Tere, laupäeva hea vikerraadio kuulaja ja tere kuulama järjekordset rahvateenrite saadet. Pea terve nädala Stockholmi äärelinnades mässatud maha põletatud sadu autosid, kannatada on saanud palju avalikke hooneid. Seal on üks teema, millest täna räägime, aga juttu tuleb ka Eesti poliitilisest kultuurist. Aasta pärast silver Keidy puhkemist ja riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanekutest erakonnaseaduse muutmiseks räägime ka Eesti-Vene piirileppest ja oleme täna siin koosseisus. Eesti Päevalehe nädalalõpu lisa LP tegevtoimetaja Heidit Kaio ja Lauri Hussar vikerraadiost ning uue tegijana on meil täna siin stuudios äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi. Tere, Aivar. Tervist. Tere tulemast rahvateenrite saates. Meil on siin selline komme, et iga uus tulija räägib lühidalt, kes ta on ja kust ta tuleb. Tuleme äripäevast, olen ajakirjanik, äripäevas ajakirjanikuna, töötanud 20 aastat. Ajakirjandust õppinud nii-öelda töö käigus, et tegelikult Tartus ärijuhtimist õppinud, siis ajakirjaniku ameti kõrvalt, aga ajakirjandus on, on selgelt nagu meelelähedasem ja, ja tundub, et põnevam amet kui, kui olla. Ma olen kogu aeg tahtnud küsida, mis äripäeva mudeli keskse ärimudeli keskne osa on, et kas see on ajalehe väljaandmine või raamatute kirjastamine või koolitustegevust. Keskne osa on ikkagi ajale, mille noh, ütleme see kaubamärk Äripäev, mille ümber siis kõik tugineb ja kui sa tulude poolelt tahad, siis pool meie tuludest tuleb reklaamimüügist ja siis teine pool tellimuste või siis ka erinevate nii-öelda piletite müügist erinevatele konverentsidele ja mahu poolest ikkagi Äripäev kui veebiväljaandena on oluline, kuigi mitte kõige kasumlikum, kasumlikum on meil käsiraamatuid, üks selline spetsiifiline toode, mis on, on väga popp ja 15 aastat ilmunud ja ettevõtted seda tellivad. Ja lisaks siis muidugi konverentsid, venekeelne leht, meditsiinileht, mis on olnud väga hea heade tulemustega sellel aastal. Igatahes on meil siin väike selline Äripäeva nurgake tekkinud. Nojah, et ma olen ka mõnevõrra Äripäeva taustaga, et äripäevas töötanud. Aga Heidit, sa oled sellel nädalal teinud intervjuud David Hasselhoff, David Hasselhoff, ega ma arvan, et kõik ajakirjanikud on sinu peale karedad. Et olla, et see oli väga lahe kogemus mulle endale, mis, mis, ma arvan, et, et minuga varsti 20 aastaseks saava ajakirjanikukarjääri jooksul jääb mulle küll säravalt meelde, et et tegemist oli, on väga laheda tüübiga selle David Hasselhoff näol. Üritus oli ka muidugi väga lahe, mille raames David Hasselhoff siia sattus ja, ja sellest on Eesti ajakirjanduses väga palju räägitud, aga aga olgu siis mainitud, et tegu oli elustiili elu, elurallis ralli elustiiliralliga ka ja lõpeb see Monacos sõidavad seal hirmkallid, autod ja osavõtumaks pidi ka ühe ühe korraliku lux auto hinna maksma, aga aga, aga Eesti inimestele on siis see see tekitanud küll kahekesi tundeid, et ühelt poolt ilusad autod ja rikkad ja kuulsad inimesed ja teiselt poolt kiiruse ületamine ja, ja pokri pandud rekordeid ja, ja mu meelest siin küll peaks, peaks, peaks pisut hästi lühidalt seda teemat markeerima, et minu hinnangul, kui, kui jutuks tuleb politsei tegevus, siis, siis ma arvan, et Eesti politsei käitus küll äärmiselt tasemel selle selle ürituse ohjeldamisel, sellepärast et need kiirused, mis on välja toodud ja millega Eesti teedel sõideti, et need ei ole, ei ole sellised kiirused, mis mis suudavad liiklusõnnetusi välistada, nii et ma arvan, et Eesti politsei käitus küll antud juhul väga olekuga. Jah, see oli, testiti tegelikult üllatav, et sotsiaalmeediasse puhkes arutelu selle üle, et, et justkui oleks pidanud need lahedate autodega tüübid saama mingisuguse eriõiguse läbi riigi kihutada ja meie oleks pidanud kuidagi neid teistmoodi lugu pidavamalt, neid nendesse suhtuma, et ja mitte siis trahve tegema, et mulle endale tundub see täiesti õigustamatu, et kust, kust ja kuidas see piir peaks siis täpselt käima, et kes võivad kihutada ja kes, kes ei. Tähendab, politsei oli oma eeltöö hästi ära teinud, et nad teadsid, et tulevad, nad teadsid, mis need riskid on, need kihutatakse ajanud, olid nähtaval ja ja ega nad muud nagu teha ei oleks saanudki, et kui me mõtleme, et, et miks me kiirust piirama, eks, et see on küsimus, on turvalisus ja mitte ainult ühe või sõita turvalisus, oled nende teiste kaasliiklejate turvalisus, kes kes liikluses on ja, ja noh, see ongi politsei üles. Ma sain aru, et samasse Kambol ongi umbes selline mäng selline kihutamise kihutamise mängijat, tegelikult toimus Soomes samamoodi Lõuna-Soomes, kus, kus Gambul läbi sõitis suur reis, kuhu olid haaratud kõik lõunad Soome politseijõud, nii et nad olid ka täpselt samamoodi valmis ilusti sauad, olid läikima lihvitud ja olid teede ääres valmis ja ja juba siis Soomes võeti 20-l neid on umbes sadakond sõitjat, 20-l võeti load ära, nii et siis mis tähendas seda, et osad jätkasid ju ilma ilma lubadeta kihutamist ja siis ja siis vastavalt ju tegelikult need trahvid suurenevad ja need need riskid suurenevad, eks ole, et siin siia Eestisse jõudis juba siis osa seltskonnast, kes kes, kes olid siis juba ilma lubadeta ja, ja, ja noh, ma kujutan ette, et mida riik edasi, seda, seda suuremaks need riskid lähevad. Jah. Jah, mulle tundub, et see on, see on ka mõneti politseimundriau küsimus, et et, et mitte lubada selliseid liikuvuse, liiklusrikkumisi teedel ja, ja valdavalt Eesti politsei ise sellega hakkama, aga ma arvan David Hasselhoff vist ma sain ka aru, et, et Rootsis oli suisa nagu tingimus see, et nii kui nad rikuvad eeskirju, nii lõpetatakse kogu nali ära ja et nad ei saa nagu läbi riigi sõita, et, et tegelikult on riike, kes, kes on veel veel põhimõttekindlamalt ja veel jäigemalt suhtunud nendesse. Aga kui sa ütlesid, et see on mäng, siis, siis jätame mängu teema siinkohal kõrvale, räägiks tõsistest asjadest. Täna toimub Tallinnas järjekorras juba seitsmes Lennart Meri konverentsi ja täna õhtupoole arutatakse seal ka afganistani tuleviku üle. Ma ei tea, kas afganistani tõlkide teema tõuseb seal teemaks, aga aga Eestis on siin juba viimased poolteist, ligi kaks kuud on, on kirgi kütnud afganistani tõlgile. Noh, me võime öelda asüüli andmise teema või elamisloa andmise teema ja ja sellel nädalal on see afganistani tõlgi teema Eesti jaoks uuesti esile kerkinud, täiesti ootamatust küljest sõna võtnud ka president Toomas Hendrik Ilves. Aga kõige huvitavam on, on, on, on suunamuutus ka ühendkuningriigi seisukohtades, nimelt Ühendkuningriik