1944. aasta sügisel jätsid punaarmee lähenedes oma eluasemekümned tuhanded eestlased. Kes ajutiselt, kes alatiseks? Septembrikuu lahkumismeeleolud Tallinnas viisid põgenikuna kaasaga Eerik Heinloo rahva meeleolu oli võimalikult madal, sellepärast et varemeis linn. Ja siis see, mis olemas, see ei saanud ju midagi head ega rõõmustavat pakkuda. Ja ma ei suudagi hääletada ka kõiki sellepärast et elu oli nii keeruline ja tuli kogu aja selle peale mõelda. Mis saab edasi, mis toob järgmine päev? Meil töö juures Öeldi, et laevad sadamasse ootavad, võtke pere ja pambud ja väike varans kaasa, mis jäi Tallinna põlemist järgi, sellepärast et kogu elamine läks vastu taevast niikuinii. Koduhäbistatud 944. märtsipommitamise ajal ma märtsipommitamise aeg väga vähe küll, mida ma suutsin välja kanda isegi. Siis juba kandsin veel mõned asjad välja, kui lagi põles. Mul oli pere, oli maal, sellepärast omal kodus siin Tallinnas korter ja enam ei olnud kuskile sõbraametki sõbra pool olin talle seal kaasüüriliseks. Ja, ja Tallinnast hakkasin lahkuma 21. septembril. See oli üks sõjaväerong, mis läks Haapsalu poole, kuid ta võttis ka eraisikuid sinna peale. Ja mul on meeles, kui me olime juba rongis, siis järsku üks inimene ütleb. Vaadake, sinimustvalge tõuseb Virk Hermanni torn, tõesti, see oligi nii. See oli elamus. Aga noh, see on ju teada, kõik kauaks tasena ülesse jäi, kellel vähegi võimalus oli, püüdsid ikka siiski põgeneda ikka läände. Ja Soome läks väga palju ja, ja peamine koht oli just Rootsi ja minul oli ka see suund, sellepärast et minul tädimees on hiidlane ja tema vennaga koos me just rongiga siit välja läksime. Kuid, ja veel üks väikene sissejuhatus sellel lool. Üks nädalapäevad enne punaarmee saabumist kohtasin enda noore põrre sõpra ja koolivenda, kelle majas ma eestiaegne elasin Pelgulinnas Holga tänaval number viis nõia, küsisin temalt, tema oli kaugesõiduga kapten, kuid sõjaaeg ta verd ei sõitnud. Oi, Haapsalus Laidoneri nimelises sanatooriumis transpordiosakonna juhataja, korteri peremees. Ema oli maja peremees, maja peremees. No ja küsisin, mis meist saab, täitsa pole midagi, et mul on juba Haapsalus mootorpaat, on hakkamas valmis ja ma isegi käisin korra seda paati jätame Haapsalus ja paat oli tõesti korralik. Väikse kajutiga õieti üle 10 inimese oleks peale võt. Nõiajäigi. Nii tema ütles, et mina ennem Haapsalust ei lahku, kui puna armee on juba Tallinnas sees, et mul on praegu pere, on mereväljal tald, meriväljal oli ka väikene maja suvemaja, et mul on alles pere on seal. Ja nii jäigi ja ma läksin selle mõttega sõitsin rongiga välja Tallinnast, et lähen kõigepealt ema juured, sealt on kohe võimalus ära minna, paadiga ära sõita. Pere oli mul Maal, Riisiperes ootas mind juba seal ja poeg ei olnud veel kaheaastane. Võtsin abikaasa ja poja peale ja, ja sviit läkski Haapsalu poole. Ja meie oleks jõudnult Haapsallu nii, ütleme öösiks. Ja mul oli mõeldud juba niiviisi väljaid ummikuma, lahen, käin kahes sanatooriumis, sõbra pool. Vaatan, kuidas lood on, et võib-olla jäängi Haapsalu ja sõidame selle paadiga minema. Olime jõudnud juba Haapsalu lähedale, ma ei tea täpselt, võib-olla palivere kanti või kui kuulsime ette, lennukimürin on rongikohale rongi suunas sõidab. Ja, ja veidi aega hiljem eespool käisidki kaks pommiplahvatust, rong jäi kohe seisma ja