Ega ma palju kõvemini küll. Võib-olla mine tea, mis ta köhib. Võib-olla hakkad karjuma. Karjum. Võib minna jah. Päevad suvekülaline on meil näitleja Andres Ots, tere päevast, Andres. No kõigepealt ma ütlen kohe ära, et ma ütleme Andresega teineteisele sina, sest me tunneme juba päris palju aastaid ja ja raadiomajas oled sa ka. Ei saa öelda, et sage külaline, aga väga sage esineja Ei, võib ütelda, et ma olen olnud sage külaline tol ajal, kui me tutvusime või no mina neid aastaid nagu ei nimetaks seda midagi, ei ole viisakas. Kuigi maa oma eas juba võin nii mõndagi vanustest rääkida Aga tuleme nagu alguse juurde, kõik me oleme pärit lapsepõlvest, eksju sa oled sinu ema made varangooli näitleja. Minu emade võrrangulineid, minu isa Georg Ots Olime nii räägime, kes oli Georg Ots-Ots? Nimi aga teda ei ole juba väga-väga-väga-väga kaua. Tema suri 46. aastal, Nad olid Pansoga ühes palatis. Aga Panso sai terveks ta oma päevikutes taga kirjutanud. See oli siis tiisikust nagu tollal Nii et sina, isa ei mäleta üldse. Kui ta suri, siis aasta kaheksakuune ega ei mäleta küll, jah, kahjuks. Aga kui palju ema ema ametisse teadsid millega ema tegeles? Ema tegeles, no mis ma võin need teatriloolised nimed üles ütelda. Draamastuudio teater, pärast kooli lõpetamist siis Ugala natukene aega siis töölisteater. Ja siis hakkas tulema riburada küll esimene noorsooteater, küll uus, tead siis Draamateater kuni lõpuks tuli nukuteater, tehti nukuteater ja kuna on Draamateatris oli juba 30.-te aastate lõpus nukuteatrit tehtud, siis ema ja mitmedki kolleegid, kes tramodetest maha maksti Läksid ele nukuteatrisse ja siis nukuteater on minu lapsepõlveteater. Noh, mitte ainult sellepärast tuleks nukuteatrit vaatamas käinud, aga ma käisin, laps võeti Costa Rica panna, võeti suvel reisile kaasa, reisid olid pikad, parajad kahenädalased nagu hiljem, no minugi, selle tee algusaegadel. Ja siis sai Eestimaal väga mitmetes kohtades baasis oldud ja ja siis Ka õhtul etendustes või päevastel etendustel käidud ja ilus aeg oli, kuni, siis, 56. aastani, kui vastloodud televisiooni maa üle läks. Tal oli see omadused. Õppinud selgeks nii Soome kui ungari keele. Ja siis käinud näid maad pidi neid maid pidi kolamaska suvetia. Ta sai televisiooni tööle minu teda kohe vist alguses Soome saadetesse, no ja siis ta töötas seal kuni pensionile minekuni. Nii et televisioon on teine lapsepõlve lapsepõlvekodu. Siinsamas vanas raadiomajas. Hakkas teises stuudios, hakkas pihta. Aga mis ma tahtsin küsida seda, seda, mida sa rääkisid ja ma küsisin Et sinu, sina kasvasid siis üles, sotsid reisisid palju Tallinnas. Aga kas või siin Tallinnas ja ma olen järve poiss. Tegelikult oma esimesed elukuud olen mõõtnud. Mis ta oli tol ajal Kreuksi tänav ja mis ta praegu on, Kentmanni me ei ole seal üks nurgapealne, Liivalaia nurgapealne suur maja. Selle katusekorteris olen ma oma esimesed elukuud pärast. Lähedalt Sokkadaldavalt tuli tulla. Ja siis saime pere korteri. Järvele vanasse villasse pidime saama terve alumise korruse. Isal oli tuberkuloos lahtine, aga ja. Ja aga kuna sinna järvele pandi merel haigla sisse siis merehaigla okupeeris seal kõik majad ja meil ei olnud meie majas ei olnud küll mingit statsionaarset osakond, aga seal elasid arstid nii. Terve alumine korrus pandi arste täis, seal oli. Neid vist neli leibkonda ühe köögi peal, need seal muutus kommunaalkorteriks. Ja meil oligi geniaalne korter. Mis koosnes alguses kaheksa ruutmeetrisest ost? Või oli, ei, eksin? Neid ruutmeetreid oli vist arvatavasti umbes neli või viis, kus me siis tuba selline tuba oli selline endine teenijatuba kus kõrvaltoas oli siis endine majaperemees, kes põdes ka lahtist tuberkuloosi. Kui tema kiiremas korras seal ta ära suri, siis sai see teinegi tuba meile. Hiljem tehti seal remonti ja võeti vahesein maha, nii et kokku oli 12 ruutu. Seal mesisema vanaemaga. Ja siis isa käis Santooriumistel vaatamas. Oli käinud ja siis me seal koos Madistasime, laulsime olla Madistanud. Uniga tama lahkusime, jäimegi sinna kolmekesi. Kolmekesi, kuni kuni 69. aastani oli see korter emal. Mina olen juba Pärnusse lahkunud aasta aega varem. Aga originaalsem korter oli Tallinnas sellepärast et sissekäik kõik oli läbi vannitoa läbi vannitoa läbi vannitoa läbi vannitoa pääses kuidagimoodi sinna teenijatuppa. Ja, ja kuna need vene tohtrid elasid seal teisel pool läbi, käib, et mitte nende juurest läbi käia, meie käisime läbi vannitoa ja kui siis seal mingitel algaastatel kuni 50.-te aastate hakatuseni tehti vanni, nii ei oota, siis meil oli spetsiaalne vägev treppikene et käia aknast sees. Aga aknad olid suured. Kas siis see tähendab, et olite esimesel korrusel, ei pidanud, vedelik. Ei pidanud redeliga ronija. Üleval oli ka veel kolm korterit ja meie akna kõrvalt läks, läks. Läks treppikene üles, kus oli üks kahetoaline ja köögiga korter, kus elas helilooja elsaarne oma mehe, vanahärra Mart Paemurruga. Küll olid kenad inimesed ja oma poegadega. Sellest mait on surnud juba poega, aga Peter on suur professor ja tšellist, nagu ta isagi oli. Isa mind mängis ka metsasarve, nii et lae pealt kostis lapsepõlves kogu aeg klaverimäng. Kolstes tšello ja kostis ka metsasaar. Kuidas sulle meeldis, häiris või jäid kuulama? Ei häirinud päris huvitavalt ja ainult need igasugused