Käesolevas saates kõneleb kaheksakümnene mees, kes 1937. aastal avas Tallinnas Vabaduse väljakul esinduskohviku Kultas. Pärast ettevõtte natsionaliseerimist ja korduvaid kohaotsimisi leidis Nikolai Kultas tööd Narva kaubastus ühiskondliku toitlustamise osakonna juhatajana. Juuniküüditamise ajal viidi ta Narva vanglasse, kuhu toodi ka tema abikaasa kahe sülelapsega. Sealt edasi saadeti nad loomavagunis pikale teele ida suunas. Pikale teele no on, asjal oli antud pool tundi aega ja siis tema oli hakanud, mis silma, mis kätte hakkas. Seal oli siis 20 lipsu, kaks paari valgetenis pükse ja üks rannamaanteel, nii et noh, ja siis hakkasime sõitma Petseris meie rongid, siis eraldati naised lastega, sõidutati siis edasi itta. Aga meid sõidutati Lõuna-Ukrainasse. Ma olen selle koha nime ära unustanud ühte jaama, kus oli endine klooster ja selles kloostrist oli tehtud siis vangilaager, seal vangilaagris olid olnud siis poolakad, poolakad olid sealt ära saadetud. Igatahes seal oli poolakeelseid kirjutisi, oli kõik seinad täis ja allkirjad olid ikka leitnandid ja ja majorid ja nii edasi ja viidi siis sinna kloostri õuele, isal oli barakid, kus siis saime mööda saata. Kui meid toodi sinna, siis kahel pool teed, olid inimesed püsinud meid mädanenud tomatitega ja mis seal kätte sai sõnnikuga. Ja, ja järgmisel hommikul laagris käis kõlakas läbi, et on alanud sõda. Jälle uuesti tema kimpsud kompsud kätte, kellel midagi ta oli. Minul oli hästi kerge minna. Vanem mees oli Põltsamaa kandis. No mina olin ka kunagi Põltsamaal olnud ja siis aitasin temal, temal oli Stahli talust ja siis tal oli seal üks piima Plaskooli siis liha täis peki õieti täis, viidi meid jaama tagasi, aga siis oli kahel pool neid külaelanikud ja nüüd loopisid juba kividega, siis olime juba päris fašistid. No saime jaama, jaamas oli sama rong, mis meid sinna tõi, ei olnud veel ära sõitnud ja pandi meid uuesti vagunitesse ja hakkas tagasisõit ja sõitsime tagasi kahe nädala ja sõitsime uraalides, sõitsime nišiga kilist läbi ja veel läksime põhja poole. Ja siis saime lõpuks, kus laiarööpmelise raudtee ära lõppes, sealt pandi meil siis palgi platvormid olid, olid ajutiselt löödud, lauad ümber, kaks püssimeest olid siis kummagis vaguni otsas platvormi otsas ja viidi meid siis põhja poole juba meetri kitsa roopalist, kuni Schubina jaama. Seal oligi siis see vurallak. Saime sinna, seal oli siis sarnane olukord. Et võite meid Tallinna rongi pealt nendest Eedeemide platvormide pealt maha ja viidi meid laagri sisse, alguses seal eraldati metsis püssimeestega, siis laagri tagumistest ehitustest ära. Seal oli ennemalt olnud vene vangid, aga need olid sealt ära viidud. Ja siis oli kõik eesti vangid. Kui palju eesti mehi sinna laagrisse viidi? Kokku oli umbes nii 1000 ümber on, täpset arvu ei tea, aga nagu kuuldud oli, et meid oli umbes 1000, okei. Laager oli ikke kuivalt inimesi täis. Ja siis oli nii, et laager oli niisugune neljakandiline värava ees, olime neid seal koos püssimeeste valve all, aga söökla oli ees vasakut kätt. FIS kutsuti meid järjekorras sööklasse ja sööklas. Asjadega otsiti läbi, asjad võeti ära. Kirjutati ülesse anti aga missugused asjad nagu kellad ja kõik, kõik, kõik, isegi Jomadonid võeti ära, nii et pesu jäeti seal. Aga väärtasjade, need võeti kõik ära. Ja kui kellel oli, ütleme, kaks ülikonda, siis veidike suurem osa võeti ära, väeti pesu, heal juhul üks ülikond. No minult ei anna midagi, töötalipsusid ei võetud ära ja minu pükste vastu covid, arvati, et need on aluspüksid. Siis oli seal üks huvitav stseen, et ühel mehel oli kaasas raadioaparaat. Ja nüüd tekkis küsimus, kuidas paraadi aparaati saaks ka sisse viia, teaksid, mis maailmas laagrisse sisse lüüa. Käis kõlakas läbi, et raadioaparaat on, keda meid ei