arvasime, et rong sai pihta, kuid õnneks rong siiski pihta ei saanud. Patty oli purustanud. Sapöörid hakkasid kohe dieet parandama, kuid see võttis nii palju aega, et meie jõudsime Haapsalu jaama umbes kella üheksakümneaeg. Ja siis Haapsalu jaamas oli niisugune jutt. Täna läheb viimane laev Hiiumaale ja varsti on välja minemas ka ja mul ei olnud aegagi minna Laidoneri sanatooriumi sõbra juurde. Sõitsime kohe rohukülla ja. Ja sealt saime veel laeva peale, vaat seda ma näiteks ta oli viimane laev sel korral või mitte. Jääsõit läks muidugi Elthermaale. Ja kui me Heltermaa-le jõudsime, siis oli Tallinnas sinna üks sõjaväelennuk jõudnud lenduriga ja üks neist oli minut koolivend õhtukeskkoolist Vainlon imeleni. Ja ütles, et see oli juba. Nojah, 22. septembril ja 21. sõitsime välja ja ütles, et täna tulid tuli punaarmee Tallinnasse, siis. No seda ma ei tea, mis sellest koolivennast sai, aga võib-olla ta sõitis ka lennukiga sealt kohe edasi, vaid meie hakkasime edasi minema, seal tol korral bussid ei liikunud, Hiiumaal hakkasime Elter maalt minema Emmaste poole ja see on midagi üle 30 kilomeetri kindlasti. No ja hakkasime jala liikuma, kuid üks saksa sõjaväe auto võttis meid peale. Noh, nägijat mul meil oli väike poiss oli kaasa vedada, mitmekesi teie oleksite mina abikaasaga poeg ja siis tädimehe vend. Neljakesi neljakesi ja nuia jõudsime siis Jaussa. Jausa on üks suurem küla Hiiumaale üldse. Ma ei mäleta enam selle talu nime, kuhu me läksime, aga meie läksime sinna tädimehe onu majja, tädimehe onu majja. Olime seal ja järgmisel päeval see tädimehe onu pani hobuse ette ja sõidutas meid Emmastesse kabuna külla ja Kadaka tallu. See oli siis minu tädimehe lapsepõlvekodutädimehe vend, tema pere oli ka juba Hiiumaal ees, abikaasa ja kaks poega oli ees, hüppas sealt ratta selga ja läks kohe oma pere juurde. Ja sealt, kus nüüd tema oma perega oli, sealt lähedalt kassi oli õningult. Täpselt ma ei mäleta seda sadamat vist ühingult. Pidid minema kolm last päeva välja, Rootsi. Ja tädimehe noorem õde tuli parajasti sealt sadamast, tuli oma Ühte venda sinna viimast. Ja ütlesin, et võtab minu pere ka peale ja vii meid ka sadamasse. Taitset ei maksa minna ja et seal on nii palju neid inimesi, laevad sõidavad juba homme hommikul vara välja. Ja külapsidki Hiiumaalt on meestel laevas mootor paati, siis siin on nüüd ärasõiduvõimalusi küllalt. Nii jäingi sinna. Kuid päevad ei sõitnud välja mitte pühapäeva hommikul, vaid alles pühapäeva õhtu. Ja kogu pühapäeva läbi sõitsid autod kogu ajasin apol maaks, pühadusepäevaga veel jõudnud minna. Aga noh, need hoiatasid tagasi küll neid seansse ja äramineku võimalusi on küllalt. Tädimehe vend sõitis nende kolme laevaga minema ja elab praegult Rootsis oma perega. Mina Läksin siis emaste keskusesse. Tädimehe, õde oli seal Emmaste keskuses, oli abielus ja nendel oli seal maja ja ma läksin sellepärast sinna, et see nende kadakate alu oli Hennoste ja Sõru sadamast väga kaugel. Ma ei oleks sealt saanud iga päev käia, kuid see, kus tema õde elas seal oli võib-olla poole tunni tee või kolmveerand tunni tee mul sadamasse minna. Ja ma iga päev käisin sadamas ikka vaatamas, kuidas on ärasõiduvõimalusi. Ja neid võimalusi oli. Ühel päeval olin jälle vaatamas, kas mingi härrased võimalus. Ja seal Sõru sadamas on niisugune asi, et laevad ei saa silda, seal