harjutused, nagu pillimehed ikka, teevad need siis pika pealastest maja. Aga? Ellessaarne. Kirjutas ka mõningaid lastelaule. Ja kuskil, kui ma olen Umbest teises või kolmandas klassis, kirjutas ta laulu mille me heliloojate liidus kolmekesi poisikesed ette kandsime. Selle Ralf Parve teksti peale kirjutatud ja selle tema pojad ja sina tema koheda, mina. Ja. Ja, ja see laul oli must kass, kõndis Cole'i poole, jess äkki must jakk, räämas, kas otse EL istub teelt, vaatab ülbelt näkku veel oioi, oi küll lugu, papp, täbar lugu oksa reetud kassi, Ooey Ajad jazzi plaanid sassi. Kassi pärast teise klassi õigeks ajaks vaene taskuid Sa poole kas kolm salmi ja refrääni. Ja mul hakkas laul hirmsasti meeldima, kuna ma olin juba kange solist koolis igasuguste imelike lauludega. Siis siis ma sain selle noodi ja viisin oma lauluõpetaja Annale ja sest tema saatel siis laulsime seda seda laulu noh, ikka üsna mitu aastat ja, ja pöörase eduga. Tänu sellele laulule muutusin ma populaarseks tollases kahekümnendas keskkoolis. Laulja poiss, laulja pois ja. Hea ja siis algas mul tänu sellele populaarsusele valiti mind mauhti pioneerimaleva nõukogu esimeheks. Hurraa, siis ma olin juba ühiskonnategelane, kas sa tahtsid või pandi nagu vägisi vä? Ei mägi see pandud ja noh, mis mul selle vastu oli, igavene uhke, kolm paela, kõik. Valge pluusi peale on tore. Ja eksarid tol ajal toredad romantilises ettekujutused ka pioneerielust ja noh noh, mis polnud tegelikult skaudielu jätk. Ja, ja veel päris vahva oli. Ja tänu sellele sai igal pool mingisugustel kokkutulekutel käidud ja, ja igasuguseid inimesi nähtud ja siis pioneeriaeg lõppes siis. Ma oleksin muidugi komsomoli maha läksin komsomoli ja kuna ma olin nii kõva ühiskonnategelane, siis pandi mind keskrajooni komsomolikomiteesse. Ja nüüd on see, mille peale ma tahan jõuda, tahan jõuda selle peale, et see malevanõukogu pole, poleks malevanõukogu esimees olnud, poleks ma võib-olla asjast arugi saanud. Aga siis hakkas mulle tunduma, et et ega seal andmetel mingit funktsiooni ei ole, vaid tema teid, tõstavatket, Te võtad roboteid vastu ahhaa ka midagi teha, tegelikult tõmmud muutus kuidagi natuke imelikuks ja siis, kui ma sealt inertsist lendasin sinna keskrajoonikomiteesse. No siis ma olin juba suurem ikka oma, mõtlen vist 14 aastane sees või? Siis ma hakkasin nägema seda, mismoodi siis komsomolielu ja selle juhtimine käib. Ma küll vist pidin tegelema seal mingi sporditööga. Aga mis oli ka noh, niisugune täielik. Õudne formaalsus. Lihtsalt paberit hellitav normaalsus. Formaalsus otsa midagi sisulist tegelikult ei toimunud, kui mitte nimetada, sisuks sõda, et mingisugune ideoloogiline press on. Nii et siis ma hakkasin natukene sellest elust aru. Saamas ja aga sa ise üritasid ikka nagu midagi teha, siis kui sa spordiasju. Mõtlesime, kusjuures noh 60.-te aastate alguses, siis, kui ma lõpetasin kooli 62, lõpetasime kooli, muide möödunud aastal 50 saime kokku, kõik, uhke oli, oi, meid oli 23 inimest oli kohal. See tähendab, et mitmed on lahkunud päriselt, aga päris mitu hoolilt, kes ka ei lõpetanud kooli, vaid lõpetasid ainult selle seitse klassi, oleksid kuskile tehnikumendas sedasi. Igavene vägev, kokkutulekule. Väga südamlik, väga tore ja klassijuhataja viimane klassijuhataja oli ka kohal ja. Küll see oli siis 20. 20. keskkooliaeg Mõnes keskkool ja mis ta praegu on, ühisgümnaasium, midagi taolist, väga teiseks tehtud maja väga uhkeks, ilusaks. Aga et, et 60.-te aastate algus ja naa minu komsomolielu peaaegu et lõpp. Hruštšovi sula ja muidu muud tuled ja inimnäoline sotsialism ja, ja, ja ja isiku algatus, mis hakkasid ka siis natukene juba pead tõstma ja hakkasid ka pead tõstma ja ja siis läks meil tegelik elu käima komsomoli sildi all, nagu hiljem oli Tartu Ülikoolis sama suured komsomolijuhid Sirje Endre surm ja Jaak Allik, kes, mis, aga see hakkas kõik peale keskkoolis juba kuskil niimoodi 50 960 61, kaks. Nii et me panime seal mitmel korral ka sealt kuskilt rajoonikomiteest ja maalt saadetud inimestele. Tõelistele kenadele temal koogidele suu kinni, omapoolse vastas demagoogiaga, mida me õppisime ka väga kenasti tarvitama, sel ajal juba. Ja ajasime oma asja. Mis kõike seda, mis meile tol ajal tähtis tundus. Ja lasti ju teha tegelikult? Muidugi ja õpilasomavalitsusest ei räägitud tol ajal mitte midagi. Aga aga me haarasime koolis Felu enda kätega. Vaat niisugune tore tee oli, ai üks kord maalin veel natukene aega, komsomolisekretär, see. Oli oli siis, kui ma sattusin nõukogude sõjaväkke, see oli 64. 