olnud veel läbi otsitud, eks ole, kes asjadega läksin. Ja siis tuli üks Lõuna-Eesti meeskonda nime ära unustanud, sellega arutasime, mis teha ja tulime niisukese idee peale, tema oli raadioasjanduses natukene, nii, tundis patareid, kaks patareid oli üks oli siis kõrgepingepatarei ja teine oli madalringe küttev oma ja siis aparaat ise oli võrdlemisi väike siis tehtsandat kolme paki, tähendab, laagri ruumidesse tassiti wet toobriga ja need olid juba meie mehed, kes toobriga tassisid seda vett. Ja siis need tulid toobriga kaevu juureni momendil tehti siis seal omavahel tehti üks rüselemine, hakati sõimama üksteisse, kes vene keeles oskasid ja nii edasi, et vahtide tähelepanu enda peale tõmmata. Tähendab, inimesed läksid sinna sööklasse, kus neid läbi otsiti, aga ühtlasi inimesed käisid kaevu juures ka vett joomas ja siis läksid kolm meest sinna, need raadioaparaadid ja osad, need olid nööriga hästi madalale tehtud, et ei hakkaks silma ja läksin kaevu juure, sealt jõivad, tulivad tagasi, aga jätsin need sinna toobri meeste juurde, siis need kolm kimpu sinna maha. Need olid kaltsu sisse pandud, muuseas, kõik need võtsid, panin thats asja toobri sisse ja kallasid vett ka, mitte peale, aga kõrvale maha, aga vahepeal see lärmi tehti kõvasti, need paid ei vaataks siis sinnapoole. Ja sedasi sai siis nad viisid tühja selle toobriga, viisid siis selle radioaparaati mudeli sisse, no ja raadioaparaat oligi siis käes ja kõik olimegi oma järjekorra siis seal läbi käinud. Olime siis laagri sees, no meile mingisuguseid süüdistusakte veel ette ei olnud loetud, sest neid ei olnudki veel paljudel olemas, mõne kohta olid teela, mõne kohta ei olnud, minu kohta ka ei olnud. Hakkas meie siis Schubino laagrielu, see oli, ma pean ütlema, alguses ei osanud arvata milleks ta kujuneb, oli soe aeg, veel, saadeti meid metsatöödele. Aga millest ta hiljem hiljem kujunes, no seda me keegi kujutanud ette ja kui keegi oleks rääkinud, siis ei oleks, oleks seda mängitud Champaaniutega, et siin ei ole midagi. Radio Ma arvan, et sai uuesti patareide kokku pandud ja siis sai hakatud siis kuulama välisuudiseid. Kuulajateks olin siis ja üks teine mees, keele oskajad, teine mees oskas vene keelt ka, kuulasime siis saksa, vot ei teadnud, kuidas sõda läheb, et seda sai tehtud, siis. Me ei olnud mitte telefonis ei olnud, aga oli valjuhääldi siis seda sai tehtud teki all. Aga see suvisel ajal kujutage ette, nii hirmus kuum ei saa, et no muuseas, kui mulle keegi oleks praegu nüüd rääkinud, ütelnud, et mine nüüd kuulama, siis oleksite need, kui oled sa idiooti läinud sellepärast kusjuures kätte saanud oleks otsego Elenud seina äärde, eks ole, noaga julgust ja tahtmist olige. Tänu jumalale ja ja siis mina kuulsin ja see teine mees ka siis rääkisime edasi ja siis seda seda teada, aga siis meil oli ühtlasi laagris, oli 20 suli tartu suli ja 20 lõbusam naist, tartust. Sotsiaalopasneeliminet. Sulide ülem oli üks vint ja see vint oli siis oma meestele andis käsu kätte, et need peavad siis ümber barakivalvet, kui meie kuulasime selle pealt, vint oli siis täitsamehed. Peale selle vindi võttis enda peale selle raadioaparaadi peitmise, see seib, sai peidetud laagri, mitte baraki põranda alla, aga kartseri põranda alla. Ja hiljem kui hakati otsima, tõsteti põrandat üles, kartseri põrandakellal ei läinud keegi, sulidel oli rohkem nii-ütelda taipu kui meil. No toit oli väga näru, need, kellel Ma sööki kaasas niidike sõivad, alguses leivad olid hallitama läinud alguses anti 200 grammi leiba ja kui hakkasime metsatöödel käima, siis anti 400 grammi leiba. Saime siis umbes 300 grammi, 400 grammi võis olla rohelise kapsalehe supi millel ei olnud muud peale olla, sinna pandud, siis lõhnaks natukene päevalilleõli. Ja kuidas juhtus, millal anti