on chill küll merre, aga laevad silda ei saa, sellepärast vahepeal on madalik ja laevad on seal tavaliselt reidil. Sel päeval läksin õnne ja väga korralik, suur kolmemastiline mootorpurjekas oli reidil, selle nimi oli meritäht, kui ma ei eksi. Inimesi oli seal silla juures väga palju ja mina näen Üht, tema noorepõlve tuttavad sel ajal, kui me tuttavaks saime, tema oli veel tütarlaps, noh, mina olin ka veel poissmees siis. Ja mina näen teda korral korraldas ja ja lähen tema juurde ja küsisin, et mis sina siin teed sai, ole iirlane. Ta näitas merel ja selle laeva peale. Vats laev seal, minu abikaasa on seal kapteniks. No ma küsisin, kas peale saamise võimalus see on, kuidas ruumi ruumi on küll ainult otsi omale paat meie isa omad paati sõitsinud võtta, sellepärast me võtame oma rahva, võtame vett ja nii edasi ja Otsipaatia tule, Laja. Ja muuseas, selle paadiga oli sealt laevast kadunud üks minu sõjaaegne töökaaslane, starter, poiss, Tedre oli ta nimi. Ja ütles, et selle laeva peal oli olnud tol korral Haapsalu linnavalitsus siis Estonia näitlejaid. Milvi laid oli seal peal olnud. Ja keda ta veel nimetas, mul ei ole need kõik meeles, aga nii, et Estonia pere läks ka selle laevaga, läks roots. Kapten oma abikaasaga oma perega sõitis muidugi paadiga laeva ja mina ja minu sõbrad hakkasime paati otsima. Paati kuskil ei ole? Mõtlesid, võib-olla üks tund-poolteist nägid, et meie ära sõita ei saa, tõmbas purjed ylesse, seltsid minema. Kas te nende lahkumist nägite? Nägin, nägin küll. Seda võib arvata, mis siukse mulje, see jättis mulle ja mu perele. Tunne oli väga masendav. Ja sel momendil, kui päev oli juba ära läinud ja ära kadunud, siis leidsime paadi kuskil ranna ja silla all siis oli paat olemas. See pidi nii olema lihtsalt. Noh, iga päev oli neid nii sihukesi võimalusi, teise võimaluse, ma võin veel rääkida. Jällegi oli üks mootorpurjekas oli reidil, kuid see oli palju vähem kui eelmine purjekas. Selle laeva ja siis ranna vahet pidas ühendust üks minu saksaaegne kaasteenija, tema oli meil ametisse, oli autojuhiks ja ta oli Kassari mees. No ma küsisin tema käest, kuidas lood on tants, pane oma pere ja pambud Teale ja ma võin sind päeva ja ja asigi klaar, kapten oli oma perega ka parajasti seal ja nii nagu iga kord, kui mingi ärasõit oli, siis oli seal rahvast võrdlemisi palju tuttavaid. Väga paljus, ma mäletan ka, veel üks kirjanik Elmar õun oli seal, ta oli kindlasti ka läks selle laevaks sadadest õun oli ju hiljem, oli Rootsis. No ja ma mõtlesin, et ma siiski nii salaja ei taha laeva minna, küsin kapteni käest luba ja läksidki küsima. Kapten jäi hetkeks mõtlema, kuid kapteni abikaasa ütles. Missa veel, mõtled, et meil on seda peret juba küll, noh, mul oli väike poiss ka kaasas peret ja lapsi küll, et et ei enam ei ole vaja midagi juurde. Jäin sellest ka oma, see oli nüüd kolmas juhus. Siis oli seal. Rannas oli juba kaua aega olnud, üks võrdlemisi suur mootorpaat oli olnud remondis. Remont sai valmis, mina aitasin seda veel merre lükata. Kuid sel õhtul väljasõit täis saan, mingisugune õli puudus. Nii et ütles täna õhtu. Me muretsesime õlid. Ja homme hommikul ars sõiduks. No meie lükkasime sealt laeva nüüd välja vastu Saaremaalt välja, kuid laev viidi siiski sinna Rootsi poole. Sealt ümber nurga Rootsi pooli jäeti merele ankrusse ja kaks noort meest jäid