Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte reedest, 24.-st maist MINA OLEN Tõnu Karjatse. Tänavu on politsei saanud 66 avaldust teatega, et laps on kodust ära jooksnud. Narvas teisipäeval kadunuks jäänud koolitüdruk leiti eile õhtul üles. Tüdruk teatas, et ta ei oska öelda, kus ta vahepeal viibis. Eesti väikelinnades jääb elanikke Aastaga vähemaks. Jõgeval püüti sõnastada Eesti väikelinnade tulevikuvõimalusi ja jõuti tõdemusele, et kui kuidagi suudaks väikelinnades luua töökohti, oleks väikelinnade elukeskkonnana inimestele pakkuda palju eeliseid. Maavanemad kogunesid sotsiaalministeeriumisse, et arutada haiglavõrgu arenguga. See kaotaks pea pooltes maakonnahaiglates praegu ööpäevaringse kirurgia sünnituseni. Paari nädala eest laekunud ettepanekute põhjal on aga ministeeriumil plaanis uus kava esitada sügisel. Kui Eesti riik ei suuda peatada meditsiinitöötajate väljavoolu, ühenda arstide ja õdede koolitustellimustele patsientidel 20 aasta pärast leppida väga pikkade ravijärjekordade tõenäoliselt ka kesisema arstiabi kvaliteediga. Tööõiguse ekspert Merle muda uuris kaheksa Euroopa riigi näitel, mida teevad tööandjad, et hoida piiratud töövõimega inimeste töökohti. Kokkuvõttes leidis ta, et Eestiski võiks tööandjal olla suurem osa tervise pärast töölt puuduva inimese töökoha säilitamisel. Näiteks Hollandis koostab tööandja kuni kaheaastase tööle naasmise kavandid. Euroopa Komisjoni kinnitusel tuleb järgmisel rahastamist dioodil arvestada Eestil sellega, et kohalike teedevõrgu parandamiseks antakse raha ainult siis, kui see tõesti aitab kaasa kohalikule majandusarengule. Ka haiglahoonete ehitustaotluste puhul tuleb ära näidata, kas sellele on sisulist rakendust. Suurbritannias Esskordasid hävitajad Pakistanist tagunud reisilennuki teisele lennuväljale. Politsei teatel seadsid kaks meest lennuki ohtu. Esialgsetel andmetel polnud tegemist aga terroriaktiga. Tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud väljapanekul meenutatakse kunagisi Arci ehk kunstitoodete kombinaati hiigelhiilgeaegu. Kaia Kanepi mängib tänavarbaraleptšenko kui ka brüsseli tenniseturniiril veerandfinaalis. Kohtumine katkestati kolmanda seti alguses. Ilm on muutliku pilvisusega, peamiselt sajuta. Sooja on eeloleval ööl kuus kuni 12 kraadi. Homme on taas ilm soojem. Nüüd kõigest lähemalt. Politsei kinnitusel on Narvas üleeile õhtul kodust lahkunud kolmeteistaastane Anastasija Ivanova leitud. Temaga on kõik korras. Indrek Kiisler uuris, kui palju annavad kodust ära jooksnud lapsed politseile tööd. Ida prefektuuri korrakaitsebüroo piirkondliku politseiteenistuse juht Ain Kruuse ütles Ago skoobile. Tüdruku leidsid Narva-Jõesuu tee äärest jalutamas, tema tuttavad viisid ta seejärel kujukuna. Nüüd tütarlaps oli sisuliselt kaks ööpäeva kadunud, siis hetkel politsei. Nende asjaolude ja põhjuste väljaselgitamisega tegeleb alles, nii et esialgselt kõike seda teada meil ei ole, aga ka mingeid vägivalla märke mitte. Midagi sellist tüdruku juures ei olnud. Tüdruku tervis oli korras ja midagi sellist politsei joosta, milles ta otsinguid alustatakse? Küsisime seda Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna noorsoopolitseinikult Keiu päevilt. Kõigepealt ongi see, et vanemaga kontakt, et kuna kus, millal viimati nähti, kellega nähti, mis lapsel kaasas oli, kellega laps suhtleb. Loomulikult on see, et meie vaatame, et kes saab välja minna autodega