63. aasta sügisel sellises ülikoolis käisin, sai, oli ülikoolist pärast pärast ülikooli ja. See oli pärast ülikooli siis siis sattusime toredasse siderühma, kus oli kümmekond meest, tosin ja kolm tükki, neist oli teed eestlased ja ja ülemus oli eestlane. Kolmanda aasta seerias on kass, sai vanemaks ja kola ohvitseride puudus oli siis ohvitseri kohta võis täita ka ajateeni. Seal on hiiglama vahva seltskond. Ja siis oli seal muidugi komsomolisekretäri vaja ja kuna mina kõige selgema häälega tol ajal rääkisin Ma kirjutasin peast võetud mingeid kuramuse aruandeid koosolekuaruandeid, mida algee peetud, aga arvepidamine pidi korras olema. No vaat, ja sellega lõppes minul komsomoliaeg ära. Tähendab noh, organisatsiooni siis seal mõned aastad ilmselt veel kuulusin ja kuskil mingisugust komsomoli maksu maksin, aga aga pistmist sellega ei olnud, sest et sest, et, et ajad läksid hoopis teiseks käes. Ja polnud enam enne 60 kaheksandat aastat Konsis ei olnud nagu meil suurt komsomoliga mingisugust pistmist. Välja arvatud siis, kui Jelena tarvis, ma ei tea midagi tõestada, et see on ideoloogiliselt täiesti vastuvõetav asi. Või eksperimentaalsärgid? Kirjanike maja saalis tähte ja kontsisendus. Vot niisugune poliitiline on, elu on mul ka olnud. Ja, ja vot see ongi nüüd, mis tulevalvest, mis tulevad? Vaat, just ma pidin ütlema, et inimesed varjavad seda ja sina räägid uhkusega, et sa oled olnud komsomolisekretär inimese tõlge. Kus siis see näitleja klejaks saada, tahtmine tuli, kas kodust võisaiu pärast keskkooli läksid ikkagi ülikooli. Ma läksin jah, sest et vot nendel näitlejatel, lastel või sedasorti seltskonnal on. On see näitlemine hirmus taak, kuna vanemad teavad, et et see töö ei ole kerge, et see töö ei ole kerge, et see elu Ja siis nad püüavad koti eemale hoida, mind peeti ka igasuguste asjadega. Noh, ma ei nimetatakse nihvideks, eks neil oli. Või tal emal ja tema sõbranna tal oli, oli oma õige mõte sellega et las arendab oma oma võimeid mingis jumala pärast teises suunas oma, siis arendasid oma võimeid. Küll ma õppisin keeli, tähendab, õppisin inglise keelt. Inglise keele õpetaja, miss Mauretsi juures eratunnis samal ajal siis veel. Käies kaljuritele juures skulptuuri tegemas ja, ja ka instituudi kunstiinstituudi vastu või see ettevalmistuskursustel käisin aastakese. Aga sattusin loll vale kompositsiooni Otsa kevadistel eksamitel. Mul oli mingi naiivne arvamine, et noh, kuna ma skulptuuri pisiplastika teinud ja keraamiliselt seal on hästi välja tulnud, siis ma läksin keraamika kompositsiooni tegema, oleks pidanud minema skulptuuri, joonistasin ma kesiselt. Joonistamise õpetaja Kalju Põllu pani mulle Pärast tuli juurde, ütles, et talvel oleks võinud 10 neljaga panna, ava saab, oleks siis tööle hakanud. Õige, aga. Ma ei mäleta, kas ma vedas ennast joonestamise nelja välja kevadeks aga keraamika kompositsiooni tegema ja siis tuli joonistada ornament, mis oli kõige jampsim tegevus. Minu jaoks. Ei ei Saspici plastikut teha ega suurt skulptuur. Ja siis jäi see mõte nagu katki ja läksin Tartusse, kuhu mind ka ikka keeli keeli suunati. Võeti vastu prantsuse keele kursus. Nullist peale oli sajand enne õppinud üldse. Seal võetakse kõik kõik nullist peale. Miks prantsuse keel, siis sa olid inglise keelt juba õppinud, huvitav, huvitav. Keel vabakeel ja ei ole mõnel. Kes siis. Siis võeti sealt tosin, võeti vastu kaks poissi ja 10 tüdrukut, minu meelest oli nii. Ja tüdrukutest sai asja. Lõpetasid vist kõik ära? Noh, suur. Elisem konservatooriumi praegugi vist Muusikaakadeemia. Prantsuse keele. Malle vardja oli talu nimi ja ja siis väga palju tuntud prantsuse keele õpetaja, et see oli kõike, muide, enne Lauri Leesi Lauri Leesi on hilisem väljaanne. Meist eespool oli eriprogrammiga õppinud prantsuse keelt Jaan Kaplinski, kes oli meile suur suur autoriteet. Nojah, ja need kaks poissi, mina pidasin esimese kursuse peaaegu lõpuni vastu. Ja, ja vist peaaegu kolm kursust Pedas vastu Tõnu Kõiv kadunukene, kes, kellest hiljem sai paneveesised teatri Miltimise legendaarne režissöör, Leedu režissöör, aga üle terve selle kuuendiku planeedist tuntud mees, tema kirjandusala juhataja ja palju tõlkes jaa. Ja siis, kui see teatriuuenduse tõus oli, siis varustas meid kõiki igasuguste põnevate materjalidega. Kas sulle ülikoolis ei meeldinud? Mulle ülikoolis meeldis väga, aga. Aga ülikoolis ma käisin näiteringis natukene esimeses näiteringis Ellen liigeri juhatusel, olime meie seal ka Tallinnas muide, külalisetendusega mänginud enne kukke ja koitu, kus mängis väga huvitav Väga huvitavaid kujusid Enn Kabrits kultuuri alal nagu tuntud minu meelest mängis seal ka seal ka Draamateatri kirjandusala juhataja. Jumal, mis ta nimi on? Kalju Kalju Haan. Kalju Haan mängis ka lõige. Mängis ka draamateatri kirjandusalast Kalju Haan ja, ja siis aednik aednikupoiss. Mina mängisin aedniku poissi, sain suure punase paruka endale pähe. Ilum, vahvlid ja aedniku vana aedniku mängis Paul-Eerik. Ja siis hakkas oli Paulerik kirjutanud näitemängu võõrad inimesed. Tegevus mingis teivasraudteejaamas, tüdruk, poiss ja raudteevaht. Hakkasime sellega proove tegema, mina poisi osas, ela, Tomson, hunt, ela, Liimeon oli, oli tüdruku osas ja ma ei mäleta, üks juuratudeng mängis, ma ei mäleta, ta nime mängis, mängis seda jama korraldajat veelemata, kes ta seal oli. Noorte inimeste ja siis vana stagnandi vahelised probleemid ja noorte inimestevahelised probleemid. Aga esmatulin Tartust ära ja minust jäi see näitemäng tegemata. Pärast mängisid nad maha niimoodi, et Mati Unt Ta mängis poissi ja ela, Liimeon mängis tüdrukut ja nõnda edasi. Ja siis vorsti oli, elame imemist, sai elamuhunt. Ja, ja siis ma mängisin veel kolmandas, mis jäi ka poolele, jäi välja toomata ja nüüd on kuskile hirmsasti kadunud. Minul ei ole seda tekstiraamatut enam ja üleüldse tekstiraamat olla kadunud. Ja ma pidin hakkama seal mängima mingit kuradikest ja. Ja kuna ma kohe esimesest proovi Heama mõnu ja rõhuga suutsin teksti lugeda, siis paeti mind Aadamat mängima. Meid käis juhendamas alguses vahepeal ka Jaan