Kõigile tuntud kohvik Moskva Tallinnas kandis algselt nime Kultas. Natsionaliseerimist järel ei leidunud selle asutajale ja omanikule kasutada siis tolleaegsete ajalehekeelt enam kohta Eestis särama löönud Stalini päikese all. Järgnes vangitapp laagrist teise. Ja just seal tegi Nikolai Kultas oma sõnul elu suurima karjääri. Tal õnnestus kaubelda tööle laagri haigla kööki, kus edutati kokaks, siis peakokaks, siis haigla köögijuhatajaks, jutustab 80 aastane Nikolai Kultas. Kogu selle asja juures oli üks suur pluss juhataja kohal, et mul oli siis omaette väike kuueruutmeetrine tuba. Nii et mul ei olnud vaja siis enam üld kris barakis magada, nii et see oli siis suur eelis nii-ütelda. Kogu see asi kestis väga ilusasti ja tulevik oli hästi helge. Laagrivaludes muidugi kui tuli kontrollima sinna üks ooper oponna Mootsine, tähendab see on siis laagrite üks kontrollvolinik, kes tuli siis laagrit üldse kontrollima, ühtlasi tuli ta siis ka haigla kööki. Ja mäletan väga hästi, kui ta tuli sisse ja ütles tere ja ta ta tuli, laagriülem, aga koos mu vene keele oskus ei olnud mitte perfektne. Ja liiatigi oli mul kõvaks eestipärane aktsent juures. Ja esimesest sõnast peale küsis kohe, et mis rahvusest ma olen, ma ütlesin, et eestlane hakkas nagu otsima, meelde tuletama ja siis lõpuks a see on need, keda hüütakse Johna. Ma ütlesin, et ei, et meid ei tüütaks stantse, eks. Ka olemas, umbes nii, et mis te vaidlete on oma muidugi vaikisin. Ja siis hakati peale, küll siis hakati, kus vähegi midagi tuli leida ja ei olnud midagi leida, tegelikult sellepärast, et ma olin pannud teatud korra ja kõige suuremaks teeneks veel endal seda, et ma rääkisin enne seda meie peaarstile doktor hariscule et meil käisid suuremas koguses öösiti söömas laagri valvurid, kõik tulid sinna, lasid omale putru suurel koguses kaussidesse panna ja sõivad mõnuga. Aga kuna neid valvureid oli palju, öösel oli ka kaks vahetust, siis selle tagajärjel see oli küllaltki märgatav väljaminek, mis haigete portsjoni väiksemaks olite teinud. See oli haigete suu kõrvalt täielikult haigete suu kõrvalt, ma rääkisin doktor hariskuga ära, ta muide oli endine vang. Rääkisin ära, et ta teeks käskkirja, mis keelab võõraid inimesi sisse lasta öösel. Mina õhtul, kui köögitöölised hakkasid tööle sidevahetus, panin kõik uksed lukku, akendele said trellid veel pandud lisatrellid, et keegi sealt ei saa läbi ja võtmed olid ainult minu käes, siis esimesel ööl ma mäletan, ma magama jäänud. Ma teadsin, et eks nüüd läheb mölluks, tuldi akna taha koputama ja mina välja ei tulnud, olid lassid öösel peakokale ütelda, et mind ei ole seal. Ja tema sisse lasta ei saa, sest uksed on seestpoolt lukus. Muidugi suure sõimamisega mindi siis ukse tagant ära ja järgmisel hommikul tuligi siis nii-ütelda. No mina olin siis kohal ja ma ütlesin, et aga mul on käskkiri, ma pean seda täitma. No selle järele saadetisi käskkiri kaugemale sõnadega muidugi. Ja üteldi, et kui järgmisel õhtul ka niisama asi kordub, et siis minul läheb varsti ma ütlesin, et mina ei saa midagi teha, et pöörake juba arsti poole peaarsti poole loomulikult keegi ei hakanudki pöörama, tuligi järgmisel öösel veel proovima ja tagajärg oli see, et jälle sama vastus, keegi midagi saanud, siis hakkas vea või? Nähtavasti selle, see oligi üks eeltöö, mis oli juba Nende vahisõdurite poolt selle ooperu poolne mundschinale antud, mis ta nimi oli Occzynikov. Ja tema hütis muidugi suuri eelarvamusi ka kõike seda ja liiatigi nähtavasti tale eestlasi nimetus ja eestlased ei meeldinud, ega ta muidu ei oleks mind Džugnaks hakanud hüüdma. Tema tegi laagrit ülemale ettepaneku mind selle koha pealt ära võtta, kedagi täis panna. Palkin ei olevat alguses nõus olnud ja see tavali midagit nädal aega seal käis teistes väiksemates laagrites ka, mis allusid puhtisem laagile. Ja kui ta siis lõpuks oli ringkäiguga tagasi jõudnud jälle oma nõudmise juurde kindlaks, siis palki neil ei olnud teist võimalust, kui võeti siis mind