Lahkus Tallinnast punaarmee tulekul septembris 1944. Jõudnud perega Hiiumaale, tegi ta seitse ebaõnnestunud katsed pageda. Rootsi algas metsavenna elu, varjates end väikesel saarel algul üksi, hiljem ühineti kolme meheliseks grupiks. Pidasime aru, et mis teha. No ma teadsin kohe, et kampa lüüa ja nemad magasid küünides. Ja mina läksin oma perre, võtsin sealt ka oma Arasse gaase toidu kaasa ja leppisime kokku, millisesse küünis kokku saame ja saime seal kokku ja hakkasime aru pidama, et kaua me küünides ikka rändame, et tali tuleb võib-olla peale suvel me oleme veel suvel, olimegi küünides. Aga talveks me peame midagi ette võtma. Ja esimene nukker oli jällegi meil maal, tegime kuhugi kõrgema koha peale, tegime maa sisse, koopa heinaküünides saime niisugused heinaküünid, mis olid laudadest tehtud, saime endile tuua laudvoodri sisse ja laudpõranda alla ja ühtlasi ka meile laeks peale. Ja oligi meil esimene varjupaik valmis ja ma ei mäleta, kust poisid said ka väikse raudahju ja väikse toru ka peale, meil oli juba seal oli küte sees esimesse talve, ma elasin täitsa nii-öelda külmas külmas puntras või külmas koopas. Kas oli mingeid tulevikulootusi? Ta ei oodatud ikka valget laeva, mida kogu aeg oodati. Ja igasugu jutusi ju käis selle valge laeva suhtes oli isegi niisugusi jutelusi, et ameeriklased on käinud juba Tallinnas oma laevadega ja nii edasi ja nii edasi, et ega nemad nii ei jäta seda asja. See oligi see ainuke vaatamine, et ega see kuigi kaua ikka ei saa kesta. 46. 47. aasta talve olime siis seal maaaluses koopas. Kuid järgmine suvel 47. olime jälle küünides. Suvel on niisugune ilus aeg on küünis ja isegi teinekord, kui on ilus soe aeg on väga tore on ka kuuse all magada. Nii me mitmel korralgi sojaajaga olime kuuskede all, tegime endil kuuseokstest, tegime väikse pesa. Tekk või Kotsena peale ja nii tore oli seal puhata ja magada. Ja mida me siis tegime? Tegemist meil oli ka küllalt. Me tegime kartulikorve, tegime käekorve. Tegime kas rehase või või vikati lüüsisi. Tegin, ega isegi buss, meil igal mehel oli buss olemas, toredad bussid, toreda tupega, bussid, kes kord müümas käis või te tegite endale neid kõrvebussid, tegime endale, aga korvid Nokollid läksid leiva, liha ja selle eest. Ja, ja metsas olime, kui oli maarjaaeg, korjasime marju inimestele. Meieni korjasime, keegi maha ei müünud, ei näinud. Lassi oli 47. eks te püüdsite, üldiselt võib olla vältida juhuslikke kohtumisi, ma oletan ja ikka ikka püüdsime, kuid neid siiski tuli, et ma mäletan, et sel ajal, kui mul see kohutav habe ees oli, siis ühel metsateel tuli üks mees vastu ka. Aga Ma mõtlesin, et kas ta laseb jutu laiali, aga ei lasknud laiali ta isegi võib-olla noh, mul oli relv kaasas. Võib-olla kartis ka seda, aga olin juhuseid, kus üks kohalik parteilane oli kohanud seda Piirivalvur Pärnu poissi ja nemad, kui tema piirivalves oli, oli selle kommunistiga koos olnud kahju juttu ajad. See oli Emmaste mees, parteilane, oja, Pärnu poiss oli veidikene justkui hoiatanud ka teda, aga ta sellest välja ei teinud, siiski midagi? Hetke ees, te ütlesite, et teil oli relv ka, missugune relv mul oli? Valter Browning, Browning, Browning, teistel poistel oli. Igas eel oli automaat, oli üks Flint, oli olemas seal ja kas metsavennad püruukisid ka kangemat kraami? Meie hulgas ei olnud seda katke. Ja nii nagu ma hiljem vangilaagris kuulsin, see hiina pruukimine viis paljult kahjust sissekukkumiseni. Nõia 47. suvel