sinna valvesse peale, et hommiku ongi kindel ärasõit. Kuid Eeessi tuli võrdlemisi suur ja, ja väga raiune torm peale hommikuks oli see paat oli munakividel hullemini purustatud kui enne remonti jälle neljas luhtunud võimalus. Siis üks õhtu olin jällegi seal silla peal. Kaks mootorpaati olid välja minemas, kuid ilm oli võrdlemisi tormine. Ja ma mäletan, et meie selle tõttu saimegi veel paati endile kõva, kui oleks nüüd ilus ilm olnud, siis võib-olla meie sena peal ei oleks saanudki. Aga selle tõttu, et ilm oli väga raiune. Emmaste kooli direktor loovutas oma koha Merile. Mul seisab meeles, et üks vana rannamammi ütles, lapsed, ärge sõitke surma. Tema vana rannainimene nägi juba ära, milline meri on. Aga no meie-is mõrva eest tahtsime põgeneda. Nii läkski sõiduks, mina oma perega sain esimesse paati ja sõitsime, pikeneb pool ööd juba Rootsi poole. Siis järsku tagumises paadist ruuporiga hüüti, et me peaksime kinni. Ja tulime ja see, et tagumisel mootorpaadil oli mootor üles ütelnud. Paadijuhid pidasid nõu, olekstid, tuulalt, soode või vaikne, siis oleks võtnud sleppi ja hommikuks ei oleks olnud Rootsis. Aga tuul oli meile ebasoodne, kas külje pealt või otse vastu, sellepärast paadijuhid riskeerinud sellega hakkama saada. Võtsime sleppi küll rikkis mootoriga paadi, kuid sõitsime Hiiumaale tagasi, hommikuks olime Hiiumaa rannast tagasi, hommikuks oleks Rootsis ka olnud. Ja, ja, ja siis oli seal üks kiire asse, üks kiirmootor, paat Rootsist oli, see oli alguses küll, aga nemad viisid üle kas kullaaiast või mingi muu väärtasjad ees, mul seda ei olnud. Ja sellepärast sellest jäin ka maha. Ja siis oli seal veel kuskil jällegi vist õnningu sadamast oli kuulda, et seal laevad välja minemas. Siis oli juba punaarmee oli juba Elthermal oli sees. Ma käisin oma ega ka seal, kus need laevadelt välja minemas kuid ei olnud yhtegi teni, ei tüürimeestega Kipparid, kes oleks laeva, viid sealt välja, seal. Mehed teadsid, meremehed teadsid, et seal oli Rausi ja kivisi, et et peab olema kindel mees, kes suudab sealt välja viia. Jah, teatriks vana kipper, Joonas oli seal kuskil peres, käisime Joonas palumas, et Joonas süüks Rootsi. Kuid Joonas ütles, meil meil sellest ära, pikk kauplemine oli külm, ma ei tea, mul siis oli küll. Ei oska seda väljendada, kui milline tunne oli, kui sellest sõidust Kassai loobuda? No ja ega siis muud üle ei jäänudki. Kõik need katsed olid nurjunud. Ja siis tuli mul meelde üks lause, mis liigub nii-öelda inimestel suu, suu. Inimene mõtleb, aga jumal juhib, mitu katset üldse nurjus. Esimene oli sanatoorium. Teine oli meritäht, siis väike mootorpurjekas. Siis see, mis paadi sena mere lükkasime. Neljas see kiirmootorpaati, viies kaks mootorpaati, kuues seitse seitse võimalust oleks olnud. No ja siis oli niisugune asi, et tuli hakata vaatama, kuidas varjata saab ennast. Sõitsime Emmastest hoopis ära, kuhugi kaugemale. Tuttavad juba juhatasid Ühte kohta, punaarmee oli ju kogu aja lähemale tulemas juhatest ühte perre, seda nimetati metsapereks. Seal oli vanaperenaine Loviise ja nende kasutütar Aino olid kahekesi seal kohapeal võtsid mind vastu. Ja seal ma siis esialgu olin, et päevad võib-olla ise ka paar nädalat, aga siis nende poeg oli punaarmees ja see tuli ka tagasi, ma ei saanud sinna ka jääda. Aga mul abikaasa olid saanud ka ühte perre sinna