ütleb, et nad plaanivad toetusprogrammi, mis hõlmab kõiki afganistani tõlke, kellega neil on lepingud, kes on ühendkuningriigi palgal ja kes on siis ühendriigi missiooni raames ka ka Eesti kaitseväelastega Helmandi provintsis koos tegutsenud ja see on nüüd küll märkimisväärne suunamuutus kogu selles diskussioonis ja esitab meie jaoks ka väga palju küsimusi. No ja meie jaoks on tegelikult see isegi nagu põhimõtteline küsimus, et selles mõttes põhimõtteline, et see nõuaks meie selliseid senise asüülipoliitika ümbermõtestamist, mille suhtes on ka ju juba tükk aega noote olnud, et, et ka Isamaaliidu poliitikad on siin poliitikud on siin tööjõu liikumise suhtes häält tõstnud või noh, nagu enda seisukohti välja pakkunud. Aga jah, tõesti meie jaoks ei ole ju enam küsimus mitte üksikinimeses, vaid et on nagu põhimõtet ümber sõnastamises ja ühendkuningriigile, see ei ole see küsimus, et nende jaoks on see noh, võib-olla isegi natuke rutiinselt Et me peame lihtsalt täpsustuseks ütlema, et Eesti riik on siin paar nädalat tagasi võtnud seisukoha, noh, ma eeldan, et see on kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi tasemel et Eestisse ümberasumisluba taotlenud tõlkohomaar ei saa seda luba, kuna, kuna oldi seisukohal tollel hetkel et Afganistan ka siis, kui liitlasväed sealt välja viiakse, on piisavalt turvaline koht, kus kus tõlk saab oma oma elu ja tegevust jätkata kartmata Talibani või al-Qaeda kättemaksu, aga aga, aga nüüd on tulnud tulnud järjest välja teistsuguseid hinnanguid arvamusavaldusi, mis, mis pigem väidavad, et tõlkide tõlkide elu Afganistanis pärast liitlasvägede lahkumist võib olla suures ohus ja mitte ainult tõlkida, vaid ka nende perekonnaliikmete elu. Minu jaoks on see teema nagu näide sellest, kuidas riigi riigijuhid räägivad ühte või proovivad musta valgeks rääkida. Et, et tõenäoliselt on mingeid kasulik nüüd rääkida, et kuna väed välja tuua, et, et seal on väga turvaline, teeme ei ole ja, ja siis nad ei saa samas selle nii-öelda asüle andmisega tunnistaksid, et seal ikkagi ravimid on ja nad toovad nagu nii-öelda ühe ühe inimese siis siis ohvriks, et oma sellist agendat agendat edasi ajada või, või, või veenda inimesi, et nende jutt on õige. Mis tegelikult ei pea paika, et kui me kuulame, vaatame, mis seal toimub, et, et siis see nii ei ole ja, ja teine pool on meelemuutus tänu brittidele, eks, et et see jätab ikkagi mulje, et me nagu ise ei, ei mõtle või ise ei otsustajat mäe. Me ikkagi jälgime väga palju seda, mis, mis suured riigid ees teevad. Noh, ja kolmas probleem on, on kuidas poliitikud on seda pretendeerinud, eks, et et praegu me nüüd kaitseministrit nägime, kui see uudis on natukene nagu selline positiivsem. Aga, aga kui see otsus tehti, et siis, siis mina küll ei pannud tähele, et kaitseminister oleks julgenud seda otsust kuidagi tulla. Ja aga huvitav on ka see, et kui me vaatame siin, mida näiteks välisminister on selle teema kohta öelnud ja kui Urmas Paet selgitas või põhjendas, et miks Eesti otsus oli siin mõned nädalad tagasi just selline, siis siis siis ta siis ta ütles, et Afganistanis on praegu turvalisem elada kui kordagi varem pärast Nõukogude vägede sissetung, ehk ehk siis ta püüdis rõhuda turvalisuse aspektile. Ma nüüd loen järjest siin kõikvõimalike tõlkide organisatsioonis seisukohti ja vaatan, millest on rääkinud ka Pakistani ajakirjanik Ahmed Rashid intervjuus kolleeg Rain koolile rahvusringhäälingu uudisteportaalis, muuseas soovitan lugeda väga hea intervjuu ja ütleb seal, et tõlgid on vähemuste esindajad või šiiidid ja juba see muudab nad märklauaks, siis siis siin on küll nagu nii palju küsimusi, mis, mis mis on vaja esitada ainuüksi juba ainuüksi sellepärast, et meie riigijuhtide, kas siis sinisilmsus või selline kaine ja, ja külm kaalutlus on, on tinginud selle, et ühel hetkel me kuulame selliseid ohuhinnanguid, mis, millel ei ole adekvaatsusega mitte. Mis neist ja kusjuures, kas te mäletate, nende ohuhinnangud tulid tulid siis välja, kui meil käis külas Hamid Karzai, need, kes, kes tõi siis selle sõnumi, et justkui nagu Afganistan oleks rahuriigiks muutumas, et mis, mis on ilmselge, et, et kes on vähegi jälginud Afganistanist tulevaid uudiseid, siis ei, ei stabiliseeru seal olukord ei sel ega järgmisel ega tõenäoliselt ka järgmisel kümnelega ilmselt ka mitte 20-l aastal, et seal selliste rahutulekut oodata on küll nüüd väga, väga keeruline, aga, aga tõepoolest, see sõnum selles, kuidas, kuidas kõigil on seal väga turvaline Afganistanis elada ja, ja ka samal tõlgile Omaarile pole mingisugust riski, siis tuli koos koos afganistani presidendi Karzaiga Minu jaoks on siin veel üks väga huvitav nüanss, mis on tinginud nii Suurbritannia kui ka mitmete teiste riikide meele muutusena või, või, või arvatava meelemuutuse selles küsimuses. Nii näiteks mai alguses ütles Suurbritannia peaminister David Cameron et ta soovib, et Briti sõjaväe heaks töötanud 600 tõlkija, nende perekonnad jääksid kodumaale ja, ja ta ja ta toona ei rääkinud mitte turvalisusest, aga ütles, et tõlkide jaoks on kavandatud väga või tõeliselt heldepakett. Et need on, need on Cameroni sõnad siis Taani on nii niipeaministri kui välisministri isikus ka seda teemat käsitlenud ja nad on öelnud, et, Et leping on, on tõlkidel brittidega, kuna Taani väed tegutsevad ka sealsamas Helmandi provintsis ja, ja siis siis Briti juhtimise all, et see vabastab Taani elamisloa andmise kohustusest. Ehk siis tõenäoliselt Eesti on võtnud nüüd suhteliselt sarnase positsiooni, aga et aga et, et küsimus on nüüd selles, et mis on siis tinginud selle meelemuutuse ja mis on, mis on, mis on selles diskussioonis toimunud ja mis on toimunud kulisside taga, mida me ei ole näinud? Et ega seda ei teagi, seda võib arvata, mis kulisside taga on toimunud, aga võib-olla on, on, on selle meelamud praegu lihtsalt pakun. Et võib-olla on selle meelemuutuse põhjuseks ka see, et need esialgsed otsused või esialgset seisukohavõtud tehti kuskil kaugel Euroopa riikide pealinnades ametnike poolt, kes võib-olla ei olnud selle kohapealse eluga nii hästi kursis ja, ja võib-olla see möla muutus on toimunud tänu sellele, et need inimesed, samad britid või kasvõi siis eestlased, taanlased, kes konkreetselt afganistani Taanis tegelevad, nende tõlkidega kokku puutuvad ja näevad seda riskitaset, et võib-olla on nemad siis suutnud mõjutada oma argumentidega otsust muutma, et, et noh, see võib olla üks põhjus, aga, aga seda on raske hinnata, sest ega me selliseid diplomaatilised tagamaid väga sageli, eks avalikult