selle koha pealt ma kusjuures Ohczynikovi nõme oli, et mind tingimata saada ühistele üldistele töödele see tähendab metsatööd mis loeti meile kõige raskemaks. Üldse ma pean ütlema seda, et puhtisem Laak oli väga suur laager, see oli juhta rajoon, uhta rajoon veidi väiksem kui Eestimaa. Ja seal oli väga palju, ma olen üldise arvu ära unustanud, aga meil oli umbes 30 üksikud laagrat, mis allusid kogus isla krite, juhtisin laagi süsteemile. Kõige suurem keskus oli see olnud üks, mis koosnes tegelikult kolmest osast. Kõigepealt oli siis Siberis sõlka jaotus laager, kus siis autati, kuhu üldse uued langid tööle saada. Teine osa oli siis töölaager kus olid päämiselt ehitajad ja meil oli väga suur ehitusbrigaad üle 80 inimese. Ja peale selle veel teistele töödele töökodades, mis olid juhtunud. Umbs Uhdinski mehhanitskida poolt ja teised, need olid kõik vangidega ja need põhilised asusid nad kõik esimeses Holmis. Olgu, see tähendas Kellila punkt, küsik laagripunkt. Edasi oli kõrval, asud laagrite keskhaigla ka küllalt suur, üle 1000 Aila koha ja peale selle olid töökojad, mis asusid laagri kõrval eraldi eraldatud paigus ligiläheduses. See oli nagu mingi vangide riik täielikult vangide riik, põhitoode, mida seal siis Me, mida Uhtisem Laak pidada töötles, see oli maagaas ja nafta. Ja osaliselt raadiumi tootmine, magas torustiku kaudu, tuli uhas välja ja selle ühtlasi kõik elektrijaam ja kõik töötasid siis gaasi peal juba. Nafta kui teised nafta asuvad maa sees, suurte nafta järvedena suhta, nafta oli naftaliiva sees ja sellepärast olidki ainukesed Nõukogude liidus osalevad nafta šahtid. See oli kõige kallim naftatootmise meetod. No tal oli üks suur pluss selles, et see nafta oli eriti vajalik oma omaduste poolest eriliste määrdeõlide saamiseks, mis tavalisest teistest naftaliikidest. Pean ütlema uhta, linn oli täiesti seotud laagriga, sest laagritesse tulisi tööjõud, mida seal kasutati. Ühtlasi oli laagris kah veel linna teenindamiseks terve personal, näiteks oli uhta Linnateater puidust ehitatud suur kultuurimaja, aga nii tüüpiline nagu meil praegugi. Meie Salme tänava kultuurimaja sama tüüpi, aga puidust, kõik tehtud. Seal oli uhta Linnateater, see oli muusikateater tegelikult näitlejateks, lauljateks orkestrimeesteks olid kõik vangid, väikse erandi kakskolm eraisikud, aga teised olid kõik vangid. Põhiliselt näidati peret. Ja tõesti kurb oli vaadata seda neid inimesi, andekaid näitlejaid, lauljaid, kes mõni tund õhtul mängisid krahve ja parunid miljonäri ja nõnda edasi ja peale seda aeti jällegi lahtises presendiga kaetud veoautosse. Talvel pakasega sõidutati laagrisse tagasi ja ausalt ütelda, erilist riietust ei olnud, olid samuti kuued seljas nagu teistel samasugused pateeritud mütsid peas nagu teistel. Tulid tagasi laagrisse, ööbisid hommikul, hakkasid proovid, proovid peeti võrdlemisi külmas klubihoones ja õhtul hakkas jällegi sama lugu peale, kellel on neid etendusi. Etendusi anti eraisikutele, ühtlasi Antiga suuremates laagrikeskustes. Seal operette ei näidatud, aga seal oli lihtsalt kontserti enne kontserti. Tavaliselt oli pikem poliitiline teemi Nõukogude Liidu rahvaste õnnelikust elust ja Stalini austamisest. Ja kuidas nad psüühiliselt ennast tundsid? Ma oskan ette kujutada, missugune kontrast oli ühest äärmusest teise õhtul, kui nad tulid, nad olid näljased köik ja nende jaoks köögis, mittelaagrit, haigla köögis, aga muidu suuremas köögis laagrite üldköögis. Olin endale jäetud siis igaühele oma paar lusikatäit Tru ja pool liitrit mingisugust suppi ja õhtul veel 200 grammi leiba. Ja see oli siis nendel, see terve palk, see nende töö eest. Muide peab ütlema, et kogu töö baseerus ainult täielikult toidu saamise eesmärgil. Sa pidid andma maksimumi, et saada miinimum toitu. No laagriinimeste seas oli välja kujunenud ka omad ütelus, et selle kohta oli niimoodi. Et üteldakse vangile olevat kolm käsku. Esimene käsk oli see, tee seda homme, mida sa pead tegema täna? Söö seda täna, mida