ka otsima, kui on siin kuskil lähedal, siis jalgsi otsimisel siis erinevad kontaktid, siis otsime kõik läbi, kellega ta võib suhelda ja samuti on ka see, et vanema nõusolekul saame kaasata meediat. Tavaliselt ongi see, et on ollakse sõpradega, et minnakse kas pidu panema või julgete tulla, jäädakse sõprade, sõprade juurde. Sõprade vanematele öeldakse, et ema lubas minu meelest oluline, et kui kellegi juurde tuleb mingi laps tahab ööseks tulla, siis Venemaal peaks olema kohusetunne, et seda, et küsida selle lapse käest vanema telefoninumbrit ja anda vanemale teada, et tema laps ööbib siin. Põhja politseiprefektuuri vanemkorrakaitseametnik liig. Kallas ütles, et sellel aastal on politsei poole pöördutud 66-l korral teatega, et lapsed on kodust ära jooksnud, oli Kallase sõnul on vanemate reageerimine väga erinev. Mõni lapsevanem on nii, et ütleme, liiga aktiivne selles mõttes, et helistab juba siis, kui laps hilineb pool tundi. Kojutulekuga juba helistatakse 110-le, et laps on kadunud, aga mõned on sellised, kes just need lahus perekonnad, näiteks üks lapsevanem ei teegi välja, siis teine lapsevanem, kui saab teada, et laps pole juba mitu päeva kodus olnud, siis tuleb ja teeb avalduse. Ain Kruuse ütles, et välja minnes võiks lastele alati mobiiltelefon kaasas olla. Läbi selle oleks võimalik siis regulaarselt ka suhelda lapsega teades tema asukohta, milline on hetkeseis ja kuidas ta seal hakkama saab või on seal probleeme, et kui lapsel mobiiliga kaasas ei ole, siis kindlasti on see seda võrra keerulisem teada saada, kus ta täpselt on ja millega ta tegeleb. Rahvaloenduse andmetel on Eesti väikelinnade eelmise rahvaloendusega võrreldes kaotanud 10 kuni 20 protsenti oma elanikkonnast. Jõgeval arvutati täna Väikelinnade tuleviku Mirko ojakivi kais kohal. Depressiivsed Eesti väikelinnad, see on teada-tuntud hittlugu paari aasta tagusest muusikaedetabelist. Paraku on see tänane reaalsus. 10 aastaga on suur osa selles laulus kõneainet pakkunud väikelinnadest kaotanud küll sadu, küll tuhandeid inimesi. Jõgeva linnapea Mihkel Kübar ütles, et kõige rohkem teeb muret, et lahkuvad kas kohe-kohe sünnitusikka või juba sinna jõudnud noored. Reeglina minnakse Tartusse Tallinna või välismaale tagasitulemise peale. Esialgu ei mõelda. Mihkel Kübar. Täna põhiline küsimus, hakkama saamine, et töökohti ka justkui on, tööjõupuudus on, aga eks see töötasu on see, mis inimesi paneb kindlasti liikuma, et ja, ja kindlasti teataval määral kõrgemad kulud elamisele kui suurlinnades ja, ja pigem on see küsimus tõesti ilmselt tänases raha numbris. Et ta hakkama saada. Kübara sõnul pole Jõgeval registreeritud töötus väga suur probleem. Samas ei näita see tegelikku olukorda, kohati on ka tööjõupuudus, aga napib kindlasti häid tasuvaid töökohti. Siseministeeriumi palgal olev haldusreformi projektijuht Sulev Valner ütles, et kuigi omavalitsuste ülesandeks pole töökohtade loomine, on praktikaomavalitsused erinev. Raha ja inimkapitali osas võidavad kindlasti need omavalitsused, kes ettevõtjaid oma piirkonda meelitavad. Sulev Valner. Ja ei ole mõtet pugeda näiteks selle ettekäände taha, et kuna seadus ei kohusta omavalitsus töökohti looma, siis umbes meie ei saa, ei oska ja ei taha sellega tegeleda, et Eestis on omavalitsusi, kes sellega tegelevad ja saavutavad edu, et selles mõttes siin on kindlasti valitsuste tugevnemine ja võimekuse tõstmine kindlasti ka nagu