metsas rändasime, aga siis tegime juba endile palkmaja niisugusse spadrikusse, kus inimestel ei olnud metsa võtta. Ja kus ei olnud ka sel ajal inimesed käisid heina tegemas ja ja heina pidamas, kus neil ei olnud ka heinamaid meie padriku lähedal. Ja ehitasime jah, päris palkmaja. Õlgkatused saime küüni katustelt. Ja siis, no korstnaga oli jälle pikem plekktoru ja sealt juba tegime endile korralikud naarits sisse. Muidugi söögilaua pliita meile oli olemas. Ja hiljem isegi ühe viimase majale tegime veel kartule panipaiga ka veel maja kõrvale ehitasite maja maa peale või maa siis maa peale maa peal maa peale, aga niisugusse kohta puude alla, et üleval ka näha ei olnud ja suundubki diasse karta. Nii. No ja maja sai valmis mitme mehega te ehitasite, siis olime kolme mehega ja 48. aasta suvel tuli meile jälle üks noor sõber, tuli juurde, tema kuskilt uttu poolt kandist poiss ja see pomerantsi Eevalt pomerantsi eemaldil oli üks lähedane, naistuttav oli ka sealjuures ja nemad olid seal kokku saanud. Ja see noormees oli olnud Võrumaal kuskil tööstuskoolis, kuid tööstuskoolist oli tahetud neid kaevandusse viia ja manid täpselt enam ei mäleta ka, kas nad kuuepoisiga põgenesid sealt ära või said nad ajutisse puhkuse Hiiumaale. Ta tuli kusele ja jäigi puhkusele enam tagasi ei tahtnud minna ja tuli ka meiega kampa. Tollele niisugune omavoliline ärajäämine liukohtuga karistatav. Kohtub karistada jah, ja sellepärast, kui ta oli juba ära jääd, siis pidi ennast varjama ka niikuinii. Ja tema on nyyd ka praegult ainukene mees, kes meie metsavenna grupistan elus. Ja tema nimi on Walter koor. Tema isakodulapsepõlvekodu on Utus, kuidas elu edasi läks, siis oli mehe elul ei olnud viga, maja oli aga mees selle maja lammutasime kevadel jälle ära ja rändasime suvel jälle ikka küünski sügisel ehitasite üles jälle uue või uue, mitte samasse kohta ei, teise kohta teise kohta. No siis tuli see 49. aasta. Ma ei mäleta, mitmes majas, see oli vist teine maja, kui see 49. aasta tuli peale. Ja 49. aasta küüditamise ajal tuli meile jällegi üks vend juur. Ja see oli Emmaste vallavanema abi. Karjansubriiduks nimetati teda, kuid tema nimi oli Priidu mäe Taali olnud parajasti küüditamise päeval metsas puid tegemas, kuid tema oli ka küüditatud nimekirjas olnud. Et alles saadetki sõna metsad, ära sa kodu enam tule. Ja noh, ma ei tea, kuidas tema meie tõelisest elamisest teada sai, nii et seal küüditamise päeval oli meil sealjuures nii, olime viie mehega. Ja hiljem tuli veel üks mees, Emmaste mees tuli juure. See oli Heimar, Pruus oli meiega kuus meest oli kambas koos ja nii me olime lõpuni välja. No ja siis veel mõned seigad segama. Ühest perest ka ei saanud, kogu aja leiba selles tihe perele oleks läinud veidike kurnavaks. Käisime, läksime niisugusse tallu, kus midagi karta ei olnud, rääkisime ära, millised mehed oleme ja nii edasi ja meile antile leidva eali tükk sinki või ükskõik, midagi saime jäiks pere, mida ma pean nii koguja tänuga meeles pidama, oli Lott metsatalu. Vanaperenaine ja peremees Lepmetsamari ja Juhan. Sealt ma sain tihtilugu Sand süüa ja sööki. Ja huvitav, seal oli niisugune tore koer. Ta vaenuline minu suhtes ei olnud sellepärast et koer, kuna ta on niisugused olevused, et nad teavad, milline inimene on nii pererahvale vastuvõetav. Kuid milline on ka teataval määral, kas vaenlane või kes ei põleni. Pärarahvale. Koer minuga vaenuline ei olnud, aga ta kuulis mind juba eemalt kaugelt, kui