siis lusikatäis putru. Aga see raielank oli väga kaugele, läks ikka edasi, kuni 18 kilomeetri kaugusel tulid ja riietvast meile midagi ta antud, igaüks, mis midagi ta oli pidi siis kombineerisin. No mida ma valgete pükstega mul ei olnud midagit kombineerida. Aga tänu selle Lõuna-Eesti taluperemehele, keda ma aitasin, see siis andis, mulle tegime, temal oli üks kaasas niuke villane tekt, sellest saime munni burkat ja tember ja sellest tegime hoones siis kindlad. Aga siis iga lapi sai otsitud millegagi kindlalt sees, sest et see pihud vastu peaksid. See, need labakindad olid tehtud soojast villasest tekist. Nad soojad olid, eks ole, aga pidi hoidma nüüd, et ära ei kuluks. Juba tee peal, kui me sõitsime nišiga diakilli juba tee peal oli vagunitest juba tuli mitu inimest juba, kes ära sulid, tuli kohapeal tee peal maha. Aga siis hakkas meil päris tõsine suremine. Kui juba külm tuli kätte, inimesed ei jõudnud raielangile veel ennast edasi kuidagi aga tagasi jõudnud, siis need, kes tagasi tulid, need pidid siis neid nõrkasid tassima. Paljud surid tee peal ära. Tavaliselt ike 15 20 kuni 30 inimest, mis isike päevas oli surnud. Muuseas täitsa nõrgad, kes ei saanud enam käia, olid naride peal pikali ja ainukene asi, mida nad tegid, nad kirjutasid, kui oli kirjutada kusagile kas või. Mida nad kavatsesid edaspidi hakata veel kasutama? Nad olid absoluutselt apaatsed. Tulin, harivad maha, läks välja. Pidi tarviduse järele minema, tuli tagasi, ta ei teadnud, miks ta välja läks. Lennud olid siis, meil oli ka nõndanimetatud ambulatoorium see ambulatoorium kõrval oli üks kuur, sinna pandi siis surnud, oli brigaad kes siis matiivseid, surmad, need tulega põletati ja kui seda ei olnud, siis Cervestega raiet Taavi maa sisse. Ja õhtul tavaline kaevatud, siis sees ravibrigaad, see läks siis sinna surnukuuri, juura, surnutelt olid kõik riided ära võetud, ainult Pirkkali jäetud, kus oli siis number ja nimi oli peale kirjutatud. Siis pandi üks regi oli ja siis oma jõuga lükates ei räägi siis sinna väljaspool tsooni siis püssimeeste valve all koni ravini ja viivate sinna kraavi. Hommikuses brigaad läks jälle kraavi kaevama edasi, siis viskas mulla jällegi eelmiste Subaja panid nad hästi tihedalt kokku, et vähem ruumi võtaks. Mina olin üks vaioniga selle surnu matmise brigaadis ja küll oli õudne vaadata, kui hea mees, kes oli sul küllalt hea tuttav mees ja kui sa selle siis nagu külmunud puunati viskasid sinna Õudme lihtsalt. Mõtlesid ainult, et küll oleks hea, kui see oleks ainult unenägu ja muud mitte midagi. Minul vedas sellega, et ma oskasin hobust rakendada. Oli vaja hobusemeest. Ja ma sain siis hobusemeheks. Küsiti, kes oskab, aga meie kontingent oli sarnane. Taludest oli vähe ja talumehed, kes taludest olid, need surid väga vara. Sellepärast et nad olid tugeva toiduga harjunud. Nemad alguses kukkusid selle õnge, et nad hakkasid rohkem rabama, et saada 100 grammi leiba rohkem. Me saime 400 grammi leiba, aga kui sa siis ületasid norme, siis sa said 500 grammi leiba. Ja tagajärg oli see, et see 100 grammi leiba andis sulle vähem kaloreid, kui sa raiskasid ja see tekkis sellega miinust. Aga osa olid, advokaadid, politseinikud, notarid, intelligendid, ärimehed, Tartus, minu tuttavad inimesed seal ühe käega lepia ärimees, antud siis puudersell üks ärimees ja leppoli juriideri omanik. Jah, see samane. Ja vahepeal tekkis see, et sulid hakkasid omakorda juba inimesi röövima, tähendab röövimine, mille sees on millestki moosid, võeti leivatööks ära. Siis meie kolmekesi, see oli Tartu abiprefekt Türk siis Narva politseikonstaabel olen nime unustanud ja mina otsustasime siis hakata vastu, meil oli veel jaksu, natukene. Vastuhakkamine seisis selles hetkes sulidest, võttis leivatüki, peksime vaeva ja ütlesime, kes