teema, et ma arvan, et siin, Jõgeval samamoodi kui, kui näiteks linn ja seda ümbritsev vald juba oma jõud kokku paneks, oleks tegu oluliselt tugevama omavalitsusega, kui on praegu nad eraldi. Mis aga puudutab väikelinnad eeliseid, siis leiab muusik ja muusikaürituste korraldaja Ants Johanson, et väikelinnade elukeskkonnal on omad eelised. Suurlinnadesse minnakse lihtsama elu peale, aga tegelikult ei mõtle noored inimesed sellele, et väikelinn on laste kasvatamiseks väga hea paik. Ants Johanson. Tegelikult inimesel on vaja. Oma lapsed suureks kasvatada ja, ja võimalikult turvaliselt seda siis teha, seda ei ole võib-olla 20 sel vaja ja 25 seal ei ole seda vaja, tema võib-olla sel hetkel tänapäeval on, juba, on New Yorgis, aga kui tal on keskkond, kuhu tulla, oma last kasvatama ja kui ta saab ka tõepoolest arvuti kaudu näiteks tööd teha, siis. Ma arvan, et isegi praegune noor põlvkond ei igatse elada tingimata linnas. Ojakivi Jõgeva. Maavanemad kogunesid täna sotsiaalministeeriumisse, et arutada haiglavõrgu arengukava ja kiirabireformi, mis on nii mõneski maakonnas kirgi kütnud, jätkab Kristi Sobak. Arengukava järgi saaksid Võru, Valga, Põlva, Järvamaa, Rapla, Läänemaa ja Jõgeva haiglatest esmatasandi haiglad, mis tähendab, et sealt kaob ööpäevane kirurgia ja sünnitusabi. Saaremaa ja Hiiumaa haiglaid päästab sellest saatusest aga isoleeritus mandrist, ütles Hiiumaavanem Riho Rahuoja. Meie eral tatus just mandrist tähendab seda, et teatud teenused peavad ikkagi hiidlased kättesaadavad olema ja Hiiumaa haigla on koos Kuressaare haiglaga täna vaatuses ja võib-olla siis see teenuste pakett, mille puhul kaalutakse just statsionaarsete teenuste puhul teiste maakonnahaiglate puhul, kas see teenus võiks seal olla või mitte, et siis kuule seal, Hiiumaa, kuhu need teenused jäävad. Järva maavanem Tiina oraste kinnitas, et on endiselt seisukohal, et Järvamaa haigla peab haiglana ka jätkama, mitte muutuma tervisekeskuseks. Järvamaa on kujunemas Mandri-Eesti saareks ja kui haiglavõrgu arengukavas on võetud üheks kriteeriumiks elanike arv ja teisi pole enam arvestatud, siis meil mängib olulist rolli ikkagi kaugus ja me jääme nendest suurtest keskustest igast ühest, 100 kilomeetri kaugusele. Järvamaa vanem tõi välja, et kuigi rahvaarv maakonnas väheneb, siis ega vananeb. Erakorraline arstiabi peab olema kättesaadav ööpäevaringselt, sest vajadus selle järele suureneb. Põlva maavanem Ulla preden nentis, et nende maakonnas on peamine seisukoht, et haiglatesse puutuvaid muudatusi ei viidaks läbi järsult vanu sidemeid läbi lõigates. Nii nagu Järvamaatool ja mitmete teiste esmatasandi haiglate puhul on inimeste põhimure ikkagi teenuse kaugenemine. Üks murekoht mitmes maakonnas on siiski see, et kui ööseks haiglasse jäämise võimalus kaob, siis kuidas saab patsient haiglast koju. Maavanematega kohtunud sotsiaalministeeriumi kantsler Marel Ellen heim ütles, et siin võib vaadata nii tervishoiu kui sotsiaalsüsteemi poole. Ilmselt siin tuleb koostööd siis ka kohalike omavalitsustega, aga võib-olla tuleb tekitada ka mingisugust tervishoiusüsteemi, mingeid lisavõimalusi. Aga et ega praegu meile lõplikke lahendusi ei olegi. Praegustele haiglavõrku ja kiirabireformi puudutavatele ettepanekutele tagasiside andmise tähtaeg oli seitsmeteistkümnes mai ja tagasisidet laekus Marel Ellen heimi sõnul hulgaliselt. Nii suured muudatused kindlasti ei tohi teha kiirustades. Praegu