ei tea. Meie ja samas on see ka väga oluline muutus sellises Afganistani problemaatikas, et kui seni oli tegemist sõjaväelise missiooniga, mis, millest noh, milles oli juba omaette probleemid olemas, et kas me peame sellest osa võtma, kas kas näiteks kas eesti või siis inglise noormehed peavad oma elu jätma seal Afganistanis kusagil kaugel maal, võib-olla isegi brittidel, kui nad on sellest kergem aru saada, siis tegemist on nagu endise briti koloonia või ütleme, mittekoloonia Kaaga sõltlas riigiga siis, siis, siis eestlastel on sellest küll väga keeranud, keeruline olnud aru saada, aga, aga nüüd, kus on siis see sõjaline missioon muutumas ka siis juba nagu humanitaarmissiooniks või kus on siis sellega kaasnevad ka nii-öelda siseriiklikud küsimused, et jaga siis põgenikud põgenikeküsimused, siis, siis see on juba täiesti uus uus tase selles missioonis. Minul on veel noh, ma olen seda teemat jälgides olen mõelnud, et ja nagu ei kasuta ära, et tegelikult see inimene ju see tõlkes on meid seal aidanud, et tõenäoliselt tal oleks teda, oleks võimalik rakendada Eestis, et noh, me, Afganistan on meie jaoks ka oluline teema tänu sellele, et me oleme NATOs, et, et võib-olla oleks võinud selle lahendada ära niimoodi, et, et pakkuda siis temale siin mingit tööd. Et, et ei olekski see teema tõst tõstatunud niimoodi, et kas anda süüli mitte ja võib-olla lükata niimodi lahenduse edasi. Ma arvan, et see on jälle põhimõtteline küsimus, et kui, kui anda ühele, siis siis kui tuleb järgmine, siis mida siis öelda, et ilmselt selle ühe Omaari neelaks meie väike riik siiski alla ja suudaks ära seedida, aga, aga küsimus on just nimelt selles järgmises uksele. Ma vaatasin eile õhtul aktuaalset kaamerat ja siis nägin seal esinemas ka kaitseminister Urmas Reinsalut. Ja Urmas Reinsalu ütles ühe väga huvitava lause, et selle peaks siinkohal kohe ette lugema, et, et pisut selle üle arutleda, ta ütleb, et Eestile on moraalne vastutus toetada Suurbritannia poolt kavandatavat afgaani tõlkide toetusprogramm. Et kui nüüd vaadata kolme nädala tagust retoorikat ja seda siis on toimunud 180 kraadine pööre. Aga, aga tekib kohe küsimus, et kustkohast tekkis see moraalne moraalne vastutus või kohustus ja, ja mida see tähendab, mida see, mida see moraalne vastutus tähendab, et kas see tähendab lihtsalt seda, et me nüüd olemegi, ütleme, et jah, et tore, et te võtate, et need nendel olidki lepingud brittidega, mitte-eestlastega või on on põhjus siis pigem laiem, et me peame hakkama ühel hetkel ka midagi selles selles tõlkide ümberasumise teemast kinni maksma. No aga minu minu meelest on selles üsna kenasti varjatud sõnum, et, et meil on moraalne vastutus mitte afganistani vaid Inglismaa ees ehk siis liitlaspartneri ees. Ja nii seda tulebki nagu tõlgendada, et et kui Inglismaa on meelt muutnud, siis, siis me oleme moraalselt toeks neile. Muidugi, kuidas me suhtume oma kvalsoidlejatesse mõneti mõneti väga-väga mõru maitse ajab selles suhu. Jah, loodame, et võib-olla seda sõnumit tõlgitakse Afganistanis väga palju. Meelemuutused. Elame-näeme, kuidas see lugu lõpeb, aga aga kui siin juba natukene sai immigratsioonipoliitikast räägitud, siis siis immigratsioonipoliitikast pisut teise nurga alt ja immigrantide. Integreerumisest ühiskonda, et sellest on viimasel ajal väga palju räägitud Rootsis, sellepärast et varsti on juba nädal aega Stockholmi äärelinnad olnud leekides. Uudistest kuulsime, et vahepeal on isegi Need rahutused levinud ka Kesk-Rootsis kasvasid välja need siis Stockholmi äärelinnast usbist. Ja ajendiks oli ühe 69 aastase mehe. Mine politsei poolt, kui mees üritas politsei vastu relva kasutada. Ja nüüd süüdistatakse siis politseid võimu liialduses, aga, aga noh, tõenäoliselt me võime öelda, et see oli ajend või ainult ettekääne. Põhjused, miks rahutused tekkisid, on, on oluliselt laiemad ja tegelikult see tuli on lihtsalt pikka aega tuha all hõõrunud ja on nüüd aga ereda leegiga ja, ja paljude autode ja, ja, ja ka avalike hoonete põlemise näol ka ereda leegiga põlema läinud. Ja kusjuures see rootsi raudselt on tõesti väga huvitavad jälgida sellisest lihtsalt vaatleja seisukohast et erinevalt näiteks Inglismaa või Prantsusmaa rahutustest, kus, kus puudusid eelkäija eeskõnelejad või puuduvad tavaliselt eeskõnelejad, et need on lihtsalt noorte mäsud, kus on tegelikult tõesti ma, ma täitsa siiralt usun sellist varjatud frustratsiooni, mis mis siiralt tänavatele purskub, siis Rootsis on ikkagi tekkinud konkreetsed eeskõnelejad, seal on olemas üks kodulehekülg, on mega foonen, punkt com, kui keegi tahab vaadata, siis sealt saab täiesti nagu uudistega kursis olla siis ja seal seal on siis kirjas kõik need kaebused, mida on ühiskonnale vaja esitada, eks ole. Ja, ja samas on ja nagu huvitav jälgida seda, mismoodi ühiskond ise seda, seda neid rahutusi vastu võtab. Ja, ja siis on nagu selgelt poliitiliselt jagunenud siis nagu kaheks, et vasakpoolsed toetavad neid rahutusi. Kas sotsiaaldemokraadid, et ja siis nagu valavad pisaraid koos nende sisserännanute ka, kuidas nendel pole seda teist ja kolmandat ja siis on parempoolsed, kes kes haigutavad selle peale ja siis loevad ette, aga neil on just see, neil on just see, nad on saanud, selle, nad on saanud teise, nad on saanud kolmanda kusjuures nagu enda poliitiliste vaateid nagu määramata, siis, siis ma julgen väita, et et Rootsi sisserännanud elavad paremini kui eesti tavakodanik ja nad on tõesti väga palju saanud nii Rootsi ühiskonnalt. Kusjuures need piirkonnad, Rootsi mõttes on kindlasti getod, aga sinna on ka tohutu palju ressurssi suunatud ja, ja ma olen ka huvi pärast nagu lugenud neid siis need parempoolsete seisukohavõtte, et kus on siis loetletud, et, et mässajad ütlevad, et, et meil pole selliseid noortekeskused ja teistsuguseid noortekeskused ja meil ei ole selliseid lastehoide kolmandaid ja siis loetakse seal teisel pool üles. Aga teil on ju need ja teised ja kõik need kolmandad olemas. Et mingi osa Rootsi ühiskonnast vaatab seda lihtsalt kui mässu, et lihtsalt mingisugune kamp märatseb, ilma et neil oleks tegelikult väga midagi öelda. Jah, aga siin on minu minu hinnangul jaguneb see diskussioon kaheksa, et ühelt poolt räägitakse sellest kui, kui immigratsiooniga seotud probleemist ehk siis, et ei ole suudetud immigrante piisavalt hästi Rootsi ühiskonda integreerida ja, ja teiselt poolt, et on, on seda püütud sõnastada kui sotsiaalse tõrjutuse või noorte tööpuuduse või haridussüsteemi kihistumise ja ühiskondlike lõhedega seonduva probleemina, et