Saul, seal. Ja ja mati kadunukese mati Vagaga luuletaja ja fantastiline inimene. Temaga meelse vahetus toimus, aga me olime head sõbrad. Edasi tänu sellele. Vaatamata sellele Et meid vahetati aga õnneks peaosa jäi mängimata teha sellepärast, kuna need osad jäid mul mängimata, siis. Mul ilmselt kripeldus, et oh, küll ma ikka suudaksin veel. Nii ma küsin kohe vahele, sa olid Tartus ja mängisid Tartus. Kas sul Vanemuise stuudios ei olnud tahtmine minna Tallinnasse? Mul ei olnud Vanemuise stuudio mitte mingisugust tahtmist minna. Sest ma tulin sealt Tartust tulema ja ja tuttavaid oli juba seal lavakunstikateedris sees, teises lennus. Peep Seppikuga me olime koos muusikat teinud isegi juures ühes pundis. Tema mängis trombooni, mina jorises laulda ja, ja hea, mängisin natukene trummi kõval. Aga mis? Ja nüüd, kui sa tartust ära tulid mis, kas sul oli siis juba kohe nüüd see tahtmine, et proovid lavakasse lavakas, siis juba nagu käis? Käis mul ei olnud kindlat tahtmist, mul oli seal mõningaid teisi plaane, mida ma ajapuudusel ei hakka aval avama, praegu Moskvasse õppima minna veel ühte kolmandat keelte kadeksi saan ma sinna sisse. Jumal teab, mis siis oleks saanud. Aga, aga siis ma kukkusin kohe sügisel sõjaväkke. Vahepeal ma olin Tallinnas, töötasin mitte koosseisulise reporterina, õhtulehes treisin aga nuppe ja hakkasin juba lugusid kirjutama ja täitsa tore oli, jah. Ja siis, kui ma sõjaväest ära kargasin või noh, niimoodi Laskin ennast sealt välja visata tervislikel põhjustel. Nagu see ikka käis tol ajal Ma olin seal 10 kuud. Noh, ma nägin selle aasta ringi, nägin ära ja mul ei ole sugugi pahameelselt, ma sinna sattusin, kus sellist ma olin Kaliningradist Königsbergis kus ei olnud veel ehitama ärriti hakatud. 1963. aastal ei olnud Kaliningradis veel ehitama hakatud uusi maju. Elamurajoone, mis seal praegu muidugi on juba sest kogu aeg ei olnud kindel, kas, Venemaa külge müüa. Ja nad ei hakanud seal mitte midagi tegema. Pigem vedasid väljusest. Kaliningradi oblast oli NSV liidu suurim tellisetehas pärast sõda. Seal võeti mujalt tellishaaval maha. Igast purustatud külade ja, ja tervete külade majad võeti tellishaaval lahti, saadeti minema. Ja kogu see oblast oli siis ainult üks suur polügoon tegelikult. Aga noh, seal oli omal kombel väga huvitav selles mõttes, et ega sellist seltskonda nagu seal nägi, oleks kohanud kuskil mujal. Seal oli ikka väga-väga-väga kirju seltskond üle terve selle suurema. Nojah, ja siis ma tulin tagasi, olin natukene aega reporteri jälle veel ja. Reporter tänu doktor Norman Tõnu Otsale, kellega me sugulased ei ole, aga kellega, kuna ta oli Paul-Eeriku klassivend, siis me olime tuttavad. Ja siis ma kirjutasin loo. Panso tegi tol ajal proove Kihnu Johnnyga Draamateatris ja ma käisin seal vaikselt saalis istumas. Kirjutasin mingisuguse tähendusetu loo sellest, mis seal tehakse ja kuidas seda tehakse. Ja läksin seda lugu vist ikka seda lugu üle lugema. Enne kella üheksat oli vaja korrektuur üle lugeda, ma mõtlesin, et nad, kui palju siis Tom toimetajaga kärpinud on ja? No ikka omal kombel ikka, tahtsin kangesti kunsti teha selles ajakirjanduse, ühesõnaga toimetaja minu kunsti ikka tavaliselt kärpis välja. Läksin ja kohtusin Pansoga. Karja õlleka oli niisugune karjaaugusugune, õllebaar oli selle selle ees, ma ei teagi, mis seal praegu on, mingi, ma ei tea, mis klubi stripiklubi või midagi taolist. Siis tema tuli hõlmade lehtedes ja ma pidasin ta kinni ja, ja vabandasin ja küsisin. Et kas te saaks mind üle vaadata, vastu oli võetud kolmanda lennu esimene kursus, sel sügisel. Aga teisenenud veel teada, mitu aastat on kursuste vahe esimese ja teise kursuse või lennuvahe oli neli aastat, siis oli kolm aastat. Teise lennu ja kolmanda lennu vahe oli kolm. Ka kolm aastat just kolm aastat. Ja, ja et kas mul üldse tasub. Kas ta tahaks üle vaadata, kas talu kolme aastat oodata, mis, mis teha? Ta ütles, et ei, et temal ei ole aega nüüd üle vaadata, temal käivad Kihnu pruunid, ma pidasin peenikest naerutähe. Ma käisin seda sama lugu tegemas. Ma tean küll, et, aga kas te ei taha meile tööle tulla? Nimelt oli kriisem eestipärast abitseidrid, teine trompet. Uno Saviauk oli, oli ka veel akordionimängijaga ja oli olnud kateedri laborant ja sealt siis lahkumas. Seda laborandi kohta pakkus Bonzo mulle. See oli, noh, niisugune tehniline töötaja, vahendaja konservatooriumi õppejõudude õppe üliõpilaste vahel, pluss materiaalne vastutus. Pinkide toolide ja muude asjade peale. Andis mulle nädal aega mõtlemisaega ja ma siis järgmisel päeval olen nõus. Aga läksin, siis rääkisin õhtulehes toimetajad Engole seda, tema ütles, et kuidas nüüd ära lähed, et me saime sulle, et ma olin, mitte koos. Me saime sulle praegu koha, et Sergei Levin läheb meie kultuuriosakonnast ära ministeeriumisse praegu ja, ja sa saad selle koha endale. Ei olnud siis minu kunsti kunsti sõna avaldas muljet. Et VEF või vähemalt mingeid lootusi. Et siis ma tegin talle selgeks, tõi, et nüüd on mul ikka tunnest, ma pean ikka sinna minema. Et saan pealt vaadata ja noh, jumal teab, et ja võib-olla isegi kaasa midagi teha ja. Seisul ikka nagu tiksus peas. Iseasi on tunnistada, aga teine asi on kuskil sisimas tunda, et kõik, mis teed tegelikult ei ole see, mida sa tahad. Minul ikka kange lava lauachimu