sa võid süüa, hom? Kolmes võta alati see, kus midagi ripakil on. Sellega kolme käsu järel siis kogu laager elas selle kogu järele, elas muidugi. No need olid õnnetud inimesed, kes hakkasid nimetatud preem, bluudasid tähendab, hakkasid norme ületama. Teada oli see, et nad varem või hiljem satuvad ületöötamise tagajärjel satuvad haiglasse ja sealt, kuidas kellegi organism vastu peab juba, kas siis matmispaigale või siis pidas vastu ja hakkab järgmist etappi järgmist ringi järgmist ringi. Kui tihti olimatuseid matmise õied? Matmise oli? Küllalt tihti muidugi mitte ei saa võrrelda seda matmist, rohkust, mis meil oli esimeses tupino laagris. See oli tohutu suur vahe, sellepärast et uhta laagris oli siiski teatud kord olemas ja seal ei olnud. Ta ei olnud sõna õiges mõttes surmalaager, nagu oli esimene stuupa laager, aga seal oli vajalik ka töökäsi ja sellepärast ei pumbatud inimestelt viimast välja. Piss neid enneaegselt ära hävitas. Missugused olid laagrimatused, kas keegi ütles ka jumalasõna või ütles mõne mõne sõna hüvastijätuks? Ei olnud surnuaed, aga see mäeküljel oli üks väike plats, kuhu inimesi tähendab surnuid, maeti ilma igasuguse rituaali deta, lihtsalt surnud inimene pandi auku ja pandi talle siis väike käe randme külge pandi üks puidust lipik. Ise elu kestis meil. Ja minul oli siis peale seda oleks olnud võimalus ka mina agitbrigaadi sinna teatrigrupi, sellepärast et mul olid seal juba tuttavad inimesed ees. Aga ma hakkasin vaatama, et kui nüüd ostsinikov tuleb järgmine kord ja näeb, et ma olen seal teatribrigaadis, siis tuleb sealt jällegi järjekordne pahandus ja otsustasin seda mitte kasutada. Ehitus, briga, radi, proraabiks. Tööde ettevõtjaks oli keegi Aleksandr Aleksandrovitš Aleksandrov. Ta nimetas ennast idest rahvuspoolakaks ja võttis kõik teie abinõusid tarvitusele, et ta saaks Poola sõita, oli kirjutanud Punase ristile ja isegi Rooma paavstile, nagu ta ütles. Ka sellised kirjad läksid laagrist välja. Seda muidugi ei tea. Temal oli linna vabakäiguluba ja võimalik, et tema ei saanud vita laagri posti kaudu. Ma kunagi ühegi video tõttu, see oli saadetud siis laagrisse uuesti tagasi seisukoha võtmiseks tema rahvuse kohta ja selle Stahli saanud siis kartserid. Aga peale seda ta ikkagi oma jonni ei jätnud ja olevat edasi kirjutanud. 10 päeva selle eest, et oled poolakas, juust, nii tuli välja. Ja mina siis rääkisin Alexandra Roviga ära, et läheksin oma brigaadi, kuid tema oli sellega nõus. Olime temaga päris sõbramehed. Ja siis võttis siis enda juure puusepaks. Mäletan, esimene puusepatööpäev sai siis selles, et andis mulle siis kitsenaelte väljatõmbamise kangiga, andis kitse kaasa ja ühe kasti ja ütles, käin nüüd kõik laagri barakid läbi seest ja väljast, kui sa näed kusagil ühtegi naela seina sees vis tirisi välja, sest laagris ei olnud naeru. Ma käisin aga läbi kõik ruumid laagri lady, igal pool. Laval oli vaja naeru ja folgasti oli juba suur asi ütelda. Siis mul tekkis idee, et miks me siis peame neid tirima neid naelu välja ja igaühega ei olnud enam kusagilt neid naelu tirida ka ausalt ütelda, et hakkame ise tootma. Traat ei olnud. Oota. Ja siis mul tekkis ideed, teeme giljotiini, hakkame siis kahe või kolmemillimeetrisest plekist, hakkame need siis raiuma nimel. Pidasime nõu seal ja kuna meil oli metallitehas Huhdinski mehhaniski vood, kus oli ikka vangid ja arutasime seal läbi paarimehega ja saigi tehtud niukene giljotiin ja plekk, keegi 200 kolmemillimeetriste leidus seal. No siis hakkasime metallilehest lõikama naelu nõndanimetatud muidugi mis üks ots oli peeniva, teine ots oli jämedam, jämedam ots oli siis nagu naelapea eest. Ja sellega ikkagi oli naelte küsimus lahendatud, siis seda plekki vedeles veel küllalt seda räime. No ja siis. Ta oli niisugune aeg, et meil sai vabaks imekombel üks mees, kes oli siis veel eelarvetehnik olnud brigaadis õigust ütelda, hiljem Stahli eksikombel lasti laagrist minema, aga hiljem olevat teise laagrisse pandud siiski