välistada siis justkui sa nagu rahvuspõhine käsitlus, et 500 mingisugusele teisele tasandile, et need on nagu kaks sellist suunda, kuidas on püütud seda, seda teemat mõtestada ja tõenäoliselt mõlema osas on, on olemas, on olemas argumente, mis, mis seda toetavad, aga aga mõned võib-olla seda probleemi tulekski lahus käsitleda, seda tuleks kuidagi koos näha. Et, et need on, need on tekkinud, need on tekkinud väga pikaajaliste protsesside tulemusena, aga, aga, aga nii, nii see haridussüsteemi kihistumine, sotsiaalne tõrjutus, noorte tööpuudus kui ka kui ka immigratsiooniga seotud probleemid, need on samad. Väga meeldis, muuseas Andrus Kivirähu tänane kirjutas Eesti Päevalehes, kus ta, kus ta ütles, ütles suurepäraselt, et kui sa oled sisserändaja, siis, siis ongi väga keeruline sind sind jäägitult omaks võetakse. Et sa oled ikkagi ühel hetkel pisut teistsuguse kultuuritaustaga. Sa oled teistsugune inimene, sa võid teha ükskõik mida sa võid käte peal kõndida, aga ühel hetkel ikkagi inimesed oma kultuuritaustast lähtuvalt juba tunnetavad, et sa ei, sa ei ole päris meie oma üks, ükskõik mida me ühiskondlikult ka ette ei võta, et teatav selline selline lõhe või, või, või, või, või erisus tuleb ikkagi välja ja, ja inimesed ükskõik kuidas tegutsetakse ikkagi ikkagi nad tunnevad, et on, on mingi barjäär vahel. Kusjuures tavaliselt need reeglina sellised ütleme, sulandumis probleemid tekivad täiesti ootamatult hoopis teise ja kolmanda põlvkonna sisserännanute vahel, et need, ütleme esimese põlvkonna sissetulijad on tavaliselt väga, väga motiveeritud ja saavad aru, miks nad selles riigis on ja mida nad tahavad ja ja, ja mäletavad ka enda tausta enda kodumaalt, aga, aga just need põhilised probleemid siis tekivad teise ja kolmanda põlvkonna siis selles samas nii-öelda siis seal on sisserännanud, aga kusjuures Rootsi puhul on veel huvitav see, et üks nüüd juba mõned aastad tagasi Rootsi politsei võttis põhimõttelise otsuse vastu, et üheski pressiteates ei mainita kurjategija rahvust. Ehk siis kõik need rahutused, rahutused on, on nende, nende kohta käivad president on sellised, kus aga selles mõttes nagu natukene nihkes, et seal ei ole märgitud seda, et kes, kes tegelikult rahutustes osalevad ja see põhimõte nagu lähtub sellest seisukohast, et igasugune, ütleme, mäss, kuritegu on kuritegu sõltumalt, sõltumata rahvusest, kuigi noh, mis nagu teeb selle nagu hästi keeruliseks nagu isegi filosoofiliseks, et kui need rahutused on rahvusepõhised või ütleme, et siis sisserännanud versus seal juba ees elajad siis siis tegelikult see, et politsei nagu seda oma pressiteadetes järgi on minu meelest nagu teatava nihkega, aga samas ma saan ka sellest aru, et, et see, see, sellele eelnes, siis Rootsi ühiskonnas selline diskussioon, et, et justkui politsei tahab, tahaks näidata ja sisserännanud kriminaalsetena või et, et noh, et nad on Apropoon, nad kriminaalsed, mida nad ei pruugi olla ja see on ju ka tõsi, et et ise, nende seas on ka täiesti korralikke, normaalseid ja tavalisi toredaid inimesi. Jah, et, et see oli nagu Rootsi politsei põhimõtteline otsus ja, ja samas on ka huvitav, nendes samades samades selles samas mäsus on ju üks on üks nendest mässajate argumentidest see, et, et politsei on nende suhtes seal mässu mahasurumisel kasutanud sõna neeger ja siis Schwartz, Kalle, mis on siis võiks pigi pea tõlkida või midagi sellist, onju et need on tõsised süüdistused, mida on raske nagu raske tõestada ja neid nagu päriselt üks-üheselt ei võetagi nagu tõena, aga teisalt need on õhus ja sinuga nagu oluline mõista seda, et et Rootsi politsei politseid nagu ajalooliselt peetaks väga pika traditsiooniga, peetakse nagu või, või sise siseriiklikult mõeldakse nendest, kui, nagu skinhead idest või need on nagu on, et nad on, nendel on nagu mingi rassistlik. Kas see ei vasta tõele, see ei vasta tõele, ütleme, et Rootsi politsei on oluliselt pehmem, kui on eesti politsei oma tegevuses. Olen ise näinud 2001. aastal, kuidas Rootsi politsei Jöteboris üritas globaliseerumisvastaste meeleavaldust kontrolli alla saada ja, ja kuidas see neil ei õnnestunud ja põhjus, miks see neil ei õnnestunud, on see, et nad olid liiga pehmed, Nad olid liiga pehmed ja, ja see, see asi, eskaleerus, eskaleerus nad ei, nad ei olnud võimelised seda kontrolli alla saama, kuni ühel hetkel nad said aru, et täna pehmete meetoditega ei ole võimalik ja siis nad pöördusid nagu selliste karmimate meetmete peale, aga, aga, aga minule vähemus Rootsi politseiga seoses on pigem teistsugune, et Rootsi politsei võtab asju liiga pehmelt, püüab liiga palju seda teist teist poolt kuulata või vähemalt lugupidavalt suhtuda ja ühel hetkel see, see olukord väljunud kontrolli alt, et ma tooksin ühe paralleeli, et 2005. aasta Pariisi ja Prantsusmaa noorterahutused mis olid oluliselt suuremad, kui need praegused Stockholmi rahutused, siis, siis noh, see, need kestsid 20 ööd ja asi suudeti kontrolli alla saada alles siis, kui algasid massiliselt arreteerimised. Et lõpuks ühtekokku ligi 3000 inimest pandi rootsi kardinate taha, et see, et, et, et nii, et, et ainult väga karmide meetmetega on võimalik sellist leevendamist ohjeldada, et et see, mis ka Stockholmis toimub, et see ei ole ju mingi mingi laiu masse haarav meelsuse näitamine, et see on ikkagi pigem mingisuguse suhteliselt väiksema grupi protest üsna ekstreemsel, kuritegelikul moel ja, ja sellele tuleb ka vastavalt reageerida. Noh, noored ongi emotsionaalsed selles mõttes hästi kerge on tekkima selline grupi grupivaim ja, ja väljaelamine, et aga mulle meenus, kui ma neid esimesi päevi ja kommentaare selle nende rahutuste kohta lugesin ja siis Rootsi politsei tegevus meenutas, kunagi oli Eestis ka reklaam ühe karuga, et ära ära löö last, vaid räägi temaga, eks, et see on mul jäi ka mulje, et Rootsi politsei eelistab pigem räägime, et nad ju ütlesid, et nad kohtuvad vanematega, nad käivad seal kogukondades, nad selgitavad, et vaadake, mis teha, mis teie lapsed teevad, kus nad on. Et, et võib-olla see on ka see põhjus, miks see on niimoodi veninud, et ma olen siin Lauriga selles osas ühte meelt, et võib-olla politsei oleksid pidanud tegutsema nagu karmimalt. Aga see on see heaoluühiskonna häda. Ja, ja kogu see kreemid tekkimine on ka ikkagi see heaoluühiskonna häda sõideti ütlesid, et neil on tegelikult väga head tingimused loodud ja, ja just need teised ja kolmandad põlvkonnad sisserännanute puhul, et nad ei, neil ei ole enam seda võrdlust oma esiisade esivanemate maade ja probleemidega. Ja võib-olla