käistanud, selleks ma laulsin ja. Laul, mis sai mõelnud õppima minna, konservatoorium. Ei mõelnud, sellega on jälle see loll asi. Et ma vaatasin neid neid lauljaid, keda kuulasin, vaatasin, et lauljaid. Ja no peale Georg saa. Raukas ka ei olnud ühtegi siukest, keda Mulle oleks meeldinud kullata, sest nad välistasid häält ja, ja, ja tegid niisuguseid hilisem Elisem termin selle kohta oli vokaali dioodide S-i. Ja see mulle kohutavalt ei meeldinud. Mulle meeldis Sinatra rohk. Klassikaline laule ei istunud. Et klassikaline laul ooperilaule istunud. See on klassikaline, ooperilaul ei istunud, kuigi ooperiga olin kokku puutunud. Oi, vabandust, muidugi. Tiit Kuusik. Ma olin tänu sellele, et ma lastekooris laulsin sattunud veel ka ooperikoolidesse, kus on lastekoorid ka sees. Vürst Igor sesse, mis ta oli käsikäes Ernesaks. Sa oled Estonia laval esinenud. Kus on ka poiste väljamarss? Poisid mängivad sõdureid ohvitsere ja mul olid täpselt samasugune kostüüm. See valged Grassiiri koostöö on nagu Georg Otsal, kes mängis selles näitemängus kaasashovi ooperis. Ja ja seal padaemand kestis kuni minu hääle murdeni laevandus mängimine või noh, laulmine. Aga millest ma tahan rääkida, oli, oli Boris kodanov, mis oli peas terve ooper, tegelikult täiesti peas. Sest kui me parajasti luurekkatal Estonia katakombides ei mänginud, siis me olime lava kõrval ja kuulasime ja vaatasime ja see, mismoodi Tiit Kuusik mängis mana Borissi seni oli võimas. Siiamaani mul meeles. Lapsel avaldas ka muljet, et lapsele avaldas ka muljet väiksed lapsed. Loomulikult ega me, ega, ega laps loll ei ole, ta saab aru, kui miski asi on ikka hea. Ja Georg Ots oli hea. Ta on ületamatu fraseerimisel poolest. Ja, ja mõtteandmise poolest. Vaat see oli staar, see oli täht. Samamoodi kuusik Raukas ka. Ja no siis hakkas tulema neid noh, sümpaatse inimesega, kes iga aastaga üha sümpaatsemad laulma hakkasid. Tallad tollest ajast Me jäime sinna, et sa põhjendasid, miks sa laulmist ei tahtnud õppida. Jah, eks see laulmise püüdmine oli ka ikka lavale, lavale, seal on suur törts edevust sees kindlasti Surdertz egoismi sees, kuna ma, ma olen üldiselt üsna musikaalne, aga, aga aga kuna ma ei käinud eriti laulutunnis. Kontsiaal, meil on üldse väga vilets laulmise laulmise tund, seda oli kaks semestrit või neli semestrit ja kuna ma läksin teisele kursusele korraga, siis jäi seda ainult aasta ja sealt ma ei saanud küll mitte tuhkagi. Ja, ja mul oli kogu aeg tunne, et see lauluõpetajad keeravad selle asja ikka suureks hääleveristamiseks ei jamaks. Ja sellepärast ma loll ei, ei, ei hakanudki üldse sellega tegelema ja nõndamoodi jäigi siis niimoodi, et muu intonatsioon on ebapuhas. Noh, kuni sinnamaani kuni laulsin noh, nagu nagu ikka ja sellepärast ma vaatan, praegu kuulan suure rõõmu ja imestusega kõiki neid noori näitlejaid, kes, kes noh, perfektselt laulavad ja kõiki muid ka need laulu, laulu, õpinoviid, estraadiosakondade omi, jaa, otsa vooli omi ja see on ikka väga-väga ilus töö, mis on ära tehtud. Nende lauljate laulma õpetamisel aga. Sellest, et täpselt ja puhtalt laulda sellest laul laul lauljaks saamiseks ikka veel vähe. Mu poiss ütles, kes laulab paremini kui mina, täpsemini puhtamine kui mina, kuigi ta raiskab praegu ennast. Punkrokki peale kuse suurt eriti laulda ei ole vaja. Aga noh, selle eest on hinge vaja käristada. Nad teevad õnneks seda küll väga iroonilises võtmes. Ütles, et jah, vaata nüüd, mina olin vaimustuses temaga sellest, nagu on, kuuldub tuttavana geniaalsetest paroodiatest. Aga ütles, et nojaa, aga vaata kui nad lähevad oma kontserti lavale tegema, siis ei tule sealt ju rohkemat, muudkui noh, ilus laul ja ainult stereotüüp, mingit seitse liigutuste kogu lugu. Aga mis asja nad tegelikult ajavad, seda ei ole näha. Aga vaata nüüd pane kõva koreograafia ja hea grimm. Ja ja utsitab meid täpselt prodeerima. Fantastiliselt mu jumal, kuidasmoodi. Muide, minu õpilane. Evelin. Bioffi tegi, oli vapustav ja ka mõningaid muid. See oli vägev. Võimas. Hing taga. Ja no täielik teise inimese sisse minek. Aga et omaenda tegemist ainult temale ainuomaste vahenditega sellega saada lauljaks, staariks, seda suudavad vähesed. Aga peabki niimoodi olema. Ainult et noh, need on seda laiatarbekaupu lihtsalt kole palju. Tol ajal, kui me Tegime head tegijad, olime siis siis seda laiatarbekaup oli vähem ja siis oli võimalik mingis nišis ekstra silma paista. No siis olid ju kõvad kontrollid, kas sina käisid ka niimoodi esinemas? Kvaliteet või mis need olid need komisjonid Torifitsee võtvat jah, pärifitseerimis kombeks, kõva, kõva kontrollida siis oli küll, aga lihtsalt see oli, see oli ka formaalsus, tegelikult seal ainult punkt, kus tohib laulda ja. Aga kes, kes? Kes ikka laulja oli, see oma punkti kätte sai, enam-vähem, mõnikord sai isegi see, kes laulja ei olnud. Ma sain ikka selle esimese või mis ta oli kategooria pikkadele kätele. Kusjuures ma tõlgin seda Tarifitseerimistel, nõnda modetnotalifitseerisin lugeja punkti. Teil siin raadios oli ka ju punkt ja redelid professionaalne tase. Esimene teine, kolmas ja kõrge skis või kolmas, teine, esimene. Ja ja tegin koosned, lugesin mingisuguse põimiku mingitest luuletustest vest ja siis mingisugused laulud, laulsin. Ja sain. Ja ma ei mäleta, kas see oli noh, niimoodi. See kategooria, mis