ma metsast tulin sinna perejuure mari ütles, et meie koer kuuleb sind juba ei tea kui kaugelt, et sina tuled, et siis on kohe isemoodi haukumine. Ja, ja siis ma tean juba ette valmistada. Ja edaspidise koer ühe korra päästis meid isegi arreteerimisest seal lõpupoole. Küüditamise päeval meie öösse ärkasime suure autode mürina peale, ärkasime ülesse. Kogu aja ööaja oli autode mürin oli kuulda, muidugi me midagi ei teadnud, milles see asi seisab, aga kui õhtupoole karja antsu Priidu meile tuli, siis saime teada alles, et ette oli toimunud see õudne küüditamine. Nii, ja viimane ja mis me esitasime, see oli 50. aasta sügise ehitasime kuni 51. aasta kevadeni. Ja 51. aasta kevadel tuli meile veel üks sõber juurde, kuues juba seitsmes see oli siis seitsmes ja see oli niisugune juhuslik tulija, koor, Valter ja siis pomerants käisid seal uttu, pool ja itis käisid toidu järgi. Ja aprillikuu sees üks laupäeva õhta läksid toidu järgi ja peab õhta tulevad tagasi ja räägivad meile, et nemad olid kohanud kuskil metsa laveetlikul ühte metsavenda, nadid parajasti lagendikku lastud ja olid näinud, et küüni juures üks mees istub seal, aga märkasid ka, et see märkas neid. No poistel olid relvad olemas, see sait kohe teada, mis mehed need on ja nad läksid just sihilikult sellepärast selle mehe juurde, et teda hoiatada, et see neid välja ei räägi. Aga noh, see mees hakkas siis rääkima, et tema metsavend ka. Ja et on kuulnud, et mingi kamp on olemas, et on, sellepärast siis kui metsa tulged parema kambas olla kui üksipäini hulkuda. No ja need tulid või poisid tulid teadvusta tagasi ja rääkisid seda ära, et no mis me teeme, kas võtame kampa või ei võta. Aga arvasime, et meie niikuinii lammutame kevadel või suvel hakkame jälle rändama ühest kohast teise, tulgu pealegi. Ja esmast hommikumina ja see valter koor, läksimegi siis teatud koha peal. Eks me selle mehega kohtasime. Oligis seitsmes sõber meil juures. Minule esimesest momendist, see mees jättis kuidagi niisuguse väga halva mulje. Miks ja ma ei tea, kas tema nägu oli selline või? Aga igatahes head muljet mulle ei jätnud. Poisid kahtlesid ka ise tema suhtes, et mis mees ta õieti on. Oli niisugune niisugune asi, nii nagu ma rääkisin seal Lepmetsa talus, ma käisin toitu toomas. Ja me käisime ka ühtlasi saunas seal laupäeviti. Ja üks õhtu laupäeva õhta olime sauna minemas. Kogu meeskond, see seitsmes mees, tema oli, läks külapeale kuhugi teise kohta oma tuttavate poole ja mee Pillem lepped sealt sauna minema. No ja saime juba võrdlemisi Lepmetsa lähedale, kuid tolleaegsed koerad nad kuidagi kõik justkui vihkasid Vene sõjaväelasi, nii et kui meie metsas olime, siis meie kuulsime ja saime koerte haukumise järgi saime teada, kuidas rullid mööda maanteed liiguvad. Terad niiviisi järjest just aukusid. Ja kui meie olime sõna Lepmetsa lähedale jõudnud, kuuleme järsku, et Lepmetsakoer augud venelaste peale. Me viskasime rohu peale pikale ja küll ootame, niikaua kui nad on mööda läinud, aga koer jäigi haukuma. Ja jäigi haukuma ja hiljem tulime järelduse peale et see oli juba esimene kord, kus seitsmes sõber tahtis meilt ära anda. Oleksime seal alasti, saunas olnud mehed oleks Meile sisse tuld ja käed raudu pannud ja oleksime sees olnud. Nii et koer seekord meid päästis. Ja teinekord tahtis meilt ära anda, oli just nii teadva teha, korra tuleb jälle külast kaks pudelit viina. Et meie ei ole napsi siiamaale veel teinud, et teeme korralikult napsika. Ja