siin on selline õppetund Eestile, et ka ka meie peaks mõtlema, et me hellitakse, härra noored ja noorte tööpuudus on, on tegelikult probleemi on probleem ka Eestis, et et, et me ei peaks seda lahendama ka niimoodi maksame toetusi, hoolitseme nende eest vaid ikkagi proovima neile anda võnge, mitte mitte kala. Kui, kui ma siin mainisin, et mis on probleemidena välja toodud rootsi puhul, sotsiaalne tõrjutus, noorte tööpuudus, haridussüsteemi kihistumine, lõhed ühiskonnas ja nii edasi, et siis kui te vaatate nüüd tänast Eesti pilt, siis siis imestame, miks te Lasnamäel väikest mäsu ei toimu, miks sa, miks sa fiks ainult Lasnamäel Narvas ka? Miks sa, miks Narvas, et et noh, me, me võime seda niimoodi vaadata, et sotsiaalsel tasandil, et et võib ju ka Pärnus või, või, või Jõgeval või ükskõik kus leida aset mingisugune noortamas. Jah, Eesti erinevus on selles suhtes, et meil ei ole ikkagi ütleme siis, et kasvõi see kihistumine, varaline kihistumine, meil ei ole ta nii tugevalt rahvust rahvuste pinnal, eks, et meil on palju vaeseid, palju inimesi või peresid, kes tulevad ots-otsaga kokku, kellel ei ole. Aga see sõltu ära otseselt sellest rahvusest, et on küll piirkonnad Narva, kus see probleem on natuke teravam, aga aga öelda, et, et see kihistumine oleks nii oluliselt rahvuste pinnal tõenäoliselt Rootsis ja Euroopa riikides. See see Rootsis ei ole see kindlasti nagunii selline probleem, nagu see on Inglismaal ja Prantsusmaal, kus, kus ma olen kindel, et võidki rääkida väga suurest probleemist, aga Rootsi puhul ma olen seda näinud ka korduvalt toonud, et on väga head näited, on just needsamad Zlatan Ibrahimovici, eks ole, kes on sisserännanute järeltulija, kes on siis siis eelmise aasta euro vis, Rootsi Eurovisiooni võit. Ja väga tuline jalgpallur, muuseas võib platsil väga kiiresti konflikte. Ja aga siiski väga hea näide ju suurest edust siis seesamamoodi Rootsi Rootsi Eurovisiooni võiduni viinud tütarlaps, kelle nimi mul ei tule, mere noreen, just, kes on samamoodi sisserännanute tütar, siis siis on see näitlejanna, kelle nimi mul jällegi ei tule meelde, kes mängib peaosa, lohede lõhedatu lohetätoveeringuga tüdruku filmis. Et neid, neid edu näiteid tegelikult Rootsis, mis, mis näitavad seda, et, et see ühiskond ei ole pikkade selliste liikumisbarjääridega, on, on, on tegelikult palju, kusjuures need on ju tipud, et seal on ka vahepealseid toone on seal küllaga, nii et Rootsis tõesti noh, ma ei, ma olen seda Rootsis toimunud, seda sisserännanute dialoogi jälginud nüüd nüüd juba 20 aastat, et seal noh, sellist Helle, samad mõistvamad nagu dialoogi otsivamat ühiskonda on nagu raske leida, kes tõesti noh, nagu igale nagu sellisele probleemile reageerib ja proovib leida lahendust ja arutleb selle üle, et see on tõesti, seda on Skandinaavia riigid teinud tohutult palju. Aga kui nüüd veel eesti juurde tagasi tulla, siis immigratsioonipoliitika ja Eesti Me me näeme viimaste kuude jooksul järjest rohkem, et see on diskussioonis tõusnud. Ja kuna siin elamislubade andmisega on vahepeal läinud asjade asjad väga kitsaks, et ei ole eriti elamislubasid tahetud anda või, või vastavalt sellele kvoodile, mis on kehtestatud, need elamislubasid eraldatakse, aga aga on, on soov, et oleks, oleks võimalik neid rohkem jagada ja nüüd on siis jälle välja käidud idee, et kui suudetakse kahekordne keskmine palk spetsialistile maksta, et siis võiks justkui elamisloaga erandkorras välja anda seda kvooti, et siin võib ju selle teema üle arutleda, aga aga kas, kas see ühel hetkel ei vii meid jälle samasuguste samasuguste probleemidega silmitsi või mitte, et see on üks selline mõtlemise koht? Kes väljakutse või see teema kindlasti tõstatub? Meil endal Eestist inimesed rändavad välja otsima paremat tööd, tasuvamat tööd ja ja meil jääb mingeid töökäsi puudu ja tõenäoliselt on just, ma arvan, ettevõtjatele Tööandjate poolt selline surve, et teeme neid reegleid lõdvemaks ja lubame rohkem siis odavat tööjõudu. Siis tööandjate poolt on kõva surve isenesest. Küsimus on, et kui palju sellele järgi anda, et, et noh, ma ise arvan, et, et me, need võiks olla väga ettevaatlikud ja ennem üheksa korda mõelda kui, kui otsustada ja iseenesest võib-olla ei ole kurb, et, et meil on olemas selline nagu palgasurve siin ühiskonnas, et, et mis sunniks ka ka siis ütleme ettevõtjaid ka töövõtjaid mõtlema, et mida nad teevad, et, et see töö oleks tasuvam. Nojaa, aga diskussioonile mõjus ikkagi täiesti halvavad siin kahe IRL-i liikme tegevus, kes läksid elamislubadega hangeldama ja korraldasid suuremat sorti jama, mistõttu ühiskonda on elamislubadega seoses ikkagi kaitsepositsioonis. Ja, ja siin raudsele ja Stelmachi oli tema nimi jah, et need tuleks küll aitäh öelda, et nad on nagu selle diskussiooni diskussiooni tapnud väga pikaks ajaks. Ja ehmatasid ära, sest ma tean, et siseminister Vaher ei julgenud vahepeal üldse midagi sel teemal. Et selles mõttes ka ettevõtjad kannatasid, kellel oli vaja, eks, et me noh, paratamatult kas ettevõtjad või ka sportlased, keda me kasvõi oma jalgpalliklubidesse Toomet, et et selles mõttes ei noh, ta ei ole halb, et anda elamislubasid ja ja et me ei peaks olema kinnine ühiskond, aga me peaks nagu seda jälgima, et see läheks massiliseks, see oleks vajaduse põhine Ja üks asi, mis Eesti puhul muidugi on oluline, et miks, miks ma arvan, et Eestis sellisel kujul raudtee aset ei leia, on see, et, et, et Eestis elavad inimesed siiski valdavalt tunnetavad, et see, et see, et see riik on ka meie oma asi ja see, see vastutus riigi ees on, on nii palju suur, et, et seda, seda, seda laamendamise ja ühel korral seda nägime, aga, aga õnneks õnneks rohkem sellisel kujul ma ei ole seda näinud ja loodetavasti ka ei näe, aga. Aga vastuse me saame alles kahe-kolme põlvkonna pärast. Vastus on see, mis praegu Rootsis on, eks, et me oleme alles selle tee alguses. Astume vastase, saame tulevikus, aga aga mida on meie suhtumises riiki ja ja meie suhtumises riigi juhtimisse muutnud viimane aasta sellest võiks ka siinkohal arutleda, sellepärast et sellel nädalal möödus siis täpselt üks aasta päevast, mil nüüdseks juba endine Reformierakonna liige Silver Meikar avaldas arvamusloo Postimehes kandis pealkirja erakondade rahastamisest ausalt, kus ta siis tunnistas, et 2009. ja 10. aastal on ta annetanud Reformierakonnale kokku 115000 krooni, mille päritolu ta ei teada, kirjeldas väga täpselt, kuidas see raha tema kätte jõudis, kuidas ta selle oma kontole pani ja, ja me teame ka, mis, mis sellest loost arenes. Ja kuna