oli, noh, see sõna kõva kategooria juba oli lauljapunkt oli 50 kopikat kõrgem. Sellepärast, et laulja pead 50 kopika eest ka riisi meeles pidama. Mitte ainult sõnu. Kui ma 68. aastaselt olin kontsi lõpetamas, sest ma käisin lauljate võistlusel ja võitsin selle ära ja ja pärast seda siis tehti minust professionaalne laulja, Zayn siis professionaalseks ma ei mäleta, mis number see punkt siis oli tol ajal, aga noh, eks ta pidi ikka oli, aga see polnud oluline. Olen oluline oli see, et sai laiemalt juba filharmoonia ka esineda ja ja konkurssidel isegi Moskvas käia ja üleliidulisele estraadiartistide konkursil, oi, see oli tore. See oli hirmus tore. Kunagi oli üks kuulus dirigent vene dirigent jurisi vantsev ja see oli See oli vist raadio Moskva raadio orkestri. Ja Pedeli, dirigent ja, ja üldse noh, kõva koju seal Moskvas ja see oli vist žürii esimees. Ja siis, kui ma olin ära esinenud, siis. Mul oli Novikovi taroogilist teedest tehtud oma versioon vene keeles ikka vene keeles ikka ja see oli vene keeles. Ja ja siis, kui see arutelu oli Ja see oli juriisilontsev ütelnud mandaat, taks Novikova epas tuppa, jutt see oli umbes sama nagu, nagu natuke aega hiljem noomida natukese, vaid ka. Mitmed aastad hiljem tegi Ivo Linna oma sertse. See keeras ka natukene teistpidi, aga oma kerjuse ikka poliitiliseks. Sest seal on niisugused sõnad, et need kooli tuluvad igavene sõjajama käib ja ümberringi ümberringi mässavad leegid võõral maal. Tere õhukeses võõras maal oma Rõudsen ekstra selle ära, kutse olete roninud ja kus me oleme roninud ja nad said aru, kahjuks nad ei osta pidimise kahjuks saidki aru, nii nagu pidi saama sedelist absoluutselt igasugused igasugused. No sa keerasid lauludele üldse vindi peale. Näiteks ma tean, et rahvas oli rabatud, kuidas sa laulsid, Mets mühiseb. No kuna ma ilusasti laulda ei osanud, praegu on mul kohutavalt kahju, et ma ikka ilusaid armastuse laule ka elavamalt, sest näeb, mõni oleks veel praegugi Eesti raadios kõla mingitelt uurida, vist on ikka populaarne ja puurida, jah. Ma olen selle puudri ta suhtes ikka täiesti immuunseks muutunud, nii et see mind väga ei häiri. No on niimoodi, siis on ja noh, tulevad tänaval juurde ikka, mäletad. Ikka siiamaani pisikesse puurid. Seega need kaks, minu meelest 71, kaks. Mets mühiseb selle, ma keerasin ringi küll. Ja Ma lugesin just hiljuti rinne memuaare, mis kahjuks ta kirjutas varem kui vabadus käte juures. Aga noh, ikkagi toredad ja aga enne, kui ma olen teinud kontserti kahe peale rinnaga kaasrinnaga koos, no millega hiljem hakkas, hakkas tegelema Pihlap brit, Tarmo Tarmo. Millega hiljem hakkas Tarmo Pihlap tegelema? Noh, tema oli muusik ja temal rinnaga hea koos teha. Ja noh, niimoodi vägevalt koos teha, aga me tegime päris naljakat kontserti 74. aastal. Ma olin sel ajal Pärnus veel millesi, Nils Peterson ja ansambliga me tegime. Ja nõndamoodi, et ma tegin esimese poole ja siis teise poole tegi rinne. Sina olid nagu soojendaja, nagu praegu. Soojendajaks võib seda ka nimetada, loomulikult, aga ma ajasin oma asja ja rinne ajas seda asja, mida tema ajas ja ma lõpetasin selle kontserdiga, mets mühiseb. Siis andsin oma osaline oma oma versiooniga sellest ja. Kahjuks, me tegime ainult mõned kortsades, oleksin koledasti kinni, mul oli viimane Pärnu aastaja, parajasti tehti seda hällodollitmis, mu viimaseks tööks jäi. Ja, ja siis lihtsalt ei olnud neid aegu võimalik kokku panna, nii et me mõningased kontserdid üle Eestimaa tegema. Kuidas rinna suhtes sinu versiooni väga hästi läks mõnusalt ja algusest peale sellest esimesest noh, see oligi see lauluvõistlus, kus ma sellega käisin. Täiesti täiesti kompleksivabalt, sellepärast et noh, selle millest rääkis tema kõigi oma olemise ja kõigi oma lauludega, sellest, et ta vahepeal vangis istus ja laagris oli. Kõigest sellest rääkis ta tema kõigi oma lauludega aura, tegelikult omamoodi. Aga ma ütlesin otse välja selle, milline oli see idüll, mismoodi tuli sõda peale. Ja mismoodi ja nüüd on tunne, et nii mööda läks ka minu noorusõnn, mis rõõmu mul siit elust Lawton. Kas teil, vabandust, kas te ühel kontserdil mõlemad ka laulsite seda? Ja päris kahju, et nad seda rada pidi, seda rada pidi edasi ei läinud, aga aga noh, sai seda tööd ikka tükk aega tehtud. Praegu tahaks hirmsasti laulda vahetevahel. Aga no mõnel juubelil ja paraku ka matusel on õnnestunud seda teha. Millal sa viimati üldse laval esinesid, laulsid? Laval sa nüüd enam ei ole, üks kümmekond aastat või rohkem laulnud. Ma kahtlustan, et jah, ilmselt küll. Elamist ja ma olen noh, niimoodi ümisenud, aga, aga mitte laulnud ja ja viimasest lindistusest on möödas 24 aastat. See oli Tõnu Raadiku laul, põhjamaa ballaad, mida laulis tegelikult Silvi Vrait, aga kus minaariumisesin. Refrääni geniaalne laul, aga noh, nii jube pikk, jube raske. Ja noh, kuidagi väga ära unustatud, väga hea laul. Kui sa lavakunstikateedri lõpetasid või juba lavaka ajal ju enam-vähem kujutad ette või tahad vähemalt kusagile minna mingisse teatrisse. Kas sa tahtsid minna Pärnu teatrisse või, või lihtsalt see oli selline, polnud muud valikut. Ei oli valikuid, oli küll valik, valikud oleks olnud Draamateater ja, ja noorsooteater ka, aga. Aga Draamateatris oli Tammur sel ajal nukenelsema inimesena hiljem sugugi mitte halvasti