mina ütlesin kohe, et mina viina ei võta. Siis üks teine mees ütles ka, et vidina ei võta ja tapani oma pudelid kotti ja viis need minema. Ja nagu hiljem laagrist sai teada just väga palju niiviisi neid metsavenna tuukreid avastatigi. Et sokutati üks oma mees sisse, c5 viina unerohuga sisse ja, ja oligi väga rahulikult mehed kinni püütud. Nii et kaks katset teile tehti, kas tuli, kolmas ka? Kolmas, kolmas tuli muidugi. Ja kolmas tuli nii, see oli 51. aasta jaanipäev eeli. Seitsmes sõber või metsavend oli mind ka paar-kolm korda oma tuttavate poole viinud, et ma sealt sain ka kas mõne septiku võileiva või tüki liha. Ja, ja siis ütles ka Jaanibeeri, et noh, nüüd naistel on juba pühade sepikut valmis, et nüüd läänele toidujärg tema suhtes kahtlusi tekkinud kahtlused teataval määral olid, aga siiski uskusid tööd, tegemist on õige metsavennaga, kahtlusi oli ja üks asi, mis mul kahtlus tekkides ma seda poistele rääkisin ka. Meie tegime korve ja ühe korra mina temaga koos läksime metsa, kuuse juuri koukima. No ja tema küsis minu käest meilse Einar Pruul, meie tema nime ei teanud, paid, keda hüüdsime oomiks, lihtsalt mina olin habe ja see pruul oli omi hüüdnimed, kõigil õid, nimed. Nojaa, ta küsib ette, mis nimeline see lumi on, noh, ma ütlesin, et mina ei teagi, mis nimel. Aga noh, ta tahtis teada saada ja edasi anda seda nalja, siis tema tahtis, et mina ja Evald Pomerants läheksime temaga koos. Seitsmes sõber tahtis, läheksime koos ja see oli siis tähendab 22. juunil jaanilaupäeva, eelmine päev. Aga ette Eevalt pidi jaanilaupäeva minema omale toitu toomas. Valter koor, Nemad ütlesid siis ära. No ja mina läksin siis temaga koos, käisin siis tema kodunt ka läbi ja siis käisime veel seal kuskil teises talus teises külas ja sinna teise külla minekul tuli meil ületada maantee ja kuskile karjamaale minna. Ja siis saime sena teise tallu. No ja olime siis tema juures seal koos ja ta ikka tegi justkui aega parajaks. Käis mitu korda käis väljas ja mina käisin ka ühe korra väljas ja kuulsin, et üks auto sõitis seal maanteel, jäi kuhugi peatama ja oli vene keele juttu. No kindlasti, et venelased olid seal ja pillasid out, Sugar kinni. Lae ma läksin tuppa ja tema käis ka vahepeal väljas ja ütles, et no nüüd on paras aeg hakata minema. See oli võib-olla nii keskööl või kella ühe 12 aeg või tagasi minema ei sinna teise külla teise külla, teise külla ja kus ma oleks pidanud ta toitu saama. No ja jõudsime selle koha peale, kus neid üle Maandi tuli minna, ema läks sees. Aga ma nägin, et paremalt poolt tuli üks naisterahvas, jalgrattaga sõitis, ma hüüdsin talle ära mine, et vaat sealt tuleb üks naine, aga tema läks ikka üle tee ja kadusena läks üle aia, läks, kadustasime karjamaale. No kui see naine oli läbisõit, seal Läksin mina ka üle tee ja sõnakarjamaale ja ja kuulsin, et karjamaal on noh, nihukest krabinad. Ma mõtlesin, et hobused või loomada. Lähen edasi, näen piirivalvec läheb vast kaks piirivalvet. Ma pöörasin ringi, tahtsin, tõmbasin selle aja maha, et katsun metsa joosta, aga juba oli automaadi ots oli vastu, selga. Jõudsid järeldada, jõudsid järgia. Muidugi hoidsid mul relva ära ja see piirivalvur võttis mul pussi kaera, see oli eestlane, oli piirivalvur. Ja kui see piirivalvur veel elus oli ja kui see buss on teie käes, ma tahaks seda veel kätte saada. Nii, no ja läksime mööda teed, hakkasime minema. Oli üks major piirivale major ja siis eestlasest piirivalvur võtsid mul käe