me ise oleme planeerinud, et me püüame sügiseks saada ikkagi need läbi analüüsitud ja võib-olla veel ka vajadusel kellelegi ka läbi arutatud, kui sealt tuleb selliseid küsimusi, nii et sügiseks püüame me so jõuda selleni, et tulla siis sellise tervikettepanekuga uuesti välja. Eesti arstid arutasid Tartu Ülikooli konverentsil olukorda, kus juba praegu on puudu paar 1000 õde ja peatselt saabub ka arstide põud. Arstide liidu esimees Andres Kork ütles, et lahendusi tuleb otsida ühiskonna suhtumise muutustest ja küsimus pole üksnes rahas. Mirko ojakivi käis konverentsil. Tartu Ülikooli teadlased eesotsas professor Ain Allan Kiivetiga on valmis saanud uuringu tervishoiupersonali hetkeseisust, demograafilisest situatsioonist ja koolitusvajadustest. Uuringu üks peamisi tõdemusi on see, et Eesti arstide arv kahaneb 20 aastaga praeguselt 4500-lt 2500-le. Professor Kiivet rõhutas, et tegemist pole mitte negatiivse stsenaariumiga, vaid reaalsusega ja see ei täitu üksnes siis, kui kõik Eesti ülikooli või kõrgkooli lõpetavad tulevased meditsiinitöötajad. Ka päriselt Eestisse jäävad, sind tööle asuvad. Kui aga jätkub Soome ja mujale tööle minek, siis on tarvis tõsta koolitustellimust. Arstide puhul võiks giveti hinnangul olla 160 asemel vähemasti 220. Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur ütles, et patsientidele tähendab meditsiinitöötajate põud tõenäoliselt pikemaid ravijärjekordi ja tõenäoliselt ka kesisemat teenuse kvaliteeti. Urmas Siigur. Trendid, mis välja joonistuvad, on mitmes mõttes, ähvardavad tõepoolest ühest küljest väljapool, teisest küljest juba varasematel aastatel mitte piisav ettevalmistus. Kindlasti seab kogu süsteemi küllalt pingelist olukorda. Samas usub Siigur, et meil on võimalik veel asju muuta ja olukord ei muutu nii kurvaks, kui teadlased seda ennustavad. Eesti arstide liidu president Andres Kork ütles, et üle poole Eestis töötavatest arstidest on üle 55 aasta vanad ja kui nad ka pensionieas tööd tulevikus teevad, ei õnnestu arstide arvu drastilist kahanemist peatada. Korgi sõnul on lahenduseks vaid arstide väljavoolu peatamine. Lahkunud arstide tagasimeelitamine. Andres Kork. Eestis on, olen harjunud sellega viimastel aastatel, et räägitakse eelkõige rahast, rikkaks siis terveks, kui me jõua sinnani, et esikohale sätitakse inimene ja alles siis raha, siis india dialootesse protsess peatub. Professor Kiivet rõhutas, et arstide põuast tõsisemaks võib kujuneda isegi õdede põud. Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor Anneli kannus rääkis, et juba praegu on Eestis puudu üle 2000 õe. Kui kõik praegu koolipingis olevad õed oma lõputunnistuse kätte saavad ja Eestisse jäävad, kahaneks ar 500-le. Anneli kannus. Kõne õpiaeg kestab kolm pool aastat, siis loodetakse, et kolme poole aasta pärast on need probleemid, millega me täna maid jagame lahendatud, ma ütleksin, et kõik ei ole sugugi mitte kadunud ja 20 aasta pärast on ilmselt ikkagi Eesti tervishoiusüsteem veel alles. Et me oleme täna seisus, kus praktiliselt ühtegi uuringut, mis ütleks kindlalt, et mis seal lahkumise põhjus, et meil ei ole, arvatakse lihtsalt põhimõtteliselt, et peategur on palk? Mina täna arvan, et põhiteguriteks selle palga kõrval on töökoormus kindlasti. Mirko Ojakivi, Tartu. Järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil on Eestil kasvatada ligi viis miljardit eurot. Praegu pannakse paika reegleid, millistes