suhtunud, aga, aga tol ajal küll. Tamuri kõige kõige rängem periood oli sel ajal. Ja ja noorsooteatris oli Panso jaapansoga mul ei olnud väga suurt klappi. Ometi, ta võttis, seekord. Sa oled, pani kinni, no sa oled see, kes kartis ja ainus, kes Pansort ei kartnud, on Tõnu Tamm. Hoidunud on muidugi kõik teised. Ja ei tea seda tammega nii väga. Siis. Ja siis sai oli Pärnusse valmis saanud uus maja just eelmisel aastal. Ja oli Pärnusse tulemas Ingo Normet ja olid tulemas Kaarin Raid. Kui meil selles suunamise värgi peal käisime, siis oli üks suunajaid, minu vana kolleeg Sergei Levin kes oli teatrite valitsuse. Ma ei tea, mis, mis, mille juhataja sel ajal. Ja väga-väga nutikas teatrikriitik ja fantastiline inimene. Kuigi me teda vihkasin vahetevahel ka, sest ta oli sunnitud ajama ajama seda kest värki. Ja ja õhus oli tunda, et seal midagi nüüd muutuma hakkab, sest parnada treemoderiti suuremas suuremas asjas seisus sinnamaani. Kuigi sinna olid tulnud noored, et kinos instituudi noored või kino kinostuudio õpperühma või stuudio noored. Ja. Ja siis ma laske ennast suunata Pärnusse. Igoga vestlesime sel teemal ja, ja. Ja seal oli noh, väga-väga palju tööd, väga huvitavat tööd ja. Ometi tulid sealt ära suhteliselt. Ja ometi tulin sealt ära. Kuskil on, ma olin seal kuus aastat. Kuskil on niisugune. Niisugune ütlemine, et need mingisugused inimese elu kuueaastasele või seitsmeaastased tsüklid, ega ma päris aus on, praegu ka ei ole, aga eks seal oli igasuguseid põhjuseid, miks ma sealt ära tulin. Siis ma siis ma tulin, Tallinna kasid kutsuti, aga jah, me Mikk oli mulle ammu rääkinud, et kuule, mis sa jamad, et tule ikka Tallinna tagasi. Ja siis ma käisin ta jutul, et nüüd on vist aeg-ajalt nutmata, tuleks hea meelega, sest väga tore. Ma olen sulle roll ka valmis ja. Noorsooteatrisse, ja siis, kui ma olin sinna jõudnud ja kuu aja pärast pärast puhkust tööle läksin, siis ei olnud Mikk enam peanäitejuht, vaid olist kursusevend Kalju Komissarov. Nii et ma tulin Miku juurde ja olin seal siis hea hulk aega täpsemalt 36 aastat. Ja need 34. aastal või umbes nii oleks õnnestunud Mikuga jälle kokku saada, sest Mikk hakkas tegema. Mets, sporti, meil, maagia olin selles trupis väga kihvt trupp oli. Esimesed proovid tegime vanal aastal veel ära ja siis, kui uus aasta tuli üheksandal jaanuaril, pidi olema meil järgmine proome, tuleme kohale, kui ei ole. Siis selgus, et tal oli Seinsult. Ja jäi mul Mikuga töö tegemata. Sa ei ole üheski tema lavastuses. Ei, mitte üheski, et me oleme küll teinud show kahedale kunagi Hei, etappi oli tore aeg, kuid Tallinna varietee vana kohvik, Tallinna varjate, mitte see hotell Tallinna see Ring ring Areeniga orjate. Siis ma olin kangest kõva aja tore laulja juba kuskil 70.-te aastate alguses, siis mul oli see meeldiv võimalus. Et kui ma käisin Tallinnas, siis ma sain seal üles astuda, vahetevahel lihtsalt käisin, tegin loo või kaks. Aga siis Tallinna varietee tegi oma puhkepäeval seal mingisuguseid õhtuid kahele, mis oli ka Eesti raadios. Kes sellega tegeles kadunukene? Peeter Hein. Ja ja siis me tegime kahe õhtu kahele Mikuga Mikk lugest ja tegi seal mingeid sketše, tegime vist vist ka, kui ma ei eksi. Ja mina siis laulsin. Plaan, et teeme ikka kahekesi veel ja teeme bee peo. Ja siis oli aastakümneid, kui me kokku saime, siis oli meil see parool, et no et kuule, millal veepeo veepidu oleks peaaegu tulnud, selle metspardiga läks luhta. Paraku. Aga see oli, ma ei mäletanud enam aastat, need asjad, mis hiljuti on juhtunud hakkavad meelest ära minema tavatumite ja muud ennast. Tõepoolest. No ei ka selline. Nooruku linnateatrist tulid sära. Ma ei tulnud ära. Minuga lõpetati leping, need on kaks täiesti erinevat asja. Ma hakkan sellest, ma hakkan sellest juba üle saama ja ja vaat kui omal ajal mitte ei tulnud ära, vaid lõpetati leping ära ühe mehega, kes oli vahepeal raadioajakirjanik ja ja nüüd on kirjutav ajakirjanik, noh üldse üks, üks, üks nutikas nutikas noormees nimega Jüri Aarma kellega me saime Pärnus kokku Stahli, Pärnu teatri õppestuudios, mängis seal mõnes tükis juba kaasa ja mängis natukene klaverit ka ja ja me käisime Jüri Aarma ka juba juba Pärnu ajal käisime mööda Eestimaad kahekesi ringi nina, et mina olen siis suur solist ja tema oli siis klaverisaatja. Ta on väga hästi laulma hakanud siis ta veel nii hästi laulnud ja ta veel paremini klaverit haka mängida. Joobe pikk praktika. Peale selle oskab ta hümni laulda pagana vahvalt ja. Millest ma rääkisin? Müürist? Äratulemisest. Ja vot ja Jüri Jüri on ikka igasugustes intervjuudes ütelnud, et ma ausalt öeldes ma olen ikka vilets näitleja. Eda tühini vilets ei olnud. Ta oli hea näitleja. Väga omapärane ja päris hea näitleja. Ega teda muidu poleks igasugused vabaühendused nüüd vahetevahel ka tarvitanud. Vabakutselisena. Või kutse on tal nüüd ikkagi Maalehe ajakirjanik. Ja väga ilusti kirjutab väga-väga hästi arenenud noor inimene. Praegusesse ikka, mõned päris mitmed, tean, kellest poleks võinud arvatagi, et niisuguse vägeva arengu inimene on võimeline läbi tegema. Kui sa nendega näide naeru nooruse lolluse vaatad. No Tõnis Mägi, noh issand jumal. No kasvõi Laine Mägi ka. Milline areng sellest tantsutüdrukust, keda ma kunagi ka Kellega me tuttavaks saime varietees varietees, mitte me, ta käis Karl kalkuni