alt kinni mõlemalt poolt ja ma mõtlesin, et rohkem ei olegi mehed kaks mees. Et katsun mõlemalt poolt teed, oli tihe mets. Et katsun rabada lahti, et kui ma saan põõsasse hüpata, et võib-olla et lasevad järgi küll, aga võib-olla et ei taba. Noh, rabasin küll. Aga see major, selle rabamisse peale kukkus maanteekraavi ja tõmbas mind ka oma peale ja ja piirivalvur andis mulle siis automaat äraga, lõi pähe ja ma tundsin pealovjusk mõranes, noh siis ei olnud midagi teha. Ja Aivar lasi paar pauku õhku ja siis metsa vahelt vadus piirivalve välja, nad autoga olid ju varemalt sinna kohale tulnud. Nii oli see mees kõik ära teinud ja mees kadus ära ja seda seitsmendad Metnovendama ei ole peale seda nüüd enam kohanud. Kordagi elus enam ei korda kohad. Ja nii palju ma tean, et hiljem, kui meie alter kooriga vabanesime laagrist, siis ta oli Hiiumaalt ära sõitnud. Ta pidi olema kuskil Virumaal. Nii et kodukandis ei tahagi olla. Võib-olla prooviga teiega eriti kohtuda, nautinud lassi. Viidi muidugi piirivalvesse, piirivalve ülem tegi siis esimese ülekuulamise mulje, siis eestlasest piirivalve siis tõlkis. Ja siis oli seal mingisugune hiiukaart, viidi mind sinna hiiu kaardi juure, ütles, et, et näidake üks kaste, punkar on. Ma ütlesin, et mina ei tule Hiiumaad, nii palju ka ei tea eriti pealt üldse midagi näidata. Aga see sõber viis ja piirivalvemaja juurde, kus oli viis meest, kus oli veel viis mees meest, oli veel seal, jah, seal sündis niisugune asi koor ja, ja see omi need hiljem rääkisid. Nemad ei kuulnud Eeessi, et metsas krabin olid ärganud ülesse ja olid kuuld järsku, et hõigatakse, tulge välja. Noh, poisid ülesse ärkanud ja saanud aru kohe, et neid on kahtlane värk. Ja sisse Valter koor ja pruul need olidki välja läinud ja piirivalve oli juba maja ümber piiranud ja oli käskinud nii maha lasta need ja need olid lasknud maha pikali visata pikali, pikali maha ja nuia oli kästud teisi ka välja tulla, aga poisid olid hakanud süstla vastu laskma. Ja ma ei teaks, üks piirivalve oli saanud haavata ka veidikene. No ja siis, ega muud midagi. Poisid lasti sealt maha tulevahetuse ajal tulevahetuse ajal lasti maha, nii et surma said siis augus tuut evalt pomerants ja Priidu mäe. Nüüd said surma kolm meest, kolm meest said surma ja kaks ülejäänut, nemad läksid majast välja ja need jäid ellu ikka. Noh siis muidugi ülekuulamine käis seal piirivalves, siis hiljem sõitsime juba paar päeva olime piirivalves, hiljem sõitsime Kärdlasse, sõidutati Kärdlasse, sõidutati Kärdlasse. Olime seal julgeolekusse, Eesti julgeoleku ülem, kuulas vait üle. Millal te teada saite teiste meeste saatusest? Koldemehe surmast ja juba järgmine näeme seal piirivalves viidi sinna üks kuur oli, kus need vennad olid, kõik koosunikus, seal näidati meile nende laipasid. Aga juurde on jäänud siiamaani teadmata, nii et au, ta ei tea. Kas ülekuulamine oli korrektne, oli külje, sel ajal ei olnud midagi niisugust peksmist, ega niisuguseid asju ei olnud ainukene asi. Võib-olla ma olen ise mõelnud, et võib-olla see seitsmes mees nii palju oli meile kasuks. Seal oli kunagi lastud maha üks parti, Mehilane läbi akna. Jaja Emmaste kolhoosis oli üks sügise sigu tapetud ja, ja seal ees seal, kui seal sigu tapeti, oli keegi läinud seavargile. Aga veevaht tuli sinna peale ja see, kes sea markile tahtis minna, oli seda õievahti pussitanud. Ja kui meil see esimene ülekuulamine käis, see major küsis, et no kuidas parteilasi mahalaskmisega