võtab, saab Naale happe, oli huvitav, et neid oli 20. Me olime kolmekesi, aga meie suutsime oma peale jätta. Leivatükkide varastamine jäi ära. Korra sulitseid mind üksinda kätte ja ei tea millega oleks saanud lõppenud, aga siis tuli jälle jubuvad, hoidku, oli see üks politseinikel võitja siis Türk tulid, kaheksa sattusid peale neid temaga jällegi meie võitsime. Ja siis oligi nii, et üksikult ei julenud käia, siis käisime kolmekesi koos enam-vähem noaga, siis nad unustasid selle ära ja, ja eks nende enda asi läks ka kehvemaks, ennem nad olid ikke oma sõbrannadega seal koos ja tegid ka maa-aluse käigu sõbrannade juurde minna ja aga siis enam ei olnud seda tarvidust ka Olejana. No vaata, mind päästis see, et ma oskasin hobust rakendada. Ja hobusele anti üks pihutäis kaeru. Ja mina tegin nii, et sõin poole ära ja pole, andsin hobusele. Aga siis mis kaetest, mis kliid, järeleid? Ei patsiga veel hobusele, sest et pidi jäljed ära ja kui olekski liig kusagile jäänud, oleks näinud, kui see kliidseisalvest selge olnud, pasun hobusega ära. No ja töö oli küll, oli väga raske, aga ja ma katsusin seda tööd nii kergeks teha, siis oli Kasemetsseal kasemetsad, olid suusapakkujad suuskade tegemiseks nendelt üle kahe meetri pikad, need aga jämedad, mõned peenemad. Siis ma nende hoobadega õppisin hästi tegutsema, et vähese jõuga sai ta siis peale, ma pean ütlema, ohunemis oli väikest kasvu, küll ta oli tragi, ei oleks uskunud, et, et niisugune väike loom. Et see oskab nii hästi. Kujutage ette, taikaan, ristija põigiti puid täis mädanenud puid, eks lume all ta oskas nii oma jalgadega seal käia, et mitte jalaluid murra ja koormat passida. No igatahes oli nii kaugele, et oli juba 42. aasta algus, kui ma ei eksi, kas see oli veebruarikuus, kui tuli sinna üks kohtu-uurija, Venemaa eestlane kutsuti üksikult välja neid ja nõnda edasi. Ja kui minu järjekord oli sinna, siis. Lõppenud ja nummer, vot niisugune nisukene ja kõik pani kirja ja siis korraga vaatama. Sinu isa oli Anton, on ikka. Kus Anton leida? Ma ei tea. Võib-olla Venemaal või Eestis. Amis elukutsed on pagar. Ah ei saa, oled siis Antoni poeg? Tuli välja, et see oli omaaegne Rakvere pagar olnud kes minu isaga Kansberg juures koos olid siis pagarisellid olnud. Tema oli revolutsiooni aeg, siis enne revolutsioon, seda ma ei teagi, oli siis jäänud Venemaale, noh, oli kommunist ja oli siis kohtu-uurija nemad ja siis ette, mis asi siin, kuidas sa siia sattusid, miks osatusi? Noh, juba eesti keel. Ma rääkisin, vot nii oli, et oli kohvikud ja nii edasi ja selle pärast, see tähendab siis ikkagi sa oled siis Tüürow kurnemad. Ette kujutada, aga kui siis peab olema, eks siis ole umbes nii. Ja Akuriga Stad frondile minna. Muidugi ta. Kuule, kirjuta avaldus. Ants, eesti keeles eiei kirjutamine keelena ei oska minegi, no hea küll, ma kirjutan. Kirjutas siis, kirjutas ei anna, aga vene keeles. Siis kirjutas mulle ette, kuidas kuldas vene keeles kirjutan, mul ei olnud veel juust olnud. No ja no umbes, teadsin ka tähtede taga. Ja mina, kes nakk sai vahele pandud ja kirjutasin siis alla ja ta kõht on tühi või mõtlesime küll. Võta, siis andis mulle siis pool pätsi leiba või kolmveerandpätsi leiba. Noh, mina sõidan ära ja võib-olla siis saame kantoni fondile, mul ei olnud enam midagit rohkem rääkima. No ja sellega siis asi jäi, oli midagit aprillikuul kui minu juure vara. Swižaami. Noh, mis mul oli. Jumaldan olija Kakspordi valgeid pükse olid, aga need olid mustad ja hirmsad rannamantlid ei olnud, sest see oli juba ära kasutatud lappimiseks kõigis pandi siis jälle selle palgivedamise platvormi peale püssimees kõrval ja nišiga tee ta killi. Siis lahkusite sellest laagrist ja sinna laagrisse viidi umbes 1000 eestlast. Kui palju ütlesin sealt eluga tagasi