valdkondades ja kuidas seda raha üldse kasvatada võib. Indrek Kiisler teeb ülevaate Euroopa Komisjon soovib põhimõttelistes raha jagamise reeglites kokku leppida selle aasta lõpuks. Esmane ja kõige olulisem eesmärk Eesti jaoks on meie majanduse viimine võimalikult euroliidu keskmise lähedale. Praegu on Eesti sisemajanduse kogutoodang umbes 67 protsenti Euroopa liidu keskmisest. Aastaks 2020 on eesmärk 80 protsenti. Selle saavutamisel on aga mitmeid takistusi, mille eemaldamiseks saakski kasutada just Euroopa raha. Kriitilise tähtsusega ja meie jaoks on tööturuküsimused, sest Eestis on ligi kolmandik töötajatest igasuguse erihariduseta. Samas on ettevõtjatel puudus töökätest erialadel, kus on vajalikud just erialased oskused. Olukorra parandamiseks suunataksegi järgmisel eelarve perioodil tööturu turgutamiseks senisest rohkem raha. Lisaks on meil lihtsalt inimeste arv kiiresti vähenemas, tunnistas rahandusministeeriumi nõunik Kadri Tali. Viimase 20 aasta jooksul on meie koolides laste arv vähenenud umbes 40 protsenti mis aga väiksemate koolide puhul tähendab seda, et meil ei ole võimalik siis pakkuda head ja kvaliteetset haridust, kuna nende koolide ülalpidamiskulud on siis märkimisväärselt kasvanud võrreldes finantsvõimalustega, teine pool ka sellest et meie haiglavõrk on siis disainitud suuremale rahvastikule ja, ja täna, siis ei ole otstarbekas meil sellist suurt võrgustikku üleval pidada. Ja, ja oluline on siin läbi mõtestada, et millistes piirkondades siis sellises mahus jätkata ja kuidas omavahelist haiglate koostööd ja spetsialiseerumist innustada ja arendada. Et ühel hetkel, nelja-viie aasta pärast me ei seisa selle probleemi ees, et me ei jaksa oma tervishoiusüsteemi enam üleval pidada. Samas vähendatakse teede ja muude infrastruktuuriobjektide rahastamist, tunnistas Nurmonsbopens Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi-ist. Benzi väitel on kohalike teede ehitamisel esinenud siiani palju kuritarvitamisi, kus uhked teed viivad ei kuhugi. Tema sõnul saab edaspidi teede ehituseks raha taotleda vaid siis, kui suudetakse tõesti ära näidata, et see investeering aitab kaasa piirkonna majandusarengule. Samas ta tunnistas, et Eesti-sisese transpordiühendused on viletsad ja transpordivõrk toimib kaootiliselt. Tööõiguse ekspert Merle muda on vaadelnud kaheksa Euroopa riigi näitel, mida teevad tööandjad, et hoida piiratud töövõimega inimeste töökohti. Kristi Sobak räägib lähemalt. Piiratud töövõime all ei peeta siinkohal silmas ainult puudega inimesi, vaid ka kutsehaiguse tõttu osalise töövõime kaotanud või lihtsalt raskesti haigestunud töötajaid. Selliste inimeste töölenaasmise ja jäämise korraldamisega sai hinnangute järgi uuritud riikidest kõige paremini hakkama Holland kus on suur osa just tööandja tegevusel, ütleb Tööõiguse ekspert Merle muda. Tööandja suhtleb kogu aeg töötajaga, arutab temaga, mida aga kuidas töökohta ümber kujundada, et töötaja tööle tagasi tuleks võimalikult kiiresti. Jah, kaks aastat tasu maksmine tundub küll pikka aega, ta on ka karm, et see on muidugi Eestis valikute küsimus, kuidas ta regulatsiooni teha? Ta ei pea olema täpselt samasugune. Uuringu põhjal soovitab Merle muda Eestilgi rohkem tööandjad kaasata. Arenguvõimalusi on aga teisigi. Mõelda ka sellele, et kas saaks vallandamiskaitset suurendada, et ei oleks tervise tõttu töölt eemal oleva töötaja töölepingu lõpetamine nii lihtne. Ja