selle loo nüansson nii põhjalikult käsitletud, siis, siis ma ei keskenduks sellele, aga ma küsiks teilt nüüd aasta hiljem, et kas me oleme targemad ja kas me oleme ka midagi sellest loost õppinud? No minu, ma loodan küll, et me oleme targemad selle võrra, et, et meie, meie, ajakirjanikud, sellel hetkel, kui selle me ikka selle loo avaldas, ilmselt teadsime, mitte ilmselt vaid teadsime une pealt, et see toimub kogu aeg. Äripäev on teinud ju noh, 10 15 aastat tõsist tööd just nimelt sellesamasuguste juhtumite paljastamisel, et tõesti Äripäev on olnud selline see väljaanne, kes on erakondade rahastamist enda nii-öelda südameasjaks pidanud, et ajakirjanikud teadsid seda, seda kogu aeg ja, ja see, et järsku ühiskond nagu plahvatas või sai sellest aru või see sõnum jõudis kohale, et see oli kindlasti väga oluline ja suur märk. Nojaa, aga täna Reformierakonna vist üldkogu koos ja erakond on ju jätkuvalt kursil, et nad pigem eitavad seda ja ütlevad, et, et aasta kõige suurem, vale ja ja kõik muud asjad, et noh, siin on, siin on ju neid hinnanguid kõlanud väga palju, et tõsi, võib-olla võib-olla see see ämmalugu võiski olla võiski olla olla sellel hetkel tõsi. Aga, aga et, aga et laiemas laastus me ei ole näinud ju mitte ühtegi sellist, see väga selget seisukohavõttu või kirjeldust, mis, mis lükkaks kõik selle ümber, mis avalikkusele Ta on jõudnud, aga see on Reformierakonnale omane, et nad ei lahenda oma probleeme ära. Meediaveergudel nad on, selles mõttes on Reformierakond ikkagi üpris kinnine ja väga hästi juhitud organisatsioon. Aga ma arvan, et et reformierakonnas sees on tehtud ikkagi olulisi otsuseid, järeldusi sellest ja, ja see nendele vastik teema ja peavad kuidagi sellest välja tulema, et, et see, et reformierakondlase tunnistaks vigu, noh, et seda on väga raske raske saavutada. Aga, aga nad kindlasti õpivad nendest. Et selles ma olen, olen kindel, et ja teisalt nende probleem Ma ei saa aru, mis on poliitikas nii halb vigade tunnistamine, mis on vigade tunnistamise halba see vigade tunnistamine, kui, kui mina olen eksinud ja tunnistan seda sinu ees. Aivar, palun vabandust, et, et see on ju inimlik reaktsioon ja see peaks sinus inimlikke tundeid tekitav, mis on, mis on tunnistamises puhastumises ja selles kõiges. Ma ma arvan, et see võikski olla, et me tunnistame vigu ja selles ei ole midagi halba, selles avalikkus suhtub sellesse hästi, aga ma arvan, et poliitikute jaoks on see nõrkuse tunnus ja nad ei taha ennast näidata nõrgana ei tunnista reforme, Erakond ei tunnista Keskerakond. IRL võib-olla on olnud natuke teistsugune, et needsamad elamislubade teema, aga nad on üritanud need asjad hästi kiiresti ära lahendada ja, ja noh, ega siis hakkan tegelikult vigade tunnistamist ja ütleme, mõtleme siin, mis, mis on tehtud. Et pigem võib-olla kardetakse, on see, et, et näidata ennast ennast nõrgana ja teine probleem, mis tegelikult seal meikari puhul oli ikkagi ka Reformierakonna jaoks Nad võtsid, tegid vale otsuse, kui see arvamusartikkel ilmus, seesama ehitamise otsus oli, oli vale, see tehti kiiresti, tehti tollel hommikul ja kui sa ühe korra hakkad eitama valetama, siis hiljem nagu seda tunnistada. Ma arvan, et see tuli mingi imelik raha, et see ei ole nagu probleem, aga see, et oleme seda kõik kooris valetanud korduvalt, et see on nende jaoks probleem. Ja siit edasi saab küsida, et kui sa sellist asja valetad, et kuidas me saame usaldada, eks sind ministrina ja nii edasi ja kolmas teema on ikkagi need inimesed, kes seal taga olid. Mõjukad on siiamaani mõjukad Kristen Michal, tema on see, kes on selle organisatsiooni Nonii üles ehitanud, kes tegelikult omab reformierakonnas väga suurt, et mõju ja noh, siiamaani et Ma arvan, et lihtsalt vale inimene sattus hammasrataste vahele ja teda nii-öelda lahinguväljale ei jäeta või teda ei ohverdad. On kaks asja silma jäänud võrreldes aastatagusega ütleks nad välja ka, et mulle tundub, et täna on Eesti poliitikasse avalikkusele suunatud ülbed tooni vähem kui varem omavahel Madistatakse loomulikult samamoodi ja püütakse leida, aga, aga avalikkusele edastatud sõnumeid kontrollitakse rohkem. Ja sellist mina tean ise teadvat, retoorikat on ka vähem, kuigi kuigi kuigi seda on loomulikult, aga, aga, aga seda on vähe. Et mida me muidugi Lähme on, on need, need protsessid, mis on käivitunud ja mis on otsaga jõudnud Riigikogusse ja mille kohta kindlasti väga paljud ütlevad, et see arutelu riigikogus on naljanumber, aga, aga mingisuguste oluliste nüanssidega on see arutelu lõpuks ikkagi välja viinud. Ja sellel nädalal siis riigikogu põhiseaduskomisjon on püüdnud sõnastada ka ettepanekuid erakonnaseaduse muutmiseks, mida kindlasti on kogu see protsess, mis on silver keti ümber toimunud ka mõjutanud. Et Eesti poliitika oleks avatum. Ja, ja, ja noh, üks kõige olulisem nüanss, mis on välja toodud, on, on see, et riigikogust välja jäänud erakondade rahastamist suurendatakse ja vist seal oli kaks kuni neli protsenti häältest saanud erakond hakkaks sellisel juhul saama, vist oli 30000 eurot aastas ja, ja nelja viie protsendi peale ja ka eraaga riigikogust välja jäänud erakond vist hakkab ligi ligi 100000 sama või. Laiendamise mõttes on see kindlasti hea, hea mõte, aga, aga noh, samas on seal põhimõtteline küsimus ikkagi see, mis, mis, mis pole nagu Pole, nagu aastate jooksul lahendust on, on see, et, et missugune on siiski vastutus või missuguse, mis juhtub erakonnaga ja kuidas see kontrollimehhanism peaks käima, et need on minu meelest need kohad, mis mis erakonnaseaduses ei ole kunagi nagu korralikku lahendust saanud, et seda erakonnaseadust on lapitud selle erakondade rahastamise koha pealt mitmeid mitmeid kordi, aga need kaks põhilist küsimust ei ole, ei ole saanud lahendust. Seal ei ole ka seda tegelikult huvi, et ma arvan, et praegu olemasolevad poliitikud, nende jaoks on see olemasolevad erakonnad, kes riigikogus on, nende jaoks on see hea lahendus, kui see debatt, lõpebki või diskussioon lõpeb sellega, et anname nendele ka natuke raha, kes jäid kelle toetus on väike või kes, kes pääs, et mis iseenesest on õige, siis praegu on ju kõige enam kohti, saab erakond, saab kõige rohkem maksumaksjate raha, et nad on tegelikult selline. Olemasolevat olukorda tsementeerib, sest rahast sõltub väga palju valimistulemus ja noh, mina ei pea seda õigeks, et me maksame häälte arvust lähtuvalt erakonnale toetust, et minu arust võiks olla võrdne ja sõltuda siis ka sellest, kas sa oled riigikogus või, või, või erakonna liikmete arvust, et kui me tahame