sellepärast, et sõja ajal laagrist vabanejad välja vabadus ei lasknud, olid nõndanimetatud istujad, aga temaga oli mingisugune erand tehtud. Aga hiljem olevat siiski uuesti Teises koos laagrisse pandud. Ja tagajärg oli see, et Aleksandrovitš soovitas mulle siis selleks eelarvetehnikuks hakata. No asi oli uus ja, aga küllalt oli teatmik venekeelseid ja hakkasin sellega peale, lõppude lõpuks ei ole kõik väga lihtne arvestus ükskord üks nii-ütelda ja jagamine ja summeerimine ja noh, kõige elementaarsem. Ja saingi siis eelarvetehnikuks ja tekkis teatud seisusevahe, nagu üteldakse siis mind viidi üle üldisest ehitajate barakist, viidi siis ametimeeste baraki üle. No seal oli seltskond rahulikum ja, ja soliidne seltskond, sest kõik olid mingisuguseid endised, ütleme, endised inimesed ka Nõukogude seisukohast võttes kas sel ajal eesti keelt kuulis kusagil laagris veel eestlasi, tol ajal oli laagris ainult kaks inimest, üks oli üks härman. Teist nime ei taha nimetada. Oli Leningradi oblastist Hest eesti külast, kelle ma loen teda teatud määral nagu haiglaseks inimeseks, et ta püüdis olla hästi suur sõber ja tingimata siis tema haigus seisis koputamisest tingimata kirjutas siis mingisuguse anonüümkirja, milles ta lahti ei saanud. Tema oli üks eestlane, aga teine eestlane oli üks, võib ütelda, ideeline kommunis oli. Kallas sündinud ime, Tammer. Need vennad hammerid olid üldse poliitikategelasse kommunistid, üks vendadest, Irboskas vabariigi algaastatel oli maha lastud ja tema oli Eesti vabariigi algaastatel oli kommunism isiku tegevuse pärast mõistetud surma Eesti kohtute poolt. Ja samal ajal oli Leningradis vahistatud Eesti vabariigi kaubanduslik esindus kuus või seitse inimest. Selle juhatajaks oli kindral Larka vend olnud. Ja teda oli siis vahetatud selle kuue või seitsme inimese vastu välja, nii et tema sai Venemaale ja Eesti Wabariigi kaubanduslik esindus sai siis Eestisse. Ja oli nõndanimetatud punaste professorite kooli läbi teinud kõrgemat poliithariduse saanud. Ja peab ütlema, et ta oli väga huvitav ja tark inimene. Ta suurepäraselt valdas inglise keelt, aga ainult lugedes ja kirjutades rääkida ta ei osanud absoluutselt, kui ta hakkas rääkima inglise keelt, sa lugesid nii nagu eesti tähestiku alusel. Ja Stahli töötanud pikemat aega komminternis kuni 36. aastani, 36. aastal ta võeti ja vahistati. Saadeti laagrisse anti talle viis aastat ja nii, et tema karistusaeg lõppes just laupäeval enne sõda. Samal päeval ei olnud jõutud tema dokumendi korraldada ja pidi esmaspäeval olemas siis tema vabastamine. Aga esmaspäeval oli juba sõda, oli määrused sõja ajal, kedagi enam laagritest välja ei lastud ja nii ei temaga üle, ajaistujad. Taolivad, väga südamlik ja otsekohene inimene. Absoluutselt vastupidine härmanile. Ja lõppes sõda, ära teda äike veel ei lastud vabaks. Aasta ja kolm kuud peale seda, kui teda varsti lõplikuks vabaks, no ei antud talle väljasõidu luba taast. Kuna ta oli olnud vabakäigu vang ja ta oli ühes kaupluses oli v vahiks siis tema ise jäi kauplusse tööle, alguses müüjana, aga siis määrati ta kaupluse juhataja, tahaks, kuna ta oli küllaltki haritud inimene. Kaupluse töötajad olid baasi meestega mingisugust tehingut teinud ja jäivad sellega nii-ütelda vahele. Siis arreteeriti need müüjad ja baasi mehedjaga teda kaupluse juhatajaid talle anti 15 aastat. Tal oli veel teine traagiline juhus, kui ta veel laagris oli siis hommikul tööle minnes tuli vastu nendele üks uus etapp vangidega ja seal olid naisvangid ja vaatas, et talvine aeg olnud nende hulgas oli ka tema naine. Suvemantlis. Oli alguses olnud ära ehmatanud, aga need küllalt neid kaks kolonni võrdlemisi pikkamööda liikusid. Ja ainuke, mis ta jõudis, jõudis oma vat kuue seljast ära võtta ja visata naisele hüüda. Naine nägi teda ja tema nägi siis naist nii palju naine sai kuue noh, temal oli teine tila Kreikana nimetatud väiksem Patkuuboli all olnud ja siis tema on see, ta ei olnud nii palju ta oma naist oli