omale koha. Siis ma kolisin sealt metsatalus sinna, kus abikaasa oli. Kas te ei usaldanud punaarmeest tulnud tööstlast ega ei tea usaldada, sellepärast paljud tulid sealt parteilast Ena tagasi. Mõned nädalad, kuni kevadeni olin seal talus, kus abikaasa oli oma pojaga kuste varjasite, elasite vabalt seal või olite peidus kusagil peidus, ikka kogu ajab kuskil lakas või ma olen lauda lakas kogu aja enti sees, sellepärast metsatalu oli seal, ma käisin ikka toas söömas ja kõik. Ja seal talusi lähedal ei olnud, seal teises peres olid talud lähedal ja see oli maade ääres punaarmee, kes järjest seal sees ja nägite neid või kuulsite juttu. Kuulsin juttu ja Eesti venekeelset juttu, rikka venekeelsed, kus te magasite ikka lakkas enti sees kogu aja sügisel. Kogu aja küll või ei olnud, ei olnud, eks olid ju riided peal teki peal Balid peal ja need inte sees külma ei olla. Siis seal peres juba kevade poole läks ka juba veidikene kibedaks see asi ja pidin sealt alus ka ära liikuma ja pidin minema jälle sinna tädimehe kodusse, kus meie alguses läksime, kui me Tallinnast tulime kabuna külla. Kui pikk tee teil minna oli? See oli üks, viis kilomeetri tagama mööda maanteed ei julgenud minna sellepärast et tol ajal ju kogu aja, nii et punaarmee käisid ju rullisid, aga ma käisin ikka mets ja nii edasi. Ma mäletan, see oli kevadine aeg enne lihavõtteid, mul tuli kuskilt üle jõe ka minna. Jaa. Jaa, jõejäägi oli väga nii habras, nii et mul oli nuga, ma lõikasin vahepeal suuri oksi, viskasin neid jää peale, nii et sain üle jõe minna. Päeva ajal läksite Eeessi öösse öösse. Ja läksin siis sinna tädimehe perre, tädimehe peres oli vanaema üle 80 aasta vana, siis vanem tütar oli seal ja siis oli veel tädimehe väike tütar oli seal vanaema juures kasvatada. Aga selle väikse tüdruku ees pidin kaenlas varjama, ma ei tohtinud temale kainest näidata. See oleks võib-olla ka välja rääkinud midagi lapsesuulapsesuu ja olin siis seal mõnda aega rehetoas ahju peal kogu aja. Kuni sain kuulda, seal oli ka üks metsavend, et temal oli minust ka veidikene aimu. Et see oli kinni võetud, temal oli minust ka veidikene aimu ja no muidugi kartsin seda, et kas ta nüüd seda teadis, kus ma täpselt olen. Aga teda oli väga ülekuulamise juures väga pinnitud, jäiseid pekstud, kas taheti niit minu kohta andmeid saadavad, see mul nüüd ei ole selge. Ja ma pidin selles talus ka lahkuma. Ja 45. aasta Nelidi esimesel pühal läksin metsa läinud siis metsavennaks. Igaks juhuks igaks juhuks. Alguses korjamine oli tõesti, mis niimoodi nüüd metsas olla või? Esimese öö magasin kuskil küünis, seal oli veidikene heina, puhk oli olemas, kaevasin sinna heina põhu sisse ja ja magasin esimese, aga siis vaatasin, et ma pean midagi kindlamat ka vaatama. Ja seal selle talu lähedal olid Paal, paar karjamaad. Ühel karjamaal ma leidsin ühe kõrgema koha ja pidasin plaani, jäävad siia maa, teen omale maa-aluse koopa. Tõin ta alustavale labida, kirve ja sae ja hakkasin seal kaevama, tegin omale niisuguse süvendi. Võtsin muidugi kaski maha ja nendega panin Distki Saarikad ülesse. Öösse tassisin sõna põhud põhkudega, katsin Saarikad ära, Saarikate peale viskasin jälle mulla ja tahad ka ilusti, panin sinna peale, see jäi justkui üks kõrgem põngas ja selle tuppa ma tegin ühte juurde suurde kadakapõõsasse. Ja, ja selle koopa peale ma istutasin