tuli stuutmino laagrist üks vang ka endine, kes minuga koos oli, kes peale mind sinna tema arvestuste järele suri, mitte vähem kui 700 kuni 750. Kuhu teid siis viidi? Tehti siis minu kohta pildistati seal. Ja mis ma olin üks nädal aega, erilisi ülikuulamisi ei olnud ja saadeti mind edasi Moskva alla ühte sõjaväelaagrisse tuli välja, et parašütistide sõjaväelaager meil ju sellepärast huvitav, et meil ei olnud, meie ei teadnud üksteise nimesid, teadsime ainult eesnimesid. Baasia, Peegia koolja ja nõnda edasi, eks ole. Ja Me tegime langevarjuhüppeid ja meid õpetati siis sambod samas assitades. Ja tšõutšitsod ja kõik judot ja kõik kokku ja ma pean ütlema, et meil oli üks instruktor. See oli niisugune fanaatik kes tundis mõnu meie kantseldamisel, mitte halvas mõttes. Temal oli ka võib-olla oma nihkusid Suvorovi mõtteid, et kui on raske harjutusaeg, siis kerge lahingus. Võib-olla olete filmis näidukas 11 loobitakse ja nii oli ka meil. Igatahes mina olen ka spetsialist, kuidas imestab, kuhu kägistamise puhul ja kuhu lüüa ja kuhu põrutada ja kuidas labidaga tappa ja õpetati meid siis ka Saksa automaate kasutama ja vene automaadi kasutama. Ja olime ette nähtud siis AW dessanti tegema. Tegime üle kümnehüpe ja tegime ka hüppe, tegime öösel selle hüppe tagajärjel kolm meest enam ei olnud, tähendab oli kolm, 60 mehelised praki, aga need olid igaüks omaette eraldi. Ja meie, nagu ma ütlesin, meie Barakest meie oma nimesid ei teadnud, teadsime antees nimesid. Ja oli seal üks Facia Shahura. Ja tema oli pärit üks pühapäevane päev, me hakkasime rääkima niisama ja tuli välja, et tema Narvast. Mina ütlesin, mina olin Estonia. Ja siis, kui mina ütlesin oma nime tema otse akule Tallinnas oli, siis üks kohvik oli, et tema on seal käinud, et kas on minu sugulast, nagu ma ütlesin, et ei, et see oli minu kohvik. Ja see oli üks pühapäevane päev nii. Nalja. Ma viskasin ennast pikali pääle, sõda. Lõpetasime oma jutud ära, linaskeem pikali ja paari tunni pärast kutsuti mind sinna politruk juure olid kaks meest juba. Kes te olete ja nimi ja nii edasi, mina pandi autosse, viidi jälle Lügankas. No ei lugenud, kas siis olin kolm nädalat. Ja siis kutsuti korra sinna ülekuulamisele ja ülekuulamisel tuli välja, et nemad ei teadnud, et ma olin endine puruks või oli ütelnud relvakaaslane. Rami jälle aga siis mul olid juba niiti ja nõelaolija. Siis ma olin saanud ju vahepeal varustada, eks ole. Ja siis oli niisugune noh, nagu tunge. Parašütistide kõige lihtsamal kujul nii puuvillasest riidest, aga ja asi solivatiorca ja kui me hüppasime ülevalt kõrgelt kilomeetri kõrguse poolt seal väga külm, eks ole, siis oli patjorkad ja need olid olemas ja ja kutsuti mind siis ühte ruumi, seal, vaatan seal istmed on kiviistmed, kõik alt tühjad ja see oli niisugune vana, väeti kogukene, näha väike niukene kõhkkongest ja hästi karvane ja ega ma isegi olin ka karvane küllalt. Käin siis edasi-tagasi, seal ma üldse armastasin vanglas olin kogu aeg, püüdsin käia nii palju, kui vähegi saab. Käisin seal ka edasi-tagasi ja meid oli üks paarkümmend inimest, sellega ruum küllalt suur ja ühe korra keeran sealt ära, vaatan kolmisti tuttava näoga seisu ja küsin vene keeles, et või Estonians. See ütleb, et jaa tuli välja, see oli meie idapiiri klaasivabriku omanik. Lukk. Lukk oli, tema tundis mind ja minu meelest meie lukk oli meil üks suurem nagu üteldakse kõrtsu klient. Temaga oli igal pool igas Estonia valges saalis või kloorias või ükskõik kus esimene mees eritada. Ta oli nõrkus välismaa tantsupaaride vastu ja kostitas neid. Ühtlasi ta oli Hollandi aukonsul. Seal saime siis kokku. Saime paar sõna rääkida ja siis kutsuti mind ette. Kutsuti teda ette. Minule loetakse troika otsus, et viis aastat Escravideni la Kirill. Temale oli siis 10 aastat