näinud, naine oli väga ilus ja tavaliselt oli nii, et väga kenad naised, need ei saanudki uhta, naistelaagrisse aga saadeti väljaspoole teistesse laagritesse tema naine, nagu hiljem selgus, oli saadetud nimetatud mutt, Neymati riik saadeti sinna žestet. Eks laagri vahtidel ja laagri üksikute laagripunktide juhtkonnale liiga. Ja hiljem nagu dokumentidest selgus, peale seda sai selgeks, et naine olevat surnud südamehaiguse tagajärjel. No sellest nendest laagritest, nii nagu hiljemgi selgus, tagasitulijaid ei olnud kunagi naise õde sõitis sinna temale külla, kui ta oli laagrist vabanes. Ja naised ei, jäigi sinna ja hakkas taas tööle. Koos naise õega saime advokaadi, kuna see ei olnud mitte poliitiline süüdistus, aga oli puhtmajanduslikult rahandisele, lubati ka advokaadi võtta ja tuligi siis hiljem kohus uuesti vaatas asja üle siis vähendati tema seda aega 15 aasta pealt viia ja aasta peale ja siis sai veel kord läbi vaadatud ja siis anti talle poolteist aastat, mida ta oligi eeluurimise ajal kinni istunud, nii et sai siis, peale seda oli ta nii nördinud, ütles, et nüüd ta enam kusagile mujale tööle ei lähe, kui ainult väravavahiks, seda ta pidaski ja käskis selle puhta mehena riietuseski Zavoodi hiljem oli ta seal siis väravavahiks. Kui hakkas siis suur rehabiliteerimisajastu, siis tema oli ka üks esimesi rehabiliteeritud. Ta sõitis tagasi Leningradi, kus teda rehabiliteeriti anti talle siis parteipilet tagasi. Seda oli isiklikult teinud siis seltsimees manov, tolleaegne esimene sekretär Leningradis, temale anti siis Leningradis ühiskorteris omaette tuba, 16 ruutmeetrine ma küsida hiljem vaatamast ja peale selle anti talle siis personaalpension 98 rubla suuruses, nii et oli siis välja teeninud kõik oma poliitilise tegevuse pärast igast küljest. Ja ma pean ütlema, et rahvas tähendab, vangid olid väga internatsionaal majanduse koosseisuga, võib ütelda peaaegu, et keda seal ei olnud keda rohkem, keda vähem. Päris palju oli uus leke ja kirgiise. Ütle, see oli ainult üks, see oli haiglas sanitari xile. Samuti laagri inimeste koosseis oli, võiks ütelda nii väikses sulis kuni professoriteni väga palju haritlasi, eriti palju oli ukrainlasi, oli teadlasi, teaduse doktorid, oli kooliõpetajaid, oli instituutide õppejõude ühesõnaga väga-väga kirju kooseid. Te sattusite siis parema seltskonna hulka paremasse barakki ja siis ma sattusin juba, kus oli, inimesed olid sarnased, keda ei olnud vaja karta, tasunud midagit harrastama, tuleb, ja nõnda edasi. Ma ei saanudki väga kaua midagit, kolm kuud sain olla eelarvetehnikuks, kui Aleksandrovitš leidis, et ma peaksin hakkama ehitusbrigaadi brigadiriks. Ehitusbrigaadi Mul oli väga suur, üle 80 inimese koosseisult ka samuti kirju, nagu kogulaagrigi koosseis. Minu teadmised ehitusest ausalt ütelda ei olnud suured aga kuna ja oma eelarve tehnikuga sunnitud igasuguseid normatiive ja kõike selgeks õppima, siis teoreetiliselt oli asi selge. No omal ajal talus sai kirves käes hoida ja ehitasime loomalauda oma jõududega ülesse ja tegime vundamenti ja nii, et mingisugune ettekujutus oligi ja eluaeg olen ikkagi füüsilist tööd ka teinud. Ja saingi brigadiriks. Alguses oli niisugune lugu, et andsin huvikkuses meestele töökäsud kätte, mida keegi pidi tegema ja seal, nii et vaat et Ivan Ivanovitš, sul on vaja neid tehasesein seal ja seal barakis ära lõpetada ja siis õhtul ütled, et jäätise valmis oleks. Õhtul Ma lähen siis töö lõpupoole lähen sealt läbi, vaatan seina ei olegi õieti alustatud. Nägin, et Ivan Ivanovitš, kuidas siis niimoodi, et sa pidid tegema, no Ivan Ivanovitš rääkis, et temal olevat kõht valutama hakanud ja teised ja kolmandad vead ja ei tulnud midagi. No ma ütlesin küll, et olgu, aga siis homme, mida nüüd? Et homme kõhuvalu ei ole, et homme tuleb ära lõpetada. Järgmisel päeval sama lugu. Ja ma räägin siis Aleksandrovitš, et lugu on nii, et mis Ivanovitš ja et seinad juba kaks päeva ehitada. Kuidas rääkis, ma, mõtlesin, et rääkisin, kõik räägitakse, ta