võib-olla ka siis töökoha kohandamine vastavalt inimeste terviseseisundile, et nagu ka ühendkuningriikide eeskujul anda kasvõi juhis juhtiv tööandja tähelepanu, mida ta võiks teha, et ükskõik millise terviseprobleemiga viimane saakski tööd teha. Sotsiaalministeeriumi tööelu arenguosakonna juhataja Thea Treier on seisukohal, et nüüd tuleb uuring veel kord põhjalikult läbi vaadata ja kaaluda, missugused variandid ja kuidas oleks võimalik Eestis üle võtta. Millega võiks nagu edasi tegeleda, millele mõelda oli siis eksperdi ettepanek, et kus võiks tööandjad kaasata siis rohkem sellesse, et kuidas seda haiget töötajat tööl hoida. Kuigi Eesti tööandjad ei pea haiguse tõttu töölt puuduvale inimesele koostöös arstiga kuudepikkusi tööle naasmise kavasid koostama, on neilgi omad kohustused, mis kaitsevad piiratud töövõimega töötajat. Veel teadreier. Tööandjal on alati kohustus, kui ta ütleb töölepingu üles sealhulgas ka haigestunud töötajaga, siis on kohustus töötajal pakkuda teist tööd. Ja kui on lühiajaline haigestumine, siis on tööandjal keelatud töölepingut üles öelda ja töölepingut võib tööandja üles öelda üksnes pikaajalise haigestumised. Eestis on see aeg kuskil neli kuud, Soomes kehtib tervise tõttu puuduva töötaja vallandamiskeeld ühe ja Hollandis suisa kaks aastat. Tarbekunsti ja disainimuuseumis on tänasest vaadata näitus kunagiste kunstitoodete kombinaati tagamaadest ja väljunditest. Mari Rebane käis vaatamas. Kunstitoodete kombinaat oli sisuliselt ateljeed kogumik, millest igaüks keskendus erinevale alale või materjalile. Nagu nimigi ütleb, tegeldi toodangu kujundamisega, täideti tellimustöid, jätkab näituse üks kuraatoritest. Kai Lobjakas. See puudutas siis erialaliselt nii keraamikat, nahka, metalli läbi läbi ehteid, tekstiili, et nende realide, nende erialade inimesed seal seal tegutsesid kujundustööde ateljee, mis, mis puudutas siis sisearhitekte, et nemad tegelesid selliste keskkondade kujundamisega ja, ja tihtipeale ka sellise unikaalse mööbli, valgustite kujundamisega, näituse kujundamisega. Duane elukeskkond oli paljuski sellesama kunstitoodete kombinaadi sisekujunduse osakonna mõjutatud, ütleb Lobjakas. Arci kunstnike loomingut toodeti, maksimaalne on see, et paarisaja eksemplari ulatuses, mis tööstuse mõttes on väga vähe, aga autori loomingu mõttes siiski suhteliselt palju tarbija jaoks tähendas ars kindlat kvaliteeti ja spetsiaalsetes salongides müüdud toodang oli kasvõi välismaa sugulastele kinkimiseks kõrges hinnas. Kunstnike seisukohalt oli tegu omamoodi hüppelauaga tööellu, näiteks disainerite liidu juht Ilona korjanova sai Arci töökoha kohe pärast ülikooligraafilise disainerina lõpetamist. Minu jaoks oli see väga tähtis hüppe kohe peale kooli lõpetamist et saada kolmeaastane leping näiteks Kreenholmi manufaktuuri saama. Toona olid küll ajad, teised rahavood olid teised, aga ometigi midagi sarnast võiks ka tänapäeval teha. Põhimõtteliselt küll, et kuna siis oli ju riigi raha ja, ja, ja siis ei olnud Rõõm leida kolmeaastase lepingu jaoks firmastiili väljatöötamiseks ettevõttel eelarvele rida, aga, aga nüüd, kui raha loetakse nagu täpsemalt, siis võib-olla natuke raskem on, aga see mudel täiesti toimiks, sest see, mis puudus praegu on, on just vahendajad mänedžeride, kes aitaksid disaineritele töö leida ja aitaksid ennast müüa nii, et tekiks siukene. Ja kes koguks sinna ettevõtjat, soove ja siis nagu tööpakkumisi