toetada maksumaksjad Ma toon need täpsed numbrid välja, kui partei valimiskünnist ei ületa 130000 eurot. Kolm kuni neli protsenti hääli saanud erakond saab 60000 eurot ja kuni protsenti toob sisse 100000 eurot. Nüüd on täpselt numbreid ka eetris kõlanud, et keegi ei saaks öelda. Ma olen numbrit žongleerida. Selles mõttes omapärane, et kui, kui siin vaadata meie valitsuse ütleme, riigikogu enamuse soovi, siis näiteks tulude maksustamisel me tahame sellist ühetaolist, me väldime astmeid. Aga kui jutt on sellest, et, et kuidas ollakse erakonna sissetulek seotud, siis me sinna kehtestame nagu mingeid Ülima punktuaalsusega lasknud. Et, et see on ikkagi nende huvides, kes praegu on võimul, et, et noh, võiks olla võrdsem, aga teine pool, mis on hästi lihtne teha, aga mida ei tehta, on seesama läbipaistvus. Kust tulevad rahad, kes annab kasvõi see erakonna raamatupidamine võiks olla suurendatud? Tehakse ja, ja seal on öeldud, et erakonnale ei tohi teha soodustusi, kui need ei ole teistele kättesaadavad. Et ka selline punkt läheb sisse ja erakondade laenud ei tohi olla suuremad kui 25 protsenti riigi eral eiral eelarvelistest eraldisi. Aga see kõik sellest, nendest asjadest on võimalik mööda minna, me oleme seda näinud, on olemas erinevad firmad, erinevad skeemid, erinevad sihtkapitalil, eks Keskerakonnal, mis on jälle päevakorda tõusnud Jüri Vilmsi Sihtkapital mille tegevus on täiesti hämar, täiesti läbipaistmatu ja, ja sealtkaudu noh, see üks asi on raha, mis tuleb nagu mustalt nii-öelda kilekottides, eks mida ongi raske aru saada. Aga kui me näeksime, kui palju tegelikult kulutab erakond valimiskampaaniale või millised tegelikult kulud on ja kui palju on ta tegelikult tulud, et siis juba on lihtsam hinnata ja seda kontrollida, aga aga seda praegu ei näe, seda ei taheta ka tähele, et ütleme, erakonnal raamatupidamise kallale ikkagi võõraid pilke ei lubata nende ideede abil. Kusjuures noh, üks üks põhiline noh, ajakirjandusallikaid ajakirjandusele üks põhilisi allikaid on siiski nende rahastamise aruanded, mis, mis ühel hetkel tehti nagu kohustuslikuks internetipannatad siis jooksva aasta rahastamise aruanne tuleb panna interneti, aga ka hämmastav on see, kui kiiresti need erakonnad koristavad need aasta lõppedes ära. Ehk siis ajakirjanikel ei teki seda võrdlusmomenti või tekib võib-olla ainult mõne paari ühe-kahe aasta jooksul seda võrdlusmomenti, et ja ütleme, sellise rahastamise analüüsiks on just oluline selline pikem perspektiiv. Aga seal on just tore, et need, nad, nad on taibanud selle ära, et kohustus on panna ainult jooksva aasta või selle noh, kehtiva aruanne nagu üles ja seda nad teevad, aga samas ka koristavad selle kiiresti sealt ära, nii et neid kohti tõesti leitakse päris päris kiiresti kust, kust nagu asja hallina ja hämarana hoida. Neid eelnõusid on riigikogu menetluses veel, elame-näeme, kuidas, kuidas lõppevad need jääkeldrist läbi käinud ja, ja rahvakogul arutluse all olnud ettepanekuid, mis jõudsid riigikogu menetlusse ja millest väga paljud ei ole veel veel täissaali eest läbi käinud, aga aga mis, mis kindlasti sinna jõuavad, et vaatame siis, millise riigikogu reaktsiooni need ettepanekud pälvivad. Ma küll tahaks loota, et riigikogu üritab, üritab avalikkusega dialoogi pidada nendes küsimustes, sest et kui nüüd riigikogu ikkagi jääb liigselt praeguse tei süsteemi lõksu ja, ja üritab ikkagi jätkuvalt tugevdada olemasolevate parteide positsiooni ja, ja mitte näha natuke laiemalt ja siis siis võib see Eesti demokraatiale väga halvasti mõjuda. Mis viib meid veel ühe parteidega seotud teema juurde ja seotud on see Keskerakonnaga, sellepärast et, et kui siin tuli eelmisel nädalal kohtuotsus Ivo Parbuse Elmar Seppa süüdimõistmisest, siis siis oli sellega seotud ka ka väga palju väga palju juriidilisi isikuid ja teisi isikuid. Aga kuna Parbus, Sepp on selline selline kuulus tandem, siis, siis nendest on kõige rohkem selle juhtumi puhul räägitud ja mis minu hinnangul on küll küll väga põnev. Selle loo puhul on see, et Keskerakonna reaktsioon Parbuse sepa süüdise mõistmise küsimuses on olnud täiesti ebaadekvaatne, kui jätta välja see, et nad lihtsalt automaatselt arvasid need inimesed vanast välja, aga vabandasid, aga vabandatud ei ole, meenutame, kuidas see asi algas, kuidas Keskerakond võttis kaitsepositsiooni, kuidas püüti diskrediteerida kurjategijaid kinni võtma tulnud kaitsepolitseid, kuidas räägiti täiesti uskumatuid lugusid ja ma ei tea, millistest jälitamistest või jumal teab millest, kuigi oli teada juba, millest, millest jutt on ja nii edasi, et kuidas toona käituti, püüti õiguskaitseorganite tööd igati takistada selleks, et, et nad ei saaks selle konkreetse loo uurimisega tegeleda. Mis on, mis on, mis on seda hämmastavam, et, et riigikohus ei võtnud seda, seda lugu isegi menetlusse. Jah, aga seal see Keskerakonna reageering toon, et kui me vaatame, noh, kes Tallinna linnas on olnud väga palju pistisejuhtumeid, see reageering on olnud erinev, et Sepa ja Parbuse puhul ikkagi Keskerakond noh, tormas kaitsele needsamad noh, palju erinevaid demagoogia. Sellel nädalal Savisaar ütles, et Sepa ja Parbuse lindistused on lahjad. Et ka see, ka see väljendab suhtumist sellesse loosse. Jah, kuigi tal vist ainult nägi osasid või toona, kui ta seda kommet Postimehes olid, olid mingi ta mingit jah, lindistused kiirelt ma ütleks, et need, mida Äripäev avaldas, olid võib-olla isegi uuemate sisulisemat. Jah, meil oli rohkem aega aega seda materjal lugeda, materjal on hästi, palju, me meie käes on 500 lehekülge lahja ja me mõlemad Postimehe ajakirjanikuga tutvusime kolmapäeval selle selle materjaliga aga, aga mis oluline, mis sealt välja tuleb, nendest kohtumaterjalidest, et tegelikult kogu see skeem toimus Keskerakonna juhtide teadmisel. Mitmed linnaametnikud on, on ülekuulamisel öelnud, et Ivo Parbus tuli ja ütles, et ta annab korraldusi linnapea Edgar Savisaare ja abilinnapea Taavi aasa käsul, sealt tuleb välja, kuidas rahad liikusid Keskerakonna sihtasutusse, need on päris suured summad just nendelt ettevõtjatelt, kellele siis tehti eeliseid. Ei küsitud kõike rajamine, vaid lubasid sunnita ametnikke tegema nendele ettevõtjatele kasulikke ja soodsaid otsuseid. Ja, ja vot see on nagu see, see koht, kus nüüd noh, ma arvan, peaks nagu teravamalt reageerima, et, et Keskerakond on üritanud jätta muljet, et see neid ei puuduta ja oli mingi mingi noh, ütleme Parbuse ja Sepa sepa juhtum, et teenis sealt barbus ligi miljon krooni pistist või mis suudeti ära tõendada, eks need