tabel. Tähendab kadakaid, nii et see oli täiesti ja varjupaik, nii et inimesed vahel malevad, läksid sealt mööda ja ükski märganud kõhu, selle tegemine aega võttis, see vaat ma ei mäleta, aga nõuan mitu head tööd ikka või päeval tegid jääva tegin taibata, siis veel loomi ei olnud, see oli kevade peale lihavõttepühi, aga maali juba osalt sulanud, nii et see oli Steedest eval inimesi oli eemal ja, ja keset tihedat karjamaad, metsakarjamaad. Ja seal ma olin, siis tähendab 45. aasta suve ja 45. ja 46. aasta talve kuni 46. aasta kevadeni üksinda üksinda ja talve läbi, kust te süüa, sõite? Sealt peressanši, käisite peres söömas või pere tõi teile? Ei, ma käisin seal peres jah, söömas ma ei saanud käia, vaid vanaema, aga mul oli pidev kontakt ema tõimule, sauna, töis söögi. Ja tõi mulle ka ajalehti ja raamatuid ja nii ma siis selle talve seal üle elasin. Seal karjamaal oli suveti ainult üks hobune ja karjamaa, peremees tuli 46. aasta kevadel karjamaa aeda parandama. Ja ma jälgisin kogu aja tema aia parandamist, kuidas ta kopsis sealt kirvega nüüd teibaid ja tuli ikka lähemale kogu aja minu roopale ja mul koobas oli võrdlemisi aia lähedal ja ma käisin ikka kogu aja ühest kohast käisin üle ja sellepärast ühes kohast üle. Et ma üle aia minnes läksin kadakapõõsast läbi põlve, käis sealt aia tagant, käis üks jalgrada, jama, kargasin siis sealt. Kadakapõõsas kargasid sinna tee peale, nii et ükski inimene ei näinud, et ma olin metsast tulnud. Peremees jõudis senna kadaka põõsani ja oma aia ehitamisega aia ehitamiseks, sena põõsa ja maalin veidike hooletuks jäänud, muidu ma tõmbasin ikka oma jälgedele, kas lehed või prahi. Aga ma mõtlesin, et niikuinii mul tuleb varsti siit ära minna ja jäin hooletuks ja ei varjanud oma jälgi. Ja peremees märkas seda ja tuli. Nende jälgede järgi tuli pull koopajuur. Läks muidugi kodus, rääkis koduselt võtma, leidsime metsast metsapesa omale. Kuid see mind aitaja pere ja tema pere olid lähedased, tahavad tema naine olitsile vanaema tütrega sõbrannad. See tuli kohe sinna, meie vanaema juuri või sõbranna juuri otsida. Jõudor leidis meie karjamaalt metsale koopa. Mind abistaja vanaema rääkis mulle kohe ära, et Teodor Novilt nüüd sai teada, et sina siin oled. Et ta nüüd tegelikult ära anda, sind ei taha, aga ta võib Ok nüüd teha ka selle välja ka rääkida, saksa aeg, ta oli oma venna vend, oli varjanud pommis peaga, oli ka ära rääkinud. Ja vanaema ütles, et laupäeval tuleb meil kartulipanek, külamehed tulevad meile appi, me teeme siin veidike õlut. Ja mina kogu aja jälgin nüüd kui meestejuttu ja eriti jõudori. Et kas ta viib selle jutu nüid metsa vennani või mitte. Ja mina jälgisin kogu päeva panin juba oma kommud ka kõik koti hakkama ja oli neid palju. No ikka oli näiteks tekid, mul oli siis veel talipalitu, oli seal, mul oli suur nii aluskott, selle sisse ma need kõik panin, siis oli Talib valitu ja padi ja ja üht-teist värki seal oli aga nii, et mahtus kõik sinna kotti, raja üks seljatäis seljatäis ja üks elades ja ja ega ma kaugemale ei läinud, vaid läksin selle telekarjamaale, kust ma abisanya toitu sain ja jälgisin kogu aja seda maja. Ja nägin ka, kui mehed tulid. Tähendab toast välja mitmed käsi ja üks veel ütles, et viime metsavennale ka õlut. Kui metsavenna pesa oli tyhi. Kuid Ma pidin mõtlema, et pean nüüd otsima omale sellise