oli teie mehed laskitsele läbi aknamaa. Ma ütlesin, et meie mehed külisse tall, Dentax naerma näha, et et selle pärast, seitsmes mees teadis kõik, mida me olime teinud ja mida me miteedi. Ma olen ise arvanud, et kui teda ei oleks olnud võib-olla, et oleks meie selle peale Patti kasvanud peksta saanud ka. Sellepärast niisugusi uusi tuli, kus mõned niuksed süüd aeti kohe metsavendadega kraadi, suure peksu ja ja piinamisega siis esimest korda ma nägin seal julgavaks, nägin kava oma abiga kaasad teda oli nädalapäevad hiljem arreteeritud, seal saime siis kokku, vahepeal ei kohtunud, vahepeal siiski käisime koos ja seal Emmastes oli väga tore miilitsavolinik. Tema teadis ka, et ma metsas ja oli minu abikaasat hoiatanud, et vaata, et su vana siia ei tule, sinu juured, meie hoiame sul silma peal. Ja ma olen nüüd selle miilits, aga tema nimi on šveitsi. Olen temaga tihtilugu kõigest nendest asjadest rääkinud. No ja siis julgeolekust viidi veel kas miilitsasse või oli seal julgeolekust, miilits ma täpselt ei mäleta, aga seal oli üks noor poiss piitsaks ja ta ütles, et no meie teid juba ammu võttasime. Ja eriti elavalt tahtsime kätte saada evalt pomerantsi ja mind miks? Ma ei tea, mispärast, vaat, võib-olla sellepärast, et pomerants oli. Ta oli merimees olnud, kuid teda laevast olid sakslased maha võtt ja panid püssid ESSi. Ja ta isegi saksa sõjaväega oli lahingut kaasa teinud kuni Stalingradi. Aga kui nad seal sisse piirati Stalingradi all, siis oli seal poistele antud niisugune vaba voli, kes saab, katsuge jalga lasta ja nemad olid sealt mitme mehega saanud, ma ei tea, mismoodi tema, see oli sealt ära saanud sõita ja tuli kuni Hiiumaale oleme välja. Ja jäigi muidugi sellest ajast saadik jäi metsa, kui nüüd need punaarmee tagasi tuli, noh, pidi sellepärast juba varju. Võib-olla sellepärast taheti kätsadeta Saksa sõjaväes teeninud noore miilits, aga oleks mul nii palju. Ma olen seda nüüd Kärdlas otsinud, aga keegi ei tea ka seda. Võib-olla esse. Noor miilits, noh, praegu ta peaks olema ka juba üle 60 võib-olla 70 aastat vana. Ja elate, Ma käin Hiiumaal tihtilugu käin Pärtlas, võib-olla saame kokku aha ja siis viidi, tõid mandrile? Jah, toodi mandrile ja muidugi kõigepealt siia Patarei eeluurimisvanglasse. Koldena aga oli niikuinii boksis, see on esimene asi poksis siis sinna, poksi tuuakse muidugi sisse üks oma mees, kes uurib välja, mis mehed nad on. See hakkab muidugi sedakorda kiruma ja vanduma. Ja kes asjaga kursis ei ole, võib-olla läheb gaase, räägib mõnegi asja oma südame pealt ära, aga noh, mina tundsin seda ametit nii et ma selle peale nii. Ei läinud liimile, ei läinud liimile ja kolm päeva olin vist seal boksis, siis üheljeefhil viidi mind suurde kambrisse. Aga see kamber oli nii kõvasti täis, et mulle seal narride jäänud. Magasin selle e-kuskil nari all ja järgmine hommiku tuleb üks üks neljakümneaastane väga toreda ja, ja näoga mees tuleb minu jutule ja hakkab minuga rääkima. Ja hakkab minuga piiblist rääkima. Ja hakkab rääkima niisugust juttu, mida ma varemalt ma olin piibli läbi lugenud. Aga kas sellist asja ma ei olnud kuulnud, mida tema minule rääkis? See oli kõikist võõras või uus asi. Taali Jehoova tunnistaja ja neid oli juba möödunud, tähendab, 50. aastal oli neid arreteeritud. Ja nii kaua nad olid seal Patarei vanglas ja üks tund-paar, ta sai minuga rääkida kui järgmisest kambrist Murssega koputati, et meid täna viiakse ära. Ja ta läkski tapi. Tollal