind huvitas, kui valitakse, siis valitu, kuni nagu soovitakse ja valiti nähtavasti minu nimi, siis sellepärast see, kes selle esimese koha sai. See oli üks noormees ütles nii, et et kuna kohviku omaniku nimi läheb kõlaliselt ühtse kuldse kohvitassiga siis on lihtsam juba kirjutada seda ühe teega. Kui kaheteega. Sellega oli nimi, siis otsustatud, et kohvik Kultas, millel oli avamise päev. Teine veebruar 1937. Ma saatsin välja 500 kutset iga kutse kahele inimesele. Need olid võetud telefoniraamatust, suurem osa, kõik meie seltskonnategelased, kirjanikud, äriringkonnad, intelligents, kõik, kõik oli tasuta. Esimene päev. Kohviku orkester oli ka väga valitud keelpillide kvintett, parimat meie viiuldajaid Žuugošits siis turgan ja teised muusikud, kas külastajad hakkasid kohe käima külastajatele, avasime järgmisel päeval, kolmandal veebruaril. Külastajaid hakkasid kohe käima. Kohvi. Ma võtsin zoomi firmalt Pauligi, olgugi et see ei olnud mulle nii kasulik. Kõik pidi olema kõige parem muus osas Loropi klaasivabrikus sai tellitud morsiklaasid ja kõik olid oma erijooniste järele ja tehtud ainult tähendab, mis meie kohvikus oli täpselt sedasama. Tee oli tehtud, kohvidasid firma, langev raund. Decureerisinad ära, see oli Böömi portselan. Hollandist olid noad-kahvlid, lusikad. No ja nii edasi, mis kell hommikul kohviku uksed avas. Kohvik alumine korrus 100. hommikul kell seitse oli isegi niisugune teenindus liikmeil, mis praegu, no ajab naerma, võib olla. Lugu oli nii, et inimesed, kes tulid hommikuse rongiga, tahtsid pealinnas asju ajada, siin ikkagi korraliku väljanägemisega, siis kui Napoli meile kohvikusse, kohviku alumisel korrusel, otse sissetuleva trepi vastas. Üks trepp alla. Seal oli neli väikest lauda ja seal toodi ajalehed ja Haled hommikumantel hommikumantel ja panite selle selga. Ja Boy võttis teie ülikonna ja viis Niguliste tänaval olevasse Hoffens meetodi Kressimisele ja niikaua kui teie kohvi ära jõudsite, ju siis oli selleks ajaks tagasi juba teie ülikond ja tibu esitleda kalaiknendal pressitana selga panna. Ma ei ütle, et see massiline oli, aga seda kasutati. Ja põhimõte oli see, et kliendil on alati õigus, isegi siis, kui tal üldse õigust ei olnud, mingisugust, kui ta tekkis, täitsa totrus. No igaühel oma lõbu nagu üteldakse, aga me ei teinud sellest väljagi. Näiteks ma võin tuua konflikti, mis oli ka täitsa sihilikult konflikti saetud. Lugu oli selles 38. aasta sügisel. Kohviku ettekandjatele sai jälle järjekordselt uus vorm, muide me tegime niimoodi, et kevadel Oliver stiliseeritud rahvariidevorm, aga sügisel oli siis lihtsamad vormi lõige nii-ütelda lahti ja 38. aastal oli üks väga õnnestunud hallikassinine villased kleidid, tärgeldatud, põllekeset Ärgeldatud, tanud, Ärgeldad mansetid ja igatahes ettekandjad nägid välja väga kenad nendes. No kuna nad üldse olid kenad, siis seda rohkem. Ja esimest päeva, kui olid siis ettekandjatel uus vorm seljas ja kõik, ütlesid. O oi kui kena ohja. Tagajärg oli see, et kodukaitse esinaine, kes oli meie kohviku alaline klient palus mind oma lauda ja mina läksin sinna palunud proraamat millega võin teile kasulik olla. Härracultas, kuidas siis niimoodi teedid ettekandjate vormi tegite naiskodukaitsevärvitoonis, kust te võtsite seal jõulukure, kes teile seda lubas? Andsin, vabandage proua raamatut, ma ei leia, et see oleks midagi niisugust, mis teid haavaks ja naiskodukaitset haavaks, sellepärast et esiteks naiskodukaitse värv ei ole täpselt see samane. Teiseks, teil on puuvillariidest kleidid, meenum, villasest riidest kleidid ja ei ole ju ükski värvitoon ei kusagil maailma nurgas patenteeritud, et ei tohi kasutada, et ma leian, et siin natukene eksite. Härra Kultas, ma olen teile oma seisukoha ütelnud. Otsekohe, tehke uued kleidid, niimoodi ei saa, meie oli sellega nõus, kui ta seda ei tee, siis ma annan ringkirja naiskodukaitseliikmetele üle Eesti, et keegi ei kohvikusse ei tule. See oli ultimaatum ju täitsa ultimaatum. Tema omakorda ütles, et meil ei ole enam rohkem midagi rääkida, eks teised tea, kuidas te teete. Mina läksin ära ja mul oli alguses natukene kehv tunne. Suur klientuur ära kaotada ei ole niisama lihtne. Mul oli tol ajal väga palju ajalehtedes oli tuttavaid mehi ja Ma püüdsin nendele ka tihti kaasa aidata. Niisugusel juhul, kui neil oli natuke kitsas käes, palusin siis ilusti lõunasöögile, rääkisin nendele selle loo ära ja palusin raportöörid, palun kirjutage sellest asjast lehtedes. Et vähemalt oleks teada, et mida siis enamus hakkab arvama, las siis teile mõni kirjutab vastu, mõni kirjutab poolt ja et sellest oleks hästi palju juttu. Järgmisel päeval oligi kõik ajalehtedes kirjutused, kas kohviku ettekandjatel tohib sama värvi kleidid olla, kui on naiskodukaitsel? Gazneetik on identsed, kassike on see ja kas on teine ja kasvam, kolmas ja terve maakas kihama, kõik olid huvitavad, et missugused need kohvikul tase, ettekandjate kleidid siis on ja maalt hakkas tulema siis inimesi murdu. Tähendab kõik need naiskodukaitse tegelased tundsid kõik ennast puudutatud olevat. Ja seda ma ei tea, kas need mari raamat saatis selle ringkirja või mitte. Igatahes kuu aega hiljem oli mari raamat jälle meie külaline. No selle kuu jooksul vahepeal muutus väga palju asi pidi minema otsustamisel riigivolikogusse. Aga viimasel minutil siis otsustamisel ta otse ei läinud, sest leiti, et verbi ei ole patenteeritud kellelegil ja seda rohkem naiskodukaitse ei saa seda teha. Mari raamat oli jällegi meie klient ja kõik oli kõige paremas korras. Aga veel terve aasta läbi paljud, kes ei olnud veel näinud, isegi sõitsid Petseris siia, ütles, et meid oli, me vaatame, missugused need värvid siis ikka on. Teil tuli muidugi maksta kohviku eest üüri ja majaomanikule ja majaomanikule ma maksin väga suurt üüri Lähen kohta, see oli 2500 krooni kuus. Ja riigimaksud olid 1000 krooni kuus vaatamata, et ei olnud alkoholimaksud, olid väga suured. Osaliselt sai sellega tagasihoitud, et kohvikus oli iga laua peal. Klaasi all olid reklaamsektorid, kuhu siis teatud firmad panid oma kaubareklaami. Kui ruttu kohvik kattis, teie algkulud? Algkulud jõudis ta katta kuni kuni selle Natsionaliseerimist uuel ajastul