ütles, et kes siis niimoodi räägib? Vaat et nüüd räägime koos, panid tähele hästi. Ja läks siis selle Ivan Ivanovitš juure, peremati man, jäädeebjev, ataki, taktiivsed, takitsiak. Ja kui sa nüüd seda ei lõpeta täna õhtuks ära, siis nii ja naa jälle maid, Peremonte veel teise mängima, ütlesin edasi. No Ivani ütles, et Aleksander Aleksandrovitš pudilased teevad što. No ja oligi, õhtuks oli, sein oli valmis ilusasti kiiremini, no midagi, eks ma siis võtsin õppust ja ma pean ütlema, et ei hakkaks kohe palju libedamalt minema. Ikkagi kui hakkasid eelmänguga peale, siis kõik oli, juba hakkasid riba hoidma. Nikolai Antonovil, Tshaadid, Puidet, Budjad. Igatahes see süsteem oli õige, ma pean ütlema. Tol ajal laagris olles oli veel üks huvitav juhus, võiks ütelda. Oli talvine aeg. Ja ma tulin õhtu, mul oli juba vabakäigu luba, tulin linnast linna tööd ülevaatuselt ja olin võrdlemisi külmunud, sest pakanali tugev. Tulin laagrisse ja sain oma toiduportsjoni kätte, sain selle ära ja üteldi, et laagriklubis näidatakse ühte Ameerika filmi. Kui Ameerika film, siis otsustasime vaatama minna, olgugi et klubiruum on ikka küllalt külm, aga midagi. Ja oligi Ameerika gangsterite film. Ja ei uskunud oma silmi, kui nägin, et oli kaks gangsterite gruppimile vihe känksnesite jõugu juhatajaks oli Endriussengelmann minu hea sõber, kellega ma omal ajal Pariisis minu filmikarjääriajastul olime saanud headeks sõpradeks. Autoga Peuga sõitis Pariisist Tallinnasse mulle külla ja kellega ma Pariisi reisidel alati kohtusime, kui ta seal oli, ta ei olnud mitte esimese suuruste vaid väga hea karakternäitleja. Ja tõesti peab ütlema, poolkülmunud, külmas ruumis, vaadata nüüd filmi, kus Hendrivus oli seal noh, hea sõber, linal, nagu oleks nad kätt pigistada. Nuia film lõppes sellega, et need kaks võistlevad gangsterite jõuku, saivad siis nii kaugele, et Hendriusama koja suutis teise ära hävitada. Ja hakkasid siis oma pidu pidama seal ühes restoranis. Siiski kaks teise gängsteri jõugu liiget olid ellu jäänud. Need sõitsid sealt restoranist mööda, automaatidest tõmbasid tule peale ja kõik need Endrusi jõuk koos tema endaga said surma, kukkusid maha ja viimasena, kes kukkus Liendrovskes, ühtlasi hoidis lauast ja laualinast kinni ja tõmbas siis kõik selle laudlina koos söökide-jookidega maha. No ma pean ütlema, et Henry vürst oli kahju jutumärkides, kahju muidugi, et see oli linal, aga kõige rohkem kahju oli muidugi nendest toitudest, mis seal maha kukkus. Nii et niisugune kauge kohtumine jättis sihukese eriti sügava mulje, ma veel tükk aega tuletasin seda meele, ega meie kõrvalistena ei oskagi ette kujutada teie hingeseisundit sellisel hetkel sellise kohtumise hetkel. Ja see oli täiesti, oli erakordne, see nagu tahtsid ennast näpistada, et kas ikka on õigused seal midagi sarnast võid veel vähemalt näha mitte seal sees olla, vähemalt. Elu läks edasi, 44. aastal saime teate, et tuleb hakata remontima kohaliku staadioni ja 45. aastal kevad hakkas suhteliselt vara, olgugi, et põhjas, aga väga paraja aktiivselt. Kui juba sulas, siis kogu selle töö eest vastutavaks oli laagrite ülema abi polkovnik Moškov. Peskov ise oli ka kunagi spordiga tegelenud, talitennist mänginud. Ja ühtlasi, kui tuli jutuks jooksuteede ja sektorite ja mänguväljakute taastamiseks tegime Skov, võttis küsimus ülesse, kas ei võiks teha ka tennis platsi koht, olin seal jõekäärus asuv staadion oli päris mäenõlvakul ääres ja nii palju ruumi vaba. Et sinna võis teha kaks tenniseplatsi kõrvuti tennisväljakud maalin nooruses Rakveres ehitasime oma jõu ja nõuga saviliivaväljaku, niiet et see töö oli tuttav. Peskov käis iga päev vaatamas, kuidas remont edeneb ja ehitus ja kuidas ka väljaku ütlesi tegime korvpalliväljaku võrkpalliväljaku uue ringi rajad, 400 meetri pikkuse heite ja hüpete sektorid. Vastujõge sai tehtud kõrge blankett, pallid ei lendaks üle sellepärast et võis arvestada, et inimesi, kes tulid mängima, olid kaua aega tennist mänginud ja