arreteeriti kõik Jehoova tunni, kõik Jehoova tunnistajad üle Nõukogude Liidu. Ma ei tea kus kohast, aga Jehoova tunnistajad olid saatnud Stalinile kirja. Ja milline see kiri oli, aga see seda isakese Stalini tee vihastas, ette arreteeris Jehoova tunnistajad üle Nõukogude Liidu. Võib-olla see sisaldas mõne ennustuse, Stalini tulevik võib olla ka olla ka väga võimalik, jah. Raja. Sellega taheti muidugi seda usku muidugi keelata, keelatud oli ta kuni tänavu aasta on, meil oli nõukogude liidust mitte keelata olid välja juurida. Nojah, meeme Patarei vanglasse, Jehoova tunnistaja viidi ära ja veidigi ära, viidi ära ja tapja. Ma olin suve läbi, oli patareis. Sealt läksime Lasnamäe vanglasse ja lasnamäe vanglast läks ärasõit juba suurele kodumaale. Kas teie üle kohut mõisteti? Kohut mõisteti Lauristini tänaval sõjaväetribunal, kohtupidamine kestis isegi kaks päeva. Mitu meest tõid, kohtu all oli kolm meest. Ja siis kolm naist, tähendab minu abikaasa siis täditütremehe õde, see, kes mulle ka toite andis. Ja siis meil poisid käisid ka kuskil talus toitud saamas, seal elasid kaks nooremat naisterahvast ja see seitsmes sõber oli kunagi nendega seal kaasas käinud ja vaat see andis need ka ülesse, nii et kolm naist ja kolm meest oli. Missugune otsus tehti? 25 pluss viis, aga noh, õnneks kuus aastat sai laagris olla. Ma olin põhjas Intaas komis kavandis. Kas pikk metsavenna elu ei mõjunud närvide peale? Ei, mulle küll. Te pidite olema pidevas häireseisukorras ja teataval määral muidugi kat sel korral, kui ma püüdsin seal lahti rabeleda selle majori ja piirivalve käest hiljem major uurimisaeg küsib, et no mis te mõtlesite? Nägite küll, et mets oli meie mehi täis, mis te mõtlesite selle lahti rabelemiseks? Ma ütlesin, et kujutage ette. Ma olen seitse aastat olnud metsas ja kuigi metsa Ma kinni püüad, siis on esimene asi tal vaadata, kuidas metsa lipata. Major, raks naerma, et see on õige muidugi. Mis oli teile suurimaks moraalseks toeks laagri aastatel? Minule oli suuremaks toeks laagris, et ma olin tundma õppinud juba piiblid. Mida see tähendab, see tähendab seda et õppida tundma, aga jumalad. Ja kui me vaatame tänapäeva maailma, milliseks maailm on kujunet see maailm, mis on jumalast lahti ütelnud siis me näeme, et see on muutunud õudseks metsikuks terrorism, kuritegevus pidevalt kasvab. Kuritegevusele enam piiri panna ei saa. Siin kuu või poolteist tagasi politseikroonika ütles, nüüd on nädala ajaga rohkem kuritegusid kui Eesti vabariigi 20 aasta jooksul. Ja millest see on tingitud, kas ma tohin teilt küsida, miks varjasid end seitse aastat, et mis põhjusel teie varjasite end, mida te kartsite? Mina, kui ma oleks välja tulnud, ma oleks niikuinii ikka laagris olnud, see on selge, miks, sellepärast mul oli niisugune ammelt saksa saksa aeg ja see oli, see oli politseiamet. Ja sellepärast hiljem ma laagris kuulsin need mehi küll, kes olid välja tulnud selle väljakutse peale, kuid hiljem olid niikuinii ikkagi laagress, nii et minul oli. Minul oli see varjemani ikka põhjendatud, aga paljud mehed, näiteks koor, Valteriasse pruul ja nemad oleks võinud vabalt välja minna. Aga ikka sai usku midagi oodatud, et see nii ei või jääda. Mis oli õieti ja päris elukutse? Minu elutöö on olnud trammijuhi amet 40. aastal. Kui kommunistlik kord sees oli, meid trammijuhte ei mobiliseeritud, sellepärast et siis naistrammijuhte ei olnud, tolleaegne trammidirektor oli plaanis viia kõik trammi konduktorit