ja siis olime putajad, vanglasse viidi meid ühte, sedasama kambrisse pandi, kust me peale siis seda olime? Et teda oli vintsutatud ühest vanglast teise? Väga kaua aega. Ja tagajärg oli see, et ta oli juba täitsa omadega, võiks ütelda, tervis oli tal ka juba läbi. Aga liikus siis ja siis sai nagu julgust ja aga oli üks paar seanahkseid kingi mis olid minul kaasas kogu aeg, sest ma sain tankid, Saindjate, mille ma tantsin. Temal olid Tantsukingad ilma servata, Tantsukingad olid jalas ja siis oli nii, et Ma mõtlesin temale, nii et see annaks kindlasti tema Tantsukingad läksid parajasti materjalid sinna sisse lubatakse vähemalt soojaks. Ja seal siis meie teed läksid lahku tema idi, kuhu ta läks, seda ma ei tea. Minu tee algas, lasin, panin, but but põrkast võeti, siis saadeti uuesti rongi peale. Lõmbinskiva kooni vangide jaoks. Need on nii nagu tavaline vagun, aga see, kus on külje peal viieteistkümned Need on likvideeritud, seal on käik. Ja selle ühe koha võrra siis pikem, siia maha. Tuli ühes kupees üle 30 inimesi, ühes kupees, kolme korruse peal, õieti nelja korrusel põrand, istekohad, siis võiks, olite esimene korruselises üleval. Olime teel üle kuu aja. Sõitsime ja sõitsime siia, vaheta veel, anti, vahetevahel ei andnud, kõige pikem paus oli viis päeva, kus üldse süüa ei antud. Ja kui siia anti, siis oli soolakala ja tükk leiba ja veike kruusitäis vett. Vaata umbes nii suur nagu, nagu kohvides. Nagu kohvi täis väike koht. Vahepeal olime ju täitsa, kui viis päeva järgi mööda ei olnud midagi saanud. Siis hakkasime juba apaatseks muutuma. Siiski, Endal päeval saime väikse tüki leiba. Muidugi tänu jumalale, et nii vähe sellepärast, et muidu võib-olla oleks halvasti lõppeda. Lõpuks siis ligi poolteist kuud hiljem saidi, siis Orkut taas. Orkut pas lagunud tühjendati ära ja meid pandi peresse igasse. Peresse deltas olles hakati siis meid laiali vedama nagu mitmele poole kivise kaevandustesse, mis olid seal. Aga enne, kui minu järjekord tuli, tehti üks uus staap ja võeti inimesi umbes selle poole vaguni tulles sandid uuesti rongiga lõuna poole ja saadeti meid uhtasse. Puhtabrezzelkas. Meie vastu tunti vähe huvi ja mina tundsin, et ma olen haige, issand, mul oli temperatuur. Ja see Kressilga komandant, kes oli ütelnud sellele, et ma olen haige, kasvaiks arsti süüdlased, arst ei ole. Arst, kes oli, oli vangis, oli ennast üles poonud. Oli juba neljas ja ma tunnen, et jõud, advokaat tunnedytega mõtlesin, mis teha, aga meie Siberis selga või see jaotuspunkti jaotus, funktsionaalsus suure laagriga, Ühes servas. Ja vahesein oli olemas niisugune, kus vahi putkat ei olnud. Mina mõtlesin, kui ma saaksin süle selle Vistaja teisele poole, aga seal oli töölaager. Et seal on kindlasti arst, sest et tundsin, et midagi kohutavat on tulema. Aga kuidas saada nelja meetri kõrgusele ajast üle ja siis ma leidsin ühe ridva niisugune pool palgi, õieti oli seal ühe selle baraki, kaks barakki oli baraki ääres. Ja üks õhtu, kui oli juba pimedaks läinud, majasin selle palgi suure surmaga, siis ajasin seal putkast võrdlemisi kaugel, kahe vahel umbes panin üles, siis see oli poolviltu ja siis hakkasid seepeale seda, seda Minnaganoiksi. See meid treeniti kõvasti ka siis kõikides olukordades välja tulema, nähtavasti see aitas kalal. Nii et see ei olnud mitte kinni tambitud lumi, lahtine lumi ja haiget ma ei saanud. No ja hakkasin siis tulede poole brukus Barakidel, hakkasin apole minema, tuli üks kogu vorste, ma küsisin, et et oranž see ütleb, et Ambolatuurijat hambuni näitas mulle ka mitte kaugel. Tunne neid ikka raskemaks ja raskemaks läheb see käimine, sain siiski selle ukse juures ära ja vaatan, üks ruum, mis on siis noh, Hallebani vangi vange täis kõik. Aga ma ei tea, kas mu välimus andis nii või nähti, et