summad on suuremad. Uurimine algab, algab hiljem jalga, samal ajal kui inimene hakkab võtma pistist. Aga aga tegelikult on see, see ei ole Parbuse ja Sepa juhtum, vaid see on Keskerakonna juhtum, see on, see on näide sellest, kuidas altkäemaksude pistist abil on üritatud teha eeliseid erinevatele ettevõtjatele ja see toimub teiste arvelt. Ja kuidas on siis pististega täidetud tegelikult erakonna kassat, et seal on üsna nagu sa ütlesid, siis need pistuse juhtumeid on olnud Tallinnas mitmeid ja ta Keskerakonna reaktsioon on nendel olnud väga erinev. Ehk siis seal on selgelt näha, et, et need, need mehed, kes on ajanud enda taskusse raha, neid, need on jätnud Keskerakond kohe lahinguväljale maha, et, et seal ei ole mitte mingisugust selliste kaitsvad positsiooni võetud. Aga tõesti, Parbuse ja Sepa puhul oli ju erakond, viskus, viskus Jotile ja oli valmis kaitsma näidet, mis on ilmselge, et seal see oli see koht, kus erakonna kassat täidetud. Meenutame, et üks süüdi mõistetud selles juhtumis on ka Jüri Vilmsi sihtasutus, mis oli kuni 2009. aastani ka Keskerakonna ajalehe kesknädal väljaandja ja, ja noh, mis seal salata, Jüri Vilmsi sihtasutuse poolt välja antud ajalehe toimetus paiknes samas kontoris, kus Keskerakonna kontorit, et need seosed olid ju väga ilmsed ja, ja samal ajal see, mis see summa, mis Jüri Vilmsi sihtasutuselt välja mõistetakse, on, on märkimisväärne, see on 200000 eurot on, on üsna tõenäoline, et seda raha muidugi välja maksta, sest see, see ettevõte läks pärast skandaali puhkemist kohe pankrotti. Jah, aga seda kasutati selleks, et, et anda olematut reklaam, et ettevõtet sõlmisid sihtasutusega reklaamilepingud maksid reklaami eest, mida ilmunud, mida siis kasutati Keskerakonna tarbeks ja Keskerakonna propagandaks, selle sihtasutusele anti laenu, mida ettevõtjad hiljem ei nõudnud tagasi, ehk et tegelikult oli tegemist varjatud toetusi annetusega. Ja konkreetselt need ettevõtted, kes seda Vilmsi sihtkapitali toetasid, need said kasulikke otsuseid siis Tallinna linnalt ja need otsused tuleb siis kohtumaterjalidest välja. Ja sellest me tegelikult Äripäev kirjutas sellest 2008. aasta septembris. Et kuidas see käib ja, ja toona nüüd on hea vaadata, et me oleme ka ära trükkinud, et mida siis need nii Parbus ja Sepp ja kes seal rääkisid selle artikli ilmumisele, et Sepp ja Parbus ütlesid, et see on see artikkel, mis ilmub seal teiste meeste lollus, et õnneks meie jääme puutumata, meie pea pakule ei ole, aga, aga noh, nüüd kahjuks nad on seal sama rootsi kardinate taga, et et selles mõttes ikkagi noh, saatus on, on õiglane. Me pidime rääkima siin ka veel Eesti-Vene piirileppest, aga kuna sellest on nii palju räägitud, et siis ma teeks ettepaneku, et, et võib-olla käsitleks lühidalt ühte teemat. Mis puudutab riigikohtu otsust börsifirma Arco vara ühe omaniku Toomas tooli ja endise SEB börsimaakleri Karoli Kirbelid Kirberi tegevuse kohta. Ja mehed jäid siis süüdi turumanopulatsioonis. Kui 2008. aastal müüdi Arco vara aktsiaid osade kaupa sooviga hinda alla lüüa ja nii ühel hetkel firma, et siis siis leidis kinnitust ja kohus mõistis mehed süüdi, et tegu on tegu on märgilise otsusega, et, et sellisel kujul sellist kohtuotsust ei ole Eestis mitte kunagi tehtud. Jah, finantsinspektsioon väikese juhtumiga nagu proovinud, katsetanud ennem kui nad julgesid üldse selle asjaga kohtusse minna, aga see on oluline ja oluline seetõttu, et, et nüüd börsifirmad investeerinud 100 sajad või tuhanded inimesed ja, ja kui Arco vara puhul oli iseloomulikke suuromanikud omavahel kaklesid. Toomas Tool üritas kobarat üle võtta 2008. aastal ja panna teised suured kaasaktsionärid kehvemasse seisu, kuna nad olid võtnud Arco vara aktsiate tagatisel laenu. Kui aktsia hind kukub, siis ta lootes, et nad peavad oma aktsiad maha müüma ja siis tema on, on kohal ja ostab need ära. Aga, aga selle kakluse tulemusena kannatasid kõik need investorid, kes olid ka Arco vara aktsiat ostnud, needsamad väikeinvestorid ja kui Toomas tooli jaoks võib-olla ei ole see probleem q kaks aasta see hinda alla tampida börsil, et siis saada tulevikus nagu suurem kala siis Nende väikeinvestorite jaoks, kes sellel sealsamas ettevõttes on omanikud, nende jaoks võib olla tegemist suure rahalise kahjuga. Et, et seetõttu on see kohtuotsus oluline, et paned raamid paika. Ta tõenäoliselt aitab tulevikus välistada sellist noh, nii sellist kauboikapitalismi tüüpi tüüpi tegevust. Ja finantsinspektsioon ma tean, et nad ootasid seda, seda lahendit ennem ei võtnud selliseid suuri asju uurimisse või, või, või ei, ei julgenud minna kohtusse, et nad ei teadnud, milline see Eesti kohtupretsedent on, et et nüüd noh, tõenäoliselt kui midagi sellist juhtub, Nad on karmimad või, või sama karmid nagu tooliga ja võib-olla see teadmine aitabki selliseid. Kusjuures mütsi maha võtta tegelikult kohtusüsteemi, et selles mõttes, et see ikkagi läbi hammustati, sest see on tõesti väga keeruline tõestada, et kuidas eristada tavalist aktsiate müümist turuga manipuleerimises, et kust läheb see piir, et noh, mingisugune hulk aktsiate müüki Minul tekitab see just küsimusi, et kumu mulle meenub, siis kahes esimeses astmes kohus mõistis mehed õigeks. Jah, see on mitu korda käinud kohtus läbi, aga mis seal ikka, huvitav, et jah, lõpptulemusena sai lahenduse, aga, aga ehk siis riigikohus on öelnud, et kaks esimest vastatagi praaki jah, aga mis on nagu hirmutav minu jaoks on see, et, et ringkonnakohus on erinevates kohtu koosseisudes seda juhtumit arutanud vist kolmel korral vähemalt kahe kindlasti ja ja ta jõudis, erinevad koosseisud jõudsid täiesti vastupidise otsuseni alguses mõisteti tool õigeks, pärast mõisteti tool süüdi ühel ja samal astmel. Ehk et, et kuidas on võimalik, et see kohtupidamine, kuna need on nagu lotomänguga ja seda ei tohiks olla, et, et, et ütleme, kui esimeses astmes tuleb üks otsus, teine aste parandab vea ära, et siis ma saan veel aru. Aga et ühel ja samal astmel nii erinevad otsuse, et, et see on kummastav, mis näitab meie kohtunike tegelikult kehva kehva taset. Ega keegi ei julge seda kritiseerima, hakataks, kohtunik on eluaeg ametisse ja kes ikka julgeb minna kohtunike vastu, pärast saad ise sealt natuke. Sellel nädalal saime siis teada, et ka rikkad nutavad ja kes ei usu, siis lugege ajalehte, põhjarannik. Tänased rahva teenrid panevad oma poe kinni. Siin stuudios olid Aivar Hundimägi Heidit Kaio ja Lauri Hussar ja nautige ilusat nädalavahetust, nautige jalgu palli või võrkpalli või. Või lihtsalt Eestimaa ilusat kevadet.