meeste peale üle, nii nagu oli Inglismaal olnud meeskonduktorid. Tolleaegne direktor käis sõjakomissariaadis ja ütles, et kui te, meie, poisid, ärajatets, trammid, jäävad seisma ka. No ja nii me seekord pääsesime. Aga Saksa valitsuse aega hakkas juba mobiliseerima ja selle kartusega ma käisingi linnavahel ringi ja mul tuleb vastu teine trammijuht ja see küsib, mis sa nii kurva näoga siis rändasin? Ma ütlesin, et mis ma rändan, et meil tuleb sõtta minna. Tants ei tule ette, mina olen juba politseis, tule ka politseis. Ja nii oligi, läksin kodusse, pidasime aru, et mis ettevõte ja tuli välja nii, et teist teed üle ei jää ja ma läksin politseis. Kaua te politseis teenisite, kus tööteenistuskoht oli? Teenisin seal 42. aasta aprillist kuni 44. aasta septembrini septembris ju lahkusime Tallinnast. Nii, ja, ja ma ei mäletagi enam oma ametinimedest vanadesse ka tahavad kõik nimed juba meelest ära minna. Kuste töökoht oli teenistus, kõht, tee, koht mul oli. Tähendab Kaarli kirikumajas. See on seal Kaarli kiriku juures. Ega tellinud välisteenistust, ei löö rohkem kirjatöö. Ei käisime ikka väljas ka, isegi teinekord sai haarangutelt käidud, seal. Venemaalt saadeti ju siiani parašütistide. Aga tihtilugu oli nii, et parasiidist tulid siia küll kohale, kuid ta midagi ametlikult tegema ei hakanud. Oli paar niisugust juhust, kus mulle anti kätte jätvat, mine mine sinna sinna majja, et doosime sära. Kaks meest parasiidist ära. Ega nad vastu ei hakanud, ei jaganud tantsida. Ja Ants relva ära. Ja teie relv oli siis sellest ajast ja sellest teenistusest aste, võtsite sealt siis kaasa, jah, just. Tõnismäel oli SD? Jah? Nii. Eks te olete siis elus ise ka arvatavasti protokolle koostanud, kirjatööd teinud ja ülekuulamisele teinud küll, nii et see oli teile tuttav olukord, kui te omakorda sattusite ja ülekuulajaid. Täpselt, eks arvatavasti abistas töid see kogemus teataval määral muidugi ja kas te olete nõus jutustama, kuidas ja millistel asjaoludel ulatasid Jehoova tunnistajad teile oma käel? See esimene juhus oli Patarei vanglas. Sellest rääkisid, sellest ma rääkisin, kuid kahjuks ühtegi eestlast peale selle laagrites ma ei kohanud. Kuid Jehoova tunnistajaid oli seal eriti moldaavlased. Siis oli leedulasi väga palju. Aga abikaasa oli Siberis kaassedasama usku kuulnud ja selle usu kohe vastu võtnud ja ta mulle juba laagrisse kirjutas, et mina olen juba usklik. Kui tugev oli Jehoova tunnistajate mõju seal laagris, neilt võeti vabadus põhjusel, et nad ei saaks oma usku kuuluda. Toda laagris juhtus see, et see just põhjustas selle usu levimist selle pärast, kui palju meie, eestlased, tulime laagritest välja Jehoova tunnistajatena. Aga neid veel, kas ma võiks midagi piiblist rääkida, mis on piibel aastatuhanded ette ennustanud? Palun, Piibli prohvetid on aastatuhandeid ette ennustada sündmusi, mis maailma ja inimkonda tabavad. Ja need ennustuse seal kõik täpselt täide läinud. Võtame näiteks prohvet Taanieli 11. peadlik. Seal räägitakse kahe kuninga võitlemisest võimu pärast ja nende nimed on põhja ja lõuna kuningas. Põhja kuningas muutub väga agressiivseks ja ta vallutab maid ja saari. Sele teadike 20 seitsmendas salmis on sees. Nad istuvad ühes lauas, nad valetavad üksteise. Ja neil on südames üksteisele kurja teha, kuid see ei lähe korda, ennem tuleb lõpp. Ja 40 viiendas peatükis ütleb nii ja põhja kuningale tuleb lõpp kätte ja tal ei ole ühtegi abimeest. Ja mida me tänapäeva oleme näinud?