koha ja seal peres siis kartulipanijate seas oli ka üks mees, kes tulid punaarmeest parteilasi tagasi ja see mees oligi, kes järgmisel pühapäeva hommikul läks, kohe andis seda teada miilitsale. Aga see jutt läks küla peal läks laiali ja külanoored poisid olid juba pühapäeva hommikul varakult sõna ja olid puistanud kogu selle minu pesa või koopa seal segamini, nii et miilitsa sealt midagi näha ei olnud ja ega mul polekski muud seal olnud, kuid võib-olla oli siis ma veits suitsetasin alles seal jätsin suitsetamise ka, ma mõtlesin, et kogu aja leiba tuleb mul nii-öelda kerjata või või paluda teiste inimeste käest hakkassis tubakast suitsu ka veel küsima ja kerjama. Ja siis ma pidin vaatama omale sellise aa ma arvasin kohe, et võib-olla tehakse haaranud metsas, kui ma hakkan küünis küüni käima ja võib-olla olen neil kohe käes. Ja ma läksin sealt edasi, no võib-olla üks viis kilomeetrit jällegi küla maale külama külla. Ja, ja leidsin sealt ühe väga toredad talu, nii metsaserval osalt metsa sees. Ma nägin, et seal taluõues oli päratu suur au, Tinu jaan. AuPinul kasvas üles suur laia krooniga, Tomingas, see oli justkui katuseks peal. Ja ma vaatasin, et vaat, siin on nüüd minu esialgne hotellid, orjöömaja. Läksin sinna au pinusse, tegin keset au pinusse valepesa. Ja jäin siis puhkama. Aga hommikul oleks koer mind peaaegu ära andnud, peremess tuli välja, lasi koeraga välja. Peremees muidugi ei tea midagi, koer teadis kohe, et ma seal au Pinus, olen. Ja tuli ja hakkas nii kurjasti kukkuma seal aupinu juures, et peremees küsib mitu korda, et no mis sul seal on. Õnneks mul oli kotis loomaliha keedetud loomaliha, lõikasin bussiga sealt tüki loomaliha ja sain agude vahelt visata talle tüki. Ta sõi selle ära, küsis veel. Andsin veel tegija, oli neil, kes sõbrad. Nii et tema mind ka ei takistanud. No ja ma olin selles au, Pinus võib-olla ka üks paar nädalat, kuni Ühel ööl tuli kõva vihmasadu ja mul katus lasi läbi peen otsima jälle omale uut varjupaika. Selle talu naabruses oli külama kaabelheinaga, hiidlased nimetavad, see on palvela. No ma nägin, et vaat siin on mul üks võib olla soodne koht ja lõks, ma saan võib-olla mõned ajad olla. Ja läksin esialgu läksin selle kabeli alla, seal oli võrdlemisi avar ruum. Ja olin seal kabeli all ja võib-olla paar nädalat ja eriti just trepi all, seal see oli tagumine trepp, mis viis sõna nende käärkambrisse või kuidas nimetada, kus nende piiblid ja, ja raamatukogu ja need olid. Aga iiest uksest tulid nüüd valvel, tulijat tulid siis, mina olin seal trepi all puust trepp. Ja ma mäletan, see oli üks väga, kas see oli juba maikuu üks väga ilus pühapäev ja siis oli üks suurem, kokku tuleks seal palvelas, et rahvast oli väga ränka. Ma kuulsin isegi nende jutte ja pragude vahelt nägin neid inimesi ja kõike. Nii et selle esimese suure palvetunni justkui elasin seal trepi all üle. Aga hiljem nägin ära, et ega ma siin kaua isa olla hakkasin otsima võib-olla paremat kohta ja oligi võimalus ka, et ma sain minna ülesse palve Labennikul. Ainult et seal palvela pööningul oli olemas mingi luugi auk ka ja seal õieti luuke ei olnud. Kuid ma ise fabritseerisid, ma enam ei mäleta, kas seal pööningul olid juba varemalt lauad olemas või muretsesin ma need kuskilt. Ma tegin selle pööningule omale, tegin luugi ka ette ja seestpoolt põõnad ette, nii et