mingite showdega kaasas tantsimas õunakesega kellegi härra õunaga, Haljala mees ja ja, ja ma käisin laulmas seal ja noh siis nendel reisidel sai nagu tuttavaks, aga. Fantastilise naeruga inimene. Aga kui noor tüdruk nemad naerab, siis tunduvad nad. Nojaa, hea küll, Narvas naerab. Aga see naer on tal püsinud siiamaani ja ja mis sinna juurde on toonud, see on fantastiline. Tõnisega sama lugu. Jüriga. Ja ja ma võin need ka kolm aastat, kolmas talv pole ma selle töö peale enam. Võin ka need noh, südamerahuga ütelda, eks ma ikka olin. Et polnud suurem asi näitleja et ega selle pärast tarvis partkena. Kuigi teisest küljest oli jälle raske, oli see sellepärast et kui sa oled 42 aastat töötanud selle töö peal ja veel suure hulga sellest ajast töötanud situatsioonis, kus töötati ühes teatris või siis teises teates ka kolmandast ajates, aga töötati Kunil sinu lõpuni sinu võimete lõpuni. Ja kui sa tunned, et sul on veel võimeid ja järsku vaja ei ole, see on ikka võrdlemisi sant tunne. Kuigi ma saan aru teatrisituatsioonist, et et on vaja noortele tööd ja leiba kelle jaoks meeneid seal siis teeme või mille jaoks, mis teeme, aga? Aga mille jaoks neid siis ikkagi? Konsi kateedris või nüüd sure nimega akadeemia lavakunstikoolis kõrgemas lavakunstikoolis, kus, kus me praegu oleme, kus sina õpetad, kus ma need siis õpetan ja kogusis jälle Ingo Normet. Vana lapsepõlvekaaslane mind proovima kutsus, ma ajasin küll sõrgu vastu igasuguseid. Vahepeal, kui ta Pärnu pealt näitas, ta oli kutsustaminiga kangesti Pärnu tagasi, aga no siis mul elule oli juba Tallinna Kinnust kinnistunud. Ja siis ei tulnud muidugi sellest enam midagi välja, aga. Aga siis, siis ta kutsus mind ja siis ma lubasin siis proovida ja. Ja läksin ja tunnen ennast ikka veel siiamaani mingisugusest šarlata ninaga. Onlain olnud juba peaaegu et 15 aastat koos töötada, kohutavalt meeldivad nii kogu see kateedri seltskond või kooli seltskond. Õppejõudude mõttes, aga, aga eriti üliõpilaste pärast, sest nendega on kohutavalt huvitav tööta. Sunnivad sind mõtlema ja, ja tänu sellele saad isegi natukene targemaks. Homme on eksam. Nüüd ma saan aru lavastajatest määrale lavastajaks, kunagi pürginud, aga aga nüüd ma saan aru lavastajatest kes. Ka arendajaid omal ajal esietenduse ajal võtsid takso, sõitis Stroomi randa Piritale. Matti hunt näris küüsi ja käis käis lava taga ringi ja terves majas ringi ja situatsioon, kus sina enam mitte midagi teha ei saa. Sa oled kõik teinud vähegi võimalik ja need on nende käes, kordan, et nad peavad ennast tõestama. Ja isegi noh, suured režissööride head režissöörid Neile on segaraske? Võiks ju kerge olla, aga ei ole, neil on ka raske. Nii me hakkame neid otsi kokku tõmbama. Otsi otsi otsi alates totakas väljend, segame seda saates hinda enam olümpia nende jaoks. Hästi huvitav on rääkida. Aga me väga palju jõuagi rääkida sellest, et mida sa suvel teed, sa oled mingi saare peal, mis saare peal sa oled suvel. Ma olen mingi mingi saaremus, mingi Saaremaasaared. Saaremaaga oli mu esimene kokkupuutumine 59 suvel, kui ma käisin arheoloogilistel väljakaevamistel. Minu meelest on Lembit Jaanits veel elus üks fantastiline inimene. Minu arusaam, kolm niisugust vägevat meestunud üks oli kaljureitelt. Teine oli Heino Kaljuste. Ja kolmas oli kuuks ajaks Saaremaal. Arheoloogiaaugus kivikalmeaugus. Lembit Jaanits. Fantastiliselt intelligentne, rahulik, väga sügaveni maile temaga hiljem kunagi kohtunud. Ma tean, kuskilt käis veel läbi nimi, et ta, et ta tegeleb veel. No jumaluke, nõnda peab olema tunduvalt üle 80 või kuskil 90 kandis juba. Igatahes palju tervist talle, kui kui ta veel on. Ja see jättis mulle nagu mingi mingi vägeva möllmeloonal. Ja vägeva tunda selle maa suhtes. Siis ma olin 14, pidin neli tundi ainult tohtisin neli tundi tööd teha ainult neli tundi augus jalgratta selga ja randa. No ja siis need kuskil kümmekond aastat tagasi hakkasin ma sõbra juures käima suveti pagendati sinna. Sõbra juures, kes ehitas üles August märgusünnitalu. Kepi hoovil. Praktiliselt nullist ja praegu näeb see väga ilus välja. Ma olin seal nagu kunstiline konsultant, kuna mul seda ihurammu ihu Rahmani väga palju ei ole, siis, siis eks me ikka kive seal kangutasime, vedasime ka, aga siis me otsisime. Kuidas kompositsiooniline, kõige parem, et panna. Ja kuhu panna? Mõnikord sai isegi traktoriga kivipalli mängitud. Ja kõvasti saunatatud ja siis saabus võimaluseta sealt kolme kilomeetri kaugusel. Sain ühe tükikese tükikese maad, tükikese suurt võsa ja. Igal õhtul ja ma loodan sinna varsti minna ja vaadata, mis on siis juhtunud, olla. Kõik suved veedad seal. Kui lähed suved, veedad kõik seal. Sest ma olen suved seal ja, ja kahjuks kevadel ei ole olnud aega olla seal. Et ma säält ühe korra suts käisin, möödas ühte väga ilusat toredat inimest, sõber Lembitut matmas. Ja rohkem pole sinna saanud, aga sügiseti ma olen seal niimoodi, et ma katsun oma töödega Tallinnas saada kolme päevaga hakkama. Neljapäeva hommikul panen sinna ja tagasi. Bussiga ja seal jalgrattaga. Ah jaa, see on üks kummaline asi, kui kui sul on oma kivi ja oma galakas omatam vägevdam. Ja siis veel mõned niisugused toredad oma asjad. Tore aitäh, Andres Ots ja ilusat suve. Tänan teile kõigile ka sama. Aitäh siin lõpmatult rääkida ja mis sa sealt nüüd soid?