ma olen tõesti haige. Mõtlesin ja otsisin pooliani Aispires sõlgi. Ja lasti mind siis sealt vahelt läbi selle ukse juurde ja tegi selle ukse lahti ja sealt tuli üks sanitar tuleb välja. Või kui ta või kui tahad, eks ole. Jaotšemboolil espressot, see ütleb, et Taisto tõst. Ants neeti Estonians, ideede vahe tuli välja, see oli üks lättidele sanitar. Kutsusid ütles arstile, et on ja siis arst küsikus vanem, vaatasin päris, kuidas siia said. Ma ütlesin, et tulin, ronisin üleajaga Bristoli isega, vangin, praegune pankasemite endine vang, aga praegune omanik vaatas järele, ütles, et protokotivatiiv. Brušnali tegi korralduse, siis kaks sanitarid olid seal Etline, üks, teine veel ja ma enam jalgu alla ei võtnud. Pesemisele, kuidas mind seal pest ja kas üldse vest, seda ma ei tea, igatahes tassiti tagasi sedasama saiambulatooriumi kõrval oli üks niisugune nelja tooline haigla, ütleme hiljem kui ma üles ärkasin, siis ma nägin, et ma olin valgete linade vahel ja alguses arvasin, et tulen taevast. Tuli välja, et maalin midagit ligi 10 päeva olnud mõistuseta täid. No vot, ja siis tuli see arst sinna ja tänu selle arstile, eks. Emiliano. Kes siis hakkas poputamanni mindi. Ja siis hakkasin ikka pikapeale liigutama ennast siis mu kehaga, Sa ei ole kaalutud siis, mu kehakaal oli 46 kilogrammine. Enne seda olin 90 siis mind kirjutati sealt välja töölaagrisse, aga töölaagris oli siis üks osa, kus siis oli niisugune, kes haigusest juba läbi, eks ole. Kellel kössis töö, toit oli rohkem enne edasi. Seal ma olin siis kaks nädalat ja siis pandi mind uuesti töölaagrisse juba tööle saadeti ehitusbrigaadi. Plotik. Oleksin sisenenud päev tööle ja võtsin siis lavajupid. Teine mees ütles tennise päris flotik. Too seal lauda mahutises lauda, pandi õla peale, hakkasin tulema korraga, vanasti oli niisama asja, lauad aas. Vaatasin, et kuidagimoodi oli selle päeva ära, mõtlesin, kui ma neid ei ainet. Meest ei ole, et minek tuleb. Ja siis tekkis idee. Töölaagri kõrval oli olemas laagrite haigla ja seal oli väga palju barakke. Räägiti, et seal on ligi 3000 meest, on seal haigla? Mõtlesin, kui ma saaksin laagrite haiglaseidzee. Mind päästaks. Ühe korra lipsasin. Küsisin vaba päeva anti mulle. Ja läksin siis sain sellest vahi juurest mööda minast ööl naerist haiglalaagrisse. Läksin siis sinna, kus oli peaarst ja läksin siis peaarsti juurde. Läksin sinna ja ütlesin hästi viisakalt, et kas teil vaja. Iižnierbiševika. Küsis kosmoses olenema, ütlesin, et vaata olen Eestist ja et ma ei ole küll lõpetanud, aga ma 38. ma olin. No see, eks diskistike muljet ka natukene ja võttis, läks siis raamatute juure, võttis teatmik ühisvara. Kui palju annab 100 grammi leiba? Kui palju annavad tangudvad niisukese kaloreid? Kalorid? Ma ikkagi teadsin enam-vähem, haha vat mul lähebki vaja üht inimest, kes hakkab tegema keetidegaloriitsust, välja, arvestama. No see mulle oli nagu mahe muusika, niisugune tagajärg oli see, et ütles, et tuligi siis õhtul tööle. Tema korraldas, siis sa oled minu üleviimise siis juba sinna haigla laagri nimekirja ja esimees tehtud, läksin siis tööle haigla kööki, anti mulle siis toidujahutusleht meenüürosklodka. Andke see ja siis ma pidin nüüd üksikute ideede arvestama. Ükskord üks lihtsalt eks ole, seal on märgitud, et viis grammi ütleme tangu seda tangu ja viis grammi seal taimeõli. Seal kolm grammi seal liha jäävad, nii, tegin siis välja, kui palju ükski dieet siis kui palju see annab ja nii oligi minu esimene õhtu, kui seda tegin ja hommikueineks hakati juba putru keetma, suured katlad, 200 liitrised. No ma pean ütlema, et oleks hea meelega läinud sinna. No siiski, Tasike vasta, kuiva pudrud olid enam-vähem valmis, võtsin teise kausi ja läksin vesise pea kokku juure, ütlesin Moosuniminoska, kask. Sidrun