väljapoolt seda lahti ei saanud teha. Ja nii ma veetsin selle 46. aasta suve seal palvelas. Eestis olid sel ajal veel toidukaardid. Jah toitusid kuidagi kustutada toitu, sõite, toitu. Vaat seda ma ei rääkinud iga iga nädalas ma käisin korra, käisin seal vanas talus, kus see vanaema oli, seal käisin toidu järgi, vanaema pani ikka oma oma toidu sinna sinna sauna ja sealt ma sain kätte. Aga ühe asja ma unustasin rääkimata. Mainisin algselt vanaema tüümuse ajalehti, raamatuid lugeda ja nii edasi, toiduga koos, aga ühe korra tal ei olnud mulle muud midagi tuua. Ta oli usklik inimene tiimule evangeeliumi. Ma lugesin selle läbi, siis oleks ta piiblit ka saada, temal piiblid ei olnud saada. Aga palvele seal oli piiblit küll sealt laenutasin omale piibli ja lugesin selle 46. aasta suve läbi peaaegu terve piiblile. See oli mul ka väga heaks tol korral heaks viiteks. Kuid seal oli ka väga heaks sissejuhatuseks minu tulevaseks eluks. Kas see oli teie esimene piibli lugemine? See, see oli minu esimene täielik piibli lugemine. Seal ma olin nüüd veel üks asi, nii nagu ma mainisin, et et iga nädal ma käisin korra käisin toidu järgi. Ja ükskord see oli juba kas Augustiku muuseas või oli ta isegi hiljem. Mul oli teatud koht, kus ma läbi käisin, kuskilt karjamaalt käisin läbi ja ja ma olin juba võrdlemisi habemesse ja, ja karvadesse kasvavad juuksed olid ka üle üle selja peale ja habe oli ka üle rinna. Läksin toidu järgi ja teatud karjamaalt tuleb mulle järsku vastu üks mees, lüheldane mees, tervitasime 11. Ta sai mööda, aga ütleb, et pea kinni. Ma pidasin kinni ja ta ütles, et noh, maalne Lähen ära külm, mis mees sa oled? Et ma olen samasugune mees, tuli välja, et tema oli ka metsavend. Ja ta rääkis oma loo ära, tema oli saksa aeg olnud Hiiumaal piirivalves tall, Pärnu poiss. Ja tema nimi on August ruut. Võib-olla Pärnus on veel inimesi, kes teda tunnevad või kes on tema sugulased olnud. Perekonnanimi oli tuut, tuut August Tuut. Ja ta rääkis, et rääkis, et ta on ühes talus, kus ta saab toitu, aga suvel on ta kogu aja on heinaküünides ei riskeeri majades olla. Jaja tekkis mulle küüni kohaga, juhatas kätte jätvat. Tule järgmine kord sinna, mina olin toidule minema, siis ei tule homme otsimendi ülesse, et lööme kampa, kambas on ikka parem olla? No ma järgmine päev läksin seda küüni otsime, ei leidnud seda küüni üles. Ja nii jäigi see aasta, tähendab 46. aastal jäin veel üksikuks ja olin seal kabelis kuni lume tulekuni, sellepärast et kui lumi maas on, siis ma enam sealt käia ei saanud. Jäljed jäljed ja oleks seal ja siis ma olin jällegi seal peres, kus ma toitu sain. Selle 46. aasta talve olin jälle seal rüheduaal ahju peal, selle talve läbi kuni 47. aasta kevadeni. Aga siis mul tuli neelisele metsavenna jutust see talu, kus tema nüüd toitu sai. Ma mõtlesin, et lähen sinna seal, ma saan kindlasti teada, kus aga kontakti saada ja läksin sõnad perre. Selle perenimi oli rea pere. Läksin sinna. Peremees nägi kohe, mis kohutav, veesse tuleb kohutava havi juustega. Ja ma rääkisin ära, et vaat, mineva sügise ma nägin ühte meest. Ja ta on samasugune mees kui mina, et tahaks temaga kontakti saada, et me juba seekord oleks kontakti saanud. Kuid ma ei leidnud teda üles. Ta ütles, et nad tänama, teda ei saa siia kutsuda, aga tule kas homme või Tunama. Tule siis. Ma kutsun nad siia.