ja teisalt nad omaksid andmebaasi, siis missuguste disainerite juurde pöörduda, siis selline asi töötas küll. Kunstitoodete kombinaat tegutses 1992. aastani, mil ateljeed eraldusid iseseisvateks üksusteks. Näitus jääb tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatuks tuleva aasta jaanuari keskpaigani. Spurdi sõnumeid vahendab nüüd Merili Luuk. Eesti esireket Kaia Kanepi mängib Brüsselis toimuva tenniseturniiri veerandfinaalis täna USAd esindava Varvara leptšenkuga. Mängu algus lükkus vihma tõttu edasi, siis suudeti aga mängida kaks Etti, millest esimese Kanepi võitis kuus. Kolm, teisega kaotas neli, kuus. Kolmanda seti algul hakkas taas vihma sadama ning mäng on katkestatud teadmata ajaks. Eesti meeste võrkpallikoondis alustab täna Rakveres MM-valikturniiri jätkab Taavi Libe. Eesti esimene vastane on Valgevene, kes väikse üllatusena kindlustatud juba sügisel pääsme Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Eesti jääb teatavasti tänavusest EM-ist eemale. Just Valgevene ja Lätiga peaks Eesti hakkama ehitama turniiri esikoha pärast, mis viib otse kvalifikatsiooniturniiri kolmandasse ringi, mis peetakse järgmisel kevadel. Iri neljas osaleja. Taani peaks jääma punase laterna rolli. Eesti algkoosseisu moodustavad kogenud mängumehed. Üle 30 aastastest peaks põhikoosseisu mahtuma sidemängija Kert Toobal, libero Rait Rikberg ja nurgaründaja Jaanus Nõmmsalu. Korralik koondise kogemus on olemas aga nurgaründajal Martti Juhkami temporündajatele, Ardo Kreegi Siim enne mõistil ning loomulikult diagonaalründajal Oliver Venno, kes on paranenud klubihooaja lõpus saadud jalavigastusest. Eesti suusatamise sprindikoondise treenerid sel nädalal siiski ei valitud laulule. Mina ütleks tänasel päeval nii, et nii Suusaliidu sportlast õnn on, et ilmselt selgub järgmisel nädalal enne esimest juulit, kuid mis päeval see täpselt, on tõesti raske öelda. Praeguseni on läinud kõik konsultatsioonid läbirääkimised väga hästi ja ma arvan, et me saame väga hea treeneri poistele olümpiahooajaks. Väljavalitud inimene veel ei ole, aga kandidaadid on vägagi head. Itaalia velotuuri täna on 19. etapp, otsustati rajal valitsevate lumiste jäiste olude tõttu ära jätma. Kahtluse all on ka homse tänavuse Chiro eelviimase etapi toimumine. Vastav otsus tehakse täna õhtul või lausa homme hommikul. Velotuuri juhib kindlalt Astana esinumber Vincenzo Nibali, tema abimees Tanel Kangert on 14 10. kohal. Ning jalgpalli meistriliiga kolmeteistkümnendas voorus kohtuvad täna õhtul Kadriorus staadionil Eesti liiga jalgpalli suures vastasseisus Tallinna FC ja FC Flora kõigest pikemalt aga spordisaates algusega kell veerand üheksa. Ja ilmast, ka sellest räägib meile Kertu Vait, palun. Täna õhtul ja eeloleval ööl määrab Eestis ilma madalrõhkkonna põhjaserv. Öösel on muutliku pilvisusega peamiselt sajuta ilm, kohati on udu. Puhub kirdetuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 13 kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on kuus kuni 12 kraadi. Homme päeval jõuab tsüklon Baltimaade kohale ning juba hommikul hakkabki, kui Eestis vihma sadamapäeval levib, vihmased aeglaselt Kagu-Eestist kirde poole on äikeseoht. Puhub kirdetuul viis kuni 11, rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Sooja on 15 kuni 20, rannikul kohati 13 kraadi. Aitäh, kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 19017. Mina olen Tõnu Karjatse. Head õhtut.