kuna palle oli vähe, siis selle tõttu sai tehtud nelja meetri kõrgune blankett. Pallid ei lendaks üle ja jõkke ja siis olid nendest ilma. Oligi üks laupäeva hommikupoole, kui mees koht oli sinna ja meil oli plats juba ära märgitud ja ütles, et kas nii kaugel on, et järgmisel hommikul pühapäeva hommikul saaks mängida. No see mäng otsekohe mind ei puudutanud, aga kui me tegime neid väljakuid, siis ma olin vahepeal staadioni laust. Rääkisin selle enama vastutava sekretäriga, rääkisin ära ja ta lubas lausmaalt välja otsida ka vanu reketid ja mitmereketi peale kasutasin siis vanu keeles tõid ja nii et sain ühe päris korraliku reketi, mitte, aga no siiski mängitava võiv ütelda, vanu palle oli ka seal ja nii sel ajal, kui siis plats oli juba kannatas mängimist, ma käisin siis ise hommikuti käisin seina vastu treenimas muidugi lihtsalt huvist asja vastu ilma igasuguse eesmärgita jagunes kohvitisetadad järgmisel hommikul tulla siis maitsnud, et ma tulen hommikul siia ja hoolitseme selle eest, et need võrgud ja kõik oleks üles pandud ja muidugi teine oli polkovnik ja minu kõige kõrgem ülemus, keda sa äratad ütelda. Oligi. Ootas oma sõpra, kes pidi tulema, aga see ei olnud mitte uhtas puhtas akal juhtast, eemalt elas ühes teises laagripunktis üks major. Aga see ei tulnud, ei leia pärast. No ja siis ma otsime Skoilet, võib-olla ma löön teil mõned pallid tagasi, mis teil tuleb, et siis Teil ei ole asjata tulnud. Kas te oskate, ma ütlesin, et ma ikka natuke oskane akusteleketis mõtlesin, et siin on olemas Shecket ja ma toon siis selle ära ja ja käisin süstin reketiga, mis kohvil olid omad pallid kaasas. Tema ei olnud ju pikemat aega mänginud ja ma siis andsin talle siis hästi head sõidud ette, nii et tal annetatalid käe all. No peab ütlema seda, et ta mängis niisukese innuga, et korraga poolteist tundi järgemööda ja ma ei liiga endale, et see ENSVs kolbamehel oli, pea märg ja ütles, et no teate, et appleb istuma elus nii mõnusalt. Mats. No näha kohe, et te olete mänginud eest ja nii edasi ja ja siis tema katetega, kui pikk oli teie karistusaeg, ma ütlesin, et viis aastat. Mille eest ja andsime, et ma ei tea õieti, mille ees tagasi oli. 121 oli selle poolt ja. Kas te ei tahaks hakata hommikume, käisime siin või nii, kuidas mul aega on, tahaksite minuga koos käia, mind abistamas? Muidugi, miks mitte. Ma teen korralduse, teid siis hommikul ei tööle ei saadetaks mujale, eks ole, aga Radio linna majandus väga, ma olen niikuinii staadion, meie remondime seda teatiivsel nuia väga hea ja siis oli, et hakkasime siis peaaegu iga hommiku kella seitsmest oli Moškov ja hakkasime siis mängima. Töölised, tähendab, ma mõtlen ehitusbrigaadi töölised hakkasid kell kaheksa peale, nii et mis kohviga, jõudsime ära, ega ta vist väga ei tahtnud ka näidata. Jäib hommikul seal tennist mängimas keegi laagriülema kindrali esimene asetäitja polkovnik ja tuli siis major, kellega ta pidi esimest korda mängima, ilmus see ka veel, ma pean ütlema, et major oli palju kehvem mängija kui meeskofoni. No ja läks edasi. Aeg jõudis kätte 45. aasta, üheksas mai, mis oleks minule võinud saada peaaegu saatuslikuks. Lugu oli selles, kui võidupüha välja kuulutati, siis müüdi laagris kõikidele vangidele ka ühtlasi 200 grammi kuiva veini, kuna meil oli igaühel ikka mõne rublane kuupalk, kes võtsid seda veini? See märgiti üles ja see võeti palgast maha. Ma mainisin, brigaadis oli meil 80 meest ja erandina just peavärava vastas umbes 30 meetrit eemal asus meie brigaaditöökoda. No töökojas olid seal ketassaag ja höövlimasin ja ja tööriistad, tööriistad olid tööliste kapismida igale alati õhtuti suletult lukku ta. Üheksandal mail, kui mina käisin kah oma 200 grammise portsjoni juures, ma ei olnud veel seda ära joonud, sest et otsustasime siis koos Aleksandrovitš seda teha. Ja korraga kuulen, välisuks oli lahti, müün, kui keegi tuli esimesse suurde ruumi, kus meil masinatasusid. Minul oli selle töötoa ühes osas taga oli väikega kuue ruutmeetri