kuivus, sudo pulss. Aga seal oli siis kus juurvilja puhastamisel Roonsis seal veel suurema kausis võttis suurenike viieliitrine kop võttis selle, kas vanimbrilisegavusi siis on, seal oli küll üks, kolm liitrit vaja. No Padar, tee siis pani mulle seda Poznan passaat ka peale seal. Natuke ma pean ütlevad, tarkust oli nii palju, et ma sain natuke siiski tast jälle tund aega pausi ja. Teil on elus olevat palju häid ideid, aga see ilmselt oli üks kõige hinnalisem, vaid minna tookord selle arsti juurde. Jah, ma pean ütlema, et see muuseas, see bears ise oli ka endine vang. Ja kui ma seda ei oleks teinud, vaevalt ma räägiks vallaga. No ja siis ma olin seal tükk aega olin köögis dieetide kaloriidses, arvestaja on mul, töökoormus oli väike, siis sain ühtlasi ööseks kokaks. Ja siis kahe kuu pärast sain öiseks peakokaks. Ja siis olin diakok, olin kolm kuud ja kolme kuu pärast sain siis kogu haigla köögi peakokaks ja siis veel kolm kuud sisse naila keegi juhatajaks. Nii et ma loen oma elu kõige suuremaks kariaadiks selle redeli, mis oli seal luhta laagri haigla kõigi enneolematu tõus. Ausalt ütelda, siis ma hakkasin. Läksin juba vormi täies tundsin, et jõud tuli tagasi nagu olema peab. Aga see oli veel see aeg, kui ma olin eetidegaloritsus, arvesta ja siis ühel heal hommikul tuleb üks laagrisuli oma kae adjodandiga. Tulid minu juure. Nateisto. Ja teed on need köögis. Vaatlesin teda küll. Sul on hea elu, vaatasime mis hea või halb, aga õigus olla. No sa võid ju süüa, mis tahad, seal kõik ja ma ütlesin, et ega ike või et ega ma kokk ei ole. Paberi pliiatsi noomis, tähendab küll ta pääseb toidule ka ligi. Tead, heidame ka hästi siia ja luua nii, et tahame kosja grammomiku tuled, siis võtan midagi kaasa, nii et läheksime koos ilusast hommikueinet. Parašütistide kursust läbi tegin. Mõtlesin, et olgu nad siis järgmisel hommikul tulid, aga minu, kus ma magasin, barakis, siin on nüüd pliit, tellistest laotud pliit ja pliidi kõrvale on niisugune nagu soemüür helistades tehtud, kuni laest saadik saldakas korsten. Nemad tulid siis sinna maaelu, seda vaatasin, ma läksin siis nagu vastaga, jäin siis seljaga sinna soojamüüri vastu ja need olid sinna, noh. Kas hakkan hommikueinet sööma? Ma ütlesin, ei tule välja. Ma kohe korraga tema iseennast ei mäega teineteiselt poolt mulle no mulle ette varustatud, nii et ega ei läinudki mõned sekundid ja mõlemad hõikasid. Noh, siis hakkas ise tulema, jäi poole peal, pidi alguses tulema appi ja hakka siis nuga otsima või midagi, tead, sa, ma ütlesin, otsid, et vanem parassetist seda asja dessant ning võtan seda arvesse. See karma kontserdid ei murdunud, järgmine kord murran kodika äraga. Sinul kõigepealt, kui sa noova tuletule noaga. Kohe Akadee ruttu, et mul ei ole aega madal magama heita. Sinna nuus voo ja siis 200 need läksid, hoiatas ka IRL-i ja läksid ära. Peale seda oli kõik Estonian sparoshitist, teatas akuurim. Kõik olid viisakad, eks ole. No vot siis tuligi see periood, kus ma köögis töötasin, sain juba köögijuhatajaks. Seal ma kohtasin mulle üteldi laagris, et on üks eest seda ütles üks lätlanna, eks öderali meditsiiniõde. Ja ma läksin teda vaatama, tuli välja, et see oli meie kuldujuja. Egon Roland oli väga läbi, talle enam seedimine ei töötanud ja külma proovisin igatemoodi, mul oli siis piimad, olid minu käsutuses ja kuumutatud hapupiima sai, ta oli tehtud, mis on väga hea, aga Talibani kaugele nende, mida tegin talle kuivikuid ja kõik ja kõik ei aidanud enam midagi teha. Siis ta surija mina lätlannast, see õde ja siis üks sanitar veel siis meil kolmekesi matsime ta maha alasensis teha mul juba võimalused onni lasin teha, siis võiks puusertide olla. Noh, väga lihtne, öeldamata laudadest, aga ikkagi kas te siis muidu kõik ilma pesuta juba? Oli?