suurune väike ruumikene, kus siis minu kui brigadiri tuba oli? Seal olid raudtrellid, olid ees ja plankudest uks ees, seestpoolt väljaspool tabalukk. Ma teen ukse lahti enda vestlust toakeses ja vaatan, et tuli üks Puusepp maasia võrdlemisi noormees. Ja ma pean ütlema suurepärane, puusse. Cerve tisler, kes oma kirvega oskaks teha, kõik võimalik asja ei kasutanudki, muud agasid Cervez oli ta nii hästi järeletehtud ja nii teravik. Kuulge habemenuga ja kirvest hoidis nagu Silvadena vatsa vaesa tuleb sinna sisse, ütleb, et täidab por. Ütlen, aga milleks sul seda vaja on? Milleks Cervest vaja? Ja assi ujutaimi Tappor, vaatasin, et hulluks oled läinud, et kus sa seda saadet napakaks, et tuli välja, et hiljem muidugi Chain teada, et ta ei olnud mitte see 200 joonud kuiva veini, aga vahepeal olid traktoriga käidud laagrist väljas ja linnas toodud veel piiritust ja asja olevat ka seal kambas olnud ja siis piiritus tabeli joonud, nii et oli ikkagi kõvaste purjus. Kui mina järjekordselt keeldusin, siis sõna lausumata läks kapi juurde ja hakkas jalgadega lõhkuma kapi ust, kuna see ei olnud küllalt tugev lõhkusel paar lauda välja ja sai oma kirve kätte ja vaatas ringi ja jälle, et ma kõiki teid tapan. Ja ma vaatasin, et Vasja on täiesti hulluks läinud, et see on ohtlik ja mas esinema väikseke tookese uksel ja hoidsin haagist kinni. Sest ei teadnud, mis Vasja kavatsed teha. Nii oligi asja heitis järjekordselt jälle, et tapan teid kõiki. Sõnalises mõttes kargas Cervez paremas käes üleval minu poole. Ma jõudsin tõmmata ukse huviti, hoidsin haagis kinni, kinni ja tõmmata kohe otsekohe krampi, nii et ta see löögi tabas ust juba väljapoolt, nii et ma jõudsin seda sekundi murdosa tõttu varem kinni. Tõmmatav mehel oli tõsi, tagamehel oli täiesti tõsi taga, lõi veel kaks-kolm korda kirvega ukse pihta, aga kuna see oli plankudes tehtud, siis sellest midagi välja ei tulnud. Te olite toas, mina olin toas sees. Ma küll rääkisin läbi ukse, roostab porianane edasi, aga see oli ju täitsa hulluks muutunud. Siis ta jooksis välja ja hakkas minema, kirves käes ja kogu aeg karjus, Ewaszechuv ju. Ja kirves käes hakkas minema peavärava poole. Aga see kõik paistis minu väikse toa aknast siis. Mis edasi juhtus? Sellekohane vahtkonna ülem tuli välja, nägi, et mees tuleb, kirves käes ja karjub jäävasse Hubjuu. Ja seastus temale vastu. Ütles, et prostapor ka see oli nagu ammuki joogsai ei ole mitte midagi tähelepanu, midagi ainult uut juu ja kõik. No vahtkonna ülem võttis siis Nagaani, panid vasaku käe ette, panime plaani peale ja teiegi lasu. Kuul läks rinnast läbi, puudutas kopsu ära, ei tapnud asja, kukkus maha, kirves kukkus käest maha. Kutsuti kiires korras telefoni teel kõrvast olevast laagrite haiglast sanitari kohale raamiga ja need panid siis vaase kanderaami peale ja viidi ära. Tehti kohe operatsioon, saadi kuuliga ette kaasa elama ja. Tehti siis asjale tuli, hiljem tuli uuesti kohus, muuseas ma asjal oli jäänud veel ainult kaks puud selle aja lõpuni peale seda oleks ta vabaks saanud, palun. Mind kutsuti ka sinna kohtusse tunnistaja nagu no minul ei olnud põhjust seda asjad hakata ka. Olgugi, et ta mind küll ähvardas eriti omalt poolt karistama. Tunnistusega rääkisin, et ta on peale selle kõige on väga hea töömees ja. Mind ei lastud ju Eestisse sõita ja ma töötasin siis hiljem kooliõpetajana, kui kolm aastat hiljem tuli kooli garderoobist. Inimene ütles, et kõlayantonovitšetüks mees tahab teiega rääkida, ma läksime välja. Vaatasin ja see oligi vaesa vaesanegi mindi, oi Antonamise, mõtle, milline rõõm, et suur, suur aitäh, et andsite, nii et jaa, tunnistused ma sain ainult kolm aastal. See oli midagi, te teate, et mul on pool liitrit kaasas, et kas me ei teeks, pühid võiks saada õhust ja Sava asja teega, kui soovid. Nonii Devina, ühe korra sa pidid mind ka ära tapmile ERR-igatahes, kas tõesti? Ma andsin täiesti täiesti nii, et asja läkski ära ja mofon Vislev asjast hiljem on saanud, ma muidugi ei tea.